Esialgne tõlge

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

TAMARA ĆAPETA

esitatud 16. juulil 2026(1)

Kohtuasi C‑273/24 [Naski](i)

X.Y.

menetluses osalesid:

Prokurator Generalny,

Rzecznik Praw Obywatelskich

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus))

Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 267 – Pädevus – Vastuvõetavus – Õigusriik – Sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud kohus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) tsiviilkolleegiumi koosseis – Selle koosseisu muutmine pärast Euroopa Kohtu vastust eelotsuse küsimusele






I.      Sissejuhatus

1.        Aastatepikkune tagasiminek seoses õigusriigi põhimõtete järgimisega Poolas on jätnud raskesti ravitava haava, hoolimata selle liikmesriigi valmisolekust olukorda parandada.

2.        Käesolev kohtuasi on murettekitav näide nendest raskustest.

3.        Selles palutakse Euroopa Kohtul – ja seda mitte esimest korda – teha otsus küsimustes, mis puudutavad ELi nõuete tõlgendamist seoses sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud kohtuga, nagu on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47. Samal ajal palutakse Euroopa Kohtul sõnastada õiguskaitsevahendid nimetatud nõuete rikkumise korral olukorras, kus rikkumine on süstemaatiline ja on mõjutanud suurt osa Poola kohtusüsteemist, kuid mida selles liikmesriigis endas ei ole demokraatlike protsesside kaudu veel edukalt käsitletud ega kõrvaldatud.

4.        Raskusi süvendavad käesoleva kohtuasja eripärased asjaolud, mis, nagu ma allpool veidi selgitan, tulenevad kaebusest, mille on esitanud toonane kohtunik, kes vaidlustab otsuse viia ta üle Poola piirkondliku kohtu ühest kolleegiumist teise ja kellest on nüüdseks saanud selle liikmesriigi justiitsminister.

5.        Kuigi eelotsusemenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne tõlgendada õigusriigi põhimõttest tulenevaid nõudeid, nagu need on täpsustatud ELL artikli 19 lõikes 1 ja harta artiklis 47, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule juhiseid selle kindlakstegemiseks, kas teatavad liikmesriigi kohtusüsteemi eeskirjad või olukorrad on nende nõuetega vastuolus, ei ole minu arvates Euroopa Kohtu pädevuses otsustada, kuidas selliseid võimalikke rikkumisi käsitleda. Pigem on kohtusüsteemi vastavusse viimine nende nõuetega iga liikmesriigi ülesanne.

6.        Euroopa Kohus on seda sisuliselt väljendanud oma hiljutises, 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsuses Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine).(2) Viidates Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) piloototsusele kohtuasjas Wałęsa vs. Poola,(3) leidis Euroopa Kohus, et Poola kohtusüsteemis püsivad süsteemsed probleemid nõuavad Poola riigilt asjakohaseid seadusandlikke ja muid meetmeid.(4) Leian, et see järeldus kannab ka sõnumit, et Euroopa Kohtu ülesanne ei ole leida lahendusi jätkuvatele süsteemsetele rikkumistele.

7.        Neid sissejuhatavaid märkusi silmas pidades selgitan kõigepealt võimalikult lühidalt ja lihtsalt käesoleva kohtuasja keerukaid asjaolusid. Seejärel esitan oma ettepaneku selle kohta, miks käesolev eelotsusetaotlus ületab Euroopa Kohtu pädevust eelotsusemenetluses. Lõpuks, kui Euroopa Kohus peaks siiski leidma, et käesolevas asjas on vaja teha otsus, analüüsin eelotsuse küsimust.

II.    Taust

A.      Laiem kontekst

8.        Laiem kontekst, mida iseloomustab kohtusüsteemi sõltumatuse vähenemine Poolas pärast eelmise valitsuse kehtestatud seadusandlikke muudatusi, on Euroopa Kohtu kohtunikele hästi teada. Euroopa Kohtul on mitmes Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluses palutud otsustada, kas nende muudatuste erinevad elemendid on liidu õigusega kooskõlas, ning ta on tõlgendanud nende muudatuste kehtivuse hindamiseks asjakohast liidu õigust veelgi suuremas hulgas eelotsustes. Neid muudatusi on analüüsitud ka mitmes EIK kohtuotsuses, need on pälvinud laialdast rahvusvahelist kriitikat ja viinud isegi selleni, et komisjon algatas esimest korda ELL artikli 7 lõike 1 kohase menetluse.(5)

9.        Näib, et alates vaidlusalustest seadusemuudatustest on ametisse nimetatud üle 3000 kohtuniku.(6)

10.      Siiski tundub, et Poola ei ole alates 2023. aasta detsembris toimunud valitsusvahetusest siiani võtnud mingeid üldisi meetmeid, et lahendada nende kohtunike nõuetevastase ametisse nimetamise küsimust. Hiljuti tegi Poola näiteks ettepaneku jagada kohtunikud kolme kategooriasse – rohelised (ligikaudu 1200 hiljuti ametisse nimetatud kohtunikku), kollased (ligikaudu 1100 kohtunikku) ja punased (ligikaudu 350 isikut üldkohtutes ning 80 isikut Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus; edaspidi „kõrgeim kohus“) ja Naczelny Sąd Administracyjnys (kõrgeim halduskohus, Poola; edaspidi „kõrgeim halduskohus“) – ning lahendada nende ametisse nimetamise ebaseaduslikkus erinevalt, muutes mõned seaduse jõuga õiguspäraseks, suunates mõned uutesse ametisse nimetamise menetlustesse või eemaldades teatud isikud ametikohtadelt, kuhu nad nimetati. See ettepanek esitati Veneetsia komisjonile, kes vastas 2026. aasta märtsis arvamusega nr 1238/2025,(7) kuid Poola riik ei ole seni võtnud konkreetseid seadusandlikke ega muid meetmeid.

11.      See on käesoleva kohtuasja taust. Nagu XY Euroopa Kohtu istungil märkis, on praegu tegemist institutsioonilise halvatusega. Enne seadusemuudatusi kehtinud korra alusel ametisse nimetatud kohtunikud ei soovi olla samas koosseisus isikutega, kes on kohtuniku ametisse nimetatud pärast seadusemuudatusi kehtestatud korra alusel, et mitte seadustada nende ametisse nimetamist. Samal ajal ei saa kodanikud ja Poola kohtutes toimuvate kohtuvaidluste pooled olla kindlad, kas kohtuasju lahendab sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus ning kas tulemuseks on kehtivad kohtuotsused.

B.      Käesolevale kohtuasjale eelnenud asjaolud

12.      Selleks et kõnealust juhtumit mõista, peame pöörduma tagasi 2018. aasta suve juurde.

13.      XY, kellele varem viidati kui W.Ż‑le, oli Poola regionaalse kohtu kohtunik. Selle kohtu esimees otsustas 27. augusti 2018. aasta otsusega viia XY ilma tema nõusolekuta üle selle kohtu sellest kojast, kus ta seni õigust mõistis, sama kohtu teise kotta.

14.      Vastavalt asjakohasele riigisisesele õigusele esitas XY kõnealuse otsuse peale kaebuse Krajowa Rada Sądownictwale (Poola riiklik kohtute nõukoda, edaspidi „KRS“), kes otsustas, et selle kaebuse suhtes otsuse tegemise vajadus on ära langenud (edaspidi „KRSi otsus“).

15.      XY kaebas 14. novembril 2018 selle KRSi resolutsiooni edasi kõrgeimasse kohtusse. Selle läbivaatamine määrati Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznychile (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium, Poola; edaspidi „erakorralise kontrolli kolleegium“).

16.      Selle kaebuse kontekstis esitas XY ühtlasi taotluse taandada kõik erakorralise kontrolli kolleegiumi kuuluvad kohtunikud põhjusel, et arvestades nende ametisse nimetamise korda, ei vasta nad kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Taandamistaotluse menetlemine määrati Sąd Najwyższyle (Izba Cywilna) (kõrgeima kohtu tsiviilkolleegium, Poola; edaspidi „tsiviilkolleegium“) kolmeliikmelisele koosseisule.

17.      Vahepeal aga jättis erakorralise kontrolli kolleegium BD‑st koosnevas üheliikmelises koosseisus 8. märtsi 2019. aasta määrusega rahuldamata XYi kaebuse KRSi otsuse peale (edaspidi „BD määrus“), hoolimata asjaolust, et kohtutoimik oli tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelise kohtunike koosseisu valduses ja XY‑t ei olnud ära kuulatud.

