ET

Brüssel 6.10.2006

KOM(2006) 586 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel termotuumaenergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemise meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu sõlmimist komisjoni poolt

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Taust ja sissejuhatus

1. Oma 25. novembri 2004. aasta otsusega [1] muutis nõukogu ITER-projektiga seotud läbirääkimiste pidamist käsitlevaid juhiseid, mille ta oli kehtestanud oma 16. novembri 2000. aasta otsusega [2] vastavalt EURATOMi asutamislepingu artikli 101 lõikele 2. Selle muudatusega volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi „Euroopa osalemiseks rahvusvahelises teadusuuringute alases koostöös seoses laiema lähenemisega termotuumaenergeetika elluviimisele”.

2. Vastavalt kõnealustele juhistele arutati ITERi asukoha küsimust 28. juuni 2005. aasta ministrite kohtumisel Moskvas, kus ITERi osapooled leppisid kokku, et ITERi seadme ning organisatsiooni peakorteri asukohaks saab Cadarache. Selle valiku puhul oli oluliseks teguriks Euratomi ja Jaapani seisukohtade ühitamine, mis protokolliti ITER-projekti võõrustaja ja teise lepinguosalise rolle käsitlevas ühisdokumendis („ühisdokument”) ning mille kohaselt Euratom ja Jaapan eraldavad vastavalt 46 miljardit jeeni / 339 miljonit eurot ühisteks laiema lähenemise meetmeteks Jaapani territooriumil.

3. ITERi asukoha suhtes kokku leppides pidasid komisjoni talituste ning Jaapani valitsuse esindajad kahepoolseid kõnelusi laiema lähenemise meetmete üle, mis on vajalikud ühisdokumendi ellurakendamiseks. 20. juunil 2006 allkirjastati laiema lähenemise kokkuleppe läbirääkimiste lõpparuanne, milles kinnitatakse läbirääkimiste lõpuleviimist ning märgitakse ära läbirääkimiste tulemusena koostatud täiendavad dokumendid. Läbirääkimiste sisulised tulemused on järgmised:

3.1. Euratomi ja Jaapani valitsuse (edaspidi „lepinguosalised”) vahelise termotuumaenergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemise meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) tekst;

3.2. lepingu parafeerimisel lepinguosaliste tehtava ühisdeklaratsiooni projekt koos sellele lisatud järgmiste dokumentide ja tabelitega:

a) ühine arusaam lepinguosaliste panusest laiema lähenemise projektidesse,

b) lepinguosaliste panuste hinnanguline väärtus ja jaotus,

c) laiema lähenemise projektide rakendamise esialgne ajakava ja

3.3. ühised arusaamad seoses laiema lähenemise projektidega seotud meetmete tehnilise aruandlusega ning sellele lisatud aruanded:

a) rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ning tehnilise projekteerimise valideerimise ja tehnilise projekteerimise meetmete tegevusaruanne,

b) rahvusvahelise termotuumaenergeetika-alaste teadusuuringute keskuse tegevusaruanne,

c) Jaapani–ELi satelliit-tokamaki töörühma aruanne.

Lepingu ja seonduvate dokumentide selgitus

4. Leping koosneb preambulist, 26 põhiartiklist ja kolmest lisast, mis sisaldavad erisätteid laiema lähenemise meetmete kolme projekti kohta.

5. Need kolm projekti (vastavalt lepingu artikli 2 lõige 1 ning I, II ja III lisa artiklid 1) on:

a) tehnilise projekteerimise valideerimise ja tehnilise projekteerimise meetmed (Engineering Validation and Engineering Design Activities, EVEDA), mille eesmärk on koostada rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise (International Fusion Materials Irradiation Facility, IFMIF) üksikasjalik, terviklik ja täielikult integreeritud projekt ning kõik vajalikud andmed tulevaste IFMIFi ehitamise, töölerakendamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamisega seotud otsuste tegemiseks ning IFMIFi kõikide alamsüsteemide jätkuva ja stabiilse toimimise valideerimiseks;

b) rahvusvaheline termotuumaenergeetika-alaste teadusuuringute keskus (International Fusion Energy Research Centre, IFERC), mille eesmärk on toetada ITER-projekti ning, kui võimalik, soodustada tulevase energeetilise näidisreaktori DEMO kiiremat valmimist;

c) satelliit-tokamaki programm, mis hõlmab Jaapanile kuuluva eksperimentaalse tokamak-seadme arendamist täiustatud ülijuhtivaks tokamakiks ning osalemist selle käitamises, et toetada ITERi käitamist ja DEMO saavutamiseks vajalikke teadusuuringuid ITERi ja DEMO seisukohalt ülioluliste füüsikaliste aspektide uurimise kaudu.

6. Laiema lähenemise meetmete ellurakendamine on ITER-projekti rakendamisega tihedalt seotud: kõik kolm projekti toetavad ITER-projekti teaduslikku eesmärki ning need viiakse ellu ITERi ehitusetapiga sobiva ajakava alusel (lepingu artikli 2 lõige 2). Lepingu võib lõpetada, kui lõpetatakse ITERi leping või kui üks lepinguosalistest ei ole enam ITERi lepingu osaline (lepingu artikli 22 lõige 2).

7. Lepinguga nähakse ette laiema lähenemise meetmete haldusstruktuur, mis koosneb juhtkomiteest, projektikomiteedest, projektijuhtidest ja rakendusasutustest.

7.1. Juhtkomitee, millesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad, vastutab laiema lähenemise meetmete üldise juhtimise ja järelevalve eest. See teeb otsuseid konsensuse alusel ning on juriidiline isik, et saada Euroopa panuste ja Jaapanis võetavate laiema lähenemise meetmete jaoks kättesaadavaks tehtud personali osas maksuvabastus. Juhtkomiteed abistab Jaapanis asuv sekretariaat. Juhtkomitee halduskulud kannavad lepinguosalised vastastikuse kokkuleppe alusel (lepingu artikkel 3).

7.2. Kolmest projektist igaühe jaoks luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev projektikomitee. Konsensuse alusel otsuseid tegevate projektikomiteede peamisteks ülesanneteks on anda soovitusi projektikavade, tööprogrammide ja aastaaruannete kohta ning jälgida laiema lähenemise meetmete projekte ning nende kohta aruandeid esitada (lepingu artikkel 5).

7.3. Projektijuhid vastutavad laiema lähenemise meetmete projektide kooskõlastamise ja ellurakendamise eest. Projektijuhte abistavad projektimeeskonnad, mille struktuuri kiidab heaks juhtkomitee (lepingu artikkel 6).

7.4. Lepinguosalised määravad rakendusasutused, kes täidavad nende kohustusi seoses laiema lähenemise meetmete rakendamisega (lepingu artikkel 7).

Laiema lähenemise meetmeteks tehtavate Euratomi osamaksete eest vastutav rakendusasutus on ITERi ja termotuumaenergeetika arendamise ühisettevõte, [3] mis vastutab ka ITERi organisatsioonile tehtavate Euratomi osamaksete eest ning mis asutatakse vastavalt Euratomi asutamislepingu II jaotise V peatükile.

