<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-434/19</NO.CASE><NO.CASE>C-435/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0434</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:750">EU:C:2020:750</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>17</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>17</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek – Liidetud kohtuasjad C‑434/19 ja C‑435/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Poste Italiane</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200924">24. septembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Liidetud kohtuasjad C‑434/19 ja C‑435/19</HT></P><P>Poste Italiane SpA</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Riscossione Sicilia SpA agente riscossione per la provincia di Palermo e delle altre provincie siciliane (C‑434/19)</P><P>ja</P><P>Agenzia delle entrate – Riscossione</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Poste Italiane SpA (C‑435/19),</P><P>menetluses osales:</P><P>Poste italiane SpA – Bancoposta</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Konkurents</KEYWORD><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriikide antud eri- või ainuõigustega ettevõtja</KEYWORD><KEYWORD>Üldist majandushuvi pakkuvad teenused</KEYWORD><KEYWORD>Munitsipaalse kinnisvaramaksu kogumiseks mõeldud postikonto haldamise teenus</KEYWORD><KEYWORD>Abi saanud ettevõtja poolt ühepoolselt kehtestatud vahendustasud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Itaalias maksid munitsipaalse kinnisvaramaksu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>ICI-maks<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) kohustuslased aastatel 1992–2011 seda maksu selle kogumise eest vastutavatele kontsessionääridele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kontsessionäärid<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), kelleks olid kuni 2006. aasta oktoobrini eraõiguslikud üksused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Maksude kogumise ainuõigus anti alates <DATE ISO="20061001">1. oktoobrist 2006</DATE> riigi maksuametile (Agenzia delle entrate). 2017. aastal asutati avalik-õiguslik asutus Agenzia delle entrate-Riscossione, mis täitis maksukogumise ülesandeid õigusega tegutseda kohalike omavalitsuste (maakonnad, provintsid ja vallad) nimel.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Makse tuli teha kas sularahas või ülekandega postikontole, mille pidid kontsessionäärid tingimata avama mõnes Poste Italiane SpA filiaalis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Poste Italiane SpA (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Poste Italiane<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) on riigi enamusosalusega eraõiguslik äriühing, mis asutati Amministrazione autonoma delle Poste e delle Telecomunicazioni (sõltumatu posti- ja telekommunikatsiooniamet) ümberkujundamisel avalik-õiguslikuks majandusüksuseks ja seejärel aktsiaseltsiks.</P></NOTE> Nimetatud üksus võttis konto omanikelt iga sissemaksetehingu pealt vahendustasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus) küsib, kas Poste Italiane jaoks kehtestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>seadusliku monopoli<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> kord selle postikonto, millele ICI-maksu makstakse, teenuse haldamiseks on ELTL artiklitega 106 ja 107 vastuolus olev riigiabi. Ta soovib samuti teada, kas selline kord on kooskõlas ELTL artikliga 102.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 14 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 4 ja käesoleva lepingu artiklite 93, 106 ja 107 kohaldamist ning arvestades kohta, mis liidu ühistes väärtustes kuulub üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, nagu ka nende osa ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, hoolitsevad liit ja liikmesriigid, igaüks oma vastavate volituste ja aluslepingute kohaldamisala piires, et niisugused teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid. Euroopa Parlament ja nõukogu määratlevad määruste abil nimetatud põhimõtted ja tingimused seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas aluslepingutega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 102 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.</P><P>Sellised kuritarvitused võivad seisneda iseäranis:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otseses või kaudses kehtestamises;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramises tarbijate kahjuks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>selles, et lepingu sõlmimise eeltingimuseks seatakse teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud lepingu objektiga<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>ELTL artikli 106 lõigetes 1 ja 2 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="106.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele liikmesriigid annavad eri- või ainuõigused, ei jõusta ega säilita liikmesriigid mingeid meetmeid, mis on vastuolus aluslepingute eeskirjadega, eelkõige nendega, mis on sätestatud artiklis 18 ja artiklites 101–109.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="106.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad aluslepingute eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>ELTL artikli 107 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>ELTL artikli 108 lõige 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Komisjoni informeeritakse kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. Kui komisjon arvab, et mingi selline plaan ei sobi siseturuga kokku artikli 107 järgi, algatab ta viivitamata lõikes 2 ettenähtud menetluse. Asjasse puutuv liikmesriik ei tohi rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluse järgi on tehtud lõplik otsus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Postikontodele kohaldatavad eeskirjad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">1996. aasta seadus nr 662<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="19961228">28. detsembri 1996. aasta</DATE> seadus nr 662 riigi rahanduse ratsionaliseerimise meetmete kohta (Legge <DATE ISO="19961223">23 dicembre 1996</DATE>, n. 662 – Misure di razionalizzazione della finanza pubblica; GURI nr 303, <DATE ISO="19961228">28.12.1996</DATE>, regulaarne lisa nr 233; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>seadus nr 662/1996<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.018"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>18.</NO.PARAG><ALINEA>[…] Alates <DATE ISO="19970101">1. jaanuarist 1997</DATE> […] võib Poste Italiane kehtestada postikontoomanikele vahendustasu. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.019"><NO.PARAG>19.</NO.PARAG><ALINEA>Posti- ja makseteenuseid, mille jaoks ei ole kehtivates õigusnormides sõnaselgelt ette nähtud seadusliku monopoli korda, osutavad ettevõtja Poste Italiane ja teised vaba konkurentsi tingimustes tegutsevad ettevõtjad. […] Poste Italiane on kohustatud pidama eraldi raamatupidamisarvestust, milles on eristatud eelkõige seadusliku monopoli korra raames osutatud teenustega seotud kulud ja koormus vaba konkurentsi tingimustes osutatud teenuste kuludest ja koormusest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.020"><NO.PARAG>20.</NO.PARAG><ALINEA>Alates 1. aprillist 1997 määrab lõikes 19 nimetatud teenuste hinnad, ka lepinguliselt, kindlaks ettevõtja Poste Italiane, võttes arvesse klientide nõudmisi ja nõudluse omadusi ning liiklusmahtude säilitamise ja arendamise nõuet […]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vabariigi presidendi 2001. aasta dekreet nr 144<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vabariigi presidendi <DATE ISO="20010314">14. märtsi 2001. aasta</DATE> dekreet nr 144 – Postipangateenuste eeskirjad (Decreto del Presidente della Repubblica <DATE ISO="20010314">14 marzo 2001</DATE>, n. 144 – Regolamento recante norme sui servizi di bancoposta; GURI nr 94, <DATE ISO="20010423">23.4.2001</DATE>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>dekreet nr 144/2001<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>[k]ui käesolevas dekreedis ei ole sätestatud teisiti, reguleeritakse klientidega suhteid postikontoga lepinguliselt, järgides tsiviilseadustiku ja eriseaduste sätteid<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poste Italiane nõukogu otsus nr 57/1996</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Selles otsuses lepiti kokku, et teenuse kontsessionääride postikonto iga maksuhaldustoimingu eest võetakse vahendustasu. Selle summa suuruseks määrati 1. aprillist 1997 kuni <DATE ISO="20010531">31. maini 2001</DATE> 0,05 eurot ja <DATE ISO="20010601">1. juunist 2001</DATE> kuni <DATE ISO="20031231">31. detsembrini 2003</DATE> 0,23 eurot.