Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Horvaatia ja Küpros tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 895/2006/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 582/2008/EÜ /* COM/2013/0441 final - 2013/0210 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Horvaatia ühineb Euroopa Liiduga 1. juulil 2013.
Horvaatia puhul, nagu ka 2004. aastal ja 2007. aastal ühinenute
puhul, on Schengeni acquis’ küsimustes järgitud nn Schengeni
kaheetapilist rakendamismenetlust (akt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste
ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (edaspidi
„2012. aasta ühinemisakt”), artikkel 4). See tähendab, et Horvaatia peab sarnaselt
varem ühinenud riikidega kohaldama alates ühinemiskuupäevast määrust (EÜ) nr 539/2001[1] ja seega kehtestama nimetatud
määruse I lisas loetletud kolmandate riikide kodanike suhtes viisanõude. Sarnaselt Euroopa Liiduga 2004. ja 2007. aastal
ühinenud riikidele on Horvaatial see kohustus isegi siis, kui asjaomastel isikutel
on ühtne viisa, pikaajaline viisa või elamisluba, mille on välja andnud
Schengeni liikmesriik, sest Horvaatia suhtes ei kohaldata ühinemiskuupäevast muid
Schengeni acquis’ sätteid, näiteks järgmisi sätteid: – Schengeni lepingu vastastikuse tunnustamise
eeskirjad, mis on sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni[2] artiklites 18 ja 21
ning määruse (EÜ) nr 562/2006[3]
(Schengeni piirieeskirjad) artikli 5 lõike 4 punktis a ning
mille kohaselt võivad välismaalased, kellel on ühe Schengeni liikmesriigi antud
kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, vabalt liikuda lühiajaliselt teiste
liikmesriikide territooriumil; – väljaantud ühtseid viisasid käsitlevad
sätted, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 810/2009[4] (viisaeeskiri) artikli 2 lõikes 3
ning mille kohaselt ühtsed viisad kehtivad kõigi Schengeni liikmesriikide
territooriumil. Lisaks ei kehti Horvaatia territooriumil ka nende
ELi liikmesriikide viisad, , kes ei ole veel Schengeni liikmesriigid (Küpros). Selleks et vältida tarbetut halduskoormust
2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikidele, lubati
otsustega nr 895/2006/EÜ[5]
ja 582/2008/EÜ[6]
erandina määrusest (EÜ) nr 539/2001 uutel liikmesriikidel, kes ei
rakendanud Schengeni acquis’d veel täielikult, tunnustada ühepoolselt ja
vabatahtlikult Schengeni liikmesriikide väljaantud ühtseid viisasid,
pikaajalisi viisasid ja elamislubasid ning samuti teiste Schengeni acquis’d
veel mitte täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud lühiajalisi
viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid, mis on mõeldud kuni viiepäevaseks
läbisõiduks. Lisaks anti otsusega nr 896/2006/EÜ[7] uutele liikmesriikidele õigus
tunnustada elamislubasid, mille Schengeni sisepiirideta alasse veel
mittekuuluvad Šveits ja Liechtenstein olid välja andnud kuni viiepäevaseks
läbisõiduks. Isikud, kellel on sellised dokumendid, on juba
läbinud range sõelumise viisa väljaandnud Schengeni riigi poolt ning kõnealune
riik ei käsita neid ohuna avalikule korrale ega riskina ebaseadusliku sisserände
seisukohast. Selline ühepoolse tunnustamise kord ei mõjuta ühinevate riikide
kohustust keelduda lubamast riiki isikut, kelle kohta on selle riigi riiklikku
andmebaasi lisatud hoiatus sisenemise keelamise eesmärgil kooskõlas Schengeni
piirieeskirjade artikli 5 lõikega 1. Samamoodi soovitakse käesoleva ettepanekuga kehtestada
erandina määrusest (EÜ) nr 539/2001 vabatahtlik kord, mis põhineb
ühistel eeskirjadel, millega lubatakse Horvaatial üleminekuperioodil kuni
Schengen acquis’ täieliku rakendamiseni ühepoolselt tunnustada
võrdväärsena oma riigi viisadega Schengeni liikmesriikide väljaantud ühtseid
viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid ning samuti samalaadseid
dokumente, mille on välja andnud Schengeni acquis’d veel mitte
