1977R2237 — ET — 01.01.2007 — 009.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Muudetud:

Muudetud:

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EMÜ) nr 2237/77,

23. september 1977,

millega muudetakse määrust nr 118/66/EMÜ talumajapidamise tulude kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta

Artikkel 1

Põllumajandusaruandes sisalduvate raamatupidamisandmete liik sätestatakse I lisas. Asjakohased mõisted ja juhised nähakse ette II lisas. Raamatupidamisandmed esitatakse III lisas ettenähtud vormis.

Artikkel 2

Käesolevat määrust kohaldatakse esimest korda 1. jaanuari 1978 ja 1. juuli 1978 vahelise ajavahemiku jooksul algava 1978. aruandeaasta raamatupidamisandmete suhtes.

▼M1

Prantsusmaal ja Iirimaal kohaldatakse kõnealuseid sätteid esimest korda siiski 1979. aruandeaasta raamatupidamisandmete suhtes ning Itaalias 1980. aruandeaasta raamatupidamisandmete suhtes. 1979. aruandeaasta algab ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 1. juulini 1979 ning 1980. aruandeaasta algab ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 1. juulini 1980.

▼A1

Neid sätteid kohaldatakse Kreekas esimest korda 1981. aruandeaasta (mis algab ajavahemikus 1. jaanuar 1981 — 1. juuli 1981) raamatupidamisandmete suhtes.

▼M4

Neid sätteid kohaldatakse Hispaanias ja Portugalis esimest korda 1986. aasta 1. jaanuari ja 1. juuli vahelisel ajavahemikul algava 1986. aruandeaasta raamatupidamisandmete suhtes.

▼B

Artikkel 3

Käesolevaga tunnistatakse määrus nr 118/66/EMÜ kehtetuks. Määrust kohaldatakse tervikuna artiklis 2 mainitud aruandeaastatele eelnevate aruandeaastate raamatupidamisandmete suhtes, olenemata sellest, millal kõnealused andmed komisjonile edastati.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M8

I LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM

Iga käesoleva lisa tabelite rubriigi ja veeruga seoses tuleb vaadata II lisas sätestatud mõisteid ja juhiseid. Kõnealuste tabelite veergudes esinevad numbrid on andmekandjatel olevate andmete järjekorranumbrid. Need järjekorranumbrid on süstemaatiliselt esitatud ka nende punktide puhul, mida kunagi ei täideta (näiteks tabel K, veerg “Pindala” toote 162 “Lehmapiim” puhul). Kasutamata numbrid on hilisemaks kasutamiseks ning need tuleb täita nulliga.

A.   ÜLDANDMED TALUMAJAPIDAMISE KOHTA

B.   VALDUSE ALUS

C.   TÖÖJÕUD

D.   KARJA SUURUS JA VÄÄRTUS

E.   ELUSKARJA OST JA MÜÜK

F.   KULUD

G.   MAA JA HOONED, TOOTMISVAHENDID JA KÄIBEVAHENDID

H.   VÕLAD

I.   KÄIBEMAKS

J.   TOETUSED JA SUBSIIDIUMID

Esitada tuleb täielikud andmed

K.   TOOTMINE (välja arvatud loomad) (rubriigid 120–375)

L.   KVOODID JA MUUD ÕIGUSED

▼M9

M.   PINDALA- JA LOOMAKASVATUSTOODANGU PÕHISED OTSETOETUSED – vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 1251/1999 ( 5 ), (EÜ) nr 1254/1999 ( 6 ) ja (EÜ) nr 1782/2003 ( 7 ) (rubriigid 601–680 ja 700–772)

▼M8

N.   ANDMED KARILOOMADE OSTU JA MÜÜGI KOHTA

II LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE MÕISTED JA JUHISED

I.   ÜLDMÕISTED JA -JUHISED

II.   PÕLLUMAJANDUSARUANDE ÜKSIKOSADEGA SEOTUD MÕISTED JA JUHISED

A.   ÜLDANDMED PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE KOHTA

1.   Talumajapidamise number

Igale aruannet esitavale talumajapidamisele antakse esmakordsel valikul number. Talumajapidamine kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele talumajapidamisele.

Kui talumajapidamises toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi talumajapidamiseks jaotamisest või liitumisest teise talumajapidamisega, võib kõnealust talumajapidamist käsitada siiski uue talumajapidamisena. Sellisel juhul antakse talumajapidamisele uus number. Talumajapidamise tehnilis-majandusliku suunitluse muutmine ei eelda uue numbri andmist. Kui talumajapidamisel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aruandva talumajapidamisega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleks numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.

Talumajapidamise number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:

2.   Arvutikirjetega seotud andmed

Esimesele viiele seerianumbrile vastavad andmed moodustavad talumajapidamise tähise. Need korduvad iga kirje alguses. Iga talumajapidamise kuues anne väljendab jagamatute kümneühikuliste andmerühmade arvu.

3.   Talumajapidamise organisatsiooniline vorm

4.   Riiklikud valiku- ja kaalutegurid

Seeriakorranumber 20:

Seeriakorranumber 21:

Seeriakorranumber 22:

5.   Talumajapidamise asukoht

Antud number vastab talumajapidamise asukoha kõige asjakohasemale geograafilisele põhiüksusele (eelistatavalt omavalitsusüksusele).

