<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202401960-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0196-24-202508956-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="5/08/2026 14:36:33" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="fha5VL8oCx6kALQUP2jmNzJ5DT5yFUq0XJjLMCcmwnH5VlWrCNw+tagESf9bT/joBKhr/CXgCADt+pGDC6XG+s+au/iKSn4hTNtI2v/tM4SSmuo9WsPWjluPxUateOI9ySrf9CGVpwzNcEUjdrXJ75A1mT8kyu3arMB2HGSGkUg=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="iljahen" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="08148e54-d265-48d9-b05b-44c0a5a2fe6a" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0196" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="iljahen" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 12-08-25 11:28:47" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2025-09-15T09:55:58Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="a278496829644128a3002f5ffc803109" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0196" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtujurist Ćapeta ettepanek – Kohtuasi C‑196/24</div>
      <div id="rId22" style="default">Aucrinde</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      TAMARA ĆAPETA
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 11. septembril 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑196/24 [Aucrinde] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      xx
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      ww,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      yy,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      zz,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-10" title="page-1">
      vv,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-11" title="page-1">
      menetluses osales:
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-12" title="page-1">
      Ministère Public
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-13" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud tribunal judiciaire de Chambéry (Chambéry esimese astme kohus, Prantsusmaa))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-14" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö liikmesriikide kohtute vahel tsiviil- ja kaubandusasjades – Tõendite kogumine tsiviil- ja kaubandusasjades – Surnukeha väljakaevamine põlvnemise kindlakstegemise eesmärgil – Geenitestide tegemine – Taotlus selliste tõendite kogumiseks, mida peetakse taotluse saanud liikmesriigi õiguse aluspõhimõtetega vastuolus olevaks – Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise alused – Põhiõiguste konflikt – Surnu inimväärikus – Era- ja perekonnaelu austamine – Inimese identiteet – Õigus teada oma geneetilist päritolu
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas eelotsusetaotluses palutakse Euroopa Kohtul tõlgendada määrust (EL) 2020/1783, millega seati sisse tsiviil- ja kaubandusasjades tõendite kogumisel tehtav õigusalane koostöö. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">2</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt palutakse Euroopa Kohtul esimest korda hinnata, kas liikmesriigi kohtu (taotlev kohus) teise liikmesriigi kohtule (taotluse saanud kohus) esitatud tõendite kogumise taotluse täitmisest keeldumiseks võib tugineda riigisisestele õigusnormidele, mida riigisiseses õiguses käsitatakse avaliku korra küsimusena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtule esitatud küsimused on seotud Tribunale di Genovas (Genova esimese astme kohus, Itaalia; edaspidi „Itaalia kohus“) algatatud kohtumenetlusega, mille eesmärk on tuvastada käesoleva kohtuasja hageja põlvnemine. Selleks esitas see kohus tribunal judiciaire de Chambéryle (Chambéry esimese astme kohus, Prantsusmaa), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, määruse 2020/1783 alusel taotluse koguda tõendeid isaduse tuvastamiseks vajaliku geneetilise ekspertiisi tegemiseks. Selle taotluse täitmine eeldab Prantsusmaale maetud väidetava isa surnukeha väljakaevamist ja surnukehalt DNA tüpiseerimiseks vajaliku proovi võtmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjakohased ELi õigusaktid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELi põhiõiguste harta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artiklis 1 „Inimväärikus“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-3">
      „Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artiklis 7 „Era- ja perekonnaelu austamine“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-25" title="page-3">
      „Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladus.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus 2020/1783</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse 2020/1783 kohaldamisala on määratletud artiklis 1. Selles on eristatud kaudset tõendite kogumist (määruse artikli 1 lõike 1 punkt a) ja otsest tõendite kogumist (määruse artikli 1 lõike 1 punkt b). See säte on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-4">
      „1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, kui liikmesriigi kohus kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusega palub
