European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/3014

16.12.2024

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/3014,

13. detsember 2024,

millega kehtestatakse Indiast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

16. novembril 2023 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Indiast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 3. oktoobril 2023 Europacable (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu kiudoptilise kaabli tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

1.2.   Registreerimine

(3)

Nagu on märgitud komisjoni aasta rakendusmääruse (millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes) (3) (edaspidi „ajutine määrus“) põhjendustes 3 ja 4, ei kehtestatud asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõuet. Selle punkti kohta märkusi ei esitatud.

1.3.   Ajutised meetmed

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 14. juunil 2024 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Märkused saadi äriühingult MP Birla Group (edaspidi „Birla Group“) (4).

(5)

Pärast põhjenduses 4 nimetatud kavandatud tollimaksude kokkuvõtte avalikustamist väitis STL Group, et eelavalikustamise dokument ei ole täielik, kuna komisjon ei ole esitanud üksikasjalikke selgitusi grupisisese kasumi väljajätmise taotluse tagasilükkamise kohta. Menetluse selles etapis võttis komisjon arvesse ainult märkusi dumpingu arvutamisel tehtud tehniliste vigade kohta, kuid STL Groupi väide ei käsitlenud tehnilisi vigu. Komisjon oli üksikasjalikud selgitused grupisisese kasumi väljajätmise taotluse tagasilükkamise kohta esitanud ajutise määruse põhjenduses 74. Seetõttu leidis komisjon, et eelavalikustamise dokument ja esialgsed järeldused sisaldasid alusmääruse artikli 19a kohaselt täielikku teavet, mille alusel äriühing saaks esitada oma märkused esialgsete järelduste kohta.

(6)

12. juulil 2024 kehtestas komisjon ajutise määrusega ajutise dumpinguvastase tollimaksu Indiast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes.

1.4.   Järgnenud menetlus

(7)

Kui ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise aluseks olnud olulised faktid ja kaalutlused (edaspidi „esialgsed järeldused“) olid avalikustatud, esitasid kaebuse esitaja ning eksportivad tootjad Birla Group, STL Group, (5) APAR, Aberdare Technologies Private Limited (edaspidi „Aberdare“) ja Finolex Cables Limited (edaspidi „Finolex“) ning India valitsus ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikult oma seisukohad.

(8)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Seda võimalust kasutasid STLi ja Birla grupid.

(9)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist jätkas komisjon lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(10)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 81, soovis komisjon kindlaks teha arvestusliku ekspordihinna vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 ja uuris selleks põhjalikumalt STL Groupi ekspordimüüki, mis toimus teise seotud äriühingu kaudu.

(11)

Esitatud andmete kontrollimiseks tegi komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 16 kontrollkäigu Metallurgica Bresciana (Dello, Itaalia) valdustesse.

(12)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest (edaspidi „lõplikud järeldused“), mille põhjal ta kavatses kehtestada Indiast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada.

(13)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid märkusi kaks eksportivate tootjate gruppi – Birla Group ja STL Group.

(14)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus, ning Birla Group ja STL Group kuulati ära.

(15)

Komisjon esitas 30. oktoobril 2024 täiendavad järeldused vastavalt märkustele, mille oli esitanud India valitsus pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja mida lõplikes järeldustes ei olnud käsitletud. Muid märkusi täiendavate järelduste kohta ei saadud.

1.5.   Väited menetluse algatamise kohta

(16)

Kuna pärast ajutiste meetmete kehtestamist algatatud uurimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 7–39 esitatud järeldused.

1.6.   Valimi moodustamine

(17)

Kuna liidu tootjate, importijate ja India eksportivate tootjate valimi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 40–46 esitatud tähelepanekud ja järeldused.

1.7.   Uurimisperiood ja asjaomane periood

(18)

Kuna uurimisperioodi ja asjaomase perioodi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 50 esitatud järeldused.

2.   ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(19)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist rõhutas Europacable uuesti, et ei nõustu India eksportivate tootjate väitega, et eraldi varjestamata optilised kiud tuleks toote määratlusest välja jätta. Nad juhtisid komisjoni tähelepanu sellele, et importi on võimalik deklareerida vale CN-koodi all, ja palusid komisjoni ELi tolliasutusi sellisest ohust teavitada. Komisjon võttis selle märkuse teadmiseks.

(20)

Kuna uuritava toote, asjaomase toote, samasuguse toote ja tootevaliku kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 51–61 esitatud järeldused.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

(21)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon kirjalikud märkused India ametiasutustelt, kahelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt (Birla ja STLi grupid), kolmelt valimisse kaasamata koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt ja kaebuse esitajalt.

3.1.   Normaalväärtus

(22)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Birla grupp neli märkust normaalväärtuse arvutuse, eelkõige selle selliste tegurite kohta, mille alusel arvutatakse välja samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulud uurimisperioodil. Komisjon pidas põhjendatuks ühte märkust ja nõustus sellega, kuid lükkas ülejäänud kolm väidet tagasi. Komisjon märkis, et tagasilükatud märkused ning nende analüüs ja arutluskäik on konfidentsiaalsed. Üksikasjalikud selgitused tehti teatavaks ainult Birla grupile.

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid STL Group ja India valitsus ajutise määruse põhjenduses 74 osutatud väidet, et kiudoptiliste kaablite tootmiskulud ei tohiks sisaldada seotud osapoolte vahel või kiudoptiliste kaablite tootmisel kasutatavaid pooltooteid (nagu eelvormitud klaas- ja/või optilised kiud) valmistavate äriüksuste vahel üle kantud kasumit. Ei STL Groupi ega India valitsuse väited ei sisaldanud kontrollkäigul kogutuga võrreldes midagi uut. Seetõttu jäi komisjon oma esialgsetele järeldustele kindlaks ja lükkas selle väite tagasi.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Birla Group kaks märkust normaalväärtuse arvutamise kohta: normaalväärtuse arvutamisel teatavate finantskulude arvessevõtmise ning müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi allika kohta. Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi ning märkis, et nii märkused kui ka nende analüüs ja arutluskäik on konfidentsiaalsed. Birla Groupile tehti üksikasjalikud selgitused teatavaks.

(25)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas STL Group oma väidet, et komisjon peaks kaaluma äriüksuste vahelise kasumi väljajätmist vastavalt äriühingute raamatupidamisdokumentidele, mis oleks kooskõlas India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditega. Peale selle väitis STL Group, et äriühingusiseselt väljajäetud kasum ei kujuta endast asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 ja alusmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses. STL Group väitis, et komisjon ei selgitanud, miks ta kasutas äriüksuste andmekogumit, mitte aga kahe STL Groupi äriühingu konsolideeritud finantsaruandeid. STL Groupi väitel asjaolu, et komisjon lükkas konsolideeritud aruanded tagasi, tähendab, et ta ei võtnud arvesse kõiki kättesaadavaid tõendeid nõuetekohase kulujaotuse kohta kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1 ja alusmääruse artikli 2 lõikega 5.