Kõnealuste üksuste kaart koos vastavate numbritega tuleb saata komisjonile. Komisjonile tuleb viivitamata teatada kõigist kõnealuste üksuste piiride olulistest muudatustest.

6.   Talumajapidamise kategooria

Seerianumber 32 – Mahepõllundus: tuleb märkida, kas talumajapidamine kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid nõukogu määruses (EMÜ) nr 2092/91 (EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1), eriti selle artiklis 6 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Seerianumber 33: Talumajapidamise kategooria kood [vastavalt komisjoni otsuse 85/377/EMÜ (EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1) II lisale] kõnealuse aruandeaasta jaoks valimise ajal.

Seeianumber 34: Klassifikatsioonikood vastavalt eelnimetatud otsusele kõnealuse aruandeaasta raamatupidamisandmete põhjal.

Seerianumber 35: Talumajapidamise majandusliku suuruse klassi kood (vastavalt otsuse 85/377/EMÜ III lisale) kõnealuse aruandeaasta jaoks valimise ajal.

Seerianumber 36: Talumajapidamise majandusliku suuruse klassi kood vastavalt eelnimetatud otsusele kõnealuse aruandeaasta raamatupidamisandmete põhjal.

7.   Raamatupidamiskontode sulgemise ja andmekandja loomise kuupäevad

Seerianumber 37 – Aruandeaasta lõpetamise kuupäev: nt 30.6.2000 või 31.12.2000.

Seerianumber 38 – Andmekandja loomise kuupäev: nt 15.8.2001.

8.   Ebasoodsamad piirkonnad

Tuleb märkida, kas suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkonnas, mis on hõlmatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80) artiklite 18–20 sätetega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

9.   Muud üksikasjad talumajapidamise kohta

Seerianumber 40 – Niisutatav põllumajanduskõlvik

Muu kui klaaskattega kaetud põllumajanduskõlvik, mida niisutatakse aasta jooksul püsi- või liikuvseadmete abil, olenemata toimingu liigist (vihmutid, üleujutamine).

Seerianumber 41 – Kõrgus merepinnast

Kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:

Järjekorranumber 42 – Karjatamine mägedes või muudel karjamaadel, mis ei ole põllumajanduskõlvikud: põllumajandusloomade karjatamispäevade arv (täisarv) loomühiku kohta maa-alal, mis ei ole põllumajanduskõlvik.

Karjatamispäev loomühiku kohta on ühik, mis võrdub ühe piimalehma või ühe vanema kui kaheaastase veise või hobuse karjatamispäevaga. Kuni kahe aasta vanuste veiste ja hobuste, kitsede ja lammaste karjatamispäevad arvutatakse ümber karjatamispäevadeks loomühiku kohta, kasutades selleks vastavalt koefitsiente 0,5, 0,2 ja 0,15.

Järjekorranumber 43 – Katte all oleva maa kogupindala: väljendatuna aarides, millel võib põhimõtteliselt kasvatada liiki 5 kuuluvaid kultuure: st liiki 5 kuuluvaid kultuure 138, 141 ja 156 ning kultuure 143, 285 ja 157.

Katte all olev maa tähendab kasvuhooneid, püsilavasid ja köetavaid tunneleid, kuid ei hõlma kütteta kiletunneleid, kupleid ega muid teisaldatavaid lavasid (vt kultuuride 138, 141 ja 156 määratlust tabelis K).

Kogupindala on kogu katte all oleva maa pindala, olenemata maa kasutusest (seega hõlmab teeradu). Mitmekorruseliste kasvuhoonete pindala arvestatakse vaid ühekordselt.

▼M10

Järjekorranumber 44 – struktuurifondide ala: tuleb märkida, kas suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkonnas, mis on hõlmatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25) artiklitega 5, 6 ja 8. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

Järjekorranumber 45 – keskkonnaalaste kitsendustega piirkond: tuleb märkida, kas suurem osa talumajapidamise põllumajanduskõlvikust asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 38. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

▼M8

B.   PÕLLUMAJANDUSKÕLVIKU OTSTARVE

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluv talumajapidamise maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendituna või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

10.   Omaniku hallatav põllumajanduskõlvik

Põllumajanduskõlvik (viljelusmaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mille harijaks on omanik, kasutusvaldaja või pikaajaline rentnik, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav põllumajanduskõlvik. Sealhulgas rendile antav külvivalmis maa (rubriik 149).

11.   Renditud põllumajanduskõlvik

Põllumajanduskõlvik (viljelusmaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mida hariv isik ei ole omanik, kasutusvaldaja ega pikaajaline rentnik, kuid kellel on kõnealuse maa rendiõigus (renditasu makstakse sularahas ja/või natuuras, see on üldjuhul eelnevalt kindlaks määratud ja ei olene tavaliselt majandamise tulemustest), ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav põllumajanduskõlvik.