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-4">
      a) teise liikmesriigi pädeval kohtul koguda tõendeid või
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-4">
      b) luba koguda tõendeid vahetult teises liikmesriigis.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-4">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse 2020/1783 artikkel 12 sisaldab mitut sätet tõendite kaudse kogumise taotluste täitmise kohta vastavalt määruse artikli 1 lõike 1 punktile a. Artikli 12 asjakohastes osades on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-4">
      „1. Taotluse saanud kohus täidab taotluse viivitamata ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-4">
      2. Taotluse saanud kohus täidab taotluse vastavalt oma riigisisesele õigusele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-4">
      3. Taotlev kohus võib I lisa vormi A kasutades paluda taotluse täitmist vastavalt oma riigisiseses õiguses ette nähtud erimenetlusele. Taotluse saanud kohus täidab taotluse vastavalt erimenetlusele, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas tema riigisisese õigusega või kui ta ei saa taotlust täita suurte praktiliste raskuste tõttu. Kui taotluse saanud kohus ühel nimetatud põhjustest ei täida palvet täita taotlus vastavalt erimenetlusele, teatab ta sellest taotlevale kohtule, kasutades I lisa vormi H.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-4">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse 2020/1783 artiklis 16 on loetletud artikli 1 lõike 1 punkti a kohaste kaudse tõendite kogumise taotluste täitmisest keeldumise alused. Kui artikli 16 lõige 1 puudutab vaid isiku ülekuulamist, mis ei ole käesoleva eelotsusetaotlus seisukohast oluline, siis artikli 16 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-4">
      „2. Muudel kui lõikes 1 osutatud alustel võib taotluse täitmisest keelduda ainult juhul, kui esineb mõni järgmine alus:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-4">
      a) taotlus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-4">
      b) taotluse täitmine ei kuulu vastavalt taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusele kohtu ülesannete hulka;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-4">
      c) taotlev kohus ei vasta taotluse saanud kohtu nõudele täiendada tõendite kogumise taotlust artikli 10 kohaselt 30 päeva jooksul alates hetkest, kui taotluse saanud kohus nõude esitas, või
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-4">
      d) artikli 22 lõike 3 kohaselt nõutav tagatis ei ole esitatud või ettemakse ei ole tehtud 60 päeva jooksul alates hetkest, kui taotluse saanud kohus tagatist või ettemakset nõudis.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse 2020/1783 artikkel 19 puudutab artikli 1 lõike 1 punkti b kohaste otsese tõendite kogumise taotlusi. Artikli 19 lõikes 7 on loetletud sellise taotluse täitmisest keeldumise alused ja see säte on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-5">
      „7. Taotluse saanud liikmesriigi keskasutus või pädev asutus võib jätta tõendite vahetu kogumise taotluse rahuldamata ainult juhul, kui:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-5">
      a) taotlus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-5">
      b) taotlusel ei ole märgitud kogu vajalikku artiklis 5 osutatud teavet või;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-5">
      c) taotletav tõendite vahetu kogumine on vastuolus selle liikmesriigi õiguse põhimõtetega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus nr 1206/2001 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">3</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrusega 2020/1783 sõnastati ümber määrus nr 1206/2001.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1206/2001 asjakohastele sätetele ehk artiklitele 1, 10, 14 ja 17 vastavad nüüd määruse 2020/1783 artiklid 1, 12, 16 ja 19.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles osas on määrust nr 1206/2001 puudutav kohtupraktika asjakohane ka käesolevas kohtuasjas kohaldatavatele määruse 2020/1783 sätetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja faktilised asjaolud, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja käesolevas kohtuasjas on xx, kes esitas Tribunale di Genovale (Genova esimese astme kohus) hagi selle tuvastamiseks, et Prantsusmaal surnud ja maetud aa on tema bioloogiline isa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja palub sellel kohtul i) tuvastada, et ta on aa väljaspool abielu sündinud poeg, ii) lubada tal kasutada oma isa nime ja iii) kohustada pädevat perekonnaseisuametnikku registreerima tulevane kohtuotsus pärast selle jõustumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kostjad, kes on aa abielust sündinud lapsed, ei olnud nõus osalema hematoloogilistes uuringutes, mis võimaldaksid teha kindlaks, kas hageja geneetilised tunnused vastavad kostjate geneetilistele tunnustele. Selle asemel taotlesid nad oma isa surnukeha geneetilist analüüsi. Seetõttu määras Itaalia kohus hematoloogilise ekspertiisi ning määras eksperdi, kes võrdleks geneetiliselt hagejat ja tema väidetava isa surnukeha pärast viimase väljakaevamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia kohus esitas 18. novembril 2022 eelotsusetaotluse esitanud kohtule määruse 2020/1783 alusel taotluse väidetava isa surnukeha väljakaevamiseks, kasutades selle määruse I lisas esitatud vormi A.