Kuna kõik laiema lähenemise meetmete projektid viiakse ellu Jaapani territooriumil, vastutab Jaapani rakendusasutus võõrustajariigi toetuse eest, tegevuskulude katteks ja projektimeeskondade ühiste kulude katteks tehtavate kokkulepitud rahaliste sissemaksete haldamise ning laiema lähenemise meetmete elluviimiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest.

8. Iga laiema lähenemise meetmete projekt viiakse ellu projektikava alusel, mille üksikasjad täpsustatakse juhtkomitee heakskiidetavates iga-aastastes tööprogrammides. Laiema lähenemise meetmete rakendamiseks võetavate iga-aastaste meetmete kohta koostatakse aastaaruanne, mille kiidab heaks juhtkomitee (lepingu artikkel 3).

9. Laiema lähenemise meetmete rakendamiseks kasutatavad vahendid hõlmavad lepinguosaliste mitterahalisi panuseid ning rahalisi sissemakseid. Lepinguosaliste panustega seotud aluspõhimõtted on sätestatud ühisdeklaratsioonis ning sellele lisatud dokumendis „Lepinguosaliste panuste hinnanguline väärtus ja jaotus” (lepingu artikkel 12).

9.1. Lepinguosaliste panusteks on peamiselt mitterahalised panused, sealhulgas projektimeeskonnale kättesaadavaks tehtav personal, kelle juhtkomitee on enne eksperdiks määranud, ning sekretariaadi personal. Nimetatud panused on jagatud hankepakettideks, mis jaotatakse lepinguosaliste vahel vastavalt ühisdeklaratsioonile lisatud dokumendile „Lepinguosaliste panuste hinnanguline väärtus ja jaotus”. Nende panuste hankimise eest vastutab panuseid tegev lepinguosaline, kes tegutseb oma rakendusasutuse kaudu.

Kõnealused mitterahalised panused on vabastatud impordi- ja ekspordimaksudest ning kui tegemist on personaliga, mille üks lepinguosaline teeb laiema lähenemise meetmete jaoks kättesaadavaks mitterahalise panusena, on nad vabastatud teise lepinguosalise territooriumil kehtivatest riiklikest maksudest palgalt, töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt (lepingu artikkel 13).

9.2. Kumbki lepinguosaline vastutab oma personalile makstavate palkade, kindlustuse ja toetuste eest (lepingu artikli 14 lõige 5). Jaapan kui vastuvõttev lepinguosaline korraldab kättesaadavaks tehtud personalile ja nende perekondadele nõuetekohase majutuse, võtab vajalikke meetmeid soodustamaks personali ja nende perekondade sisenemist oma territooriumile ning nõuab, et tema rakendusasutus aitaks parimal võimalikul viisil kaasa vajalike õigus- ja tõlketeenuste osutamisele mis tahes kohtuasjade puhul, mis algatatakse nimetatud personali suhtes seoses nende tööülesannete täitmisega (lepingu artikli 14 lõige 5).

9.3. Lepinguosalised teevad projektikavade ja tööprogrammide alusel rahalisi sissemakseid vastavalt Jaapani rakendusasutuse määratud isiku rahataotlustele (lepingu artikli 7 lõike 3 punkt a). Rahalisi sissemakseid hoitakse iga laiema lähenemise meetmete projekti puhul eraldi kontol (lepingu artikli 7 lõike 3 punkt b). Kumbki lepinguosaline võib lepingu kehtivusajal ning kuni viis aastat pärast selle lõppemist neid kontosid igal ajal dokumentide alusel ja kohapeal auditeerida (lepingu artikkel 11).

Lepinguosaliste rahalisi sissemakseid võib kasutada projektide kokkulepitud tegevuskuludeks ning projektimeeskondade ühisteks kuludeks (lepingu artikli 7 lõige 3 ja artikkel 17).

10. Leping sisaldab peatükki teabe ja intellektuaalomandi kohta (lepingu 5. peatükk), mille aluseks on Euratomi, Jaapani, Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide vahelise ITERi tehnilise projekteerimise meetmete alast koostööd käsitleva lepingu (ITERi tehnilise projekteerimise meetmete leping) [4] C lisa.

11. Leping ja selle võimalikud muudatused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused (lepingu artiklid 21 ja 23).

12. Lepingu kehtivusaeg on kümme aastat. Kehtivusaeg pikeneb, kui kumbki lepinguosaline seda esialgse tähtaja lõppedes või mis tahes ajal pärast ei lõpeta, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult vähemalt kuus kuud ette (lepingu artikli 22 lõige 1).

13. Esialgse 10-aastase tähtaja jooksul võib lepingu lõpetada üksnes i) lepinguosaliste kokkuleppel, ii) ITERi lepingu lõpetamise korral või iii) kui üks lepinguosalistest ei ole enam ITERi lepingu osaline (lepingu artikli 22 lõige 2).

14. Teised ITERi lepingu osalised võivad laiema lähenemise meetmete projektides osaleda juhtkomitee otsuse alusel (lepingu artikkel 25). Kõnealust osalemist käsitlevaid lepinguid ja kokkuleppeid võib juhtkomitee heaks kiita ja ITERi lepingu osalisega sõlmida vastavalt Euratomi ja Jaapani valitsuse sisemenetlustele.

15. Kõik lepingu tõlgendamise ja rakendamisega seotud küsimused ja vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel (lepingu artikkel 24).

16. Euratomi osas kehtib leping kõikide Euratomi asutamislepinguga hõlmatud territooriumite suhtes ning vastavalt nimetatud asutamislepingule ja muudele asjaomastele lepingutele kohaldatakse seda ka Bulgaaria Vabariigi, Rumeenia ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes, kes osalevad Euratomi termotuumaprogrammis täielikult assotsieerunud kolmandate riikidena (lepingu artikkel 26).

17. Lisad, mis sisaldavad erisätteid laiema lähenemise meetmete projektide kohta, on järgmise ülesehitusega: artiklis 1 on sätestatud nende eesmärk, artiklis 2 on määratud kindlaks vastava meetme kohaldamisala, artiklis 3 on määratletud tööde teostamise koht ning artiklis 5 on sätestatud iga projekti konkreetne tähtaeg. I lisa artikkel 6 IFMIF/EVEDA kohta ning II lisa artikkel 6 IFERC kohta sisaldavad komponentide omandiõigust käsitlevaid erisätteid, mis kalduvad kõrvale artikli 14 lõikes 3 esitatud omandiõiguse üldsätetest.

Mõju eelarvele

18. Euratomi panused laiema lähenemise meetmetesse tehakse Euratomi asutamislepingu II jaotise V peatüki alusel loodava ITERi ja termotuumaenergeetika arendamise ühisettevõtte kaudu. Lepingu sõlmimise mõju eelarvele on arvesse võetud ITERi ja termotuumaenergeetika arendamise ühisettevõtte loomist käsitleva nõukogu otsuse eelnõus. [5].