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks heinamaa- ja söödakultuuride puhul esitada rubriikides 65–67 (sisseostetud sööt) ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul rubriigis 76 (muud põllukultuuridega seotud erikulud). Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada ilma kõnealust maa-ala täpsustamata (vt juhised alade kohta, veerg 4, tabel K).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitletakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

12.   Loonusrendile antud põllumajanduskõlvik

Põllumajanduskõlvik (viljelusmaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuurid), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajanduskõlvik.

C.   TÖÖJÕUD

Tööjõu moodustavad kõik talumajapidamises aruandeaasta jooksul töötanud isikud (vt edaspidi). Kuid tööjõu hulka ei arvata siiski kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad muude majapidamiskulude all rubriigis 60).

Kui tegemist on talumajapidamiste vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse talumajapidamise tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abina (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuste vahetuse maht on piiratud, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusseandmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:

Tööjõud jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

TABELI C VEERUD

Tööülesanded (kood) (veerg 1, lahtrid 51, 55, 59, 63 ja 67)

Tööülesanne tähistatakse koodnumbriga, st:

Kui tööülesannet täidab mitu inimest (nt kaks venda, isa ja poeg jne), kirjendatakse kõik isikud vastutuse kahanemise järjekorras; võrdse vastutuse korral kirjendatakse inimesed vanuse kahanemise järjekorras. Seega kirjendatakse andmed suurima vastutusega isiku kohta lahtritesse 51–54; talle järgneva vastutusega isiku andmed kirjendatakse lahtritesse 55–58 jne.

Isikute arv (veerg 1, lahtrid 71–74)

Märkida tuleb abikaasade ja muude kategooriasse “Muu alaline palgata tööjõud” kuuluvate isikute arv. Mitme talupidaja puhul võib abikaasasid olla rohkem kui üks.

Sünniaasta (veerg 2)

Sünniaasta märgitakse ainult talupidaja(te) ja/või töödejuhataja(te) puhul (kategooriad 13–15 ning 19), kasutades aastaarvu kaht viimast numbrit.

Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg 3)

Alaliselt töölevõetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Üks aasta tööühik võrdub ühe talumajapidamises täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja talumajapidamise liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta talumajapidamises tervet aastat, moodustab osa “aastaühikust”. Iga sellise isiku “aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki talumajapidamises.

Vähemvõimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada vastavalt nende võimetele.

Töötatud aeg (veerg 4)

Töötatud aeg märgitakse tundides. See peaks väljendama talumajapidamises tegelikult töötatud aega. Vähemvõimekate töötajate puhul tuleks töötatud aega vähendada vastavalt nende võimetele.

Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel töölevõetud töötaja tunnipalgaga.

Töö talumajapidamises

Töö talumajapidamises hõlmab tavapärase talumajapidamisega seotud füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja teostamist, näiteks:

Talumajapidamise tööde hulka ei kuulu:

D.   KARJA SUURUS JA VÄÄRTUS

Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

▼M10

▼M8

Rubriigid 23–32 hõlmavad ka pühvlite ja emaspühvlite vastavaid kategooriaid.

TABELI D VEERUD

Algseis (veerud 1 ja 2)

Lõppseis (veerud 3 ja 4)

Keskmine arv (veerg 5)

Keskmine arv väljendatakse ümardatult esimese kümnendkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arvu väljendatakse täisarvudes. Iga ühik vastab talumajapidamise ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aasta jooksul talumajapidamises veedetud aja pikkusele.

Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki talumajapidamise loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu talumajapidamisele ja keda talumajapidamises kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada talupidaja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.

E.   ELUSKARJA OST JA MÜÜK

Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

TABELI E VEERUD

Kariloomade ost (veerg 1)

Ostetud kariloomade koguarv aruandeaasta jooksul (sh ostukulud). Kaasnevaid toetusi ja subsiidiume ei arvata maha kõnealuste ostude koguarvust, vaid märgitakse rubriiki 116 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Kariloomade müük (veerg 2)

Müüdud kariloomade koguarv aruandeaastal. Kaasnevad toetused ja subsiidiumid ei sisaldu koguarvus, vaid märgitakse rubriiki 112 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha koguarvust, vaid märgitakse rubriiki 71 (“Muud kariloomadega seotud erikulud”).

Talu omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (veerg 3)

Talumajapidamises aruandeaasta jooksul oma tarbeks või naturaaltasuks kasutatud kariloomade väärtus, mis on arvutatud põllumajandustootja hindade alusel.

F.   KULUD

Talumajapidamise kulud (sularahas ja natuuras) käsitlevad aruandeaastaga seotud talumajapidamise toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite “tarbimist” (sh omatarbimine) või kõnealuste vahendite “tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatavad kulud on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka talumajapidamise kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult talumajapidamise kulud. Samuti võetakse arvesse talumajapidamises kasutatud isiklike autodega seotud kulusid.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh omatarbimine) kohandada muudatustega varudes (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja omatarbimise maksumus eraldi.

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite “tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutumine (kaasa arvatud saagikulud) märkida rubriiki 102 “käibevahendid”.

Põhivara “tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetuskulusid käsitleda talumajapidamise kuludena. Kulumit käsitlevate juhtnööride kohta vt rubriike 94–103.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta talumajapidamise kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda talumajapidamise raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest kuluartiklitest maha arvata.

