Brüssel,11.3.2021

COM(2021) 113 final

2021/0058(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta liidu õigusesse üle kontrolli-, kaitse- ja majandamismeetmed, mille on vastu võtnud India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC), mille lepingu osaline on Euroopa Liit (EL) olnud alates 1995. aastast. IOTC on piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon (edaspidi „piirkondlik kalandusorganisatsioon“), kes vastutab tuuni ja tuunilaadsete liikide varude majandamise eest India ookeanis. 2019. aastal oli ELil IOTC lepingu alal 62 aktiivset kalalaeva; enamik neist olid seinnoodalaevad ja õngejadalaevad, mis püüavad peamiselt troopilisi tuuniliike, vähemal määral mõõkkala, sinihaid ja pikkuim-tuuni.

Kõik IOTC lepingu osalised on IOTC liikmed. IOTC on volitatud vastu võtma tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja täitemeetmeid (edaspidi „resolutsioonid“) ning need on lepinguosalistele siduvad.

India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingu IX artikli lõike 4 kohaselt muutuvad resolutsioonid liikmetele siduvaks 120 päeva pärast IOTC teate saamist. Vastavalt nõukogu otsusega viieks aastaks antud volitustele koostab komisjon ELi nimel teaduslike nõuannete põhjal läbirääkimissuunised. Kooskõlas kõnealuste volitustega esitatakse suunised nõukogu töörühmale arutamiseks ja heakskiitmiseks ning neid kohandatakse täiendavalt IOTC aastakoosolekute raames toimuvatel kooskõlastuskohtumistel liikmesriikidega, et võtta arvesse reaalajas toimuvaid muutusi. IOTC juures tegutseva ELi delegatsiooni aastakoosolekutel kohtuvad komisjoni, nõukogu ja sidusrühmade esindajad.

IOTC lepingu IX artikli lõike 5 kohaselt võivad lepinguosalised IOTC otsuse suhtes vastuväiteid esitada 120 päeva jooksul pärast seda, kui IOTC peasekretär on otsusest teatanud. Kui vastuväiteid ei esitata või vastuväited võetakse hiljem tagasi, on kõik meetmed siduvad. Vastulausete ja vastuväidete menetlus kuulub ka Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõike 9 kohaldamisalasse, kuna IOTC kaitse- ja majandamismeetmetel on õiguslik mõju (st need muutuvad lepinguosalistele siduvaks). Enne meetme suhtes vastuväite esitamist palub komisjon nõukogu asjaomastel organitel kiita otsus heaks. Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et EL peab rangelt järgima rahvusvahelist õigust; see tähendab ka IOTC kaitse- ja täitemeetmete järgimist.

Kuigi IOTC resolutsioonid on suunatud peamiselt IOTC lepingu osalistele, pannakse nendega kohustused ka käitajatele (nt laevakaptenitele).

Käesolevas ettepanekus käsitletakse meetmeid, mille IOTC on vastu võtnud alates 2008. aastast ja mida on (mõnel juhul) muudetud tema aastakoosolekutel. EL peab tagama nende meetmete kui rahvusvaheliste kohustuste täitmise kohe, kui need jõustuvad. Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta üle IOTC resolutsioonide kõige uuem versioon ning luua mehhanism nende ülevõtmiseks ja rakendamiseks tulevikus.

Keskmiselt kestab piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete liidu õigusesse ülevõtmiseks vajalik õigusloomeprotsess 18 kuud alates komisjoni ettepaneku esimesest koostamisest kuni lõpliku õigusakti vastuvõtmiseni nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Delegeeritud volitused tagavad, et kooskõlas kaasseadusandja direktiividega suudab liit kiiresti üle võtta meetmed, mis oleksid ELi laevastikule kasulikud, tugevdaksid võrdseid võimalusi ja toetaksid veel enam kalavarude pikaajalist säästvat majandamist. Käesolevas ettepanekus on sätestatud komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel antud delegeeritud volitused IOTC meetmete (tõenäoliselt sagedaseks) muutmiseks ning tagamiseks, et ELi kalalaevad on võrdses olukorras muude lepinguosalistega. Sellised meetmed on näiteks teatavate püügivahenditega püütud merikilpkonnadega seotud leevendusmeetmed, tuuni ja mõõkkala püüdvaid laevu käsitlevale teabele esitatavad nõuded, teatava kalapüügiga seotud vaatlemise ja kohapealsete proovivõttude miinimumtase, prahtimise tingimused, minimaalne teave valitsustevaheliste lepingute ja välisriigi lipu all sõitvate laevade kohta ning aruandlustähtajad.

Käesolevas ettepanekus sätestatud aruandlustähtajad kehtestati IOTC resolutsioonides esitatud tähtaegade alusel. Eesmärk on tagada, et EL esitab oma aruanded IOTC sekretariaadile õigel ajal.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek täiendab liidu õiguse teisi selle valdkonna sätteid ja on nendega üldiselt kooskõlas. Kavandatud spetsiifilisemate meetmete laadi tõttu kehtestatakse teatavatel juhtudel erandid olemasolevatest õigusaktidest.

Mõne IOTC resolutsiooni erisätted võeti viimati üle nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 1 (milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks) IV jaotisega. Seega on selguse, lihtsustamise ja õiguskindluse huvides soovitatav muuta seda määrust (jättes III jaotise välja), et võtta arvesse alates selle vastuvõtmisest tehtud muudatusi, mida liidu õigus veel ei hõlma.

IOTC resolutsioonid seinnoodalaevade püügiperioodide ja triivivate peibutuspüügivahendite piirangute kohta on üle võetud nõukogu määrusega (EL) 2020/123 2 .

Ettepanek on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) VI osaga (välispoliitika), milles on sätestatud, et liit arendab kalandusalaseid välissuhteid kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, tuginedes oma püügitegevuses koostööle piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning tehes eeskirjade järgimise tagamiseks koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga.

Ettepanekuga täiendatakse määrust (EL) 2017/2403 3 välispüügilaevastike majandamise kohta, milles on märgitud, et ELi kalalaevadele peavad olema väljastatud piirkondlike kalandusorganisatsioonide kalapüügiload vastavalt konkreetsete piirkondlike kalandusorganisatsioonide tingimustele ja normidele ning nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008 4 ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta.

Käesolev ettepanek ei hõlma IOTC otsuste kohaseid ELi püügivõimalusi. ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt on nõukogul õigus võtta vastu meetmeid hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise ning kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ei kohaldata.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek tugineb ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2, kuna selle kohaselt tuleb kehtestada sätted, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas (ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkt d). Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga tagatakse, et liidu õigus on kooskõlas IOTC vastu võetud liidu rahvusvaheliste kohustustega ning et liit täidab otsuseid, mille on teinud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline liit on. Käesolev ettepanek ei lähe nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

•Vahendi valik

Valitud vahend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei ole asjakohane.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta üle lepinguosaliste suhtes siduvad praegused IOTC meetmed ja neid rakendada. Enne IOTC koosolekuid, kus meetmed vastu võetakse, ja ka aastakoosolekutel toimuvate läbirääkimiste käigus konsulteeritakse ELi liikmesriikide ekspertide ja tööstusharu esindajatega. Seetõttu ei peetud vajalikuks konsulteerida sidusrühmadega selle ettepaneku üle.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

•Mõjuhinnang

Ei ole asjakohane. Tegemist on selliste meetmete ülevõtmisega, mida kohaldatakse liikmesriikides vahetult.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Ettepanek ei ole seotud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta kodanike põhiõiguste kaitset.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele puudub.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I peatükk sisaldab üldsätteid, milles käsitletakse määruse reguleerimiseset, kohaldamisala ja eesmärki. Selles on esitatud ka mõisted. Käesolevat määrust kohaldatakse ELi laevade suhtes, kes tegelevad kalapüügiga IOTC lepingu alal.

II peatükis käsitletakse kaitse- ja majandamismeetmeid, sealhulgas sätteid troopikatuunide (nt kulduim-tuuni ja suursilm-tuuni) ja sinihai püügi, peibutuspüügivahendite kasutamise ja konstruktsiooni ning sadamas ümberlaadimise kohta.

III peatükis on sätestatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta teatavaid mereliike (varilõpusesed, sealhulgas haid ja railised) ning tagada vaalaliste, merikilpkonnade ja merelindude kaitse. Need hõlmavad andmete esitamise ja liikide vabastamise kohustusi ning leevendusmeetmeid.

IV peatükk sisaldab sätteid kontrollimeetmete, kalapüügilubade, piirkondliku vaatluskava ning kalalaevade arvestuse, teabevahetuse, laevaseiresüsteemi, laevade haldamise standardite ja märgistamise ning kalalaevade prahtimise kohta.

V peatükis käsitletakse püügi- ja püügikoormuse andmete kontrolli ning sätestatakse juurdepääsulepingutega seotud kohustused, statistikaprogrammiga seotud aruandekohustused ja suursilm-tuuni dokumendiprogrammi nõuded.

VI peatükis käsitletakse sadamariigi meetmeid ja inspekteerimist ning sätestatakse sätted täitmise tagamise, rikkumiste ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta.

VII peatükk sisaldab lõppsätteid, mis käsitlevad muu hulgas aruandlust, elektrooniliste aruannete ja teadete konfidentsiaalsust, muudatusettepanekute tegemise menetlust, delegeeritud volitusi ja kehtivate ELi õigusaktide muutmist.

2021/0058 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 5 kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamine aitaks saavutada pikaajalist keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kestlikkust.

(2)Liit on kiitnud nõukogu otsusega 98/392/EÜ 6 heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni. Nõukogu otsusega 98/414/EÜ on liit kiitnud heaks nimetatud konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, 7 milles on esitatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Euroopa Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)Nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsuse 95/399/EÜ 8 kohaselt on EL India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) moodustamise lepingu osaline.

(4)IOTC võtab iga-aastased kaitse- ja majandamismeetmed vastu resolutsioonidega, mis on siduvad IOTC lepingu osalistele ja koostööd tegevatele kolmandatele riikidele, sealhulgas liidule. IOTC viimasel aastakoosolekul, mis toimus 2019. aasta juunis, võeti vastu mitu uut resolutsiooni. Käesoleva määrusega rakendatakse aastatel 2000–2019 vastu võetud IOTC resolutsioone, välja arvatud meetmed, mis on juba liidu õiguse osa.