18.      BD määrusega oleks lõpetatud apellatsioonimenetlus ja koos sellega ka ajutiste meetmete kohaldamise menetlus, milles paluti teha otsus tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelisel koosseisul. Küll aga otsustas kolmeliikmeline koosseis, kes leidis, et BD määrus on vastuolus seadusega, suunata teatud küsimused tsiviilkolleegiumi laiendatud koosseisule, mis koosneb seitsmest kohtunikust. Need küsimused puudutasid muu hulgas BD määruse õiguslikke tagajärgi, arvestades BD kohtuniku ametisse nimetamise viisi.

19.      See tsiviilkolleegiumi seitsmeliikmeline koosseis otsustas omakorda esitada Euroopa Kohtule selles küsimuses eelotsusetaotluse.

20.      Selle eelotsusetaotluse alusel tehti 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W.Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine),(8) milles Euroopa Kohus tõlgendas liidu õigust nii, et BD ametisse nimetamise asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et BD määruse on teinud sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus.(9) Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et seitsmeliikmeline koosseis peab oma vastuses kolmeliikmelisele koosseisule jõudma järeldusele, et liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt tuleb BD määrus tühistada.(10)

C.      Käesolev kohtuasi, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus

21.      Pärast kohtuotsust W.Ż. jäi tsiviilkolleegiumi seitsmeliikmelise koosseisu ülesandeks vastata kolmeliikmelisele koosseisule, et erakorralise kontrolli kolleegiumi üheliikmeline koosseis ei vasta sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele, mis võimaldaks kolmeliikmelisel koosseisul tunnistada BD määrus õigustühiseks.

22.      Ajavahemikul eelotsusetaotluse esitamisest (21. mail 2019) kuni Euroopa Kohtu otsuseni kohtuasjas W.Ż. (6. oktoobril 2021) jäid aga kolm tsiviilkolleegiumi seitsmeliikmelise koosseisu kohtunikku pensionile.

23.      MB kui kõrgeima kohtu esimees, kes juhib tsiviilkolleegiumi tööd (edaspidi „tsiviilkolleegiumi esimees“), nimetas 26. jaanuari 2022. aasta määrusega ametisse uue seitsmest kohtunikust koosneva koosseisu, milles kolm pensionile jäänud kohtunikku ja selle koosseisu eelmine eesistuja asendati uute isikutega.

24.      Uude koosseisu kuuluvad: kõrgeima kohtu esimene esimees JK, kes on eesistuja, ning KS, CV ja RX, kusjuures kõik neli nimetati kõrgeima kohtu kohtunikeks pärast Poola kohtusüsteemis tehtud seadusandlikke muudatusi. Kolm ülejäänud kohtunikku, kes kuulusid esialgsesse koosseisu: KW, kes jääb ettekandja-kohtunikuks, ning PW ja WZ. Need kolm kohtunikku nimetati kõrgeima kohtu kohtunikuks enne nimetatud seadusandlikke muudatusi.

25.      Eespool öeldu saab kokku võtta järgnevas tabelis:


Vana koosseis

Uus koosseis

1)

TN, eesistuja

JK, kõrgeima kohtu esimene esimees, eesistuja – uus

2)

A – pensionile jäänud

KS – uus

3)

B – pensionile jäänud

CV – uus

4)

C – pensionile jäänud

RX – uus

5)

KW, ettekandja-kohtunik

KW, ettekandja-kohtunik – sama

6)

PW

PW – sama

7)

WZ

WZ – sama


26.      Seitsmeliikmelise koosseisu ettekandja-kohtunik KW otsustas esitada käesoleva eelotsusetaotluse, kuna tal on kahtlusi, et koosseisu muutmine on vastuolus liidu õigusega.

27.      See kohtunik rõhutab muu hulgas, et koosseisu muutmine toimus ilma objektiivsete põhjusteta ja vastupidi tsiviilkolleegiumi varasemale praktikale, mille kohaselt koosseisu täiendatakse, selle asemel et seda tervikuna uuesti määrata. Lisaks koosneb koosseisu enamus uutest liikmetest, kes nimetati ametisse samadel tingimustel, mille alusel BD nimetati kohtunikuks. See viitab sellele, et selliste meetmete eesmärk võib olla mõjutada koosseisu otsust. Seda muljet kinnitab asjaolu, et muudatuse tegi tsiviilkolleegiumi esimehena MB, kes nimetati kõrgeima kohtu kohtunikuks samadel asjaoludel nagu BD, ning et see koosseis peab hindama just BD ametisse nimetamise asjaolusid. Selle tulemusena oleksid selle koosseisu mis tahes otsusel samad puudused kui BD määrusel.

28.      Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest, et XY esitas koosseisu nelja uue liikme taandamise taotlused, mida ei olnud eelotsusetaotluse esitamise ajal veel läbi vaadatud.(11)

29.      Neil asjaoludel otsustas seitsmest kohtunikust koosneva koosseisu ettekandja-kohtunik KW peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„1.            Kas olukorras, kus liikmesriigi viimase astme kohus (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) – olles saanud Euroopa [Liidu] Kohtult liidu õiguse tõlgenduse seoses küsimusega, millised õiguslikud tagajärjed on sellel, kui kõrgeima kohtu kohtunike ametisse nimetamist käsitlevaid liikmesriigi õiguse põhireegleid on rikutud järgmiselt:

a)      Poola Vabariigi president annab kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse nimetamise dokumendid üle vaatamata asjaolule, et [KRS] otsus, mis hõlmas ametisse nimetamise taotlust, oli edasi kaevatud pädevale liikmesriigi kohtule (Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus)), et kõrgeim halduskohus oli peatanud selle otsuse täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt ja et pooleli oli apellatsioonimenetlus, mille tulemusel kõrgeim halduskohus tühistas edasikaevatud KRSi otsuse selle õigusvastasuse tõttu, eemaldades selle otsuse püsivalt õiguskorrast, mistõttu jäi kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse nimetamise akt ilma Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) artikli 179 kohaselt nõutavast alusest, milleks on KRS taotlus kohtuniku ametisse nimetamiseks,

b)      eelnimetamise menetluse viib läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid eirates läbi liikmesriigi ametiasutus (KRS), mis selle nõukoja kohtuliku koosseisu kujunemise asjaolusid ja toimimise korda arvestades ei vasta kohtute ja kohtunike sõltumatust kaitsvale põhiseaduslikule organile esitatavatele nõuetele, sest see moodustati 8. detsembri 2017. aasta riikliku kohtute nõukoja seaduse ja teatavate muude seaduste muutmise seaduses (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o zmianie ustawy o Krajowej Radzie Sądownictwa oraz niektórych innych ustaw (Dz. U. 2018, jrk nr 3)) ette nähtud korras,

–      peab see kohus lahendama talle esitatud õigusküsimuse, kohaldades Euroopa Kohtu esitatud liidu õiguse tõlgendust, tuleb [ELL] artiklit 2, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja ELTL artiklit 267 koostoimes [harta] artikliga 47 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kõnealust õigusküsimust lahendavasse kõrgeima kohtu koosseisu kuulub isik, kes on nimetatud selle kohtu kohtunikuks eespool punkti 1 alapunktis a või b kirjeldatud liikmesriigi õigusnorme rikkudes, samuti nii, et nendega on vastuolus Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse esitanud liikmesriigi kohtu koosseisu muutmine olukorras, kus niisugused muudatused on tehtud pärast Euroopa Kohtu otsust vastusena kõnealusele küsimusele ja neil puuduvad objektiivsed põhjused (näiteks eelotsuse küsimuse esitanud kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku surm, pensionile jäämine),

–      ja nii, et nendega on vastuolus see, kui selle küsimuse lahendamist hõlmavas kohtuasjas teeb mis tahes otsustustoiminguid, sh annab kõrgeima kohtu koosseisu või kohtuistungi aja kohta korraldusi kõrgeima kohtu esimees, kes juhib tsiviilkolleegiumi tööd ja kes on samuti nimetatud kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse eespool punkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud liikmesriigi õigusnorme rikkudes, või mis tahes teine isik, kes on nimetatud kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse eespool punkti 1 alapunktides a või b kirjeldatud liikmesriigi õigusnorme rikkudes, seoses millega tuleks niisugused korraldused või õiguslikud otsused lugeda õigustühiseks,

