Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Sloveenia 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Sloveenia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta /* COM/2012/0327 final - 2012/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Sloveenia 2012. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Sloveenia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148
lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika
järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1]
eriti selle artikli 5 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta,[2]
eriti selle artikli 6 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[4], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, pärast konsulteerimist majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26.
märtsil 2010 heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja
tööhõive strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb
majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele
valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu
ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks. (2) Nõukogu võttis 13. juulil
2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste
kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide
tööhõivepoliitika suuniste kohta;[5] mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3) Nõukogu võttis 12. juulil
2011 vastu soovituse Sloveenia 2011. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas
arvamuse Sloveenia ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2011–2014) kohta. (4) Komisjon võttis 23. novembril
2011 vastu teise iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt strateegiale
„Euroopa 2020” tähistab majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise
teise Euroopa poolaasta algust. 14. veebruaril 2012 võttis komisjon määruse
(EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[6]
milles nimetati Sloveeniat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult
analüüsida. (5) Euroopa Ülemkogu kiitis 2.
märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise, eelarve konsolideerimise
prioriteedid ja majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust
saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine,
taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada
majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (6) Euroopa Ülemkogu kutsus
laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 2. märtsil 2012 üles esitama
õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammi
ja riiklikusse reformikavasse. (7) Sloveenia esitas 26. aprillil
2012 oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2015 ja 13. aprillil 2012 oma
riikliku reformikava 2012. aastaks. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe
dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. Samuti on
komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel põhjalikult analüüsinud,
kas Sloveeniat mõjutab makromajanduse tasakaalustamatus. Komisjon jõudis oma
põhjalikus analüüsis[7] järeldusele, et
Sloveenias on tegemist sisemise tasakaalustamatusega, mis mõjutab eelkõige
ettevõtlussektori finantsvõimenduse vähendamist ja panganduse stabiilsust.
Nimetatud sisemist ja võimalikku välist tasakaalustamatust tuleb hoolikalt
jälgida ning pöörata neile tähelepanu majanduspoliitilistes otsustes, et
vähendada nende negatiivset mõju majanduse toimimisele. Suurima panga
rekapitaliseerimine ja müük ning kindel pühendumine ülemäärase puudujäägi
kõrvaldamisele 2013. aastaks on praegu kavandatud meetmete kaks olulist ja
asjakohast elementi. Ülemäärase tasakaalustamatuse ohtu saab minimeerida
meetmete kiire ja põhjaliku rakendamisega neis valdkondades. (8) Nõukogu, kelle arvamus
põhineb 2012. aastal stabiilsusprogrammile antud hinnangul kooskõlas nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1466/97, on seisukohal, et programmi eelarveprognooside
aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on võrreldes komisjoni 2012. aasta
kevadise prognoosiga optimistlik. Programmis kirjeldatud eelarvestrateegia
eesmärk on vähendada valitsemissektori puudujääki nõukogu määratud tähtajaks
2013. aastal madalamale tasemele kui 3 % SKPst ja jätkata seejärel
puudujäägi vähendamist, et saavutada Sloveenia keskpika perioodi
eelarve-eesmärk 2015. aastaks. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk on
määratletud, nagu eelmiseski programmis, struktuurilise tasakaaluna, kuid seda
ei saa pidada stabiilsuse ja kasvu pakti sätete alusel asjakohaseks, sest praeguse
poliitika ja prognooside alusel ei taga see piisavalt kiiret edasiminekut
pikaajalise jätkusuutlikkuse suunas. On oht, et puudujäägi osas saavutatavad
tulemused osutuvad eesmärkidest kehvemaks ja seda i) aastateks 2013–2015
kavandatud meetmete määratlematuse, ii) esmaste jooksvate ülekulude, iii)
suhteliselt optimistliku makromajandusliku stsenaariumi juures väiksemate
tulude ja hiljuti otsustatud maksumeetmetega seotud ebakindluse ning iv)
võimalike täiendavate kapitalitoetusoperatsioonide ja tagatiste väljanõudmise
tõttu. Vastavalt (ümberarvutatud) struktuurilisele tasakaalule[8]
on keskmiseks iga-aastaseks eelarve konsolideerimiseks ajavahemikul 2010–2013
kavandatud 1 % SKPst, mis on veidi rohkem nõukogu soovitatust. Siiski
osutab komisjoni 2012. aasta kevadine prognoos, et 2013. aastal tuleks teha
täiendavaid pingutusi, et järgida soovitust kogu korrigeerimise perioodi
vältel. Pärast ülemäärase puudujäägi kavandatud korrigeerimist on iga-aastased
programmikohased edusammud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas 2015.
