C‑505/16 P62016CO0505EU:C:2017:52500011188CJ

KOHTUMÄÄRUS 6.7.2017 – KOHTUASI C 505/16 P

YANUKOVYCH VS. NÕUKOGU

<TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu määrus</HT> (kaheksas koda)</P><P><DATE ISO="20170706">6. juuli 2017</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI>ApellatsioonkaebusEuroopa Kohtu kodukorra artikkel 181Piiravad meetmed seoses olukorraga UkrainasIsikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamistHageja nime lisamineHagiavalduse nõuete muutmineAvaldus, mis on esitatud surnud hageja nimel ja tema arvel

Kohtuasjas C‑505/12 P,

mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 23. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus,

Olga Stanislavivna Yanukovych, Viktor Viktorovych Yanukovychi pärija, elukoht Donetsk (Ukraina), esindaja: T. Beazley, QC,

hageja,teised menetlusosalised:

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: P. Mahnič Bruni ja J.‑P. Hix,

kostja esimeses kohtuastmes,

Euroopa Komisjon, esindajad: S. Bartelt ja J. Norris-Usher, hiljem E. Paasivirta ja J. Norris-Usher,

menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,

EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja president M. Vilaras (ettekandja), kohtunikud J. Malenovský ja D. Šváby,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 181 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,on teinud järgmise<TI><P>määruse</P></TI>1Apellatsioonkaebusega taotleb Olga Stanislavivna Yanukovych Euroopa Liidu Üldkohtu 12. juuli 2016. aasta määruse Yanukovych vs. nõukogu (T‑347/14, edaspidi vaidlustatud kohtumäärus, EU:T:2016:433) tühistamist, kuna Üldkohus jättis rahuldamata tema nõuded tühistada nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/143, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 24, lk 16); nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 62, lk 25); nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/138, millega muudetakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 24, lk 1); ja nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 62, lk 1) osas, milles need puudutavad Viktor Viktorovych Yanukovychit (edaspidi vaidlusalused aktid).<TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI>2Nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsuse 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2014, L 66, lk 26) artikli 1 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

1.Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad või milles kontroll või kasutusõigus kuulub isikutele, kes on tuvastatud kui Ukraina riigivara seadusevastase omastamise eest vastutajad, Ukrainas inimõiguste rikkumise eest vastutavatele isikutele ning nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, nii nagu nad on lisas loetletud.2.Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetamiseks.

3Otsuse 2014/119 lisa Artiklis 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu punktis 10 on esitatud Viktor Viktorovych Yanukovychi nimi tuvastamisandmetega endise presidendi poeg, Ukraina Ülemraada liige ja põhjendusega, et tegu on isikuga, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.4Nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 208/2014 (ELT 2014, L 66, lk 1) näeb ette kõnealuste piiravate meetmete tingimused sõnastuses, mis on sisuliselt identne nimetatud otsuse sõnastusega.5Määruse I lisas Artiklis 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimekiri on esitatud Viktor Viktorovych Yanukovychi nimi ja samad andmed kui otsuse 2014/119 lisa punktis 10.6Otsust 2014/119 muudeti eelkõige otsusega 2015/143 ja 2015/364 ning määrust nr 208/2014 muudeti eelkõige määrusega 2015/138 ja rakendusmäärusega 2015/357.7Nende aktidega pikendati V. V. Yanukovychi suhtes võetud piiravaid meetmeid kuni 6. juunini 2015, kuid siiski järgmise põhjendusega:

Isik, kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud uurimise seoses riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega. Isik, kes on seotud loetellu kantud isikuga (Ukraina endine president Viktor Fedorovych Yanukovych), kelle suhtes Ukraina asutused on algatanud kriminaalmenetluse seoses riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega.