Kuludega seotud toetusi ja subsiidiume ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse rubriiki 114 (vt kõnealuse rubriigi juhendid). Investeerimistoetused ja -subsiidiumid esitatakse rubriikides 94–103.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Kulud liigitatakse järgmiselt:

59.   Palgalise tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

Talupidaja ja palgata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitleta talumajapidamise kuludena.

Palgata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd palgata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Talumajapidamises töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse rubriiki “Muud talumajapidamise üldkulud”.

60.   Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

Talumajapidamises töötavate isikute kasutatavate liisitud masinate puhul tuleks kütuse- ja hoolduskulud kirjendada asjaomastesse rubriikidesse.

61.   Masinate ja seadmete pidev hooldus

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle koodnumbri alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele talumajapidamise tarbeks (vt ka rubriiki 63). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse rubriiki 71 “Muud kariloomadega seotud erikulud”.

Kapitaalremont, mis tõstab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesolevast rubriigist välja (vt ka edaspidiseid juhiseid kulumi kohta).

62.   Mootorikütus ja määrdeained

Käesolevasse rubriiki kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele talumajapidamise tarbeks (vt ka rubriiki 63).

Naftatoodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe rubriigi vahel:

.

63.   Autokulud

Talumajapidamise isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesolevasse rubriiki.

Söödad

Sööt jaotatakse sisseostetud ning talumajapidamises toodetud ja kasutatud söödaks.

Sisseostetud sööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või talumajapidamisse tagastatud) ning tooted sööda valmistamiseks ja säilitamiseks ning samuti söödale võtmise, põllumajanduslike kõlvikute hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade ja põllumajanduslike kõlvikute hulka mittekuuluva söödamaa kasutamisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja õled kuuluvad samuti sisseostetud sööda hulka.

Kariloomadele ostetud sööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning põllumajanduslike kõlvikute hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Rubriik “Jõusööt” hõlmab eelkõige õlikooke, segajõusööta, teravilja, rohukuiviseid, kuivatatud peedilõike, kala- ja lihajahu, piima ja piimasaadusi, mineraalaineid ja sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooteid.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse rubriiki 60 “Lepinguline töö”.

Talumajapidamises toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad talumajapidamise müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). Talumajapidamises toodetud allapanu ja õled võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad kõnealuse piirkonna ja kõnealuse aasta müügitoodete hulka.

Rubriigid jaotatakse järgmiselt:

Sisseostetud sööt:

Talumajapidamises toodetud ja kasutatud sööt järgmiste loomade jaoks:

71.   Muud kariloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu eraldi kulurubriikidesse: veterinaartasud, ravimid, paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal ja töötlemisvahendid, loomakasvatustoodangu talumajapidamisvälised ladustamis- ja pakendamiskulud, talumajapidamise loomakasvatustoodangu turustamiskulud, talumajapidamise toodangut täiendavate loomsete, talumajapidamises töödeldavate toodete (nt piim) juhuostud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

72.   Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas rubriiki 96 “Püsikultuurid” või rubriiki 100 “Metsamaa”. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesolevas rubriigis, v.a talumajapidamisega liidetud metsadega seotud kulud, mis kantakse rubriiki 77 “Metsandusega seotud erikulud”.

See rubriik hõlmab ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulusid.

73.   Talumajapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik talumajapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

74.   Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a talumajapidamises toodetud sõnnik).

Talumajapidamisse kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse rubriiki 77 “Metsandusega seotud erikulud”.

75.   Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, röövloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma rubriiki 60 “Lepingulised tööd”.

Talumajapidamisse kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse rubriiki 77 “Metsandusega seotud erikulud”.

76.   Muud põllukultuuridega seotud erikulud (sh püsirohumaad ja heinamaad)

Kõik taimekasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu eraldi kulurubriikidesse: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitus- ja töötlemisvahendid, saagi talumajapidamisvälise ladustamise ja töötlemise kulud, talumajapidamise taimsete toodete turustamiskulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, talumajapidamise toodangut täiendavate taimsete, talumajapidamises töödeldavate toodete (nt viinamarjad) juhuostud jne. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalise rentimise.

77.   Metsandusega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid kantakse vastavatesse kulurubriikidesse.

78.   Hoonete pidev hooldus ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete pidevaks hoolduseks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesolevasse rubriiki.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda rubriigi 94 “Põllumajandusmaa ja taluhooned”, rubriigi 97 “Maaparandus” ja/või rubriigi 98 “Taluhooned” veergu “Investeeringud”.

Hoonete väärtust tõstvate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesolevasse rubriiki, vaatamata sellele, et antud tööga seotud kulude kandja on rentnik (vt makstud renditasuga seotud juhiseid, rubriik 85). Kõnealused kulud märgitakse rubriiki 98 “Taluhooned”.

79.   Elektrienergia

Talumajapidamises kasutatava elektri kogutarbimine.

80.   Kütteained

Talumajapidamises kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

81.   Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse talumajapidamises vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Talumajapidamisele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohastesse rubriikidesse: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete pidev hooldus, mootorikütus, elektrienergia.