–      ja nii, et kõrgeima kohtu kohtunikul, kelle ametisse nimetamisel ei esinenud punkti 1 alapunktides a või b kirjeldatud puudusi, on õigus ja kohustus – et vältida olukorda, kus kohtuasja lahendab kohus, mis ei ole seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohus liidu õiguse tähenduses – keelduda osalemast kõrgeima kohtu koosseisus, millest enamiku moodustavad isikud, kes on nimetatud selle kohtu kohtuniku ametisse eespool punkti 1 alapunktides a või b kirjeldatud liikmesriigi õigusnorme rikkudes; kui aga vastus eeltoodud küsimusele on jaatav, siis nii, et kõrgeima kohtu kohtunikul, kes on nimetatud selle kohtu kohtuniku ametisse ilma punkti 1 alapunktides a või b kirjeldatud rikkumisteta, kes on kõnealust õigusküsimust hõlmavas kohtuasjas ettekandja-kohtunik, on õigus moodustada selle küsimuse lahendamiseks kõrgeima kohtu koosseis, eirates liikmesriigi õigusnorme, millega antakse tsiviilkolleegiumi tööd juhtivale kõrgeima kohtu esimehele pädevus moodustada kohtukoosseisud tsiviilkolleegiumi lahendatavate kohtuasjade läbivaatamiseks, et tagada nii liidu õiguse ja Euroopa Liidu Kohtu esitatud liidu õiguse tõlgenduse tõhusus, samuti nii, et nendega on vastuolus see, kui isik, kes on nimetatud selle kohtu kohtuniku ametisse eespool punkti 1 alapunktides a või b kirjeldatud liikmesriigi õigusnorme rikkudes, või mis tahes muu isik, kes on nimetatud selle kohtu kohtuniku ametisse eespool punkti 1 alapunktides a või b kirjeldatud liikmesriigi õigusnorme rikkudes, täidab kõrgeimas kohtus mis tahes juhtivaid funktsioone (muu hulgas selle kohtu esimehed, sealhulgas selle kohtu esimene esimees või selle kohtu kolleegiumide osakondade juhid) ja mis tahes funktsioone kõrgeima kohtu organites (nt selle kohtu kolleegiumi liige või kolleegiumi liikme asendaja või selle kohtu distsiplinaarvolinik), sest neid funktsioone võivad täita seaduslikult kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse nimetatud isikud, ja see, kui nimetatud isikud teevad mis tahes toiminguid, mis kuuluvad selliste kõrgeima kohtu kohtunike pädevusse, kes täidavad nimetatud funktsioone, võttes arvesse nende võimalikku faktilist või õiguslikku mõju kõrgeima kohtu pädevuste täitmisele?

30.      Ligikaudu kuu aega pärast käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotluse esitamist Euroopa Kohtule ennistati XY endisele kohtuniku ametikohale ja 24. juulil 2025 nimetati ta justiitsministriks, mille tagajärjel ta astus samal päeval kohtuniku ametist tagasi.(12)

31.      Euroopa Kohus otsustas paluda eelotsusetaotluse esitanud kohtult mitut lisaselgitust,(13) millele see kohus vastas 9. aprillil 2025.

32.      Käesolevas kohtuasjas esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud seisukohad XY, Prokurator Generalny (peaprokurör, Poola), Poola Vabariik ja komisjon.

33.      16. märtsil 2026 toimus kohtuistung, millel kõik nimetatud pooled, välja arvatud Poola Vabariik, esitasid oma suulised seisukohad. Kohtuistungil osales ka Rzecznik Praw Obywatelskich (ombudsman, Poola).

III. Analüüs

A.      Sissejuhatavad märkused

34.      Käesoleva kohtuasjaga seoses on oluline meenutada, et Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas leidnud, et kohtunike ametisse nimetamise menetlus on tingimata harta artikli 47 teise lõigu tähenduses mõiste „seaduse alusel moodustatud kohus“ olemuslik element. Seetõttu saab kohtu sõltumatust hinnata muu hulgas selle alusel, kuidas kohtu liikmed ametisse on nimetatud.(14) Ametisse nimetamise protsessil on tagajärjed mitte ainult kohtu kui sellise sõltumatusele, vaid ka kohtu koosseisule igas kohtuasjas.(15)

35.      Poolas nimetab kohtunikud ametisse vabariigi president KRSi ettepanekul, mille ülesanne on tagada kohtute ja kohtunike sõltumatus.(16) Pärast 8. detsembri 2017. aasta seadusega tehtud seadusandlikke muudatusi(17) on Euroopa Kohus leidnud, et on põhjendatud kahtlusi KRS sõltumatuse suhtes kohtunike ametisse nimetamisel.(18)

36.      Sellegipoolest on Euroopa Kohus ka leidnud, et ainuüksi asjaolust, et kohtunik nimetati ametisse uues koosseisus KRS ettepaneku alusel, ei saa iseenesest teha järeldust, et eiratud on nõudeid, mis olemuslikult tulenevad ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust ja harta artiklist 47.(19)

37.      Pigem tuleb konkreetse kohtuniku sõltumatuse üle otsustamisel arvesse võtta kõiki tema ametisse nimetamisega seotud asjaolusid.(20)

38.      Lisaks ei too iga ametisse nimetamisel esinev nõuetevastasus kaasa kohtukoosseisu kehtetuks tunnistamist; asjasse puutuvad on üksnes sellised nõuetevastasused, mis on sedavõrd fundamentaalsed, et kutsuvad õigussubjektides esile põhjendatud kahtlusi, et kohtunik ei ole vaba välisest mõjust, eriti teiste valitsemisharude mõjust.(21)

39.      Oluline on see, et sellise tervikliku hindamise põhjal on Euroopa Kohus leidnud, et KRSi resolutsioonidel 330/2018(22) ja 331/2018(23) põhinevates menetlustes kohtunike ametisse nimetamise asjaolud tekitavad õigussubjektides tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi nende resolutsioonide alusel ametisse nimetatud isikute sõltumatuse ja erapooletuse suhtes.

40.      Need asjaolud seisnesid sisuliselt selles, et kõrgeim halduskohus peatas need KRSi resolutsioonid, millega KRS esitas Poola Vabariigi presidendile need isikud kohtunikuna ametisse nimetamiseks, kuni Euroopa Kohus teeb otsuse kohtuasjas A.B.,(24) et president nimetas need kohtunikud ametisse ilma selle kohtu lõplikku otsust ära ootamata ning et kõrgeim halduskohus tühistas pärast Euroopa Kohtult kohtuasjas A.B. eelotsuse saamist KRSi vaidlusalused resolutsioonid.(25)

41.      Siinkohal on kasulik meenutada, et selle üle otsustamisel, kas kolleegium, mis koosneb kohtunikest, kes on kohtuniku ametisse nimetatud menetlustes, mis tekitavad kahtlusi sõltumatuses, on „kohus“, kellel on õigus pöörduda ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtusse, leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Krajowa Rada Sądownictwa,(26) et erakorralise kontrolli kolleegiumi, kuhu kõik isikud nimetati KRSi resolutsiooni 331/2018 alusel, ei saa pidada sellele tingimusele vastavaks, lükates seega ümber eelduse, et liikmesriigi kohus vastab „kohtu“ nõuetele ELTL artikli 267 tähenduses.(27)

42.      Kohtuotsuses Prezes Urzędu Ochrony Konkurencji i Konsumentów(28) leidis Euroopa Kohus, et see eeldus on KRSi resolutsiooni 330/2018 alusel ametisse nimetatud isiku suhtes ümber lükatud. Euroopa Kohus leidis, et isegi kui erinevalt erakorralise kontrolli kolleegiumist ei ole tsiviilkolleegium äsja moodustatud kolleegium, on erakorralise kontrolli kolleegiumi kohtunike ametisse nimetamise menetluses (KRSi resolutsiooni 331/2018 alusel) ja tsiviilkolleegiumi kohtunike ametisse nimetamise menetluses (KRSi resolutsiooni 330/2018 alusel) samad puudused, mis on „iseenesest piisavad, et tekitada õigussubjektidel põhjendatud ja tõsiseid kahtlusi selle kohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses“.(29)

43.      Viitan neile menetlustele kui „nõuevastaseks tunnistatud menetlustele“, kuna võib järeldada, et Euroopa Kohtu arvates ei vasta KRSi resolutsioonidel 330/2018 ja 331/2018 põhinevates menetlustes ametisse nimetatud kohtunikud liidu õiguses sätestatud sõltumatuse nõuetele.

44.      Nagu eelotsusetaotlusest selgub, nimetati neli uude seitsmeliikmelisse koosseisu kuuluvat isikut, nimelt JK, KS, CV ja RX, samuti MB, kes nad sellesse koosseisu nimetas, tsiviilkolleegiumi kohtunikeks KRSi resolutsiooni 330/2018 alusel.

45.      Neil asjaoludel palub eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimusega sisuliselt suuniseid järgmise kolme põhiküsimuse kohta: esiteks, kas liidu õigusega on vastuolus see, kui nõuetevastaseks tunnistatud menetluses ametisse nimetatud isikud osalevad kohtukoosseisus, kellel palutakse kohaldada liidu õigust, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus (kohtuotsus W.Ż.); teiseks, kas otsust, millega isik nimetatakse tsiviilkolleegiumi esimeheks nõuetevastaseks tunnistatud menetluses, tuleb pidada õigusliku toimeta otsuseks; ja kolmandaks, millised tagajärjed on sellistel rikkumistel teistele koosseisu kuuluvatele kohtunikele, täpsemalt, kas need kohtunikud võivad keelduda sellises koosseisus osalemast ja kas ettekandja-kohtunikul on õigus nimetada sellesse koosseisu teisi kohtunikke.