täielikult rakendavad liikmesriigid (Küpros). Nimetatud luba ei ole piiritletud
kuni viiepäevase läbisõiduga, nagu on ette nähtud otsustes nr 895/2006 ja
nr 582/2008, vaid see kehtib nii territooriumilt läbisõidul kui ka kuni 90-päevase
kavatsetava viibimise puhul sellel territooriumil mis tahes 180-päevase
perioodi jooksul. Tegelikult eristati eespool nimetatud otsuste vastuvõtmise
ajal tol hetkel kehtinud juhistes, mis käsitlesid viisasid ning olid ette
nähtud diplomaatilistele ja konsulaaresindustele, ikka veel transiidiviisat ja lühiajalist
viisat. Selline eristamine lõpetati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli
2009. aasta määrusega (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse
ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), mistõttu ei ole eespool nimetatud piiritlemine
enam asjakohane. Eespool nimetatud varasemates läbisõitu
käsitlevates otsustes käsitleti kahe eelmise laienemise puhul üksnes ühtseid
Schengeni viisasid, s.t viisasid, mis võimaldasid liikuda Schengeni alal. Piiratud
territoriaalse kehtivusega viisad jäeti nende eelmiste otsuste reguleerimisalast
välja. Kuid praegu vajab käsitlemist asjaolu, et kõik Schengeni liikmesriigid
ei tunnusta Kosovot* (ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta
resolutsioonis 1244 määratletud kujul). Oluline vahe on piiratud territoriaalse
kehtivusega viisal, mis kehtib üksnes selle viisa välja andnud liikmesriigi
territooriumil, ja piiratud territoriaalse kehtivusega viisal, mis on välja antud
Kosovo kodanikele (kooskõlas viisaeeskirja artikli 25 lõike 3 esimese
lausega) ja mis lubab liikuda kõigis Schengeni liikmesriikides, välja arvatud
nendes üksikutes liikmesriikides, kes Kosovot ei tunnusta. See eripära õigustab
selliste piiratud territoriaalse kehtivusega viisade kaasamist ühepoolse
tunnustamise korra reguleerimisalasse ning seda ka sellepärast, et antud juhul
ei ole Schengeni alale reaalselt ebaseadusliku rände ohtu või turvariske. Ühepoolse tunnustamise korra laiendamine
Euroopa Liidu õigusaktiga ei tooks Horvaatiale kaasa uusi kohustusi lisaks
nendele, mida on nimetatud 2012. aasta ühinemisaktis. Seega ei kujuta see endast
erandit nimetatud ühinemislepingust. Kavandatavat korda rakendataks vabatahtlikkuse
alusel: Horvaatial oleks võimalus kavandatav kord rakendada või jätkata oma riigi
viisade väljaandmist, nagu on nõutud ühinemislepingus. Kui Horvaatia peaks otsustama
rakendada ühist korda, tuleb riigil aktsepteerida mis tahes Schengeni
liikmesriigis väljaantud dokumente, vältides nii dokumendi väljaandnud
liikmesriikide eristamist. Sellega seoses tuleks meenutada, et kuni
ühinemiskuupäevani aktsepteerib Horvaatia siseriiklikele õigusaktidele
tuginedes Schengeni viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid, mille Schengeni
riigid on välja andnud oma territooriumile sisenemiseks ja seal viibimiseks või
sealt läbisõiduks. Käesoleva ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks
otsused nr 895/2006/EÜ ja nr 582/2008/EÜ. Liikmesriikide jaoks,
kellele need otsused olid adresseeritud ja kes on vahepeal saanud Schengeni
liikmesriigiks, on need otsused vananenud (v.a Küpros)[8]. Seoses Küprosega, kes rakendab
otsusega nr 895/2006/EÜ kehtestatud ühist korda täiel määral alates 10. juulist 2006
ning otsusega nr 582/2008/EÜ kehtestatud ühist korda täiel määral alates
18. juulist 2008, nähakse käesolevas ettepanekus ette, et see kord
asendatakse korraga, millega antakse Küprosele sarnaselt Horvaatiaga õigus
tunnustada ühepoolselt Schengeni liikmesriikide väljaantud lühiajalisi
viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid ning samuti lühiajalisi
viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid, mille on välja andnud liikmesriigid,
kes veel ei rakenda Schengeni acquis’d täielikult (Horvaatia), ning mis