82.   Kindlustus

Kõik talumajapidamises esinevaid riske katvad kindlustusmaksed, mis on seotud talupidaja tsiviilvastutuse kindlustuse, tulekahju- ja üleujutusega; kindlustus loomade surma ning saagikadude korral, v.a rubriiki 59 kuuluv tööõnnetuskindlustus. Hõlmab hoonete kindlustusmakseid ainult siis, kui need ei ole juba kantud rubriiki 87.

83.   Talumajapidamise maksud ja muud tasud

Kõik talumajapidamisega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, kuid välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Talupidaja otsene tulumaks ei kuulu talumajapidamise kulude hulka.

84.   Muud talupidamise üldkulud

Kõik muud, eespool nimetatud rubriikides nimetamata talupidamiskulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenused ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja sissemaksed jne). Lisaks sellele hõlmab see nii loomakasvatuseks kui ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks ja/või üldisel otstarbel kasutatavate hoonete lühiajalise rentimise.

85.   Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või natuuras) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude talumajapidamise õiguste eest. Käesolev rubriik hõlmab kulusid, mis on seotud rentniku poolt maaomaniku nimel ja tema asemel tehtud maksetega (nt maamaks ja kapitaalremondiga seotud kulum, mille kulud kannab rentnik), mida rentnik ei saa tagasi nõuda. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete talumajapidamisega seotud osa. Selliste kvootide liisimiskulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse L.

G.   MAA JA HOONED, TOOTMISVAHENDID JA KÄIBEVAHENDID

Rubriigid jaotatakse järgmiselt:

TABELI G VEERUD

Algseis (veerg 3)

Kauba väärtus hindamispäeval. Kauba puhul, mille suhtes kehtib kulum (sh juba tehtud kapitaalremondid), määratakse raamatupidamisväärtus kindlaks ülejäänud kulumiaega arvesse võttes. Arvestuslik väärtus arvutatakse kulumiga samal alusel, st asendusmaksumuse alusel.

Asendusmaksumuse (st samalaadse vara maksumus hetkehindades) võib asjaomaste varade puhul (masinad, hooned vms) kindlaks määrata kas hetkehindade põhjal või hinnaindeksi (üldine või konkreetne) põhjal.

Maa väärtust hinnatakse hindade põhjal (soetamise netokulud), mis kehtivad selles piirkonnas samas seisundis ja sama kvaliteediga rendile andmata maade müümisel põllumajanduslikuks kasutuseks (väärtuse määramisel ei võeta arvesse hindamisi, mis tehakse vara üleandmise korral sugulaste vahel). Saksamaal ja Iirimaal hinnatakse maad selle põllumajandusliku väärtuse põhjal. See väärtus esitatakse põllumajandusaruandes. Asjaomased kontaktasutused teatavad komisjonile, millist meetodit kasutati maa väärtuse määratlemiseks eri piirkondades, ning esitavad võimaluse korral olemasolevad statistilised andmed vastavate turuväärtuste kohta.

Kui talupidamises kasutatavate isiklike autode kulud jaotatakse rubriikidesse 61 “Seadmete pidev hooldus” ja 62 “Kütus ja määrdeained”, arvatakse autokulude talumajapidamisega seotud osa tootmisvahendite hulka. Kui talumajapidamise tarbeks kasutatavate isiklike autode kulud arvutatakse siiski meelevaldselt (vt rubriik 63), siis isiklikud autod tootmisvahendite hulka ei kuulu.

Investeeringud (veerg 4)

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud toetusi või subsiidiume, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja subsiidiumide mahaarvamist veergu 4.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse (vt rubriik 61 “Masinate ja seadmete pidev hooldus”, rubriik 72 “Ostetud seemned ja seemikud”, rubriik 77 “Metsandusega seotud erikulud” ).

Fikseeritud intressimääraga tagatiseta võlakirjades tehtud makse puhul võetakse kõnealuste võlakirjade hindamise aluseks nende maksumus sularahas.

Investeerimissubsiidiumid (veerg 5)

Aruandeaasta jooksul saadud subsiidiumid. Võivad hõlmata varasematel aruandeaastatel tehtud investeeringute subsiidiume.

Müük (veerg 6)

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

Kulum (veerg 7)

Kulum vastab aruandeaasta tegelikule kulumisummale raamatupidamisarvestuse põhjal. See määratakse kindlaks asendusmaksumuse põhjal (st samalaadse uue vara maksumus hetkehindades).

Uue istandiku jaoks noorte puude ja põõsaste hankimisega seotud kulud kuuluvad põhivara hulka, millelt arvestatakse kulumit.

Kulumit arvestatakse üksnes talupidaja valduses olevate istandike kohta (olenemata maakasutuse otstarbest).

Talupidajale kuuluvate hoonete, püsiseadmete (sh kasvuhooned ja lavad) ja maaparandusega seotud kulum, olenemata maakasutuse otstarbest.