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohalike omavalitsusüksuste maksudele kohaldatavad õigusnormid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">1992. aasta seadusandlik dekreet nr 504<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="19921230">30. detsembri 1992. aasta</DATE> seadusandlik dekreet nr 504 kohalike omavalitsusüksuste rahastamise ümberkorraldamise kohta vastavalt <DATE ISO="19921023">23. oktoobri 1992. aasta</DATE> seaduse nr 421 artiklile 4 (Decreto legislativo <DATE ISO="19921230">30 dicembre 1992</DATE>, n. 504 – Riordino della finanza degli enti territoriali, a norma dell’articolo 4 della legge <DATE ISO="19921023">23 ottobre 1992</DATE>, n. 421; GURI nr 305, <DATE ISO="19921230">30.12.1992</DATE>, regulaarne lisa nr 137; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>seadusandlik dekreet nr 504/1992<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Artikli 10 lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Lõike 2 alusel tasumisele kuuluv maks tuleb tasuda otse sissemaksega kontsessionäärile, kes vastutab maksu kogumise eest piirkonnas, kus asub artiklis 4 osutatud omavalitsus, või maksega selle kontsessionääri nimel avatud spetsiaalsele postikontole […]. Kontsessionäärile tasumisele kuuluva vahendustasu maksab maksustav omavalitsus ja selle suuruseks on määratud 1% saadud summadest, minimaalselt [1,75 eurot] ja maksimaalselt [50 eurot] iga maksumaksja tehtud makse kohta<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rahandusministri 1993. aasta dekreet nr 567<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Rahandusministri <DATE ISO="19931228">28. detsembri 1993. aasta</DATE> dekreet nr 567 – <DATE ISO="19911230">30. detsembri 1991. aasta</DATE> seaduse nr 413 maksukonto asutamise kohta artikli 78 lõigete 27–38 rakendusmäärus (Decreto del Ministro delle Finanze <DATE ISO="19931228">28 dicembre 1993</DATE>, n. 567 – Regolamento di attuazione dell’art. 78, commi da 27 a 38, della legge <DATE ISO="19911230">30 dicembre 1991</DATE>, n. 413, concernente l’istituzione del conto fiscale; GURI nr 306, <DATE ISO="19931231">31.12.1993</DATE>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Artiklid 5–7 võimaldavad maksukonto omanikel maksta otse kontsessionääri kontorites või krediidiasutuses tagasivõetamatu maksekorralduse alusel kontsessionäärile summad, mis on seotud füüsilise isiku tulumaksuga ja juriidilise isiku tulumaksuga (sealhulgas asendajana), kohaliku tulumaksuga, neid asendavate maksude ja käibemaksuga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">1997. aasta seadusandlik dekreet nr 446<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="19971215">15. detsembri 1997. aasta</DATE> seadusandlik dekreet nr 446 – Piirkondliku tootmistegevuse maksu kehtestamine, maksuastmete ja -määrade läbivaatamise ning füüsilise isiku tulumaksu mahaarvamiste ja sellele maksule piirkondliku lisamaksu kehtestamine ning kohaliku maksukorralduse ümberkorraldamine (Decreto legislativo <DATE ISO="19971215">15 dicembre 1997</DATE>, n. 446 – Istituzione dell’imposta regionale sulle attività produttive, revisione degli scaglioni, delle aliquote e delle detrazioni dell’Irpef e istituzione di una addizionale regionale a tale imposta, nonché riordino della disciplina dei tributi locali (GURI nr 298, <DATE ISO="19971223">23.12.1997</DATE>, regulaarne lisa nr 252).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Artikli 59 lõige 1 jätab kohalikke makseid käsitlevate õigusnormide vastuvõtmise õiguse kohalikele omavalitsustele, et ratsionaliseerida maksete tegemise korda, nähes lisaks kontsessionäärile maksmisele ette ka maksmise kohaliku omavalitsusüksuse maksuhalduri nimel avatud postikontole, otsemakse tegemise omavalitsusüksusele ja maksmise pangandussüsteemi kaudu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">2011. aasta dekreetseadus nr 70<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20110513">13. mai 2011. aasta</DATE> dekreetseadus nr 70 – Euroopa poolaasta – Esimesed kiireloomulised meetmed majanduse toetamiseks (Decreto legge <DATE ISO="20110513">13 maggio 2011</DATE>, n. 70 – Semestre Europeo – Prime disposizioni urgenti per l’economia; GURI nr 110, <DATE ISO="20110513">13.5.2011</DATE>). Sellest sai (muudatustega) <DATE ISO="20110712">12. juuli 2011. aasta</DATE> seadus nr 106 (legge <DATE ISO="20110712">12 luglio 2011</DATE>, n. 106; GURI nr 160, <DATE ISO="20110712">12.7.2011</DATE>), mida on hiljem muudetud <DATE ISO="20111206">6. detsembri 2011. aasta</DATE> dekreetseadusega nr 201 (decreto legge <DATE ISO="20111206">6 dicembre 2011</DATE>, n. 201), mis omakorda muudeti (muudatustega) <DATE ISO="20111222">22. detsembri 2011. aasta</DATE> seaduseks nr 214 (legge <DATE ISO="20111222">22 dicembre 2011</DATE>, n. 214; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>dekreetseadus nr 70/2011<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Selle artikli 7 lõike 2 punktis gg-<HT TYPE="ITALIC">septies</HT> on ette nähtud:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20120302">2. märtsi 2012. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 16 (decreto legge <DATE ISO="20120302">2 marzo 2012</DATE>, n. 16), mis muudeti (muudatustega) <DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> seaduseks nr 44 (legge <DATE ISO="20120426">26 aprile 2012</DATE>, n. 44), artikli 5 lõikega 8 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> muudetud redaktsioonis.</P></NOTE></TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Kui maksutulu kogumine on tehtud ülesandeks [kontsessionääridele], avatakse selleks kontsessionääri nimel üks või mitu posti- või pangaarvelduskontot, mis on määratud avaliku sektori hankija tulude sissenõudmiseks ja millele tuleb maksta kõik saadud summad<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud (vastavalt eelotsusetaotlustele), vaidlused ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Poste Italiane tegevus määrati kindlaks järk-järgult selle äriühingu erastamise protsessi käigus. Eelkõige jäeti riigisiseste õigusnormidega talle teatud teenuste osutamise õigus koos kohustusega pidada eraldi raamatupidamisarvestust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Seadusandliku dekreedi nr 504/1992 artikli 10 lõikes 3 nähti ICI-maksu tasumise võimalustena ette kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>tasumine otse maksu koguvale kontsessionäärile, kelle piirkonnas asub [maksustatava kinnisvara] omavalitsus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, või maksmine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>selle kontsessionääri nimel avatud spetsiaalsele postikontole<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Kontsessionäär oli seega kohustatud avama postikonto, et täita maksu koguva omavalitsusüksuse ees võetud kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei mõjutanud seda kohustust kuni 2011. aastani hilisemad seadusemuudatused, mis laiendasid kohalike maksude tasumise võimalusi (tagasivõetamatu maksekorraldus pankadele, maksmine kohaliku omavalitsusüksuse kontorites või maksmine munitsipaalkassa nimel avatud kontodele). Alles 2011. aastal anti kohalikke makse koguvale kontsessionäärile sõnaselgelt võimalus avada postikonto asemel lihtsalt üks ainus pangakonto.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Amministrazione delle Poste erastamise protsessi käigus muutusid ka posti ja makseteenuste tariifide kindlaksmääramise kriteeriumid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kehtestati ameti- ja riigiasutuste nimel tasuta teenuste osutamise keeld, pädevate ministritega kooskõlastamise ümberkorraldamine ja kaotati igasugused tariifi- või sotsiaalkohustused konkurentsi korras osutatavate teenuste puhul.