Ettepanek otsuse kohta

19. Tehakse ettepanek, et: nõukogu võtaks Euratomi asutamislepingu artikli 101 lõike 2 alusel vastu käesolevale lepingule lisatud otsuse, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel termotuumaenergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemise meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu sõlmimist komisjoni poolt.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel termotuumaenergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemise meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu sõlmimist komisjoni poolt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu otsust 2002/668/Euratom, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006), [6] ning nõukogu otsust 2002/837/Euratom, millega võetakse vastu tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogramm (Euratom) (2002–2006), [7]

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [8]

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on kooskõlas nõukogu 16. novembri 2000. aasta direktiividega, mida on muudetud nõukogu 27. mai 2002. aasta, 26. novembri 2003. aasta ja 25. novembri 2004. aasta otsustega, pidanud läbirääkimisi Hiina valitsusega, Jaapani valitsusega, India Vabariigi valitsusega, Korea Vabariigi valitsusega, Venemaa Föderatsiooni valitsusega ja Ameerika Ühendriikide valitsusega ITER-projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu üle.

(2) ITER-projekti läbirääkimiste osapooled leppisid ministrite 2005. aasta 28. juuni kohtumisel Moskvas kokku, et rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) ehitatakse Cadarache’i. Lisaks vastu võetud ühisdokumendis leppisid nad kokku, milline roll ITER-projektis on võõrustajal (Euratom) ja teisel lepinguosalisel (Jaapan).

(3) Kooskõlas eespool nimetatud ühisdokumendiga ja nõukogu muudetud direktiividega on komisjon pidanud Jaapani valitsusega läbirääkimisi laiema lähenemise meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu üle.

(4) 2006. aasta 20. juunil Tokyos toimunud kohtumisel võtsid EURATOMi ja Jaapani esindajad vastu laiema lähenemise lepingu läbirääkimisi käsitleva lõpparuande, milles kinnitati läbirääkimiste lõpetamist ja loetleti EURATOMi ja Jaapani esitatavad lisadokumendid.

(5) [Kuupäev] kirjutasid EURATOMi ja Jaapani esindajad alla laiema lähenemise meetmete rakendamise ühisdeklaratsioonile, milles kirjeldatakse lepinguosaliste panust laiema lähenemise meetmetesse.

(6) Seepärast tuleks kiita heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel termotuumaenergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemise meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu sõlmimine komisjoni poolt,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kiidetakse heaks, et komisjon sõlmib Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel termotuumaenergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemise meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Nõukogu otsuse eelnõu I lisa

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE JA JAAPANI VALITSUSE VAHELINE TERMOTUUMAENERGEETIKA ALASTELE TEADUSUURINGUTELE LAIEMA LÄHENEMISE MEETMETE ÜHIST RAKENDAMIST KÄSITLEV LEPING

Jaapani valitsus ja Euroopa Aatomienergiaühendus (edaspidi „Euratom”), edaspidi ühiselt „lepinguosalised”,

võttes arvesse Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelist lepingut juhitava termotuumasünteesi alal tehtava koostöö kohta;

võttes arvesse ühisdeklaratsiooni, mille ITERi läbirääkimistel osalejate esindajad võtsid vastu ITERit käsitleval ministrite kohtumisel Moskvas 28. juunil 2005, ja sellele lisatud „Ühisdokumenti ITER-projekti võõrustaja ja teise lepinguosalise rollide kohta” (edaspidi „ühisdokument”), milles on sätestatud laiema lähenemise meetmete rakendamise aluspõhimõtted;

võttes arvesse „Euratomi ja Jaapani valitsuse esindajate ühisdeklaratsiooni laiema lähenemise meetmete ühise rakendamise kohta”, [mis võeti vastu ITERit käsitleval ministrite kohtumisel [kuupäev] [Brüsselis]] (edaspidi „[Brüsseli] ühisdeklaratsioon”);

meenutades panust, mida lepinguosalised ITERi tehnilise projekteerimise meetmete ning ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamise kaudu ITER-projekti ühise rakendamise ettevalmistamiseks on teinud;

tunnustades Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri rolli ITER-projektis ning lepinguosaliste termotuumasünteesi alaste teadusuuringute ja arendustegevusega seotud koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Rahvusvahelise Energiaagentuuri egiidi all;

soovides ITER-projekti ja termotuumaenergia rahumeelsel otstarbel kiire rakendamise toetuseks ühiselt rakendada laiema lähenemise meetmeid ITERi ehitusetapiga sobiva ajakava alusel,

on kokku leppinud järgmises:

1. peatükk

Sissejuhatus

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on kehtestada konkreetsete menetluste ja üksikasjade raamistik seoses laiema lähenemise meetmete (edaspidi „laiema lähenemise meetmed”) ühise rakendamisega, et toetada ITER-projekti ja termotuumaenergia kiiret rakendamist rahumeelsel otstarbel kooskõlas ühisdokumendiga.

Artikkel 2

Laiema lähenemise meetmete lühikirjeldus

1. Laiema lähenemise meetmed hõlmavad kolme järgmist projekti:

(a) projekt, mis käsitleb rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise tehnilise projekteerimise valideerimise ja tehnilise projekteerimise meetmeid (edaspidi „IFMIF/EVEDA”);

(b) projekt, mis käsitleb rahvusvaheline termotuumaenergeetika-alaste teadusuuringute keskust (edaspidi „IFERC”) ja

(c) satelliit-tokamaki programmi käsitlev projekt.

2. Vastavalt ühisdokumendile ja lähtudes [Brüsseli] ühisdeklaratsioonist rakendatakse laiema lähenemise meetmeid vastavalt ITERi ehitusetapiga sobivale ajakavale.

3. Laiema lähenemise meetmetega seotud aluspõhimõtted nähakse ette käesoleva lepinguga. Laiema lähenemise meetmete iga projektiga seotud konkreetsed põhimõtted nähakse ette I, II ja III lisaga, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

2. peatükk

Laiema lähenemise meetmete haldusstruktuur

Artikkel 3

Laiema lähenemise meetmete juhtkomitee

1. Käesolevaga luuakse laiema lähenemise meetmete juhtkomitee (edaspidi „juhtkomitee”), kes vastutab vastavalt käesolevale lepingule laiema lähenemise meetmete rakendamise üldise juhtimise ja järelevalve eest.

2. Juhtkomiteed abistab artikli 4 lõikes 1 kohaselt loodud sekretariaat (edaspidi „sekretariaat”).

3. Juhtkomitee on juriidiline isik ja sellel on lepinguosaliste territooriumidel ja suhetes teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusvõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

4. Kumbki lepinguosaline nimetab võrdse arvu juhtkomitee liikmeid ja nimetab ühe määratud liikmetest oma delegatsiooni juhatajaks.

5. Juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas vaheldumisi Euroopas ja Jaapanis või muudel kokkulepitud aegadel ja muudes kokkulepitud kohtades. Koosolekut juhatab koosolekut korraldava lepinguosalise delegatsiooni juhataja. Juhtkomitee tuleb kokku eesistuja kutsel.

