<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-16/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0016</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:302">EU:C:2018:302</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑16/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">TGE Gas Engineering</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180503">3. mail 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑16/17</HT></P><P>TGE Gas Engineering GmbH – Sucursal em Portugal</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Autoridade Tributária e Aduaneira</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário – Centro de Arbitragem Administrativa (vahekohus maksuasjades (haldusvaidluste arbitraažikeskus), Portugal)</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaksuõigus</KEYWORD><KEYWORD>Sisendkäibemaksu mahaarvamine</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste mõiste</KEYWORD><KEYWORD>Äriühingu majandustegevuse üldkulude jaotamine osanike vahel</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>On tuntud tõde, et äriühingu ja tema osanike vahel ei osutata teenuseid mitte ainult äriühingusuhete raames, vaid ka neist sõltumatute eraldi õigussuhete alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selle tõsiasja mõju käibemaksusüsteemile on Euroopa Kohus juba mõnel korral käsitlenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><DATE ISO="20000127">27. jaanuari 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Heerma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑23/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:46">EU:C:2000:46</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus annab Euroopa Kohtule võimaluse selgitada, millised tagajärjed tekivad sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele olukorras, kus majandushuviühing jaotab oma üldkulud oma liikmete vahel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Juhtumi liidu õigusest tuleneva raamistiku moodustab <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>). Selle direktiivi artikkel 167 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Mahaarvamisõigus tekib mahaarvatava maksu sissenõutavaks muutumise ajal.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 168 näeb ette:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, on maksukohustuslasel õigus selles liikmesriigis, kus ta neid tehinguid teeb, käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha arvata:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud selle liikmesriigi territooriumil kaupade või teenuste eest, mille talle on tarninud või osutanud või tarnib või osutab mõni teine maksukohustuslane;</TXT><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 44 esimene lause sätestab alates <DATE ISO="20100101">1. jaanuarist 2010</DATE> kehtivas redaktsioonis, et maksukohustuslasele osutatavate teenuste osutamise kohaks on nimetatud isiku ettevõtte asukoht. Kui aga teenuseid osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, on käibemaksudirektiivi artikli 44 teise lause kohaselt teenuste osutamise kohaks püsiva tegevuskoha koht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Nimetatud õigusakti rakendusmeetmed, mida kohaldatakse alates <DATE ISO="20110701">1. juulist 2011</DATE>, on kehtestatud nõukogu <DATE ISO="20110315">15. märtsi 2011. aasta</DATE> rakendusmäärusega (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="077" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 77, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Selle artiklis 10 on täpsemalt määratletud ettevõtte asukoha mõiste, artiklis 11 püsiva tegevuskoha mõiste.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Portugali seadusandja on käibemaksudirektiivi viidatud sätete nõuded üle võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Äriregistri seadus (Regime do Registo Nacional de Pessoas Coletivas, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>RNPC-seadus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) reguleerib juriidiliste isikute registreerimist äriregistris (Registo Nacional de Pessoas Coletivas, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>RNPC<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>RNPC-seaduse artikli 4 lõike 1 punktide a ja b kohaselt registreeritakse selles registris nii Portugali või välisriigi õiguse alusel asutatud juriidilised isikud kui ka Portugalis tavaliselt tegutsevad rahvusvahelise õiguse või välisriigi õiguse alusel asutatud juriidiliste isikute esindused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>RNPC-seaduse artikkel 13 sätestab, et iga RNPCs registreeritud juriidiline isik saab juriidilise isiku koodi (Número de Identificação de Pessoa Coletiva, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>NIPC<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), ja reguleerib selle andmise üksikasju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja põhikohtuasi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>TGE Gas Engineering GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>TGE Bonn<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) on Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, kelle