EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.3.2021
COM(2021) 113 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007
1. LISA
Registreerida üks kord püügile asetamise / vettelaskmise / püügitoimingu kohta
Märkus: kõikide käesolevas lisas nimetatud püügivahendite puhul tuleb kasutada järgmist kuupäeva ja kellaaja vormingut.
Kuupäev: püügile asetamise / vettelaskmise / püügitoimingu kuupäeva registreerimisel märkida AAAA/KK/PP.
Kellaaeg: märkida kellaaeg (0-24 h) kohaliku, Greenwichi või riigi aja järgi ja täpsustada selgelt, millist aega on kasutatud.
PÜÜGITOIMING
Õngejada
Püügile asetamise kuupäev
Asukoha laius- ja pikkuskraad: kas asukoht keskpäeval või püügivahendi püügile asetamise alguses või püügitoimingu piirkonna kood (nt Seišellide majandusvöönd, avameri jne)
Püügivahendi püügile asetamise alguse ja võimaluse korral väljavõtmise kellaaeg
Konksude arv ujukite vahel: kui ühe püügile asetamise jooksul on ujukite vahel erinev arv konkse, siis märkida kõige esinduslikum (keskmine) arv
Püügile asetamisel kasutatud konksude koguarv
Püügile asetamisel kasutatud valguspulkade arv
Püügile asetamisel kasutatud sööda liik: nt kala, kalmaar jne
Soovi korral merepinna temperatuur keskpäeval ühe kümnendkoha täpsusega (XX,X oC)
Seinnoot
Püügile asetamise kuupäev
Tegevuse liik: püügile asetamine või uue peibutuspüügivahendi kasutuselevõtt
Tegevuse asukoha laius- ja pikkuskraad ning kellaaeg, või kui päeva jooksul ühtegi tegevust ei toimu, siis asukoht keskpäeval
Kui püügivahend on püügile asetatud: märkida, kas püügile asetamine õnnestus, noot oli tühi, loomus oli hea; kalaparve liik (vabalt ujuv parv või peibutuspüügivahendi abil püütud. Kui kasutati peibutuspüügivahendit, täpsustada liik (nt palk või muu looduslik ese, triiviv peibutuspüügivahend, ankurdatud peibutuspüügivahend jne). Vt kaitse- ja majandamismeede 18/08:
Peibutuspüügivahendite haldamise kavaga seotud menetlused, kaasa arvatud peibutuspüügivahendite arvu piiramine, peibutuspüügivahenditega püütud saagi registreerimise üksikasjalikumad andmed ja peibutuspüügivahendite parandatud mudelite väljatöötamine, et nendesse satuks vähem mittesihtliike (või muu seda asendav hilisem resolutsioon)
Soovi korral merepinna temperatuur keskpäeval ühe kümnendkoha täpsusega (XX,X oC)
Nakkevõrk
Püügile asetamise kuupäev: registreerida iga püügile asetamise kuupäev või merepäevad (päevade kohta, kui püügile asetamist ei toimunud)
Võrgu kogupikkus (meetrites): iga püügile asetamise jaoks kasutatud ujukinööri pikkus meetrites
Püügiaja algus: registreerida iga püügile asetamise alguse ja võimaluse korral püügivahendite väljavõtmise kellaaeg
Algus- ja lõppasukoha laius- ja pikkuskraad: registreerida algus- ja lõppasukoha laius- ja pikkuskraad, mille vahele püügivahendid püügile asetati, või kui püügile asetamist ei toimunud, siis registreerida laius- ja pikkuskraad keskpäeval nende päevade kohta, kui püügile asetamist ei toimunud
Võrgu püügile asetamise sügavus (meetrites): nakkevõrgu püügile asetamise ligikaudne sügavus
Ridva ja õngenööriga kalapüük
Püügikoormuse teave tuleb registreerida püügipäevikus päevade kaupa. Püügiteave tuleb registreerida püügipäevikus püügireiside või võimaluse korral püügipäeva kaupa.
Püügitoimingu kuupäev: registreerida päev või kuupäev
Asukoha laius- ja pikkuskraad keskpäeval
Asjaomasel päeval kasutatud ritvade arv
Püügiaja algus (registreerida kellaaeg kohe, kui söödapüük on lõppenud ja laev suundub merele kala püüdma. Mitme päeva puhul tuleks registreerida kellaaeg, kui otsimine algab) ja püügiaja lõpp (märkida kellaaeg kohe, kui püük viimasest kalaparvest on lõppenud; mitme päeva puhul tuleks registreerida kellaaeg, millal lõpetati püük viimasest kalaparvest). Mitme päeva puhul tuleks registreerida püügipäevade arv.