46.      Minu hinnangul puudub Euroopa Kohtul käesolevas asjas pädevus neile küsimustele vastata (B). Selleks et olla Euroopa Kohtule abiks, kui ta peaks leidma vastupidist, analüüsin ka neid küsimusi (C).

B.      Menetluslikud vastuväited

47.      Ombudsman ja komisjon on käesolevas asjas esitanud sisuliselt kaks menetluslikku vastuväidet.

48.      Esimene vastuväide puudutab Euroopa Kohtu pädevust. Need menetlusosalised väidavad, et Euroopa Kohtul ei ole vaja käesolevas asjas otsust teha, arvestades XYi kohtunikuna ametisse ennistamise ja seejärel justiitsministriks nimetamisega seotud hilisemate arengute mõju.

49.      Teine vastuväide puudutab esitatud küsimuse vastuvõetavust, arvestades komisjoni kahtlusi selles osas, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtul on võimalik arvesse võtta Euroopa Kohtu tulevast otsust.

1.      Pädevus

50.      ELTL artikli 267 kohaselt on Euroopa Kohtul pädevus vastata üksnes nendele küsimustele, mis on vajalikud menetluses oleva vaidluse lahendamiseks. Teisisõnu peab olemas olema kohtuasi, mille üle peab otsustama eelotsusetaotluse esitanud kohus. Euroopa Kohtul ei ole pädevust anda nõuandvaid arvamusi üldistes või hüpoteetilistes küsimustes, isegi kui sellised küsimused võivad olla kasulikud mõnes muus asjas.(30)

51.      Käesoleval juhul, nagu nähtub käesoleva ettepaneku punktidest 12–29, esitatakse see küsimus põhikohtuasjaga seotud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses. Selles ajutiste meetmete kohaldamise menetluses peab seitsmest kohtunikust koosnev koosseis andma kolmeliikmelisele koosseisule nõu põhikohtuasja ja koos sellega ajutiste meetmete kohaldamise menetluse lõpetanud BD määruse õigusliku kehtivuse kohta.

52.      Põhikohtuasi puudutab KRSi otsuse tühistamise nõuet. Kui see kaebus rahuldatakse, ennistatakse XY selle regionaalse kohtu asjaomasesse osakonda, kus ta töötas. Vahepeal ennistati XY siiski endisele ametikohale selles kohtus ja ta astus seejärel pärast Poola Vabariigi justiitsministriks nimetamist kohtuniku ametikohalt tagasi. Seega on see väide alusetu, nagu väidavad sisuliselt ombudsman ja komisjon.

53.      Vastuseks Euroopa Kohtu küsimustele (vt käesoleva ettepaneku punkt 31) selgitas eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski, et ta ei tuvastanud, kas XY ennistati selle regionaalse kohtu osakonna koosseisu, kust ta üle viidi, kuna sellised järeldused ei kuulu tema pädevusse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kuna XYi kaebust KRSi otsuse peale ei ole tagasi võetud, jääb tema ülesanne, milleks on teha otsus taandamistaotluse kohta, et tagada põhikohtuasja lahendamine nõuetekohaselt moodustatud kohtukoosseisus, muutumatuks, olenemata põhikohtuasja faktiliste asjaolude võimalikust muutumisest. Teisisõnu on XYi taotlus erakorralise kontrolli kolleegiumi kohtunike taandamiseks endiselt kehtiv, mistõttu tuleb seda taotlust endiselt käsitleda ja lahendada kõik selles tõstatatud õiguslikud küsimused. Kohtuistungil kinnitas XY, et KRSi otsuse peale esitatud tühistamiskaebust ei ole tagasi võetud.

54.      Vastab tõele, et Euroopa Kohus on otsustanud, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu märge selle kohta, et põhikohtuasi on endiselt pooleli, on ikka veel Euroopa Kohtu jaoks siduv ning põhikohtuasja pooled ei saa seda põhimõtteliselt kahtluse alla seada.(31)

55.      Küll aga ei muuda see asjaolu, et Euroopa Kohus peab oma pädevuse hindamiseks vajaduse korral kindlaks tegema need asjaolud, mille tõttu liikmesriigi kohus talle eelotsusetaotluse esitas.(32)

56.      Euroopa Kohus on leidnud: „Kui selgub, et esitatud küsimus ei ole vaidluse lahendamiseks ilmselgelt enam asjakohane, siis peab Euroopa Kohus lõpetama kohtuasja otsust tegemata.“(33)

57.      Käesoleval juhul on ühelt poolt põhikohtuasi, millega on seotud ajutiste meetmete kohaldamise menetlus seoses kohtunike taandamisega, formaalselt veel pooleli. See võib olla argument selle kasuks, et Euroopa Kohus peaks käesolevas asjas otsuse tegema.

58.      Teisest küljest on aga selge ja vaieldamatu, et XY‑t ei saa enam ennistada endisele ametikohale Poola regionaalse kohtu kohtunikuna.(34) Seega ei ole põhikaebusel XYi kui kohtuniku ja kaebaja jaoks selles asjas enam mingit eesmärki.

59.      XY väitis kohtuistungil sisuliselt seda, et endiselt on olemas huvi jätkata põhikaebuse menetlemist liidu õigusest tuleneva kodanike üldise huvi kaitse seisukohast. Ta tugines laiemale kontekstile, selgitades, et sellise olukorra jätkumisega, kus nõuetevastaselt ametisse nimetatud kohtunikud on jätkuvalt kohtukoosseisude liikmed, kaasneb õigussubjektidele tõsise ja korvamatu kahju tekkimise oht ning see toob kaasa tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rikkumise.

60.      Minu arusaama kohaselt ja nende väidete põhjal näib, et XY kui justiitsminister on tõepoolest otsustanud mitte tühistada kaebust, mille ta kohtunikuna esitas, et saada Euroopa Kohtult liidu õiguse tõlgendus, mis oleks Poola kohtusüsteemis endiselt esinevate probleemide lahendamise üldistes huvides.

61.      Euroopa Kohtul puudub aga pädevus anda eelotsusemenetluses liidu õiguse tõlgendus nõuandva arvamuse kaudu, isegi kui vastus oleks üldistes huvides.(35)

62.      Samuti ei saa võimalik tulevane kahju hüvitamise hagi olla aluseks Euroopa Kohtu eelotsuse tegemisele. Selline hagi ei ole menetluses,(36) nii et Euroopa Kohus vastaks tulevasele hüpoteetilisele küsimusele,(37) mis ei pruugi kunagi kohtusse jõuda.(38)

63.      Kokkuvõttes ei saa käesoleva kohtuasja asjaoludel asjaolu, et menetlus on veel formaalselt pooleli, olla ülimuslik reegli suhtes, mille kohaselt ei ole Euroopa Kohus eelotsusemenetluses pädev andma nõuandvaid või hüpoteetilisi arvamusi, eriti olukorras, kus Euroopa Kohus on teadlik, et põhikohtuasja ese on ära langenud.(39)

64.      Minu arvates on Euroopa Kohtu roll liikmesriikide kohtutele suuniste andmisel liidu õiguse tõlgendamisel konkreetsetes kohtuasjades oluline selleks, et säilitada eelotsusemenetluse legitiimsus ja Euroopa Kohtu kohtulik, mitte nõuandev ülesanne selles menetluses.

65.      Seetõttu leian, et Euroopa Kohtul ei ole käesolevas ajas pädevust, kuna eelotsuse tegemine asjas, mille ese on ära langenud, ületaks tema õigusemõistmise ülesannet.

2.      Vastuvõetavus

66.      Teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohus leiab, et tegemist on jätkuvalt menetluses oleva kohtuasjaga, tuleb käsitleda menetluslikku vastuväidet, mis puudutab käesolevas asjas esitatud eelotsusetaotluse vastuvõetavust.

67.      Sellega seoses kahtleb komisjon, viidates kohtuotsusele G jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas),(40) kas eelotsusetaotluse esitanud kohus saab riigisiseste õigusnormide alusel Euroopa Kohtu otsust arvesse võtta.

68.      Kohtuotsuses G jt(41) tunnistas Euroopa Kohus vastuvõetamatuks eelotsusetaotluse, mille oli esitanud Poola regionaalse kohtu kolmeliikmelise koosseisu ettekandja-kohtunik. Oma eelotsuse küsimustega soovis see ettekandja-kohtunik teada, kas kohtunik, kes kuulub temaga samasse kohtukoosseisu ja kes on selles kohtus ametisse nimetatud teatud erilistel asjaoludel, vastab seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõuetele liidu õiguse tähenduses.