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Prantsuse tsiviilseadustiku (Code civil) kohaselt võib kohtunik aga teha määruse surnukeha väljakaevamiseks, et saada põlvnemise tuvastamiseks geeniproov, üksnes juhul, kui surnud isik on elu jooksul andnud selleks sõnaselge nõusoleku.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Prantsuse tsiviilseadustiku (Code civil) asjaomases sättes ehk artiklis 16‑11 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">4</a>
</span>) on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-6">
      „Isiku tuvastamist DNA tüpiseerimise kaudu võib taotleda üksnes:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-6">
      1o kohtumenetluse käigus tehtavate uurimistoimingute kontekstis;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-61" title="page-6">
      2° meditsiini- või teadusuuringute eesmärgil;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-62" title="page-6">
      3o surnu tuvastamiseks, kui tema isik ei ole teada;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-6">
      4° kaitseseadustiku [(code de la défense)] artiklis L. 2381‑1 sätestatud tingimustel;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-6">
      5° dopinguvastase võitluse eesmärgil spordiseadustiku [(code du sport)] artiklis L. 232‑12‑2 sätestatud tingimustel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-65" title="page-6">
      Tsiviilasjas võib sellist tuvastamist taotleda üksnes sellise menetlustoimingu läbiviimisel, mille on määranud kohus, kellele on esitatud hagi, mille eesmärk on kas põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine või siis toetuste saamine või tühistamine. Enne peab olema saadud asjaomase isiku sõnaselge nõusolek. Pärast isiku surma ei tohi tema tuvastamiseks kasutada DNA tüpiseerimist, välja arvatud juhul, kui isik on oma eluajal andnud selleks sõnaselge nõusoleku.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-66" title="page-6">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, nagu väidab Prantsuse valitsus, peetakse Prantsuse tsiviilseadustiku kogu peatükki, kuhu see säte kuulub, selle seadustiku artikli 16‑9 alusel avaliku korra valdkonda kuuluvaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas määruse 2020/1783 artikli 12 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see lubab kohtul keelduda tõendite kogumise taotluse täitmisest, kui leitakse, et selline taotlus on vastuolus taotluse saanud kohtu liikmesriigi õiguse aluspõhimõtetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et määruse 2020/1783 kohaldamisest keeldumise alused on ammendavalt loetletud määruse artiklis 16, mistõttu ei saa artikkel 12 sisalda täiendavat alust selle määruse kohaldamisest keeldumiseks. See kohus väljendas siiski ühtlasi muret selle üle, et artikli 12 sellise tõlgenduse korral puudub kaitse taotluste täitmise eest menetlustes, mis ei vasta liidu õiguse normidele, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">5</a>
</span>) eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitele 1 ja 7.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-71" title="page-7">
      „1. Kas [määruse 2020/1783] artikkel 12 lubab liikmesriigi kohtul keelduda nimetatud määruse kohaldamisest ja taotluse esitanud liikmesriigi taotluse rahuldamisest põhjusel, et taotluse vorm on vastuolus taotluse saanud riigi õiguse aluspõhimõtetega ja eelkõige tsiviilseadustiku artikliga 16‑11?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-72" title="page-7">
      2. Kui [määruse 2020/1783] artikli 12 kohaldamine toimub ilma liikmesriigi õigust arvesse võtmata, siis kuidas tõlgendada ja seostada omavahel [harta] artiklit 1 (õigus inimväärikusele) ja artiklit 7 (õigus eraelu austamisele), et otsustada, kas niisugune määruse kohaldamine toob kaasa põhiõiguste harta rikkumise või mitte?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja hageja, Prantsuse valitsus ja Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud seisukohad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuistungil, mis toimus 29. aprillil 2025, esitasid Prantsuse valitsus ja Euroopa Komisjon oma suulised seisukohad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused – eelotsuse küsimuste lahtimõtestamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et anda Euroopa Kohtule tarvilikku nõu, leian, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu murede paremaks mõistmiseks tuleb eelotsuse küsimused jagada osadeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ta võib keelduda täitmast määruse 2020/1783 alusel esitatud taotlust võtta põlvnemise tuvastamiseks Prantsusmaale maetud isikult surmajärgseid geneetilisi proove, võttes arvesse, et Prantsuse tsiviilseadustik keelab sellise tõendi kogumise juhul, kui asjaomane isik ei andnud oma eluajal selleks nõusolekut.