(26)

Dumpingumarginaali arvutamiseks selgitatakse välja iga tooteliigi tootmiskulud (vastavalt toote kontrollnumbritele) ja määratakse kindlaks dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatavad dumpingusummad. Äriühingute (STL ja STCS) sisemises raamatupidamisarvestuses registreeritakse dokumendid nn materjalinumbrite all, mida saab omakorda seostada käesolevas uurimises asjakohase toote kontrollnumbriga. Äriühingute konsolideeritud aruanded ei võimaldanud kindlaks teha tootmiskulusid toote kontrollnumbrite kaupa ja seetõttu ei saanud neid kasutada.

(27)

Pealegi, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 74, kasutas komisjon äriühingute raamatupidamissüsteemis kirjendatud ja esitatud tootmiskulusid, mille komisjon üle kontrollis. Äriüksuste kirjendatud kulud kajastasid kiudoptiliste kaablite tootmisel kasutatud pooltoodetele tehtud kulutusi õigesti. Kontrollkäigu ajal palus komisjon äriühingutel esitada üksikasjalikud selgitused äriüksuste vahel üle kantud kasumi kohta. Komisjon märkis, et STL Group esitas äriüksuste arvestusliku kasumi kohta erinevaid arvutusi, kuid ei esitanud algandmeid, mistõttu ei olnud konsolideeritud kasumit (mille puhul on äriüksuste vaheline kasum välja jäetud) ja kiudoptiliste kaablite tootmiskulusid võimalik omavahel seostada materjalinumbrite abil.

(28)

Mis puudutab väidet, et komisjon ei võtnud arvesse kõiki kättesaadavaid andmeid nõuetekohase kulujaotuse kohta, märkis komisjon, et dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 ja alusmääruse artikli 2 lõikes 5 ei ole käsitletud äriühingusisese kasumi jaotamise küsimusi. Nendes artiklites on sätestatud, et kulud arvutatakse tavaliselt uuritava isiku valduses olevate dokumentide põhjal. See küsimus ei käesolevas uurimises ei kerkinud, sest komisjon määras äriühingute kulud kiudoptilistele kaablitele kindlaks nende endi dokumentide põhjal. Lisaks on nende artiklitega nähtud ette metoodika, mida kasutatakse juhul, kui äriühingu dokumendid ei sisalda piisavalt andmeid uuritava toote ja selle müügiga seotud kulude kohta: kui asjakohast meetodit ei saa kasutada, tuleb eelistada käibepõhist kulujaotust. Kuid ka see probleem käesolevas uurimises ei kerkinud, sest äriühing oli asjaomase tootega seotud kulude üle pidanud arvestust äriüksuste kaupa ja seetõttu ei olnud vaja kulusid jaotama hakata. Eeltoodule lisaks on nendes artiklites sätestatud kulude käsitlemine käivitamisetapis, mis ei ole käesoleval juhul vaatluse all.

(29)

Komisjon leidis, et kõiki kättesaadavaid tõendeid on nõuetekohaselt arvesse võetud ja neid on kasutatud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Komisjoni arvates on need tõendid usaldusväärsed ja asjakohased. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(30)

STL Groupi siseselt sai üks seotud äriühing (STL) teiselt samasse gruppi kuuluvalt seotud äriühingult (STCS) litsentsitasu ja peakorteritasu. Esialgses etapis ei võtnud komisjon STLi müüdud kiudoptiliste kaablite müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel STCSi makstud litsentsitasust ja peakorteritasust saadud tulu arvesse. STL Group ja India valitsus väitsid, et sellisel juhul ei peaks komisjon järjekindluse huvides STCSi müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse võtma ka neid STCSi kulusid, mis tulenevad nende litsentsitasu ja peakorteritasu maksmisest.

(31)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Makstud litsentsitasu ja peakorteritasu on selgelt seotud kiudoptiliste kaablite tootmise ja müügiga ning seetõttu tuleb selleks tehtud kulusid kiudoptiliste kaablite müümisel tekkinud müügi-, üld- ja halduskulude kogusummas arvesse võtta. STCSi makstud litsentsitasu ja peakorteritasu käsitatakse STLi tuluna. Litsentside müügist saadav tulu ei ole tegelikult seotud uuritava eksportija või tootja samasuguse toote valmistamise ja müügiga alusmääruse artikli 2 lõike 6 tähenduses. Teisisõnu ei ole intellektuaalomandi õigustest saadav tulu tegelikult seotud konkreetse asjaomase toote tootmise ja müügiga Sveza kohtasjas (6) tehtud Üldkohtu otsuse tähenduses. Käesoleva menetluse seisukohast võib neid tulusid käsitleda tuluna kõrvaltegevusest. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(32)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist süüdistas STL Group komisjoni topeltstandarditest lähtumises, sest komisjon oli käsitanud STCSi makstud litsentsitasu ja peakorteritasu kuluna, mida ta võttis arvesse STCSi müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel, kuid STLi puhul jättis ta vastava tulu müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse võtmata. STL Group rõhutas, et litsentsitasudest ja peakorteritasust tulenevad kulud ja tulud tuleks mõlema äriühingu puhul kas välja jätta või lisada nende müügi-, üld- ja halduskulude arvutusse.

(33)

Komisjon selgitab, et äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel võetakse arvesse tema toodetud toodete müügiga seotud kulusid ja halduskulu. Seejuures toodete ja teenuste müügist saadav tulu ongi tulu ja seda ei saa käsitada müügi-, üld- ja halduskuluna. Seetõttu pidi komisjon STCSi müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse võtma ka kiudoptiliste kaablite litsentsitasu ja peakorteritasu kulu, kuna need olid kiudoptiliste kaablite müügiga seotud. Samamoodi võeti STLi müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse kiudoptiliste kaablite müügiga seotud kulusid. Kuna litsentsitasust ja peakorteritasust saadud tulu ei olnud seotud kiudoptiliste kaablite müügiga, puudus tegelik alus see kiudoptiliste kaablite müügi-, üld- ja halduskuludest maha arvata. Lisaks ei onud STL Group ise neid tulusid seostanud STLi müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel, kuigi nende tulude arvel oleks saanud kulusid tasaarvestada. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(34)

Kuna muid märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 62–75.

3.2.   Ekspordihind

(35)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist uuris komisjon STL Groupiga seotud äriühingut Metallurgica Bresciana, kes importis kiudoptilisi kaableid Indiast. STL Group väitis, et Metallurgica Bresciana kasutas neid kaableid muude toodete tootmiseks. Kuid kohapealse kontrolli käigus selgus, et selle tütarettevõtja loodud lisaväärtus oli väike ja tegelikult oli tegemist Indiast imporditud kiudoptiliste kaablite edasimüügiga. STL Group selgitas, et neid kaableid osteti Metallurgica Bresciana müüdava kaubavaliku laiendamiseks. Komisjon järeldas, et Metallurgica Bresciana on küll kiudoptiliste kaablite tootja, kuid nende tehingute puhul tegutses ta seotud importija ja kauplejana. Seetõttu kohaldas komisjon nende tehingute suhtes alusmääruse artikli 2 lõiget 9; sama sätet kohaldati ka teiste seotud importijate/hulgimüüjate suhtes, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 80.