69.      Euroopa Kohus rõhutas, et taotletud tõlgenduse vajadus ELTL artikli 267 tähenduses tähendab, et liikmesriigi kohtunik, kes otsustab esitada eelotsusetaotluse, võib üksi teha sellest tõlgendusest järeldused, hinnates tõlgenduse abil, kas sama kohtukoosseisu teise kohtuniku ametisse nimetamine on õiguspärane, ja vajaduse korral taandades viimase. Euroopa Kohus leidis siiski, et ei ole ilmne, et riigisiseste õigusnormide kohaselt võiks see ettekandja-kohtunik üksi seda teha.(42)

70.      Minu arvates on käesolev kohtuasi selgelt eristatav kohtuotsusest G jt. Selles kohtuotsuses ei olnud eelotsusetaotluse esitanud kohtuniku poolt kahtluse alla seatud kohtuniku sõltumatus veel pädeva riigisisese kohtu poolt tehtud kohtuotsuse esemeks, mis oleks võimaldanud hinnata selle kohtuniku ametisse nimetamise menetluse nõuetekohasust.

71.      Sellele vastupidi puudutab käesolev kohtuasi isikuid, kes nimetati tsiviilkolleegiumisse menetluses (KRSi resolutsiooni 330/2018 alusel), mida Euroopa Kohus oli juba pidanud nõuetevastaseks, võttes arvesse kõrgeima halduskohtu ja EIK otsuseid (vt käesoleva ettepaneku punkt 42), kuna see nõuetevastasus on sedavõrd oluline, et see on vastuolus liidu nõuetega sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule. Seega ei pea eelotsusetaotluse esitanud kohtunik käesolevas asjas erinevalt eelotsusetaotluse esitanud kohtunikust kohtuasjas G jt ise hindama seitsmest kohtunikust koosneva kohtukoosseisu teatud liikmete ametisse nimetamise nõuetekohasust, vaid küsib sisuliselt liidu õigusest tulenevate tagajärgede kohta olukorras, kus isik nimetati ametisse nõuetevastaseks tunnistatud menetluses.

72.      Sellest tulenevalt leian, et kui Euroopa Kohus peaks tuvastama poolelioleva kohtuasja olemasolu, on eelotsusetaotlus käesolevas kohtuasjas vastuvõetav.

C.      Sisulised küsimused

1.      Nõuetevastaseks tunnistatud menetlustes osalevate isikute osalemine kohtukoosseisus

73.      Oma küsimuse esimeses osas soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetega, mis on kaitstud tagatud artikli 19 lõikega 1, lähtudes harta artiklist 47, on vastuolus see, kui nõuevastaseks tunnistatud menetlustes kohtuniku ametisse nimetatud isikud osalevad kohtukoosseisudes, mille ülesanne on lahendada kohtuasju, milles kohaldatakse liidu õigust.

74.      Käesoleval juhul peab seitsmeliikmeline koosseis kohaldama Euroopa Kohtu otsust W.Ż., et anda kolmeliikmelisele koosseisule nõu selle kohta, millised õiguslikud tagajärjed on BD määrusel, millega jäeti rahuldamata XYi kaebus KRSi otsuse peale.

75.      Minu arvates annab kohtuotsus W.Ż. ise vastuse eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse esimesele osale.

76.      Vastates kohtuasjas W.Ż. esitatud eelotsuse küsimusele, täpsustas Euroopa Kohus, et BD määrus tuleks tunnistada õigustühiseks, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab järeldusele, et asjaomane kohtunik nimetati ametisse menetluse käigus, mis eirab liikmesriigi kohtunike ametisse nimetamise põhilisi menetlusnorme. Euroopa Kohus põhjendas, et isik, kes on ametisse nimetatud nõuetevastaseks tunnistatud menetluses, ei vasta ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus sätestatud sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele. ELL artikli 19 lõike 1 vahetu õigusmõju ja liidu õiguse esimuse põhimõte toovad seega kaasa liikmesriigi kohtu kohustuse tühistada BD määrus.(43)

77.      Isegi kui Euroopa Kohus sellist sõnastust ei kasutanud, on minu arvates kõige lihtsam viis Euroopa Kohtu otsust mõista see, et BD määrusel ei saa olla liidu õiguse alusel õiguslikke tagajärgi, sest liidu õiguse kohaselt ei ole see isik kohtunik. ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik nõuab eelkõige, et kõik kohtunikud, kellel võib olla ülesanne kohaldada liidu õigust, oleksid sõltumatud. Sõltumatus on muu hulgas tagatud kohtunike ametisse nimetamise menetlustega, mis ei tohi tekitada üksikisikutes tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi, et kohtuniku ametikohale nimetatud isikud on altid välisele kontrollile, eelkõige teiste võimuharude poolt. Isikud, kes on nimetatud kohtuniku ametisse menetluse käigus, mis eirab riigisiseses õiguses sätestatud kohtunike ametisse nimetamise põhireegleid ja mille puhul tekib kahtlus, et seda kontrollivad seadusandlik ja täidesaatev võim, ei ole kohtunikud. Kuna kohtuotsuseid võivad teha ainult kohtunikud, ei saa nõuetevastaseks tunnistatud menetlustes ametisse nimetatud isikute otsustel olla õiguslikke tagajärgi.

78.      Kui kohtuasi W.Ż. puudutas otsust, mille tegi üks kohtunik, kes moodustas kohtukoosseisu, siis käesoleval juhul koosneb kohtukoosseis seitsmest kohtunikust, kellest neli on ametisse nimetatud menetluses, mis on vastuolus ELL artikli 19 lõikega 1, lähtudes harta artiklist 47. Sellega seoses leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses AW „T“,(44) et ta on „juba otsustanud, et asjaolu, et asjaomases organis on ainult üks kohtunik, kes on ametisse nimetatud samadel asjaoludel nagu need, mille üle vaieldi kohtuasjas [Krajowa Rada Sądownictwa], milles tehti see kohtuotsus, on piisav, et võtta sellelt organilt staatus sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtuna ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses koostoimes harta artikli 47 teise lõiguga“.

79.      Sellest tuleneb, et nõuetekohaselt ja nõuetevastaselt ametisse nimetatud kohtunikest koosnev segakoosseis ei ole sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus ega vasta seega ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu nõuetele, lähtudes harta artiklist 47.

80.      Nagu ma juba selgitasin (vt käesoleva ettepaneku punkt 37), sõltub otsus selle kohta, kas ametisse nimetamise menetlus oli sedavõrd nõuetevastane, et see toob kaasa järelduse, et ametisse nimetatud isik ei ole kohtunik, kõigist ametisse nimetamisega seotud asjaoludest, mida peavad hindama liikmesriigi kohtud. Sellise hinnangu andmine ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse, kuigi Euroopa Kohus võib anda riigisisestele kohtutele suuniseid selle kohta, milliseid asjaolusid tuleks arvesse võtta.(45)

81.      Lisaks sellele, kuigi Euroopa Kohus ei hinda – eelkõige eelotsuse menetluses – konkreetseid ametisse nimetamisi, on ta sellegipoolest, nagu ma juba selgitasin (vt käesoleva ettepanku punktid 41 ja 42) tunnistanud, et teatud menetlused, milles isikud nimetatid kõrgeima kohtu kohtunikeks, olid nõuevastased, sest seda on tuvastanud liikmesriigi kohtud ja EIK.

82.      Seega isikud, kes nimetati uue koosseisuga seitsmeliikmelise koosseisu liikmeks ja kes nimetati kõrgeima kohtu kohtunikeks KRSi resolutsiooni 330/2018 või 331/2018 alusel algatatud menetluses, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei ole minu hinnangul kohtunikud ega saa olla sellise koosseisu liikmed, mille ülesanne on kohaldada liidu õigust, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus, ja mis liikmesriigi õiguse kohaselt peab koosnema kohtunikest.

83.      Lisaks nõustun XYi esitatud argumendiga, et käesolevas kohtuasjas on lisaks sõltumatuse probleemile tegemist ka kohtunike erapooletuse küsimusega. Need isikud, kes on kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse nimetatud samas menetluses kui BD, otsustaksid sisuliselt omaenda kohtuasja üle. Kui nad leiaksid, et BD kohtuniku ametisse nimetamise menetlus oli nõuetevastane, mõjutaks see nende enda positsiooni kohtunikuna. Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, peavad konkreetses asjas otsuseid tegevad kohtunikud olema mitte ainult sõltumatud, vaid ka erapooletud selles mõttes, et neil ei ole kohtuasja tulemuse suhtes isiklikke huve.(46) Kui kõnealuseid isikuid käsitada kohtunikena ja neid saaks nimetada kohtukoosseisu (mis aga nii ei ole), takistaks erapooletuse nõue nende osalemist selles konkreetses menetluses.