8Nõukogu 5. juuni 2015. aasta otsusega (ÜVJP) 2015/876, millega muudetakse otsust 2014/119 (ELT 2015, L 142, lk 30), ja nõukogu 5. juuni 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/869, millega rakendatakse määrust nr 208/2014 (ELT 2015, L 142, lk 1) kustutati V. V. Yanukovychi nimi isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid otsuse 2014/119 ja määruse nr 208/2014 alusel.<TI><P>Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus</P></TI>9Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumääruse õiguslikud põhjendused on esitatud esiteks selle kohtumääruse punktides 17–34 ja teiseks punktides 38–95. Käesoleva menetluse huvides võib need kokku võtta järgmiselt.10Üldkohtu kantseleisse 14. mail 2014 saabunud hagiavalduses esitas V. V. Yanukovych hagi nõudega tühistada otsus 2014/119 ja määrus nr 208/2014 teda puudutavas osas.11V. V. Yanukovych suri 20. märtsil 2015.12Üldkohtu kantseleisse 8. aprillil 2015 saabunud eraldi dokumendiga esitas V. V. Yanukovychi esindaja tema nimel muutmisavalduse vaidlusaluste aktide arvessevõtmiseks.13Paralleelselt esitas V. V. Yanukovychi esindaja V. V. Yanukovychi nimel hagiavalduse, mis registreeriti Üldkohtu kantseleis numbriga T‑172/15 ja millega taotleti nendesamade aktide tühistamist (edaspidi teine tühistamishagi).14Nii muutmisavalduses kui ka teises tühistamishagis täpsustas V. V. Yanukovychi esindaja, et V. V. Yanukovych suri veidi aega enne nende esitamist. Nendes dokumentides täpsustati, et Ukrainas on pooleli menetlus tema õigusjärglase määramiseks ning on tõenäoline, et V. V. Yanukovychi õigusjärglaseks saab tema lesk. Ta palus seetõttu peatada kohtuasja menetlemise ajaks, mis on vajalik selleks, et määrata õigusjärglane ning menetluse edasine kulg.15Üldkohtu kodukorra artikli 69 punkti d alusel tehtud üheksanda koja presidendi 13. juuli 2015. aasta otsusega peatati menetlus kuni 31. oktoobrini 2015.16Üldkohus jättis 16. juuli 2015. aasta määrusega Yanukovych vs. nõukogu (T‑172/15, ei avaldata, EU:T:2015:569) teise tühistamishagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna selle oli esitanud V. V. Yanukovychi esindaja pärast tema surma.17V. V. Yanukovychi esindaja saatis toimikusse lisamiseks 30. oktoobri 2015. aasta kirjaga V. V. Yanukovychi surmatunnistuse ning teatas, et V. V. Yanukovychi lesk ja ainus pärija Olga Stanislavivna Yanukovych kavatseb menetlust jätkata, ja täpsustas, mis põhjustel on tal jätkuvalt põhjendatud huvi, kuigi V. V. Yanukovychi nimi on kustutatud nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid otsuse 2014/119 ja määruse nr 208/2014 alusel.1817. märtsi 2016. aasta kirjas palus Üldkohtu kantselei pooltel eelkõige esitada seisukoht võimalike tagajärgede kohta, mida saab tuletada tühistamishagi osas esiteks muutmisavaldusest ja teiseks 16. juuli 2015. aasta määrusest Yanukovych vs. nõukogu (T‑172/15, ei avaldata, EU:T:2015:569). Pooled vastasid neile küsimustele määratud tähtaja jooksul.19Vaidlustatud kohtumääruse punktides 38–75 leidis Üldkohus, tuginedes mitmele tema enda tehtud kohtuotsusele, mis puudutasid samu õigusküsimusi kui siinne tühistamishagi, et V. V. Yanukovychi kandmine isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid otsuse 2014/119 ja määruse nr 208/2014 alusel, ei vastanud kriteeriumidele, mis on selles otsuses kehtestatud nende isikute kindlaksmääramiseks, kelle suhtes neid meetmeid kohaldatakse. Seetõttu tunnistas ta selles osas hagi ilmselgelt põhjendatuks ja tühistas otsuse 2014/119 ja määruse nr 208/2014.20Vaidlustatud kohtumääruse need punktid ei ole käesoleva apellatsioonkaebuse ese.21Vaidlustatud kohtumääruse punktides 76–95 hindas Üldkohus seda, kas on vastuvõetavad 8. aprillil 2015 esitatud muutmisavalduses sisalduvad nõuded vaidlusaluste aktide tühistamiseks.22Vaidlustatud kohtumääruse punktis 82 sedastas Üldkohus, et sellise muutmisavalduse vastuvõetavuse hindamiseks tuli viidata olukorrale, mis valitses selle esitamise hetkel.23Kohtumääruse punktis 83 sedastas Üldkohus, et V. V. Yanukovychi esindaja oli esitanud V. V. Yanukovychi nimel avalduse, et muuta algseid nõudeid, mis olid esitatud hagiavalduses, ja et toimikust ei selgu, et muutmisavaldus oleks esitatud hageja arvel.24Kohtumääruse punktis 84 tuvastati, et muutmisavalduse esitamise kuupäevaks oli V. V. Yanukovych surnud, ning sellest järeldati, et muutmisavaldus tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.25Kohtumääruse punktide 85–92 lükkas Üldkohus tagasi hageja esitatud erinevad argumendid.26Üldkohus järeldas niisiis, et hagi muutmise avaldus tuleb tagasi lükata ja seega jätta tühistamishagi ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see on suunatud vaidlusaluste aktide vastu.<TI><P>Poolte nõuded Euroopa Kohtus</P></TI>27Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punktid 2 ja 4;