Kulumit arvestatakse üksnes nende masinate ja seadmete puhul, mille maksumus uuena on üle 100 euro. Väiksema maksumusega väikeseadmete kulumit ei arvutata; selliste seadmete ostud kuuluvad otseselt aruandlusaasta kulude hulka (rubriik 61 “Masinate ja seadmete pidev hooldus”.

Kapitaalremondid, mis tõstavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kuuluvad samuti käesolevasse rubriiki kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.

Aastase kulumisumma võib arvutada lineaarse või degressiivse kulumi meetodil.

Kulumimäär määratakse kindlaks mitmesuguste tegurite põhjal, mis suures osas sõltuvad piirkonna konkreetsetest tingimustest ja toodangust (aastane kogus), kuid ka tehnika arengust.

Võttes arvesse piirkondade ja isegi eri talumajapidamiste vahelisi kulumi erinevusi, võivad raamatupidamisbürood valida iga masina või seadme puhul vastavale piirkonnale või talumajapidamisele kohased määrad, mille eesmärgiks on väljendada võimalikult täpselt masinate maksumusega seotud kulumi astet.

Lõppseis (veerg 8)

Varade arvestuslik väärtus lõppseisuga, arvestatuna asendusväärtuse põhjal.

H.   VÕLAD

Märgitud summad vastavad veel laekumata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed. Fikseeritud intressimääraga võlakirjade vormis laene hinnatakse nende maksumuse põhjal sularahas. Teave tuleb esitada vähemalt lahtrite 374, 378, 382, 386, 390 ja 394 kohta.

Laenud jaotatakse vastavalt ajalisele kehtivusele järgmiselt:

I.   KÄIBEMAKS

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse vastavalt asjaomastele liikmesriikidele:

Kui talumajapidamise suhtes kohaldatakse tavapärast käibemaksu, ei kanta rubriikidesse 108–111 mitte midagi. Sama kehtib siis, kui põllumajandusaruandesse kantud ostu- ja müügitehingud on esitatud koos käibemaksuga.

Esitada tuleb järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed:

▼M9

107.   Käibemaksusüsteem

Põllumajandustootja suhtes kohaldatav käibemaksusüsteem (järjekorranumber 400) tuleks iga tootja puhul märkida koodnumbriga vastavalt järgmisele loetelule:

Käibemaksusüsteemi alajaotus (ainult Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari ja Poola)

▼M8

Rubriigid 108–111

Rubriigid 108–111 täidetakse ainult siis, kui talumajapidamises kasutatakse põllumajanduslikku süsteemi (või muud samalaadset süsteemi).

Põllumajandusliku süsteemi (või samalaadsete süsteemide) eesmärk on pakkuda üldist kompensatsiooni hetkehindadega ostetud kaupade ja teenuste ja tehtud investeeringute puhul makstud käibemaksu eest. Sellisel juhul kirjendatakse müük ja ost ilma käibemaksuta.

108.   Käibemaks müügitehingutelt

Aruandeaasta jooksul müüdud toodetelt kogutud käibemaks.

109.   Käibemaks ostudelt

Aruandeaasta jooksul kaupadelt ja teenustelt jooksvalt makstud käibemaks. Itaalias hõlmab see rubriik ka käibemaksu, mis on maksuhaldurile makstud proportsionaalse korra alusel.

110.   Käibemaks investeeringutelt

Aruandeaasta jooksul kapitalikaupade ostu (investeeringud) puhul makstud käibemaks.

111.   Maksuameti poolt tagastatud käibemaks

Tagasimakse summa.

J.   TOETUSED JA SUBSIIDIUMID

Rubriikidesse 112–118 kantakse riiklikest vahenditest antud toetused ja subsiidiumid, välja arvatud investeeringutega seotud toetused ja subsiidiumid, mis kantakse rubriikidesse 94–103.

112.   Toetused ja subsiidiumid, välja arvatud need, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega

Eluskarja (rubriigid 22–50) ja toodete (rubriigid 120–313 ja alamrubriigid) kategooriate jaoks saadud toetuste ja subsiidiumide summad või summad, mille maksmises on kokkuleppele jõutud, ja muu saadud või saadav abi, välja arvatud see, mis on seotud kuludega ja loomade ostmisega. Kõik kanded peavad viitama eluskarjale, pindaladele ja talumajapidamise toodetele, mis on seotud aruandeaasta jooksul tehtud toimingutega.

▼M9

113.   Millest: rubriigi 112 kogusumma detailne jaotus

▼M8

114.   Kuludega seotud toetused ja subsiidiumid

Kuludega (rubriigid 59–92) seotud toetuste ja subsiidiumide summa.

▼M9

K.   TOOTMINE (välja arvatud loomad)

Erinevaid tooteid käsitlevad rubriigid on jaotatud alamrubriikideks. Sellistel juhtudel esitatakse veergudesse 4–10 kantavad andmed nii alamrubriigis kui ka pearubriigis. Sellisel juhul kantakse pearubriiki alamrubriikide kogusumma.

Eraldi kanded tuleks teha kultuuride kohta, mida kasvatatakse tootmisest kõrvale jäetud maal kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1251/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003. Juhul kui sama kultuuri kasvatatakse nii niisutusega kui ka ilma niisutuseta maal, tuleks teha eraldi kanded.