84.      Kokkuvõttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimuse esimesele osale, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklit 47 arvestades tõlgendada nii, et sellega on vastuolus nende isikute osalemine kohtukoosseisus, kes on nimetatud kõrgeima kohtu kohtunikeks vastuolus kohtunike ametisse nimetamist reguleerivate riigisisese õiguse põhireeglitega, mis tekitavad õigussubjektides tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi nende isikute sõltumatuse suhtes.

2.      Tsiviilkolleegiumi esimehe otsuste õiguslikud tagajärjed

85.      Oma küsimuse teises osas soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes harta artiklist 47 tuleb tõlgendada nii, et tsiviilkolleegiumi esimehe otsuseid kõrgeima kohtu otsuseid tegeva kolleegiumi koosseisu kohta tuleb käsitada nii, et neil ei ole õiguslikke tagajärgi, kui need on teinud isik, kes nimetati kohtunikuks nõuetevastaseks tunnistatud menetluses.

86.      Kõigepealt pean oluliseks märkida, et tsiviilkolleegiumi esimees nimetati selle kohtu kohtunikuks KRSi resolutsioonil 330/2018 põhinevas menetluses. Nagu juba märgitud, pidas Euroopa Kohus seda menetlust juba piisavalt nõuevastaseks, et seada ametisse nimetatud isikute sõltumatus tõsiselt kahtluse alla.

87.      Küsimuse sellel osal on tegelikult kaks tahku: esiteks, kas nõuetevastaselt kohtuniku ametisse nimetatud isiku otsusel on õiguslikud tagajärjed, ja teiseks, kas sellise otsuse võimalik õigusvastasus mõjutab automaatselt sellise otsusega ametisse nimetatud kohtukoosseisu ja selle otsuste kehtivust. Enamik Euroopa Kohtu menetluse pooli puudutas selle küsimuse teist tahku.

88.      Kohtuotsuses Daka(47) eristas Euroopa Kohus otsuseid, mis puudutavad kohtu sisemist korraldust ja neid, mis lõpetavad menetluse. Seejärel tegi kohus järelduse, et esimest liiki otsus, isegi kui selle teeb isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud nõuetevastaseks tunnistatud menetluses, „ei ole iseenesest piisav põhjendamaks, et selliselt moodustatud ja asjaomased asjad menetlusse võtnud kohtukoosseise ei saaks pidada sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks liidu õiguse tähenduses.“(48) Niisiis andis Euroopa Kohus kohtuotsuses Daka tõlgenduse, mis puudutab eelotsuse küsimuse teist tahku.

89.      See järeldus on kooskõlas Euroopa Kohtu teiste otsustega, milles ta rõhutas, et kohtu või asja lahendava koosseisu nõuetekohasuse hindamine ei saa sõltuda ühest tegurist, vaid seda tuleb hinnata kõigi asjakohaste asjaolude alusel.(49) Selles mõttes, nagu väidab ombudsman, ei tohiks ainuüksi asjaolu, et kohtukoosseis moodustati sellise isiku otsusega, kes nimetati kohtunikuks nõuetevastaseks tunnistatud menetluses, isegi kui seda võiks ühe asjaoluna arvesse võtta, võtta kohtukoosseisult seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu staatust. Kui kõik sellise kohtukoosseisu kohtunikud oleksid kohtunikud ja oleksid teinud otsuse sõltumatult kooskõlas seadusega, ei oleks sellise kohtukoosseisu otsus kehtetu, isegi kui selle on ametisse nimetanud isik, kes nimetati kohtunikuks nõuevastaselt.

90.      See küsimus erineb siiski küsimusest, kas nõuetevastaseks tunnistatud menetluses kohtuniku ametisse nimetatud isiku otsust võib pidada õiguslikult kehtivaks.

91.      Minu arvates sõltub vastus sellele küsimusele sellest, kas riigisisese õiguse kohaselt usaldatakse teatud otsused, mis ise ei ole otsused, millega kohtuasi lahendatakse, kuid millega korraldatakse kohtuasja lahendamise viis, kohtunikele või võivad neid vastupidi teha kohtu haldusülesandeid täitvad isikud.

92.      Kui riigisiseses õiguses on ette nähtud, et kohtukoosseisu otsustab kohtunik, kellel on kohtus teatud ülesanne, näiteks kohtu või kolleegiumi esimees, siis ei ole kohtukoosseisu moodustamise otsusel õiguslikke tagajärgi, kui selle teinud isik ei ole kohtunik, kuna menetluses, milles see isik kohtuniku ametisse nimetati, on tuvastatud nõuetevastasusi. Siiski võib riigisiseses õiguses olla sätestatud kohtukoosseisu automaatne moodustamine, mis põhineb näiteks algoritmidel või muudel jaotussüsteemidel, mille tulemused muudab otsuseks lihtsalt kohtus teatud ülesannet täitev isik. Sel juhul ei ole oluline, kas otsuse teinud isik on kohtunik või mitte.

93.      Kui riigisisese õigusega on teatud liiki kohtu sisemise korralduse otsused usaldatud kohtunikule, et tagada kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse austamine, siis ei ole seda liiki otsus, mille on teinud isik, kes ei ole kohtunik, õiguslikult kehtiv.

94.      Ma mõistan nii XYi esitatud argumente, millega ma põhimõtteliselt nõustun ja mille kohaselt ei ole käesolevas asjas tsiviilkolleegiumi esimehe otsuse suhtes kohaldatav kriteerium mitte kohtuasjas Daka kehtestatud kriteerium, vaid pigem kohtuasjas komisjon vs. Poola kehtestatud kriteerium (Euroopa kohtu praktika ultra vires-kontroll – liidu õiguse esimus).(50) Selles kohtuotsuses on Euroopa Kohus muu hulgas hinnanud Trybunał Konstytucyjny (Poola konstitutsioonikohus) esimehe ülesandeid. Euroopa Kohus rõhutas, et konstitutsioonikohtu esimehe korralduslikud otsused võivad kahtlemata mõjutada selle kohtu tegevust, mis tähendab, et need otsused peab vastu võtma isik, kes on ametisse nimetatud selliste õigusnormide alusel, mille puhul ei teki põhjendatud kahtlust selles, et presidendi pädevust ja ülesandeid kasutatakse selle kohtu õigusemõistmisele mõju avaldamise vahendina või ka selle tegevuse poliitilise kontrolli vahendina.(51)

95.      Kokkuvõttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimuse teisele osale, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes harta artiklist 47 tuleb tõlgendada nii, et see võtab kohtu sisemist korraldust käsitlevatelt otsustelt õigusliku kehtivuse, kui selliste otsuste tegemine on riigisisese õiguse alusel kohtuniku ülesanne, kui sellise otsuse teinud isik nimetati kohtuniku ametisse menetluses, mis rikub ELL artikli 19 lõiget 1. Küll aga ei saa sellise kohtukoosseisu määramise otsuse õigusliku kehtivuse puudumine automaatselt tuua kaasa järeldust, et see kohtukoosseis on kehtetu või et selle koosseisu otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi.

3.      Tagajärjed

96.      Oma küsimuse kolmanda osaga soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes harta artiklist 47 tuleb tõlgendada nii, et järeldus, et seitsmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis ei ole sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus, võimaldab selle koosseisu kuuluvatel kohtunikel keelduda selles osalemast, ning kas sellisel juhul võib ettekandja-kohtunik ise määrata kohtukoosseisu.

97.      Kohtuotsuses W.Ż. leidis Euroopa Kohus, viidates oma kohtuotsusele A.B., et „kui rikutud on ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, siis tuleb liidu õiguse esimuse põhimõtet tõlgendada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jätma need sätted kohaldamata ja selle asemel kohaldama varem kehtinud riigisiseseid sätteid, viies viimati nimetatud sätetes ette nähtud kontrolli ise läbi.“(52)

98.      Seega, kuigi ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu vahetu õigusmõju koosmõjus liidu õiguse esimuse põhimõttega võib viia selle sättega vastuolus olevate riigisiseste õigusnormide kohaldamata jätmiseni, sõltub tekitatud lünkade täitmine riigisisesest õigusest.

99.      Minu arvates võivad kolm nõuetekohaselt ametisse nimetatud kohtunikku keelduda seitsmeliikmelises koosseisus osalemisest. Nad võivad tugineda liidu õiguse esimusele, et järeldada, et kohtukoosseis on moodustatud nõuetevastaselt, ja vajaduse korral jätta kohaldamata mis tahes riigisisese õigusnormi, mis osutab teistsugusele järeldusele. Siiski näib, et ei ole olemas riigisisest õigusnormi, mis keelaks neil kohtunikel keelduda osalemast õigusemõistmises enne, kui kohtukoosseis on moodustatud. Seega ei ole vaja ühtegi riigisisest õigusnormi kõrvale jätta. Lisaks ei ole võimalus, et kohtunikud keelduvad sellises kohtukoosseisus osalemast, liidu õigusega antud õigus, vaid tuleneb pigem asjaolust, et vaidlusalune kohtukoosseis ei koosne seitsmest kohtunikust ja nimetatud kohtunikud ei saa selles osaleda enne, kui see on selliselt moodustatud.