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole artikli 12 alusel taotluse täitmisest keeldumine võimalik, kuna määruse 2020/1783 artiklis 16 on esitatud taotluse täitmisest keeldumise aluste ammendav loetelu ning nende hulgas puudub riigisisene avalik kord. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib siiski kontrollida, kas sellise aluse saab tuletada määruse 2020/1783 artikli 12 lõikest 2.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades väidab Prantsuse valitsus, et Itaalia kohtu taotlus ei kujuta endast tõendite kaudse kogumise taotlust vastavalt määruse 2020/1783 artikli 1 lõike 1 punktile a, mis tähendab, et määruse artikkel 12 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Selle valitsuse sõnul palutakse selle taotlusega luba koguda tõendeid vahetult vastavalt määruse 2020/1783 artikli 1 lõike 1 punktile b, mistõttu on kohaldatav selle määruse artikkel 19. Selle valitsuse sõnul tuleb esimene küsimus ümber sõnastada nii, et sellega soovitakse määruse 2020/1783 artikli 19 tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellise tõlgenduse tähtsus käesolevas kohtuasjas seisneb selles, et taotluse saanud kohus võib keelduda tõendite vahetu kogumise taotluse täitmisest juhul, kui selline tõendite vahetu kogumine oleks vastuolus taotluse saanud liikmesriigi õiguse aluspõhimõtetega, nagu on väljendatud määruse 2020/1783 artikli 19 lõike 7 punktis c. Seevastu tõendite kaudse kogumise taotluse rahuldamata jätmiseks samaväärset alust ei ole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesele küsimusele vastamiseks tuleb seega kõigepealt hinnata, kas määruse 2020/1783 artikkel 12 on käesoleval juhul tegelikult kohaldatav, millega oleks tegemist üksnes juhul, kui kõnealune taotlus on tõendite kaudse kogumise taotlus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teine küsimus on veidi keerulisem. Kui eeldada, et Prantsuse tsiviilseadustiku artiklit 16‑11 ei saa kohaldada aa-lt surmajärgsete geeniproovide võtmisest keeldumiseks, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus lisaks teada, kas Itaalia kohtu taotluse täitmine oleks hartaga vastuolus. Täpsemalt viitab see kohus harta artiklite 1 ja 7 vahelistele seostele. Seega soovib ta tegelikult teada, kuidas on õigus inimkeha väärikusele pärast surma ja õigus teada oma päritolu harta alusel tasakaalustatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu kohtuistungil märgiti, soovitakse teise küsimusega seega sisuliselt teada, kas asjakohased Itaalia õigusnormid, mis võimaldavad kohtunikel teha määruse surmajärgse geeniproovi võtmiseks põlvnemise tuvastamise eesmärgil, on hartaga kooskõlas, olenemata sellest, kas väidetav vanem on elu jooksul andnud selleks eelneva nõusoleku.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluses ei väljenda eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski kahtlust selles, kas asjakohased Itaalia õigusnormid on hartaga kooskõlas. See kohus selgitab hoopis, et vastus teisele küsimusele aitaks tal kindlaks teha, kas Prantsuse tsiviilseadustiku artikkel 16‑11 ise on hartaga kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Küsimus Prantsuse tsiviilseadustiku artikli 16‑11 kooskõla kohta hartaga tekib üksnes juhul, kui see õigusnorm on käesolevas asjas kohaldatav tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmiseks. Alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et artiklit 16‑11 saab kohaldada, on võimalik hinnata, kas see kohaldamine on hartaga kooskõlas. Kui aga vastata teisele küsimusele niisugusena, nagu see on esitatud, teisisõnu lähtudes eeldusest, et määruse 2020/1783 artikli 12 lõige 2 ja artikkel 16 välistavad Prantsuse tsiviilseadustiku artikli 16‑11 kohaldamise tõendite kogumise taotluse täitmisest keeldumise alusena, siis on küsimus selle normi kooskõla kohta hartaga hüpoteetiline, kuna see ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludele kohaldatav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu leian, et Euroopa Kohus saab teisele küsimusele vastata üksnes siis, kui seda saab mõista nii, et sellega soovitakse teada, kas hartat tuleb tõlgendada viisil, mis on kooskõlas määruse 2020/1783 tõlgendusega, selliselt, et sellega ei ole vastuolus see, kui Itaalia kohus esitab käesoleva kohtuasja asjaoludel taotluse tõendite kogumiseks, mis seisneb surmajärgses geeniproovi võtmises.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt, võimaldades seega eelotsusetaotluse esitanud kohtul tugineda tõendite kogumise taotluse täitmisest keeldumisel riigisisestele avaliku korra normidele, tuleb teine küsimus ümber sõnastada. Sellisel juhul tuleb teist küsimust mõista nii, et sellega soovitakse teada, kas hartat tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab riigisiseste õigusnormidega seada surmajärgse geeniproovi võtmise eelduseks isiku eluajal antud sõnaselge nõusoleku.