</P></NOTE> Täpsemalt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>1996. aastal kehtestati vahendustasu iga tehingu pealt, mis tehakse postikontosuhete haldamisel maksukogumisteenust osutava kontsessionääriga.</P></ITEM><ITEM><P>2001. aastal otsustati kohaldada kliendisuhetele ja postikontodele tsiviilõiguslikku lepingulist korda, mis juba kehtis pangakontode suhtes.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluste aluseks olevate vaidluste pooled on Poste Italiane ja kaks kontsessionääri,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Riscossione Sicilia SpA agente riscossione per la provincia di Palermo e delle altre provincia siciliane (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Riscossione Sicilia<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) (kohtuasi C‑434/19) ja Agenzia delle entrate – Riscossione (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Agenzia<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) (kohtuasi C‑435/19).</P></NOTE> kellelt see üksus nõuab vahendustasu maksmist iga nende postikontodele aastatel 1997–2011 tehtud ICI makse pealt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Ühelt poolt (kohtuasi C‑434/19) palus Poste Italiane, et Riscossione Sicilialt mõistetaks tema kasuks välja vaidlusalune vahendustasu. Kui Poste Italiane nõue oli esimeses astmes rahuldamata jäetud, tunnistas apellatsioonikohus tema õigust ajavahemikul pärast <DATE ISO="20060601">1. juunit 2006</DATE>.</P></ITEM><ITEM><P>Teiselt poolt (C‑435/19) jäeti Poste Italiane analoogne nõue Agenzia vastu samuti esimeses astmes rahuldamata ja rahuldati apellatsiooniastmes.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kui vastavad kaebused esitati Corte suprema di cassazionele (kassatsioonikohus), esitas see kohus kaks ühesugust järgmise sisuga eelotsusetaotlust.</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.P><TXT>Kas ELTL artikliga 14 […] ning ELTL artikli 106 lõikega 2 […] ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse skeemi (schema del servizio di interesse economico generale, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>SIEG<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>) regulatsiooniga on vastuolus niisugune õigusnorm, nagu on nähtud ette seadusandliku dekreedi nr 504/1992 artikli 10 lõikes 3 koostoimes seaduse nr 662/1996 artikli 2 lõigetega 18–20, mille kohaselt on loodud ja säilitatakse – ka pärast Poste Italiane […] osutatavate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>postipanga<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> teenuste erastamist – tegevusega tegelemise ainuõigus (monopoolne seisund), mis on Poste Italianel […] ja mille ese on niisuguse postikontoteenuse haldamine, mis on mõeldud munitsipaalse kinnisvaramaksu (ICI-maks) kogumiseks, ning seda võttes arvesse riigi õigusnormide arengut<?PAGE NO="6"?> maksude sissenõudmise alal – õigusnormid, mis juba vähemalt 1997. aastast võimaldavad maksukohustuslastel ja ka kohalikel maksuasutustel kasutada pangasüsteemi kaudu tasumise ja sissenõudmise viisi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui vastuseks esimesele küsimusele peaks leitama, et seadusjärgse monopoli loomine vastab SIEG tunnustele, on ELTL artikli 106 lõikega 2 […] ja ELTL artikli 107 lõikega 1 […] nii tõlgendatuna, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, seoses nõuetega, mille eesmärk on eristada õiguspärast meedet – millega hüvitatakse avaliku teenuse osutamise kohustusi – õigusvastasest riigiabist ([…] kohtuotsus Altmark […] C‑280/00), vastuolus niisugune õigusnorm, nagu tuleneb seadusandliku dekreedi nr 504/1992 artikli 10 lõikest 3 koostoimes seaduse nr 662/1996 artikli 2 lõigetega 18–20 ja […] dekreedi nr 144/2001 artikli 3 lõikega 1, millega on Poste Italianele […] antud õigus määrata ühepoolselt kindlaks selle vahendustasu summa, mida kontsessionääril (vahendajal) ICI-maksu kogumise eest tasuda tuleb ja mida kohaldatakse iga haldustehingu suhtes kontsessionääri nimel avatud postikontol, arvestades, et Poste Italiane […] määras oma nõukogu otsusega nr 57/1996 ajavahemikul 1. aprillist 1997 kuni <DATE ISO="20010531">31. maini 2001</DATE> selle vahendustasu suuruseks 100 liiri ja alates 2001. aasta 1. juunist 0,23 eurot?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas ELTL artikli 102 lõikega 1 […] niisugusena, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus […], on vastuolus niisugune õigusnormide kogum, mille moodustavad seaduse nr 662/1996 artikli 2 lõiked 18–20, […] dekreedi nr 144/2001 artikli 3 lõige 1 ja seadusandliku dekreedi nr 504/1992 artikli 10 lõige 3, mida kontsessionäär (vahendaja) peab kindlasti järgima ja maksma seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>vahendustasu<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> niisugusena, nagu selle on kindlaks määranud või nagu seda muudab ühepoolselt Poste Italiane […], kusjuures ta ei saa postikontolepingust muidu taganeda, kui peab rikkuma seadusandliku dekreedi nr 504/1992 artikli 10 lõiget 3 ja jätma täitmata ICI-maksu kogumise kohustuse, mille ta on maksu kohaldava kohaliku omavalitsusasutuse suhtes võtnud?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlused registreeriti Euroopa Kohtus <DATE ISO="20190605">5. juunil 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud Poste Italiane, Agenzia ja komisjon, kes vastasid kirjalikult Euroopa Kohtu küsimustele, mis olid esitatud <DATE ISO="20200422">22. aprilliks 2020</DATE> määratud ja hiljem tühistatud avaliku kohtuistungi asemel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatav märkus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus peab eelotsusetaotlust lahendades lähtuma faktilistest asjaoludest ja riigisisese õiguse kokkuvõttest, mille on talle esitanud eelotsusetaotluse esitanud kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coty Germany</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑567/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:267">EU:C:2020:267</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas nähtub sellest kokkuvõttest see, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetab Poste Italiane <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>seaduslikuks monopoliks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> arvelduskonto teenuse osutamisel ICI-maksu sissenõudmiseks. See monopol ei takista siiski maksumaksjatel tasuda maksu otse kontsessionääridele ilma Poste Italiane vahenduseta, nagu on märgitud ka eelotsusetaotlustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Poste Italiane väidab nii oma kirjalikes seisukohtades (punktid 12–15) kui ka vastuses Euroopa Kohtu konkreetsele küsimusele, et oli lisaks ka muid ICI-maksu makseviise, mida ei ole eelotsusetaotlustes mainitud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Ta väidab konkreetselt, et seda makset võis teha <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kontsessionääriga kooskõlastatud [muude] krediidiasutuste kaudu [peale Poste Italiane]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Sellega seoses viitab ta ministri <DATE ISO="19930512">12. mai 1993. aasta</DATE> dekreedile, mida on muudetud <DATE ISO="20011210">10. detsembri 2001. aasta</DATE> määrusega ja mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>[ICI] maksumaksja võib makse tegemiseks tugineda maksu kogumisega tegeleva kontsessionääriga kooskõlastatud krediidiasutustele<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</P></NOTE> ning alates seadusandlikust dekreedist nr 446/1997 otse ICI-maksu koguvas kohalikus omavalitsuses või tema nimetatud teatud krediidiasutustes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Oma väite kinnituseks viitab ta majandus- ja rahandusministeeriumi <DATE ISO="20020530">30. mai 2002. aasta</DATE> ringkirjale nr 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Selgitused ICI maksmise kohta<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nende aspektide üle otsustamine on Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) ülesanne, kuna aspektide tõendamine võiks teatud mõttes <HT TYPE="ITALIC">nõrgendada</HT> eeldust, millel eelotsusetaotlus põhineb.