(5)Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Eelkõige kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 9 liidu kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi eeskirjade järgimine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 10 on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 11 on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Need määrused sisaldavad juba sätteid, mis hõlmavad mitut IOTC resolutsioonides sätestatud meedet. Seepärast ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(6)Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 29 lõikega 2 peavad liidu seisukohad piirkondlikes kalandusorganisatsioonides tuginema parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, et tagada kalavarude majandamine kooskõlas ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga järk-järgult taastada ja hoida kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ning eesmärgiga luua tingimused majanduslikult elujõulisele ja konkurentsivõimelisele kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele.

(7)Selleks et rakendada liidu õiguses kiiresti IOTC resolutsioonid, millega muudetakse või täiendatakse käesolevas määruses kehtestatud resolutsioone, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses nende sätete muutmisega, mis puudutavad teabeloetelu laeva kohta tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade nimekirja jaoks, väikesemahulise kalapüügi vaatlemise ja kohapealsete proovide võtmise protsenti, prahtimise tingimusi, sadamas lossimisel tehtavate kontrollide protsenti, aruandlustähtaegu ja IOTC saagiaruandluse nõuet hõlmava määruse 1.–6. lisa, lindudega seotud leevendusmeetmeid, andmete kogumist ja peibutuspüügivahendeid ning prahtimisnõudeid, samuti viiteid IOTC kaitse- ja majandamismeetmetele, mis on seotud järgmisega: ümberlaadimisdeklaratsioon, peibutuspüügivahendite konstruktsiooni ja kasutamisega seotud, takerdumise vähendamist käsitlevad põhimõtted ja aruandlus peibutuspüügivahenditega püügi kohta, takerdumiskindlate ja biolagunevate peibutuspüügivahendite konstruktsioon, IOTC sadama määramise menetlus, merisarviklaste käitlemise menetlus, teatavate püügivahenditega püütud merikilpkonnadega seotud käitlemissuunised ja leevendusmeetmed, laevade märgistamine ja identifitseerimine, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud aruandlusdokumendid, suursilm-tuuni statistikaprogrammi dokumendid, sadamariiki sisenemise teated, miinimumnormidele vastav sadamaliikmesriigi kontrollimenetlus, rikkumistest teatamise vormid ning saagi ja püügimeetmete aruandluse vormid.

(8)On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega 12 . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(9)Kuna käesolev määrus sisaldab uusi ja terviklikke eeskirju, tuleks määrustes (EÜ) nr 1936/2001, 13 (EÜ) nr 1984/2003 14 ja (EÜ) nr 520/2007 15 sätestatud IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid käsitlevad sätted välja jätta. Nimetatud määrusi tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed seoses kalapüügiga India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) moodustamise lepinguga hõlmatud alal 16 .

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(1)alal tegutsevad liidu kalalaevad;

(2)liidu kalalaevad IOTC liikide ümberlaadimise ja lossimise korral väljaspool ala,

(3)ning kolmanda riigi kalalaevad, kes kasutavad liikmesriikide sadamaid ja mille pardal on IOTC liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„leping“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise leping;

(2)„ala“ – need India ookeani osad, mis on nimetatud lepingus (II artikkel ja A lisa);

(3)„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev mis tahes suurusega laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, kaasa arvatud abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad;

(4)„IOTC liigid“ – lepingu B lisas loetletud tuun, tuunilaadsed liigid ja haid ning nende liikidega koos püütud muud liigid;

(5)„lepinguosaline“ – lepingupool või koostööd tegev kolmas riik;

(6)„kaitse- ja majandamismeetmed“ – kaitse- ja majandamismeetmed, mille on vastu võtnud IOTC lepingu V artikli lõike 2 punkti c ja IX artikli lõike 1 kohaselt ning mida muudetakse korrakindlalt 17 ;

(7)„inimtoiduks kõlbmatu“ – kalad, mis on seinnoodas võrgusilma kinni jäänud või purustatud või mis on kahjustatud rüüstamise tõttu või on surnud ja riknenud võrgus, kui püügivahendite rike on takistanud nii võrgu kui ka saagi tavapärast väljavõtmist ning jõupingutusi kalade elusana vabastamiseks. Mõiste „inimtoiduks kõlbmatu“ ei hõlma kalu, mida peetakse suuruse, turustatavuse või liigilise koosseisu poolest ebasoovitavaks või mis on rikutud või saastunud liidu kalalaeva meeskonna tegevuse või tegevusetuse tagajärjel;

(8)„peibutuspüügivahend“ – mis tahes tehis- või looduslikust materjalist alalised, poolalalised või ajutised objektid, konstruktsioonid või seadmed, mida kasutatakse või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi tuuni sihtliike;

(9)„triiviv peibutuspüügivahend“ – peibutuspüügivahend, mis ei ole ookeani põhja kinnitatud;

(10)„ankurdatud peibutuspüügivahend“ – peibutuspüügivahend, mis on ookeani põhja kinnitatud;

(11)„mõõtepoid“ – triivivad või ankurdatud ujukid, mida valitsusorganisatsioonid või tunnustatud teadusorganisatsioonid või -üksused kasutavad keskkonnaandmete elektrooniliseks kogumiseks ja mõõtmiseks ning mitte püügitegevuse toetamiseks;

(12)„IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon“ – kaitse- ja majandamismeetme 19/06 III lisas esitatud dokument;

(13)„IMO number“ – 7-kohaline number, mille määrab laevale Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;

(14)„prahtimine“ – leping või kokkulepe, mille kohaselt antakse lepinguosalise lipu all sõitev kalalaev kindlaksmääratud ajavahemikuks teise lepinguosalise käitajale ilma lippu vahetamata. „Prahtiv lepinguosaline“ on lepinguosaline, kellele on eraldatud kvoodid või kalapüügivõimalused, ja „lepinguosaline lipuriik“ on lepinguosaline, kus prahitud laev on registreeritud;

(15)„transpordilaev“ – abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja IOTC liikide vastuvõtmisega teiselt laevalt.

II peatükk. 
Majandamine ja kaitse

1. jagu
Troopikatuunid

Artikkel 4
Lossimiskohustus

1.Liidu seinnoodalaevad peavad hoidma pardal ja lossima kogu troopikatuunide (suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja triiptuuni) saagi, välja arvatud juhul, kui laevakapten otsustab, et

(a)kalad on inimtoiduks kõlbmatud või

(b)püügireisi viimase püügikorraga püütud troopikatuuni ja mittesihtliikide mahutamiseks ei ole piisavalt ladustamisruumi.

2.Lõike 1 punktis b osutatud kalad võib vette tagasi lasta ainult siis, kui kapten ja meeskond üritavad troopikatuuni ja mittesihtliigid võimalikult kiiresti elusana vabaks lasta; pärast tagasiheitmist ei tohi edasi püüda enne, kui laeva pardal olevad troopikatuunid ja mittesihtliigid on lossitud või ümber laaditud.

3.Liidu kalalaeva kapten peab kandma lõike 1 punktides a ja b osutatud erandid asjaomasesse püügipäevikusse, sealhulgas tagasiheidetud kalade hinnanguline kaal tonnides ja liigiline koosseis ning sellest püügikorrast pardale jäetud kalade hinnanguline kaal tonnides ja liigiline koosseis.

4.Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad mittesihtliigid ka tuuniliike, mida ei püüta sihtliigina, samuti ebaseriooli, kuldmakrelllasi, ogaselglasi, purikalalasi, vahuud ja harilikku noolhaugi.

Artikkel 5
Mõõtepoide lähedal püüdmise keeld

1.Liidu kalalaevad ei tohi püüda kala ühe meremiili ulatuses mõõtepoist ega mõjutada alal asuvat mõõtepoid, eelkõige järgmise tegevusega:

(a)poi ümbritsemine kalapüügivahenditega;

(b)laeva, kalapüügivahendite või laeva mis tahes osa sidumine või kinnitamine mõõtepoi külge või

(c)poi ankrunööri läbilõikamine.

2.Erandina lõikest 1 võib IOTC-le teada antud liikmesriikide teadusuuringute programmide raames kasutada liidu kalalaevu ühe meremiili ulatuses mõõtepoist, kui need ei mõjuta kõnealuseid mõõtepoisid.

3.Liidu kalalaevad ei tohi alal asuvat mõõtepoid pardale võtta, välja arvatud juhul, kui selle omanik on andnud neile selleks konkreetselt loa või palunud neil seda teha.

4.Alal tegutsevad liidu kalalaevad peavad olema valvel merel kinnitatud mõõtepoide suhtes ja võtma kõik mõistlikud meetmed, et vältida püügivahendite takerdumist mõõtepoide külge või nende mis tahes viisil otsest mõjutamist. Kui liidu kalalaeva püügivahendid takerduvad mõõtepoi külge, tuleb mõõtepoi külge takerdunud kalapüügivahendid eemaldada, kahjustades mõõtepoid võimalikult vähe.

5.Liidu kalalaevad teatavad lipuliikmesriikidele kõikidest kahjustatud ja muul viisil mittetoimivatest mõõtepoidest, mida nad on märganud, samuti üksikasjalikud andmed vaatluse ja poi asukoha kohta ning mis tahes seda tuvastada aitava teabe. Liidu kalalaevad saadavad sellised aruanded ja teabe nende mõõtepoide asukoha kohta, mille nad on kogu alal kasutusele võtnud, komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 5.

2. jagu 
Purikalalased

Artikkel 6
Majandamis- ja kaitsemeetmed

1.Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida ega lossida ühtegi vöödilise odanina, musta marliini, sinise marliini ega purikala isendit, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 60 cm. Kui nad selliseid kalu püüavad, tuleb need kohe merre tagasi heita.

2.Liidu kalalaevad, mis püüavad vöödilist odanina, musta marliini, sinist marliini või purikala, registreerivad asjakohased püügi- ja püügikoormuse andmed vastavalt käesoleva määruse 1. lisale.

3.Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogrammi, et tagada vöödilise odanina, musta marliini, sinise marliini ja purikala saagi täpne teatamine vastavalt artikli 51 lõikele 1.

4.Liikmesriigid teatavad kooskõlas artikli 51 lõikega 6 oma riiklikes teadusaruannetes vöödilise odanina, musta marliini, sinise marliini ja purikala püügiseire tegemiseks ning säästva kasutamise ja kaitse eesmärgil võetud meetmetest.