on mõeldud nende territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks
viibimiseks nende territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul[9]. Käesoleva ettepaneku kohaselt
antakse Küprosele sarnaselt Horvaatiaga õigus tunnustada Schengeni acquis’
rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide viisasid ja
elamislubasid. See kord kehtib üleminekuperioodi lõpuni, kuni
asjaomased liikmesriigid hakkavad täielikult osalema sisepiirideta alas, s.t kuupäevani,
mil selliste dokumentide vastastikune tunnustamine muutub kohustuslikuks
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklite 18 ja 21, Schengeni
piirieeskirja artikli 5 lõike 2 ja viisaeeskirja kohaselt. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Kokkuvõte Käesoleva ettepaneku põhielemendid on
kokkuvõttes järgmised: – kehtestatakse ühised eeskirjad, millega
antakse Horvaatiale ja Küprosele õigus üleminekuperioodil ühepoolselt
tunnustada ühtseid viisasid, pikaajalisi viisasid, Kosovo kodanikele kooskõlas
viisaeeskirja artikli 25 lõike 3 esimese lausega väljaantud piiratud
territoriaalse kehtivusega viisasid ja elamislubasid, mille on välja andnud Schengeni
liikmesriigid, ning samuti samalaadseid dokumente, mille need liikmesriigid on
vastastikku välja andnud võrdväärsena oma riigi viisadega nende territooriumilt
läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks nende territooriumil
mis tahes 180-päevase perioodi jooksul; – käesolevas ettepanekus esitatud ühepoolse
tunnustamise korda kohaldatakse üksnes dokumentide suhtes, mille kehtivusaeg
hõlmab kogu Horvaatias ja Küprosel lühiajalise viibimise kestust. Sellega
seoses ja pidades silmas probleeme, millega seisid varem silmitsi kolmandate
riikide kodanikud, kellel oli ühtne viisa ühekordseks sisenemiseks ja kes reisisid
peale Schengeni alal viibimist tagasi juba kehtetu viisaga (otsused
nr 895/2006 ja nr 582/2008), tuleks käesoleva ettepanekuga ette näha,
et ühepoolse tunnustamise kord hõlmab vaid neid ühtseid viisasid, millega on
lubatud siseneda Schengeni alale kaks või mitu korda; – liikmesriigid, kellele käesolev otsus
on adresseeritud, peavad teavitama komisjoni oma otsusest kasutada seda võimalust.
Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ning tagab sellega
kogu süsteemi läbipaistvuse; – otsused nr 895/2006/EÜ ja nr 582/2008/EÜ
tunnistatakse kehtetuks. * Kõnealune määratlus
ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu
arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. Õiguslik alus Kavandatav otsus põhineb Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidel a ja b, sest
tegemist on meetmega, mis käsitleb ühtset poliitikat viisade ja muude
lühiajaliste elamislubade suhtes ning samuti kontrolle välispiire ületavate
isikute suhtes. See dokument võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse
kohaselt. Kuna kavandatav otsus on adresseeritud
Horvaatiale, hakkab see kehtima pärast seda, kui jõustub Euroopa Liidu
liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi vaheline leping Horvaatia Vabariigi
Euroopa Liiduga ühinemise kohta[10]. Subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3
sätestatakse, et liit võib oma ainupädevusest välja jäävates küsimustes võtta
meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda
piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatava meetme
ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil. Kuna selle
ettepanekuga soovitud eesmärgi saavutamiseks on vaja teha erand kehtivast Euroopa
Liidu õigusest, on seda eesmärki võimalik saavutada ainult Euroopa Liidu
tasandi meetmega. Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4
sätestatakse, et liidu meetme sisu ega vorm ei või minna aluslepingute
eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Selle meetme jaoks valitud vorm
võimaldab saavutada ettepaneku eesmärgid ja rakendada ettepaneku võimalikult tõhusalt.