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ICI-maksu kogumisel postikontoteenuse haldamise õiguse reserveerimine Poste Italianele vastab üldist majandushuvi pakkuva teenuse tunnustele.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte seisukohad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Poste Italiane väidab, et esimene küsimus on vastuvõetamatu nii seetõttu, et see puudutab ELTL artiklit 14, kui ka seetõttu, et liikmesriigi kohtu pädevuses on kohaldada vahetult ELTL artikli 106 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Teise võimalusena väidab ta, et Poste Italiane õiguslik regulatsioon ei anna talle ainuõigust ICI-maksu sissenõudmise teenusele, kuna kontsessionäärid võivad kasutada ka teisi vahendeid. Ta kinnitab, et igal juhul ei ole täidetud tingimused selleks, et pidada postikontode haldamist üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Agenzia väidab, et kontsessionääride ja Poste Italiane suhe on monopoolne. Esimesed on vältimatult kohustatud avama postikonto selles üksuses, mis võib lepingutingimusi ühepoolselt muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Agenzia sõnul ei saa postikontoteenust, mida osutab Poste Italiane sellistel tingimustel ja mida rahastatakse kohustuslikust komisjonitasust, osutada teised – riigisisesed või Euroopa – üksused, mis annab eelise ainult ühele ettevõtjale. Lisaks ei ole komisjonitasusid tema sõnul kindlaks määratud objektiivselt ja läbipaistvalt ning on välistatud, et kontsessionäärid võiksid pidada läbirääkimisi soodsamate tingimuste üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et Poste Italianet ei ole kohustatud aktiga (Euroopa Kohtu praktika tähenduses) osutama teenuseid avaliku teenuse osutamise kohustusena.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole esimene küsimus seetõttu, et eelotsusetaotlustes on viidatud ELTL artiklile 14, vastuvõetamatu. Kuigi – nagu väidab Poste Italiane – ei ole lihtne hinnata, mis tüüpi tõlgendamiskahtlust see säte käesoleval juhul tekitab, on kindel, et esimene küsimus puudutab sisuliselt ELTL artiklit 106: ELTL artiklit 14 on nimetatud seepärast, et mõlemas viidatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 14 puudutab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, kuna selles on sätestatud, et liit ja riigid hoolitsevad selle eest, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>niisugused teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste […] alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. ELTL artikli 106 lõige 2 näeb ette, et selliste teenuste allutamine aluslepingute eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele, ei tohi takistada nende haldamise eest vastutavatel ettevõtjatel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>nendele määratud eriülesannete täitmist<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Mõlemad sätted on seega sama mõttega: tagada, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused alluvad aluslepingutele, tagades ühtlasi, et see ei kahjustataks nende eriülesandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nagu väidab Poste Italiane, on liikmesriigi kohtu ülesanne hinnata, kas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesandega ettevõtjate tegevus on ELTL artikliga 106 kooskõlas. Liikmesriikide kohtute ülesanne on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kontrollida, kas selline tegevus võib, juhul kui see on selle sättega vastuolus, olla õigustatud ettevõtjatele määratud eriülesandest tulenevate vajadustega<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="19910618">18. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ERT</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑260/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:254">EU:C:1991:254</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>ELTL artikli 267 raames võib liikmesriigi kohus aga vabalt taotleda Euroopa Kohtult koostööd, kui ta peab seda vajalikuks, et esitada talle oma küsimused ELTL artikli 106 tõlgendamise kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>[…] on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval siseriiklikul kohtul õigus iga konkreetse kohtuasja eripärasid arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. <DATE ISO="20170627">27. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:496">EU:C:2017:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Need küsimused võivad õiguspäraselt puudutada tegevuse kvalifitseerimist üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) esitab lõppkokkuvõttes küsimuse liidu õiguse tõlgendamise kohta, millele on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud vastama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><HT TYPE="ITALIC">Loc. ult. cit.</HT></P></NOTE> Ta võiks keelduda sellest vastamisest vaid siis, kui on ilmne, et taotletud tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasjaga, kui küsimus on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Muu hulgas <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Millegi sellisega selle esimese küsimuse puhul tegemist ei ole.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Nagu ma meenutasin, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kindlaks teha, kas Poste Italianele tõepoolest usaldati selgelt määratletud avaliku teenuse kohustuste täitmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kui selle kohtu lõplikust hinnangust ei tulene teisiti, olen ma Poste Italiane ja komisjoniga nõus, et vaidlusaluse õigusliku korra analüüsist ei nähtu, et finantsteenuseid, mida osutab Poste Italiane ICI-maksu kogumise kontsessionääridele, võiks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>üldist majandushuvi<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> pakkuvateks teenusteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Liikmesriikide õigus määratleda üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ei ole piiramatu, vaid selle suhtes kehtib teatud hulk tingimusi. Nende hulgas on esiteks, et asjaomane ettevõtja täidab tõepoolest avaliku teenuse osutamise kohustusi ja need kohustused on riigisiseses õiguses täpselt määratletud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comunidad Autónoma del País Vasco jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑66/16 P–C‑69/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:999">EU:C:2017:999</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>kohtuotsus Baskimaa autonoomne piirkond jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, punkt 72).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selle tingimuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>eesmärk [on] saavutada läbipaistvus ja õiguskindlus, mis nõuab, et täidetud oleks miinimumtingimused, mis eeldavad avaliku võimu ühte või mitut akti, millega on piisavalt täpselt määratletud vähemalt ettevõtjale täitmiseks antud avaliku teenuse kohustuste laad, kestus ja ulatus<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus Baskimaa autonoomne piirkond jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, punkt 73.</P></NOTE>. Nii et, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>selliseid objektiivseid kriteeriume selgelt määratletud ei ole, ei saa kontrollida, kas konkreetne tegevus võib kuuluda üldist majandushuvi pakkuva teenuse mõiste alla<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><HT TYPE="ITALIC">Loc. ult. cit.</HT></P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Mis puutub Poste Italiane pangandustegevusse, siis ei ilmne, et Poste Italiane oleks ametlikult kohustatud osutama teatud teenuseid avaliku teenuse osutamise kohustuse raames, tingimustel, millega määratakse piisavalt täpselt kindlaks nende teenuste laad ja ulatus, mistõttu eespool viidatud läbipaistvuse ja õiguskindluse eesmärk ei ole täidetud. Ainuüksi sellest tegurist piisab, et välistada, et tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Teine asi on see, et Poste Italiane kui universaalse postiteenuse pakkuja Itaalias osutab selles konkreetses valdkonnas üldist majandushuvi pakkuvat teenust, mille üle vaidlust ei ole. Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, ei kuulu direktiivis 97/67/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19971215">15. detsembri 1997. aasta</DATE> direktiiv ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="015" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 15, lk 14</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/03, lk 71), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080220">20. veebruari 2008. aasta</DATE> direktiiviga 2008/6/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="052" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2008">EÜT 2008, L 52, lk 3</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> nimetatud postiteenuste hulka postiettevõtjate osutatavad finantsteenused, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>isegi mitte need, mida osutavad postiteenuste osutajad lisateenusena<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20040311">11. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asempre ja Asociación Nacional de Empresas de Externalización y Gestión de Envíos y Pequeña Paquetería</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑240/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:140">EU:C:2004:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EasyPay ja Finance Engineering</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:716">EU:C:2015:716</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes näib, et finantsteenuseid, mida Poste Italiane oma klientidele osutab, kasutades ära seda, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetab Itaalia territooriumi tema harukontorite võrguga <HT TYPE="ITALIC">kapillaarselt</HT> katmiseks, ei käsitata üldist majandushuvi pakkuvate teenustena Euroopa Kohtu praktika tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt sellega seoses <DATE ISO="20130913">13. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poste Italiane <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑525/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:481">EU:T:2013:481</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktid 1 ja 2: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Poste Italiane osutab universaalset postiteenust ja tegeleb pangandustegevusega kogu Itaalia territooriumil […] Hageja [Poste Italiane] pangandustegevus ei kuulu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kohustuste alla<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</P></NOTE> Nende teenuste hulgas on kolmandatele isikutele (nende hulgas ICI-maksu kogumise kontsessionäärid) võimaluse pakkumine avada ja hallata posti- või muud tüüpi arvelduskontosid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Corte di Cassazione (kassatsioonikohus) esitab oma teise küsimuse juhuks, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>peaks leitama, et [Poste Italiane] seadusjärgse monopoli loomine vastab SIEG tunnustele<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Nii Poste Italiane kui ka komisjon väidavad kooskõlas oma seisukohtadega esimese küsimuse kohta, et teisele küsimusele ei ole vaja vastata: kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse olemasolu ei ole võimalik tuvastada, ei ole vaja vastata küsimusele, mis eeldab selliste teenuste olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Komisjon analüüsib siiski teise võimalusena, kas selles kohtuasjas on nn Altmarki tingimused täidetud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20030724">24. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑280/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:415">EU:C:2003:415</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kohtuotsus Altmark<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>).</P></NOTE>. Ta leiab, et kui see nii ei ole, tuleb vaidlusalused vahendustasud liigitada riigiabiks, mis on vastuolus ELTL artikliga 107.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Arvestades lahendust, mida ma soovitan esimesele küsimusele, ei ole minu arvates vaja asuda analüüsima teist küsimust, mille eelduseks on just nimelt see, mis selles lahenduses välistatakse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Igal juhul analüüsin sarnaselt komisjoniga teist küsimust teise võimalusena. Minu arvates tuleks rõhutada, et see, mida on eelotsusetaotluse esitanud kohus selles küsimuses välja toonud, on Poste Italianele antud õigus määrata ühepoolselt kindlaks kontsessionäärilt võetava vahendustasu suurust. See tegur on tema käsitlusviisis määrav selleks, et hinnata vaidlusaluste õigusnormide kooskõla ELTL artikli 106 lõikega 2 ja artikli 107 lõikega 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Selleks et liikmesriigi meedet saaks kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>abiks<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ELTL artikli 107 tähenduses, peavad olema kumulatiivselt täidetud tingimused, mida ma järgmisena analüüsin.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Viasat Broadcasting UK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑657/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:837">EU:C:2017:837</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuotsus Altmark, punkt 75.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Riigi sekkumine või sekkumine riigi ressurssidest</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seadusandliku dekreediga nr 504/1992 pandi kontsessionääridele kohustus avada maksumaksjate tasutava ICI-maksu sissenõudmiseks postikontod. Poste Italianel oli (talle seadusega nr 662/1996 antud) õigus saada nende kontode haldamise eest vahendustasu, mille suurus määrati kindlaks otsusega nr 57/1996.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Sissenõudmise vahendustasud, mida maksid kontsessionäärid Poste Italiale, võivad põhimõtteliselt vastata Altmarki esimesele tingimusele, kui nendega seotud summasid saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>riiklikeks<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> (st avalikest vahenditest saadud summadeks).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Samas ei nähtu toimiku materjalidest selgelt, kes tegelikult ja lõpuks need vahendustasud maksab. Nii Poste Italiane kui ka Agenzia kinnitasid Euroopa Kohtu küsimustele vastates, et põhimõtteliselt maksavad seda kontsessionäärid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>On siiski alust eeldada, et kontsessionäärid võivad kasutada selle maksmiseks osa summadest, mida maksavad neile ICI-maksu kogumise eest kohalikud omavalitsused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Seadusandliku dekreedi nr 504/1992 artikli 10 lõikes 3 määrati konkreetselt selle kontsessionääridele makstava tasu suuruseks 1% sissenõutud summadest, minimaalselt 1,75 eurot ja maksimaalselt 50 eurot iga maksumaksja tehtud makse eest.</P></NOTE> Loogiliselt peab omavalitsus, kes teeb neile ülesandeks maksukogumise, selle töö eest tasu maksma. Kui kontsessionääridest ettevõtjad määravad osa sellest tasust, mis on vaieldamatult riiklik vahend, Poste Italianele vahendustasu maksmiseks, siis võib meil tegemist olla riiklike ressurssidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Sama kehtiks ka siis, kui Poste Italianele maksaksid vahendustasu maksustavad omavalitsused; kui kontsessionäärid ise oleksid riigi osalusega äriühingud (nagu peab vajalikuks rõhutada komisjon oma vastuses Euroopa Kohtu küsimustele); või lõpuks, kui Poste Italiane peaks kogutud vahendustasusid haldama avaliku võimu organi poolt ette kirjutatud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on neid asjaolusid selgitada ja seega kontrollida, kas esimene Altmarki tingimus on täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Võimalik liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamine ja konkurentsi moonutamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kuna Poste Italiane tegutseb postikontoteenust osutades konkurentsile avatud sektoris (pangandus), peab eelotsusetaotluse esitanud kohus samuti välja selgitama, kas vaidlusaluste vahendustasude kogumine võis kahjustada kaubandust teiste liikmesriikidega ja moonutada konkurentsi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20060110">10. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cassa di Risparmio di Firenze jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:8">EU:C:2006:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0140">140</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kui eeltoodust ei tulene teisiti,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Käesoleva ettepaneku punktid 24–28.