(36)

STL Group ja India valitsus kordasid ajutise määruse põhjenduses 78 esitatud väidet, et komisjon peaks nimetatud seotud äriühingut käsitama STL France’i ladu haldava filiaalina, mitte seotud importijana. Selles küsimuses täiendavaid tõendeid ei esitatud.

(37)

Seetõttu jäi komisjon seisukohale, et STL France tegutses seotud importijana ja seetõttu tuleb ekspordihind arvutada vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9.

(38)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis STL Group, et komisjon oleks pidanud STL France’i kontrollima kohapeal. Siis ta oleks märganud selle üksuse „olulisi visuaalseid elemente“ ja taibanud, et STL France on pigem kaupleja kui importija moodi. STL Group väitis, et kui äriühingut käsitada kauplejana, tuleks kasutada 10 % kasumimäära vastavalt Hiina ja Hongkongi kauplejate kasumile, millest lähtuti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt Hiina kiudoptiliste kaablite uurimises. STL Group väitis ka, et STL France’i on diskrimineeritud, kuna Metallurgica Bresciana tehast Itaalias ei jätnud komisjon kontrollimata. Oma konfidentsiaalsetes märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta viitas STL Group STLi kohapealse kontrollimise käigus saadud tõendile.

(39)

Selle kohta märkis komisjon esiteks seda, et STL Groupi esitatud teabes STL France’i rolli kohta on vasturääkivusi. Esialgu oli STL Group kinnitanud, et STL France on ladu, kuid pärast lõplike järelduste avalikustamist hakkas ta ilma täiendavate selgitusteta väitma, et STL France on kaupleja, mitte importija.

(40)

Komisjon selgitas, et kaubanduse kaitsemeetmete uurimise raames ei kontrolli ta äriühingute valdusi füüsiliselt, vaid teeb vastavalt alusmääruse artiklile 16 kontrollkäike, mille käigus ta uurib importijate, eksportijate, hulgimüüjate, vahendajate, tootjate, kaubandusettevõtete ühenduste ja organisatsioonide dokumente ning kontrollib dumpingu ja kahju kohta esitatud teavet. Teisisõnu teeb ta kohapealseid kontrollkäike, et selgitada välja, kas küsimustiku vastustes esitatud teavet saab uskuda, st kohapealse kontrolli eesmärk on võrrelda küsimustiku vastuseid äriühingu raamatupidamise arhiivis ja äriühingu ruumides hoitavate üksikasjalike raamatupidamisdokumentidega.

(41)

Komisjon kontrollis äriühingu Metallurgica Bresciana valdusi Itaalias põhjusel, et teavet ei olnud võimalik kontrollida kontrollkäigu ajal STL Groupi India valdustes. Seevastu sai komisjon kontrollida teavet kohapealse kontrolli käigus STLi valdustes, kuna STL France võimaldas oma raamatupidamisdokumentidega tutvuda. Lisaks märkis STLi grupp oma vastuses puudusi käsitlevale kirjale, et STL France’i raamatupidamissüsteemile on võimalik juurde pääseda ka Indias olles, kuid Metallurgica Bresciana raamatupidamisdokumentidega on võimalik tutvuda ainult Itaalias, kuna neid hoitakse sealses tehases. Need kaks äriühingut ei olnud samas olukorras, mistõttu oli erinev ka uurimisrühma lähenemisviis. Tuleb ka meenutada, et õigusaktidega ei ole ette nähtud kohapealse kontrollimise kohustust. Äriühing ei selgitanud, millised on visuaalsed elemendid, mis eristavad kauplejat importijast. Seetõttu lükati väide, et komisjon oleks pidanud tegema kontrollkäigu STL France’i valdustesse ja et ta on seda äriühingut diskrimineerinud, tagasi.

(42)

Seoses väitega, et STL France’i tuleks käsitada kauplejana, selgitas komisjon, et STL France’i näitajate korrigeerimiseks kasutatud 20 % kasumimäär põhineb eelmises Hiinat käsitlevas uurimises kindlaks tehtud kiudoptiliste kaablite importijate kauplemistegevuse (edasimüügi) kasumil, kusjuures nende äriühingute tegevus on sarnane STL France’i tegevusele. Seega vastupidiselt kõnealuse äriühingu väitele on tegemist parima olemasoleva näitajaga STL France’i kohta. Komisjon märgib samuti, et kontrollkäigu leid, mida STL Group nimetas oma esildise konfidentsiaalses versioonis, ei tõenda, et äriühing ei osalenud asjaomastes tehingutes importijana. Seega ei toeta see STL Groupi väidet. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(43)

STL Group ja India valitsus väitsid pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamiseks kasutatud 20 % kasumimarginaali ei saa pidada mõistlikuks. Nad väitsid, et 20 % kasumimarginaal oli saadud varasema Hiina kiudoptiliste kaablite uurimise tulemusel (7) ja seda ei saa pidada tüüpiliseks India kiudoptiliste kaablite importija puhul.

(44)

20 % kasumimarginaal põhines sõltumatu importija kontrollitud finantsaruannetel, mille see importija esitas eelmise Hiinat käsitleva uurimise käigus. Võttes arvesse, et see kasum põhines Euroopa turul tehtud tegelikel tehingutel ja seda, et sõltumatud importijad koostööd ei teinud, asus komisjon seisukohale, et see näitaja kajastab asjakohaselt ja mõistlikult kiudoptiliste kaablite müügi kasumit ELi turul ka käesoleva juhtumi puhul.

(45)

STL Group ja India valitsus väitsid, et Hiinast pärit impordi dumpingumarginaal oli palju kõrgem kui käesoleva uurimise käigus kindlaks määratud STL Groupi dumpingumarginaal ning et see võib selgitada importijate suurt kasumit Hiina juhtumi puhul.

(46)

Selle väite kohta tuleb märkida, et dumpingumarginaali arvutamisel võetakse arvesse normaalväärtuse ja ekspordihinna erinevusi, kuid kasumimarginaal määratakse kindlaks kiudoptiliste kaablite müügi kogutulu ja kogukulu (ostuhind pluss müügi-, üld- ja halduskulud) võrdluse teel. Seega ei saa dumpingumarginaali ja/või ostuhinna analüüsi põhjal teha sisulisi järeldusi sõltumatu importija kasumimarginaali taseme kohta.

(47)

STL Group esitas mitu võimalikku sõltumatu importija mõistliku kasumimarginaali varianti: i) STL France’i tegelik kasum, ii) temaga seotud Itaalia üksuse Metallurgica Bresciana kasum või iii) 5 %, millest komisjon lähtub juhul, kui teave kasumi suuruse kohta ei ole kättesaadav. STL Groupi väitel võiks komisjon kasutada selliste äriühingute kasumimarginaale, mis tegutsevad samas valdkonnas kui STL France. STL Group esitas ka ülevaate koos loeteluga 14 äriühingust, millest ükski ei olnud STL Groupiga seotud. See ülevaade oli algselt koostatud Prantsusmaa maksuhalduri jaoks.