Kalaparve liik: peibutuspüügivahendi abil püütud ja/või vabalt ujuv kalaparv
SAAK
Saagi kaal (kg) või arv liikide kaupa püügile asetamise / vettelaskmise / püügitoimingu kohta iga liigi ja töötlemisviisi järgi vastavalt osale „Liigid“.
Õngejada: arv ja kaal
Seinnoot: kaal
Nakkevõrk: kaal
Ritv ja õngenöör: kaal või arv
LIIGID
Õngejada
|
Peamised liigid
|
FAO kood
|
Muud liigid
|
FAO kood
|
|
Ringhoovuse tuun (Thunnus maccoyii)
|
SBF
|
Lühikoon-odanina (Tetrapturus angustirostris)
|
SSP
|
|
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
|
ALB
|
Sinihai (Prionace glauca)
|
BSH
|
|
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
|
BET
|
Makohaid (Isurus spp.)
|
MAK
|
|
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
|
YFT
|
Harilik heeringahai (Lamna nasus)
|
POR
|
|
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)
|
SKJ
|
Vasarhaid (Sphyrna spp.)
|
SPN
|
|
Mõõkkala (Xiphias gladius)
|
SWO
|
Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)
|
FAL
|
|
Vöödiline odanina (Tetrapturus audax)
|
MLS
|
Muud luukalad
|
MZZ
|
|
Sinine marliin (Makaira nigricans)
|
BUM
|
Muud haid
|
SKH
|
|
Must marliin (Makaira indica)
|
BLM
|
Merelinnud (arv)
|
|
|
Purikala (Istiophorus platypterus)
|
SFA
|
Mereimetajad (arv)
|
MAM
|
|
|
|
Merikilpkonnad (arv)
|
TTX
|
|
|
|
Harilikud rebashaid (Alopias spp.)
|
THR
|
|
|
|
Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
|
OCS
|
|
|
|
Liigid, mille registreerimine on vabatahtlik
|
|
|
|
|
Tiigerhai (Galeocerdo cuvier)
|
TIG
|
|
|
|
Krokodillhai (Pseudocarcharias kamoharai)
|
PSK
|
|
|
|
Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
|
WSH
|
|
|
|
Merisarviklased (Mobulidae)
|
MAN
|
|
|
|
Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
|
PLS
|
|
|
|
Muud raid
|
|
Seinnoot
|
Peamised liigid
|
FAO kood
|
Muud liigid
|
FAO kood
|
|
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
|
ALB
|
Merikilpkonnad (arv)
|
TTX
|
|
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
|
BET
|
Mereimetajad (arv)
|
MAM
|
|
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
|
YFT
|
Vaalhaid (Rhincodon typus) (arv)
|
RHN
|
|
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)
|
SKJ
|
Harilikud rebashaid (Alopias spp.)
|
THR
|
|
Muud IOTC liigid
|
|
Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
|
OCS
|
|
|
|
Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)
|
FAL
|
|
|
|
Liigid, mille registreerimine on vabatahtlik
|
FAO kood
|
|
|
|
Merisarviklased (Mobulidae)
|
MAN
|
|
|
|
Muud haid
|
SKH
|
|
|
|
Muud raid
|
|
|
|
|
Muud luukalad
|
MZZ
|
Nakkevõrk
|
Peamised liigid
|
FAO kood
|
Muud liigid
|
FAO kood
|
|
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
|
ALB
|
Lühikoon-odanina (Tetrapturus angustirostris)
|
SSP
|
|
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
|
BET
|
Sinihai (Prionace glauca)
|
BSH
|
|
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
|
YFT
|
Makohaid (Isurus spp.)
|
MAK
|
|
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)
|
SKJ
|
Harilik heeringahai (Lamna nasus)
|
POR
|
|
Austraalia tuun (Thunnus tonggol)
|
LOT
|
Vasarhaid (Sphyrna spp.)
|
SPN
|
|
Fregatt-makrelltuun (Auxis thazard)
|
FRI
|
Muud haid
|
SKH
|
|
Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
|
BLT
|
Muud luukalad
|
MZZ
|
|
Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
|
KAW
|
Merikilpkonnad (arv)
|
TTX
|
|
Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
|
COM
|
Mereimetajad (arv)
|
MAM
|
|
India kuningmakrell (Scomberomorus guttatus)
|
GUT
|
Vaalhaid (Rhincodon typus) (arv)
|
RHN
|
|
Mõõkkala (Xiphias gladius)
|
SWO
|
Merelinnud (arv)
|
|
|
Purikala (Istiophorus platypterus)
|
SFA
|
Harilikud rebashaid (Alopias spp.)
