(1)

Liidu majanduse , digi- ja rohepöörde, julgeoleku ning kaitse ja siseturu toimimise seisukohast on hädavajalik toorainete kättesaadavus. Teatavaid energia tootmiseks mittekasutatavaid ja mittepõllumajanduslikke tooraineid peetakse kriitiliseks, arvestades nende suurt majanduslikku olulisust ja asjaolu, et nende tarneid ähvardab märkimisväärne risk, mis on sageli põhjustatud sellest, et tarnimine on suuresti koondunud mõningatesse kolmandatesse riikidesse. Võttes arvesse paljude selliste kriitiliste toorainete võtmerolli rohe- ja digipöörde saavutamisel kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning kaitse- ja kosmoserakendustes, on eelseisvatel aastakümnetel oodata hüppelist nõudluse kasvu , mistõttu on vaja rakendada meetmeid selle leevendamiseks ja liidu kaitsmiseks suureneva lõhe eest üleilmsel tasandil . Muud toorained, mida kasutatakse muudes sektorites, nagu põllumajandus, tervishoid või ehitus, võivad tulevikus sattuda suurtesse tarneriskidesse. Samal ajal on süvenevate geopoliitiliste pingete ja tiheneva ressursikonkurentsi tõttu üha suurem tarnehäirete risk. Kui kasvavat nõudlust kriitiliste toorainete järele nõuetekohaselt ei juhita, võib see lisaks põhjustada kahjulikku sotsiaalset ja keskkonnamõju. Neid suundumusi silmas pidades tuleb võtta meetmeid, et tagada juurdepääs kriitiliste toorainete kindlatele ja kestlikele tarnetele , leevendades nõudluse suurenemist, soodustades asendamist ja tõhususe suurendamist, et vähendada nõudluse eeldatava eksponentsiaalse kasvu kriitilisust liidus, et seeläbi kaitsta liidu majanduslikku vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat.

(1a)

Lisaks kasvavale nõudlusele esmaste ja teiseste toorainete järele kasvab ka nõudlus oskustööliste järele. Liidus on oskustööliste nappus juba kriitilises etapis, ka toorainete sektoris, kus ainuüksi elektromobiilsuse ja taastuvenergia sektoris on 2030. aastaks vaja veel 1,2 miljonit oskustöölist. Seetõttu peab liit toetama liikmesriike koolituse ja oskuste pakkumisel ning kaaluma spetsiifiliste meetmete võtmist liidu tasandil, näiteks Euroopa toorainete akadeemia loomine, et tagada toorainete ja kõrgtehnoloogiliste materjalide sektorile talentide olemasolu ning olemasoleva tööjõu ümberõpe ja oskuste täiendamine.

(1b)

Julgeolekuolukord Euroopas ja kogu maailmas nõuab kiiret arutelu selle üle, kuidas tugevdada tarneahela vastupanuvõimet, sealhulgas kaitsesektoris.

(2)

Võttes arvesse kriitiliste toorainete väärtusahelate keerukust ja riikidevahelisust, võivad koordineerimata riiklikud meetmed kriitiliste toorainete kindla ja kestliku tarnimise tagamiseks suure tõenäosusega moonutada konkurentsi ja killustada siseturgu. Seega tuleks liidu tasandil luua ühine raamistik, et kaitsta siseturu toimimist ja tegeleda kõnealuse olulise probleemiga üheskoos , ausalt ja erapooletult ning täielikus kooskõlas kohaldatavate liidu konkurentsi- ja riigiabieeskirjadega .

(3)

Esiteks, selleks et liidul oleks juurdepääs kriitiliste toorainete kindlatele ja kestlikele tarnetele, peaks raamistik sisaldama meetmeid, mis vähendaksid liidu kasvavaid tarneriske seeläbi, et nad suurendaksid liidu võimsust kõigis strateegiliste toorainete väärusahela etappides, sealhulgas kaevandamisel, töötlemisel ja ringlussevõtul, et saavutada iga strateegilise tooraine puhul kindlaks määratud sihttasemed. Ringlussevõtuga seoses peaks eesmärk olema parandada iga strateegilise tooraine ringlussevõtu suutlikkust, võttes samal ajal arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust. Teiseks, kuna liit sõltub ka edaspidi impordist, peaks raamistik sisaldama meetmeid liidu strateegiliste toorainete tarnete mitmekesistamiseks , mille eesmärk on eelkõige vähendada otsest ja kaudset sõltuvust mitteusaldusväärsetest partneritest, edendades samal ajal nende kriitilise tähtsusega toorainete alternatiivide kasutamist ja asendamist, et saavutada väiksem keskkonnajalajälg, vähendada või leevendada nõudlust nende järele. Kolmandaks tuleb ette näha meetmed, mis tugevdavad liidu võimet teha kindlaks, jälgida ja maandada praegusi ja tulevasi tarneriske ning tegutseda kiiresti vastavalt . Neljandaks peaks raamistik sisaldama meetmeid liidus tarbitavate kriitiliste toorainete optimaalse ringluspõhisuse ja kestlikkuse suurendamiseks ning liidus tarbitavate toorainete asendamiseks vajalike alternatiivsete uuenduslike materjalide ja tootmismeetodite alase teadus- ja arendustegevuse edendamiseks . Lõpuks tuleks võtta meetmeid, et piirata kriitiliste toorainete suurenevat nõudlust kogu väärtusahelas tõhususe ja materjalide asendamise suurendamisega.

(4)

Selleks et määruses sätestatavad meetmed oleksid koondunud olulisematele toorainetele, tuleks kehtestada strateegiliste ja kriitiliste toorainete loetelud. Need loetelud peaksid samuti aitama suunata ja koordineerida liikmesriikide jõupingutusi käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Strateegiliste toorainete loetelu peaks sisaldama tooraineid, mis on strateegiliselt väga olulised, kuna neid kasutatakse rohe- ja digipöörde saavutamiseks vajalikus strateegilises tehnoloogias ning kaitse- ja kosmoserakendustes, samuti tooraineid, mida iseloomustab potentsiaalselt märkimisväärne lõhe üleilmse pakkumise ja prognoositava nõudluse vahel ning mille puhul on suhteliselt keeruline tootmist suurendada, näiteks seetõttu, et uued tarnevõimekust suurendavad projektid võtavad kaua aega. Strateegiliste toorainete loetelu tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse võimalikke tehnilisi ja majanduslikke muutusi ning ajutisi riske, näiteks geopoliitilistest konfliktidest või looduskatastroofidest tulenevaid riske , ning seda tuleks vajaduse korral ajakohastada. Selleks et jõupingutused, mida tehakse liidu võimsuse suurendamiseks kogu väärtusahelas, liidu tarneriskide jälgimise ja maandamise võimekuse tugevdamiseks ning tarnete mitmekesistamiseks, oleksid suunatud toorainetele, mille puhul on neid jõupingutusi kõige rohkem vaja, tuleks asjaomaseid meetmeid kohaldada üksnes strateegiliste toorainete loetelu suhtes.

(5)

Kriitiliste toorainete loetelu peaks sisaldama kõiki strateegilisi tooraineid ja ka muid tooraineid, mis on olulised liidu majandusele tervikuna ja mille puhul on suur tarnehäirete risk. Selleks et võtta arvesse võimalikke tehnilisi ja majanduslikke muutusi, peaks komisjon jätkama praegu kehtivat tava ja viima korrapäraselt läbi hindamise, lähtudes mitmesuguste toorainete tootmise, kaubanduse, rakenduste, ringlussevõtu ja asendamisega seotud andmetest, et ajakohastada kriitiliste ja strateegiliste toorainete loetelusid vastavalt sellele, kuidas nende toorainete majanduslik tähtsus ja nendega seostatav tarnerisk aja jooksul muutuvad. Kriitiliste toorainete loetelu peaks sisaldama selliseid tooraineid, mis vastavad nii majandusliku tähtsuse kui ka tarneriski künnistele või ületavad seda; seejuures ei järjestata asjaomaseid tooraineid kriitilisuse alusel. Kõnealusel hindamisel tuleks lähtuda viieaastase perioodi kõige hiljutisemate kättesaadavate andmete keskmistest. Käesoleva määruse kohaseid meetmeid, mis on seotud ühtse kontaktpunktiga loamenetluste, planeerimise, maavarauuringute, seire, ringluspõhisuse ja kestlikkuse jaoks, tuleks kohaldada kõigi kriitiliste toorainete suhtes.  Prognooside kohaselt ületab kriitiliste toorainete ülemaailmne nõudlus peagi pakkumist, mistõttu muutub uuenduslike ja kestlike alternatiivide jaoks võrdsete tingimuste loomine liidus hädavajalikuks. Lisaks teadusuuringutesse investeerimisele tuleb selleks luua ka turutingimused, mis võimaldavad taastuvatel asendusmaterjalidel konkureerida traditsiooniliste fossiilsete toorainetega. Seepärast peaks liit võtma ennetavaid meetmeid, et leevendada kriitiliste toorainete tarbimise eeldatavat suurenemist võrreldes prognoosidega, seadmata ohtu oma tööstusbaasi. Kriitilise tähtsusega toorainete loetelu ja nendega seotud prioriteete tuleks arvesse võtta kõigis asjakohastes liidu ja liikmesriigi õigusaktides, kui need materjalid on otseselt või kaudselt mõjutatud.