(48)

Komisjon leidis, et kuna seotud isikute kasumimarginaale mõjutab ettevõtjate omavaheline seotus, ei saa neid kasutada, kuna see oleks vastuolus alusmääruse artikli 2 lõikega 9. Komisjon märgib ka, et 5 % kasumimarginaali kohaldatakse ainult erandolukorras, kui teavet ei ole saada. Käesoleval juhul ilmneb komisjoni käsutuses olevast teabest selgelt, et 5 % kasumimarginaali kasutamine ei ole asjakohane. Komisjon uuris ka STL Groupi esitatud ülevaadet ja leidis, et loetletud äriühingutest ainult neljal oli tootekataloogis ka kiudoptika. Need äriühingud ei olnud kiudoptikale spetsialiseerunud, vaid tegelesid peamiselt vaskkaabli, elektrimaterjali ja tööstuslike tööriistade hulgimüügiga. Pealegi ei olnud nende äriühingute avalikult kättesaadavatest finantsaruannetest võimalik saada ülevaadet eri segmentide kasumlikkusest ega segmentide osakaalust kogukäibes. Aru ei olnud võimalik saada ka sellest, kas need äriühingud olid kiudoptilise kaabli tootjad või ainult importisid neid kaableid ja müüsid neid ELi turul edasi. Seega on kõige sobivam variant ikkagi Hiina uurimise käigus kindlaks tehtud sõltumatu importija kasumimarginaal, kuna tegemist oli sõltumatu importija kasumiga, mida saadi kiudoptiliste kaablite ärist ja mida oli võimalik ka kontrollida. On ka oluline märkida, et ükski huvitatud isik ei esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et kasumimarginaal, mida peeti Hiinast pärit impordi puhul mõistlikuks, ei oleks mõistlik Indiast pärit impordi puhul. Seetõttu lükati STL Groupi pakutud variandid tagasi.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas STL Group, et kohandusi saab teha ainult „kogunenud“ ja „mõistliku“ kasumi arvel. STL Group märkis, et ta järgis Ernst & Youngi suuniseid siirdehindade kohta, mille kohaselt jääb piiratud riskiga turustajate tüüpiline netomarginaal Euroopas vahemikku 2,7–9,1 % ja mediaan on 5,1 % müügist, ning et STL France’i kasumimarginaal on sama suur. Lisaks väitis STL Group, et komisjon kasutas ebamõistlikku, selles kontekstis asjakohasest kasumimarginaalist suuremat marginaali. STL Groupi arvates peaks komisjon lähtuma STL France’i või Metallurgica Bresciana tegelikust kasumimarginaalist.

(50)

Komisjon märkis, et asjaolu, et STL France’i kasumimarginaal ja mitme äriühingu mediaan olid samas vahemikus, ei tõesta, et eksportija ja importija vaheline seos ei mõjutanud STL France’i kasumimarginaali. Seos eksportijaga mõjutab ka Metallurgica Bresciana kasumimarginaali, mistõttu ei saa ka tema kasumimarginaali kasutada. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(51)

STL Group kordas ka väidet, mis on esitatud põhjenduses 43. Lisaks väitis ta, et eelmise Hiina kiudoptiliste kaablite uurimise uurimisperiood (1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020) langes COVID-19 pandeemia aega, mil kiudoptiliste kaablite tootmisharu kasumimarginaal oli erakordselt kõrge, kuna liikumispiirangute tõttu oli kiudoptiliste kaablite tootmine vähenenud, kuid nõudlus suurenenud muu hulgas seetõttu, et inimestel oli koju vaja paremat internetiühendust kaugtöö ja -õppe jaoks. Seetõttu väitis STL Group, et kasumimarginaal, mida komisjon selles uurimises kasutas, ei vasta marginaalile, mida importijad tavaliselt saavutavad muul ajal kui COVID-19 olukorras. STL Group esitas ka mitu näidet varasematest uurimistest, mille puhul komisjon leidis, et andmed, mida on mõjutanud COVID-19 pandeemiast tingitud erakorralised asjaolud, ei ole tüüpilised või muul viisil usaldusväärsed.

(52)

Komisjon märkis, et COVID-19 pandeemia langes eelmise Hiina kiudoptiliste kaablite uurimise uurimisperioodiga (1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020) kokku vaid osaliselt. Eelmises Hiina kiudoptiliste kaablite uurimises analüüsis komisjon ka sõltumatute importijate huve. Tol korral leidis komisjon, et ükski importija ei väitnud, et COVID-19 pandeemia avaldas nende äritegevusele suurt mõju. Üks importija väitis, et 2020. aasta märtsis äri pisut aeglustus liikumispiirangute tõttu, kuid rõhutas, et kriis suurendas valguskaabelühenduse lõppkasutajani viimise projektide olulisust (8). Peale selle on importijad väitnud, et neil on klientidega pikaajalised tarnelepingud, millega hinnad fikseeritakse 2–4 aastaks ja mis ei sisalda hinna korrigeerimise klauslit juhuks, kui ostuhinnad peaksid ootamatult tõusma. Seega ei ole neil võimalik kulude kasvu klientidele üle kanda. Lisaks on importijad väitnud, et nad ei ole võimelised tegema pakkumusi hangetes, mis kuulutatakse välja käesoleva uurimise ajal, kuna nad ei tea, mis hinda nad meetmete kehtestamise korral kiudoptiliste kaablite eest maksavad (9). Seega ei leidnud komisjon tõendeid selle kohta, et kiudoptiliste kaablite tootmisharu teenis COVID-19 pandeemia tõttu erakordselt suurt kasumit. STL Group ei esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis oleks vastuolus komisjoni järeldustega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(53)

Kuna ekspordihinna kindlaksmääramise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 76–81 esitatud esialgsed järeldused.

3.3.   Võrdlus

(54)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82 ja 88 esitatud järeldused.

3.4.   Dumpingumarginaalid

(55)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Grupp

Dumpingumarginaal

MP Birla Group

6,9  %

STL Group

11,4  %

HFCL Group

0  %

Valimist välja jäetud koostööd tegevad äriühingud

9,0  %

Jääkmarginaal

11,4  %

(56)

Kuna HFCL Groupi puhul dumpingut ei leitud, siis selle äriühingu ekspordi suhtes meetmeid ei kohaldata.

(57)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Aberdare ja APAR ka seda, et arvutused, mida komisjon teeb valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute dumpinguvastase marginaali kindlakstegemiseks, peaksid olema läbipaistvamad.

(58)

Komisjon selgitas, et teiste koostööd tegevate äriühingute dumpinguvastane marginaal määrati kindlaks Birla Groupi ja STL Groupi dumpingusummade ja CIF-näitajate põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6.