|
THR
|
|
Purikalalased (Tetrapturus spp, Makaira spp.)
|
BIL
|
Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
|
OCS
|
|
Ringhoovuse tuun (Thunnus maccoyii)
|
SBF
|
Liigid, mille registreerimine on vabatahtlik
|
|
|
|
|
Tiigerhai (Galeocerdo cuvier)
|
TIG
|
|
|
|
Krokodillhai (Pseudocarcharias kamoharai)
|
PSK
|
|
|
|
Merisarviklased (Mobulidae)
|
MAN
|
|
|
|
Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
|
PLS
|
|
|
|
Muud raid
|
|
Ridva ja õngenööriga kalapüük
|
Peamised liigid
|
FAO kood
|
Muud liigid
|
FAO kood
|
|
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
|
ALB
|
Muud luukalad
|
MZZ
|
|
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
|
BET
|
Haid
|
SKH
|
|
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
|
YFT
|
Raid
|
|
|
Triiptuun (Katsuwonus pelamis)
|
SKJ
|
Merikilpkonnad (arv)
|
TTX
|
|
Fregatt-makrelltuun ja kuul-makrelltuun (Auxis spp.)
|
FRZ
|
|
|
|
Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
|
KAW
|
|
|
|
Austraalia tuun (Thunnus tonggol)
|
LOT
|
|
|
|
Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
|
COM
|
|
|
|
Muud IOTC liigid
|
|
|
|
MÄRKUSED
Märkustes tuleb tuuni, tuunilaadsete liikide ja haide tagasiheide registreerida liikide kaupa, märkides kaalu (kg) või arvu kõigi püügivahendite kohta.
Märkustes tuleks registreerida kõik kokkupuuted vaalhaide (Rhincodon typus), mereimetajate ja merelindudega.
Märkustesse kirjutatakse ka muu teave.
Märkus. Püügipäevikutesse kantud liike peetakse miinimumnõudeks. Teise võimalusena tuleks lisada muud sageli püütud hai- ja/või kalaliigid, nagu on nõutud eri püügipiirkondades ja erineva püügi puhul.
2. LISA
TRIIVIVATE PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD MAJANDAMISKAVA KOOSTAMISE JUHISED
Kuna liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala IOTC pädevusalasse kuuluval alal, peavad esitama komisjonile triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava, peaks kõnealune majandamiskava sellega seotud kohustuste toetamiseks sisaldama järgmist.
1. Eesmärk
2. Kohaldamisala
Majandamiskava kohaldamise kirjeldus seoses järgmisega:
laevaliigid ning abi- ja saatelaevad
kasutatavate triivivate peibutuspüügivahendite ja paakpoide numbrid
triivivate peibutuspüügivahendite kasutuselevõtuga seotud aruandluse kord
juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted
vastastikune mõju muude püügivahenditega
kaotatud triivivate peibutuspüügivahendite jälgimise ja leidmise kavad
kinnitus peibutuspüügivahendi omaniku kohta või sellekohased põhimõtted
3. Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade haldamist käsitlevad institutsiooniline korraldused:
institutsioonilised kohustused
triiviva peibutuspüügivahendi ja/või paakpoi kasutuselevõtu loa taotlemise protsess
reederite ja kaptenite kohustused seoses triivivate peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide kasutuselevõtu ja kasutamisega
triivivate peibutuspüügivahendite ja/või paakpoide asendamise põhimõtted
aruandluskohustused
4. Triiviva peibutuspüügivahendi ehituse kirjeldus ja nõuded:
triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused (kirjeldus)
triiviva peibutuspüügivahendi (sh paakpoi) märgistus ja tunnus
nõuded valgustusele
radarpeegeldid
nähtavus
raadiopoid (seerianumbrite nõue)
satelliittransiiverid (seerianumbrite nõue)
5. Asjaomased alad:
püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne.
6. Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik.
7. Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis.