(6)

Selleks et tugevdada liidu võimsust strateegiliste toorainete väärtusahelas, tuleks kindlaks määrata sihttasemed, mille põhjal suunata jõupingutusi ja jälgida edusamme. Eesmärk peaks olema suurendada iga strateegilise tooraine puhul võimsust kõigis väärtusahela etappides ning püüda seejuures saavutada strateegiliste toorainete kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu koguvõimsuse sihttasemed. Esiteks peaks liit kasutama strateegiliste toorainete hankimiseks rohkem omaenda maavarasid ja suurendama võimsust, et vähemalt 10 % liidus tarbitavatest strateegilistest toorainetest kaevandataks kohapeal. Meeles tuleb pidada, et kaevandamisvõimsus ja seega ka kõnealuse sihttaseme saavutamine sõltub suuresti maavarade kättesaadavusest liidus. Teiseks, selleks et kujundada välja terviklik väärtusahel ja vältida kitsaskohti vaheetappides, peaks liit lisaks suurendama oma väärtusahela töötlemisvõimsust, et katta vähemalt 40 % liidu aastasest strateegiliste toorainete tarbimisest. Lisaks võiks osa liidu uuest töötlemissuutlikkusest arendada strateegiliste partnerluste raames liidu juhtivate strateegiliste projektide raames, mis on vastastikku kasulikud kolmandates riikides, eelkõige arengumaades ja tekkivate turgudega riikides. Kolmandaks võib oodata, et eelseisvatel aastakümnetel saab üha suurema osa liidus tarbitavatest strateegilistest toorainetest asendada teiseste toorainetega – see aitaks omakorda muuta liidu toorainetarned kindlamaks ja kestlikumaks. Seega peaks liidusisene ringlussevõtuvõimsus olema piisav, et katta vähemalt +10 % ringlussevõtuvõimsusest iga strateegilise tooraine kohta, põhinedes 2020.–2022. aastate lähtetasemele, et koguda, sortida ja töödelda vähemalt 45 % igast liidu jäätmetes sisalduvast strateegilisest toorainest, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust . Need sihttasemed on kehtestatud ajavahemikuks 2030. aastani, samamoodi nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (3) kohased liidu kliima- ja energiaeesmärgid ning Euroopa digikümnendi digieesmärgid, (4) mida kõnealused sihttasemed toetavad. Peale selle aitab kvaliteetsete töökohtade loomine, sealhulgas oskuste arendamine ja ühelt töökohalt teisele liikumise edendamine vähendada valdkondliku tööturu riske ja tagada ELi konkurentsivõime. Selle hindamise raames on vaja paindlikkust, et võtta arvesse asjaomase tooraine ainulaadseid tehnilisi üksikasju, sealhulgas aine omadusi ja probleeme kogu väärtusahela ulatuses. See peaks olema suunatud ka olemasolevate võimsuste toetamisele.

(7)

Teatavate toorainete tarne puhul sõltub liit peaaegu täielikult ühestainsast riigist. Selline sõltuvus tekitab märkimisväärse tarnehäirete riski ning Hiina Rahvavabariigi puhul suurendab see liidu haavatavust ja julgeolekuriske. Selleks et vähendada seda võimalikku riski ning suurenda liidu majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust, tuleks teha tööd selle nimel, et 2030. aastaks ei oleks liit olukorras, kus enam kui 65 % ükskõik millisest strateegilisest toorainest – töötlemata kujul ja ükskõik millises töötlemisetapis – tarnitakse vaid ühest kolmandast riigist; seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata riikidele, millega liit on sõlminud strateegilise toorainepartnerluse, mis suurendab tarnekindlust.

(8)

Kehtestada tuleb sobivad meetmed, et toetada liidus strateegiliste toorainete kaevandamise, töötlemise või ringlussevõtuga seotud strateegilisi projekte, mis koos liikmesriikide jõupingutustega peaksid aitama suurendada võimsust ja saavutada sihttasemed. Sama olulised on muud meetmed väärtusahela eri etappide tugevdamiseks, eelkõige maavarauuringute või ringluspõhisuse valdkonnas, et aidata kaasa sihttasemete saavutamisele. Selleks et sihttasemed saavutataks õigeks ajaks, peaks komisjon Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu abiga jälgima sihttasemete saavutamisel tehtavaid edusamme ja esitama selle kohta aruandeid. Kui edusammud sihttasemete saavutamisel ei ole aruannete kohaselt üldjoontes piisavad, peaks komisjon hindama lisameetmete teostatavust ja proportsionaalsust. Kui edusammude puudumine on seotud üheainsa või mõne üksiku strateegilise toorainega, ei ole põhimõtteliselt vajadust liidu täiendavate jõupingutuste järele.

(9)

Selleks et suurendada liidus võimsust, peaks komisjon tegema Euroopa Liidu kriitiliste toorainete nõukogu abiga kindlaks liidus ellu viidavad strateegilised projektid, mille puhul kavandatakse strateegiliste toorainete kaevandamist, töötlemist või ringlussevõttu või asendusmaterjalide arendamist ja ulatuslikumat kasutusele võtmist. Strateegilised projektid peaksid olema tehnoloogilise innovatsiooni ja kestlikkuse juhtprojektid. Tõhus toetus strateegilistele projektidele võib aidata parandada järgneva etapi sektorite juurdepääsu toorainetele ning luua majanduslikke võimalusi kogu väärtusahelas, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja kohalikele kogukondadele , samuti soodustada uute töökohtade loomist. Selleks et tagada strateegiliste projektide väljatöötamine liidus, tuleks selliste projektide puhul seega pakkuda ühtlustatud ja prognoositavaid loamenetlusi ning tuge juurdepääsul rahastusele , mis võivad edukaks osutumise korral olla kriitiliste või muude toorainete vallas loamenetlustele ja rahastusele juurdepääsu andmisel eeskujuks. Toetuse suunamiseks ja projektide lisaväärtuse tagamiseks tuleks projekte enne sellise toetuse andmist hinnata teatavate kriteeriumide alusel. Liidusisesed strateegilised projektid peaksid suurendama liidu strateegiliste toorainete tarnekindlust ja olema tehniliselt piisavalt teostatavad ning need tuleks ellu viia keskkonnahoidlikul ja sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil. Samuti peaksid need tagama asjaomasest liikmesriigist kaugemale ulatuva piiriülese kasu. Kui komisjon leiab hindamise tulemusena, et need kriteeriumid on täidetud, peaks ta avaldama otsuse, milles projekt tunnistatakse strateegiliseks. Kuna kiire strateegiliseks tunnistamine on liidu tarnekindluse soodustamisel võtmetähtsusega, peaks hindamisprotsess olema lihtne ja mitte üleliia koormav. Kriitiliste toorainete nõudluse kasvu leevendamine on üks hoobadest, mille abil tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja vähendada liidu ülemaailmset keskkonnajalajälge. Seepärast peaks komisjon töötama välja näitaja, et jälgida kriitilisi tooraineid sisaldavate vahe- ja lõpptoodete kriitilisuse ja materjalitõhususe taseme arengut.

(10)

Selleks et mitmekesistada liidus strateegiliste toorainete tarneid, peaks komisjon tegema Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu abiga ja koostöös sarnaselt meelestatud partneritega kindlaks kolmandates riikides ning Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas osutatud ülemeremaades ja -territooriumidel ellu viidavad strateegilised projektid, mille puhul kavandatakse strateegiliste toorainete kaevandamist, töötlemist või ringlussevõttu. Sellised projektid peaksid järgima keskkonnakaitse ja inimõigustega seotud rahvusvahelisi standardeid ja konventsioone ning soodustama kaasavate ärimudelite kasutamist, milles kohalikud kogukonnad osalevad otsuste tegemises. Nende strateegiliste projektide tulemusliku elluviimise huvides peaks neil olema parem juurdepääs rahastusele ja investeeringute riskide vähendamise mehhanismidele . Lisaväärtuse ja vastastikuse kasu tagamiseks liidule ning asjaomastele kolmandatele riikidele, sealhulgas kolmandatele riikidele, kus neid ellu viiakse, tuleks projekte hinnata teatavate kriteeriumide alusel. Nagu liidu projektid, nii peaksid ka kolmandates riikides ellu viidavad strateegilised projektid aitama kaasa liidu strateegiliste toorainete tarnekindluse suurendamisele , olema tehniliselt piisavalt teostatavad ja põhinema kestlikkusel ning nende puhul tuleks kasutada komisjoni tunnustatud toorainete kestlikkuse sertifitseerimise süsteemi raamistikku. Projektid peaksid tagama liidu ja asjaomase kolmanda riigi vastastikuse kasu. Vajaduse korral toetab liit kolmandaid riike nende õigusraamistiku, hea valitsemistava alase suutlikkuse ja toorainesektori läbipaistvuse tugevdamisel, et muuta toorainepartnerlus vastastikku kasulikuks olukorraks, sealhulgas kohalikule elanikkonnale. Projekt peaks pakkuma selles riigis lisaväärtust ning arenguriikide ja tekkivate turgudega riikide puhul peaks see võimaldama neil liikuda väärtusahelas ülespoole , võttes arvesse ka sidusust aluslepingutes sätestatud põhimõtete, liidu ühise kaubanduspoliitika ja strateegiliste prioriteetide ning ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Kõnealune väärtus võib tuleneda sellest, et projektiga toetatakse enam kui üht tooraine väärtusahela etappi või et sellega tagatakse kasu majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas luuakse uusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvahelistele standarditele vastavaid töökohti. Kui komisjon leiab hindamise tulemusena, et need kriteeriumid on täidetud, peaks ta avaldama otsuse, milles projekt tunnistatakse strateegiliseks.