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse 2020/1783 artikli 12 lõige 2 lubab tal keelduda tõendite kaudse kogumise taotluse täitmisest põhjusel, et selles taotluses märgitud toiming on vastuolus taotluse saanud liikmesriigi õiguse aluspõhimõtetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõendite kaudne või vahetu kogumine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu eespool selgitatud, väitis Prantsuse valitsus, et Itaalia kohtu taotlus kujutab endast tõendite vahetu, mitte kaudse kogumise taotlust ja sellisel juhul ei ole kohaldatav mitte määruse 2020/1783 artikkel 12, vaid asjakohane säte on hoopis määruse artikkel 19.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Erinevus tõendite kaudse (mis on määratletud määruse 2020/1783 artikli 1 lõike 1 punktis a) ja vahetu (mis on määratletud määruse 2020/1783 artikli 1 lõike 1 punktis b) kogumise vahel seisneb selles, kas tõendeid koguvad taotluse saanud kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud või taotleva kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud. Viimasel juhul koguvad need isikud tõendeid teises liikmesriigis ise, näiteks taotluse saanud liikmesriigi territooriumile reisides ja seal tunnistajat küsitledes. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">6</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetluslik erinevus nende kahe tõendite kogumise liigi vahel seisneb selles, millised asutused vastutavad tõendite kogumise asjus suhtlemise ja selleks loa andmise eest. Tõendite kaudse kogumise taotluse esitamisel võtab taotlev kohus ühendust otse taotluse saanud kohtuga. See kohus otsustab seejärel taotletud tõendite kogumise viisi üle kooskõlas oma riigi sisese õigusega. Lisaks tuleb sellised taotlused saata määruse 2020/1783 lisas esitatud vormil A. Tõendite vahetuks kogumiseks peab taotlev kohus seevastu saama loa keskasutuselt või pädevalt asutuselt, kelle iga liikmesriik peab kooskõlas määrusega 2020/1783 määrama. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">7</a>
</span>) Selline taotlus edastatakse selle määruse lisas esitatud vormil L.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Peale selle toimub tõendite kogumine tõendite kaudse kogumise taotluste puhul vastavalt selle kohtu riigisisestele õigusnormidele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">8</a>
</span>) Seevastu tõendite vahetu kogumise taotluste puhul toimub tõendite kogumine taotleva kohtu riigi õiguses sätestatud korras.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks, mis on ühtlasi oluline käesolevas kohtuasjas, on tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise alused erinevad sõltuvalt sellest, kas tõendeid soovitakse koguda kaudselt või vahetult. Erinevalt tõendite kaudsest kogumisest võib tõendite vahetust kogumisest keelduda taotluse saanud liikmesriigi avaliku korra kaalutlustel. Määruse 2020/1783 artikli 19 lõike 7 punkti c kohaselt on keeldumine võimalik juhul, kui taotletud tõendite vahetu kogumine on vastuolus kõnealuse liikmesriigi õiguse põhimõtetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruses 2020/1783 ei ole selgitatud, miks neil kahel tõendite kogumise liigil on taotluste rahuldamata jätmiseks erinevad alused. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">9</a>
</span>) Kuid nagu väidab komisjon, on asjaolu, et tõendite vahetu kogumise taotluse puhul on rahuldamata jätmise alused ulatuslikumad, siiski tõenäoliselt põhjendatud potentsiaalse sekkumisega taotluse saanud riigi suveräänsusesse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">10</a>
</span>) Tõendite vahetu kogumise korral palutakse taotluse saanud riigil võimaldada taotluse esitanud liikmesriigist pärit isikutel siseneda uurimise läbiviimiseks tema territooriumile, mis võib mõjutada selle liikmesriigi õigusi, kus menetlus toimub. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">11</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent isegi kui tegemist on tõendite vahetu kogumisega, näib määruse 2020/1783 artikli 19 lõike 7 punktis c sätestatud alus taotluste rahuldamata jätmiseks taotluse saanud riigi õiguse põhimõtetele tuginedes olevat siiski piiratud. Nagu mõned õigusteadlased on välja pakkunud, kehtib selline alus üksnes võimaluse suhtes, et uurimistoimingu täidab taotluse esitanud kohus vahetult, mitte aga uurimismeetme sisu suhtes. See tähendab, et isegi kui tõendite vahetut kogumist võib pidada taotluse saanud liikmesriigi põhimõtetega vastuolus olevaks, ei välista see automaatselt võimalust koguda neid tõendeid kaudselt. Sellisel juhul võib keskasutus alati paluda taotleval kohtul pöörduda taotluse saanud riigi pädeva kohtu poole. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">12</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas Itaalia kohus on käesolevas asjas taotlenud tõendite kaudset või vahetut kogumist?