3. jagu
Sinihaid

Artikkel 7
Sinihaid

1.Liidu kalalaevade püütud sinihai (Prionace glauca) saak registreeritakse püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14.

2.Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, mis tagavad sinihai täpse saagi, püügikoormuse, suuruse ja tagasiheite parema aruandluse. Liikmesriigid esitavad andmed sinihaide püügi kohta kooskõlas artikli 51 lõikega 1.

3.Liikmesriigid lisavad rakendusaruandesse teabe sinihaide püügi seireks võetud meetmete kohta kooskõlas artikli 51 lõikega 5.

4.Liikmesriike julgustatakse tegema sinihaide kohta teaduslikke uuringuid, mis annaksid teavet peamiste bioloogiliste, ökoloogiliste ja käitumuslike omaduste, elukäigu, rände, vabastamisjärgse ellujäämuse kohta ning suuniseid ohutuks vette tagasi laskmiseks, noorkala kasvualade kindlakstegemiseks ja kalapüügitavade parandamiseks. Selline teave lisatakse aruannetele, mis saadetakse komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 6.

4. jagu

Kalapüük õhusõidukite, peibutuspüügivahendite ja kunstliku valgustuse abil

Artikkel 8
Keeld kasutada kalapüügiks õhusõidukeid

1.Liidu kala-, abi- ja varustuslaevadel on keelatud kasutada kalapüügi abivahendina õhusõidukeid või mehitamata õhusõidukeid. Igast püügitoimingust, mis on alal tehtud õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki abil, tuleb viivitamata teatada lipuliikmesriigile ja komisjonile. Komisjon teavitab sellest viivitamata IOTC sekretariaati.

2.Erandina lõikest 1 võib õhusõidukeid ja mehitamata õhusõidukeid kasutada teaduslikel, seire-, kontrolli- ja järelevalve eesmärkidel.

Artikkel 9
Peibutuspüügivahendid

1.Liidu kalalaevad registreerivad triivivate ja ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud püügitegevuse eraldi, kasutades 2. lisas esitatud spetsiifilisi andmeid. Liikmesriigid saadavad selle teabe komisjonile kooskõlas artikliga 51.

2.Päevane teave kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta edastatakse komisjonile ja see sisaldab teavet kuupäeva, mõõtepoi identimisandmete, asjaomase laeva ja päevase asendi kohta, mis kogutakse kord kuus ja esitatakse vähemalt 60 päeva, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast. Komisjon saadab selle teabe IOTC sekretariaadile.

3.Liikmesriigid koostavad igale oma seinnoodalaevale majandamiskava triivivate peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Majandamiskavad peavad

(a)vastama vähemalt 2. lisas esitatud juhistele;

(b)hõlmama algatusi või uuringuid, et uurida ja võimaluse korral minimeerida väikese suursilm- ja kulduim-tuuni ning mittesihtliikide peibutuspüügivahenditega seotud püüki;

(c)sisaldama suuniseid, mille abil välditakse võimalikult suures ulatuses peibutuspüügivahendite kaotamist või nende mahajätmist, ning

(d)põhinema kaitse- ja majandamismeetme 19/02 V lisas sätestatud põhimõtetel haide, merikilpkonnade või muude liikide püügivahenditesse takerdumise vähendamiseks.

4.Hiljemalt 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut saadavad liikmesriigid kooskõlas artikli 51 lõikega 5 komisjonile aruande peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavade edenemise kohta, sealhulgas algselt esitatud majandamiskavade ülevaated, k.a ülevaated kaitse- ja majandamismeetme 19/02 V lisa põhimõtete kohaldamisest. Komisjon saadab selle teabe IOTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne IOTC aastakoosolekut.

Artikkel 10
Takerdumiskindlad ja biolagunevad peibutuspüügivahendid

Liidu kalalaevad kasutavad peibutuspüügivahendite ehitamiseks konstruktsioone ja materjale, mis on takerdumiskindlad, nagu on kirjeldatud kaitse- ja majandamismeetme 19/02 V lisas.

Artikkel 11

Keeld kasutada kalade ligimeelitamiseks kunstlikku valgustust

1.Liidu kalalaevad ei tohi tuuni ja tuunilaadsete liikide ligimeelitamiseks kasutada, paigaldada ega käitada veepealset ega veealust kunstlikku valgustust.

2.Tulede kasutamine triivivatel peibutuspüügivahenditel on keelatud.

3.Kui liidu kalalaevad satuvad alal kunstliku valgustusega varustatud triivivatele peibutuspüügivahenditele, peavad nad need viivitamata eemaldama ja tagasi sadamasse tooma.

4.Liidu kalalaevad ei tohi alal püüda sellise laeva või selliste triivivate peibutuspüügivahendite juures ega läheduses, mis on tuuni ja tuunilaadsete liikide ligimeelitamiseks varustatud kunstliku valgustusega.

5.Lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti käigutulede ja ohutute töötingimuste tagamiseks vajalike tulede kohta.

5. jagu
Ümberlaadimine sadamas

Artikkel 12
Ümberlaadimine

1.Kõik IOTC liikide ümberlaadimistoimingud tehakse sadamates, mis on määratud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5 või kaitse- ja majandamismeetme 16/11 punktile 5.

2.IOTC liikide püügiga tegelevad liidu kalalaevad ei tohi oma saaki ümber laadida ühelegi muule laevale, kui saak ei ole kaalutud vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 60.

Artikkel 13
Ümberlaadimistoimingud

1.Ümberlaadimistoiminguid võib sadamas teha ainult järgmise korra kohaselt:

(a)vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist peab liidu kalalaeva kapten edastama sadamariigi ametiasutustele järgmise teabe:

–kalalaeva nimi ja selle number IOTC kalalaevade registris;

–transpordilaeva nimi ja ümberlaaditav toode;

–ümberlaaditav kogus tonnides toote kaupa;

–ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;

–tuuni ja tuunilaadsete liikide ning haide peamised püügikohad;

(b)liidu kalalaeva kapten registreerib ümberlaadimisdeklaratsiooni elektroonilises püügipäevikus ja edastab selle vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 22 ja määruses (EL) nr 404/2011 sätestatud menetlustele;

(c)hiljemalt 15 päeva pärast ümberlaadimist täidab asjaomase liidu kalalaeva kapten IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma lipuliikmesriigile koos laeva numbriga IOTC kalalaevade registris.

2.Liidu transpordilaeva kapten registreerib ümberlaadimisdeklaratsiooni elektroonilises püügipäevikus ja edastab selle vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 22 ja määruses (EL) nr 404/2011 sätestatud menetlustele. Samuti täidab kapten 24 tunni jooksul IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle sadamariigi pädevatele asutustele.

Artikkel 14
Ümberlaaditud saagi lossimine liidu transpordilaevade poolt

1.Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 48 tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega.

2.Liikmesriigid, kus ümberlaaditud saak lossitakse, võtavad asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ning teevad koostööd transpordilaeva lipuliikmesriigi, ümberlaadimiskoha sadamariigi ja asjaomaste kalapüügilaevade lipuriikidega, et tagada lossitud saagi vastavus iga kalalaeva kohta teatatud püügikogusele. Sellist kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks transpordilaeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

3.Kolmandas riigis lossiva liidu transpordilaeva kapten esitab lisaks lõikes 1 osutatud eelteatisele vähemalt 48 tundi enne sadamasse sisenemist eelteatise vastavalt selle kolmanda riigi siseriiklikele õigusaktidele, mille territooriumil asuvas sadamas kavatsetakse laevale ümberlaaditud saak lossida. Ka saadab kapten IOTC ümberlaadimisdeklaratsiooni selle riigi pädevatele asutustele, kus ümberlaaditud saak tuleb lossida, ega lossi enne, kui talle on selleks luba antud.

4.Kui lossimine toimub kolmandas riigis, teeb transpordilaeva kapten sadamariigi ametiasutustega koostööd.

5.Liidu kalalaevade lipuliikmesriigid lisavad andmed oma laevade tehtud ümberlaadimiste kohta oma aruannetesse vastavalt artikli 51 lõikele 5.

III peatükk

Teatavate mereliikide kaitse

1. jagu
Varilõpusesed

Artikkel 15

Haide üldised kaitsemeetmed

1.Liidu kalalaevad kasutavad IOTC identifitseerimisjuhendeid ja käitlemistavasid.

2.Liidu kalalaevad vabastavad võimaluse korral viivitamata pardal olevad elusana püütud vigastamata soovimatud hailiigid, välja arvatud sinihaid.

3.Selline püük tuleb registreerida püügipäevikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14, sealhulgas nende seisund vabastamisel (surnud või elus).

4.Liikmesriigid esitavad oma aruandes komisjonile andmed kogu püütud haide saagi kohta, sealhulgas kõik olemasolevad varasemad andmed, hinnangud ja seisund tagasiheitel või vabastamisel (surnud või elus) ning nende kalalaevade püütud haide suuruselised koosseisud vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 16

Pikkuim-hallhaid

1.Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda pikkuim-hallhaide osi või rümpasid.

2.Erandina lõikest 1 lubatakse teadusvaatlejatel koguda alal bioloogilisi proove pikkuim-hallhaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel et proovid on osa IOTC teaduskomitee või IOTC ökosüsteemide ja kaaspüügi töörühma heakskiidetud uurimisprojektist.

3.Võimaluse korral püüavad liikmesriigid ja komisjon korraldada uuringuid alal püütud pikkuim-hallhaide kohta, et teha kindlaks võimalikud noorkala kasvualad.

Artikkel 17

Harilikud rebashaid

1.Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda Alopiidae sugukonna liikide hulka kuuluva hariliku rebashai osi või rümpasid.

2.Erandina lõikest 1 lubatakse teadusvaatlejatel koguda alal bioloogilisi proove harilikelt rebashaidelt, kes on väljatõmbamisel surnud, tingimusel et proovid on osa IOTC teaduskomitee või IOTC ökosüsteemide ja kaaspüügi töörühma heakskiidetud uurimisprojektist.

3.Kõik harrastus- ja sportkalapüügil püütud harilikud rebashaid tuleb elusana vabastada. Mitte mingil juhul ei tohi neid pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda. Liikmesriigid tagavad, et harrastuskalastajad ja kalasportlased, kes tegelevad sellise kalapüügiga, mille puhul on oht püüda harilikke rebashaisid, oleksid varustatud vahenditega, mis sobivad loomade elusana vabastamiseks.