(11)

Selleks et tagada suurema toorainetootmise tingimustes kestlikkus, tuleks tagada, et uued tooraineprojektid viiakse ellu kestlikult. Sel eesmärgil tuleks käesoleva määruse alusel toetatavaid strateegilisi projekte hinnata rahvusvaheliste õigusaktide alusel, võttes arvesse kõiki kestlikkuse aspekte, mida on rõhutatud ELi toorainekestlikkuse põhimõtetes, (5) sealhulgas keskkonnakaitse , sealhulgas mere- ja rannikukeskkonnakaitse tagamine, sotsiaalselt vastutustundlikud tavad, inimõiguste (nt naiste ja laste õiguste) austamine ja läbipaistvad äritavad. Samuti tuleks projektide puhul tagada heauskne koostöö ning põhjalik ja mõtestatud konsulteerimine kohalike kogukondadega, sealhulgas põlisrahvastega. Selleks et tagada projektiarendajatele selge ja tõhus viis selle kriteeriumi täitmiseks, tuleks pidada piisavaks, kui projekt vastab asjaomastele liidu õigusaktidele, rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja põhimõtetele või põhineb käesoleva määruse alusel tunnustatud keskkonna sertifitseerimiskaval. Lisaks peaks komisjon jätkama tihedas dialoogis liikmesriikide, kolmandate riikide, tööstuse, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega arutelusid kriitiliste toorainete kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu Euroopa standardite väljatöötamise üle. Kestlikke ja keskkonnahoidlikke kaevandusprojekte, mis hõlmavad uuenduslikke protsesse ning mille raames toimub mineraalide ja metallide töötlemine kaevandamiskohtade lähedal, võib pidada üleeuroopalist huvi pakkuvateks tähtsateks projektideks. Sellised projektid peavad märkimisväärselt kaasa aitama majanduskasvule, töökohtade loomisele, rohe- ja digipöördele ning suurendama liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet. Lisaks peaksid sellised projektid liidu väärtuste ja eesmärkidega kooskõla saavutamiseks olema vankumatult pühendunud läbipaistvusele, haridusele ja kogukonna kaasamisele, vältides fossiilkütuste kasutamist taastuvate energiaallikate integreerimise, jäätmete vähendamise ja säästva veekasutuse tavade kasutamise kaudu. Strateegilisi tooraineid kaevandatakse enamasti kandemineraali kõrvalsaadusena. Selleks et liit saaks täita käesoleva määruse eesmärke, ei tohi strateegiliste toorainete olemus, st asjaolu, et tegemist on kõrvalsaadusega, mõjutada selliste kaevandamisprojektide strateegilist olemust. Projekte, mille eesmärk on kaevandamine, võib seega pidada strateegiliseks nii juhul, kui strateegilisi mineraale kaevandatakse põhitootena kui ka kõrvalsaadusena.

(12)

Kõigil strateegiliste toorainete projektide arendajatel peaks olema võimalus taotleda, et komisjon tunnistaks projekti strateegiliseks projektiks. Taotlus peaks sisaldama asjakohaseid kriteeriumidega seotud dokumente ja tõendeid. Selleks et hinnata paremini projekti sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku otstarbekust, teostatavust ja ka hinnangute usaldatavust, peaks projektiarendaja ühtlasi liigitama projekti ÜRO ressursside raamklassifikatsiooni alusel ning esitama selle kohta asjakohased tõendid, et liigitust saaks objektiivselt kontrollida. Samuti tuleks taotlusele lisada projekti ajakava, et hinnata, millal võib projektilt oodata panust liidusisese võimsuse või mitmekesistamisega seotud sihttasemete saavutamisse. Kuna kaevandamisprojektide tulemuslikul elluviimisel on keskse tähtsusega avalikkuse heakskiit, peaks projektiarendaja samuti esitama tegevuskava avalikkuse heakskiidu soodustamiseks. See kehtib ka kolmandates riikides elluviidavate projektide puhul. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonnale ja muudele järelevalvet teostavatele pooltele. Samuti peaks projektiarendaja esitama äriplaani, mis sisaldab teavet projekti finantssuutlikkuse kohta ning ülevaadet rahastusest, sealhulgas omandistruktuurist, tagamaks, et projekti rahastamine ei oleks vastuolus eesmärgiga suurendada koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, eelkõige seoses projektidega, mida viiakse ellu kolmandates riikides või rahastatakse sealt pärit partnerite poolt. Lisaks tuleks anda teavet juba enesele kindlustatud väljaostulepingutest ning ka hinnanguid võimalike loodavate töökohtade ja kvalifitseeritud tööjõu vajaduse kohta, sealhulgas oskuste täiendamise ja ümberõppe vajadused ning algatused, mis on kavandatud naiste osalemise ja üldiste töötingimuste edendamiseks .

(13)

Taotluste tulemusliku ja tõhusa menetlemise huvides peaks komisjonil olema võimalus menetleda esmajärjekorras selliste projektide taotlusi, mis on seotud konkreetsete alaesindatud väärtusahelaetappide või strateegiliste toorainetega, et saavutada tasakaalustatud viisil kõik käesoleva määruse kohased liidu võimsusega seotud sihttasemed. Komisjonil peaks olema võimalik seada esikohale strateegilised projektid, mis aitavad kaasa toorainete ringlusele või mille on esitanud VKEd, tingimusel et projektid on väärtusahela eri etappide vahel tasakaalus. Komisjon peaks otsima ennetavalt ka partnerriike, et edendada strateegilist koostööd.

(14)

Kuna strateegilise projekti tulemuslikuks elluviimiseks on vajalik selle liikmesriigi koostöö, mille territooriumil projekt aset leiab, peaks sellel liikmesriigil olema õigus vaidlustada teatavale projektile strateegilise projekti staatuse andmine ja seega mitte lasta projektile anda strateegilise projekti staatust liikmesriigi tahte vastaselt. Sellisel juhul peaks asjaomane liikmesriik esitama keeldumise kohta põhjendatud selgituse, osutades kohaldatavatele kriteeriumidele. Samamoodi ei tohiks liit tunnistada strateegiliseks selliseid projekte, mis viiakse kolmandas riigis ellu valitsuse tahte vastaselt, ning seega tuleks tunnustamisest keelduda, kui kolmanda riigi valitsus on selle vaidlustanud.

(15)

Selleks et strateegilise projekti staatuse andmist ei kuritarvitataks, peaks komisjonil olema võimalus tunnistada algne strateegiliseks projektiks tunnistamise otsus kehtetuks, kui projekt ei vasta enam tingimustele või see tunnistati strateegiliseks taotluse alusel, mis sisaldas valeteavet. Enne seda peaks komisjon konsulteerima Euroopa kriitiliste toorainete nõukoguga ja ära kuulama projektiarendaja. Projektiarendajad peaksid jääma täielikult vastutavaks mis tahes tahtliku pettuse eest ja nende suhtes võidakse algatada vastav kohtumenetlus.

(16)

Võttes arvesse strateegiliste projektide olulisust strateegiliste toorainete tarnekindluse tagamisel, tuleks neid käsitada avalikku huvi pakkuvate või avaliku julgeoleku seisukohast oluliste projektidena. Strateegiliste toorainete tarnekindluse tagamine on keskse tähtsusega rohe- ja digipöörde õnnestumisel ning ka kaitse- ja kosmosesektori vastupanuvõime huvides. Selleks et suurendada strateegiliste toorainete tarnekindlust liidus, võivad liikmesriigid pakkuda tuge riiklikes loamenetlustes, et kiirendada strateegiliste projektide elluviimist kooskõlas liidu õigusega.

(17)

Riiklike loamenetlustega tagatakse tooraineprojektide ohutus, turvalisus ning vastavus keskkonna-, sotsiaalsetele ja ohutusnõuetele. Liidu keskkonnaõigusaktides on riiklike loamenetluste korra ja sisu jaoks ette nähtud ühised tingimused ning sel viisil tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja võimaldatakse kasutada kestlikult liidu potentsiaali toorainete väärtusahelas. Seega ei tohiks strateegilise projekti staatuse andmine piirata kehtivate loaandmistingimuste kohaldamist projektide suhtes, sealhulgas järgmistes õigusaktides sätestatud tingimuste kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, (6) nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35/EÜ, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ (12).

(18)

Samal ajal võib riiklike loamenetluste ettearvamatus, keerukus ja mõnikord ülemäära pikk kestus vähendada strateegiliste toorainete projektide tulemuslikuks väljatöötamiseks vajalikku investeerimiskindlust. Seega peaksid liikmesriigid strateegiliste projektide puhul kohaldama ühtlustatud ja prognoositavaid loamenetlusi, et tagada nende projektide elluviimine ja seda kiirendada. Selleks tuleks strateegilistele projektidele anda riiklikul tasandil eelisstaatus, et tagada nende kiire käsitlemine kõigis nendega seotud haldus- ja kohtumenetlustes ning muudes vaidluste lahendamise menetlustes. Käesolev määrus ei tohiks takistada pädevaid asutusi ühtlustamast loamenetlusi kriitiliste toorainete väärtusahela muude projektide puhul, mis ei ole strateegilised projektid.

(19)

Arvestades strateegiliste projektide rolli liidus strateegiliste toorainete tarnekindluse tagamisel ning nende panust liidu avatud strateegilise autonoomia ning rohe- ja digipöörde saavutamisel, peaks loa andmise eest vastutav asutus käsitama neid avalikku huvi pakkuvate ja avaliku julgeoleku seisukohast oluliste projektidena. Strateegilisteks projektideks, millel on direktiivi 2000/60/EÜ, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ (13) kohaldamisalasse kuuluv kahjulik keskkonnamõju, võib loa anda juhul, kui loa andmise eest vastutav asutus järeldab igal üksikjuhul eraldi tehtava hindamise alusel, et projektiga pakutav avalik huvi on suurem kui kõnealune mõju, ning kõik nendes direktiivides sätestatud asjakohased tingimused on täidetud. Igal üksikjuhul eraldi tehtaval hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kaevandamiskohtade geoloogilisi eripärasid, mis piiravad asukohaga seotud otsuseid , kuna puuduvad alternatiivsed lahendused kaevandamiskohtadele .