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks saadeti taotlus otse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, mitte Prantsusmaa keskasutusele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">13</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks saadeti taotlus tõendite kaudseks kogumiseks kasutataval vormil A. See ei välista siiski iseenesest tingimata seda, et taotlev kohus kasutas vale vormi ja et tal oli tegelikult kavatsus esitada tõendite vahetu kogumise taotlus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb kolmandaks hinnata, mida nimelt on taotluse esitanud kohus taotlenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu hinnangul koosneb käesolevas asjas põlvnemise tuvastamiseks vajalike tõendite kogumine mitmest etapist. Esiteks tuleb surnukeha välja kaevata. Teiseks tuleb surnukehalt võtta proov DNA tüpiseerimiseks. Kolmandaks tuleb seda proovi analüüsida. Neljandaks tuleb analüüsitud proovi võrrelda hagejalt võetud prooviga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vorm A, millel taotlus saadeti, esitati Euroopa Kohtule liikmesriigi toimiku osana. Sellest vormist nähtub, et taotlev kohus palus taotluse saanud kohtul määrata surnukeha väljakaevamine. Samas ei saa surnukeha väljakaevamine ise kujutada endast tõendit määruse 2020/1783 tähenduses ja seega ei ole see taotluse eesmärk.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõend on surnukehalt võetud geeniproov. Esitatud vormist A ei nähtu täiesti selgelt, kelle ülesanne on surnukehalt proov võtta. Taotlev kohus palus luba selleks, et surnukehalt proovi võtmise juures viibiks ekspert – sama isik, kes hiljem proove võrdleb. Samas on võimalik, et pooled ja taotleva kohtu esindajad viibivad kohal ka tõendite kaudse kogumise ajal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">14</a>
</span>) Seega ei tähenda taotluse esitanud kohtu pädevusse kuuluva eksperdi pelk kohalolek seda, et tõendid kogutakse vahetult. Taotleva kohtu poolt vormil A kasutatud sõnastus võimaldab kahte tõlgendust: kas taotlust, et Itaalia ekspert võtaks proovi vahetult, või üksnes taotlust, et ekspert viibiks tõendite kogumise ajal kohal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">15</a>
</span>) Olen seisukohal, et isegi kui Itaalia ekspert võtaks proovi füüsilises mõttes ise, toimuks see ikkagi taotluse saanud kohtu esindajate kontrolli all ja vastutusel ning seda võiks seega siiski mõista tõendite kaudse kogumisena. Igal juhul ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus taotlevalt kohtult selgitusi küsinud ja näib, et ta mõistis taotlust tõendite kaudse kogumise taotlusena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud asjaolud võimaldavad järeldada, et taotlev kohus on taotlenud tõendite kaudset kogumist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">16</a>
</span>) Seega on selle hindamisel, kas põhikohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohtul on õigus jätta määruse 2020/1783 alusel esitatud tõendite kogumise taotlus rahuldamata, asjakohane artikkel 12.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse 2020/1783 artikli 12 tõlgendamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse 2020/1783 artikli 12 lõike 1 kohaselt täidab taotluse saanud kohus taotluse viivitamata ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Nagu on ette nähtud selle määruse artikli 12 lõikes 2, toimub taotluse täitmine vastavalt taotluse saanud liikmesriigi riigisisesele õigusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas Prantsuse tsiviilseadustiku artiklit 16‑11 võib tõlgendada „riigisisese õigusena“ määruse 2020/1783 artikli 12 lõike 2 tähenduses? Kui vastus on jaatav, siis kas see säte võib õigustada tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmist?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni hinnangul on määruse 2020/1783 artikli 12 lõike 2 eesmärk üksnes märkida, et tõendite kogumise menetluskord määratakse kindlaks taotluse saanud kohtu õigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olen komisjoniga nõus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellist tõlgendust kinnitab määruse 2020/1783 artikli 12 lõike 2 sõnastus, kui seda vaadelda selle sätte laiemas kontekstis, arvestades selle tekkelugu ning eelkõige arvestades ELi toimimise lepingu V jaotise alusel vastu võetud vastastikuse tunnustamise aktide loogikat ja tüüpilist raamistikku.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Alustades sõnastusest selle vahetus kontekstis, märgin kõigepealt, et määruse 2020/1783 artikli 12 lõige 3 võimaldab taotleval kohtul taotleda taotluse saanud kohtult tõendite kogumist vastavalt taotleva kohtu riigisiseses õiguses ette nähtud erimenetlusele. See näitab, et määruse 2020/1783 artikli 12 lõikes 2 kasutatud väljendiga „riigisisene õigus“ nähakse ette tõendite kogumise kord, kuna artikli 12 lõike 3 eesmärk on võimaldada muuta kohaldatavat korda ja asendada taotluse saanud kohtu õigus taotleva kohtu õigusega, isegi kui tõendeid kogub ikkagi taotluse saanud kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tekkeloost rääkides said nii määrus nr 1206/2001 kui seejärel ka määrus 2020/1783 ainest tõendite kogumise Haagi konventsioonist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">17</a>