100. Kuigi esimus võimaldab kohtunikel pidada kohtukoosseisu olematuks, ei saa see põhimõte lahendada küsimust, kuidas kohtukoosseis peaks olema nõuetekohaselt moodustatud. Sellele küsimusele tuleb vastata riigisisese õiguse alusel, mis omakorda peab olema liidu õigusega kooskõlas. Seega, kui riigisiseses õiguses ei ole ette nähtud võimalust, et ettekandja-kohtunik moodustab kohtukoosseisu, siis olukorras, kus ei ole tsiviilkolleegiumi esimeest, kes oleks nõuetekohaselt kohtuniku ametisse nimetatud ja kes peaks nimetama kohtunikud kohtukoosseisu, ei loo liidu õigus sellist õigust.

101. Teisisõnu, kuigi ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik võib olla piisavalt selge, et anda sellele sättele vahetu õigusmõju, mis võimaldab järeldada, et kohtunike sõltumatuse tingimust on rikutud,(53) ei saa seda pidada piisavalt selgeks, et näha ette normid, mis käsitlevad kohtusüsteemi korraldust liikmesriigis ja annavad seega ettekandja-kohtunikule õiguse moodustada kohtukoosseis.

102. ELi lepingu artikli 19 lõiget 1 võib kasutada mõõdupuuna õiguspärasuse hindamisel ja kehtivate riigisiseste eeskirjade kõrvalejätmisel (negatiivne otsus), kuid see ei tohi asendada ega luua puuduvaid riigisiseseid eeskirju (positiivne otsus).

103. Lahendus kohtukoosseisude moodustamiseks tuleks seega leida, tõlgendades riigisisest õigust,(54) mis omakorda peab olema kooskõlas liidu õigusega.(55) Kui sellist lahendust riigisiseses õiguses ei leita, võib see olla seadusandjale signaaliks, et selline lünk, mida ei saa täita kohtuliku tõlgendamisega, tuleb täita seadusandlike meetmetega.

104. Kokkuvõttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimuse kolmandale osale, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes harta artiklist 47 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab kohtunikel keelduda osalemast koosseisus, kuhu kuuluvad isikud, kes on kohtuniku ametisse nimetatud menetluse käigus, mis on vastuolus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, kuni koosseis on nõuetekohaselt moodustatud. Küll aga ei anna ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ettekandja-kohtunikule õigust moodustada sellises olukorras kohtukoosseis.

IV.    Ettepanek

105. Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada, et tal puudub pädevus vastata Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) esitatud küsimusele käesolevas kohtuasjas.

Teise võimalusena teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata sellele küsimusele järgmiselt:

1.      ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 arvestades tõlgendada nii, et sellega on vastuolus nende isikute osalemine kohtukoosseisus, kes on nimetatud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikeks vastuolus kohtunike ametisse nimetamist reguleerivate riigisisese õiguse põhireeglitega, mis tekitavad õigussubjektides tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi nende isikute sõltumatuse suhtes.

2.      ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes harta artiklist 47 tuleb tõlgendada nii, et see võtab kohtu sisemist korraldust käsitlevatelt otsustelt õigusliku kehtivuse juhul, kui selliste otsuste tegemine on riigisisese õiguse alusel kohtuniku ülesanne, kui sellise otsuse teinud isik nimetati kohtuniku ametisse menetluses, mis rikub ELL artikli 19 lõiget 1. Küll aga ei saa sellise kohtukoosseisu määramise otsuse õigusliku kehtivuse puudumine automaatselt tuua kaasa järeldust, et see kohtukoosseis on kehtetu või et selle koosseisu otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi.

3.      ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes harta artiklist 47 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab kohtunikel keelduda osalemast koosseisus, kuhu kuuluvad isikud, kes on kohtuniku ametisse nimetatud menetluse käigus, mis on vastuolus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, kuni koosseis on nõuetekohaselt moodustatud. Küll aga ei anna ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ettekandja-kohtunikule õigust moodustada sellises olukorras kohtukoosseis.


1      Algkeel: inglise.


i      Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.


2      C‑521/21, edaspidi „kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich“, EU:C:2026:242.


3      EIK, 23. november 2023 (CE:ECHR:2023:1123JUD005084921).


4      Vt kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (eelkõige punkt 62).


5      Pärast valitsuse vahetumist 2023. aasta detsembris ja võttes arvesse uue valitsuse kavatsusi taastada Poolas õigusriik, võttis komisjon 29. mail 2024 tagasi oma põhjendatud ettepaneku algatada ELL lepingu artikli 7 lõike 1 kohane menetlus.


6      Vt nt kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punkt 58).


7      Vt Veneetsia komisjoni ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja õigusriigi peadirektoraadi 12. märtsi 2026. aasta kiireloomuline ühisarvamus CDL-AD(2026)002 seaduseelnõu kohta, mis käsitleb aastatel 2018–2025 ametisse nimetatud või edutatud kohtunike staatust ja muid sellega seotud küsimusi. Ka Poola pakkus välja alternatiivse lähenemisviisi, mis sai kriitikat. Vt Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni ning inimõiguste ja õigusriigi peadirektoraadi ühisarvamus nr 1276/2026 Vabariigi Presidendi esitatud seaduseelnõu „Õiglase kohtuliku arutamise õiguse taastamine ja kohtuasjade arutamine põhjendamatu viivituseta“ kohta (CDL-AD(2026)020, 16. juuni 2026). Täiendavad arvamused, milles käsitletakse muid Poolaga seotud asjakohaseid küsimusi, on esitatud Veneetsia komisjoni veebisaidil, mis on kättesaadav aadressil https://www.coe.int/en/web/venice-commission/poland.


8      C‑487/19, edaspidi „kohtuotsus W.Ż.“, EU:C:2021:798.


9      Vt kohtuotsus W.Ż. (eelkõige punktid 138–154 ja 161).


10      Vt kohtuotsus W.Ż. (punkt 155).


11      XY väitis siiski, et vahepeal jättis kohtunik rahuldamata tema taotlused nende nelja isiku taandamise kohta, kes tema sõnul nimetati ametisse samuti seadust jämedalt rikkudes.


12      XY kinnitas neid asjaolusid kohtuistungil.


13      Selgitused puudutasid sisuliselt esiteks seda, kas XY ennistati kohtuniku ametikohale, ja selle asjaolu mõju erinevatele algatatud menetlustele, ning teiseks seda, kas Poola õiguse kohaselt on eelotsusetaotluse esitanud kohus pädev hindama, kas teise kohtuniku sama koosseisu liikmeks nimetamine on liidu õigusega kooskõlas, ning kas ta on Poola õiguse kohaselt pädev kontrollima kõrgeima kohtu esimehe poolt kohtunike koosseisude ametisse nimetamise otsuste õiguspärasust ja nende otsuste peale esitatud kaebusi.


14      Vt nt kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).


15      Vt nt kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika).


16      See on ette nähtud Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 186 lõikes 1. Lisaks on selle artiklis 179 sätestatud: „Kohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President [KRSi] ettepanekul määramata ajaks.“


17      Need muudatused hõlmasid selles organis töötavate kohtunike volituste ennetähtaegset lõpetamist ja uute liikmete ametisse nimetamise eeskirjade muutmist, kusjuures varem olid enamiku liikmetest ametisse nimetanud kohtunikud, samas kui uued eeskirjad andsid selle võimu parlamendile. Need muudatused – vaadelduna asjakohases kontekstis, näiteks koos kõrgeima kohtu seaduse paralleelsete muudatustega – tekitasid tõsiseid kahtlusi, et kohtunike ametisse nimetamise protsessi Poolas kontrollivad seadusandlik ja täidesaatev võim. Vt selle kohta 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 143). Vt ka EIK 8. novembri 2021. aasta kohtuotsus Dolińska-Ficek ja Ozimek vs. Poola (CE:ECHR:2021:1108JUD004986819, punktid 309–312 ja 320).


18      Vt nt 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord) (C‑791/19, EU:C:2021:596, punktid 101–108) ja kohtuotsus W.Ż. (punkt 150).


19      Vt nt kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et see, et asjaomases ametisse nimetamise menetluses osalejatel puudub õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile, ei ole iseenesest piisav järeldamaks, et kohus või kohtukoosseis, mis koosneb sellises menetluses ametisse nimetatud kohtunikest, ei ole hõlmatud mõistega „seaduse alusel moodustatud“ ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artikli 47 teisest lõigust. Vt selle kohtuotsuse punkt 88.