asukoht on Bonnis. <DATE ISO="20090303">3. märtsil 2009</DATE> sai ta Portugalis ühekordse toimingu tegemiseks (osaluse omandamine) ilma püsiva tegevuskohata mitteresidendist juriidilise isikuna NIPC <FT TYPE="NUMBER">980410878</FT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja on äriühingu TGE Bonn Portugali filiaal TGE Gas Engineering GmbH – Sucursal em Portugal (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>TGE Portugal<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>). <DATE ISO="20090407">7. aprillil 2009</DATE> sai äriühing püsiva tegevuskohaga mitteresidendist juriidilise isikuna Portugalis NIPC <FT TYPE="NUMBER">980412463</FT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT><DATE ISO="20090417">17. aprillil 2009</DATE> asutas TGE Bonn äriühinguga Somague Engenharia SA (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Somague<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) majandushuviühingu (Agrupamento Complementar de Empresas), mille nimeks sai Projesines Expansão do Terminal de GNL de Sines, ACE (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>majandushuviühing<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Asutamislepingu kohaselt oli majandushuviühingu liikmete osalus Somague puhul 85% ja äriühingu TGE Bonn puhul 15%. Erinevalt sellest on majandushuviühingu sisekokkuleppes kindlaks määratud, et TGE Bonn osaleb 64,29% ja Somague 35,71% majandushuviühingu kasumis ja kuludes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Majandushuviühingu asutamisel kasutas TGE Bonn talle kui ilma püsiva tegevuskohata mitteresidendist juriidilisele isikule antud NIPCd <FT TYPE="NUMBER">980410878</FT>, mitte filiaalile TGE Portugal antud NIPCd.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Majandushuviühing ise on Portugali riikliku energeetikavõrgu Redes Engéticas Nacionais (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>REN<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) lepingupartner ja viib ellu tema Sinese veeldatud maagaasi terminali juurdeehitusprojekti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Majandushuviühing sõlmis filiaaliga TGE Portugal <DATE ISO="20090504">4. mail 2009</DATE> allhankelepingu. Samasugune leping oli sõlmitud ka äriühinguga Somague.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Nende lepingute alusel tarnisid TGE Portugal ja Somague majandushuviühingu allhankijatena kaupu ja osutasid teenuseid. Vastavalt majandushuviühingu ja filiaali TGE Portugal vahelises allhankelepingus sätestatud korrale (<HT TYPE="ITALIC">full back-to-back general principle</HT>) esitas majandushuviühing kõikide tarnete ja teenuste eest, mida TGE Portugal talle tegi või osutas, arved RENile kui tellijale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Majandushuviühing esitas 64,29% oma majandustegevuse kulude eest kuluarved filiaalile TGE Portugal, kasutades filiaalile TGE Portugal antud NIPCd. Äriühingule Somague esitas majandushuviühing kuluarved 35,71% kulude eest. Kuluarvete esitamise ainus eesmärk oli jaotada majandushuviühingu kulud selle liikmete vahel. Seega jaotati kulud vastavalt liikmete sisekokkuleppele majandushuviühingu kohustuste kandmise kohta. Majandushuviühing märkis sellegipoolest arvetele käibemaksu ja tasus selle Portugali maksuhaldurile, millele maksuhalduril ei olnud kunagi vastuväiteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Seejärel arvas TGE Portugal neile arvetele märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Autoridade Tributária e Aduaneira (maksu- ja tolliamet, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>ATA<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) korraldas filiaalis TGE Portugal 2009., 2010. ja 2011. maksustamisaasta revisjoni, mille raames koostati revisjoniakt. ATA tuvastas selles, et filiaali TGE Portugal ja äriühingut TGE Bonn tuleb erinevate NIPCde tõttu käsitada eri üksustena. Kuna TGE Bonn on majandushuviühingu liige, kuid TGE Portugal mitte, ei oleks majandushuviühing tohtinud esitada filiaalile TGE Portugal oma kulude eest arveid. TGE Portugal ei oleks tohtinud arvata sisendkäibemaksuna maha nende kuludega seotud käibemaksu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel väljastas ATA filiaalile TGE Portugal maksuteated käibemaksu ja vastava intressi kohta. TGE Portugal palus seevastu <DATE ISO="20140328">28. märtsil 2014</DATE> tühistada 2010. ja 2011. maksustamisaasta kohta koostatud maksuteated, kuid ATA jättis selle taotluse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT><DATE ISO="20140919">19. septembril 2014</DATE> esitas TGE Portugal selle rahuldamata jätmise otsuse peale vaide, mis jäeti talle <DATE ISO="20150925">25. septembril 2015</DATE> teatavaks tehtud otsusega rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT><DATE ISO="20151222">22. detsembril 2015</DATE> esitas TGE Portugal selle peale kaebuse vahekohtule, s.o eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160629">29. juuni 2016. aasta</DATE> vahekohtumäärusega, mis saabus <DATE ISO="20170116">16. jaanuaril 2017</DATE>, esitas Tribunal Arbitral Tributário (vahekohus maksuasjades, Portugal) Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kas käibemaksudirektiivi (direktiiv 2006/112) artikleid 44, 45, artikli 132 lõike 1 punkti f, artikleid 167, 168, 169, 178, 179 ja artiklit 192a, artikleid 193, 194 ja 196 ja rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 artikleid 10 ja 11 ning neutraalsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, et Portugali maksuhaldur keeldub andmast käibemaksu mahaarvamise õigust Saksa õiguse alusel asutatud äriühingu filiaalile olukorras, kus:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Saksa õiguse alusel asutatud äriühing sai ilma püsiva tegevuskohata mitteresidendist juriidilisele isikule vastava maksukohustuslase registreerimisnumbri Portugalis ühekordse toimingu tegemiseks, konkreetselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>osaluse omandamiseks<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>;</P></ITEM><ITEM><P>hiljem registreeriti Portugalis selle Saksa õiguse alusel asutatud äriühingu filiaal ja sellele kui nimetatud äriühingu püsivale tegevuskohale anti eraldi maksukohustuslase registreerimisnumber;</P></ITEM><ITEM><P>seejärel sõlmis Saksa õiguse alusel asutatud äriühing esimest registreerimisnumbrit kasutades teise äriühinguga majandushuviühingu (Agrupamento Complementar de Empresas – ACE) asutamise lepingu riigihankelepingu täitmiseks Portugalis;</P></ITEM><ITEM><P>järgnevalt sõlmis filiaal oma maksukohustuslase registreerimisnumbrit kasutades majandushuviühinguga allhankelepingu, milles lepiti kokku filiaali ja majandushuviühingu vastastikused sooritused ja et viimane esitab oma kuluarved kokkulepitud osakaalus allhankijatele;</P></ITEM><ITEM><P>võlateadetes, mille ta väljastas kulude sissenõudmiseks filiaalile, märkis majandushuviühing filiaali maksukohustuslase registreerimisnumbri ja nõudis käibemaksu tasumist;</P></ITEM><ITEM><P>filiaal arvas võlateadetel märgitud käibemaksu maha;</P></ITEM><ITEM><P>majandushuviühingu tehingud tehakse (allhankelepingu kaudu) filiaali ja majandushuviühingusse kuuluva teise äriühingu tehingutega, kusjuures need kaks äriühingut on esitanud majandushuviühingule arved kogu tulu kohta, mille see on arvete alusel hankijalt saanud?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vastuseks Euroopa Kohtu teabetaotlusele selgitas eelotsusetaotluse esitanud kohus – nagu ka põhikohtuasja kaebaja – täiendavalt, et majandushuviühingu võlateadete ainus eesmärk oli jaotada oma majandustegevuse üldkulud liikmete vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad ja osalesid ka <DATE ISO="20180319">19. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuistungil TGE Portugal, Portugali Vabariik ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu õigus esitada eelotsusetaotlus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, tuleb Tribunal Arbitral Tributário’t (vahekohus maksuasjades (haldusvaidluste arbitraažikeskus), Portugal) käsitada liikmesriigi kohtuna ELTL artikli 267 tähenduses ja seega on tal õigus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑377/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1754">EU:C:2014:1754</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuse tõlgendamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus puudutab erinevaid NIPCsid, mis anti äriühingule TGE Bonn ja filiaalile TGE Portugal ning mida kasutati seoses majandushuviühinguga, täpsemalt äriühingu TGE Bonn NIPCd majandushuviühingu asutamislepingu sõlmimisel ja filiaali TGE Portugal NIPCd majandushuviühinguga allhankelepingu sõlmimisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse keskmes on siiski see, kas äriühingul TGE Bonn või filiaalil TGE Portugal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kui majandushuviühing esitab filiaalile TGE Portugal oma üldkulude eest kuluarved, millele on märgitud käibemaks. Sellega seoses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on sellisel juhul nagu käesolev täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tingimused on loetletud käibemaksudirektiivi artikli 168 punktis a: eelnenud etapil tasumisele kuuluva või tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on maksukohustuslasel, kellele mõni teine maksukohustuslane on tarninud kaupa või osutanud teenuseid, mida ta kasutab oma majandustegevuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et majandushuviühing tasus käibemaksu, mille ta oli märkinud filiaalile TGE Portugal esitatud kuluarvetele. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et majandushuviühing on põhimõtteliselt maksukohustuslane käibemaksudirektiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Selgitada tuleb aga, kas TGE Portugal on nende teenuste saaja, mille eest kulusid tasutakse.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Maksukohustuslane teenuste saajana</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 168 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ainult maksukohustuslasel. Teenuste saaja peab seega olema maksukohustuslane direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 esimene lõik sätestab, et maksukohustuslane on iga isik, kes teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva filiaali suhte kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et filiaal ei teosta iseseisvalt majandustegevust, kuna ta ei kanna ise oma majandustegevusest tulenevat majanduslikku riski, eelkõige kuna tal ei ole asutamiskapitali.