6. Juhtkomitee teeb otsuseid konsensuse alusel.

7. Lepinguosalised kannavad juhtkomitee kulud vastastikuse kokkuleppe alusel.

8. Juhtkomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

(a) sekretariaadi töötajate ametissenimetamine vastavalt artikli 4 lõikele 1;

(b) projektijuhi ametissenimetamine laiema lähenemise meetmete iga projekti puhul vastavalt artikli 6 lõikele 1 (edaspidi „projektijuht/projektijuhid”);

(c) laiema lähenemise meetmete iga projekti puhul projektikava, tööprogrammi ja aastaaruande kinnitamine vastavalt 3. peatükile (edaspidi vastavalt „projektikava/projektikavad”, „tööprogramm/tööprogrammid” ja „aastaaruanne/aastaaruanded”);

(d) projektimeeskonna struktuuri kinnitamine iga laiema lähenemise meetmete projekti puhul vastavalt artikli 6 lõikele 2 (edaspidi „projektimeeskond/projektimeeskonnad”);

(e) iga-aastane ekspertide nimetamine, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks mitterahalise sissemaksena vastavalt artikli 12 lõike 1 punkti a alapunktile ii (edaspidi „eksperdid”);

(f) artikli 25 kohaste otsuste tegemine ITER-projekti ühiseks rakendamiseks loodud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „ITERi leping”) mis tahes osalise osavõtu kohta laiema lähenemise meetmete projektis ning sellele järgnevat lepingute sõlmimist ja osavõtutingimuste kokkuleppimist asjaomase lepinguosalisega; ja

(g) muud ülesanded, mis on vajalikud laiema lähenemise meetmete juhtimiseks ja järelevalveks.

Artikkel 4

Sekretariaat

1. Juhtkomitee loob sekretariaadi, mille asukohaks on Jaapan. Sekretariaadi töötajad nimetab juhtkomitee.

2. Sekretariaat abistab juhtkomiteed. Sekretariaadi ülesanded määrab kindlaks juhtkomitee ning need hõlmavad järgmist:

(a) juhtkomitee ametlike teadete vastuvõtmine ja saatmine;

(b) juhtkomitee kohtumiste ettevalmistamine;

(c) haldus- ja muude aruannete koostamine juhtkomiteele ja

(d) muu tegevus, mille juhtkomitee oma otsustega ette näeb.

Artikkel 5

Projektikomitee

1. Lepinguosalised loovad iga laiema lähenemise meetmete projekti jaoks projektikomitee (edaspidi „projektikomitee”).

2. Kumbki lepinguosaline nimetab iga projektikomitee jaoks võrdse arvu liikmeid.

3. Iga projektikomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Kui projektikomitees ei lepita kokku teisiti, toimuvad kohtumised Jaapanis. Juhtkomitee nimetab igale projektikomiteele selle projektikomitee liikmete seast eesistuja.

4. Projektikomiteed teevad otsuseid konsensuse alusel.

5. Artiklis 6 sätestatud asjaomane projektijuht tagab igale projektikomiteele sekretariaadi.

6. Projektikomiteede ülesanded hõlmavad järgmist:

(a) soovituste tegemine vastavate projektikavade, tööprogrammide ja aastaaruannete kohta, mille asjaomane projektijuht esitab juhtkomiteele vastavalt 3. peatükile;

(b) asjaomase laiema lähenemise meetmete projekti edusammude järelevalve ja sellekohane aruandlus; ja

(c) muude juhtkomitee määratud ülesannete täitmine.

Artikkel 6

Projektijuht ja projektimeeskond

1. Juhtkomitee nimetab iga laiema lähenemise meetmete projekti jaoks projektijuhi. Projektijuhi kohustuseks on kooskõlastada projekti rakendamist vastavalt I, II ja III lisale.

2. Projektijuhte abistavad kohustuste ja ülesannete täitmisel asjaomased projektimeeskonnad. Projektimeeskondade liikmeteks on eksperdid ning teised liikmed, näiteks külalisteadlased. Projektimeeskondade struktuuri kinnitab juhtkomitee vastava projektijuhi ettepanekul.

3. Projektijuhtide ülesanded on järgmised:

(a) projektimeeskonna organiseerimine, juhtimine ja järelevalve tööprogrammi rakendamisel;

(b) projektikava, tööprogrammi ja aastaaruande koostamine ning nende esitamine juhtkomiteele kinnitamiseks pärast vastava projektikomiteega konsulteerimist;

(c) Jaapani valitsuse poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt määratud rakendusasutuselt (edaspidi „Jaapani rakendusasutus“) vastava projektimeeskonna kulude katteks vajalike väljamaksete taotlemine vastavalt artiklile 17;

(d) kummagi lepinguosalise sissemakse üle arvestuse pidamine;

(e) projektikomiteele sekretariaadi tagamine; ja

(f) projektikomiteele aruannete esitamine asjakohase laiema lähenemise meetmete projekti edusammude kohta.

Artikkel 7

Rakendusasutused

1. Kumbki lepinguosaline määrab rakendusasutuse, kes täidab tema kohustusi laiema lähenemise meetmete rakendamisel (edaspidi „rakendusasutus/rakendusasutused”), tehes eelkõige kättesaadavaks rakendamiseks vajalikud vahendid. Kui rakendusasutusi ei ole isegi käesoleva lepingu jõustumise ajaks määratud, alustavad lepinguosalised viivitamata vastastikuseid konsultatsioone küsimuse lahendamiseks.

2. Jaapani rakendusasutus on projektimeeskondade vastuvõtja ning teeb kättesaadavaks töökohad, sealhulgas kontoriruumid, kaubad ja teenused, mis on vajalikud projektimeeskondade ülesannete täitmiseks vastavalt I, II ja III lisale.

3. Kui artikli 3 lõikest 1 ei tulene teisiti, vastutab Jaapani rakendusasutus tegevuskulude katteks kokkulepitud rahaliste sissemaksete ning iga projektimeeskonna ühiste kulude katteks tehtavate rahaliste sissemaksete haldamise eest, mis on igale laiema lähenemise meetmete projektile ette nähtud vastava projektikava ja tööprogrammi kohaselt. Selliste rahaliste sissemaksete haldamiseks nimetab Jaapani rakendusasutus isiku, kes vastutab lepinguosaliste rahaliste sissemaksete haldamise eest. Selle isiku ülesanded hõlmavad järgmist:

(a) lepinguosalis(t)ele või rakendusasutus(t)ele taotluste esitamine rahaliste sissemaksete tegemiseks vastavalt projektikavadele ja tööprogrammidele; and

(b) eraldi kontode pidamine iga laiema lähenemise meetmete projekti rahaliste sissemaksete jaoks ning rahaliste sissemaksetega seotud kontode, raamatupidamise, arvestusdokumentide ja muude dokumentide säilitamine vähemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist või lõpetamist.

4. Jaapani rakendusasutus võtab vajalikud meetmed, et saada kõik Jaapanis kehtivate õigusaktidega ettenähtud load ja litsentsid, mida on vaja laiema lähenemise meetmete rakendamiseks.

3. peatükk

Rakendusdokumendid

Artikkel 8

Projektikava

1. Pärast vastava projektikomiteega konsulteerimist esitab iga projektijuht hiljemalt iga aasta hiljemalt 31. märtsiks asjakohase laiema lähenemise meetmete projekti projektikava heakskiitmiseks juhtkomiteele.

2. Projektikava hõlmab kogu projekti kestust ning seda ajakohastatakse korrapäraselt. Kavas:

(a) esitatakse lühiülevaade tegevuskavast koos ajakavaga ning projekti rakendamise olulistest vahe-eesmärkidest, pidades silmas saavutatud edusamme; ja

(b) antakse igakülgne ülevaade projekti rakendamiseks juba tehtud sissemaksetest ja tulevikus tehtavatest sissemaksetest.