4.   KAHJU

4.1.   Mõõtühik

(59)

Kuna mõõtühiku kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 96 esitatud järelduse.

4.2.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(60)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 97 ja 98 esitatud järelduse.

4.3.   Tootmisharusisene kasutamine

(61)

Kuna liidu tootmisharusisese kasutamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 99–104 esitatud järeldused.

4.4.   Liidu tarbimine

(62)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 105–110 esitatud järeldused.

4.5.   Import asjaomasest riigist

4.5.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(63)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, kordas kaebuse esitaja India apellatsioonikohtu otsusele tuginedes oma märkust India eksportivate tootjate impordimahtude valesti deklareerimise kohta, mida on kirjeldatud ka ajutise määruse põhjenduses 112, ning osutas, et kuigi kõnealune kohtuotsus ei mõjuta ELi tolliõiguse tõlgendamist ja kohaldamist, on selles komisjonile esitatud tungiv üleskutse anda riiklikele tolliasutustele juhiseid seoses ohuga, et käesoleva juhtumi kohastest dumpinguvastastest meetmetest võidakse kõrvale hoida.

(64)

Komisjon võttis selle märkuse teadmiseks ja astub samme meetmete nõuetekohase jõustamise tagamiseks.

(65)

Kuna asjaomasest riigist importimise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 111–118 esitatud järeldused.

4.5.2.   Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad, hinna allalöömine ja hindade allasurumine

(66)

Kuna asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi hindade, hindade allalöömise ja hindade allasurumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 119–125 esitatud järeldused.

4.6.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.6.1.   Üldised märkused

(67)

Kuna üldiste märkuste kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 126–129 esitatud järeldused.

4.6.2.   Makromajanduslikud näitajad

(68)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis India valitsus, et liidu tootmisharu müügi- ja tootmismaht ning tootmisvõimsus suurenesid uurimisperioodil vabaturu nõudluse vähenemisest hoolimata ning et ka investeeringutasuvus on alates 2022. aastast pidevalt paranenud.

(69)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Birla Group India valitsuse argumente ja väitis, et kõik makromajanduslikud näitajad liikusid positiivses suunas, mis annab tunnist sellest, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju. See eksportija märkis, et ajutise määruse põhjenduses 133 kirjeldatud tootmisvõimsuse rakendamise muutumine on tingitud liidu tootmisharu otsusest ühtaegu suurendada tootmisvõimsust ja vähendada tootmist.

(70)

Birla Group kinnitas, et alates uurimisperioodist kuni 2022. aastani liidu tootmisharu müügimaht suurenes, kuigi liidu tarbimine pisut vähenes. Ta märkis, et sel ajal püsis Indiast pärit impordi maht stabiilsena, kuid liidu tootjate turuosa suurenes.

(71)

Seda, et teatavate kahjunäitajate suundumus oli asjaomasel perioodil positiivne, nagu on kirjeldatud ka ajutise määruse põhjenduses 169, komisjon ei vaidlustanud. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu müügihinnad hakkasid langema ja kuna Indiast pärit impordi turuosa suurenes märkimisväärselt, lõi see märkimisväärselt alla liidu tootmisharu müügihinnad ja surve hindadele kestis kogu asjaomase perioodi. Hinnasurve aga põhjustas liidu tootmisharu kasumlikkuse ja rahavoogude märkimisväärse vähenemise ning investeeringute languse väga madalale tasemele. India valitsus ja Birla Group jätsid oma märkustes need faktid ja komisjoni järeldused tähelepanuta. Seetõttu lükati tagasi väide, et olulist kahju ei esinenud, kuna selles tugineti ainult makromajanduslike näitajate muutumisele, kuid ei võetud arvesse muude kahjunäitajate arengut ja eirati komisjoni üldist järeldust.

(72)

Kuna makromajanduslike näitajate kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 130–144 esitatud järeldused.

4.6.3.   Mikromajanduslikud näitajad

(73)

Kuna mikromajanduslike näitajate kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 145–168 esitatud järeldused.

4.6.4.   Järeldus kahju kohta

(74)

Kaebuse esitaja nõustus järeldusega dumpinguhinnaga impordi suurenemise kohta, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 117, ning selle mõju kohta kahjunäitajatele, sealhulgas rahavoole, investeeringutasuvusele ja kasumlikkusele.

(75)

Kuna kahju suhtes tehtud järelduse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 169–170 esitatud järelduse.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

5.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(76)

Kaks valimisse kaasamata eksportivat tootjat, nimelt Aberdare Technologies Private Limited ja APAR Industries Limited väitsid, et arvestades nende väikest impordimahtu nii absoluut- kui ka suhtelises arvestuses ning võttes arvesse nende ekspordihindu, ei saanud nad liidu tootmisharule kahju tekitada. Nad taotlesid, et nende suhtes ei kehtestataks tollimakse.

(77)

Nagu on selgitatud põhjenduses 14, peeti eksportivate tootjate valimit tüüpiliseks. Kooskõlas alusmääruse artikliga 3 võeti põhjusliku seose analüüsimisel arvesse kogu asjaomase toote dumpinguhinnaga importi Indiast, mitte ainult üksikute eksportivate tootjate oma. Seepärast lükati need väited tagasi.

(78)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 172–181 esitatud järeldused.

5.2.   Muude tegurite mõju

(79)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et liidu tootmisharu olukorda uurimisperioodil mõjutas Hiinast pärit import, kuna vahetult enne uurimisperioodi lõppu kehtestati Hiinast pärit impordi suhtes absorptsioonivastane tollimaks. India valitsus väitis, et Hiinast pärit import suurenes kehtivatest vastumeetmetest hoolimata, kuid Indiast pärit import püsis alates 2022. aastast ühes ja samas vahemikus, kusjuures Hiina impordi hinnad olid madalamad kui India impordi hinnad.

(80)

Sellega seoses osutas komisjon ajutise määruse põhjenduses 187 esitatud järeldusele, et Hiinast pärit import võis küll mõjuda liidu tootmisharu olukorrale negatiivselt, kuid ei nõrgendanud põhjuslikku seost Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Seda tõendab asjaolu, et pärast absorptsioonivastase uurimise lõppu, kui tollimaks võrreldes varem arvutatud dumpinguvastase tollimaksuga praktiliselt kahekordistus, (10) hakkas Hiinast pärit impordi maht langema ja selle hind tõusma, kusjuures Hiina impordi keskmine hind oli kõrgem kui Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind (11). Kuna rohkem tõendeid ei esitatud, lükati see väide tagasi.

(81)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et liidu tootmisharu kahju põhjuseks on investeeringute kasv turu languse ajal ning energiakulude samaaegne suurenemine Ukraina ja Venemaa vahelise sõja tõttu.

