(1)

Et selgitada, millised on selle lepingukokkuvõtte peamised elemendid, mille üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad peavad esitama tarbijatele, mikroettevõtjatele, väikeettevõtjatele ja mittetulundusühendustele vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 102 lõigetele 1 ja 2, tuleks kehtestada vorm, millega nähakse ette lepingukokkuvõtte põhielemendid. Lepingukokkuvõte peaks olema lihtsalt loetav, arusaadav ja võrreldav ning järgima ühist struktuuri ja vormingut.

(2)

Lepingukokkuvõttes esitatav teave peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/882 (2) sätestatud toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õiguse asjaomaste ligipääsetavusnõuetega olenemata sellest, kas see teave trükitakse või esitatakse elektrooniliselt.

(3)

Lepingukokkuvõte peab olema kooskõlas kohustustega, mis tulenevad tarbijakaitset käsitlevatest õigusaktidest, nagu nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL (5). Samuti peab see olema kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad isikuandmete kaitset käsitlevatest õigusaktidest, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (6).

(4)

Hea loetavuse huvides ei tohiks lepingukokkuvõte olla kergesti loetava kirjatüübiga trükituna pikem kui üks ühepoolne A4-lehekülg, v.a juhul, kui nõuetekohaselt on põhjendatud teistsugune lähenemine. Teenusepakettide puhul ei tohiks see tekst olla kergesti loetava kirjatüübiga trükituna pikem kui kolm ühepoolset A4-lehekülge. Kokkuvõte võib olla pikem, kui see on põhjendatud näiteks puuetega tarbijate ligipääsuga. Selleks et tagada elektroonilise side teenuste pakkumiste võrreldavus, peaks lepingukokkuvõte olema kujundatud selgelt eristatavate pealkirjadega, mille alla rühmitatakse eri elemendid. Et tekst oleks tarbijale lihtsalt mõistetav ja ta saaks olulise teabe kiiresti tuvastada, tuleks asjaomaseid elemente iga pealkirja all kirjeldada lühikeste lausetega. Loetavuse ja trükitavuse huvides tuleks lehe serva ja lepingukokkuvõtte teksti vahele jätta piisava laiusega veeris.

(5)

Kirjatüübi hea loetavus sõltub mitmesugustest teguritest ning seda mõjutab näiteks lugemiskaugus, tähemärgi kõrgus ja see, kas elektrooniliselt esitatud tekstis saab tähemärki lihtsalt suurendada. Lähedalt loetava teksti puhul peetakse enamiku tarbijate jaoks hästi loetavaks vähemalt 10 punkti kõrgust kirjatüüpi. Pealkirjad peaksid muust tekstist selgelt eristuma näiteks suurema kirjaga. Parema loetavuse huvides võiks kasutada üldlevinud plokk-kirja kirjatüüpe. Samuti peaks hea loetavuse tagamiseks olema teksti ja tausta kontrastsus heale tavale vastavalt piisavalt suur, seda eriti värvilise kujunduse korral.

(6)

Tavapäraselt peaks lepingukokkuvõte olema esitatud vähemalt 10punktises kirjas, kuid elektroonilise side teenuste, näiteks peamiselt jaemüügiettevõtetes müüdavate ettemaksega teenuste müügiks kasutatavates elektroonilistes seadmetes või kanalites võib muu hulgas pakendi või seadme suurusest tulenevalt osutuda vajalikuks lepingukokkuvõtte suuruse vähendamine. Ettemakstud teenuseid müüakse mõnikord pakendis, mille mõõtmete tõttu ei ole 10punktise kirjasuuruse kasutamine otstarbekas.

(7)

Kui lepingukokkuvõtte täitmise juhistes ei ole konkreetselt nõutud teisiti, tuleks nõutav teave esitada otse lepingukokkuvõttes, mitte viidetena muudele teabeallikatele. Pildiliste elementide – näiteks sümbolite, ikoonide, graafika – või linkide ja hüpikakende kasutamine ei tohiks loetavust kahjustada ega olla pealetükkiv ja juhtida tarbija tähelepanu kõrvale lepingukokkuvõtte sisult. Lepingukokkuvõtte sisus tuleks keskenduda peamisele teabele, mida tarbija vajab pakkumiste võrdlemiseks ja teadliku otsuse tegemiseks.

(8)

Vältida tuleks erialakeelt, tehnilist žargooni ja akronüüme.

(9)

Teenuste kirjeldamine standardsel viisil on tarbijate jaoks väga oluline. Ära tuleks märkida lepingukokkuvõttes käsitletavad teenused ja vajaduse korral ka arveldusperioodi hulka arvatud maht. Mahu puhul tuleks täpsustada teenuses sisalduvate kõnede, sõnumite ja andmete kogus ning, kui neid kohaldatakse, ka teenusepakkuja kohaldatavad rändluse mõistliku kasutamise põhimõtted. Kõnede pikkust tuleks teenusepakkuja lepingueelse teabe kohaselt mõõta minutites või sekundites; sõnumite puhul tuleks vastavalt vajadusele mõõta nende arvu ja andmesidemahtu (mega- või gigabaitides).