</P></NOTE> siis juhul, kui kinnitatakse, et alates 1997. aastast ei reguleerinud ICI-maksu kogumist riigisisesed õigusnormid, mis võimaldasid kohalikke makse maksta postikonto asemel pangakonto kaudu, peab asja menetlev kohus kaaluma selle välistamise mõju teiste pangandusasutuste tegevusele. Ainult nii on võimalik hinnata, kas vaidlusalune meede võis moonutada konkurentsi nende maksude haldamise sektoris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab samuti hindama, kas Poste Italiane territoriaalse võrgu laienemisega kaasnevad eelised kujutasid endast piisavat põhjust selleks, et ICI-maksu koguvate kontsessionääride postikontode haldamise õigus antaks otse ja ainuõiguslikult temale. <HT TYPE="ITALIC">A priori</HT> ei ole välistatud, et võidi korraldada teiste liikmesriikide ettevõtjatele osalemiseks avatud avalik hankemenetlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Azienda Napoletana Mobilità</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑659/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:633">EU:C:2019:633</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eelise andmine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Avalike ressursside andmine peab väljenduma majanduslikus eelises, mida abi saav ettevõtja ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsus Altmark, punkt 84.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 107 nimetatud riigiabi on seega <HT TYPE="ITALIC">soodne</HT> abi, mitte rangelt hüvitis. Selleks et see abi ei kujutaks endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>riigiabi<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ELTL artikli 107 tähenduses, peab abi olema avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest hüvituseks makstav abi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtuotsus Altmark, punkt 87.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Ainult sellisel juhul eeldatakse, et abi saav ettevõtja ei saa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tegelikkuses finantssoodustust ja nimetatud sekkumise tulemusel ei saavuta [see ettevõtja] soodsamat seisundit võrreldes [temaga] konkureerivate ettevõtjatega<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><HT TYPE="ITALIC">Loc. ult. cit.</HT></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Selleks peab olema täidetud neli <HT TYPE="ITALIC">eri</HT>tingimust, mis on samuti märgitud kohtuotsuses Altmark.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtuotsus Altmark (punktid 89–93).</P></NOTE> Selles kohtuotsuses on seega ette nähtud kaks tingimuste rühma:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Esiteks tingimused, mis on üldiselt nõutavad selleks, et abi saaks kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>riigiabiks<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> ELTL artikli 107 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsus Altmark, punkt 75.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>Teiseks tingimused, mis on vajalikud selleks, et loetaks konkreetselt, et kolmas üldtingimus (soodne abi) ei ole täidetud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Asjaolu, et mõlemal juhul on neli tingimust, võib segadust tekitada, kui räägitakse lihtsalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Altmarki tingimustest<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. Eksituste vältimiseks nimetan neid edaspidi vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Altmarki üldtingimusteks<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>Altmarki eritingimusteks<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Altmarki <HT TYPE="ITALIC">eri</HT>tingimused on järgmised:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Esiteks peab abi saav ettevõtja tegelikult täitma avaliku teenuse osutamise kohustust ning tema kohustused peavad olema selgelt kindlaks määratud<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus Altmark, punkt 89.</P></NOTE>.</P></ITEM><?PAGE NO="12"?><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>Teiseks, hüvitise väljaarvutamise parameetrid tuleb enne objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määrata, et vältida majanduslike eeliste andmist, mis võiksid soosida abi saavat ettevõtjat võrreldes konkureerivate ettevõtjatega<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus Altmark, punkt 90.</P></NOTE>.</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>Kolmandaks ei tohi hüvitis olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit. Selle tingimuse täitmine on hädavajalik, tagamaks, et abi saav ettevõtja ei saaks mingit soodustust, mis kahjustaks või ähvardaks kahjustada konkurentsi, tugevdades selle ettevõtja konkurentsipositsiooni<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtuotsus Altmark, punkt 92.</P></NOTE>.</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>Neljandaks, juhul kui ettevõtja, kellel on avalike teenuste osutamise kohustus, ei osutu konkreetsel juhul valituks riigihanke menetluse käigus, kui on võimalik valida kandidaat, kes suudaks osutada kõnealuseid teenuseid ühiskonna jaoks kõige madalamate kulutustega, siis tuleb vajaliku hüvitise suuruse määramiseks analüüsida kulutusi, mida teeb nõuetekohaselt juhitud ja avalike teenuste osutamise kohustuse täitmise seisukohast vajalikke […] vahendeid omav ettevõtja, täites eespool nimetatud kohustusi, võttes arvesse tegevusest saadud tulu ja kõnealuste kohustuste täitmisest saadud mõistlikku kasumit<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuotsus Altmark, punkt 93.</P></NOTE>.</P></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Seda, kas abi saab kvalifitseerida ELTL artikli 107 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>riigiabiks<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, tuleb kontrollida enne, kui kontrollitakse, kas see abi on vajalik üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks ja kas seega on tegemist ELTL artikli 106 lõike 2 erandiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski möönnud, et esimene Altmarki eritingimus – nimelt, et on tegelikult ja selgelt tellitud avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmist – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>on kohaldatav ka juhul, kui tuginetakse ELTL artikli 106 lõikes 2 ette nähtud erandile<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtuotsus Baskimaa autonoomne piirkond jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (punkt 56).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Selles punktis seega eelotsusetaotluse esitanud kohtu kaks esimest küsimust ühtivad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Nende eelduste alusel tuleb selleks, et teha kindlaks, kas komisjonitasu, mida saab Poste Italiane, kujutab endast <HT TYPE="ITALIC">soodsat</HT> abi (st kas on täidetud kolmas Altmarki üldtingimus), analüüsida selle võimalikku hüvituslikku laadi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Eelkõige, kuna eelotsusetaotlustes on tuginetud ELTL artikli 106 lõikele 2, tuleb kontrollida, kas liikmesriigi ametiasutused on kohustanud Poste Italianet osutama üldist majandushuvi pakkuvat teenust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Selles küsimuses olen ma juba avaldanud eitava seisukoha. Igal juhul ei olnud Poste Italiane võetud kohustus tema pangandustegevusega seoses midagi enamat kui kontsessionääride nimel postikontode avamine ja haldamine. Eelkõige ei ilmne, et nendele kontodele kehtiks Poste Italiane teiste klientide kontodega võrreldes eritingimusi. Seda kinnitati vastuses Euroopa Kohtu küsimusele selle kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kuna tõelise üldist majandushuvi pakkuva teenuse olemasolu on seega välistatud, ei saa vaidlusaluseid vahendustasusid pidada selle teenuse osutamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks antud abiks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Teisel juhul tuleb kontrollida, kas ülejäänud kolm Altmarki eritingimust on täidetud, mille üle on Euroopa Kohtul raske otsustada (kaugemale ulatuval kui ainult iga sellise tingimuse üldist laadi asjaolude meenutamine), nii seetõttu, et vaidluse faktiliste asjaolude kontrollimine kuulub eelotsusetaotluse esitanud kohtu ainupädevusse, kui ka seetõttu, et toimiku dokumentidest ei ole võimalik selles osas asjakohast teavet välja selgitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Asjaolu, millele – nagu ma eespool rõhutasin – näib asja menetlev kohus suuremat tähtsust omistavat (et Poste Italiane määras postikonto eest tasu maksmise tingimused kindlaks ühepoolselt), öeldut iseenesest ei muuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlustes ei ole andmeid selle kohta, kas otsuses nr 57/1996 tegelikult määratud vahendustasud kajastavad adekvaatselt postikontoteenuse osutamiseks vajalikke halduskulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu küsimustele antud vastuste kohaselt on need vahendustasud samad, mida kohaldas Poste Italiane vahet tegemata oma ülejäänud klientidele arvelduskontoteenuse avalikkuse ja läbipaistvuse korras.