|
19.1.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 15/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 75/2005,
18. jaanuar 2005,
millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) I, II ja III lisa seoses moksidektiini, lineaarsete alküülbenseensulfoonhapete, mille alküülahelate pikkus on C9–C13 ja mis sisaldavad alla 2,5 % ahelaid pikkusega üle C13, ja atsetüülisovalerüültülosiiniga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes (1) eriti selle artikleid 2, 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Ravimihindamisameti arvamusi, mille on esitanud veterinaarravimite komitee,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kõiki farmakoloogilisi toimeaineid, mida kasutatakse ühenduses toiduloomadele manustamiseks ettenähtud veterinaarravimites, tuleb hinnata vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2377/90. |
|
(2) |
Moksidektiin on lisatud I lisasse veiste, lammaste ja hobuslate jaoks lihas- ja rasvkoele, maksale ja neerudele, kuid üksnes veiste piimale. Kirje peaks laienema ka kitsede piimale. |
|
(3) |
Üksnes paikseks kasutuseks on veiste jaoks II lisasse lisatud lineaarsed alküülbenseensulfoonhapped, mille alküülahelate pikkus on C9–C13 ja mis sisaldavad alla 2,5 % ahelaid pikkusega üle C13. Kirje peaks laienema ka lammastele. |
|
(4) |
Atsetüülisovalerüültülosiin on lisatud I lisasse sigade jaoks. Teadusuuringute lõpuleviimiseks, et laiendada selle kasutamist ka kodulindudele, tuleks atsetüülisovalerüültülosiin lisada III lisasse, jättes välja loomad, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud mune. |
|
(5) |
Enne käesoleva määruse kohaldamist tuleks kehtestada piisav tähtaeg, et liikmesriigid saaksid käesoleva määruse sätete arvestamiseks teha kõik vajalikud kohandused kõnealuste veterinaarravimite müügilubadesse, mis on antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta. (2) |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 2377/90 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 20. märtsist 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. jaanuar 2005
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2232/2004 (ELT L 379, 24.12.2004, lk 71).
(2) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).
LISA
A. Määruse (EMÜ) nr 2377/90 I lisasse lisatakse järgmine aine:
2. Antiparasiitikumid
2.3. Endo- ja ektoparasiitide vastased ained
2.3.1. Avermektiinid
|
Farmakoloogilised toimeained |
Markerjääk |
Loomaliik |
Jääkide piirnormid |
Sihtkude |
|
“Moksidektiin |
Moksidektiin |
Lambad |
40 μg/kg |
Piim” |
B. Määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse lisatakse järgmine aine:
2. Orgaanilised ühendid
|
Farmakoloogilised toimeained |
Loomaliik |
|
“Lineaarsed alküülbenseensulfoonhapped, mille alküülahelate pikkus on C9–C13 ja mis sisaldavad alla 2,5 % ahelaid pikkusega üle C13 |
Lambad (1)” |
C. Määruse (EMÜ) nr 2377/90 III lisasse lisatakse järgmine aine:
1. Antibakteriaalsed ained
1.2. Antibiootikumid
1.2.2. Makroliidid
|
Farmakoloogilised toimeained |
Markerjääk |
Loomaliik |
Jääkide piirnormid |
Sihtkude |
|
“Atsetüülisovalerüültülosiin (2) |
Atsetüülisovalerüültülosiini ja 3-o-atsetüültülosiini summa |
Kodulinnud (3) |
50 μg/kg |
Nahk ja rasvkude |
|
50 μg/kg |
Maks” |
(1) Üksnes paikseks kasutuseks.
(2) Ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 1. juulil 2006.
(3) Ei kasutata loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud mune.