(10)

Lepingukokkuvõttes tuleks esitada teave, mis võimaldab teenusepakkujaga ühendust võtta, seda eriti kaebuste korral. Vajalike kontaktandmete hulka võivad lisaks e-posti aadressile või telefoninumbrile kuuluda ka veebivormide kasutamise võimalus või muud liiki otsekontaktid.

(11)

Elektroonilise side teenuseid tuleks selgelt kirjeldada ning ära tuleks märkida nende teenuste peamised omadused. Vajaduse korral tuleks kirjeldada seadme liiki.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 (7) artikli 4 lõike 1 punktis d nõutakse, et internetiühenduse teenust käsitlevas lepingus esitataks ka selge ja arusaadav selgitus minimaalse, tavapärase, maksimaalse ja väljareklaamitud alla- ja üleslaadimiskiiruse kohta, kui tegemist on püsivõrkudega, või hinnangulise maksimaalse ja väljareklaamitud alla- ja üleslaadimiskiiruse kohta, kui tegemist on mobiilsidevõrkudega. Direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 102 lõike 3 punkti f kohaselt tuleb nimetatud teabe kokkuvõte esitada ka lepingukokkuvõttes. Lepingukokkuvõte peaks sisaldama internetiühenduse teenuse minimaalset, tavapäraselt kättesaadavat ja maksimaalset alla- ja üleslaadimiskiirust, kui tegemist on püsivõrkudega, ning internetiühenduse teenuse hinnangulist maksimaalset alla- ja üleslaadimiskiirust, kui tegemist on mobiilsidevõrkudega.

(13)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktile e tuleb internetiühenduse teenust käsitlevas lepingus esitada selge ja arusaadav selgitus õiguskaitsevahendite kohta, mis on tarbijatele siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadavad, kui internetiühenduse tegelik jõudlus kiiruse osas erineb lepingus märgitud jõudlusest. Direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 102 lõike 3 punkti f kohaselt tuleb nimetatud selgituse kokkuvõte esitada ka lepingukokkuvõttes. Lepingukokkuvõte peaks sisaldama kokkuvõtet õiguskaitsevahendite kohta, mis on tarbijatele siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadavad, kui internetiühenduse tegelik jõudlus erineb kiiruse või muude teenusekvaliteedi näitajate osas lepingus märgitud jõudlusest.

(14)

Hinna kohta esitatav teave peaks sisaldama kohaldatavat aktiveerimishinda, jooksvaid ja tarbimisega seotud tasusid, nagu hind arveldusperioodi ja kuu kohta, et neid saaks võrrelda, allahindlusi ja vajaduse korral seadmete hinda. Kui kohaldatakse soodushinda, tuleks see selgelt ära märkida, samuti tuleks ära märkida ajavahemik, mille jooksul allahindlus kehtib, ning täishind ilma sooduspakkumiseta. Teavet korduva hinnaga hõlmamata tariifide kohta võib olla väga palju ning piisama peaks sellest, kui lepingukokkuvõttes märgitakse, et see teave on lepingueelse teabe osana kättesaadav eraldi, näiteks elektrooniliselt.

(15)

Pealkirja „Kestus, pikendamine ja lõpetamine“ all lõpetamistingimuste kohta esitatav teave peaks käsitlema lepingu, kaasa arvatud paketti kuuluvate pakkumiste lõpetamist lepingu kestuse lõppemise ja ennetähtaegse lõpetamise tõttu, kui see võimalus on liidu ja liikmesriigi õigusega ette nähtud, sealhulgas ennetähtaegse lõpetamise korral nõutavaid tasusid ning teavet lõppseadmete luku desaktiveerimise kohta.

(16)

Kui teavet puuetega lõppkasutajatele mõeldud eri toodete ja teenuste kohta on väga palju ja see teave võib muutuda, võib lepingukokkuvõttes märkida, et selline üksikasjalik teave on kättesaadav eraldi, näiteks elektrooniliselt.

(17)

Teenusepakkuja võib täiendava teabe, mis tuleb liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt anda enne, kui leping või muu vastav pakkumine muutub tarbija jaoks siduvaks, esitada muud kasulikku teavet käsitlevas fakultatiivses punktis. Selline teave puudutab näiteks lepingu vahetamist, turvalisust, isikuandmete käitlemist, energiatarbimist ja süsinikdioksiidi tootmist. Kui liikmesriigid kasutavad vabadust jätta oma riigisiseses õiguses kehtima või kehtestada sätteid, mis puudutavad direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 102 käsitlemata aspekte, võivad teenusepakkujad esitada asjaomase teabe nimetatud fakultatiivses punktis.

(18)

Vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 123 peab komisjon nimetatud direktiivi III osa III jaotise kohaldamise kohta koostatava aruande raames regulaarselt läbi vaatama ka käesoleva rakendusmääruse kohaldamise.

(19)

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametiga (BEREC) on konsulteeritud.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,