Mis puutub sisusse, siis selle algatusega võimaldatakse asjaomastel liikmesriikidel
ajutiselt kõrvale kalduda nende suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 539/2001
kehtestatud kohustustest ning lubatakse neil ühepoolselt tunnustada Schengeni acquis’d
täielikult rakendavate riikide väljaantud viisasid ja elamislubasid nende
kehtivusajal oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks
viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul. Schengeni
acquis’d täielikult rakendavate riikide või Horvaatia või Küprose väljaantud
viisasid või elamislubasid omavate isikute sisenemisega asjaomaste liikmesriikide
territooriumile ja nende isikute seal viibimisega ei kaasne mingit riski, sest viisa
või elamisloa väljaandnud riik on nende suhtes rakendanud vajalikke kontrolle. Kavandatav
ühepoolne erand määrusest (EÜ) nr 539/2001 on seega õigustatud, et
vältida asjaomaste liikmesriikide täiendavat halduskoormust. Samuti kohaldatakse
seda erandit ainult üleminekuperioodi jooksul kuni kuupäevani, mil asjaomased liikmesriigid
integreeruvad täielikult sisepiirideta ühisalaga ning vastastikuse tunnustamise
kord muutub kohustuslikuks. Peale selle on erandi kasutamine vabatahtlik, seega
ei kehtestata sellega asjaomastele liikmesriikidele mingeid täiendavaid kohustusi
lisaks ühinemisaktis kehtestatud kohustustele. Ettepanek on seega kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega. Sarnaselt ELiga 2004. ja 2007. aastal ühinenud
liikmesriikide puhul vastu võetud samalaadsetele vahenditele on käesolev
ettepanek esitatud otsuse kujul. 5. ALUSLEPINGUTELE LISATUD ERINEVATEST PROTOKOLLIDEST
JA KOLMANDATE RIIKIDEGA SÕLMITUD ASSOTSIATSIEERIMISLEPINGUTEST TULENEVAD
TAGAJÄRJED Käesoleva ettepaneku õiguslik alus sisaldub Euroopa
Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotises ning selle tulemusel
kohaldatakse nn muutuva geomeetria põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa
Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis Taani
seisukoha kohta, protokollis Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta
vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning protokollis Euroopa
Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta. Sellest
tulenevalt ei osale Taani, Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva ettepaneku vastuvõtmisel
ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. See, et kõnealust otsust
nende suhtes ei kohaldata, tuleneb ka asjaolust, et kavandatav otsus on
adresseeritud vaid nendele liikmesriikidele, keda seob Schengeni acquis’,
kuid kes seda veel ei kohalda. Kuna kavandatav otsus on adresseeritud vaid
nendele liikmesriikidele, keda seob Schengeni acquis’, kuid kes seda
veel ei kohalda, ei kujuta käesolev ettepanek endast nende Schengeni acquis’
sätete edasiarendamist Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud
vastavate assotsieerimislepingute tähenduses. Seetõttu ei ole leping eelpool
nimetatud riikide suhtes siduv. Schengeni süsteemi ühtsuse ja nõuetekohase
toimimise eesmärgil hõlmab see otsus ka viisasid ja elamislubasid, mille on
välja andnud riigid, kes osalevad Schengeni acquis’ rakendamises,
kohaldamises ja edasiarendamises. 2013/0210 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse välispiiridel isikute
kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Horvaatia ja Küpros tunnustavad
ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on
välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks
kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi
jooksul,
ning
millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 895/2006/EÜ
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 582/2008/EÜ EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte a ja b, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) 2012. aasta ühinemisakti
artikli 4 lõike 1 kohaselt peab 1. juulil 2013. aastal
Euroopa Liiduga ühinenud Horvaatia kohaldama alates nimetatud kuupäevast
nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001
(milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride
ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest
nõudest vabastatud)[11]
I lisas loetletud kolmandate riikide kodanike suhtes viisanõuet. (2) 2012. aasta ühinemisakti