</span>) Seda konventsiooni võib seega kasutada nende määruste sätete tõlgendamiseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">18</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konventsiooni artikli 9 lõikes 1 on sätestatud: „Nõudekirja täitev justiitsasutus kohaldab kasutatavatele meetoditele ja menetlustele oma riigi õigust.“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">19</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on tõendite kogumise Haagi konventsiooni artikli 9 lõike 1 kohaldamisala vähem ähmane kui määruse 2020/1783 artikli 12 lõige 2, kuna selles on sõnaselgelt viidatud meetoditele ja menetlustele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">20</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on usutav järeldada, nagu väidab komisjon ja mida Prantsuse valitsus ei ole ümber lükanud, et määruse 2020/1783 artikli 12 lõige 2 on kohaldatav üksnes tõendite kogumisega seotud metodoloogilistele ja menetluslikele aspektidele. Seega reguleerib taotluse saanud liikmesriigi õigus ainult neid aspekte, samas kui sisulisi aspekte, näiteks teatavate faktide tõendamiseks lubatavaid tõendeid, reguleerib taotluse esitanud riigi õigus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega kujutab küsimus, kas määrusega teatavat liiki tõendite taotlemine konkreetses kohtumenetluses on vajalik ja kas selline taotlus on kooskõlas põhiõiguste kaitsega, endast sellist küsimust, mida taotlev kohus peab hindama vastavalt oma õigusele – käesoleval juhul Itaalia õigusele – mitte taotluse saanud riigi õigusele. Kuna ka Prantsuse tsiviilseadustiku artikkel 16‑11 on materiaalõigusnorm, millega on in abstracto väljendatud Prantsuse seadusandja valitud tasakaalu õiguse teada oma päritolu ja õiguse inimkeha austamisele vahel, siis ei ole see kohaldatav Itaalia kohtu taotluse suhtes, mille puhul on asjakohane tasakaal kindlaks määratud Itaalia õiguses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Isegi kui see ei ole määruses 2020/1783 väga selgelt väljendatud, nagu tuleb möönda, tuleneb selle õigusakti struktuurist, et tõendite kogumise määruse teeb taotlev kohus ja see kuulub seega tema vastutusalasse. See on loogiliselt nii, kuna üksnes see kohus saab juhtumi kõiki asjaolusid teades oma riigisisese õiguse alusel hinnata, millised tõendid on vajalikud ja kas nende kogumise põhjused võivad teatavate õiguste piiramist õigustada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">21</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus 2020/1783 põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on aluseks kõigile EL toimimise lepingu kohaselt vastu võetud õigusaktidele õigusalase koostöö, sealhulgas tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö kohta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">22</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastastikuse tunnustamise põhimõte põhineb liikmesriikide vastastikusel veendumusel, et nende vastavad institutsioonid austavad liidu õiguskorras kaitstud põhiõigusi ja -väärtusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">23</a>
</span>) Selle põhimõtte alusel peab taotluse saanud kohtul olema veendumus, et taotleva kohtu otsus ja selle aluseks olev riigisisene õigus ei riku hartaga kaitstud põhiõigusi. Põhimõtteliselt ei saa see kohus seada taotleva kohtu otsuse õiguspärasust kahtluse alla, vaid peab tegutsema nii, nagu see oleks kehtiv, ning peab seega selle taotluse täitma. See on nii isegi juhul, kui taotluse esitanud riigi õiguses valitud lahendus erineb sellest, mis on valitud taotluse saanud riigi õiguses. Sellise otsuse õigusliku kehtivuse vaidlustamiseks tuleb see vaidlustada taotlevas kohtus, kes vastutab selle eest, et see otsus on kooskõlas põhiõigustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teistes vastastikuse tunnustamise põhimõttel põhinevates õigusaktides on samalaadne raamistik: piiriülese koostöö taotlusega seotud sisulised küsimused kuuluvad vahistamismääruse teinud/taotluse esitanud kohtu pädevusse ja tema riigi õiguskorra kohaldamisalasse, samas kui sellise taotluse täitmise menetlus kuulub täitva/taotluse saanud kohtu pädevusse ja tema riigi õiguskorra kohaldamisalasse. Samal ajal on piiriülese koostöö taotluse rahuldamata jätmise alused kõnealuse õigusaktiga piiratud ja selles ammendavalt loetletud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Näiteks Euroopa uurimismääruses, millel on samalaadne eesmärk nagu määrusel 2020/1783, kuid mis käsitleb piiriülest koostööd kriminaalõiguse valdkonnas, on samuti ette nähtud, et põhimõtteliselt lasub vastutus tõendite kogumisega seotud sisuliste otsuste eest taotleval kohtul, samas kui konkreetselt tõendite kogumise menetlust reguleerib vahistamismäärust täitva kohtu õigus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">24</a>