(82)

Mis puudutab investeeringute taset, siis komisjon jõudis uuesti ajutise määruse põhjendustes 156 ja 201 esitatud järeldusteni, et kuigi uurimisperioodil investeeringud suurenesid, jäid need asjaomasel perioodil madalale tasemele ja seetõttu ei saa neid pidada liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustajaks. Mis puudutab energiakulude suurenemist Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu, siis komisjon kinnitas uuesti ajutise määruse põhjenduses 147 esitatud järeldust, et tootmiskulude suurenemine tulenes peamiselt inflatsioonist tingitud toorainehindade tõusust ning et Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurve ei võimaldanud liidu tootjatel suuremaid kulusid tagasi teenida. Komisjon oli aga ajutise määruse põhjenduses 199 esitanud järelduse, et juhul, kui kulude suurenemist ei saa dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu klientidele üle kanda, ei saa tooraine- ja energiakulude suurenemist pidada kahju põhjuseks. Kuna rohkem tõendeid ei esitatud, lükati need märkused tagasi.

(83)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Birla Group India valitsuse väiteid Hiina impordi mõju kohta liidu tootmisharu olukorrale. Nende väidete kohaselt lähtus komisjon kahju hindamisel sellest, et liidu tootjad ei saanud oma hindu tõsta ning et liidu tootmisharu kasumi suurenemist takistas Hiinast pärit impordi hinnalangus. Birla Group juhtis tähelepanu ka sellele, et Hiinast pärit impordi maht oli kolm kuni neli korda suurem kui Indiast pärit impordi maht, ning väitis, et seega avaldas Hiina import hindadele palju suuremat survet kui India import. Birla Group järeldas, et kuna Indiast pärit impordi turuosa oli liidu tootjate omast väiksem, ei saa teda pidada vastutavaks selle eest, et liidu tootmisharu ei saanud oma hindu tõsta. Ta väitis, et Indiast pärit impordi hinnad langesid 2021.–2022. aastal vaid veidi, mistõttu need ei saanud liidu tootjate kasumlikkust mõjutada kuigi järsult.

(84)

See eksportija väitis, et komisjon oleks pidanud analüüsima ka muudest teadaolevatest teguritest, näiteks Hiinast pärit impordist tingitud kahju suurust.

(85)

Birla Group viitas ka Üldkohtu otsusele kohtuasjas Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu (12) ja väitis, et Indiast pärit impordi mõju hindamist ja kogu põhjusliku seose analüüsi moonutab asjaolu, et absorptsioonivastase uurimise uurimisperiood kattus käesoleva uurimise uurimisperioodiga. Seetõttu ta taotles, et komisjon analüüsiks Indiast pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale kõige uuemal, käesoleva uurimise uurimisperioodi järgsel ajal, sest sellel ajavahemikul puudus Hiina impordi mõju.

(86)

Komisjon kordas ajutise määruse põhjendustes 172 ja 173 esitatud järeldust, et liidu tootmisharu olukorra halvenemine langes kokku Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasvuga, mis suurendas hinna allalöömise marginaali ja põhjustas hindade allasurumist. Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes peaaegu kolmekordselt, kuid liidu tootmisharu turuosa kasvas samal perioodil palju aeglasemalt. Sellest võib järeldada, et asjaolu, et Hiinast pärit import asjaomasel perioodil vähenes, soodustas peamiselt dumpinguhinnaga importi Indiast ning et liidu tootmisharu ei suutnud oma turuosa taastada ja jõuda püsivalt kasumisse Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu ja liidu tootmisharu olukorra halvenemise ajalise kattuvuse tõttu, nagu on järeldatud ka ajutise määruse põhjenduses 179. Birla Group ei esitanud tõendeid, mis seaksid need järeldused kahtluse alla. Seepärast lükati see väide tagasi.

(87)

Seoses taotlusega, et komisjon hindaks ära kahju, mida põhjustasid muud teadaolevad tegurid, nagu Hiina import, nendib komisjon, et ta toimis alusmääruse nõuete kohaselt, analüüsis muid kahju põhjuseid eraldi ja kõiki koos ning jõudis järeldusele, et isegi koos ei suutnud need nõrgendada põhjuslikku seost Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Komisjon märkis, et kahjumarginaalid põhinevad liidu tootmisharu sihthindade ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate tegelike hindade võrdlusel. Nende marginaalide suurusjärk viidi omakorda vastavusse valimisse kaasatud India eksportivate tootjate hinnakäitumisega.

(88)

Komisjon tuletas meelde ajutise määruse põhjenduses 204 esitatud järeldusi, milles oli üksikasjalikult ja eraldi lahatud kõigi muude teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule. Analüüsi kohaselt ei saa välistada, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import, Indiast pärit dumpinguvaba import ja Türgist pärit import võisid olulise kahju tekkimisele kaasa aidata, kuid see ei nõrgenda põhjuslikku seost Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Birla Group ei esitanud oma väite toetuseks mingeid tõendeid ja seetõttu lükati see väide tagasi. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 87, viidi käesoleva juhtumi puhul kindlaksmääratud kahjumarginaalide suurusjärk täpselt vastavusse India eksportivate tootjate hinnakäitumisega.

(89)

Viidates Üldkohtu otsusele Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, ei nõustu komisjon sellega, et tema hinnang kahju kohta oli moonutatud. Esiteks, vastupidiselt Birla Groupi ekslikule väitele ei olnud käesoleval uurimisel ja Hiina suhtes algatatud absorptsioonivastasel uurimisel kattuvaid uurimisperioode: käesolevas uurimises hõlmab uurimisperiood ajavahemikku 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023, absorptsioonivastases uurimises kestis see 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022 (13). Veelgi olulisem on tähele panna asjaomase perioodi suundumusi, mida on juba selgitatud ajutise määruse põhjenduses 203: liidu tootmisharu olukord, eriti selle kasumlikkus, üha halvenes, kuigi dumpinguhinnaga import Hiinast pidevalt vähenes. Birla Group jättis need suundumused tähelepanuta ja rajas oma väite ainult Hiina suhtes läbi viidud absorptsioonivastase uurimise faktile. Seega ei ole tõendatud, et praegune hinnang on moonutatud. Seetõttu lükati ka see väide tagasi.

(90)

Kuna muude tegurite mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 182–202 esitatud järeldused.

5.3.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(91)

Kuna põhjusliku seose kohta ei esitatud selliseid märkusi, mis muudaksid komisjoni hinnangut, kinnitas komisjon ajutises määruses esitatud tähelepanekud, sealhulgas põhjendustes 203–205 esitatud järeldused.

6.   MEETMETE TASE

6.1.   Kahjumarginaal

(92)

Nagu on selgitatud punktis 3.2, lisas komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist STLi grupi ekspordihinna arvutusse teatavad STLiga seotud Itaalia üksuse Metallurgica Bresciana edasimüügitehingud. Seda edasimüüki arvesse võttes korrigeeriti STLi grupi esialgset kahjumarginaali 41,2 %-lt 42,3 %-le.

(93)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon eelavalikustamise perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et selgitada välja, kas põhjenduses 3 kirjeldatud eelavalikustamise perioodil toimus uuritava impordi edasine oluline suurenemine, ja võtta sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel.