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20060323">23. märtsi 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FCE Bank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:196">EU:C:2006:196</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140917">17. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Skandia America Corp. (USA), filial Sverige</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑7/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2225">EU:C:2014:2225</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Pigem kannab majanduslikku riski ainult äriühing, kelle filiaaliga on tegemist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Olgugi et liidu õiguse mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>maksukohustuslane<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> tuleb tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20140917">17. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Skandia America Corp. (USA), filial Sverige</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑7/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2225">EU:C:2014:2225</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mistõttu see ei hõlma mitte üksnes füüsilisi ja juriidilisi isikuid, vaid ka juriidilise isiku staatuseta üksuseid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20000127">27. jaanuari 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Heerma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑23/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:46">EU:C:2000:46</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on äriühing ja selle teises liikmesriigis asuv filiaal sama juriidiline üksus, milles ei ole kaht iseseisvat maksukohustuslast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Kohtujurist Léger’ ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FCE Bank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:582">EU:C:2005:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Selle kriteeriumi kohaselt on TGE Bonn ja TGE Portugal käibemaksudirektiivi tähenduses <HT TYPE="ITALIC">üks</HT> maksukohustuslane (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>TGE<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei muuda see, et äriühingul TGE Bonn ja filiaalil TGE Portugal on erinevad NIPCd ja majandushuviühingu asutamisel kasutati äriühingu TGE Bonn NIPCd, aga kulude jaotamiseks esitatud kuluarvetel filiaali TGE Portugal NIPCd.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teenuse olemasolu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 168 punkt a nõuab, et kaubatarne käibemaksudirektiivi artikli 14 tähenduses tehtaks või teenuste osutamine artikli 24 lõike 1 tähenduses toimuks maksukohustuslasele, kellel on mahaarvamisõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt maksustatakse teenuste osutamine ainult juhul, kui teenuste osutaja ja teenuste saaja vahel on õigussuhe, mille raames toimuvad vastastikused sooritused, kusjuures teenuste osutaja saadav vastutasu vastab tegelikult väärtuselt teenuste saajale osutatavatele teenustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="19940303">3. märtsi 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tolsma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:80">EU:C:1994:80</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20020321">21. märtsi 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kennemer Golf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑174/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:200">EU:C:2002:200</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20060323">23. märtsi 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FCE Bank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:196">EU:C:2006:196</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140917">17. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Skandia America Corp. (USA), filial Sverige</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑7/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2225">EU:C:2014:2225</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Selle kohaselt arvestatakse teenuse osutamise puhul maksu teenuse eest saadud tasult ja teenuse osutamiselt tuleb tasuda maksu vaid juhul, kui osutatud teenuse ja saadud tasu vahel on otsene seos.