4.Liikmesriigid ja komisjon püüavad korraldada uuringuid alal püütud harilike rebashaide kohta, et teha kindlaks võimalikud noorkala kasvualad.

Artikkel 18

Merisarviklased

1.Liidu kalalaevadel on keelatud asetada mis tahes püügivahendit ümber merisarviklase, kui seda looma on märgatud enne püügivahendi vettelaskmist.

2.Liidu kalalaevad ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa ega müügiks pakkuda merisarviklase osi või rümpasid.

3.Liidu kalalaevad peavad tahtmatult püütud merisarviklased võimaluse korral viivitamata ja vigastamata vabastama kohe, kui neid võrgus, konksu küljes või tekil märgatakse, viisil, millega tekitatakse püütud merisarviklastele võimalikult vähe kahju ning võetakse kõik mõistlikud meetmed, et kohaldada kaitse- ja majandamismeetme 19/03 I lisas esitatud käitlemismenetlust, pidades samal ajal silmas meeskonna ohutust.

4.Olenemata lõikest 3 peab liidu seinnoodalaev juhul, kui ta püüab ja külmutab oma tegevuse käigus tahtmatult merisarviklase, loovutama terve merisarviklase vastutavatele valitsusasutustele või mõnele muule pädevale asutusele või heitma selle lossimiskohas tagasi. Sel viisil loovutatud merisarviklasi ei tohi müüa ega vahetada, aga need võib riigisiseselt inimtoiduks annetada.

5.Liidu kalalaevad kasutavad nõuetekohaseid leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabastamistehnikaid ning hoiavad pardal kõiki merisarviklaste vabastamiseks vajalikke vahendeid.

Artikkel 19

Vaalhaid

1.Liidu kalalaevadel on keelatud asetada alal tahtlikult seinnoota ümber vaalhai, kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

2.Kui vaalhai püütakse tahtmatult kalapüügivahendisse või ta takerdub sellesse, peavad liidu kalalaevad

(a)võtma kõik mõistlikud meetmed, et tagada vaalhai ohutu vabastamine vastavalt IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevatele suunistele vaalhaide ohutu vabastamise ja käitlemise kohta;

(b)teatama juhtumist laeva lipuliikmesriigile, esitades järgmise teabe:

–isendite arv;

–juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus;

–noota püüdmise koht;

–ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

–hinnang vaalhai seisundile vabastamise ajal, sealhulgas kas loom vabastati elusalt, aga suri hiljem.

2. jagu
Muud liigid

Artikkel 20
Vaalalised

1.Liidu kalalaevad ei tohi asetada alal tahtlikult seinnoota ümber vaalalise, kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.

2.Kui vaalaline püütakse tahtmatult seinnoota või muud liiki kalapüügivahendiga, millega püütakse tuuni ja tuunilaadseid liike, kes liiguvad koos vaalalistega, peavad liidu kalalaevad

(a)võtma vaalalise ohutu vabastamise tagamiseks kõik mõistlikud meetmed, samuti järgima olemasolevaid IOTC teaduskomitee parimaid tavasid käsitlevaid suuniseid vaalaliste ohutu vabastamise ja käitlemise kohta;

(b)teatama juhtumist lipuriigi asjaomasele asutusele, esitades järgmise teabe:

–liik (kui on teada);

–isendite arv;

–juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus;

–noota püüdmise koht;

–ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

–hinnang looma seisundile vabastamise ajal, sealhulgas kas vaalaline vabastati elusalt, aga suri hiljem.

3.Liikmesriigid edastavad lõike 2 punktis b osutatud teabe püügipäevikute kaudu vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14, sealhulgas seisund vabastamisel (surnud või elus) või, kui pardal on vaatleja, siis vaatlusprogrammide kaudu, ja saadab selle komisjonile vastavalt artikli 51 lõigetele 1 ja 5.

Artikkel 21
Merikilpkonnad

1.Liidu kalalaevad peavad kohaldama järgmisi leevendusmeetmeid:

(a)õngejadalaevade pardal peavad olema õngeliinilõikurid ja konksuvabastid, et hõlbustada püütud või püügivahendisse takerdunud merikilpkonnade nõuetekohast käitlemist ja viivitamatut vabastamist, võttes kõik mõistlikud meetmed, et tagada ohutu vabastamine ja käitlemine kooskõlas IOTC käitlemissuunistega 18 .

(b)Seinnoodalaevad peavad võimaluse korral

–vältima merikilpkonnade seinnoota sattumist ning kui merikilpkonn on sattunud või takerdunud seinnoota, võtma mõistlikke meetmeid merikilpkonna ohutuks vabastamiseks kooskõlas IOTC käitlemissuunistega;

–vabastama kõik merikilpkonnad, kes on takerdunud peibutuspüügivahenditesse või muudesse püügivahenditesse;

–kui merikilpkonn on võrku takerdunud, lõpetama võrgu kerimise kohe, kui kilpkonn tõuseb veepinnale. Enne kui jätkatakse võrgu kerimist, peab käitleja merikilpkonna teda vigastamata võrgust lahti harutama ja aitama tal enne vette tagasi laskmist toibuda, ning

–pardal peavad olema kahvad ja vajaduse korral tuleb neid merikilpkonnade käitlemiseks kasutada.

2.Liidu kalalaevad peavad võimalikult kiiresti pardale tõstma kõik püütud merikilpkonnad, kes on elutud või passiivsed, ning aitama kaasa nende toibumisele, sealhulgas neid elustades, enne kui nad ohutult vette tagasi lasevad.

3.Liikmesriigid tagavad, et liidu kalalaevad kasutavad nõuetekohaseid leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja konksust vabastamise tehnikaid ning hoiavad pardal kõiki merikilpkonnade vabastamiseks vajalikke vahendeid, võttes kõik mõistlikud meetmed kooskõlas lõike 1 punktis a nimetatud IOTC käitlemissuunistes esitatud IOTC merikilpkonnade identifitseerimise kaartides sätestatud käitlemissuunistega.

4.Liikmesriigid esitavad aruande selle kohta, kuidas on rakendatud FAO suuniseid, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust seoses püügitoimingutega 19 .

5.Liikmesriigid saadavad komisjonile kõik andmed oma laevade ja merikilpkonnade kokkupuudete kohta vastavalt artikli 51 lõikele 1. Andmed peavad sisaldama püügipäevikust või pardal olevalt vaatlejalt saadud teavet ning hinnangut kalapüügil juhuslikult püütud merikilpkonnade kogusuremuse kohta.

6.Liidu kalalaevad registreerivad püügipäevikutes kõik püügitoimingute käigus merikilpkonnadega ette tulnud juhtumid, sealhulgas seisundi vabastamisel (surnud või elus), vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 14. Nad teatavad sellistest juhtumitest oma lipuliikmesriikidele, esitades võimaluse korral teavet liigi, püügikoha, tingimuste, pardal võetud meetmete ja vabastamise koha kohta. Liikmesriigid saadavad selle teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 1.

Artikkel 22

Merelinnud

1.Liidu kalalaevad peavad kasutama leevendusmeetmeid, et vähendada merelindude kaaspüüki kõigis püügipiirkondades, kõigil püügihooaegadel ja kogu püügitegevuses:

(a)kõik õngejadalaevad, mis püüavad kala 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool asuval alal, peavad kasutama vähemalt kahte 4. lisas esitatud kolmest leevendusmeetmest ja järgima nende meetmete miinimumnõudeid;

(b)linnutõrjeliinide konstruktsioon ja kasutamine peab vastama 5. lisas esitatud täiendavatele tehnilistele kirjeldustele.

2.Liidu kalalaevad registreerivad andmed merelindude juhusliku kaaspüügi kohta liikide kaupa, eelkõige artiklis 30 osutatud piirkondliku vaatluskava kaudu, ja esitavad need andmed komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 1. Võimaluse korral pildistavad vaatlejad liidu kalalaevade püütud merelinde ja edastavad need fotod identifitseerimise kinnitamiseks riiklikele merelinnuekspertidele või IOTC sekretariaadile.

3.Liikmesriigid teavitavad komisjoni artiklis 30 osutatud piirkondliku vaatluskava rakendamisest vastavalt artikli 51 lõikele 5.

IV peatükk

Kontrollimeetmed

1. jagu
Üldtingimused

Artikkel 23

Liidu kalalaeva pardal hoitavad dokumendid

1.Liidu kalalaevad peavad kooskõlas käesoleva määrusega püügipäevikuid. Püügipäevikutes sisalduvaid esialgseid andmeid hoitakse kalalaeva pardal vähemalt 12 kuud.

2.Liidu kalalaevade pardal hoitakse lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kehtivaid dokumente, sealhulgas järgmist:

(a)kalapüügilitsents või kalapüügiluba ning püügilitsentsi või -loa tingimused;

(b)laeva nimi;

(c)sadam, kus laev on registreeritud, ja registreerimisnumber (-numbrid);

(d)rahvusvaheline kutsung;

(e)omaniku (omanike) või, kui see on asjakohane, prahtija nimi ja aadress;

(f)kogupikkus ning

(g)vajaduse korral mootorivõimsus kilovattides või hobujõududes (kW/hj).

3.Liikmesriigid kontrollivad kalalaevade pardal olevate dokumentide kehtivust korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

4.Liikmesriigid tagavad, et kõik pardal hoitavad dokumendid ja nendes edaspidi tehtavad muudatused väljastab ja kinnitab pädev asutus ning et need on märgistatud nii, et neid oleks võimalik hõlpsasti identifitseerida kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, näiteks FAO kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise standardnõuetega 20 .

2. jagu
Laevaregister

Artikkel 24

Püügiluba omavate kalalaevade register

1.IOTC kalalaevade registris tuleb registreerida järgmised liidu kalalaevad:

(a)laevad, mille kogupikkus on vähemalt 24 meetrit;

(b)laevad, mille kogupikkus on alla 24 meetri, kui liidu kalalaevad püüavad kala väljaspool majandusvööndit.

2.Liidu kalalaevadel, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud IOTC registris, ei ole lubatud IOTC liike püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ega toetada mis tahes püügitegevust või seada alal üles triivivaid peibutuspüügivahendeid. Seda sätet ei kohaldata nende laevade suhtes, mille kogupikkus on alla 24 meetri ja mis tegutsevad liikmesriigi majandusvööndis.