Artikkel 9

Tööprogramm

Pärast asjaomase projektikomiteega konsulteerimist esitab iga projektijuht hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks asjakohase laiema lähenemise meetmete projekti järgmise aasta tööprogrammi heakskiitmiseks juhtkomiteele. Tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud andmed asjakohase projektikava kohta ning kavandatavate meetmete programmiline kirjeldus, sealhulgas eesmärgid, planeerimine, ühised kulud ning kummagi lepinguosalise tehtavad sissemaksed.

Artikkel 10

Aastaaruanne

1. Iga projektijuht esitab hiljemalt iga aasta 31. märtsiks juhtkomiteele kinnitamiseks aastaaruande, mis hõlmab kõiki asjakohase laiema lähenemise meetmete projekti rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas ülevaadet kummagi lepinguosalise sissemaksetest ning kõnealusele projektile Jaapani rakendusasutuse poolt vastavalt artikli 7 lõikele 3 tehtud väljamaksetest. Pärast juhtkomitees kinnitamist saadab projektijuht lepinguosalistele ja rakendusasutustele aastaaruande ning juhtkomitee kommentaarid, kui neid on.

2. Jaapani rakendusasutus annab igale projektijuhile andmed, mis on vajalikud lepinguosaliste sissemaksete ja asjakohasele projektile Jaapani rakendusasutuse poolt tehtud väljamaksete kokkuvõtte koostamiseks.

3. Artiklites 8–10 sätestatud projektikavad, tööprogrammid ja aastaaruanded ning kõik muud laiema lähenemise meetmete rakendamisega seotud olulised dokumendid koostatakse inglise keeles.

Artikkel 11

Finantsaudit

Kumbki lepinguosaline võib lepingu kehtivusajal ning kuni viis aastat pärast selle lõppemist või lõpetamist algatada dokumentidel ja kohapealsel kontrollimisel põhineva finantsauditi kontode suhtes, mida Jaapani rakendusasutus laiema lähenemise meetmete kohta peab. Vastavalt vajadusele ja võimaluse korral on auditeerimiseks avatud kõik registrid, arvestusdokumendid ja muud dokumendid, mida rakendusasutused ja projektijuhid laiema lähenemise meetmetega seoses peavad.

4. peatükk

Vahendid

Artikkel 12

Üldpõhimõtted

1. Laiema lähenemise meetmete rakendamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:

(a) mitterahalised sissemaksed vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ning [Brüsseli] ühisdeklaratsioonis ja selle lisandustes sätestatud tingimustele, sealhulgas:

(i) konkreetsed komponendid, seadmed, materjalid ning muud kaubad ja teenused; ning

(ii) eksperdid, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt, ning töötajad, kelle lepinguosaline teeb kättesaadavaks sekretariaadile pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt; ja

(b) rahalised sissemaksed vastavalt [Brüsseli] ühisdeklaratsioonis ja sellele lisandustes sätestatud tingimustele.

2. Kui lepinguosaliste õigusaktidest ei tulene teisiti, võib [Brüsseli] ühisdeklaratsioonile lisatud dokumenti „Lepinguosaliste sissemaksete hinnanguline väärtus ja jaotus” igal aastal juhtkomitee otsusega ajakohastada.

Artikkel 13

Maksud

1. Kumbki lepinguosaline annab loa käesoleva lepingu täitmiseks vajalike kaupade tollimaksuvabaks importimiseks oma territooriumile ja eksportimiseks oma territooriumilt ning tagab nende vabastamise kõikidest muudest tollivõimude kogutavatest maksudest ja lõivudest ning impordikeeldudest ja -piirangutest. Käesolevat lõiget kohaldatakse kõnealuste vajalike kaupade päritoluriigist olenemata.

2. Artikli 12 lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud eksperdid, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt, ning töötajad, kes tehakse sekretariaadile kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt kui mitterahaline sissemakse, on teise lepinguosalise territooriumil vabastatud palgalt, töötasudelt ja muudelt rahalistelt tasudelt võetavatest maksudest.

Artikkel 14

Sätted mitterahaliste sissemaksete kohta

1. Kõik mitterahalised sissemaksed tehakse hankekokkuleppe (edaspidi „hankekokkulepe”) alusel, mille rakendusasutus sõlmib asjaomase projektijuhi nõusolekul.

2. Hankekokkuleppes sätestatakse tehtavate sissemaksete üksikasjalik tehniline kirjeldus, sealhulgas tehnilised spetsifikatsioonid, ajakavad, vahe-eesmärgid, riskianalüüs, tulemused ning vastuvõtukriteeriumid, ja tingimused, mille alusel asjaomasel projektijuhil võimaldatakse teha tehnilist kontrolli mitterahaliste sissemaksete toimimise üle. Hankekokkuleppes sätestatakse eelkõige:

(a) iga mitterahalise sissemakse hinnanguline väärtus;

(b) rakendusasutuse ja projektijuhi ülesanded ja vastutus;

(c) hanke menetluskord;

(d) vahe-eesmärkide ja tulemuste vastuvõtmise ajakava ja tingimused;

(e) kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine;

(f) asjaomase projektijuhi, rakendusasutuste ning tulemuste saavutamisega seotud üksuste suhted ja järelevalvemenetlus;

(g) selliste hankes tehtavate muudatuste käsitlemise menetlused, mis võivad mõjutada kulusid, ajakava ja teostatavust; ja

(h) lõpptulemuste heakskiitmine ning võimalik omandiõiguse üleminek.

3. EURATOMI poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt määratud rakendusasutuse (edaspidi „Euroopa rakendusasutus“) mitterahalise sissemaksena antavate komponentide omandiõigus läheb Jaapani rakendusasutusele üle hetkel, mil vastav projektijuht ning Jaapani rakendusasutus selle vastavas tööde teostamise kohas üle võtavad. Jaapani rakendusasutus vastutab Euroopa rakendusasutuse panuseks olevate komponentide veo eest sihtsadamast tööde teostamise kohta.

4. Ekspertide või sekretariaadi töötajate puhul sõlmitakse hankekokkuleppe asemel lähetuskokkulepe. Ekspertide ja sekretariaadi töötajate hinnanguline väärtus määratakse kindlaks [Brüsseli] ühisdeklaratsioonile lisatud dokumendi „Lepinguosaliste sissemaksete hinnanguline väärtus ja jaotus” kohaselt ning juhtkomitee võib seda vastavalt vajadusele ajakohastada.