(20)

Selleks et vähendada loamenetluste keerukust ning suurendada nende tõhusust ja läbipaistvust, peaks kriitiliste toorainete projektide arendajatel olema võimalus suhelda üheainsa riikliku ametiasutusega, kes hõlbustab, koordineerib ja ühtlustab kogu loamenetlust ning teeb strateegiliste projektide korral põhjaliku otsuse ettenähtud tähtaja jooksul. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid nimetama ühe riikliku pädeva asutuse. Määrata tuleks vastutav menetleja, kes pakub lihtsat kontaktpunkti. See määratud vastutav menetleja võiks olla ka osa teisest asutusest seoses ühtse kontaktpunkti erinevate riiklike struktuuridega. Kui see on vajalik liikmesriigisisese töökorralduse huvides, peaks olema võimalik delegeerida riigi pädeva asutuse ülesanded samadel tingimustel mõnele teisele ametiasutusele. Ilma et see mõjutaks menetluse kiirust, peaks määratud pädeval asutusel olema võimalik küsida teiste pädevate ministeeriumide arvamust ja kaasama neid. Selleks et riigi pädev asutus või ükskõik milline tema nimel tegutsev ametiasutus saaks tulemuslikult täita oma tööülesandeid, peaks liikmesriik tagama piisava personali ja piisavad ressursid.

(21)

Selleks et tagada selgus strateegiliste projektide loamenetluse staatuse osas ja vähendada kohtumenetluse kuritarvitamise ohtu, piiramata seejuures tõhusat kohtulikku kontrolli, peaksid liikmesriigid tagama, et kõik strateegiliste projektide loamenetlustega seotud vaidlused lahendatakse aegsasti. Sel eesmärgil peaksid riikide pädevad asutused tagama, et taotlejatel ja projektiarendajatel on võimalik kasutada lihtsat vaidluste lahendamise menetlust ning et strateegilisi projekte käsitletaks kõigis projektidega seotud kohtumenetlustes ja vaidluste lahendamise menetlustes kiirkorras.  Lisaks peaks käesolev määrus hõlbustama parimate tavade vahetamist vaidluste lahendamiseks, näiteks ajutiste töörühmade loomist neutraalsete vahekohtunike all, et lahendada lahendamata küsimusi.

(22)

Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid takistusteta ja asjatu täiendava halduskoormuseta kasutada ühtse turu eeliseid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 (14), millega loodi ühtne digivärav, sätestatud siseturu toimimise seisukohast olulise teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldeeskirjad. Käesoleva määrusega hõlmatud teavitamisnõuded ja -menetlused peaksid vastama määruse (EL) 2018/1724 nõuetele. Eeskätt tuleks tagada, et kõik loaandmismenetlused on strateegiliste projektide arendajatele täiel määral kättesaadavad ja läbitavad veebis kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 6 lõikega 1 ja II lisaga.

(23)

Selleks et pakkuda projektiarendajatele ja muudele investoritele kindlust ja selgust, mis on vajalik, et edendada strateegiliste projektide väljatöötamist, peaksid liikmesriigid tagama, et kõnealuste projektide loamenetlus ei kesta eelnevalt kindlaksmääratud tähtajast kauem. Üksnes töötlemist või ringlussevõttu hõlmavate strateegiliste projektide loamenetlus ei tohiks kesta kauem kui üks aasta. Kaevandamist hõlmavate strateegiliste projektide puhul ei tohiks loamenetlus olla pikem kui kaks aastat, võttes arvesse kaasnevat keerukust ja võimaliku mõju ulatust. Nendest tähtaegadest kinnipidamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et vastutavatel ametiasutustel on piisavad ressursid ja piisav personal. Komisjon pakub liikmesriikidele nende taotluse korral tehnilise toe instrumendi kaudu tuge reformide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel, sealhulgas riikliku loamenetlusega seotud haldusvõimekuse suurendamisel.

(24)

Liidu õiguse kohaselt nõutavad keskkonnamõju hindamised ja load, sealhulgas seoses veepoliitika, elupaiga- ja linnukaitsega, on tooraineprojekti loamenetluses keskse tähtsusega ja samuti on tegemist oluliste kaitsemeetmetega, mis aitavad vältida või vähendada kahjulikku keskkonnamõju. Selleks et strateegiliste projektide loamenetlused oleksid prognoositavad ja õigeaegsed ega ületaks loamenetluse konkreetse etapi jaoks eelnevalt kindlaksmääratud tähtaega , tuleks nõutavat hindamist ja vajalike lubade saamist lihtsustada, vähendamata seejuures keskkonnakaitse taset. Seda silmas pidades tuleks vajalikud hindamised koondada, et vältida ebavajalikke kattuvusi, kusjuures enne sellist koondhindamist peaksid projektiarendajad vastutavate ametiasutustega sõnaselgelt kokku leppima koondhindamise ulatuses, et vältida tarbetuid järelmeetmeid , ilma et see piiraks hindamiste kvaliteeti .

(25)

Kriitiliste toorainete projektide teostamist võivad takistada maakasutusega seotud konfliktid eelkõige arengumaades, kus sunniviisiline väljatõstmine on kaevandustegevuse ühine tunnus . Selleks et tasakaalustada avalikke hüvesid ja huve ning vähendada seeläbi konfliktide riski ja kiirendada liidus ning kolmandates riikides tooraineprojektide kestlikku elluviimist, on vajalik riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste tihedal koostööl põhinev põhjalikult läbimõeldud planeerimine, sealhulgas ruumilised planeeringud ja üldplaneeringud, mille puhul võetakse arvesse kriitiliste toorainete projektide teostatavust ja hinnatakse võimalikku keskkonnamõju. Seega peaksid vastutavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused kaaluma võimalust lisada asjaomastesse planeeringutesse tooraineprojektidega seotud sätted.

(26)

Liidu piires esineb kriitiliste toorainete projektide puhul sageli rahastuse kättesaadavuse probleeme. Kriitiliste toorainete turgusid iseloomustab sageli suur hinnavolatiilsus, pikk projektide teostusaeg, suur kontsentreeritus ja läbipaistmatus. Peale selle nõuab sektori rahastamine põhjalikke eriteadmisi ja rahastamisvahendeid, mille eesmärk on vähendada investeeringute riski, näiteks toorainefondid, maksusoodustused, finantstagatised, toetused või muud riskimaandamise finantsmeetmed , mis finantsasutustel sageli puuduvad. Selleks et need probleemid lahendada ja aidata saavutada stabiilsed ja kindlad strateegiliste toorainete tarned, peaksid liikmesriigid ja komisjon vähendama poliitilisi takistusi ning pakkuma abi rahastusele juurdepääsul ja haldustuge. Liikmesriigid peaksid rahalise toetuse üle otsustamisel arvesse võtma asjaomaste projektiarendajate võetud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja tööalaseid kohustusi. Selleks et olla konkurentsivõimeline, innovatiivne ja vastupidav ning suurendada tootmist, töötlemist ja ringlussevõttu ning asendamise suutlikkust, peab kriitiliste toorainete sektor saama nii avaliku kui ka erasektori rahastamist. Võttes kiiresti meetmeid ja selleks, et saavutada käesolevas määruses sätestatud võrdlusalused, on sama oluline tagada, et muud horisontaalsed poliitikavaldkonnad, näiteks kestliku rahanduse algatused, oleksid jätkuvalt kooskõlas liidu jõupingutustega hõlbustada liidu kriitiliste toorainete tööstuse piisavat juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele.

(27)

Tugeva väärtusahela saab Euroopas välja ehitada ainult piisavate rahaliste vahenditega. Komisjon teeb koostööd programmi „InvestEU“ rakenduspartneritega, et leida viise investeeringute soodustamiseks ja suurendamiseks kooskõlas määruses (EL) 2021/523 (15) ning käesolevas määruses sätestatud ühiste eesmärkidega. InvestEU nõustamiskeskus võib aidata välja töötada elujõuliste projektide registri.

(27a)

See määrus peaks suurendama koostoimet meetmetega, mida liit ja liikmesriigid praegu toetavad kriitiliste toorainetega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni ning tarneahela osa arendamist käsitlevate programmide ja meetmetega, eelkõige raamprogrammiga „Euroopa horisont“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695  (16) (programm „Euroopa horisont“) ja nõukogu otsusega (EL) 2021/764  (17).

(28)

Selleks et kõrvaldada takistused, mida tekitab avaliku ja erasektori praegu sageli killustunud investeerimistegevus, hõlbustada integratsiooni ja suurendada investeeringutasuvust, peaksid komisjon, liikmesriigid ja tugipangad oma tegevust paremini koordineerima ning looma koostoime liidu ja riiklike rahastamisprogrammide vahel, samuti tagama parema koordineerituse ja koostöö tööstusharu ja peamiste erasektori sidusrühmadega. Sel eesmärgil tuleks luua Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu allrühm, kuhu kuuluvad eksperdid liikmesriikidest, komisjonist ja ka asjaomastest avaliku sektori finantsasutustest. Selles allrühmas tuleks arutada strateegiliste projektide individuaalseid rahastamisvajadusi ja olemasolevaid rahastamisvõimalusi, et anda projektiarendajatele soovitusi selle kohta, kuidas nendele võimalustele parimal viisil ligi pääseda. Kolmandates riikides , sealhulgas tekkivate turgudega riikides ja arenguriikides kavandatavate projektide rahastamise küsimuste arutamisel ja vastavate soovituste esitamisel peaksid komisjon ja Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu koostöös oma võimalike partnerriikidega seadma strateegilised projektid strateegia „Global Gateway“ raames prioriteediks ning koordineerima tegevust riiklike ja rahvusvaheliste arengut rahastavate asutustega  (18).

(28a)

Liidu ja liikmesriikide tasandil on vaja teha pidevaid jõupingutusi, et edendada ja toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni seoses kriitiliste toorainetega, kuna alusuuringud on uute materjalide ja asendusmaterjalide leidmisel keskse tähtsusega.