(94)

Andmebaasi Surveillance 3 (14) andmete põhjal oli Indiast pärit impordi maht neljanädalase eelavalikustamise perioodi jooksul 56 % suurem kui uurimisperioodi keskmine nelja nädala impordimaht ja 89 % suurem kui uurimisperioodi sama nelja nädala impordimaht. Selle põhjal järeldas komisjon, et eelavalikustamise perioodil suurenes import märkimisväärselt.

(95)

Selleks et analüüsida impordi suurenemisest tingitud lisakahju, otsustas komisjon kohandada kahju kõrvaldamist võimaldavat taset vastavalt impordimahu suurenemisele, mida peetakse alusmääruse artikli 9 lõike 4 alusel asjakohaseks kaaluteguriks. Ta arvutas välja korrutusteguri, mille saamiseks liitis ta neljanädalase eelavalikustamise perioodi impordimahu (12 374 kaablikilomeetrit) ja uurimisperioodi 52 nädala impordimahu (103 091 kaablikilomeetrit) ning jagas saadud summa uurimisperioodi 56 nädala impordimahuga 111 021 kaablikilomeetrit (mis saadi ekstrapoleerimise teel). Nii saadi arvnäitaja 1,04, mis väljendab impordi edasisest kasvust põhjustatud täiendavat kahju. Seega korrutati esialgsed kahjumarginaalid selle teguriga.

(96)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus, kehtib see kahjumarginaali suurendamine ajavahemikul, mis ei ole pikem kui artikli 11 lõikes 2 osutatud periood, st. viis aastat.

(97)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Birla Group, et kahjumarginaali korrigeerimiseks kasutatud metoodika ei ole kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4, kuna analüüs peaks põhinema hindadel, mitte impordimahul. Kõnealune eksportija väitis, et komisjon oleks pidanud kasutama teistsugust meetodit: selle asemel et selgitada välja impordi suurenemine ja lisada see kahjumarginaalile, oleks tulnud välja selgitada impordi suurenemisest tingitud täiendava kahju suurus ja see lisada kahjumarginaalile.

(98)

Artikli 9 lõike 4 kohaselt analüüsitakse täiendavat kahju, kui uurimisega seotud import on veelgi oluliselt suurenenud, st analüüs on selgelt seotud impordimahuga. Samas artiklis on täpsustatud, et hindamine viiakse läbi juhul, kui uurimisega seotud import on eelavalikustamise perioodil veelgi oluliselt suurenenud ning et kahjumarginaali kindlaksmääramisel võetakse arvesse suurenemisest põhjustatud täiendavat kahju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(99)

STL Group väitis, et tema esialgsed dumpingu- ja kahjumarginaalid annavad tunnistust sellest, et nende arvutamisel pidi olema tehtud mingi viga, sest: i) kuigi STL Groupi ekspordihinnad olid selgelt kõige suuremad – väidetavalt üle 45 % suuremad kui mõne teise eksportiva tootja hinnad (kusjuures väiksem kahjumarginaal annab selgelt tunnistust kõrgemast ekspordihinnast), ning ii) kuigi STL Group oli Indias ainus täielikult integreeritud eksportiv tootja, kes valmistas uuritavat toodet enda valmistatud eelvormist ja oli seega kulutõhusaim tootja, oli STL Groupi dumpingumarginaal ikkagi suurim. STL Group väitis, et selline tulemus on matemaatiliselt võimalik ainult juhul, kui STL Groupi omamaine müügihind on üle 45 % kõrgem kui teiste tootja hind, kuid see ei saa nii olla, sest kõigi India tootjate omamaised hinnad India siseturul on sarnased ja kui nad ka kõiguvad, siis palju kitsamas vahemikus kui 45 %. Kõrgeimate ekspordihindade ja kõrgeima dumpingumarginaali korraga esinemise paradoks näitas, et komisjoni poolt STL Groupi ekspordihinnas ja kuludes tehtud kohanduste tulemusel tekkis olukord, mis õiguslikult ei kannata kriitikat ja on matemaatiliselt võimatu.

(100)

Komisjon oli seisukohal, et dumpingumarginaali kindlaksmääramisel on arvesse võetud mitut tegurit, nagu grupi või äriühingu tootmise ja müügi struktuur, iga tooteliigi omamaised hinnad, iga tooteliigi kulude struktuur, eri turgudel toodetavate ja müüdavate tooteliikide arv, nende turgude vahelise müügi maht, tavapärase kaubandustegevuse tulemus ja kululiik. Oluline on märkida, et STL Group ei esitanud ühtegi põhjendust, mis seaks neid tegureid kahtluse alla. Neid tegureid tuleb arvesse võtta ka ekspordihinna analüüsimisel, kui dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks võrreldakse ekspordihinda normaalväärtusega. Seetõttu võivad erinevate valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaali ja ekspordi hinnataset mõjutada väga erinevad parameetrid ning järelduste tegemisel ei tohiks lähtuda ainult nimetatud kahest tegurist, vaid arvesse tuleks võtta ka teisi parameetreid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(101)

Kuna ajutise määruse põhjendustes 207–220 esitatud muude järelduste kohta märkusi ei esitatud, siis need järeldused kinnitatakse.

(102)

Komisjon täpsustas kahjumarginaale, nagu on kirjeldatud põhjendustes 92–96. Selle tulemusel saadi koostööd teinud eksportivate tootjate ja kõigi muude äriühingute puhul järgmine lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal.

Äriühing

Lõplik kahjumarginaal (%)

MP Birla Group

90,2

Sterlite Technologies Limited Group

44,0

Muud koostööd tegevad äriühingud

65,6

Kõik muud äriühingud

90,2

7.   LIIDU HUVID

7.1.   Liidu tootmisharu huvid

(103)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 223–226 esitatud järeldused.

7.2.   Sõltumatute importijate huvid

(104)

Kuna sõltumatute importijate huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 227–229 esitatud järeldused.

7.3.   Kasutajate, paigaldajate ja turustajate huvid

(105)

Pärast ajutiste meetmete eelavalikustamist ilmus välja veel üks telekommunikatsioonisektoris tegutsev kiudoptiliste kaablite kasutaja, kes esitas vastused kasutajatele mõeldud küsimustikule. See vastus laekus alles kaua aega pärast ettenähtud tähtaja lõppu, ja seda ei olnud võimalik ka kontrollida. Seejuures see kasutaja ei importinud kiudoptilisi kaableid Indiast ega väljendanud meetmetele ei toetust ega vastuseisu. Tema vastus ei sisaldanud täiendavaid argumente liidu huvide eri tahkude kohta ega teavet, mis oleks võinud mõjutada komisjoni järeldusi kasutajate huvide kohta.

(106)

Seetõttu ei muuda komisjon oma järeldust, et uurimise käigus ei ilmnenud mingit teavet, mis näitaks, et dumpinguvastaste meetmete mõju kasutajatele oleks ebaproportsionaalselt negatiivne.