aastal kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud 0,5 %
võrdlusalusega, kuid 2014. aastal jäävad sellest allapoole, samal ajal, kui
valitsemissektori kulude kasv, võttes arvesse kaalutlusõiguse kohaseid
tulumeetmeid, on mõlemal aastal kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti
võrdlusalusega. Seega on programmis üldiselt kavandatud asjakohane keskpika
perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskava. Võttes arvesse eespool
nimetatud riske, võib liikumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas olla
mõlemal aastal asjakohasest aeglasem. Prognooside kohaselt 2011. aastal
48 % tasemel SKPst olnud valitsemissektori võlg suureneb, saavutades 2013.
aastal haripunkti 53 % tasemel (jäädes seega alla viiteväärtuse 60 %
SKPst), ja langeb veidi programmiperioodi lõpuks. On oht, et võlaprognoosid
kasvavad eespool nimetatud suurema puudujäägi ja varude muutuste korrigeerimise
tõttu. Sloveenia keskpika perioodi eelarveraamistik ja kulueeskirjad ei ole
jätkuvalt piisavalt siduvad ning keskendatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi
saavutamisele ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. (9) Võttes arvesse 2011. aasta
eelmist pensionireformi käsitlenud referendumi negatiivse tulemuse järel
kehtestatud 12kuulist seadusandlikku moratooriumi, ei ole Sloveenia valitsus
suutnud teha seni mingeid süsteemseid muudatusi pensionisüsteemis. Kuid 2011.
aasta detsembris ja 2012. aasta mais pikendati ja tugevdati lühiajalisi kulude
piiramise meetmeid. Kuigi need seadused on lühemas perspektiivis vajalikud ja
kasulikud, on tegemist siiski vaid lühiajalise mõjuga meetmetega, millest ei
piisa pikaajaliste eesmärkide täitmiseks. Valitsus kavatseb 2013. aasta lõpuks
ellu viia uue pensionireformi, millega rakendatakse mitme pensionisamba süsteem
ja tõstetakse pensioniiga. Kuigi reformi üksikasju ei ole veel teada, ei tundu
kava olevat piisavalt ambitsioonikas. Võttes arvesse probleemi suurust, on vaja
ulatuslikku reformi järgmiste küsimuste lahendamiseks: madal seadusejärgne
pensioniiga, naiste ja meeste erinev seadusejärgne pensioniiga, laialdased
varase pensionilejäämise võimalused ja pensionide heldekäeline indekseerimine.
Kuigi eakamaid töötuid silmas pidades on vastu võetud suunised aktiivse
tööturupoliitika meetmete rakendamise kohta aastail 2012–2015 ja aktiivse tööturupoliitika
meetmete 2012. aasta rakenduskava, ei ole seni võetud konkreetseid meetmeid
eakamate töötajate tööhõive määra suurendamiseks. (10) Tundub, et Sloveenia
pangandussektori olukord on võrreldes 2011. aasta hinnanguga muutunud veelgi
keerulisemaks. Sektor kandis 2011. aastal suuri kahjusid ja kahjum üha
suureneb, kuna majanduskasv aeglustub ja üha rohkem on selliseid ettevõtjaid,
kes ei suuda laenu tagasi maksta. Siiani võetud või väljakuulutatud meetmed on
probleemi suurust arvestades ebapiisavad. Suurima panga (NLB) kiire teistkordse
rekapitaliseerimise osas ei ole edasi liigutud. . Uus valitsus on teatanud, et
kavatseb vähendada oma osalust suuremates pankades, säilitades vaid
vetoõigusega vähemusosaluse. Selgelt tuleb kindlaks määrata pikaajaliste
eesmärkide ning kohese ja tungiva lisakapitali vajaduse omavaheline suhe, sest
riigil lasub enamusosanikuna vastutus olukorra analüüsimise eest. Poliitika ja
pankade võimaliku müügi usaldusväärsust aitaks suurendada selge
erastamisstrateegia, millega kaasneb kahjumi katmine õigeaegsete
kapitalisüstidega, hea juhtimistava tagamine ja pankade juhtimise