3.Liikmesriigid esitavad komisjonile nimekirja laevadest, mis vastavad lõike 1 nõuetele ja millel on luba alal tegutseda. Nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

(a)laeva(de) nimi (nimed), registreerimisnumber (-numbrid);

(b)IMO number;

(c)varasem(ad) nimi (nimed) (kui need on olemas) või märge andmete puudumise kohta;

(d)varasem(ad) lipp (lipud) (kui need on olemas) või märge andmete puudumise kohta;

(e) üksikasjad varasema kustutamise kohta muudest registritest (kui on olemas) või märge andmete puudumise kohta;

(f)rahvusvaheline raadiokutsung (rahvusvahelised raadiokutsungid) (kui need on olemas) või märge andmete puudumise kohta;

(g)registreerimissadam;

(h)laeva(de) tüüp, kogupikkus (m) ja kogumahutavus;

(i)kalatrümmi(de) kogumaht kuupmeetrites;

(j)omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

(k)tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) nimi ja aadress, kui see on teada ja erineb laevaomanikust/käitajast, või märge andmete puudumise kohta;

(l)laeva käitava äriühingu nimi, aadress ja registreerimisnumber (kui need on olemas);

(m)kasutatav(ad) püügivahend(id);

(n)lubatud püügi- ja/või ümberlaadimisperiood(id);

(o)värvifotod laevast:

–paremparras ja vasakparras, kummalgi vaatel on näha kogu konstruktsioon;

–vöör;

–vähemalt üks foto, millel on selgelt näha vähemalt üks punktis a nimetatud pardatähistest.

Nende laevade suhtes, millel ei ole luba tegutseda väljaspool liikmesriigi majandusvööndit, kohaldatakse lõike 3 punktis o sätestatud nõuet alates 1. jaanuarist 2022.

4.Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata IOTC registrisse lisamisest, registrist kustutamisest või selles muudatuse tegemisest. Komisjon saadab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

5.Vajaduse korral esitab komisjon aasta jooksul IOTC sekretariaadile ajakohastatud teabe lõikes 1 osutatud IOTC registrisse kantud liidu kalalaevade kohta.

Artikkel 25 
Teabe edastamine

Teave, mille liikmesriigid peavad artikli 24 kohaselt komisjonile esitama, edastatakse elektrooniliselt kooskõlas määruse (EL) 2017/2403 artikliga 39.

Artikkel 26

Kalalaevadele püügiloa andmine

1.Liikmesriigid väljastavad IOTC liikide püügi loa nende lipu all sõitvatele kalalaevadele kooskõlas määruse (EL) 2017/2403 artikliga 21.

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni kalapüügi ametliku loa ajakohastatud vormi ja uuendavad seda teavet alati, kui see teave muutub. Komisjon saadab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile. Vorm peab sisaldama järgmist teavet:

(a)pädeva asutuse nimi;

(b)pädeva asutuse töötaja nimi ja kontaktandmed;

(c)pädeva asutuse töötaja allkiri ning

(d)pädeva asutuse ametlik tempel.

3.Kuna lõikes 2 osutatud vormi kasutatakse üksnes seire, kontrolli ja järelevalve eesmärgil, ei loeta kõnealuse vormi ja laeva pardal hoitava loa vahelist erinevust rikkumiseks, kuid kontrolliv riik peab koos asjaomase laeva lipuriigi määratud pädeva asutusega küsimust selgitama.

Artikkel 27

Kalapüügilube väljastavate liikmesriikide kohustused

1.Liikmesriigid

(a)lubavad oma laevadel tegutseda alal ainult siis, kui laevad suudavad täita IOTC lepingust, käesolevast määrusest ning kaitse- ja majandamismeetmetest tulenevaid nõudeid ja kohustusi;

(b)võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et nende kalalaevad järgivad käesolevat määrust ning kaitse- ja majandamismeetmeid;

(c)võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et nende abikalalaevad hoiavad pardal laeva kehtivat registreerimistunnistust ning kehtivaid kalapüügi- või ümberlaadimislube;

(d)tagavad, et nende püügiloa saanud kalalaevad ei ole varem tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või kui laeval on selline ajalugu, on uus omanik esitanud piisavad tõendid selle kohta, et

–eelmistel omanikel ja käitajatel ei ole selle laeva suhtes õiguslikku, omandiosalusega seotud ega finantshuvi ega kontrolli laeva üle;

–ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi juhtumi osalised on asja ametlikult lahendanud ja sanktsioonid on täidetud;

–võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte, ei tegele nende abikalalaevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega ole sellega seotud;

(e)tagama siseriiklike õigusaktide kohaselt nii palju kui võimalik, et nende abikalalaevade omanikud ja käitajad ei tegeleks tuunipüügiga ega oleks seotud sellise tuunipüügiga, millega tegelevad artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris registreerimata laevad;

(f)võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks siseriiklike õigusaktide kohaselt võimalikult suures ulatuses, et artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registrisse kantud abikalalaevade omanikud oleksid lipuliikmesriigi kodanikud või juriidilised isikud, nii et vajaduse korral saab nende suhtes võtta mis tahes kontrolli- või karistusmeetmeid.

2.Liikmesriigid teatavad lõike 1 kohaselt astutud sammude ja võetud meetmete läbivaatamise tulemustest komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 5.

3.Liikmesriigid, kes väljastavad püügilitsentse oma püügiloaga kalalaevadele, esitavad igal aastal komisjonile aruande kaitse- ja majandamismeetme 05/07 I lisa kohaselt võetud meetmetest, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 05/07 II lisas sätestatud vormi ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 51.

Artikkel 28

 Meetmed IOTC laevaregistris registreerimata laevade vastu

1.Liidu kalalaevad, mis ei ole registreeritud artikli 24 lõikes 1 osutatud IOTC registris, ei tohi alal IOTC liike püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida.

2.Selleks et tagada käesoleva määruse tõhusus, teevad liikmesriigid seoses statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidega järgmist:

(a)kinnitavad ainult IOTC registrisse kantud liidu laevade statistilisi dokumente;

(b)nõuavad, et lepinguosalise territooriumile importimisel pandaks statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidele, mille liidu kalalaevad on alal püüdnud, kaasa statistilised dokumendid, ning

(c)teevad statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikide importimisel koostööd neid liike püüdvate laevade lipuliikmesriikidega, tagamaks et statistilisi dokumente ei võltsitaks või et need ei sisaldaks väärinformatsiooni.

3.Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu faktilise teabe, mis annab alust kahtlustada, et IOTC registris registreerimata laevad tegelevad IOTC liikide püügi või ümberlaadimisega alal. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

Artikkel 29

Tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade register

1.Liikmesriigid, kellel on alal tuuni ja mõõkkala püüdvaid kalalaevu, esitavad IOTC asjakohast aruandevormi kasutades komisjonile iga aasta 1. veebruariks nimekirja järgmistest nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, mis tegelesid eelmisel aastal alal aktiivselt püügiga:

(a)laevad, mille kogupikkus on üle 24 meetri,

(b)või kui tegemist on alla 24 meetri pikkuste laevadega, siis laevad, mis tegutsevad väljaspool lipuriigi majanduspiirkonda.

2.Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 15. veebruari IOTC sekretariaadile.

3.Lõikes 1 osutatud laevade nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

(a)IOTC number;

(b)nimi ja registreerimisnumber;

(c)IMO number, kui see on olemas;

(d)varasem lipuriik (kui neid on);

(e)laeva rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

(f)laeva tüüp, pikkus ja kogumahutavus;

(g)omaniku, prahtija või käitaja nimi ja aadress (kui on asjakohane);

(h)peamised sihtliigid ning

(i)loa kehtivusaeg.

3. jagu
Piirkondlik vaatluskava

Artikkel 30
Piirkondlik vaatluskava

1.Liidu kalalaevad, mille kogupikkus on vähemalt 24 meetrit, ning alla 24 meetri pikkused kalalaevad, mis püüavad kala väljaspool oma majandusvööndit, peavad tagama, et siis, kui nad alal kala püüavad, vaatlevad vähemalt 5 % iga püügivahendiga tehtavatest toimingutest/loomustest piirkondliku vaatluskava raames heaks kiidetud vaatlejad.

2.Kui seinnoodalaevade pardal on lõikes 1 osutatud vaatleja, jälgib see vaatleja saaki ka lossimisel, et teha kindlaks suursilm-tuuni püügi koosseisu.

3.Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata nende liikmesriikide suhtes, kellel on juba proovivõtukava, mille ulatus vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 31

Vaatlejate ülesanded

1.Liidu kalalaeva pardal viibivad vaatlejad

(a)registreerivad laevade püügitegevuse ja koostavad selle kohta aruande ning kontrollivad laeva asukohti;

(b)vaatlevad ja hindavad püüki nii palju kui võimalik, et teha kindlaks püügi koosseis ning jälgida tagasiheidet, kaaspüüki ja suuruselist koosseisu;

(c)märgivad üles kapteni kasutatavate püügivahendite liigi, võrgusilma suuruse ja tarvikud;

(d)koguvad teavet, mis võimaldab ristkontrollida püügipäevikutesse tehtud kandeid (liigiline koosseis ja kogused, eluskaal ja töötlemisjärgne kaal ning asukoht, kui need on olemas), ning

(e)teevad IOTC teaduskomitee soovitud teadustööd.

2.Vaatleja esitab 30 päeva jooksul pärast iga püügireisi lõppu lipuliikmesriigile aruande. Aruanne esitatakse ala kohta, mille suurus on 1 laiuskraad korda 1 pikkuskraad. Liikmesriigid saadavad iga aruande komisjonile 140 päeva jooksul alates selle kättesaamisest, tagades et õngejadalaeval asuva vaatleja aruandeid saadetakse pidevalt kogu aasta vältel. Komisjon edastab aruanded kümne päeva jooksul IOTC sekretariaadile.

Artikkel 32
Kohapealsed proovivõtjad

1.Kohapealsed proovivõtjad jälgivad väikesemahulise kalapüügiga tegelevate liidu laevade lossimiste arvu lossimiskohas. Väikesemahulise kalapüügiga tegelevate laevade puhul peaksid proovivõtjad katma vähemalt 5 % selliste laevade püügireiside koguarvust või aktiivsete kalalaevade koguarvust.