tühistada vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punkt 3 osas, milles Üldkohus mõistab selles punktis Euroopa Liidu Nõukogult välja üksnes hageja kohtukulud, aga mitte surnud isiku kantud kohtukulusid;

saata asi tagasi Üldkohtule kohtuistungi korraldamiseks ja otsuse tegemiseks, või teise võimalusena:

tühistada vaidlusalused aktid;

juhul kui Euroopa Kohus leiab, et Üldkohus ei ole nii toiminud, mõista nõukogult välja apellandi kohtukulud, kaasa arvatud surnud isiku kohtukulud seoses hagiavalduses esitatud tühistamisnõudega;

mõista nõukogult välja apellandi kohtukulud, kaasa arvatud surnud isiku kohtukulud, seoses muutmisavalduses esitatud tühistamisnõudega; ja

igal juhul mõista apellatsioonkaebusega seotud kohtukulud välja nõukogult.

28Nõukogu palub Euroopa Kohtul:

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;

mõista kohtukulud välja apellandilt ja

teise võimalusena jätta rahuldamata vaidlusaluste õigusaktide tühistamise nõuded.

29Euroopa Komisjon palub Euroopa Kohtul:

lükata apellatsioonkaebuse teine väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi;

lükata apellatsioonkaebuse ülejäänud väited ilmse põhjendamatuse tõttu tagasi, ja

mõista kohtukulud välja apellandilt.