(28b)

Liidu ja riiklikul tasandil on vaja spetsiaalseid finants- ja toetusvahendeid ning sihtotstarbelisi teadus- ja innovatsioonifonde, et parandada tõhusust, asendamist, ringlussevõttu ja suletud materjalitsükleid teadus- ja innovatsiooniprogrammide ning muude vahendite kaudu, et edendada innovatsiooni, eelkõige jäätmekäitluse, kõrgtehnoloogiliste materjalide ja asendamise valdkonnas, ning töötada välja uued ja uuenduslikud tehnoloogiad kriitiliste toorainete säästva kaevandamise valdkonnas liidus.

(29)

Keskse tähtsusega on äriühingute, finantsinvestorite ja väljaostjate tehtavad investeeringud. Kui erasektori investeeringutest üksi ei piisa, võib kriitiliste toorainete väärtusahela projektide tulemuslikuks rakendamiseks vaja olla avaliku sektori toetust, näiteks tagatiste, laenude või omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinvesteeringute kujul. Niisugune avaliku sektori toetus võib kujutada endast riigiabi. Sellisel abil peab olema ergutav mõju ning see peab olema vajalik, asjakohane ja proportsionaalne. Kehtivate riigiabi suuniste alusel, mis vaadati hiljuti põhjalikult läbi rohe- ja digipöörde eesmärke arvesse võttes, on teatavate tingimuste täitmisel arvukalt võimalusi kriitiliste toorainete väärtusahela projektide ja muude Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide toetamiseks. Komisjon peaks täiendavalt kaaluma võimalust luua sihtotstarbeline fond liidu tasandil, näiteks Euroopa strateegiliste toorainete fondi vormis, sealhulgas kaaludes käibevahendeid, või rahalise toetuse sihtotstarbelist eraldamist mitmeaastase finantsraamistiku vahendite prioriteetide muutmise kaudu. Selles kontekstis tuleks kasutada juba olemasolevaid teadmisi, investeerimisplatvorme ja -registreid kriitiliste toorainete projektide kohta.

(30)

Avaliku sektori toetust kasutatakse konkreetsete kindlakstehtud turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist , takistada eri liikmesriikidest pärit äriühingute koostööd ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmed peaksid olema sihipärased ja tõhusad ning andma liidule selget lisaväärtust .

(31)

Mitme strateegilise tooraine hinnavolatiilsus, mida omakorda suurendavad piiratud võimalused maandada asjaomast riski futuuriturgudel, tekitab takistusi nii projektiarendajatele strateegiliste toorainete projektideks rahastuse saamisel kui ka järgneva etapi tarbijatele, kes soovivad osta põhisisendeid stabiilse ja prognoositava hinnaga. Selleks et vähendada strateegiliste toorainete tulevaste hindadega seotud ebakindlust, tuleb ette näha sellise süsteemi loomine, mis võimaldab nii huvitatud väljaostjatel kui ka strateegiliste projektide arendajatel avaldada ostu- ja müügipakkumusi ning viia pooled kokku, kui vastavad pakkumused võivad olla kokkusobivad. Selline süsteem on oluline, et soodustada VKEde osalemist strateegiliste toorainete väärtusahelates. Tuleks anda toetust, et võimaldada ärikonsortsiumidel pääseda turgudele, mida strateegiline partnerlus või vabakaubandusleping veel ei hõlma.

(31a)

Euroopa Investeerimispank peaks kokkuleppel nõukogu, komisjoni ja liikmesriikidega uurima ELi ekspordikrediidirahastu loomist, mis võimaldaks liidu ettevõtjatel investeerida projektidesse, mis aitavad kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele.

(32)

Liidu tasandi teadmised toorainete ilmingutest on kogutud ja leiukohad kaardistatud ajal, mil kriitiliste toorainetega varustatuse tagamine strateegilise tehnoloogia arendamiseks ei olnud veel prioriteet. Selleks et koguda ja ajakohastada teavet kriitiliste toorainete ilmingute , sealhulgas geotermilise kaevandamise potentsiaali kohta, peaksid liikmesriigid koostama riiklikud kriitiliste toorainete ja kriitilisi tooraineid sisaldada võivate juhtmetallide üldgeoloogiliste uurimistööde programmid, mis peaksid sisaldama selliseid meetmeid nagu maavarade kaardistamine, maavarade otsingu tarbeks tehtavad geokeemilised uuringud, geoteaduslikud uuringud ning ka olemasolevate geoteaduslike andmekogude taastöötlemine. Maavarade ilmingute kindlakstegemise ning nende kaevandamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse hindamisega kaasneb suur finantsrisk. Selleks et seda riski vähendada ja hõlbustada kaevandamisprojektide väljatöötamist, peaksid liikmesriigid tegema avalikkusele kättesaadavaks teabe, mis on kogutud vastava riikliku maavarauuringute programmi alusel; kui see on asjakohane, tuleks tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (19) rajatud ruumiandmete infrastruktuuri raamistikule.

(32a)

Kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid edendama meetmeid, et tulla toime geoteadlaste ja selles vallas kõrgkooli lõpetanute nappusega liidus.

(33)

Maa seire ja GNSSi süsteemidest, eelkõige ELi kosmoseprogrammist, Copernicusest, Galileost ja EGNOSest saadud satelliidiandmeid ja sellel põhinevaid teenuseid tuleks kasutada nii palju kui võimalik, et toetada jõupingutusi kestlike kriitiliste toorainete väärtusahelate loomiseks, pakkudes pidevat teabevoogu, mis võib olla kasulik sellises tegevuses nagu kaevandamispiirkondade seire ja majandamine, keskkonnaalase ja sotsiaal-majandusliku mõju hindamine või maavarauuringud. Kuna satelliidiandmed ja sellel põhinevad teenused võimaldavad koguda andmeid ka kaugete ja raskesti ligipääsetavate piirkondade kohta, peaksid liikmesriigid seda võimalikult suurel määral arvesse võtma riiklike maavarauuringuprogrammide koostamisel ja elluviimisel.

(34)

Ehkki tarnekindluse suurendamiseks on vaja tugevdada liidu kriitiliste toorainete väärtusahelat, on kriitiliste toorainete tarneahelad ka edaspidi ülemaailmse mõõtmega ja tundlikud välistegurite suhtes. Hiljutised ja praegused sündmused – nende hulgas COVID-19 kriis ning provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu , samuti Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ mõju kolmandatele riikidele  – on ilmsiks toonud teatavate liidu tarneahelate haavatavuse häirete suhtes ning pakilise vajaduse teha kindlaks hoovad nõudluse, eelkõige strateegiliste toorainete nõudluse leevendamiseks . Selleks et liikmesriigid ja Euroopa tööstusharud oleksid võimelised tarnehäireid ette nägema ja valmis toime tulema tagajärgedega, tuleks välja töötada meetmed, et suurendada seirevõimekust, sealhulgas teabevahetus strateegiliste varude koordineerimiseks, kui see on vajalik, ja tugevdada äriühingute valmisolekut.

(35)

Riskiteadlikkuse ja -ennetusega seotud võimekus on liikmesriigiti erinev ja kõigis liikmesriikides ei ole loodud sihtotstarbelisi struktuure selleks, et jälgida kriitiliste toorainete tarneahelaid ja teavitada äriühinguid võimalikest tarnehäirete riskidest. Samamoodi on osa äriühinguid investeerinud oma tarneahelate jälgimisse, teised aga ei ole suutelised seda tegema. Võttes arvesse kriitiliste toorainete tarneahelate üleilmset mõõdet ja ka nende keerukust, peaks komisjon seepärast töötama välja seireotstarbelise tulemustabeli, milles hinnatakse kriitiliste toorainete tarneriske, ning tagama kogutud teabe kättesaadavuse avaliku sektori asutustele ja erasektori osalejatele; see aitab omakorda suurendada liikmesriikidevahelist koostoimet. Selleks et liidu väärtusahelad oleksid piisaval määral valmis võimalikeks tarnehäireteks, peaks komisjon korraldama stressiteste, et hinnata strateegiliste toorainete tarneahelate haavatavust ja nende avatust tarneriskidele. Liikmesriigid peaksid seda tegevust toetama ning kasutama selliste stressitestide tegemiseks võimaluse korral oma riiklikke tarne- ja teabeasutusi, kes tegelevad kriitiliste toorainetega seotud küsimustega. Samuti peaks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu tagama komisjoni ja liikmesriikide tehtavate stressitestide koordineerimise. Kui ühelgi liikmesriigil ei ole võimekust teha konkreetse strateegilise tooraine puhul nõutavat stressitesti, peaks komisjon tegema selle ise. Komisjon peaks soovitama ka võimalikke strateegiaid, mille abil avaliku sektori asutused ja erasektoris osalejad saaksid lühikeses ja keskmises perspektiivis maandada tarneriske, näiteks täiendavate poliitikameetmete rakendamine strateegiliste toorainete vajaduse vähendamiseks, strateegiliste varude loomine või tarnete täiendav mitmekesistamine. Selleks et koguda seiremeetmete võtmiseks ja stressitestide tegemiseks vajalikku teavet, peaks komisjon koordineerima tegevust Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu asjaomase alalise allrühmaga ning liikmesriigid peaksid kindlaks tegema väärtusahela toimimiseks olulised suurettevõtjad ja neid jälgima. Kui ükski alalise allrühma liige ei ole suuteline tegema konkreetse strateegilise tooraine puhul nõutavat stressitesti, peaks komisjon tegema selle ise.