5. Kumbki lepinguosaline vastutab nende ekspertide ja sekretariaadi töötajate töötasude, kindlustusmaksete ja toetuste eest, kelle tema on kättesaadavaks teinud, ning katab nende reisi- ja elamiskulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Projektimeeskondi ja/või sekretariaati vastuvõttev lepinguosaline korraldab ekspertidele ja sekretariaadi töötajatele ning nende perekondadele nõuetekohase majutuse. Projektimeeskondi ja/või sekretariaati vastuvõttev lepinguosaline võtab ka vajalikud meetmed, et hõlbustada ekspertide ning sekretariaadi töötajate ja nende perekondade sisenemist oma territooriumile, ning nõuab, et tema rakendusasutus aitaks parimal võimalikul viisil kaasa vajalike õigus- ja tõlketeenuste osutamisele mis tahes kohtuasjade puhul, mis algatatakse ekspertide ja sekretariaadi töötajate suhtes seoses nende tööülesannete täitmisega. Eksperdid ja sekretariaadi töötajad, kelle kumbki lepinguosaline teisele lepinguosaline kättesaadavaks teeb, peavad oma tööülesannete täitmisel teise lepinguosalise juures järgima vastuvõtvas asutuses kehtivaid või lähetuskokkuleppes kokkulepitud üldisi ja konkreetseid töö- ja ohutuseeskirju.

Artikkel 15

Jaotuse korrigeerimine

Kui ettenägematud asjaolud seda nõuavad, võib kumbki lepinguosaline teha ettepaneku muuta laiema lähenemise meetmete projekti raames tehtavate sissemaksete jaotust. Selle ettepaneku alusel teeb asjaomane projektijuht pärast asjakohase projektikomiteega konsulteerimist juhtkomiteele ettepaneku muuta vahendite jaotust, säilitades seejuures projekti üldmaksumuse ning lepinguosaliste sissemaksete üldise tasakaalu nimetatud projektis.

Artikkel 16

Rahalised sissemaksed

Kõik Euroopa rakendusasutuse maksed tehakse eurodes. Kõik Jaapani rakendusasutuse maksed tehakse jeenides.

Artikkel 17

Projektimeeskondade ühised kulud

Iga projektimeeskonna ühised kulud tasub Jaapani rakendusasutus vastavalt artikli 7 lõikele 3. Selleks võtab Jaapani rakendusasutus asjaomase projektijuhi taotluse alusel vajalikud meetmed vastavalt asjakohase tööprogrammi ülemmääradele.

5. peatükk

Teave ja intellektuaalomand

Artikkel 18

Teabe levitamine, kasutamine ja kaitse

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) informatsioon – joonised, disainilahendused, arvutused, aruanded ja muud dokumendid, dokumenteeritud andmed või teadusuuringute ja arendustegevuse meetodid, kaitstavate ja mittekaitstavate leiutiste ja avastuste kirjeldused; ja

(b) konfidentsiaalne äriteave – oskusteavet, ärisaladusi või tehnilisi, ärilisi või finantsandmeid sisaldav teave, mis:

(i) on omaniku poolt konfidentsiaalsena hoitud;

(ii) ei ole üldteada ega muude allikate kaudu kättesaadav;

(iii) ei ole omaniku poolt teistele osalistele ilma konfidentsiaalsusnõudeta kättesaadavaks tehtud; ja

(iv) ei ole vastuvõtvale lepinguosalisele ilma konfidentsiaalsusnõueteta kättesaadavaks tehtud.

2. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, toetavad lepinguosalised käesoleva lepingu rakendamisel loodud teabe võimalikult ulatuslikku levikut.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, tehakse projektimeeskondade liikmete poolt käesoleva lepinguga ette nähtud ülesannete täitmisel loodud teave vabalt kättesaadavaks mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda termotuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.

4. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, on mõlemal lepinguosalisel käesoleva lepingu rakendamisest vahetult tulenevate teaduslike ja tehniliste artiklite, aruannete ja raamatute tõlkimiseks, reprodutseerimiseks ja avalikuks levitamiseks kõiki riike hõlmav kasutustasuta tühistamatu lihtlitsents. Kõikidel autoriõigusega kaitstud tööde eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis on loodud käesoleva peatüki sätete alusel, näidatakse töö autorite nimed, kui autor ei ole selgesõnaliselt keeldunud oma nime avaldamisest.

5. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, tehakse rakendusasutuse töötajate poolt käesoleva lepinguga ette nähtud ülesannete täitmisel loodud teave vabalt kättesaadavaks projektimeeskondadele ja mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda termotuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.

6. Kõik rakendusasutuse või projektijuhi algatusel sõlmitud lepingud, mis on seotud neile käesoleva lepinguga määratud ülesannete täitmisega, peavad sisaldama sätteid, mis võimaldavad lepinguosalistel täita oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

7. Kui tema õigusaktidest, kohustustest kolmandate isikute ees ning käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, võtab kumbki lepinguosaline parimad võimalikud meetmed, et teha projektimeeskondadele ja rakendusasutustele kättesaadavaks kogu tema käsutuses olev teave, mis on neile käesoleva lepinguga määratud ülesannete täitmiseks vajalik.

8. Kui käesoleva lepingu rakendamisel tehakse kättesaadavaks konfidentsiaalne äriteave, tuleb see nõuetekohaselt konfidentsiaalsena märgistada ning edastada konfidentsiaalsusleppe alusel. Nimetatud teabe saaja kasutab seda üksnes käesoleva lepingu täitmiseks ning säilitab teabe konfidentsiaalsuse nimetatud kokkuleppega ette nähtud tingimustel.

Artikkel 19

Intellektuaalomand

1. Käesolevas lepingus on mõistel „intellektuaalomand“ 14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendus. Kumbki lepinguosaline tagab vastavalt oma õigusaktidele, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik omandada käesoleva peatükiga ette nähtud intellektuaalomandi õigused. Käesolev peatükk ei muuda ega piira õiguste jaotust lepinguosalise ning tema kodanike vahel. Selle, kas intellektuaalomandi õigused kuuluvad lepinguosalisele või tema kodanikele, määravad nad kindlaks omavahel vastavalt oma kehtivatele õigusaktidele.

2. Kui projektimeeskonnad loovad käesolevat lepingut täites kaitstavaid objekte, teatab asjaomane projektijuht sellest viivitamata juhtkomiteele ning soovitab, millistes riikides tuleks asjakohasele intellektuaalomandile kaitset taotleda. Kummalgi lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja projektimeeskondade liikmetel, kelle asjaomane lepinguosaline on kättesaadavaks teinud, on siiski õigus omandada asjaomase lepinguosalise territooriumil kõik intellektuaalomandiga seotud õigused, autorlus ja varalised õigused. Juhtkomitee otsustab, kas ja kuidas korraldada nimetatud intellektuaalomandi kaitset kolmandates riikides. Juhul kui lepinguosaline, tema rakendusasutus või projektimeeskondade liikmed, kelle asjaomane lepinguosaline on kättesaadavaks teinud, intellektuaalomandit kaitsevad, tagab asjaomane lepinguosaline, et projektimeeskondade liikmed saaksid seda intellektuaalomandit projektimeeskondadele määratud ülesannete täitmiseks kasutada.

3. Kui rakendusasutuse töötajad loovad neile käesoleva lepinguga määratud ülesande täitmisel intellektuaalomandi, on sellel lepinguosalisel, kelle rakendusasutusega on tegemist, kõnealusel rakendusasutusel või selle töötajatel õigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorlus ja varalised õigused. See lepinguosaline, kelle rakendusasutusega on tegemist, tagab projektimeeskondade liikmetele võimaluse nimetatud intellektuaalomandit vabalt kasutada projektimeeskondadele määratud ülesannete täitmisel ning teisele lepinguosalisele antakse kasutustasuta tühistamatu lihtlitsents koos all-litsentsimise õigusega selle kasutamiseks termotuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.