2.Kohapealsed proovivõtjad peavad koguma kalalaevade tühjakslaadimise ajal kaldal teavet. Kohapealse proovivõtu programme saab kasutada püügi ja pardale jäetud kaaspüügi kvantifitseerimiseks ning tagastatud märgiste kogumiseks.

3.Proovivõtjad jälgivad lossimiskohas püüki, et hinnata saagi suurust laeva tüübi, püügivahendi ja liigi järgi või teha IOTC teaduskomitee soovitud teadustööd.

Artikkel 33

Liikmesriikide kohustused

1.Liikmesriigid peavad värbama oma lipu all sõitvate laevade pardale paigutamiseks kvalifitseeritud vaatlejad.

2.Liikmesriigid

(a)võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et vaatlejad saavad täita oma tööülesandeid pädevalt ja ohutult;

(b)tagavad, et vaatlejad on lähetustes erinevatel laevadel;

(c)tagavad, et laev, mille pardal vaatleja on, pakub vaatlejale sobivaid ööbimis- ja toitlustustingimusi, mis on võimaluse korral laeva juhtkonna omadega samaväärsed;

(d)tagavad, et laevakapten teeb vaatlejatega koostööd, et nad saaksid täita oma tööülesandeid ohutult, sealhulgas tagab vajaduse korral juurdepääsu pardal hoitavale saagile ja saagile, mis kavatsetakse vette tagasi heita, ning

(e)kannab vaatluskavaga seotud kulud.

3.Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 6 jälgitud laevade arvu ja vaatlemisel saavutatud katvuse püügivahendi liigi kaupa.

4. jagu
Seire ja järelevalve

Artikkel 34

Laevaseiresüsteem

1.Liikmesriigid edastavad laeva geograafilise asukoha IOTC sekretariaadile hiljemalt kaks tööpäeva pärast liidu kalalaeva pardal oleva seireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise avastamist või sellest teatamist või tagavad, et laeva kapten või omanik või nende esindaja edastavad need asukohad IOTC sekretariaadile.

2.Kui liikmesriik kahtlustab, et üks või mitu teise lipuliikmesriigi või muu lepinguosalise laeva pardal olevat seireseadet ei vasta nõutavatele töötingimustele või et seadet on muudetud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile, kes edastab teate IOTC sekretariaadile ja laeva lipuriigile.

Artikkel 35

Prahtimine

1.Prahtimise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

(a)lepinguosaline lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;

(b)prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kumulatiivselt kuni 12 kuud;

(c)prahitavad kalalaevad tuleb registreerida vastutavas lepinguosalises riigis, kes on sõnaselgelt nõus järgima kaitse- ja majandamismeetmeid ning rakendama neid oma laevadel. Kõik lepinguosalised lipuriigid peavad täitma tõhusalt kohustust kontrollida oma kalalaevu, et tagada kaitse- ja majandamismeetmete järgimine;

(d)prahitavad kalalaevad peavad olema kantud artiklis 24 osutatud IOTC registrisse ja neil on luba alal kala püüda;

(e)kui prahtiv lepinguosaline lubab prahitud laeval tegutseda avamerel, vastutab lepinguosaline lipuriik prahilepingu kohaselt toimuva avamerepüügi kontrollimise eest;

(f)prahitud laevad esitavad laevaseiresüsteemi ja püügiandmed nii prahtivale lepinguosalisele ja lepinguosalisele lipuriigile kui ka IOTC sekretariaadile, nagu on sätestatud 6. lisas kirjeldatud prahtimisest teavitamise süsteemis;

(g)kogu prahilepingu kohane püük, sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, arvestatakse prahtiva lepinguosalise kvoodist või püügivõimalustest maha. Vaatleja viibimine selliste prahitud laevade pardal arvestatakse prahtiva lepinguosalise prahilepingu alusel toimuva kalapüügi vaatlusmäärast maha;

(h)prahtiv lepinguosaline teatab IOTC-le kogupüügi, sealhulgas kaaspüügi ja tagasiheite ning muud andmed, mida IOTC nõuab;

(i)prahitud laevad peavad olema nõuetekohaselt varustatud laevaseiresüsteemiga ja kalapüügivahendid peavad olema tõhusaks kalavarude majandamiseks märgistatud;

(j)vaatlemine hõlmab vähemalt 5 % püügikoormusest;

(k)prahitud laeval on prahtiva lepinguosalise väljastatud püügilitsents ja ta ei ole kantud IOTC ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

(l)prahitud laevadel ei ole lubatud kasutada lepinguosalise lipuriigi kvooti ning mingil juhul ei ole laeval lubatud püüda kala korraga rohkem kui ühe prahilepingu alusel;

(m)lossimine toimub lepinguosalise sadamates või lepinguosalise otsese järelevalve all, tagamaks et prahitud laevade tegevus ei kahjusta kaitse- ja majandamismeetmeid.

Artikkel 36
Prahtimisest teavitamise süsteem

1.Prahtiv liikmesriik teatab komisjonile viivitamata ja hiljemalt 50 tundi enne prahilepingu alusel püügitegevuse alustamist igast laevast, mis tuleb vastavalt käesolevale artiklile identifitseerida prahitud laevana, esitades iga prahitud laeva kohta elektrooniliselt ja viivitamata järgmise teabe:

(a)prahitud laeva nimi (nii algses registreerimiskeeles kui ka ladina tähestikus) ja prahitud laeva registreerimisandmed ning IMO number:

(b)laeva tegelikust tulusaajast omaniku nimi ja kontaktaadress;

(c)laeva kirjeldus, sealhulgas kogupikkus, laeva tüüp ja prahilepingu alusel kasutatav(ad) püügiviis(id);

(d)koopia prahilepingust ja laevale väljastatud püügiloast või -litsentsist, sealhulgas laevale eraldatud kvoodid või kalapüügivõimalused ning prahilepingu kestus;

(e)prahtiva liikmesriigi nõusolek prahilepingu sõlmimiseks ning

(f)nende sätete rakendamiseks võetud meetmed.

2.Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata ja hiljemalt 50 tundi enne prahilepingu alusel püügitegevuse alustamist igast laevast, mis tuleb vastavalt käesolevale artiklile identifitseerida prahitud laevana, esitades elektrooniliselt teabe iga lõikes 1 osutatud prahitud laeva kohta.

3.Kui komisjon saab liikmesriikidelt lõikes 1 või 2 sätestatud teabe, edastab ta IOTC sekretariaadile järgmise teabe:

(a)prahtiva liikmesriigi nõusolek prahilepingu sõlmimiseks;

(b)nende sätete rakendamiseks võetud meetmed ning

(c)tema nõusolek täita kaitse- ja majandamismeetmeid.

4.Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata prahilepingu kohase püügitoimingu algusest, peatamisest, jätkamisest ja lõpetamisest.

5.Kalalaevu prahtivad liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 10. veebruariks üksikasjad eelmisel kalendriaastal sõlmitud prahilepingute kohta, sealhulgas prahitud laevade püügi- ja püügikoormuse andmed ning vaatleja prahitud laevade pardal viibimise saavutatud määr, kooskõlas artikli 35 lõike 1 punktiga j. Komisjon edastab selle teabe IOTC sekretariaadile iga aasta 28. veebruariks.

Artikkel 37
Riikkondsuseta laevad

Kui liikmesriigi laev või õhusõiduk märkab kalalaevu, mille puhul kahtlustatakse riikkondsuse puudumist või riikkondsuse puudumine on kinnitatud ja mis arvatavalt püüavad kala ala avamere osas, teatab see liikmesriik tähelepanekust komisjonile, kes edastab selle teabe viivitamata IOTC sekretariaadile.

Artikkel 38

Mugavuslipu all sõitvad kalalaevad

Mugavuslipu all sõitvate suuremahulise tuunipüügi õngejadalaevade puhul peavad liikmesriigid

(a)keelduma selliste mugavuslipu all sõitvate laevade lossimisest ja ümberlaadimisest, mis tegelevad kalapüügiga, mis vähendab käesoleva määruse meetmete või IOTC vastuvõetud meetmete tõhusust;

(b)võtma kõik võimalikud meetmed, et nõuda oma importijatelt, vedajatelt ja muudelt asjaomastelt käitlejatelt, et nad hoiduksid tehingutest mugavuslipu all kala püüdvate laevade püütud tuuni ja tuunisarnaste liikidega ning nende ümberlaadimisest;

(c)nõudma oma tootjatelt ja muudelt asjaomastelt ettevõtjatelt tungivalt, et nad takistaksid oma laevade ja vahendite/seadmete kasutamist õngejadaga püügitoimingutel mugavuslipu all, ning

(d)jälgima mugavuslipu all sõitvate kalalaevade tegevust ja vahetama sellekohast teavet, sealhulgas teavet IOTC sekretariaadi korraldatud proovivõtmiste kohta sadamates.

V peatükk

Püügiandmed ja juurdepääsulepingud

1. jagu
Püügiandmete kontroll

Artikkel 39
Püügi- ja püügikoormuse andmete registreerimine

1.Liidu kalalaevad peavad andmete registreerimiseks elektroonilist püügipäevikut, mis sisaldab miinimumnõudena 1. lisas esitatud teavet ja andmeid.

2.Kalalaeva kapten täidab püügipäevikut ning esitab selle lipuliikmesriigile ning rannikuriigile, kelle majandusvööndis on liidu kalalaev kala püüdnud. Rannikuriigile antakse ainult see püügipäeviku osa, mis kajastab rannikuriigi majandusvööndis toimunud tegevust.

3.Liikmesriigid esitavad komisjonile oma aastaaruannetes kokkuvõtlikult kõik konkreetse aasta andmed vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 40
Suursilm-tuuni püügi sertifikaat

1.Kõigi liikmesriigi territooriumile imporditud suursilm-tuunidega peab olema kaasas IOTC suursilm-tuuni statistiline dokument, nagu on sätestatud kaitse- ja majandamismeetme 01/06 I lisa 1. liites, või IOTC suursilm-tuuni reekspordisertifikaat, mis vastab kaitse- ja majandamismeetme 01/06 I lisa 2. liite nõuetele.

2.Erandina lõikest 1 ei kohaldata seda statistilise dokumendi nõuet seinnoodalaevadega või söödaga õngelaevadega püütud suursilm-tuunide suhtes, mis on peamiselt mõeldud edasiseks töötlemiseks piirkonna konservitehastes.