(36)

Tarnehäirete riski maandamisel on oluline roll strateegilistel varudel, iseäranis toorainete puhul. Kuigi ühtse turu hädaolukorra mehhanismi ettepanekuga on ette nähtud võimalus suurendada strateegilisi varusid ühtse turu valvsusrežiimi käivitamisel, ei ole liikmesriikidel ega äriühingutel kohustust luua ega koordineerida oma strateegilisi varusid, et olla valmis tarnehäireteks. Lisaks puudub Euroopa Liidu tasandil koordineerimismehhanism, mis võimaldaks koostada ühise hinnangu ja analüüsi võimalike kattuvuste ja koostoimete kohta. Kuna praegu selline teave puudub, peaksid liikmesriigid seega esimese sammuna esitama komisjonile teabe oma strateegiliste varude kohta, olenemata sellest, kas neid haldavad avaliku sektori asutused või ettevõtjad liikmesriigi nimel. Selline teave peaks sisaldama ülevaadet iga strateegilise tooraine puhul olemasolevate varude tasemest, varude taseme edasistest väljavaadetest ning nende varude suhtes kohaldatavatest normidest ja menetlustest. Kõigi taotluste puhul tuleb tagada proportsionaalsus, arvesse võtta andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi ning mõju riigi julgeolekule, samuti ette näha sobivad tähtajad nõutava teabe esitamiseks. Analüüsi võidakse kaasata teave ettevõtjate varude kohta, kuid see ei kujuta endast vastavat teabetaotlust. Komisjon peaks käsitlema andmeid turvaliselt ja avalikustama teabe üksnes agregeeritud kujul. Saadud teabe alusel peaks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu teise sammuna märkima liidu varude ohutu taseme , arvestades asjaomaste strateegiliste toorainete aastast kogutarbimist liidus. Liidu strateegiliste toorainete olemasolevate varude ja strateegiliste varude üldtaseme võrdlusest lähtudes saaks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu kokkuleppel komisjoniga seejärel avaldada liikmesriikidele mittesiduvaid arvamusi selle kohta, kuidas soodustada lähenemist, ning innustada neid suurendama oma strateegilisi varusid , vältides samas turumoonutusi, sealhulgas tekkivate turgude ja arengumaade arvelt . Seejuures peaks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu võtma arvesse vajadust säilitada strateegilisi tooraineid kasutavatele eraettevõtjatele stiimulid strateegiliste varude suurendamiseks.

(37)

Selleks et tagada täiendav koordineerimine, peaks komisjon vajaduse korral konsulteerima liikmesriikidega enne rahvusvahelisi foorumeid, kus kõnealuseid strateegilisi varusid võidakse arutada, eeskätt Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu asjaomase alalise allrühma kaudu. Samamoodi peaks komisjon käesoleva ettepaneku ja muude horisontaalsete või temaatiliste õigusaktide vastastikuse täiendavuse huvides tagama, et kogutud ja agregeeritud andmed edastatakse valvsus- või kriisijuhtimismehhanismidele, näiteks kavandatava ühtse turu hädaolukorra mehhanismi nõuanderühmale, kiibimääruse ettepanekuga ette nähtud Euroopa pooljuhtide nõukojale, HERA juhatusele või tervisekriisinõukogule.

(38)

Selleks et olla piisavalt valmis toimetulekuks tarnehäiretega, peaksid liidus strateegiliste toorainete abil strateegilise tehnoloogia tootmisega tegelevad suurettevõtjad tagama asjakohase sisemise riskijuhtimise . Nii tagatakse, et strateegiliste toorainete tarnimisega seotud riske võetakse arvesse ja et välja töötatakse asjakohased strateegiad riskide maandamiseks, et olla tarnehäireteks paremini ette valmistatud. Samamoodi peaksid kõnealused suurettevõtjad tegema oma strateegiliste toorainete tarneahelatele korrapäraselt stressiteste, et võtta arvesse kõiki eri stsenaariume, mis võivad häire korral mõjutada tarnetegevust. Nende meetmete tulemusena võetakse suuremal määral arvesse võimalike tarnehäirete kulusid.

(39)

Paljud strateegiliste toorainete turud ei ole täielikult läbipaistvad ja on pakkumise poolel kontsentreeritud; see omakorda tugevdab müüjate läbirääkimispositsiooni ja toob ostjatele kaasa kõrgemad hinnad , mis tekitab probleemi turule . Selleks et tagada liidus asutatud ettevõtjatele toorainete kättesaadavus , peaks komisjon looma süsteemi, mis võimaldab huvitatud ostjate nõudluse koondada. Sellise süsteemi väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma kogemusi, mis on saadud sarnaste ettevõtmiste käigus, eeskätt gaasi ühisostmisel , mis on varem kehtestatud vastusena gaasikriisile nõukogu määruse (EL) 2022/2576 (20) alusel. Seda süsteemi peaksid saama kasutada ka liikmesriikide ametiasutused oma strateegiliste varude loomiseks. Kõik selle mehhanismi osana vastu võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas liidu konkurentsi- ja riigisisese õigusega .

(39a)

Vastupanu- ja konkurentsivõimeline toorainesektor on liidu jaoks suure majandusliku ja strateegilise tähtsusega. Võttes arvesse käesoleva määruse eesmärke, nimelt suurendada liidu strateegiliste toorainete kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu võimsust, on oluline ettevõtjatele tagada õiglane ja prognoositav turukeskkond kogu toorainete väärtusahela ulatuses. Iga süsteemi puhul, mille eesmärk on koondada nõudlust, et tugevdada liidu ettevõtjate turupositsiooni nõudluse osas, tuleb seega hoolikalt kaaluda ka turumõju liidu ettevõtjatele pakkumise osas.

(40)

Käesolevas määruses sisalduvad sätted seire ja strateegiliste varude kohta ei too kaasa riiklike õigusnormide ühtlustamist ega asenda kehtivaid mehhanisme. Seire ja riskivalmidusega seotud stiimulid peaksid olema kooskõlas Euroopa õigusaktidega. Seega võidakse kriitiliste ja strateegiliste toorainete suhtes kriisi või ohu korral siiski kohaldada selliseid õigusakte nagu kavandatav ühtse turu hädaolukorra mehhanismi määrus, mille eesmärk on ennetada ühtse turu toimimist mõjutavaid kriise, nendele kriisidele reageerida ja leevendada nende mõju, või nõukogu määrus (EL) 2022/2372 (21) selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras, niivõrd kui need toorained kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse. Komisjon peaks tagama käesoleva määruse ja kriisivahendite vastastikuse täiendavuse ja sidususe nende kriisivahenditega loodud nõuande- ja juhtorganite tähelepaneliku teabevahetuse kaudu .

(41)

Enamik kriitilisi tooraineid on metallid, mida on põhimõtteliselt võimalik lõputult ringlusse võtta, ehkki mõnikord võivad kvaliteediomadused halveneda. See pakub võimalust kujundada rohepöörde taustal välja tõeline ringmajandus. Pärast algset etappi, mille käigus nõudlus uue tehnoloogia arendamiseks vajalike kriitiliste toorainete järele kiiresti kasvab ning see nõudlus rahuldatakse endiselt peamiselt esmase kaevandamise ja töötlemise abil, tuleks suurendada ringlussevõtu ja korduskasutamise rolli ning vähendada esmase kaevandamise vajadust ja sellega kaasnevat mõju. Praegu aga on enamiku kriitiliste toorainete puhul ringlussevõtu ja korduskasutuse määrad väikesed , muu hulgas seetõttu, et toodete kavandamisetapis ei võeta ringlussevõetavust arvesse, ning ringlussevõtu süsteemid ja tehnoloogia ei ole sageli kohandatud nende toorainete erisustele. Seega tuleb võtta meetmeid, et tegeleda eri probleemidega, mis takistavad kasutamast ringmajanduse potentsiaali. Olenemata 2030. aastal tarbitud strateegiliste toorainete kogusest, peaks liit seadma eesmärgiks nende toorainete ringluse.

(41a)

Euroopa peab suurendama oma avatud strateegilist suveräänsust ja vastupanuvõimet, et valmistuda võimalikeks tarnehäireteks tervise- või muude kriiside tõttu. Ringmajanduse ja ressursitõhususe suurendamine kriitiliste toorainete suurema ringlussevõtu ja taaskasutamise abil aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

(42)

Liikmesriikidel on ringluspõhisuse, näiteks jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemide valdkonnas märkimisväärne pädevus. Seda pädevust tuleks ära kasutada, et suurendada selliste jäätmevoogude kogumise ja ringlussevõtu määra, millel on suur kriitiliste toorainete eraldamise potentsiaal; selleks saaks kasutada näiteks finantsstiimuleid, nagu allahindlused, rahalised tasud või tagatisrahasüsteemid , säilitades samal ajal siseturu terviklikkuse . Samuti peaksid liikmesriikide ametiasutused tegema olukorra parandamiseks jõupingutusi kriitiliste toorainete ja neid sisaldavate toodete ostjatena, kusjuures riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames eraldatakse märkimisväärseid ressursse, et parandada kriitiliste toorainete ringluspõhisuse ja ka materjalitõhususe ning asendusstrateegiatega seotud teadmiste ja tehnoloogia taset. Kokkuvõtteks peaksid liikmesriigid selleks, et edendada kriitiliste toorainete eraldamist kaevandamisjäätmetest, parandama teabe kättesaadavust ning kõrvaldama õiguslikud, majanduslikud ja tehnilised takistused. Ühe võimaliku lahendusena peaksid liikmesriigid kaaluma ettevõtjate ja liikmesriigi vahelisi riskijagamismehhanisme, et edendada suletud jäätmehoidlatest pärit jäätmete taaskasutamist.  Komisjon peaks jälgima liikmesriikide tegevust, võrdlema parimaid tavasid ja levitama neid ning andma liikmesriikidele vajaduse korral soovitusi edasiste meetmete võtmiseks.

(42a)

Elektroonikajäätmed sisaldavad kriitiliste toorainete kontsentratsioone, mis on suurusjärkudes suuremad kui maailma parimates maakides. See pakub märkimisväärset majanduslikku võimalust jäätmesõelumiseks, millel on suur arengupotentsiaal.