<TI><P>Apellatsioonkaebus</P></TI>30Oma kodukorra artikli 181 alusel võib Euroopa Kohus juhul, kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist igal ajal jätta apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse põhistatud määrusega tervikuna või osaliselt rahuldamata.31Käesolevas apellatsiooniasjas tuleb seda sätet kohaldada.<TI><P>Poolte argumendid</P></TI>32Esimese väitega märgib apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas vaidlustatud kohtumääruse punktides 84, 89 ja 92, et muutmisavaldus on vastuvõetamatu, sest see on esitatud V. V. Yanukovychi nimel pärast tema surma, hinnates niisiis muutmisavalduse vastuvõetavust selle esitamise kuupäeva seisukohast.33Tema sõnul oleks Üldkohus pidanud hindama muutmisavalduse vastuvõetavust kõiki asjassepuutuvaid tegureid arvestades, see tähendab et tühistamishagi oli vastuvõetav, kuna see oli esitatud V. V. Yanukovychi eluajal; et viimane soovis muutmisavalduse esitamist; et muutmisavalduse oli esitanud apellant kui V. V. Yanukovychi de facto õigusjärglane ja pärija enda nimel ja arvel; ja et kui muutmisavalduse vastuvõetavust hinnati, kinnitati apellant tagasiulatuvalt seaduslikuks pärijaks.34Teises väites märgib apellant, et Üldkohus tuvastas fakte, mille sisuline ebatäpsus ilmneb toimiku materjalidest, ja et ta moonutas talle esitatud tõendeid.35Seega leiab ta, et vaidlustatud kohtumääruse punktides 83 ja 87 esitatud järeldused, mille kohaselt muutmisavaldus ei olnud tema arvel koostatud või esitatud, on sisuliselt ja ilmselgelt valed ja tulenevad moonutamisest. Ta rõhutab, et V. V. Yanukovych oli otsustanud esitada muutmisavalduse ja et Ukraina õiguse kohaselt läheb õigusjärglus kuue kuu möödudes automaatselt surnud isiku lesele ja vanematele.36Need erinevad asjaolud ilmnevad muutmisavalduse punktist 2; 7. aprilli 2015. aasta elektronkirjast, mille ta saatis V. V. Yanukovychi advokaadile; 3. juulil 2015 Üldkohtule esitatud märkustest; ja tema advokaadi 30. oktoobri 2015. aasta kirjast, milles Üldkohut teavitatakse tema määramisest surnud isiku pärijaks ja õigusjärglaseks ning esitatakse seisukohad tema põhjendatud huvi säilimise kohta.37Lisaks väidab apellant, et tema kui V. V. Yanukovychi de facto õigusjärglane kiitis heaks muutmisavalduse ja andis loa selle esitamiseks.38Kolmandas väites märgib apellant, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta käsitles muutmisavalduse ja teise tühistamishagi vastuvõetavust samal viisil. Ta leiab, et nende kahe hagi vahel on oluline faktiline erinevus, mis tuleneb Üldkohtu erinevast lähenemisest kahe peatamise taotluse kohta. See, et muutmisavalduse järel võimaldati menetlus peatada, samas kui peatamistaotlus jäeti rahuldamata teise tühistamishagiga seoses, tekitas mõistliku ootuse, sest Üldkohus ei järeldanud järelikult, et muutmisavaldus on vastuvõetamatu seetõttu, et see oli esitatud pärast V. V. Yanukovychi surma.39Lisaks märgib ta, et kui Üldkohus võttis seisukoha teise tühistamishagi osas, ei olnud ta veel V. V. Yanukovychi seaduslikult määratud õigusjärglane ja pärija, samas kui vaidlustatud kohtumääruse tegemise kuupäeval ta juba oli. Ta järeldab sellest, et muutmisavalduse tarvis olid ELT lepingu vastuvõetavuse tingimusi järgitud.40Apellant märgib lõpuks, et Üldkohtu järeldus, et muutmisavaldus on vastuvõetamatu, võtab temalt kui surnud isiku seaduslikult õigusjärglaselt ja pärijalt kaebeõiguse, ilma et vastupidi Euroopa Kohtu praktikale selline äravõtmine oleks põhjendatud. Ta märgib, et Üldkohtu arutluskäik vaidlustatud kohtumääruse punktis 87 viib selleni, et hagejat kohustatakse erinevates rollides ennetavalt esitama mitu hagi.41Nõukogu ja komisjon leiavad, et esimene ja kolmas väide tuleb ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ning teine väide tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.