Andmed kõrrel ostetud kultuuride kohta tuleks kanda vastavatesse rubriikidesse, pindala kohta kannet ei tehta. Sama kehtib kultuuride kohta, mida kasvatatakse vähem kui aastaks ajutiselt renditud maal.

▼M8

A.   PÕLLUKULTUURID

Teravili

Silona kasutamiseks ettenähtud teraviljad ei kuulu toodete hulka, mis on loetletud allpool rubriikides 120–128. Need tuleb kanda rubriikidesse 326 “Söödamais” ja 327 “Muud siloteraviljad”. Hirss, tritikale, tatar ja sorgo (välja arvatud söödasorgo) kuuluvad rubriiki 128 “Muud teraviljad”. Söödasorgo kuulub rubriiki 145 “Muud söödakultuurid”.

Seemned kuuluvad rubriikidesse 120–128.

Muud põllukultuurid

Köögivili ja hooajaline puuvili

▼M10

▼M8

Lilled ja dekoratiivtaimed

Seemned

Söödakultuurid ja kesa

▼M9

▼M8

Püsikultuurid

Muud taimekasvatussaadused

B.   LOOMSED SAADUSED

▼M10

▼M8

C.   METSANDUS

D.   MUUD TOOTED

TABELI K VEERUD

Tooted (veerg 1)

Tooted märgitakse eespool esitatud numbrite järjekorras.

▼M9

Põllukultuuri liik (veerg 2)

Põllukultuuride liigid ja neile vastavad koodid on järgmised.

Kood 0 : Seda koodi kasutatakse loomakasvatustoodangu, töödeldud toodangu, varude ja kõrvalsaaduste puhul.

Puuduvad andmed (veerg 3)

▼M8

Pindala (veerg 4)

Pindala väljendatakse aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul (rubriik 139), mille pindala esitatakse ruutmeetrites. Viimati nimetatud pindala ei kuulu üldpindala hulka (vt rubriik 183).

Iga põllukultuuri all olev pindala märgitakse käesolevasse veergu, välja arvatud kõrvalsaaduste (rubriigid 161, 284, 299–301 ja 304) ja mõningate töödeldud toodete puhul (rubriigid 160 ja 288). Ostetud kultuuridest valmistatud toodete ja turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud kultuuridest või vähem kui aastaks ajutiselt rendile antud maa-alalt pärit toodete puhul pindala ei märgita. Kood 1 märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed).

Aias avamaal või katte alla kasvatatavaid värskeid köögivilju, meloneid ja maasikaid (335–341), lilli ja dekoratiivtaimi (rubriigid 342–344) käsitlevate alamrubriikide puhul märgitakse tegelikult kultuuride jaoks kasutatav pindala (haritav maa). Näide: kui aias kasvatatakse avamaal ühel 1 hektari suurusel alal redist ja seejärel porrulauku, on rubriiki 137 kantav põhipindala 1 ha ja haritav pindala kaks korda 1 ha, mis kantakse vastavalt rubriikidesse 339 ja 336. Kui kõnealused andmed talumajapidamise raamatupidamisarvestuses puuduvad, märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed) kood 1.

Aruandeaasta toodang (veerg 5)

Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete ja taimsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod põldudel ja talus). Kõnealused kogused märgitakse talumajapidamise põhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (rubriik 169), mis kirjendatakse tuhandete kaupa, ning veini ja veiniga seotud toodete puhul, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Piima puhul märgitakse joogipiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, talus omatarbimiseks või naturaaltasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne). Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.

Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse veergu 3 (puuduvad andmed) lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.

Algseis (veerg 6)

Aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud kariloomad. Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate taluhindade alusel.

Müük (veerg 7)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Toodete müügi koguväärtus sisaldab talumajapidamisse tagastatud toodete maksumust (lõss, peedilõigud jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti talumajapidamise kuludesse.

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis rahekahjustuse korral) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega; muul juhul kantakse need rubriiki 181 “Muud tooted ja tulud”.

Müügi koguväärtus ei sisalda aruandeaasta jooksul toodete jaoks saadud toetusi ja subsiidiume; need kantakse rubriiki 112 (vt käesoleva rubriigi juhised). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi koguväärtusest maha, vaid kantakse rubriiki 71 “Muud kariloomadega seotud erikulud” või rubriiki 76 “Muud taimekasvatusega seotud erikulud”.

Talu omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (veerg 8)

Talupidaja majapidamises tarbitud tooted (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted) ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud naturaaltasu (sh loonuspalk). Kõnealuste toodete maksumus määratakse taluhindades.

Lõppseis (veerg 9)

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud kariloomad. Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate taluhindade alusel.

Tarbimine talus (veerg 10)

Aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul talumajapidamises tootmisvahendina kasutatud toodete taluhind. Sealhulgas:

▼M9

L.   KVOODID JA MUUD ÕIGUSED

Omatava kvoodi kogus tuleks alati kanda veergu 9.