(43)

Tooraineid on kaevandatud paljudes liidu piirkondades ja seega leidub märkimisväärses koguses kaevandamisjäätmeid suletud jäätmehoidlates, mille puhul ei ole kriitiliste toorainete eraldamise potentsiaali üldjuhul hinnatud, arvestades, et nende majanduslik tähtsus on hakanud suurenema alles hiljuti. Kriitiliste toorainete eraldamine kaevandamisjäätmete hoidlatest võimaldab vältida ja leevendada uue kaevandustegevuse negatiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju, luua majanduslikku väärtust ja töökohti ajaloolistes kaevanduspiirkondades, mida tihtipeale mõjutab deindustrialiseerimine ja taandareng , kuigi nendel piirkondadel võib olla oluline roll liidu vastupanuvõime suurendamisel ning toorainetele juurdepääsu negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamisel.  Asjaolu, et kriitiliste toorainete sisaldusele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja selle kohta on vähe teavet, eeskätt suletud jäätmehoidlate puhul, on peamine tegur, mis takistab kaevandamisjäätmetest kriitiliste toorainete eraldamise võimaluste ulatuslikumat ärakasutamist.

(44)

Kriitiliste toorainete eraldamine kaevandamisjäätmete hoidlatest peaks moodustama osa nende jäätmehoidlate jäätmete taaskasutamisest. Direktiivis 2006/21/EÜ on sätestatud ranged keskkonna- ja inimtervisekaitsenõuded kaevandustööstuse jäätmekäitluses. Ehkki need ranged nõuded tuleks säilitada, on asjakohane kehtestada lisameetmed, et viia kriitiliste toorainete eraldamine kaevandamisjäätmetest maksimumini.

(45)

Nii juba tegutsevate kui ka uute kaevandamisjäätmehoidlate käitajad peaksid tegema esialgse majandusliku hindamisuuringu, milles keskendutakse kriitiliste toorainete eraldamisele jäätmehoidlas ning nende maardlates olevatest ja tekkivatest kaevandamisjäätmetest. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (22) sätestatud jäätmehierarhiaga peaks olema esmatähtis kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete teket vältida, eraldades kriitilised toorained kaevandatud materjalidest enne, kui need muutuvad jäätmeteks. Selle uuringu koostamisel peaksid ettevõtjad koguma vajaliku teabe, sealhulgas kaevandamisjäätmetes sisalduvate kriitiliste toorainete sisaldused ja kogused, ning hindama mitut protsesside, tegevuse või ärikokkulepetega seotud valikuvarianti, mis võimaldavad kriitilisi tooraineid tehniliselt teostataval ja majanduslikult elujõulisel viisil taaskasutada. See kohustus lisandub kohustustele, mis on sätestatud direktiivis 2006/21/EÜ ja selle ülevõtmiseks vastu võetud riigisisestes õigusaktides, ning on vahetult kohaldatav. Selle kohustuse täitmisel peaksid ettevõtjad ja pädevad asutused tegema jõupingutusi, et viia halduskoormus miinimumini ja koondada võimaluste piires menetlusi.

(46)

Kuna praegu ei ole suletud kaevandamisjäätmehoidlatest kriitiliste toorainete eraldamise potentsiaali kohta piisavalt teavet, peaksid liikmesriigid kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega looma andmebaasi, mis sisaldab kogu asjakohast teavet, et edendada taaskasutamist, eeskätt kriitiliste toorainete koguse ja sisalduse kohta selliste jäätmehoidlate jäätmetes. See teave tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks kasutajasõbralikus vormis ja digitaalsel kujul, et pakkuda juurdepääsu üksikasjalikumale tehnilisele teabele. Selleks et hõlbustada kasutajasõbralikku juurdepääsu teabele, võiksid liikmesriigid näiteks luua kontaktpunkti, et tagada võimalus vahetada täpsemat teavet kriitiliste toorainete taaskasutamise projektide arendajatega. Andmebaas tuleks välja töötada nii, et võimalikud projektiarendajad saaksid hõlpsasti kindlaks teha jäätmehoidlad, mille puhul on suur potentsiaal majanduslikult elujõuliseks taaskasutamiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Piiratud ressursside paremaks suunamiseks võiksid liikmesriigid koguda teavet etapiviisiliselt ja korraldada keerukamad teabekogumisetapid üksnes nende jäätmehoidlate puhul, mis on kõige perspektiivikamad. Teabe kogumise eesmärk peaks olema pakkuda kaevandamisjäätmete hoidlate kohta täpset ja representatiivset teavet ning saada võimalikult hea ülevaade kriitiliste toorainete taaskasutamise potentsiaalist.

(47)

Paljud eri tooted sisaldavad püsimagneteid, sealhulgas tuuleturbiinid ja elektrisõidukid, mis on olulisimad ja kõige kiiremini kasvavad rakendused, ent ka muud tooted, nagu magnetresonantstomograafia seadmed, tööstusrobotid, kergtranspordivahendid, külmageneraatorid, soojuspumbad, elektrimootorid, tööstuslikud elektripumbad, automaatpesumasinad, trummelkuivatid, mikrolaineahjud, tolmuimejad ja nõudepesumasinad, mis sisaldavad suurtes kogustes materjale, mida saaks taaskasutada. Enamik püsimagneteid, eeskätt kõige võimsamat tüüpi magnetid, sisaldavad kriitilisi tooraineid, näiteks neodüüm, praseodüüm, düsproosium ja terbium, boor, samaarium, nikkel või koobalt. Neid on küll võimalik ringlusse võtta, kuid liidus tehakse seda väikeses mahus või üksnes teadusprojektide raames. Seega tuleks ringluspõhisuse suurendamisel käsitada püsimagneteid prioriteetse tootena.

(48)

Magnetite ringluse suurendamiseks peaks ringlussevõtjatele , renoveerijatele ja parandajatele olema eelkõige kättesaadav vajalik teave tootes sisalduvate magnetite koguse, tüübi, keemilise koostise, asukoha ning kasutatud pinde, liimide ja lisaainete kohta, samuti teave selle kohta, kuidas püsimagneteid tootest eemaldada. Selleks et magnetite ringlussevõtt oleks majanduslikult tasuv, tuleks liidu turule lastavates toodetes sisalduvate püsimagnetite puhul lisaks järk-järgult suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust. Esimeses etapis tuleks tagada ringlussevõetud materjali sisaldust käsitleva teabe läbipaistvus ning seejärel tuleks kehtestada ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus, lähtudes asjakohase sisalduse ja tõenäolise mõju eriotstarbelisest hindamisest.

(49)

Paljude liidu turul müüdavate kriitiliste toorainete puhul tõendab tootmise ja tarneahela kestlikkust sertifikaat. Sertifikaate on võimalik saada mitmesuguste avaliku ja erasektori sertifitseerimiskavade alusel; kuna need kavad on oma ulatuselt ja ranguselt erinevad, võib esineda segadust selle suhtes, mida sellise sertifitseerimise alusel liidu turule lastud kriitiliste toorainete suhtelise kestlikkuse kohta esitatud väited endast kujutavad ja kas need peavad paika. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu rakendusakte, millega tunnustatakse terviklikuks ja usaldusväärseks peetavaid sertifitseerimiskavasid ning tagatakse ametiasutustele ja turuosalistele ühtne alus kriitiliste toorainete kestlikkuse hindamiseks. Tunnustada tuleks üksnes selliseid sertifitseerimiskavasid, milles käsitletakse mitmesuguseid kestlikkuse aspekte, sealhulgas õhu, pinnase, vee ja elurikkusega seotud keskkonnakaitset, inimõigusi, kaasa arvatud töötajate õiguste juhtimisega seotud kaalutlusi, sealhulgas äritegevuse läbipaistvust ja kohalike kogukondade osalemist, mis tagavad kõrged kestlikkusstandardid , ning mis sisaldavad sätteid sõltumatu kolmanda isiku tehtava vastavuskontrolli ja vastavuse jälgimise kohta. Selleks et tagada tõhusad menetlused, peaks strateegilise projekti tunnustamist taotlevatel projektiarendajatel olema võimalus tugineda tunnustatud kavas osalemisele, et tõendada projekti kestlikku rakendamist.

(50)

Kriitiliste toorainete tootmine väärtusahela eri etappides põhjustab kliima- ja keskkonnamõju, eelkõige veele ja elurikkusele . Selleks et kõnealust kahju vähendada ja pakkuda stiimuleid kestlikumate kriitiliste toorainete tootmiseks, tuleks komisjonile anda volitus töötada välja kriitiliste toorainete keskkonnajalajälje arvutamise süsteem (sh kontrollimenetlus), et liidu turule lastavate kriitiliste toorainete keskkonnajalajälje teave tehtaks avalikkusele kättesaadavaks. Süsteemi väljatöötamisel tuleks arvesse võtta teaduslikult põhjendatud hindamismeetodeid ja olelusringi hindamise valdkonna rahvusvahelisi standardeid. Tooraine keskkonnajalajälje deklaratsiooni esitamise nõue peaks kehtima üksnes juhul, kui eriotstarbelise hindamise tulemusena on järeldatud, et see aitaks kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning oleks proportsionaalne majanduslike kuludega , hõlbustades väiksema keskkonnajalajäljega kriitiliste toorainete hankimist, ning et see ei avaldaks ebaproportsionaalset mõju kaubandusvoogudele. Pärast asjaomaste arvutusmeetodite vastuvõtmist peaks komisjon välja töötama kriitiliste toorainete keskkonnajalajälje tulemusklassid, mis võimaldavad potentsiaalsetel ostjatel hõlpsasti võrrelda kättesaadavate toorainete suhtelist keskkonnajalajälge ning suunata turu kestlikumate toorainete poole. Kriitiliste toorainete müüjad peaksid tagama, et nende klientidele on kättesaadav keskkonnajalajälje deklaratsioon. Läbipaistev teave liidu turule lastavate kriitiliste toorainete suhtelise jalajälje kohta võib toetada ka muid liidu ja riigi tasandi poliitikavaldkondi, näiteks stiimuleid või keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriume, ja soodustada nõnda väiksema keskkonnamõjuga kriitiliste toorainete tootmist. Maa suurim elurikkus asub arvatavasti süvameres ja see piirkond pakub elutähtsaid keskkonnateenuseid, sealhulgas pikaajalist süsiniku sidumist. Süvamerepõhja kaevandamine põhjustab suure tõenäosusega elurikkuse püsivat vähenemist ja kahju ökosüsteemile. Kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ei tohiks süvamerekaevandamist toimuda seni, kuni selle mõju merekeskkonnale ja elurikkusele ei ole piisavalt uuritud, ning seni, kuni puudub teaduslik konsensus selle kohta, et süvamerekaevandamist saab hallata viisil, mis tagab, et ei toimuks mere elurikkuse vähenemist ja ökosüsteemi kahjustamist.