3.Lõikes 1 osutatud dokumendid kinnitatakse kaitse- ja majandamismeetme 01/06 I lisa 4. liites sätestatud vormingu kohaselt kooskõlas järgmisega:

(a)IOTC suursilm-tuuni statistilise dokumendi kinnitab tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriik või kui laev töötab prahilepingu alusel, siis tuuni eksportinud riik, ning

(b)IOTC suursilm-tuuni reekspordi sertifikaadi kinnitab tuuni reeksportinud riik;

(c)liidu laevade püütud suursilm-tuuni statistilised dokumendid võib kinnitada liikmesriik, kus tooted lossitakse, tingimusel et vastavad suursilm-tuuni kogused eksporditakse lossimisliikmesriigi territooriumilt liidust välja.

4.Iga aasta 15. märtsiks (eelmise aasta 1. juuli ja 31. detsembri vahelise ajavahemiku kohta) ja 15. septembriks (jooksva aasta 1. jaanuari ja 30. juuni vahelise ajavahemiku kohta) esitavad suursilm-tuuni importivad liikmesriigid komisjonile suursilm-tuuni statistiliste dokumentide programmi raames kogutud andmed, kasutades kaitse- ja majandamismeetme 01/06 I lisa 3. liites esitatud vormi. Komisjon vaatab teabe läbi ja edastab selle IOTC sekretariaadile vastavalt 1. aprilliks ja 1. oktoobriks.

5.Suursilm-tuuni eksportivad liikmesriigid uurivad pärast lõikes 4 osutatud impordiandmete saamist ekspordiandmeid ja esitavad tulemused igal aastal komisjonile vastavalt artikli 51 lõikele 5.

VI peatükk 
Sadamariigi meetmed, inspekteerimine, täitmise tagamine ning ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

1. jagu

Sadamariigi meetmed

Artikkel 41

Kontaktpunktid ja määratud sadamad

1.Liikmesriik, kes soovib anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on alal püütud IOTC liigid või IOTC liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peavad

(a)määrama sadama, kuhu võidakse taotleda kolmanda riigi kalalaeva sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

(b)määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

(c)määrama kontaktpunkti inspekteerimisaruannete vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikele 3.

2.Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide ja määratud sadamate loetelu muudatused komisjonile vähemalt 30 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe IOTC sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist.

Artikkel 42

Eelteatis

1.Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 48 tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega.

2.Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 peab kolmandate riikide kalalaevade kaptenite või nende esindajate esitatav teave olema kaitse- ja majandamismeetme 16/11 I lisas nõutud teave, millele tuleb lisada määruse (EÜ) nr 1005/2008 III peatüki kohaselt kinnitatud püügisertifikaat, kui kolmanda riigi kalalaeva pardal on IOTC liikidest saadud kalandustooteid.

3.Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 6 osutatud eelteatise ja käesoleva artikli lõikes 2 nõutud teabe võib edastada elektrooniliselt sadamariigi meetmete e-rakenduse e-PSM kaudu 21 .

4.Sadamaliikmesriigid võivad küsida lisateavet, et kindlaks teha, kas lõikes 1 osutatud kalalaevad on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellega seotud tegevusega.

Artikkel 43
Sadamasse sisenemise, lossimise ja ümberlaadimise luba

1.Pärast asjakohase teabe saamist käesoleva määruse artikli 42 kohaselt otsustab sadamaliikmesriik, kas lubada või keelata kolmanda riigi kalalaeval oma sadamatesse siseneda ja oma sadamaid kasutada. Kui kolmanda riigi kalalaeval on keelatud siseneda, teavitab sadamaliikmesriik laeva lipuriiki ja komisjoni, kes edastab teabe viivitamata IOTC sekretariaadile. Sadamaliikmesriigid keelavad oma sadamatesse siseneda kalalaevadel, mis on kantud IOTC ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

2.Kui eelteatis on saadud e-PSMi kaudu, teatab sadamaliikmesriik oma otsuse sadamasse sisenemise lubamise või selle keelamise kohta sama rakenduse kaudu.

3.Transpordilaevade puhul on määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutav deklaratsioon IOTC ümberlaadimisdeklaratsioon ja transpordilaevad peavad esitama sellise deklaratsiooni vähemalt 48 tundi enne kavandatud lossimisaega. Liikmesriigid, kus ümberlaaditud saaki hakatakse lossima, võtavad asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ning teevad koostööd transpordilaeva lipuriigi, saagi sadamas ümberlaadimisega seotud sadamariigi ja asjaomaste kalapüügilaevade lipuriikidega, tagamaks et lossitud saak vastab iga kalapüügilaeva kohta teatatud püügikogusele. Sellist kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks transpordilaeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

4.Kui sadamaliikmesriik saab kalapüügilaevalt lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõikele 1, peavad sadamaliikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid saadud teabe täpsuse kontrollimiseks ja tegema koostööd lepinguosalise lipuriigiga, tagamaks et lossitud ja/või ümberlaaditud saak vastab iga kalapüügilaeva kohta teatatud püügikogusele.

5.Iga sadamaliikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. juuniks nimekirja kalalaevadest, kes ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all ning kes on lossinud tema sadamates eelmisel kalendriaastal alalt püütud tuuni ja tuunilaadseid liike. See teave lisatakse asjakohasesse IOTC aruandevormi ja selles esitatakse üksikasjalikud andmed püügi koosseisu kohta lossitud kaalu ja liikide kaupa. Komisjon kontrollib neid aruandeid ja edastab need IOTC sekretariaadile iga aasta 30. juuniks.

2. jagu

Inspekteerimine

Artikkel 44
Inspekteerimine sadamas

1.Sadamaliikmesriik inspekteerib igal aastal oma määratud sadamates vähemalt 5 % kõikidest selliste kalalaevade IOTC liikidega seotud lossimistest või ümberlaadimistest, mis ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all.

2.Inspekteerimine hõlmab kogu lossimise või ümberlaadimise jälgimist ja eelteatises osutatud iga liigi koguste ning tegelikult lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist. Kui lossimine või ümberlaadimine on lõpetatud, kontrollib inspektor pardale jäävaid kalakoguseid (liikide kaupa) ja märgib need üles.

Artikkel 45
Inspekteerimismenetlus

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud inspekteerimismenetluse nõuetele.

2.Sadamaliikmesriigi inspektorid peavad olema selleks volitatud, nõuetekohase kvalifikatsiooniga inspektorid ja neil peab olema kehtiv isikut tõendav dokument, mille nad esitavad inspekteeritava laeva kaptenile.

3.Miinimumnõudena tagavad sadamaliikmesriigid, et nende inspektorid täidavad kaitse- ja majandamismeetme 16/11 II lisas sätestatud ülesandeid. Sadamaliikmesriigid nõuavad oma sadamates inspekteerimisel, et laeva kapten pakuks inspektoritele kogu vajalikku abi ja teavet ning esitaks vajalikud materjalid ja dokumendid või nende kinnitatud ärakirjad.

4.Iga sadamaliikmesriik peab lisama iga inspekteerimise tulemuste kirjalikku aruandesse vähemalt kaitse- ja majandamismeetme 16/11 III lisas sätestatud teabe. Sadamaliikmesriik edastab kolme tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõppu inspekteerimisaruande koopia ja taotluse korral selle originaali või kinnitatud ärakirja inspekteeritud laeva kaptenile, lipuriigile ja komisjonile, kes edastab aruande IOTC sekretariaadile.

5.Sadamaliikmesriigid esitavad iga aasta 15. juuniks komisjonile nimekirja kalalaevadest, mis ei sõida kõnealuse sadamaliikmesriigi lipu all ning mis on lossinud nende sadamates eelmisel kalendriaastal IOTC alalt püütud tuuni ja tuunilaadseid liike. See teave sisaldab üksikasjalikke andmeid püügi koosseisu kohta kaalu ja lossitud liikide kaupa. Komisjon edastab selle teabe IOTC sekretariaadile iga aasta 1. juuliks.

3. jagu

Täitmise tagamine

Artikkel 46
Menetlus IOTC meetmete rikkumiste korral sadamas tehtavate inspekteerimiste ajal

1.Kui inspekteerimise käigus kogutud teave sisaldab tõendeid, et kalalaev on rikkunud IOTC meetmeid, kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 11 käesolevat artiklit.

2.Sadamaliikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile inspekteerimisaruande koopia nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul kolme tööpäeva jooksul. Komisjon edastab selle aruande viivitamata IOTC sekretariaadile ja lepinguosalise lipuriigi kontaktpunktile.

3.Sadamaliikmesriigid teatavad rikkumiste korral võetud meetmetest viivitamata lepinguosalise lipuriigi pädevale asutusele ja komisjonile, kes edastab selle teabe IOTC sekretariaadile.

Artikkel 47

Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised

1.Liikmesriigid esitavad vähemalt 40 päeva enne IOTC aastakoosolekut komisjonile kaitse- ja majandamismeetme 18/03 I lisa aruandevormil dokumenteeritud teabe kahe viimase aasta võimalike juhtumite kohta, kus kalalaev ei ole alal täitnud IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon uurib kõnealust teavet ja edastab selle kohasel juhul IOTC sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne aastakoosolekut.

2.Lõikes 1 osutatud dokumenteeritud teabele lisatakse teave iga nimekirja kantud laevaga seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta, muu hulgas järgmine:

(a)väidetav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük seoses kehtivate kaitse- ja majandamismeetmetega;

(b)kaubandusteave, mis on saadud asjakohase kaubandusstatistika, näiteks statistiliste dokumentide ja muu kontrollitava riikliku või rahvusvahelise statistika põhjal;

(c)teave, mis on saadud muudest allikatest või mis on kogutud püügipiirkondadest, näiteks:

–sadamas või merel tehtud inspekteerimise käigus kogutud teave või

–rannikuriikidelt saadud teave, sealhulgas laevaseiresüsteemi transponderi või automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) andmed, satelliitidelt või õhu- või mererajatistelt saadud seireandmed või

–IOTC programmid, välja arvatud juhul, kui selline programm näeb ette kogutud teabe konfidentsiaalsena hoidmise, või

–kolmandate isikute kogutud teave ja luureteave.