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt allpool punktid 109 ja 110.</P></NOTE> Kui see on nii, siis tõenäoliselt ei erine need tasud märkimisväärselt tasudest, mida võtavad Poste Italiane või teised pangandusasutused seoses muude maksutuludega. Lisaks ei ilmne, et see kord kätkeks klientide jaoks põhjendamatult koormavaid lepingutingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Igal juhul rõhutan, et neid asjaolusid peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellel on asjaoludele lähedust arvestades paremad võimalused neid hinnata nende kõikide nüanssidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega tuleb sisuliselt kindlaks teha, kas Poste Italiane õiguslik kord andis talle turgu valitseva seisundi, mille kuritarvitamine rikuks ELTL artiklit 102.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte seisukohad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Poste Italiane leiab, et kolmas küsimus ei ole vastuvõetav, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei selgita, kuidas on kohaldatavad õigusnormid ELTL artikliga 102 vastuolus. Lisaks sellele, et see küsimus on vastuvõetamatu, kinnitab see ekslikult, et Poste Italianel on ainu- või eriõigus ELTL artikli 106 lõike 1 tähenduses, ega sellest ei järeldada, kuidas võiks ta olla sunnitud oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Poste Italiane on korduvalt öelnud, et kontsessionäärid võisid ICI-maksu makseteenuste osutamiseks kasutada teisi krediidiasutusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt taas käesoleva ettepaneku punktid 24–28.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Agenzia sõnul on Poste Italiane turgu valitsevas seisundis turusegmendis, mida kujutab ICI makseteenus, ning on väidetavalt seda seisundit kuritarvitanud, nõudes vahendustasusid, mille suuruse on ta määranud ühepoolselt ja ilma objektiivse aluseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et asjaomane (toote) turg on tasu eest nende kontode haldamise teenuste turg, mida kontsessionäärid kasutavad ICI-maksu sissenõudmiseks. See on piiratud ulatusega turg, kuna maksumaksjad võivad valida maksta tasu otse kontsessionäärile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Komisjoni arvates on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne analüüsida asjaomast turgu ja teha kindlaks, kas Poste Italiane oli seal turgu valitsevas seisundis. See analüüs eeldab, et tuleb välja selgitada, kas teised pangad võisid osutada sama teenust, mida osutas Poste Italiane.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Komisjon märgib, et asjaolu, et Poste Italiane võib vaidlusaluse vahendustasu kehtestada ühepoolselt, võib tekitada ohu, et Poste Italiane oma (väidetavat) turgu valitsevat seisundit kuritarvitab. Kuna maksumaksjad võisid siiski otsustada maksta ICI-maksu otse kontsessionääridele, võisid viimased teostada rakendada stimuleerimist, et muuta see teine variant atraktiivsemaks. Nad võisid seda teha eelkõige reaktsioonina Poste Italiane poliitikale, millega määrati postikonto kasutamise eest liiga kõrged vahendustasud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Komisjoni arvates ei näi seega olevat tõendatud, et turujõududest ei piisanud selleks, et pakkuda vaidlusaluseid teenuseid sama tõhusalt nagu Poste Italiane.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab eelotsusetaotluse esitanud kohus sõltumata sellest, kas ettevõtjale on antud ainu- või eriõigused, märkima, millisel turul ja mil viisil on see ettevõtja turgu valitsevas seisundis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="20071213">13. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>United Pan-Europe Communications Belgium jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑250/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:783">EU:C:2007:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on eelkõige rõhutanud, et ELTL artikli 102 kohaldamise seisukohast hõlmab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>asjaomase kauba või teenuse turg […] ka kaupu või teenuseid, mis on sellega asendatavad või piisavalt vahetatavad mitte ainult nende objektiivsete omaduste alusel, mille tõttu need on eriti võimelised vastama tarbijate pidevatele vajadustele, vaid ka asjaomasel turul valitsevate konkurentsitingimuste ning nõudluse ja pakkumise struktuuri põhjal<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MOTOE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑49/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:376">EU:C:2008:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlustes on aga selles küsimuses selgitustes puudusi, mis takistavad Euroopa Kohtul anda tarvilikku vastust. Neid puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada vaatamata seisukohtadele, mille esitasid eelotsusemenetluses menetlusse astujad, kellelt Euroopa Kohus küsis teatavaid andmeid, et määrata kindlaks teenuste turg, asjaomane geograafiline turg ja asendusteenuste olemasolu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Euroopa Kohus küsis neilt muu hulgas teavet järgmiste aspektide kohta: i) Poste Italiane poolt ICI-maksu kontsessionääridele osutatava teenuse asendusteenused; ii) selliste asendusteenuste pakkumise tingimused; iii) selle riigi territooriumi osad, kus Poste Italiane oma teenuseid ICI‑maksu kontsessionääridele osutas; ja iv) kontsessionääride võimalikud strateegiad selleks, et stimuleerida ICI-maksu maksmist neile endale, mitte Poste Italiane kaudu.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus oleks pidanud esitama Euroopa Kohtule täpse teabe asjaomase turu omaduste, geograafilise ulatuse või samaväärsete (asendatavate) teenuste võimaliku olemasolu kohta. Kuna ta seda ei teinud, on kolmas eelotsuse küsimus seetõttu vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Samale tulemusele jõuab teisest perspektiivist, märkides, et nende kohtumääruste sisu kolmanda küsimuse osas ei võimalda selgelt kindlaks teha selle küsimuse mõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Esimesel lugemisel jätab see mulje, et asja menetleva kohtu jaoks tähendaks juba ainuüksi asjaolu, et Poste Italianel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>seaduslik monopol<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, tingimata seda, et see ettevõtja oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitab. Poste Italiane väidetavalt <HT TYPE="ITALIC">kuritarvitab</HT> turgu valitsevat seisundit seepärast, et tal on vaidlusalune seaduslik monopol.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Nii mõistab seda ka komisjon oma kirjalike seisukohtade punktis 90.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kui nimetatud kohtumääruste õige tõlgendus oleks selline, siis tuleks järeldada, et need põhinevad ekslikul eeldusel, mis ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MOTOE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑49/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:376">EU:C:2008:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>pelk […] eri‑ või ainuõiguste andmisega turgu valitseva seisundi loomine või selle tugevdamine ei ole iseenesest vastuolus [ELTL artikliga 102].