(51)

Keskkonnajalajälje leidmise meetodite alusel saab välja töötada arvutamiseeskirjad. Need põhinevad teaduslikult põhjendatud hindamismeetoditel, milles võetakse arvesse liidu muude õigusaktidega kehtestatud sarnaseid kohustusi ning rahvusvahelise tasandi arengusuundumusi ja keskkonnamõju, sealhulgas kliimamuutused, vee, õhu, mullastiku, loodusvarade ja maakasutusega seotud mõju ning toksilisus.

(52)

Tuleks tagada, et enne oma toodete või toorainete turulelaskmist hindavad vastutavad ettevõtjad nende vastavust püsimagnetite ringluspõhisuse parandamise nõuetele ning kriitiliste toorainete keskkonnajalajälje deklaratsiooniga seotud nõuetele ning et riigi pädevad asutused tagavad nende nõuete täitmise. Sellega seoses on asjakohased määruse (EL) 2019/1020 ja määruse (EL) 2023/xxx [viide kestlike toodete ökodisaini määrusele] kohased vastavust ja turujärelevalvet käsitlevad sätted, mida tuleks seega kohaldada ka kõnealuste nõuete suhtes. Selleks et võimalikult suures ulatuses tuginetaks kehtivatele raamistikele, tuleks tagada, et määruse (EL) 2018/858 või määruse (EL) nr 168/2013 kohaselt tüübikinnitust vajavate toodete puhul kontrollitakse vastavust kehtiva tüübikinnitussüsteemi alusel.

(53)

Määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt peaks komisjon esitama ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada Euroopa standardid, mis toetaksid käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

(54)

Selleks et viia ellu 2020. aasta kriitiliste toorainete tegevuskava, on liit sõlminud kolmandate riikidega strateegilised toorainepartnerlused. Tarnete mitmekesistamiseks tuleks neid jõupingutusi intensiivistada ja see peaks viima strateegiliste projektide loomiseni . Töötada välja ja tagada ühtne raamistik edasiste partnerluste sõlmimiseks ning töötada välja Euroopa toorainediplomaatia kooskõlas liidu energia- ja kliimadiplomaatiaga. Liikmesriigid ja komisjon peaksid Euroopa kriitiliste toorainete nõukogus tehtava koostöö raames koordineerima meetmeid ja arutama ning analüüsima muu hulgas seda, kas olemasolevad partnerlused aitavad saavutada seatud eesmärke ja millised kolmandad riigid peaksid olema uute partnerluste sõlmimisel esmatähtsad, samuti kõnealuste partnerluste sisu ning nende sidusust ja võimalikku koostoimet koostööga, mida liikmesriigid teevad asjaomaste kolmandate riikidega kahepoolselt , ning piisava juurdepääsu olemasolu rahastamisele . Liit peaks tegema jõupingutusi, et luua vastastikku kasulikke ja kestlikke partnerlusi selliste kolmandate riikidega, sealhulgas tärkavate turgude ja areneva majandusega riikidega, lähtudes strateegiast „Global Gateway“, Euroopa tiimi lähenemisviisist, ühisest kaubanduspoliitikast ning selle arendamisest ja välispoliitikast, mis aitavad mitmekesistada toorainete tarneahelat ning annavad nendes riikides lisaväärtust . Täiendavaid jõupingutusi tuleks teha ka selleks, et investeerida koostöösse siseturul osalevate rahvusvaheliste sarnaselt meelestatud partneritega, kandidaatriikidega või sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega, kes ei ole hõlmatud ei strateegilise partnerluse ega vabakaubanduslepinguga. Need vastastikused huvid peaksid hõlmama keskkonnastandardite edendamist ja kaitset ning sotsiaalsete ja inimõiguste kaitset kooskõlas rahvusvaheliste ja riigisiseste õigusaktidega, järgides täielikult mitmepoolse koostöö eeskirju.

(54a)

Liidu strateegiline prioriteet mitmekesistada oma kriitiliste toorainete tarneid peab saama liidu välistegevuse ja diplomaatia prioriteediks Euroopa tiimi lähenemisviisi raames ning kooskõlas ELi energia- ja kliimapoliitikaga. Liidu toorainealase välispoliitika eesmärk peaks olema selgitada liidu lähenemisviisi ressursitõhususele, kestlikkusele, ringlusele ja asendamisele ning selle eesmärk peaks olema teha koostööd ja vajaduse korral luua rahvusvahelised foorumid ülemaailmsete tooraineturgude paremaks koordineerimiseks ja läbipaistvuseks ning ühisostuplatvormide jaoks.

(55)

Selleks et toetada strateegiliste projektide väljatöötamise ja nende rahastamise, maavarauuringute programmide, seirevõimekuse või strateegiliste varudega seotud ülesannete täitmist ja anda komisjonile asjakohast nõu, tuleks luua Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu. Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu peaks koosnema liikmesriikide ja komisjoni esindajatest ning võimaldama kodanikuühiskonnal ja teistel pooltel , näiteks akadeemilistel ringkondadel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ning muudel liidu institutsioonidel ja liidu asutustel, osaleda vaatlejatena. Teatavate ülesannete täitmiseks vajalike eksperditeadmiste arendamiseks peaks kriitiliste toorainete nõukogu moodustama rahastamise, maavarauuringute, seire ja strateegiliste varude ning kestlikkuse küsimustega tegelevad alalised allrühmad, mis peaksid tegutsema mitmesuguseid asjaomaseid riikide ametiasutusi koondava võrgustikuna ning vajaduse korral konsulteerima tööstusharu, teadusringkonna, kodanikuühiskonna ja muude oluliste sidusrühmadega. Kriitiliste toorainete nõukogu nõuanded ja arvamused peaksid olema mittesiduvad ning selliste nõuannete või arvamuste puudumine ei tohiks takistada komisjoni täitmast oma ülesandeid käesoleva määruse alusel.

(56)

Kui eesmärkide, sealhulgas võimsuse ja mitmekesistamisega seotud sihttasemete saavutamisel ei tehta edusamme, võib see osutada vajadusele võtta lisameetmeid. Seega peaks komisjon nende eesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme jälgima.

(57)

Selleks et liikmesriikide ja ettevõtjate, eelkõige VKEde halduskoormus oleks võimalikult väike, tuleks eri aruandekohustusi ühtlustada ja komisjon peaks välja töötama vormi, mis võimaldaks liikmesriikidel täita projektide, maavarauuringute ja seirega seotud aruandekohustusi korrapäraselt avaldatava ühtse dokumendiga, mis võib olla konfidentsiaalne või piiratud kasutusega.

(58)

Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käeoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust. Komisjon ja riikide pädevad asutused, nende ametnikud, avalikud teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning ka liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad ei tohi avaldada käesoleva määruse alusel saadud või vahetatud teavet ega teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Seda nõuet tuleks kohaldada ka Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu suhtes. Andmeid tuleks käidelda ja säilitada turvalises keskkonnas.

(59)

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (23) sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgmistes küsimustes: a) nende vormide kindlaksmääramine, mida kasutatakse selleks, et esitada strateegiliste projektide tunnustamise taotlusi, strateegiliste projektide eduaruandeid, riiklikke maavarauuringute programme ning liikmesriikide aruandeid maavarauuringute, seire, strateegiliste varude ja ringluspõhisuse kohta; b) selle kindlaksmääramine, milliseid tooteid, komponente ja jäätmevoogusid käsitatakse suurt kriitiliste toorainete taaskasutamise potentsiaali omavana, ja c) kriitiliste toorainete kestlikkusega seotud kavade tunnustamise kriteeriumide ja nende kohaldamise korra kindlaksmääramine. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (24).

(61)

Selleks et tagada käesoleva määruse alusel kehtestatud kohustuste täitmine, eeskätt seoses vastavusega ökodisaini nõuetele, tuleks nende äriühingute suhtes, kes ei täida oma kohustusi, sealhulgas riskivalmiduse ning projektiaruannete ja ringlussevõetavusega seotud teabe esitamise puhul, kohaldada karistusi. Seepärast on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid riigisiseses õiguses tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse täitmata jätmise eest.

(62)

Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks selline hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus, ning see peaks olema aluseks võimalike edasiste meetmete mõju hindamisele. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse rakendamise ning selle eesmärkide, sealhulgas võimsuse ja mitmekesistamisega seotud sihttasemete saavutamisel tehtud edusammude kohta. Samuti peaks kõnealune aruanne sisaldama hinnangut selle kohta, kas keskkonnajalajälje puhul on asjakohane kehtestada maksimaalsed künnised, tuginedes kriitiliste toorainete keskkonnajalajälje teabe läbipaistvusega seotud meetmete rakendamisele.

(63)

Kui mõni käesoleva määrusega ette nähtud meede kujutab endast riigiabi, ei piira selliseid meetmeid käsitlevad sätted ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.

(64)

Kuna käesoleva määruse eesmärki – parandada siseturu toimimist ja kehtestada sel otstarbel raamistik, et tagada liidu juurdepääs kriitiliste toorainete kindlatele ja kestlikele tarnetele – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid seda saab meetmete ulatuse ja toime tõttu saavutada ainult liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,