8. Triivivate peibutuspüügivahendite päeviku vorm (3. lisas täpsustatud andmete kogumine).
3. LISA
ANDMETE KOGUMINE TRIIVIVATE PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE KOHTA
a) Kõik kala-, abi- ja varustuslaevad peavad esitama iga triiviva peibutuspüügivahendiga tehtud toimingu kohta järgmise teabe, olenemata sellest, kas selle järel võetakse loomust või mitte:
i) laev (kala-, abi- või varustuslaeva nimi ja registreerimisnumber);
ii) asukoht (tegevuse geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad) kraadides ja minutites);
iii) kuupäev (PP/KK/AAAA, päev/kuu/aasta);
iv) triiviva peibutuspüügivahendi tunnus (triiviva peibutuspüügivahendi või paakpoi tunnus);
v) triiviva peibutuspüügivahendi tüüp (triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);
vi) triiviva peibutuspüügivahendi konstruktsiooni omadused;
• ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal)
vii) toimingu liik (külastus, kasutus, haalamine, pardale tõstmine, kaotus, sekkumine elektrooniliste seadmete hooldamiseks).
b) Kui peibutuspüügivahendi külastuse järel võetakse loomust: püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult tagasi heidetud. Lepinguosalised esitavad need andmed koondatuna laeva kohta 1*1 kraadi täpsusega (asjakohasel juhul) ja igal kuul sekretariaadile.
ANDMETE KOGUMINE ANKURDATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE KOHTA
a) Mis tahes tegevus ankurdatud peibutuspüügivahendi ümbruses.
b) Iga ankurdatud peibutuspüügivahendiga tehtud toimingu (parandamine, sekkumine, tugevdamine jne) kohta, olenemata sellest, kas selle järel võetakse loomust või järgneb muu püügitegevus, järgmine teave:
i) asukoht (tegevuse geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad) kraadides ja minutites);
ii) kuupäev (PP/KK/AAAA, päev/kuu/aasta);
iii) ankurdatud peibutuspüügivahendi tunnus (st ankurdatud peibutuspüügivahendi või paakpoi tunnus või muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida).
c) Kui peibutuspüügivahendi kasutamise järel võetakse loomust või sellele järgneb muu püügitegevus: püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult tagasi heidetud.
4. LISA
Merelindudega seotud leevendusmeetmed õngejadapüügil
|
Leevendusmeede
|
Kirjeldus
|
Tehniline kirjeldus
|
|
Püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega
|
Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal.
Tekivalgustus on minimaalne.
|
Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta.
Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid.
|
|
Linnutõrjeliinid
|
Linnutõrjeliine kasutatakse kogu õngejada sisselaskmise ajal, et peletada linde jadaõnge lipsudest eemale.
|
35meetriste või pikemate laevade puhul:
·kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutavad laevad lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samal ajal tuleks kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada.
·Linnutõrjeliinid peavad õhus rippuma vähemalt 100 meetri ulatuses.
·Pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, ulatudes tüüne mere korral veepinnani.
·Pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni 5meetriste vahedega.
Alla 35meetriste laevade puhul:
·kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini.
·Veepealse osa ulatus peab olema 75 meetrit või rohkem.
·Tuleb kasutada pikki ja/või lühikesi (kuid pikemaid kui 1 meeter) peletuspaelu, mis on asetatud järgmiselt.
·Lühikesed: vähemalt iga 2 meetri tagant.
·Pikad: vähemalt iga 5 meetri tagant linnutõrjeliini esimese 55 meetri puhul.
Täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid on esitatud käesoleva määruse 5. lisas.
|
|
Õngejadade varustamine raskustega.
|
Enne sisselaskmist pannakse jadaõnge lipsudele raskused.
|
Suurema kui 45grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 1 meetri kaugusele konksust või
suurema kui 60grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust või
suurema kui 98grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 4 meetri kaugusele konksust.
|
5. LISA
Täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid
Sissejuhatus
Linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid on esitatud käesoleva määruse 4. lisas ja siin neid ei korrata. Need täiendavad juhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadalaevu linnutõrjeliinide valmistamisel ja kasutamisel, pidades silmas vastavaid eeskirju. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt määruse 4. lisas esitatud nõuetele täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust söötade kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini valmistamise ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvesse võtmiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide ülesehitust jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.
Linnutõrjeliinide ülesehitus (vt joonis 1)
1. Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.
2. Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et selle liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võivad linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.
3. Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva pöördtrumli abil, et vältida liini sassiminekut.
4. Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmeosalise pöörli külge (et vähendada sassimineku ohtu).
5. Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.
6. Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.
Linnutõrjeliinide kasutamine
1. Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ega takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast 7 m kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.
2. Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealttuuleküljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.
3. Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.
4. Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamise võimalus. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.
5. Kui kalurid kasutavad söödaheitemasinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise, i) tagades, et söödaheitemasin heidab sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, ja ii) kui kasutatakse söödaheitemasinat (või mitut masinat), mis heidab sööta vasakparda ja paremparda suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.