<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/></P></NOTE> kuna need näivad võrdsustavat turgu valitseva seisundi selle kuritarvitamisega. ELTL artikli 102 alusel on õigusvastane ainult viimati nimetatud teguviis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 49. Selleks on tingimata vajalik, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>ettevõtjat ajendatakse temale antud eri‑ või ainuõiguste pelga <HT TYPE="ITALIC">kasutamisega</HT> oma valitsevat seisundit kuritarvitama või [et] need õigused võivad tekitada olukorra, milles ettevõtja viiakse sellise kuritarvituse toimepanemiseni<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Kohtumääruste selle osa teistsugune tõlgendamine võimaldaks järeldada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei loe tõendatuks mitte üksnes turgu valitseva seisundi olemasolu, vaid ka seda, et Poste Italiane seda seisundit kuritarvitab, kuna Poste Italiane märkis kontsessionääridele sissenõudmise vahendustasud summas, mille on kohus ära toonud. Kui see oleks nii, oleks Euroopa Kohtu küsimus selles sõnastuses üleliigne, kuna selles küsitakse millegi kohta, mille on asja menetlev kohus juba lahendanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Lõpuks on eelotsusetaotluste toimiku selle (lakoonilise) osa kõige loogilisem tõlgendus see, mis rõhutab asjaolu, et sissenõudmise vahendustasu ühepoolselt kehtestamise õigus võib endast kujutada juhtu, kus ollakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/><HT TYPE="ITALIC">paratamatult</HT> [sunnitud] <HT TYPE="ITALIC">oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitama</HT><QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, mis on ELTL artikliga 102 keelatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Kohtuasjas C‑435/19 eelotsusetaotluse esitamise kohtumääruse itaaliakeelse originaali lk 19 <HT TYPE="ITALIC">in fine</HT>. Kursiiv originaalis.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Seega tuleb kinnitada, kas see võimalus on tõepoolest usutav; teisisõnu, kas on täidetud tingimused selleks, et vaidlusalune õiguslik kord võiks vältimatult viia Poste Italiane turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Kui oletada, et selline on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse kõige õigem tõlgendus, on siiski tõsi, et puuduvad ikkagi võtmeandmed selleks, et Euroopa Kohus saaks teha selle kahtluse kohta kas või minimaalsegi rangusega otsuse. See puudumine on tuntav eelkõige selles osas, kus tuleks välja selgitada, kas kuritarvitamine oli vältimatu: i) sellise asjaomase turu kontekstis, mida ei ole täpselt täpsustatud; ii) pangandusasutuste vahelise konkurentsi tingimustes, ja iii) võimalike niisuguste teenuste kontekstis, mis võivad Poste Italiane teenuseid asendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leian, et kolmas eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu. Juhuks aga, kui Euroopa Kohus nii ei leia, esitan lühidalt oma arvamuse selle kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Komisjon oli oma seisukohtades kinnitanud, et kohaldatavat õiguslikku korda arvestades võisid kontsessionäärid Poste Italiane võimalikku kuritarvitavat käitumist vältida ning järelikult ei ole leidnud vajalik kuritarvitamisele õhutamise oletus kinnitust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Poste Italiane ja Agenzia avaldasid selle aspekti kohta arvamust Euroopa Kohtu palvel. Esimene ühines komisjoni põhiseisukohaga. Teine pidas viimase käsitlusviisi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>ebarealistlikuks<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine võiks käesoleval juhul aset leida, kui Poste Italiane kehtestaks kontsessionääridele rängad hinnad, mida need oleksid sunnitud tasuma, ilma et neil oleks võimalik kasutada muid ICI-maksu sissenõudmise viise. Poste Italianel oleks seega oma konkurentide ees õigusvastane eelis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Komisjoni sõnul seda (võimalikku) turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ei oleks, kui maksumaksjad saaksid vabalt maksta ICI-maksu otse kontsessionääridele. Viimased saaksid pakkuda neile piisavalt atraktiivseid tingimusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Komisoni kirjalike seisukohtade punktid 110 ja 111. Komisjoni poolt välja pakutud mõeldavate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>strateegiate<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> hulgas, kuidas kontsessionäärid saaksid ära hoida Poste Italiane kiusatust oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitada, kehtestades neile liiga kõrged tariifid, on maksu otsemakset vastu võtma volitatud esindajate võrgustiku loomine või (nende arvelt) maksumaksjatele, kes valivad selle makseviisi, hinnaalanduste pakkumine.</P></NOTE> selleks, et nad eelistaksid pigem seda varianti kui makse tegemist postikontole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Ka siin on asja menetleva kohtu ülesanne teha otsus nende vastupidiste seisukohtade kohta, mida Euroopa Kohtul oleks raske hinnata, kuna puuduvad hindamiselemendid, mida ma juba nimetasin.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Igal juhul võib hinnangu andmisel olla asjakohane hinnata, kas kontsessionääride pakkumuste majanduslik maksumus, millele komisjon viitab, võrduks tegelikult – teisel alusel ja muus vormis – tasuga, mida neil tuli tasuda Poste Italiane poolt ühepoolselt kindlaks määratud vahendustasuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks lisaks kaaluma, kas Poste Italiane positsioon pangandustegevuse turul võis olla tema konkurentidega võrreldes eelisseisundis alates hetkest, mil alates 1997. aastast võis kõiki kohalikke makse, välja arvatud ICI, tasuda arvelduskontode kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Eelkõige tuleks välja selgitada, kas Poste Italiane, kuna ta oli ICI-maksu maksmise valdkonnas turgu valitsevas seisundis, oli vältimatult sunnitud laiendama oma mõju konkreetselt muude kohalike maksude maksmise turule ja üldiselt kogu pangandustegevuse turule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Selle hindamise raames ei tohi unustada, et – nagu Agenzia oma vastuses ühele Euroopa Kohtu küsimusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vastus Euroopa Kohtu neljandale küsimusele.</P></NOTE> ise tunnistab – kui sissenõudmistehingute maht (kümned tuhanded) välja jätta, olid postikontode lepingutingimused – sh majanduslikud tingimused –, mida kohaldati ICI-maksu kogumise kontsessionääride suhtes, samad, mis kehtisid üldiselt iga arvelduskonto omaniku suhtes, kes oli juriidiline isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Kui see teave leiab kinnitust, võib see olla tegur, mis viitab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vältimatusele vastupidisele. Liberaliseeritud pangateenuste turul ei ole Poste Italianel stiimuleid kehtestada üldiselt oma arvelduskontoomanikele (sealhulgas kontsessionääridele, kelle suhtes kohaldatakse sama korda, nagu ülejäänutele) sissenõudmise vahendustasusid, mis on oluliselt koormavamad kui teiste krediidiasutuste kehtestatud tasud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Lõpuks võib turgu valitseva seisundi kuritarvitamise üle otsustamisel olla määrava tähtsusega see, et teised krediidiasutused pakuvad kontsessionääridele analoogseid (asendatavaid) teenuseid, mida nad võiksid kasutada selleks, et maksumaksjad neile ICI-maksu maksaksid, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Eespool esitatut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Corte suprema di cassazionele (Itaalia kassatsioonikohus) järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Arvelduskontoteenus, mida osutas Poste Italiana SpA oma finantsteenuste osutamise tegevuse raames aastatel 1992–2011 munitsipaalse kinnisvaramaksu kontsessionääridele, ei ole üldist majandushuvi pakkuvate teenuste tunnustega ELTL artikli 106 lõike 2 tähenduses, kuna ei ole olemas formaalset akti, millega kehtestatakse selgelt määratletud avalike teenuste osutamise kohustused; seda asjaolu peab liikmesriigi kohus kontrollima.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="17"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Esimesele eelotsuse küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kolmas eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>