<TI><P><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="BOLD">Euroopa Kohtu hinnang</HT></HT></P></TI>42Apellatsioonkaebuse kolme väitega, mida tuleb koos käsitleda, soovitakse sisuliselt esiteks vaidlustada selle isiku identiteeti, kelle nimel muutmisavaldus esitati, ja teiseks seda kuupäeva, millal muutmisavalduse vastuvõetavust hinnati.43Mis puudutab esiteks selle isiku identiteeti, kelle nimel muutmisavaldus esitati, siis tuleb meenutada, et vaidlustatud kohtumääruse punktis 83 tuletas Üldkohus meelde, et V. V. Yanukovich suri 20. märtsil 2015, ja märkis, et tema esindaja esitas 8. aprillil 2015 tema nimel muutmisavalduse, ja et toimikust ei ilmne, et see avaldus oleks esitatud apellandi arvel.44Nimetatud järelduse põhjal leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 84, et muutmisavaldus tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, kuna V. V. Yanukocych oli enne selle esitamist surnud.45Käesoleva kohtumääruse punktis 35–37 kokku võetud argumentidega märkis apellant sisuliselt, et nimelt muutmisavalduse moonutamise ja mõne muu toimiku materjali ja tõendite moonutamise tõttu tegi Üldkohus järelduse, mida on meenutatud käesoleva kohtumääruse punktis 43.46Tuleb aga mainida, et muutmisavaldusest endast, mis asub Üldkohtu toimikus ja mille Üldkohus edastas Euroopa Kohtule vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 167 lõikele 2, ilmneb, et avalduses on ametlikult märgitud, et see esitati V. V. Yanukovychi nimel.47Vastab tõele, et muutmisavalduse punktis 2 on mainitud, et V. V. Yanukovych oli surnud 20. märtsil 2015, et muutmisavalduse esitamise kuupäeval oli pooleli tema seadusliku õigusjärglase tuvastamise menetlus; et apellant ootas, et Ukraina ametiasutused kinnitaks ta õigusjärglaseks; ja et ta ootas võimalust väljendada oma huvi jätkata kohtuasja, pärast seda, kui ta on määratud V. V. Yanukovychi seaduslikuks pärijaks.48Siiski on need kaudsed tõendid, mille Üldkohus on pealegi vaidlustatud kohtumääruse punktis 86 õigesti kokku võtnud, kaugel sellest, et kõigutada järeldust, et muutmisavaldus esitati V. V. Yanukovychi nimel, vaid pigem kinnitavad seda, kuna neist ilmneb, et muutmisavalduse esitamise hetkel ei olnud V. V. Yanukovychile seadusliku õigusjärglast määratud ja hageja ei olnud veel kohtuasja üle võtnud, vaid kavatses seda tulevikus teha.49Kui Üldkohus tuvastas selles olukorras vaidlustatud kohtumääruse punktides 25 ja 83, et muutmisavaldus oli esitatud V. V. Yanukovychi nimel ja et toimikust ei ilmne, et muutmisavaldus oleks esitatud apellandi nimel ja tema arvel, siis ei ole see kohus moonutanud muutmisavalduse sisu. Apellandi vastupidised väited tuleb seetõttu põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.50Sellega seoses tuleb märkida, et kuna isiku identiteet, kelle nimel muutmisavaldus oli esitatud, oli selgelt märgitud selles avalduses, ei saanud Üldkohus tuvastada, et see avaldus on esitatud kellegi teise nimel (vt selle kohta kohtuotsus, 12.11.2015, Elitaliana vs. Eulex Kosovo, C‑439/13 P, EU:C:2015:753, punkt 74).51Üldkohus ei ole ka moonutanud toimiku materjale ja tõendeid, nagu mainis apellant. Mis puudutab apellandi märkusi, mille ta esitas Üldkohtule 3. juulil 2015, siis tuleb märkida, et apellant ei selgitanud täpselt, milles nende moonutamine Üldkohtu poolt seisnes. Igal juhul ilmneb vaidlustatud kohtumääruse punktidest 86, 88 ja 91, et Üldkohus on need nõuetekohaselt kokku võtnud, ilma moonutamata. Mis puudutab apellandi 7. aprilli 2015. aasta elektronkirja ja apellandi advokaadi 30. oktoobri 2015. aasta kirja, millele apellant samuti viitab, siis piisab märkimisest, et Üldkohus ei maini neid kordagi vaidlustatud kohtumääruses, järelikult ei saa talle ette heita nende moonutamist.52Mis puudutab teiseks apellandi erinevaid argumente