4. Kui intellektuaalomandi loovad töötajad, kes on tehtud kättesaadavaks rakendusasutuse kaudu ja kes töötavad teise lepinguosalise rakendusasutuses, kohaldatakse järgmisi sätteid, kui kohaldatavatest asjaomastest õigusaktidest ei tulene teisiti:

(a) vastuvõtval lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja töötajatel on õigus omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorlus ja varalised õigused tema enda territooriumil ja kolmandates riikides; ja

(b) lähetaval lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja töötajatel on õigus omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorlus ja varalised õigused tema enda territooriumil.

5. Ilma et see piiraks kohaldatavatest õigusaktidest tulenevaid leiutajate või autorite õigusi, astub kumbki lepinguosaline vajalikke samme, et teha asjaomaste leiutajate või autoritega, kaasa arvatud tema rakendusasutuse töötajatega, käesoleva lepingu täitmiseks vajalikku koostööd. Kumbki lepinguosaline tagab vastavalt oma õigusaktidele preemiate ja hüvitiste maksmise asjaomastele leiutajatele ja autoritele.

6. Kui üks lepinguosaline otsustab õigust intellektuaalomandi kaitsele mõnes riigis või piirkonnas mitte kasutada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning teine lepinguosaline võib kõnealust kaitset taotleda, ilma et see piiraks lõigete 2–4 kohaldamist.

Artikkel 20

Lõppemine ja lõpetamine

Käesoleva peatükiga lepinguosalistele ette nähtud õigused ja kohustused jäävad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele kehtima ka pärast käesoleva lepingu lõppemist või lõpetamist.

6. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised vahetatud diplomaatiliste nootidega teatavad teineteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

Artikkel 22

Kestus ja lõpetamine

1. Käesolev leping kehtib kümme aastat ning jääb jõusse ka edaspidi juhul, kui üks lepinguosaline ei lõpeta seda esialgse kümneaastase kehtivusaja lõpus või pärast seda, teatades teisele lepinguosalisele vähemalt kuus kuud kirjalikult ette oma kavatsusest käesolev leping lõpetada.

2. Käesoleva lepingu võib enne kehtivusaja lõppu lõpetada üksnes:

(a) lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel;

(b) ITERi lepingu lõpetamise korral; või

(c) juhul, kui üks lepinguosalistest ei ole enam ITERi lepingu osaline.

3. Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust, kehtivusaega ega 5. peatüki kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

Artikkel 23

Muutmine

Kui üks lepinguosalistest seda taotleb, peavad lepinguosalised üksteisega nõu käesoleva lepingu muutmise üle ning võivad lepingu muutmises kokku leppida. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised vahetatud diplomaatiliste nootidega teatavad teineteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

Artikkel 24

Vaidluste lahendamine

Kõik lepinguosaliste vaidlused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 25

Teiste ITERi lepinguosaliste osalemine

Kui mõni teine ITERi lepingu osaline väljendab soovi laiema lähenemise meetmete projektis osaleda, esitab asjaomane projektijuht pärast projektikomiteega nõupidamist juhtkomiteele ettepaneku ITERi lepingu osalise projektis osalemise tingimuste kohta. Juhtkomitee teeb projektijuhi ettepaneku alusel otsuse ITERi lepingu osalise osalemise kohta ning kui lepinguosalised selle pärast oma siseriiklikke menetlusi heaks kiidavad, võib ta ITERi lepingu osalisega sõlmida osalemist käsitlevad lepingud ja kokkulepped.

Artikkel 26

Kohaldamine Euratomi suhtes

Vastavalt Euratomi asutamislepingule kohaldatakse käesolevat lepingut nimetatud asutamislepinguga hõlmatud territooriumidel. Vastavalt kõnealusele asutamislepingule ja muudele asjaomastele lepingutele kohaldatakse seda ka Bulgaaria Vabariigi, Rumeenia ja Šveitsi Konföderatsiooni suhtes, kes osalevad Euratomi termotuumaprogrammis täielikult assotsieerunud kolmandate riikidena

SELLE KINNITUSEKS on Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud [Brüsselis], [kuupäev], kahes eksemplaris inglise ja jaapani keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

[Allakirjutaja nimi]

Jaapani valitsuse nimel

[Allakirjutaja nimi]

I lisa

IFMIF/EVEDA

Artikkel 1

Eesmärk

1. Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevale lepingule ja oma õigusaktidele tehnilise projekteerimise valideerimise ja tehnilise projekteerimise meetmed (Engineering Validation and Engineering Design Activities, edaspidi „EVEDA”), mille eesmärk on koostada rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise (International Fusion Materials Irradiation Facility, edaspidi „IFMIF”) üksikasjalik, terviklik ja täielikult integreeritud projekt ning kõik vajalikud andmed tulevaste IFMIFi ehitamise, töölerakendamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamisega seotud otsuste tegemiseks ning IFMIFi kõikide alamsüsteemide jätkuva ja stabiilse toimimise valideerimiseks.

2. Nimetatud projekt ja tehnilised andmed sätestatakse projekteerimise lõpparuandes, mille juhtkomitee võtab projektijuhi ettepaneku alusel vastu pärast projektikomiteega konsulteerimist ning mis tehakse kättesaadavaks mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda rahvusvahelise koostööprogrammi või oma siseriikliku programmi raames.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesoleva lisa artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded:

(a) IFMIFi tehnilise projekti koostamine, sealhulgas:

(i) IFMIFi ja selle kolme peamise alamsüsteemi (kiirendid, sihtrajatis ja katserajatis), kiiritusjärgse uurimise kuumkambrite, lisasüsteemide ja ohutussüsteemide täielik kirjeldus;

(ii) komponentide, alamsüsteemide ja ehitiste üksikasjalikud projektid, mis käsitlevad eelkõige liideseid ja integreerimist;

(iii) erinevate tarne-, ehitus-, kooste-, katse- ja kasutuselevõtu etappide projekteerimise ajakava ning vastav vajalike inim- ja rahaliste ressursside kava; ja

(iv) komponentide tehniline spetsifikatsioon, mis võimaldab teha ehituse alustamiseks vajalike kaupade hanke;

(b) IFMIFi asukohaga seotud nõuete kindlaksmääramine ning vajalike ohutus- ja keskkonnaanalüüside tegemine;

(c) IFMIFi kasutuselevõtu, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise programmi ning seonduvate kulude, inimressursi ja ajakava prognooside esitamine; ja

(d) punktides a–c kirjeldatud tegevusteks vajalike teadusuuringute ja arendustööde valideerimine, sealhulgas:

(i) kahest kiirendist ühe madalenergiaosa prototüübi ja esimese kõrgenergiasektsiooni, sealhulgas raadiosageduse vooluallikate, generaatorite ja nende lisaseadmete projekteerimine, ehitamine ja koostamine ning nende integreeritud kiirguskatsete tegemine;

(ii) skaleeritavate mudelite projekteerimine, tootmine ja katsetamine, et tagada sihtrajatise ja katserajatise insener-tehniline teostatavus; ja

(iii) kiirendi prototüübi ja selle lisasüsteemide paigutamiseks vajalike hoonete ehitus.

2. Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise üksikasjad täpsustatakse projektikavas ja tööprogrammides.

Artikkel 3

Tööde teostamise koht

IFMIF/EVEDA tööde teostamise kohaks on Rokkasho, Aomori prefektuur.

Artikkel 4

Vahendid

Lepinguosalised teevad IFMIF/EVEDA rakendamiseks vajalikud vahendid kättesaadavaks vastavalt [Brüsseli] ühisdeklaratsioonile ja selle lisandustele.

Artikkel 5

Kestus

IFMIF/EVEDA kestus on kuus aastat ning seda võib pikendada juhtkomitee otsusega.

Artikkel 6

Kiirendi komponentide omandiõigus

Olenemata käesoleva lepingu artikli 14 lõikest 3, säilib Euroopa rakendusasutusel omandiõigus käesolevas artiklis sätestatud kiirendi järgmistele komponentidele, mis ta annab mitterahalise sissemaksena, ning pärast reaktoriprototüübi kasutusest kõrvaldamist vastutab ta nende komponentide tagasiveo eest:

(a) injektor;

(b) raadiosageduse vooluallikad, generaatorid ja nende lisaseadmed; ja

(c) juhtimissüsteem.

II lisa

IFERC

Artikkel 1

Eesmärk

Lepinguosalised tegelevad vastavalt käesolevale lepingule ja oma õigusaktidele IFERCis teadusuuringute ja arendustegevusega, mille eesmärk on toetada ITER-projekti ning, kui võimalik, soodustada tulevase energeetilise näidisreaktori (edaspidi „DEMO”) kiiremat realiseerimist.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesoleva lisa artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded:

(a) DEMO projekteerimise teadusuuringute ja arendustegevuse kooskõlastuskeskuse tegevused, mille eesmärgiks on luua ühine alus DEMO projekteerimiseks, sealhulgas:

(i) seminaride ja muude koosolekute pidamine;

(ii) teadus- ja tehnikaalase teabe esitamine ja vahetus;

(iii) DEMO eelprojektiga seotud tegevus; ja

(iv) DEMO tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevus;

(b) arvutisimulatsiooni keskuse tegevused, sealhulgas suuremahulisteks simulatsioonitoiminguteks vajaliku superarvuti soetamine ja käitamine, et analüüsida termotuumasünteesi plasmadega seotud katseandmeid, koostada ITERi tööstsenaariume, prognoosida ITERi rajatiste toimivust ja toetada DEMO projekteerimist; ja

(c) ITERi kaugeksperimentide keskuse tegevused, soodustamaks teadlaste ulatuslikku osalemist ITERi eksperimentides, sealhulgas tuumasünteesivate tokamaki plasmadega seotud kaugeksperimentide meetodite väljatöötamine katsetamiseks olemasolevates seadmetes, näiteks täiustatud ülijuhtivas tokamakis, nagu on ette nähtud III lisa artikliga 1.

Artikkel 3

Tööde teostamise koht

IFERCi tööde teostamise kohaks on Rokkasho, Aomori prefektuur.

Artikkel 4

Vahendid

Lepinguosalised teevad IFERCi meetmete rakendamiseks vajalikud vahendid kättesaadavaks vastavalt [Brüsseli] ühisdeklaratsioonile ja selle lisandustele.

Artikkel 5

Kestus

IFERCi meetmete kestus on kümme aastat ning seda võib pikendada juhtkomitee otsusega.

Artikkel 6

Superarvutisüsteemide tarnimise üksikasjad ja võimalik omandi üleminek

Olenemata käesoleva lepingu artikli 14 lõikest 3, teeb superarvutisüsteemide tarnimise ja võimaliku omandi ülemineku kohta otsuse juhtkomitee vastavalt projektikavale.

III lisa

Satelliit-tokamaki programm

Artikkel 1

Eesmärk

1. Lepinguosalised viivad vastavalt käesolevale lepingule ja oma õigusaktidele ellu satelliit-tokamaki programmi (edaspidi „satelliit-tokamaki programm”). Programm hõlmab järgmist:

(a) osalemine Jaapani rakendusasutusele kuuluva eksperimentaalse tokamak-seadme arendamises täiustatud ülijuhtivaks tokamakiks (edaspidi „täiustatud ülijuhtiv tokamak“); ja

(b) osalemine selle kasutussevõtmises, et toetada ITERi kasutussevõtmist ning teadusuuringuid DEMO saavutamiseks ITERi ja DEMO seisukohalt võtmetähtsusega füüsikaliste aspektide käsitlemise kaudu.

2. Täiustatud ülijuhtiva tokamaki ehitamine ja käitamine toimub satelliit-tokamaki programmi ja Jaapani siseriikliku programmi raames. Täiustatud ülijuhtiva tokamaki kasutamisvõimalused jaotatakse võrdselt siseriikliku programmi ja satelliit-tokamaki programmi vahel.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesoleva lisa artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded:

(a) tootmisetapp: komponentide ja süsteemide projekteerimine ja valmistamine ning täiustatud ülijuhtiva tokamaki montaaž; ja

(b) kasutusetapp: satelliit-tokamaki programmi eksperimentide kavandamine ja elluviimine.

2. Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise üksikasjad täpsustatakse projektikavas ja tööprogrammides järgmistel alustel:

(a) eelprojekti aruande, sealhulgas nende komponentide funktsionaalse spetsifikatsiooni, mida lepinguosalised peavad satelliit-tokamaki programmi rakendamiseks tarnima, esitab Jaapani rakendusasutus ning lepinguosalised vaatavad selle läbi ja kiidavad heaks;

(b) kumbki rakendusasutus koostab tema poolt mitterahalise sissemaksena tarnitavate komponentide üksikasjaliku projekti;

(c) Jaapani rakendusasutus vastutab täiustatud ülijuhtiva tokamaki komponentide integreerimise ning seadme üldise montaaži ja toimimise eest; ja

(d) Euratomil on õigus võrdsetel alustel osaleda täiustatud ülijuhtiva tokamaki kasutamises.

Artikkel 3

Tööde teostamise koht

Satelliit-tokamaki programmi tööde teostamise kohaks on Naka, Ibaraki prefektuur.

Artikkel 4

Vahendid

Lepinguosalised teevad satelliit-tokamaki programmi rakendamiseks vajalikud vahendid kättesaadavaks vastavalt [Brüsseli] ühisdeklaratsioonile ja selle lisandustele.

Artikkel 5

Kestus

Satelliit-tokamaki programmi kestus on kümme aastat ning seda võib pikendada juhtkomitee otsusega.

[1] 15085/04, PIIRATUD KASUTUSEGA.

[2] Nagu seda on hiljem muudetud nõukogu 27. mai 2002. aasta ja 26. novembri 2003. aasta otsustega.

[3] KOM(2006) 458 (lõplik).

[4] SEK(1991) 2535 (lõplik).

[5] KOM(2006) 458 (lõplik).

[6] EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34.

[7] EÜT L 294, 29.10.2002, lk 86.

[8] KOM(2006) xxx (lõplik).

--------------------------------------------------