depolitiseerimine. (11) Eelmise aasta jooksul ei ole
esitatud ühtki konkreetset ettepanekut asümmeetria vähendamiseks tähtajatu ja
tähtajalise töölepinguga töötajate kaitse vahel. 2011. aastal alustati
sotsiaalpartneritega läbirääkimisi töösuhteseaduse üle, kuid kokkuleppele ei
ole jõutud ja muudatusettepanekuid ei ole vastu võetud. Riiklikus reformikavas
on küll loetletud turvalise paindlikkuse suurendamise ja killustatuse
vähendamise meetmed, kuid nende vastuvõtmise ajakava ei ole esitatud. Hiljuti
vastu võetud riigi rahanduse tasakaalustamise seadusega kehtestati „tudengite
tööle” oluliselt kõrgemad maksud (kontsessioonitasud), et vähendada selle
tööturustaatuse atraktiivsust, kuid mingeid täiendavaid meetmeid praegu ette ei
ole nähtud. (12) Haridus- ja koolitussüsteemi
võime kohaneda tööturu vajadustega ei ole piisav, kuigi kõikidel
haridussüsteemi tasanditel juurutatakse praegu kutsenõustamisteenuseid ja
parandatakse teavitamist erinevatest töökohtadest. Tööturu nõudluse
prognoosimise süsteemi rajamiseks ei ole astutud mingeid konkreetseid samme.
Käivitati mõned Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavad projektid tööturul
väga nõutavate elukutsete edendamiseks. Need meetmed on küll vajalikud, kuid
probleemi lahendamiseks ebapiisavad. Välisekspertide hinnang Sloveenia riikliku
tööhõivetalituse suutlikkuse kohta ei ole veel valmis. (13) Hoolimata 2011. aasta aprilli
seadusandlikest muudatustest konkurentsi kaitse büroo muutmiseks sõltumatuks
ametiks alates 1. jaanuarist 2012, ei ole see seni sõltumatu, sest esmalt peab
olema täidetud mitu menetluslikku tingimust. Lisaks kärbiti 2011. aastal ka
ametile ettenähtud vahendeid. Need muudatused mõjutavad ameti jõustamissuutlikkust
ja tema kui institutsiooni tähtsust konkurentsi edendamisele suunatud reformide
teostamisel. Äsja valmis kutsealade reguleerimise vähendamist käsitlev uuring,
kuid selles valdkonnas võetud poliitilised meetmed on jäänud ebamääraseks. Üldiselt
tundub, et mõned teenuseosutajate asutamise õigusliku raamistiku tahud võivad
olla vastuolus teenuste direktiiviga. Ettevõtluskeskkonnas tervikuna on
puudusi, mis takistavad kodu- ja välismaistel investoritel investeeringute
tegemist ja pankade bilansi kiiret korrastamist; nendeks puudusteks on näiteks
riigi otsene ja kaudne osalemine majanduses ning võlgnikke soosiv ja sageli
probleemne maksejõuetusmenetlus. Kuna Sloveenia tähtsus elektrienergia transiidiriigina järjest
suureneb, annab üha rohkem tunda tema ülekandevõrgu vähene läbilaskevõime. (14) Pärast plaanivälist olulist
tõstmist 2010. aasta märtsis oli miinimumpalga suhe keskmisse palka 2011.
aastal ELi suurim, ehkki miinimumpalk oli siiski allpool vaesuspiiri. Järgnenud
kahe aasta indekseerimine on põhjustanud täiendava 4 % nominaalse
suurenemise. Nimetatud sündmused vähendavad tööjõutundlike tööstusharude
konkurentsivõimet ja süvendavad struktuurset töötust. (15) Sloveenia on võtnud mitmeid
kohustusi laiendatud euroala pakti raames. Need kohustused ja 2011. võetud
kohustuste täitmine on seotud tööhõive edendamise, konkurentsivõime parandamise
ning riigi rahanduse ja finantsstabiilsuse tugevdamisega. Komisjon on hinnanud
laiendatud euroala pakti raames võetud kohustuste täitmist. Soovitustes on selle
hindamise tulemusi arvesse võetud. (16) Komisjon hindas Euroopa
poolaasta raames põhjalikult Sloveenia majanduspoliitikat. Hinnati
stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning esitati põhjalik analüüs.
Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Sloveenia
eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka
nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust
tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi
tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni
soovitused kajastuvad allpool 1.–7. soovituses. (17) Võttes arvesse komisjoni
hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud Sloveenia 2012. aasta stabiilsusprogrammi
ning nõukogu arvamus[9] kajastub eelkõige 1.
soovituses. (18) Võttes arvesse komisjoni
põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud Sloveenia
2012. aasta riikliku reformikava ja tema stabiilsusprogrammi. Nõukogu
soovitused, mis on tehtud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel,
kajastuvad eeskätt soovitustes 3, 6 ja 7, SOOVITAB Sloveenial võtta 2012.–2013.
aastal järgmisi meetmeid: 1. Täita 2012. aasta eelarve ja
tugevdada 2013. aasta eelarvestrateegiat piisavalt määratletud
struktuurimeetmetega, olles valmis võtma täiendavaid meetmeid tagamaks
ülemäärase puudujäägi õigeaegse korrigeerimise jätkusuutlikul moel ja
saavutamaks nõukogu soovituses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse all
täpsustatud struktuurilise kohanduse. Seejärel tagada asjakohane struktuuriline
kohandus, et saavutada piisav edu asjakohaste keskpika perioodi
eelarvepositsiooni eesmärkide valdkonnas, sh ka kulutuste võrdlusalus.
Tugevdada keskpika perioodi eelarveraamistikku, k.a kulueeskirju, muutes selle
siduvamaks ja läbipaistvamaks. 2. Astuda kiireid samme
pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, säilitades samal ajal
pensionide piisavuse, i) võrdsustades meeste ja naiste seadusejärgse
pensioniea, ii) tõstes seadusejärgset pensioniiga vastavalt eeldatava
eluea suurenemisele, iii) vähendades varase pensionilejäämise võimalusi ja
iv) vaadates läbi pensionide indekseerimise süsteemi. Suurendada eakate
töötajate tööhõivet, arendades aktiivse tööturu poliitikat ja elukestva õppe
meetmeid. 3. Võtta vajalikke meetmeid
piisavate kapitalipuhvrite loomiseks pangandussektoris ja edendada tõhusalt
pankade bilansi korrastamist, et taastada tootjatele laenuandmine. Lasta
kolmandal osapoolel põhjalikult kontrollida süsteemselt oluliste pankade
laenukahjuprognoose 4. Kohandada konsulteerides sotsiaalpartneritega
ja kooskõlas riigi tavadega tööhõive kaitse alaste õigusaktide tähtajatute
töölepingute osa, et vähendada tööturu killustatust. Tegeleda tudengitööjõu
tekitatud paralleelse tööturuga. 5. Parandada oskuste vastavust
tööturu nõudlusele, eriti vähekvalifitseeritud töötajate ja kolmanda taseme
haridusega inimeste puhul, ning jätkata kutsehariduse ja väljaõppe reforme. 6. Astuda täiendavaid samme turu
avatuse suurendamiseks ja kiirendada professionaalsete teenuste
ümberkorraldamist. Parandada ettevõtluskeskkonda, i) viies ellu konkurentsi
kaitse büroo reformi, ii) luues riigiettevõtete jaoks raamistiku, mis tagab
sõltumatu juhtimise ja ettevõtte juhtimise kõrge taseme, ning iii) kiirendades
ja tõhustades pankrotimenetlusi. 7. Tagada pärast konsulteerimist
sotsiaalpartneritega ja kooskõlas riigi tavadega, et palgatõus, sh
miinimumpalga kohandamine, toetaks konkurentsivõimet ja töökohtade loomist. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] ELT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. [3] COM(2012)327 final. [4] P7_TA(2012)0048 ja P7_TA(2012)0047 [5] Nõukogu 26. aprilli 2012. aasta otsus 2012/238/EL. [6] COM(2012)68 final. [7] SWD(2012)158 final. [8] Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed
ja muud ajutised meetmed, mille komisjoni talitused on ümber arvutanud
programmis sisalduva teabe põhjal, kasutades ühist metoodikat. [9] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5
lõikele 2.