20      Vt nt kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punktid 78 ja 91 ning seal viidatud kohtupraktika).


21      Vt nt 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 75) ning kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punktid 76 ja 77).


22      KRSi 28. augusti 2018. aasta resolutsioonis nr 330/18 (edaspidi „KRSi resolutsioon 330/2018“) soovitati tsiviilkolleegiumi kohtunikena ametisse nimetada seitse kandidaati, sealhulgas viis käesolevas kohtuasjas kõne all olevat isikut (MB, JK, KS, CV ja RX).


23      KRSi 28. augusti 2018. aasta resolutsioonis nr 331/2018 („KRSi resolutsioon 331/2018“) soovitati erakorralise kontrolli kolleegiumi kohtunikena ametisse nimetada 20 kandidaati, sealhulgas BD, kelle määruse tagajärjed on käesoleva kohtuasja põhjuseks.


24      2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused) (C‑824/18, edaspidi „kohtuotsus A.B.“, EU:C:2021:153).


25      Vt nt 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Krajowa Rada Sądownictwa (kohtuniku ametiülesannete täitmise jätkamine) (C‑718/21, edaspidi „kohtuotsus Krajowa Rada Sądownictwa“, EU:C:2023:1015, punktid 50–54).


26      Vt kohtuotsus Krajowa Rada Sądownictwa (punktid 40–78). Vt nt ka 9. aprilli 2024. aasta kohtumäärus T. (lastele mõeldud audiovisuaalsed saated) (C‑22/22, EU:C:2024:313) ja 21. juuni 2024. aasta kohtumäärus Kancelaria B. (C‑810/23, EU:C:2024:543).


27      Sellist eeldust kinnitati 29. märtsi 2022. aasta kohtuotsuses Getin Noble Bank (C‑132/20, EU:C:2022:235, eelkõige punktid 69 ja 72), milles Euroopa Kohus selgitas samuti, et eelduse võib ümber lükata, kui riigisisese või rahvusvahelise kohtu jõustunud kohtulahend viib järeldusele, et eelotsusetaotluse esitanud kohtuks olev kohtunik ei ole käsitatav sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtuna ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, tõlgendatuna lähtuvalt harta artikli 47 teisest lõigust.


28      Vt 7. novembri 2024. aasta kohtuotsus (C‑326/23, EU:C:2024:940, punktid 20–37). Selles kohtuasjas võttis Euroopa Kohus arvesse EIK 3. veebruari 2022. aasta kohtuotsust Advance Pharma sp. z o.o. vs. Poola (CE:ECHR:2022:0203JUD00146920). Vt ka 3. märtsi 2025. aasta kohtumäärus Rabal ja Drałka (C‑586/24 ja C‑605/24, EU:C:2025:206).


29      Euroopa Kohtu 7. novembri 2024. aasta kohtuotsus Prezes Urzędu Ochrony Konkurencji i Konsumentów (C‑326/23, EU:C:2024:940, punkt 35).


30      Vt 16. juuli 1992. aasta kohtuotsus Meilicke (C‑83/91, EU:C:1992:332, punkt 25). Seda on korduvalt rõhutatud. Vt nt 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine) (C‑508/19, EU:C:2022:201, punktid 60 ja 62).


31      Vt nt 2. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Towarzystwo Ubezpieczeń Ż (eksitavad kindlustuse tüüplepingud) (C‑208/21, EU:C:2023:64, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).


32      Vt 16. detsembri 1981. aasta kohtuotsus Foglia (244/80, EU:C:1981:302, punktid 18–21); vt ka nt 22. juuni 2023. aasta kohtuotsus État belge (tagasisaatmisotsusest hilisemad asjaolud) (C‑711/21 ja C‑712/21, EU:C:2023:503, punkt 31).


33      19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A.K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika) (kohtujuristi kursiiv).


34      Ombudsman täheldas, et XY‑t ei saa enam ennistada selle kohtu varasemasse osakonda, kus ta oli ametis, kuna ta ei ole enam kohtunik.


35      Vt selle kohta näiteks 24. novembri 2022. aasta kohtuotsus Banco Cetelem (C‑302/21, EU:C:2022:919, eelkõige punktid 30–34) ja 29. jaanuari 2020. aasta kohtumäärus Zakład Ubezpieczeń Społecznych (C‑522/18, EU:C:2020:42, eelkõige punktid 26–35).


36      XY kinnitas kohtuistungil, et ministri ametikohale asumisel võttis ta kahju hüvitamise nõude tagasi. See nõue ei ole seega praegu menetluses.


37      Vt selle kohta 10. juuni 2011. aasta kohtumäärus Mohammad Imran (C‑155/11 PPU, EU:C:2011:387, punktid 19 ja 20).


38      Lisaks selgitas ombudsman, et Poola õiguse kohaselt on kahju hüvitamise hagi korral asja lahendaval kohtul õigus hinnata KRSi otsuse õiguspärasust selle kohtuasja seisukohast. Seetõttu ei ole KRSi otsuse tühistamine vajalik selleks, et tsiviilkohus teeks tulevikus otsuse XYi esitatud kahju hüvitamise hagi kohta.


39      Selle kohta märkis ombudsman, et kui kohtuasja ese on ära langenud, on kõrgeimal kohtul tavaks selline menetlus lõpetada.


40      Vt 9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G jt (C‑181/21 ja C‑262/21, edaspidi „kohtuotsus G jt“, EU:C:2024:1).


41      Vt kohtuotsus G jt (punktid 66–73).


42      Vt kohtuotsus G jt (punktid 69 ja 70).


43      Vt kohtuotsus W.Ż. (punktid 152–155).


44      4. septembri 2025. aasta kohtuotsus (C‑225/22, EU:C:2025:649, punkt 57). Vt ka 16. juuli 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Dyscyplinarny Sądu Najwyższego (C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24, punkt 84).


45      Euroopa Kohus on tõepoolest andnud eelotsusetaotluse esitanud kohtule selliseid juhiseid kohtuotsuse W.Ż. punktides 134–155.


46      Vt nt 14. novembri 2024. aasta kohtuotsus S. (kohtukoosseisus muudatuste tegemine) (C‑197/23, EU:C:2024:956, punkt 60). Vt ka viimati 16. juuli 2026. aasta kohtuotsus Gekus (C‑748/23, eelkõige punktid 50–62) ning 16. juuli 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Dyscyplinarny Sądu Najwyższego (C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24, eelkõige punktid 67–79), milles Euroopa Kohus otsustas erapooletuse põhimõtet arvesse võttes, et kolleegiumi liikmed, kellel palutakse otsustada, kas kohtuniku osalemine konkreetses menetluses rikub sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu nõudeid, ei saa ise olla samasuguses olukorras nagu käsitletav kohtunik.


47      Vt 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Daka jt (C‑422/23, C‑455/23, C‑459/23, C‑486/23 ja C‑493/23, edaspidi „kohtuotsus Daka“, EU:C:2025:592, punkt 86).


48      Kohtuotsus Daka (punkt 87).


49      Vt selle kohta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punktid 78 ja 91 ning seal viidatud kohtupraktika).


50      18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus (C‑448/23, EU:C:2025:975).


51      Vt 18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (Euroopa kohtu praktika ultra vires-kontroll – liidu õiguse esimus) (C‑448/23, EU:C:2025:975, punktid 278 ja 279).


52      Kohtuotsus W.Ż. (punkt 144).


53      Nagu Euroopa Kohus leidis hiljuti kohtuotsuses Rzecznik Praw Obywatelskich (punkt 51): „Peale selle on ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga liikmesriikidele seatud tulemuse saavutamise kohustus, mis on väljendatud selgelt ja täpselt ning millele ei ole lisatud ühtki tingimust seoses selle kohtu sõltumatusega, kelle ülesanne on liidu õiguse tõlgendamine ja kohaldamine“ (kohtujuristi kursiiv).


54      Vt selle kohta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (punktid 63–65).


55      Ombudsman ja komisjon viitasid sellega seoses kõrgeima kohtu menetluskorra artikli 16 lõikele 4, mida võib kohaldada analoogia alusel. XY tegi kohtuistungil esitatud küsimusele vastates ettepaneku, et on olemas tava, mille kohaselt nimetatakse koosseisu liikmeks nimekirjas järgmine kohtunik, välja arvatud juhul, kui sellel kohtunikul on juba liiga suur töökoormus. Kas mõnda neist eeskirjadest saab kasutada selleks, et leida lahendus, kuidas moodustada kohtukoosseis juhul, kui selle ülesande täitmiseks määratud isik on ametisse nimetatud nõuetevastaselt, on küsimus, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.