artikli 4 lõike 2 kohaselt kohaldatakse Horvaatias Schengeni acquis’
sätteid ühtsete viisade väljaandmise tingimuste ja kriteeriumide, viisade
vastastikuse tunnustamise ning elamislubade / pikaajaliste viisade ja
lühiajaliste viisade võrdväärsuse kohta üksnes nõukogu sellekohase otsuse
alusel. Need sätted on siiski kõnealuse liikmesriigi jaoks siduvad alates
ühinemiskuupäevast. (3) Seetõttu nõutakse Horvaatialt
oma riigi viisade väljaandmist oma territooriumile sisenemiseks või sellelt
läbisõiduks kolmandate riikide kodanikele, kellel on Schengeni acquis’d
täielikult rakendava liikmesriigi väljaantud ühtne viisa, pikaajaline viisa või
elamisluba või Küprose väljaantud samalaadsed dokumendid. (4) Isikud, kellel on selliste liikmesriikide
väljaantud dokumendid või Küprose väljaantud samalaadsed dokumendid, ei kujuta
endast mingit riski Horvaatiale, sest need liikmesriigid on nende isikute suhtes
rakendanud kõiki vajalikke kontrolle. Selleks et Horvaatiale ei tekiks põhjendamatut
täiendavat halduskoormust, tuleks vastu võtta ühised eeskirjad, millega antakse
Horvaatiale õigus tunnustada ühepoolselt teatavaid selliste liikmesriikide
väljaantud dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega ja kehtestada selle
ühepoolse võrdväärsuse alusel välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord. (5) Otsustega nr 859/2006/EÜ
ja nr 582/2008/EÜ kehtestatud ühised eeskirjad tuleks tunnistada kehtetuks.
Seoses Küprosega, kes rakendab otsusega nr 895/2006/EÜ kehtestatud ühist
korda täiel määral alates 10. juulist 2006 ning otsusega nr 582/2008/EÜ
kehtestatud ühist korda täiel määral alates 18. juulist 2008, tuleks
vastu võtta ühised eeskirjad, millega antakse Küprosele sarnaselt Horvaatiaga
õigus tunnustada ühepoolselt teatavaid Schengeni acquis’d täielikult
rakendavate liikmesriikide väljaantud dokumente või samalaadseid Horvaatia
väljaantud dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega ning kehtestada selle
ühepoolse võrdväärsuse alusel välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord. (6) Käesolevas otsuses sätestatud
lihtsustatud korda tuleks kohaldada üleminekuperioodi jooksul Küprose suhtes
kuni 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus
ning Horvaatia suhtes 2012. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 esimeses
lõigus viidatud nõukogu otsusega määratava kuupäevani. (7) Lihtsustatud korras osalemine
peaks olema vabatahtlik, panemata liikmesriikidele täiendavaid kohustusi lisaks
2003. ja 2012. aasta ühinemisaktis ette nähtud kohustustele. (8) Ühiseid eeskirju tuleks kohaldada
ühtsete lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade suhtes, mille
on välja andnud Schengeni acquis’d täielikult rakendavad liikmesriigid, piiratud
territoriaalse kehtivusega viisade suhtes, mis on välja antud kooskõlas
viisaeeskirja artikli 25 lõike 3 esimese lausega ja riikide
poolt, kes on osalevad Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises,
ning samuti lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade suhtes, mille
on välja andnud Horvaatia ja Küpros. Dokumendi tunnustamine peaks piirduma
dokumendi kehtivusajaga. (9) Tuleb täita Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006
(millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse
eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad))[12]
artikli 5 lõikes 1 kehtestatud sisenemise tingimusi, välja arvatud
nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis b kehtestatud tingimusi,
niivõrd kui käesoleva otsusega kehtestatakse kord, mille alusel on Horvaatial
ja Küprosel õigus ühepoolselt tunnustada teatavaid Schengeni acquis’d
täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud dokumente ning samuti samalaadseid
Horvaatia ja Küprose väljaantud dokumente nende territooriumilt läbisõiduks või
kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks nende territooriumil mis tahes 180-päevase
perioodi jooksul. (10) Kuna käesoleva otsuse
eesmärki, nimelt sellise korra kehtestamist, mille alusel Horvaatia ja Küpros
tunnustavad ühepoolselt teatavaid teiste liikmesriikide väljaantud dokumente,
ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda eesmärki parem
saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu
artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus
nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (11) Islandi ja Norraga seoses ei
ole käesolev otsus Schengeni acquis’ sätete edasiarendamine vastavalt Euroopa
Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud
lepingule, mis käsitleb viimati nimetatud riikide ühinemist Schengeni acquis’
sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega,[13] sest see on adresseeritud
ainult Horvaatiale ja Küprosele, kes veel ei rakenda Schengeni acquis’d
täielikult. (12) Šveitsiga seoses ei ole
käesolev otsus Schengeni acquis’ sätete edasiarendamine vastavalt Euroopa
Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingule,
mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete
rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega,[14]
sest see on adresseeritud ainult Horvaatiale ja Küprosele, kes veel ei rakenda
Schengeni acquis’d täielikult. (13) Liechtensteiniga seoses ei ole
käesolev otsus Schengeni acquis’ edasiarendamine vastavalt Euroopa
Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi
vahelisele protokollile (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist
Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga
Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise,
kohaldamise ja edasiarendamisega),[15]
sest see on adresseeritud ainult Horvaatiale ja Küprosele, kes veel ei rakenda
Schengeni acquis’d täielikult. (14) Schengeni süsteemi ühtsuse ja
nõuetekohase toimimise eesmärgil hõlmab see otsus ka viisasid ja elamislubasid,
mille on välja andnud kolmandad riigid, kes osalevad Schengeni acquis’
rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises ning kes rakendavad Schengeni acquis’d
täielikult, nagu Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. (15) Euroopa Liidu lepingule ja
Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli
nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse
vastuvõtmisel. (16) Käesolev otsus kujutab endast
nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik
ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele nr 2000/365/EÜ
(Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates
Schengeni acquis’ sätetes),[16]
ning seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel. (17) Käesolev otsus kujutab endast
nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale
vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele nr 2002/192/EÜ
(Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes),[17] ning seetõttu ei osale Iirimaa
käesoleva otsuse vastuvõtmisel, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Käesoleva otsusega kehtestatakse välispiiridel
isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille kohaselt Horvaatia ja Küpros
võivad tunnustada ühepoolselt võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on
välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks
viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, artikli 2
lõikes 1 ning artiklis 3 viidatud dokumente, mille on välja andnud liikmesriigid
ja riigid, kes osalevad Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises
ning kes rakendavad Schengeni acquis’d täielikult, ning Küpros ja
Horvaatia kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kehtib viisanõue
vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001. Käesoleva otsuse rakendamine ei mõjuta isikute
kontrollimist välispiiridel kooskõlas määruse (EÜ) nr 562/2006
artiklitega 5–13 ja artiklitega 18–19. Artikkel 2 1. Horvaatia ja Küpros võivad tunnustada võrdväärsena
oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks
või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase
perioodi jooksul, järgmisi Schengeni acquis’d täielikult rakendavate
liikmesriikide ja assotsieerunud riikide väljaantud dokumente, olenemata nende
omanike kodakondsusest: i) määruse (EÜ) nr 810/2009
artikli 2 lõikes 3 määratletud ühtne viisa, mis kehtib kaheks või
mitmekordseks sisenemiseks; ii) Schengeni lepingu rakendamise
konventsiooni artiklis 18 osutatud pikaajaline viisa; iii) määruse (EÜ) nr 562/2006
artikli 2 lõikes 15 määratletud elamisluba. 2. Horvaatia ja Küpros võivad tunnustada
võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on andnud oma territooriumilt
läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis
tahes 180-päevase perioodi jooksul, piiratud territoriaalse kehtivusega
viisasid, mis on välja antud vastavalt viisaeeskirja artikli 25 lõike 3
esimesele lausele. 3. Kui Horvaatia või Küpros otsustab
käesolevat otsust kohaldada, tunnustab ta kõiki lõigetes 1 ja 2
osutatud dokumente, olenemata sellest, milline riik dokumendi välja andis. Artikkel 3 1. Kui Horvaatia või Küpros otsustab
kohaldada artiklit 2, võib ta tunnustada võrdväärsena oma riigi viisaga,
mille ta on andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks
viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, lisaks
järgmisi dokumente: i) lühiajalised ja pikaajalised viisad,
mille Küpros või Horvaatia on välja andnud määruses (EÜ) nr 1638/95[18] kehtestatud ühtses
viisavormis; ii) elamisload, mille Küpros või Horvaatia on
välja andnud määruses (EÜ) nr 1030/2002[19] kehtestatud ühtses
viisavormis. 2. Horvaatia väljaantud dokumendid, mida
võib tunnustada, on loetletud I lisas. Küprose väljaantud dokumendid, mida võib
tunnustada, on loetletud II lisas. Artikkel 4 Artiklites 2 ja 3 osutatud
dokumendid peavad kehtima kogu läbisõidu või riigis viibimise jooksul. Artikkel 5 Horvaatia ja Küpros teavitavad 10 tööpäeva
jooksul käesoleva otsuse jõustumisest komisjoni sellest, kas nad otsustavad
käesolevat otsust kohaldada. Komisjon avaldab nende liikmesriikide edastatud
teabe Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 895/2006/EÜ
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 582/2008/EÜ tunnistatakse
kehtetuks. Artikkel 7 Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse Küprose suhtes kuni 2003. aasta
ühinemisakti artikli 3 lõike 2 esimese lõigu ja Horvaatia suhtes
2012. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 esimese lõigu
kohaselt vastu võetud nõukogu otsusega määratud kuupäevani, mil asjaomase liikmesriigi
suhtes hakatakse kohaldama kõiki ühist viisapoliitikat ja liikmesriikide territooriumil
seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike liikumist käsitlevaid Schengeni acquis’
sätteid. Artikkel 8 Käesolev otsus on adresseeritud Horvaatia
Vabariigile ja Küprose Vabariigile. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja I LISA
HORVAATIA väljaantud dokumentide nimekiri V i i s a
d –
Kratkotrajna viza (C) – Lühiajaline viisa (liik „C”)
E l a m is l o a d –
Odobrenje boravka – Elamisluba –
Osobna iskaznica za stranca – Välismaalase isikutunnistus II LISA
KÜPROSE väljaantud dokumentide nimekiri Θ
ε ω ρ ή σ ε ι ς ( V i i s a d ) — Θεώρηση
διέλευσης —
Κατηγορία Β (transiidiviisa,
liik „B”) — Θεώρηση
για παραμονή
βραχείας
διάρκειας —
Κατηγορία Γ (lühiajaline
viisa, liik „C”) — Ομαδική
θεώρηση —
Κατηγορίες Β
και Γ (grupiviisa, liigid „B” ja „C”) Ά
δ ε ι ε ς π α ρ α μ ο
ν ή ς ( E l a m i s l o a d ) —
Προσωρινή
άδεια
παραμονής
(απασχόληση,
επισκέπτης,
φοιτητής) – Tähtajaline elamisluba
(töö, külaline, üliõpilane) — Άδεια
εισόδου
(απασχόληση,
φοιτητής) – Sissesõiduluba (töö,
üliõpilane) — Άδεια
μετανάστευσης
(μόνιμη άδεια) – Sisserändeluba
(alaline luba) [1] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. [2] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. [3] ELT L 105, 13.4.2006, lk 1. [4] ELT L 243, 15.9.2009, lk 1. [5] ELT L 167, 20.6.2006, lk 1. [6] ELT L 161, 20.6.2008, lk 30. [7] ELT L 167, 20.6.2006, lk 8. [8] Käesoleva ettepaneku esitamisel lähtub komisjoni
eeldusest, et alates 1. juulist 2013 kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia
Schengeni acquis’d täielikult. [9] Otsuse nr 896/2006/EÜ artikli 5 kohaselt ei
kohaldata nimetatud otsust enam alates Šveitsi ja Liechtensteini ühinemisest
Schengeni alaga. [10] ELT L 112, 24.4.2012, lk 10. [11] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. [12] ELT L 105, 13.4.2006, lk 1. [13] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36. [14] ELT L 53, 27.2.2008, lk 1. [15] ELT L 83, 26.3.2008, lk 5. [16] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43. [17] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20. [18] EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. [19] EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.