Märkida tuleb ka kvoodid, mis on omandatud vabalt kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib kaubelda maast eraldi. Kvoodid, millega ei või kaubelda nendega seotud maast eraldi, kirjendatakse üksnes tabelisse G.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondtulemuste osadena tabelite F, G ja/või K muudesse rubriikidesse.

Kasutada tuleks järgmisi rubriike:

TABELI L VEERUD

Kvoodid või muud õigused (veerg 1)

Kvoodi või õiguse rubriik

Andmeliik (veerg 2)

(veerg 3). Kasutamata

Maksed (veerg 4)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Koodi 2 puhul veerus 2:

Laekumised (veerg 5)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Koodi 2 puhul veerus 2:

Algseis (veerg 6)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Koodi 2 puhul veerus 2:

Kulum (veerg 7)

Sellesse veergu võib kanda kvootide ja muude õiguste kulumi. Kvootide ja muude õiguste võimalikku kulumit ei tohi sel juhul kanda tabelisse G (lahter 340).

Lõppseis (veerg 8)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Koodi 2 puhul veerus 2:

Kogus (veerg 9)

Kasutatakse järgmisi ühikuid:

Maksud, lisamaks (veerg 10)

Kirjendada vaid üks kord, veerg 2 = 2.

Rubriik 401: piima lisamaks aruandeaasta toodangu eest, muudel juhtudel makstud summa. ►M10  —————“—————”————— ◄

M.   PINDALA- JA LOOMAKASVATUSTOODANGU PÕHISED OTSETOETUSED – vastavalt määrustele (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003 (rubriigid 600–680 ja 700–772) ( 8 )

▼M10

▼M9

TABELI M VEERUD

Toode või toodete kogum (veerg 1)

(veerud 2 and 3). Kasutamata

Maksete aluseks olevate baasühikute arv (veerg 4).

Rubriikide 600–655, 680 ja 769 puhul tuleks märkida pindala, mille eest makstakse tootjale toetust, aarides. Rubriikide 710–766 puhul tuleks märkida maksete arv. Rubriikide 670–674 puhul tuleks märkida aktiveeritud õiguste arv. Rubriikide 770–772 puhul tuleks märkida individuaalse piimakvoodi summa (tsentnerites).

Kogu toetus (veerg 5)

Selliste toetuste summa, mis on saadud või mille saamise õigus on aruandeaasta jooksul kindlaks tehtud.

Võrdluskogus (veerg 6)

Rubriikide 602–613, 622–633 ja 650 puhul tuleks märkida kultuuri võrdlussaagikus (kilogrammides hektari kohta), mida kasutatakse saadaoleva lisamakse arvutamiseks. Kui põllumajandustootja arvepidamises ei ole selliseid andmeid, võivad need andmed lisada kontaktasutused, kasutades põllumajandustootja asukoha piirkondlikke andmeid.

(veerud 7–10). Kasutamata.

▼M8

N.   ANDMED KARILOOMADE OSTU JA MÜÜGI KOHTA

Loomade kategooriate märkimiseks kasutatakse koodnumbreid 22–50, mis vastavad samade loomakategooriate tabelis D kasutatud rubriikidele. Kui kõigi kategooriate kohta ei ole andmeid, võib kasutada nende andmete summasid.

Ostu ja müüki käsitlevad vahesummad loomaliikide kaupa (hobuslased, veised, lambad, kitsed, sead, kodulinnud, muud loomad) kantakse tabelisse E.

TABELI N VEERUD

Kariloomade kategooriad (veerg 1)

Vastavalt tabelis D kasutatud rubriikidele.

(Veerud 2 ja 3): kasutamata.

Ostetud loomade arv (veerg 4)

Märgitakse loomade arv.

Kariloomade ost (veerg 5)

Ostetud kariloomade koguarv aruandeaasta jooksul (sh ostukulud). Kaasnevaid toetusi ja subsiidiume ei arvata maha kõnealusest ostude koguarvust, vaid märgitakse rubriiki 116 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta).

Müüdud loomade arv (veerg 6)

Märgitakse loomade arv.

Kariloomade müük (veerg 7)

Müüdud kariloomade koguarv aruandeaastal. Kaasnevad toetused ja subsiidiumid ei sisaldu koguarvus, vaid märgitakse rubriiki 112 (vt juhiseid kõnealuse rubriigi kohta). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata maha neid koguarvust, vaid märgitakse rubriiki 71 “Muud kariloomadega seotud erikulud”.

(Veerud 8–10): kasutamata.

III LISA

RAAMATUPIDAMISANDMETE ESITAMINE: TEHNILISED NÄITAJAD

1.   Seadme omadused

Lubatud on ainult zip-pakkimine.

Muudes andmeedastusvormides võivad iga liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu haldamise eest vastutav komisjoni teenistus kokku leppida.

2.   Faili esitamine

( 1 ) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65.

( 2 ) EÜT L 299, 27.10.1973, lk 1.

( 3 ) EÜT 148, 10.8.1966, lk 2701/66.

( 4 ) EÜT L 361, 29.12.1973, lk 84.

( 5 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

( 6 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

( 7 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

( 8 ) Vajaduse korral võib neid koode kasutada ka täiendavate riiklike otsetoetuste maksmise korral Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Poolas ja Slovakkias.