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="19940303">3. märtsi 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tolsma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:80">EU:C:1994:80</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20020321">21. märtsi 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kennemer Golf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑174/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:200">EU:C:2002:200</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul peab majandushuviühing seega olema osutanud konkreetset teenust, mille saajaks on TGE. Ainult sellisel juhul oleksid majandushuviühingu poolt TGE‑le esitatud kuluarvetele märgitud ja TGE poolt makstud summad tasu teenuse eest, millelt tuli tõesti tasuda käibemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kuid nagu märgivad eelotsusetaotluse esitanud kohus ja põhikohtuasja kaebaja oma vastuses Euroopa Kohtu teabetaotlusele, on asjaomaste summade puhul tegemist majandushuviühingu majandustegevuse üldkuludega. Kuluarvete ainus eesmärk oli nende kulude jaotamine TGE‑le kui majandushuviühingu liikmele. Summad ei olnud majandushuviühingu vastutasu TGE‑le ja seega ei kujutanud need oma olemuselt tasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seega tuleb lähtuda sellest, et käesoleval juhul ei osutatud maksukohustuslasele konkreetset teenust. TGE‑le kuluarvetel esitatud ja tema poolt makstud summad kujutavad endast hoopis majandushuviühingu üldkulude jaotamist viimase liikmetele, kes on kohustatud kasumit ja kahjumit jagama, mitte aga tasu konkreetse tegevuse eest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab Euroopa Kohtu otsus Cibo Participations. Selles kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et dividendide maksmine ei ole tasu teenuse eest, vaid pelgalt osaluse omamise ja seega aktsionäristaatuse tulemus. Üldiselt on dividendide maksmise eeltingimus eelkõige jaotatava kasumi olemasolu ja see sõltub seega äriühingu tulemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); selle all peetakse silmas dividendide maksmise sõltuvust äriühingu majandustulemustest.</P></NOTE> Käesoleval juhul ei maksa majandushuviühing oma liikmetele dividende, see tähendab kasumiosa. Pigem maksavad liikmed majandushuviühingule teatava summa. Kuid nagu maksuhaldur põhikohtuasjas juba märkis, on tegemist majandushuviühingu majandustegevuse üldkuludega. Nende kulude kandmine on lõppkokkuvõttes kohtuasjas Cibo Participants kõne all olnud dividendide maksmise peegelpilt: majandushuviühingu kuluarvetele märgitud summade suurus sõltub tema kasumiolukorrast samamoodi, nagu makstud dividendide suurus sõltus nende äriühingute kasumiolukorrast, kelles omas Cibo Participations osalust. Liikmel ei ole oma staatuse tõttu mitte üksnes õigus saada osa kasumist, vaid käesoleval juhul ka kohustus katta tekkinud kulusid. Kui kohtuasi Cibo Participations puudutas kasumist osasaamist, siis käesoleval juhul on kõne all tekkinud kulude katmine. Mõlemal juhul tulenevad maksed liikme- või aktsionäristaatusest ega kujuta endast seetõttu tasu teenuse eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Tasu puudumine eristab käesolevat juhtumit kohtuasja Heerma aluseks olnud juhtumist. Selles asjas rentis seltsingu liige seltsingule kinnisasja, mille eest maksis seltsing talle renti, mis ei sõltunud tema osalusest seltsingu kasumis ja kahjumis. Euroopa Kohus otsustas selles kohtuasjas, et kinnisasja rentimine on käibemaksuga maksustatav teenus, kuna vastutasuks saadi konkreetset tasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20000127">27. jaanuari 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Heerma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑23/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:46">EU:C:2000:46</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Lõpuks ei saa kõnealust olukorda võrrelda ka ühingu liikme liikmetasuga. Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas Kennemer Golf, et liikmetasu maksustatakse käibemaksuga, kui see on tasu ühingu objektide kasutamise võimaluse eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20020321">21. märtsi 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kennemer Golf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑174/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:200">EU:C:2002:200</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda seetõttu, et esiteks ei tulene liikmetasu maksmise kohustus otseselt sellest, et ühing saab kasumit või kahjumit, vaid põhineb ühingu põhikirjal. Lisaks puudutas kõne all olnud summa liikme <HT TYPE="ITALIC">konkreetset</HT> õigust kasutada ühingu spordirajatisi. Käesoleval juhul sõltub TGE‑le esitatud kuluarvetele märgitud ja tema poolt makstud summade suurus seevastu <HT TYPE="ITALIC">ainult</HT> majandushuviühingu majandustulemustest. Teiseks ei anna majandushuviühing TGE‑le oma vara kasutamise võimalust ega küsi selle eest tasu. Kuluarvele märgitud summa tuleneb pigem TGE staatusest majandushuviühingu liikmena ja sellega kaasnevast kasumi ja kahjumi kandmise kohustusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Vastupidi komisjoni poolt kohtuistungil väidetule ei ole tegemist osalemisega teenuste osutamises käibemaksudirektiivi artikli 28 tähenduses. Põhikohtuasja ese on ainult nende kulude sissenõudmine, mis majandushuviühingul on tekkinud seoses kolmandate isikute tarnitud kaupade ja osutatud teenustega. Kolmandad isikud tarnisid neid kaupu ja osutasid neid teenuseid siiski <HT TYPE="ITALIC">majandushuviühingule endale</HT>. Need olid majandushuviühingu majandustegevuse huvides ja neid ei edastatud tema liikmetele. Seetõttu – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on sõnaselgelt märkinud – ei osuta majandushuviühing sellega seoses oma liikmetele teenuseid. Seega ei ole käibemaksudirektiivi artikli 28 tingimused (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>teenuste osutamises<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Neutraalsuse põhimõttest ei tulene midagi muud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõte ja selle eesmärk on ettevõtja täielikult vabastada kogu tema majandustegevuse raames tasumisele kuuluva või tasutud käibemaksu koormast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130912">12. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Le Crédit Lyonnais</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑388/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:541">EU:C:2013:541</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160915">15. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Barlis 06 – Investimentos Imobiliários e Turísticos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑516/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:690">EU:C:2016:690</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Ühine käibemaksusüsteem tagab seega kogu majandustegevuse täielikult neutraalse maksustamise. Selle tingimus on siiski põhimõtteliselt see, et nimetatud tegevused ise on käibemaksuga maksustatavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130912">12. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Le Crédit Lyonnais</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑388/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:541">EU:C:2013:541</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="20160915">15. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Barlis 06 – Investimentos Imobiliários e Turísticos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑516/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:690">EU:C:2016:690</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kuna eeltoodu kohaselt ei ole tegemist teenuste osutamisega käibemaksudirektiivi artikli 24 lõike 1 tähenduses, ei ole majandushuviühing kohustatud tasuma käibemaksu oma liikmete vahel jaotatud äritegevuse üldkulude <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>edasikandmise<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> eest. Käibemaksu tasuti seega ekslikult. Kuna liidu õiguse seisukohast ei oleks tulnud seda maksu tasuda, ei ole neutraalsuse põhimõtte kohaldamiseks ruumi. See põhimõte ei kohusta käesoleval juhul vabastama TGEd majandushuviühingule makstud summadelt tasutud käibemaksust, kui maksu ei tule liidu õiguse kohaselt üldse tasuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb sedastada, et majandushuviühing ei osuta TGE‑le teenuseid, mis annaksid TGE‑le sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teenuste osutamise koht</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul tõlgendada ka käibemaksudirektiivi artikleid 44 ja 45, milles on sätestatud teenuste osutamise koht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 44 esimese lause kohaselt on maksukohustuslasele osutatud teenuse osutamise kohaks <HT TYPE="ITALIC">teenuse saaja</HT> ettevõtte asukoht. Liidu seadusandja on valinud selle esmaseks juhindumisaluseks, kuna objektiivse, lihtsa ja praktilise kriteeriumina pakub see suurt õiguskindlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Welmory</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2298">EU:C:2014:2298</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seevastu on käibemaksudirektiivi artikli 44 teises lauses mainitud seos teenuste saaja püsiva tegevuskohaga teisejärguline ja erand üldreeglist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Welmory</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2298">EU:C:2014:2298</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus selgitas kohtuasjas Welmory nende kahe juhindumisaluse seost, on nii käibemaksudirektiivi artikli 44 esimese lause kui ka artikli 44 teise lause kohaselt kahtlemata oluline teenuste saamine maksukohustuslase poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Nagu eespool märgitud, ei ole käesoleval juhul tegemist teenusega. Teenuse puudumise tõttu ei ole teenuse osutamise kohta järelikult võimalik kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Seega ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele selles osas vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustest lähtuvalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa) (vahekohus maksuasjades (haldusvaidluste arbitraažikeskus), Portugal) eelotsusetaotlusele järgmiselt:</TXT><P>Käibemaksudirektiivi artiklit 168 tuleb tõlgendada nii, et käibemaksuga maksustatava tarne või teenuse puudumise tõttu puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kui Agrupamento Complementar de Empresas (majandushuviühing) kannab oma majandustegevuse üldkulud üle välisriigi õiguse alusel asutatud äriühingule, kes on tema liige, isegi kui sellelt summalt on ekslikult tasutud käibemaks ja liikme residendist filiaalile on esitatud seda summat kajastav arve.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>