6. Kui jadaõnge lipsud heidetakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud jadaõnge lipsud heidetakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.
7. Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.
Õngejada (püügivahendite kuju). Jadaõnge lipsu keskmine pikkus (meetrites): kaugus meetrites (sirgjoonena) haagi ja konksu vahel.
Tõlge:
Float – ujuk
Sea level – merepind
Sea-surface temperature – merepinna temperatuur
Float line length – ujukinööri pikkus
Main line material – pealiini materjal
Average length between branches – lipsude keskmine vahekaugus
Branch line length – jadaõnge lipsu pikkus
Light sticks – valguspulgad
Leader/trace type – juhiku/raskuse tüüp
Hook type – õngekonksu tüüp
Bait type – sööda liik
Hooks between floats (hooks per basket) – õngekonksud ujukite vahel (konksude arv kasti kohta)
6. LISA
Prahilepingu üldsätted
Prahileping sisaldab järgmisi tingimusi:
lepinguosaline lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;
prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kumulatiivselt kuni 12 kuud;
prahitavad kalalaevad peavad olema registreeritud riikides, kes on vastutavad lepinguosalised ja koostööd tegevad kolmandad riigid ning kes on sõnaselgelt andnud nõusoleku rakendada IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid ning tagada nende täitmine oma laevadel. Kõik asjaomased lepinguosalised lipuriigid või koostööd tegevad kolmandad riigid täidavad oma kohustust kontrollida oma kalalaevu, et tagada IOTC kaitse- ja majandamismeetmete järgimine.
Prahitavad kalalaevad peavad olema kantud IOTC pädevusalasse kuuluval alal tegutsemise luba omavate laevade IOTC registrisse.
Ilma et see piiraks prahtiva lepinguosalise kohustusi, tagab lepinguosaline lipuriik, et prahitud laev täidab nii prahtiva lepinguosalise kui ka lepinguosalise lipuriigi eeskirju ning et prahitud laevad täidavad IOTC kehtestatud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid kooskõlas nende rahvusvahelise õiguse kohaste õiguste, kohustuste ja jurisdiktsiooniga. Kui prahtiv lepinguosaline lubab prahitud laeval sõita ja püüda kala avamerel, vastutab lepinguosaline lipuriik prahilepingu kohaselt toimuva avamerepüügi kontrollimise eest. Prahitud laev edastab laevaseiresüsteemi ja püügiandmed nii lepinguosalistele (prahtiv ja lipuriik) kui ka IOTC sekretariaadile.
Kogu prahilepingu alusel saadud püük (varasem ja praegune/tulevane), sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, arvestatakse prahtiva lepinguosalise kvoodist või püügivõimalustest maha. Ka selliste laevade pardal olevate vaatlejate tegevus (varasem, praegune/tulevane) arvestatakse maha prahtiva lepinguosalise vaatlusmäärast selle aja jooksul, millal laev prahilepingu alusel kala püüab.
Prahtiv lepinguosaline teatab IOTC-le kogupüügi, sealhulgas kaaspüügi ja tagasiheite, ning muu IOTC nõutava teabe kaitse- ja majandamismeetme 19/07 IV osas kirjeldatud prahtimisest teavitamise süsteemi kohaselt.
Kalavarude tõhusaks majandamiseks kasutatakse laevaseiresüsteeme ja vajaduse korral püügipiirkondade eristamise vahendeid, näiteks kalamärgiseid või -märke, kooskõlas asjakohaste IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega.
Vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses peavad olema kohal vaatlejad.
Prahitud laeval peab olema prahtiva lepinguosalise väljastatud püügilitsents ja ta ei ole kantud IOTC ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja ja/või muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.
Prahilepingute alusel tegutsemisel ei anta – niivõrd kui võimalik – prahitud laevadele luba kasutada lepinguosaliste lipuriikide või koostööd tegevate kolmandate riikide kvoote (kui need on olemas) ja õigusi. Ühelgi juhul ei ole prahitud laevadel lubatud püüda kala ühel ja samal ajal rohkem kui ühe prahilepingu alusel.
Kooskõlas asjakohaste siseriiklike seaduste ja eeskirjadega laaditakse prahitud laevade saak maha ainult prahtiva lepinguosalise sadamates või tema otsese järelevalve alla, tagamaks et prahitud laevade tegevus ei lähe vastuollu IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on selle kohta eraldi säte.
Prahitud laeva pardal peab alati olema koopia prahtimise dokumentatsioonist.