(1)

vastavalt määruse (EL) nr 1285/2013 artiklile 6 kuulub EGNOSe süsteem Euroopa Liidule. Selle täielikku omandamist liidu poolt 1. aprillil 2009 käsitleti Euroopa Kosmoseagentuuri ja komisjoni vahelises kirjavahetuses 24. märtsil ja 31. märtsil 2009 ning see kiideti heaks komisjoni 31. märtsi 2009. aasta otsusega (2). 31. märtsil 2009 Euroopa Kosmoseagentuurile saadetud kirjas täpsustas komisjon, et võtab varad vastu olukorras, milles nad de facto ja de jure on.

(2)

EGNOSe süsteemi maapealne infrastruktuur koosneb süsteemi kasutamise koordineerimiskeskusest, missiooni juhtimiskeskustest, ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamadest, geostatsionaarsete satelliitidega sidepidamise jaamadest, teenuskeskusest ja turvalisest andmesidevõrgust.

(3)

Süsteemi kasutamise koordineerimiskeskus on EGNOSe süsteemi kasutamise keskmes, sest see haldab süsteemi operatiivtegevust ja hooldust. See paikneb Prantsusmaal Toulouse'is alates 2004. aastast, seega juba enne süsteemi omandamist liidu poolt. Seda asukohta ei ole põhjust kahtluse alla seada, kuivõrd see vastab programmi vajadustele, saab kasu juba tehtud avaliku sektori investeeringutest ja vastab selle liikmesriigi julgeolekunõuetele, kelle territooriumil süsteemi kasutamise koordineerimiskeskus asub. Pealegi tooks teise asukohta ümber paigutamine kaasa kulutusi ja takistaks süsteemi toimimist.

(4)

Kahe missiooni juhtimiskeskuse ülesanne on pidevalt jälgida ja kontrollida süsteemi olekut ja toimimist. Need asuvad Itaalias Ciampinos ja Hispaanias Torrejónis alates 2004. ja 2003. aastast, seega juba enne süsteemi omandamist liidu poolt. Neid kahte asukohta ei ole põhjust kahtluse alla seada, kuivõrd need vastavad programmi vajadustele, saavad kasu juba tehtud avaliku sektori investeeringutest ja vastavad nende liikmesriikide julgeolekunõuetele, kelle territooriumil missiooni juhtimiskeskused asuvad. Pealegi tooks teise asukohta ümber paigutamine kaasa kulutusi ja häiriks süsteemi toimimist.

(5)

Ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamade („Ranging and Integrity Monitoring Station“, „RIMS-jaamad“) ülesanne on jälgida kohapeal ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) toimimist. Nad mõõdavad reaalajas erinevusi nende süsteemide poolt edastatud signaalide põhjal saadud asukoha andmete ja nende oma väga täpselt teada oleva võrdlusasukoha vahel. Seirejaamade asukoha valikul võetakse peamiselt arvesse tehnilist vajadust jaotada jaamad geograafiliselt ühtlaselt üle kogu EGNOSe süsteemiga hõlmatud territooriumi, aga ka juba olemasolevate rajatiste ja seadmete võimalikku olemasolu ja julgeolekunõuete järgimist kooskõlas liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kelle territooriumil nad asuvad.

(6)

RIMS-jaamade arv ja asukoht võivad muutuda sõltuvalt programmi arenguetapist, tema vajadustest ja eelkõige süsteemi katvusala laienemisest täielikus kooskõlas määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 5 kolmanda lõiguga. Neid võib ka muuta vastavalt julgeolekuriskide analüüsi tulemustele, eriti kui tegemist on kolmandates riikides asuvate RIMS-jaamadega.

(7)

Geostatsionaarsete satelliitidega sidepidamise jaamad („Navigation Land Earth Station“, „NLES-jaamad“) saadavad geostatsionaarsetel satelliitidel asuvatele transpondritele korrigeeritud andmeid, mis võimaldab GNSSi signaalide vastuvõtjatel, kes asuvad EGNOSe süsteemiga hõlmatud alal, teha asjakohaseid parandusi geograafilise asukoha määramise. Iga geostatsionaarse satelliidi kohta on kaks NLES-jaama. Nende asukoha valik kajastab peamiselt tehnilisi nõudeid, eelkõige vajadust ühendada kohalikul tasandil EGNOSe süsteemi seadmed signaali edastamise seadmetega, mis kuuluvad nende geostatsionaarsete satelliitide operaatoritele, millel EGNOSe transpondrid paiknevad, aga arvesse võetakse ka julgeolekunõuete järgimist.

(8)

NLES-jaamade arv ja asukoht võivad muutuda sõltuvalt programmi arenguetapist ja vajadustest, eelkõige sõltuvalt parajasti orbiidil olevatele geostatsionaarsetele satelliitidele paigaldatud EGNOSe transpondrite kasutuseast ja nende satelliitide valikust, mille pardale paigaldatakse järgmised transpondrid.

(9)

Teenuskeskuse ülesandeks on ühelt poolt jälgida geostatsionaarsetel satelliitidel paiknevate transpondrite saadetud andmete ja signaalide kvaliteeti ning teiselt poolt suhelda EGNOSe kasutajatega. See tagab ka määratletud määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 5 punktis b määratletud äriandmete levitamise teenuse (EDAS) osutamise. Teenuskeskus paikneb Hispaanias Torrejónis alates 2004. aastast, seega juba enne süsteemi omandamist liidu poolt. Seda asukohta ei ole põhjust kahtluse alla seada, kuivõrd see vastab programmi vajadustele, saab kasu juba tehtud avaliku sektori investeeringutest ja vastab selle liikmesriigi julgeolekunõuetele, kelle territooriumil teenuskeskus asub. Pealegi tooks teise asukohta ümber paigutamine kaasa kulutusi ja häiriks süsteemi toimimist.

(10)

Et tagada EGNOSe süsteemi maapealse infrastruktuuri kõigi osade turvaline ühendamine reaalajas, on need omavahel seotud EWAN-võrgu kaudu („EGNOS Wide Area Network“), mis on spetsiaalselt selleks loodud turvaline andmesidevõrk. Selle võrgu füüsiliste omaduste tõttu ei saa selle asukohta kindlaks määrata ja seda ei saa käesolevas otsuses täpsustada.

(11)

EGNOSe süsteemi maapealse infrastruktuuri moodustavate süsteemi kasutamise koordineerimiskeskuse, missiooni juhtimiskeskuste, RIMS-jaamade, NLES-jaamade ja teenuskeskuse asukohad tuleks heaks kiita.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 36 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,