Artikkel 48
Väidetavad rikkumised, millest on teatanud lepinguosaline ja IOTC sekretariaat

1.Kui komisjon saab lepinguosaliselt või IOTC sekretariaadilt teavet, mille kohaselt on liidu kalalaev väidetavalt tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, edastab ta selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2.Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile tema lipu all sõitvate kalalaevadega seotud väidetava nõuete rikkumise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed probleemi lahendamiseks vähemalt 45 päeva enne IOTC aastakoosolekut. Komisjon edastab kõnealuse teabe IOTC-le vähemalt 15 päeva enne aastakoosolekut.

Artikkel 49

IOTC esialgne nimekiri ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta

1.Kui komisjon saab IOTC sekretariaadilt ametliku teate liidu kalalaeva lisamise kohta IOTC ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, edastab ta selle teate, sealhulgas IOTC sekretariaadi esitatud kinnitavad tõendid ja muu dokumenteeritud teabe asjaomasele lipuliikmesriigile.

2.Asjaomane liikmesriik esitab märkused hiljemalt 30 päeva enne IOTC vastavuskomitee aastakoosolekut. Komisjon kontrollib seda teavet ja edastab selle IOTC sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne vastavuskomitee aastakoosolekut.

3.Pärast komisjonilt teate saamist peavad asjaomase lipuliikmesriigi ametiasutused

(a)teatama kalalaeva omanikule ja käitajatele laeva lisamisest IOTC koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja ning võimalikest tagajärgedest, mis võivad tuleneda sellisesse nimekirja lisamise kinnitamisest, mille IOTC vastu võtab, ning

(b)jälgima tähelepanelikult laevu, mis on kantud IOTC ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, et määrata kindlaks oma tegevus ja teha kindlaks võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi ja registreeritud reederiga.

Artikkel 50

IOTC esialgne nimekiri ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta

1.Selleks et vältida artiklis 49 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja kantud liidu kalalaeva kandmist IOTC koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ajutisse nimekirja, esitab lipuliikmesriik komisjonile järgmise teabe:

(a)teabe, mis tõendab, et laev on igal asjaomasel ajal järginud oma loa tingimusi, ja

–et laev on püüdnud kala kaitse- ja majandamismeetmetega kooskõlas oleval viisil;

–et laev on püüdnud kala rannikuriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes viisil, mis on kooskõlas selle rannikuriigi õigusaktide ja eeskirjadega, või

–et laev on püüdnud üksnes neid liike, mida leping ei hõlma, või

(b)teabe, mis tõendab, et vastuseks kõnealusele ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile on võetud tõhusaid karistusmeetmeid, sealhulgas süüdistuse esitamine ja piisavalt rangete sanktsioonide kehtestamine, et tagada tõhus täitmine ja hoida ära edasised rikkumised.

2.Komisjon kontrollib seda teavet ja edastab selle viivitamata IOTC sekretariaadile.

VII peatükk
Lõppsätted

Artikkel 51

Andmete esitamine

1.Enne iga aasta 15. juunit esitavad liikmesriigid komisjonile kaitse- ja majandamismeetme 18/07 II lisas esitatud tabelit kasutades eelmist aastat puudutava teabe järgmise kohta:

(a)hinnangud kogupüügi kohta liikide ja püügivahendite kaupa, võimaluse korral kvartali kaupa ja eraldi, pardale jäetud püügi kohta eluskaalus ja tagasiheite kohta eluskaalus või arvuliselt, kõigi IOTC mandaadi alla kuuluvate liikide, samuti kõige sagedamini püütud varilõpuseste liikide kohta vastavalt püügi- ja juhtumite andmetele;

(b)kogupüügi andmed vaalaliste, merikilpkonnade ja merelindude kohta, millele on osutatud vastavalt artiklites 20, 21 ja 22;

(c)seinnooda ning ridva ja õngenööriga kalapüügi puhul tuleb saagi ja püügikoormuse andmed jaotada püügiviisi järgi. Andmed tuleb ekstrapoleerida iga püügivahendi riiklikule kuusaagile ning samuti tuleb korrapäraselt esitada dokumendid, mis kirjeldavad ekstrapoleerimismenetlust;

(d)õngejadapüügi puhul tuleb püügiandmed liigi kohta arv- või kaalunäitajatena ning püügikoormus kasutatud konksude arvuna esitada 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta. Samuti tuleb korrapäraselt esitada ekstrapoleerimismenetlust kirjeldavad dokumendid;

(e)artikli 39 kohane kokkuvõtte kulduim-tuuni viimastest püükidest;

(f) nullpüügist tuleb teatada kaitse- ja majandamismeetme 18/07 II lisas esitatud tabeli abil.

2.Liikmesriigid lisavad lõikes 1 osutatud teabele järgmised püügikoormuse andmed varustuslaevu ja peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevade kohta:

(a)nende seinnoodalaevade varustuslaevade arv ja omadused, kes tegutsevad nende lipu all, või nende seinnoodalaevade abilaevade arv ja omadused, kes tegutsevad nende lipu all või kellel on luba tegutseda nende majandusvööndis, ning mida on alal käitatud;

(b)seinnoodalaevade ja nende varustuslaevade arv ja merepäevade arv 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta; need andmed peab teatama varustuslaeva lipuliikmesriik;

(c)iga peibutuspüügivahendi asukoht, püügile asetamise kuupäev ja kellaaeg, tunnus ja tüüp ning konstruktsiooni omadused.

3.Lõikes 1 osutatud teave laevade tüübi ning esialgsete ja lõplike andmete kohta esitatakse komisjonile järgmistel kuupäevadel:

(a)eelmise aasta esialgsed andmed avamerel tegutsevate õngejadalaevade kohta esitatakse hiljemalt iga aasta 15. juuniks. Lõplikud andmed esitatakse hiljemalt iga aasta 15. detsembriks;

(b)lõplikud andmed kõigi teiste laevade, sealhulgas varustuslaevade kohta esitatakse hiljemalt iga aasta 15. juuniks.

4.Komisjon analüüsib teavet ja saadab selle IOTC sekretariaadile määruses sätestatud kindlateks tähtaegadeks.

5.Liikmesriigid esitavad komisjonile 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut eelmise kalendriaasta kohta teabe, mis sisaldab andmeid meetmete kohta, mis on võetud nende aruandekohustuse täitmiseks seoses kogu IOTC hallatava kalapüügiga, sealhulgas selle püügi käigus püütud hailiikidega, eelkõige nende otsese ja juhusliku püügi andmete kogumise parandamiseks võetud meetmete kohta. Komisjon koondab teabe liidu rakendusaruandesse ja saadab selle IOTC sekretariaadile.

6.Lipuliikmesriigid saadavad komisjoni teatavaks tehtud kuupäeval komisjonile igal aastal hiljemalt 45 päeva enne IOTC teaduskomitee istungit riikliku teadusliku aruande, mis sisaldab järgmisi punkte:

(a)üldine kalandusstatistika;

(b)aruanne komitee soovituste rakendamise kohta;

(c)artikli 15 lõikes 4, artikli 16 lõikes 3, artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5 sätestatud teadusuuringutega tehtud edusammud ning

(d)muu asjakohane teave, mis on seotud IOTC mandaadi alla kuuluvate liikide püügiga, samuti haide, kõrvalsaaduste ja kaaspüügiliikidega.

7.Lõikes 6 osutatud aruanne esitatakse kooskõlas IOTC teaduskomitee ettenähtud vormiga. Komisjon saadab nõutava vormi lipuliikmesriikidele. Komisjon analüüsib aruandes sisalduvat teavet, koondab selle liidu aruandesse ja saadab selle IOTC sekretariaadile.

Artikkel 52
Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid tuleb käsitleda kooskõlas konfidentsiaalsuseeskirjadega, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113.

Artikkel 53

Muudatuste tegemise kord

1.Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse IOTC resolutsioonidesse tehtud muudatusi või täiendusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale IOTC resolutsioonidest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 54 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta järgmist:

(a)artikli 24 lõike 3 kohane laeva käsitlev teave tuuni ja mõõkkala püüdvate aktiivsete laevade nimekirja kohta;

(b)artikli 30 lõikes 1 sätestatud vaatlemisprotsent;

(c)artikli 32 lõikes 1 sätestatud kohapealsete proovivõtjate pardalolek väikesemahulise kalapüügi puhul;

(d)artikli 35 lõikes 1 sätestatud prahtimistingimused;

(e)artikli 44 lõikes 1 sätestatud sadamas lossimise inspekteerimise protsent;

(f)artikli 29 lõigetes 1 ja 2, artikli 45 lõikes 5, artiklis 51 sätestatud aruandlustähtajad;

(g)1.–6. lisa;

(h)viited artikli 3 lõikes 12, artikli 9 lõike 3 punktis d, artikli 9 lõikes 4, artiklis 10, artikli 12 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 3 ja 5, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artikli 40 lõigetes 1, 3 ja 4, artikli 42 lõigetes 2 ja 3, artikli 45 lõigetes 3 ja 4, artikli 47 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1 ja artikli 51 lõike 1 punktis f osutatud rahvusvahelistele õigusaktidele.

2.Kõik muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud vastavate IOCT resolutsioonide muudatuste ja/või täienduste rakendamisega liidu õiguses.

Artikkel 54
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 53 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [pp.kk.aaaa]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 53 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 53 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 55
Nõukogu määruste (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 muudatused

1.Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 2 punkt b, artikkel 20, artikkel 20a, artikkel 20b, artikkel 20c, artikkel 20d, artikkel 20e, artikkel 21 ja artikkel 21a jäetakse välja.

2.Määruse (EÜ) nr 1984/2003 artikli 1 punkt b, artikli 8 punkt b ning VII, XII, XIV ja XVIII lisa jäetakse välja.

3.Määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 4 lõige 2, artikkel 18, artikkel 19 ja artikkel 20 jäetakse välja.

Artikkel 56
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1)    Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).
(2)    Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).
(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(4)    Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(6)    Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).
(7)    Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).
(8)    Nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsus 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).
(9)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(10)    Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
(11)    Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
(12)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(13)    Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).
(14)    Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem (ELT L 295, 13.11.2003, lk 1).
(15)    Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).
(16)    Nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsus 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).
(17)    https://www.iotc.org/cmms.
(18)     https://www.iotc.org/sites/default/files/documents/2018/11/IOTC_turtles_for_web.pdf .
(19)    http://www.fao.org/publications/card/en/c/525d1262-f0ae-5270-bd6e-ac4ab03bbaf9/.
(20)    http://www.fao.org/3/a-i7783e.pdf.
(21)     https://www.iotc.org/compliance/port-state-measures .