vaidlustamaks Üldkohtu järeldust, et liidu kohus peab muutmisavalduse vastuvõetavuse hindamiseks arvesse võtma kuupäeva, siis tuleb märkida, et kuna Üldkohus on nõuetekohaselt ja moonutamata järeldanud, et muutmisavaldus esitati V. V. Yanukovychi nimel, siis saaks seda lugeda vastuvõetavaks üksnes siis, kui see oleks esitatud enne tema surma.53Apellant ei vaidle vastu sellele, et muutmisavaldus esitati Üldkohtu kantseleisse kuupäeval, mida on mainitud käesoleva kohtumääruse punktis 43 ja mis on hilisem V. V. Yanukovychi surmast. Seetõttu saaks nimetatud avalduse lugeda vastuvõetavaks üksnes juhul, kui selle vastuvõetavust hinnataks kuupäeval, mis eelneb selle esitamisele ja V. V. Yanukovychi surmale. Nagu Euroopa Kohus on juba leidnud, tuleb hagi vastuvõetavust hinnata hagiavalduse või muutmisavalduse esitamise hetkel kehtinud olukorda arvestades (vt selle kohta kohtuotsus, 27.11.1984, Bensider jt vs. komisjon, 50/84, EU:C:1984:365, punkt 8).54Lisaks tuleb tulemusetuse tõttu tagasi lükata apellandi argumendid, et muutmisavalduse vastuvõetavuse hindamine oleks tulnud läbi viia tema esitamisest hilisemal kuupäeval. Isegi kui oletada, et selline kuupäev võib arvesse tulla, oli V. V. Yanukovych siiski juba surnud kuupäeval, kui tema nimelt esitatud muutmisavalduse vastuvõetavust hinnatakse.55Tuleb lisada, et V. V. Yanukovychi nimel esitatud muutmisavalduse vastuvõetamatus ei võta apellandilt kui surnud isiku seaduslikult õigusjärglaselt ja pärijalt kaebeõigust.56Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 87 mainis, võis apellant kas esitada enda nimel ja arvel hagi, milles taotleti vaidlusaluste aktide tühistamist, või väljendada oma kavatsust jätkata oma abikaasa algatatud menetlust, muutes nõudeid vastavalt neile aktidele, see tähendab esitades enda nimel ja arvel muutmisavalduse.57Kolmandaks tuleb tulemusetuse tõttu tagasi lükata argumendid, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta ei võtnud arvesse asjaolu, et muutmisavalduse esitamise järel menetlus peatati, samas kui menetluse peatamist ei võimaldatud pärast teise tühistamishagi esitamist. Nimelt ei saa apellant tugineda sellele, et tema kasuks esimese astme menetlus peatati.58Neljandaks ja viimasena tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus apellatsioonkaebuse kõik muud väited on tagasi lükatud, tuleb väited Üldkohtu kohtukulusid puudutava otsuse väidetava õigusvastasuse kohta Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 teise lõigu alusel, mille kohaselt ei saa apellatsioonkaebuse alus olla üksnes kohtukulude summa või see, kumma poolt on kohustatud neid tasuma, vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata (kohtuotsus, 9.6.2016, PROAS vs. komisjon, C‑616/13 P, EU:C:2016:415, punkt 88, ja kohtumäärus, 12.1.2017, Europäischer Tier- und Naturschutz et Giesen vs. komisjon, C‑343/16 P, ei avaldata, EU:C:2017:10, punkt 24).59Kuna apellandi esimesed kolm väidet lükati tagasi, tuleb argumendid kohtukulude jaotamise kohta seega vastuvõetamatuks tunnistada.60Kõigest eelnevast ilmneb, et käesolev apellatsioonkaebus tuleb tervikuna Euroopa Kohtu kodukorra artikli 181 alusel tagasi lükata.<TI><P>Kohtukulud</P></TI>61Kodukorra artikli 184 lõikes 2 on ette nähtud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse.62Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud.63Kuna nõukogu on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja apellant on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja ka nõukogu kohtukulud.64Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetlustes, kannab komisjon oma kohtukulud ise.Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.2.Jätta Olga Stanislavivna Yanukovychi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.3.Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

Allkirjad