(107)

Kuna selles küsimuses muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 230–233 esitatud järeldused.

7.4.   Pakkumine liidu turul

(108)

Kuna pakkumise kohta liidu turul märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 234–235 esitatud järeldused.

7.5.   Konkurentsiolukord liidu turul

(109)

Kuna liidu turu konkurentsiolukorra kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 236–239 esitatud järeldused.

7.6.   Muud tegurid

(110)

Kuna muude tegurite kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 240 esitatud järeldused.

7.7.   Järeldus liidu huvide kohta

(111)

Kuna liidu huve käsitleva järelduse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 241–243 esitatud järeldused.

8.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

8.1.   Lõplikud meetmed

(112)

Selleks et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju, tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 ning dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(113)

Eespool toodut arvesse võttes peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahjumarginaal (%)

Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)

MP Birla Group

6,9

90,1

6,9

Sterlite Technologies Limited Group

11,4

42,8

11,4

Muud koostööd tegevad äriühingud

9,0

65,5

9,0

Kõik muud äriühingud

11,4

90,1

11,4

(114)

Nagu on märgitud ka põhjenduses 56, ei kohaldata HFCL Groupi ekspordi suhtes meetmeid, kuna selle äriühingu puhul dumpingut ei leitud.

(115)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seetõttu kajastavad nad uurimise käigus uuritud äriühingute puhul kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kogu muu Indiast pärit impordi suhtes.

(116)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (15). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(117)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuse tõttu hoitakse tollimaksust kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu Indiast pärit impordi suhtes.

(118)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jms), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on tollialaste õigusaktide kohaselt põhjendatud.

(119)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(120)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kogu muu Indiast pärit impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kes asjaomast toodet uurimisperioodi jooksul liitu ei eksportinud.

(121)

Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes toodet eksportis, ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast uurimisperioodi või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(122)

Kiudoptiliste kaablite kaubandust käsitlevaid statistilisi andmeid väljendatakse sageli kaablikilomeetrites. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (16) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole asjaomase toote jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast on vaja ette näha, et lisaks kilogrammides või tonnides esitatud kaalule esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis asjaomase toote impordi puhul ka kaablikilomeetrid. Kaablikilomeetrid tuleks märkida vastavalt CN- ja TARICi koodidele.

8.2.   Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(123)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määradele.

9.   LÕPPSÄTE

(124)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (17) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(125)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit selliste ühemoodiliste kiudoptiliste kaablite impordi suhtes, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, on kaitsekihiga, võivad sisaldada elektrijuhte, võivad olla varustatud pistikuga ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 8544 70 00 (TARICi koodid 8544 70 00 10 ja 8544 70 00 91) alla.

Asjaomase toote hulka ei kuulu:

—

alla 500 meetri pikkused kaablid, mille iga optiline kiud on ühes või mõlemas otsas varustatud pistikuga, ning

—

merekaablid, millel on plastisolatsioon, mis sisaldavad vask- või alumiiniumjuhti ja milles kiud asuvad metallmooduli(te)s.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

Birla Cable Ltd; Universal Cables Ltd; Vindhya Telelinks Ltd

6,9  %

89CF

Sterlite Technologies Limited; Sterlite Tech Cables Solutions Limited

11,4  %

89CG

Muud lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud

9,0  %

 

Kogu muu Indiast pärit import

11,4  %

C999

3.   Dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata India eksportiva tootja HFCL Groupi (TARICi lisakood 89CH) suhtes, mille moodustavad HFCL Limited ja HTL Limited.

4.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (asjaomane toode) koguses (kogus meie kasutatavas mõõtühikus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse kogu muu Indiast pärit impordi suhtes kohaldatavat tollimaksu.

5.   Kui lõikes 1 nimetatud toote kohta esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon, märgitakse olenemata toote päritolust deklaratsiooni asjaomasele väljale imporditud toodete kaablikilomeetrite arv, eeldusel et see märge on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisaga. Liikmesriigid teatavad komisjonile kord kuus CN-koodi ex 8544 70 00 (TARICi koodid 8544 70 00 10 ja 8544 70 00 91) all imporditud kaablikilomeetrite arvu.

6.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2024/1943 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi India eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse mittekaasatud, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et

a)

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023) artikli 1 lõikes 1 nimetatud tooteid,

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid ning kes oleks võinud teha esialgses uurimises koostööd, ning

c)

ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.

(2)  Teade Indiast pärit teatavate kiudoptiliste kaablite importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C, C/2023/891, 16.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/891/oj).

(3)  Komisjoni 11. juuli 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1943, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes (ELT L, 2024/1943, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1943/oj).

(4)  MP Birla grupi moodustavad Birla Cable Ltd, Universal Cables Ltd (edaspidi „UCL“) ja Vindhya Telelinks Ltd (edaspidi „VTL“).

(5)  STL Groupi moodustavad Sterlite Technologies Limited (edaspidi „STL“) ja Sterlite Tech Cables Solutions Limited (edaspidi „STCS“).

(6)  Üldkohtu 11. septembri 2024. aasta otsus kohtuasjas T-2/22 Sveza Verkhnyaya Sinyachikha NAO vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2024:615, punktid 124–144.

(7)  Komisjoni 17. novembri 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/2011 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes) (ELT L 410, 18.11.2021, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/2011/oj) põhjenduse 367 kohaselt kasutati põhjendatud kasumimarginaalina koostööd tegevate importijate kasumite kaalutud keskmist. See keskmine jäi vahemikku 15–25 %.

(8)  Samas, põhjendus 579.

(9)  Samas, põhjendus 583.

(10)  Komisjoni 8. augusti 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1617, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes (ELT L 199, 9.8.2023, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1617/oj).

(11)  Rakendusmääruse (EL) 2024/1943 põhjendus 187.

(12)   15. detsembri 2019. aasta kohtuotsus kohtuasjas Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, T-199/04 RENV, ECLI:EU:T:2016:740, punkt 179, milles on viidatud apellatsioonikogu aruandele Euroopa ühenduste poolt Brasiiliast imporditud tempermalmist toruliitmike suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu käsitlevas juhtumis (juhtum „Euroopa ühendused – toruliitmikud“, WT/DS 219/AB/R, 22. juuni 2003), punktid 190 ja 191.

(13)  Rakendusmääruse (EL) 2023/1617 põhjendus 19.

(14)  ELi Surveillance-süsteemi abil jälgitakse liidu ühtsele turule imporditavate ja sealt eksporditavate konkreetsete kaupade kogust ja/või väärtust.

(15)   European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.

(16)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1987/2658/oj).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).


LISA

Koostööd tegevad India eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse

Riik

Nimi

TARICi lisakood

India

Aberdare Technologies Private Limited

89CI

India

Aksh Optifibre Limited

89CJ

India

Apar Industries Limited

89CK

India

Finolex Cables Limited

89IC

India

Polycab India Limited

89CL

India

UM Cables Limited

89CM

India

ZTT India Private Limited

89CN


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/3014/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)