</span>) Samalaadne vastutuse jaotus on sätestatud ka Euroopa Prokuratuuri määruses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">25</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõendite kogumise sisulise otsusega seoses on põhiõiguste kaitse seega põhimõtteliselt määruse teinud kohtu ehk käesoleva kohtuasja sõnastuse kohaselt taotleva kohtu ülesanne. Selleks aga, et tagada liidu õiguskorras kaitstud põhiõiguste kaitse, on Euroopa Kohus siiski otsustanud, et täitev/taotluse saanud kohus võib õigusalase koostöö taotluse õiguspärasuse erandjuhtudel ikkagi kahtluse alla seada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">26</a>
</span>) Selliste erandlike asjaolude olemasolu leidis kinnitust olukorras, kus määruse teinud/taotleva kohtu riigi õigussüsteemis esines täitvale/taotluse saanud kohtule teadaolevalt süsteemseid probleeme seoses põhiõiguste järgimisega. Sellises olukorras viiakse läbi kaheetapiline kontroll, mille käigus peab vahistamismäärust täitev kohus kõigepealt hindama, kas määruse teinud/taotleva kohtu õiguskorras esineb põhiõiguste järgimise seisukohast mõni süsteemne probleem, ning kui see on tõendatud, siis peab kohus kontrollima, kas esineb konkreetse isiku õiguste rikkumise oht. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">27</a>
</span>) Vahistamismäärust täitev kohtuorgan võib piiriülese koostöö taotluse täitmisest keelduda ainult juhul, kui mõlemad tingimused on täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui erandlikke asjaolusid ei ole, ei ole alust muudeks põhjendusteks, et keelduda täitmast taotlust määruse 2020/1783 artikli 12 alusel tõendeid koguda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei väida ükski menetlusosaline, et Itaalia õiguskorras esineks süsteemseid probleeme. Lisaks ei ole ükski menetlusosaline seadnud kahtluse alla Itaalia kohtu selle otsuse õiguspärasust, millega ta taotleb tõendite kogumist. Neil asjaoludel ei ole taotluse saanud Prantsuse kohtul põhjust taotluse täitmisest keelduda, välja arvatud juhul, kui ta tuvastab, et esineb mõni määruse 2020/1783 artiklis 16 sõnaselgelt loetletud alustest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle määruse artikli 16 lõike 2 sõnastuses on väga selgelt väljendatud, et selles nimetatud olukordade loetelu, mis õigustavad tõendite kogumise taotluse täitmata jätmist, on ammendav. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">28</a>
</span>) Selles on kasutatud sõnu „võib taotluse täitmisest keelduda ainult juhul“ ja seejärel loetletud neli olukorda. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on juba kinnitanud vajadust tõlgendada neid erandeid kitsalt, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et sellise taotluse võib jätta rahuldamata üksnes selles sättes loetletud juhtudel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">30</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene erand võimaldab taotluse saanud kohtul jätta taotluse rahuldamata, kui see ei kuulu määruse 2020/1783 kohaldamisalasse. Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohus on täpsustanud, et taotleval kohtul on võimalus taotleda rahvusvahelist õigusalast koostööd teistsuguses õiguslikus raamistikus kui see, mis on kehtestatud määrusega 2020/1783. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">31</a>
</span>) Õigusliku raamistiku valiku otsustab taotlev kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul näib olevat selge, et taotlev kohus valis kohaldatavaks õiguslikuks raamistikuks määruse 2020/1783, kuna ta saatis taotluse selle määruse I lisas esitatud vormil A.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva juhtumi asjaoludele ei saa ilmselgelt kohaldada ka ülejäänud kolme olukorda, mida ei ole vaidlustanud ka ükski selle menetluse osaline.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et selle otsustamisel, kas tõendite kaudse kogumise taotluse võib jätta rahuldamata, ei saa Prantsuse tsiviilseadustiku artiklit 16‑11 kohaldada. Nii on see isegi juhul, kui Prantsuse õiguses peetakse seda õigusnormi avaliku korra küsimuseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes arvesse minu ettepanekus esimesele eelotsuse küsimusele pakutud vastust, mille kohaselt peab taotluse saanud kohus tõendite kaudse kogumise taotluse täitma, olgugi et riigisisene avaliku korra õigusnorm sellise tõendite kogumise keelab, saab eelotsusetaotluse esitanud kohtu teist küsimust niisugusena, nagu selgitasin selle analüüsi alguses (punkt A), mõista üksnes nii, et sellega soovitakse teada, kas harta keelab määruse 2020/1783 sellise tõlgenduse, mille kohaselt saab isaduse tuvastamiseks koguda geneetilist tõendusmaterjali pärast isiku surma sellest sõltumata, kas ta on oma eluajal andnud selleks eelneva nõusoleku või mitte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab selle küsimuse harta artiklites 1 ja 7 sätestatud vastavate õiguste tasakaalustamise kontekstis. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teises küsimuses viidatakse artiklile 1 kui sättele, mis kaitseb inimkeha õigust inimväärikusele ka pärast surma, ning artiklile 7 kui sättele, mis kaitseb õigust teada oma päritolu, mis on tagatud eraelu puutumatuse õiguse osana.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu mina käesolevast kohtuasjast aru saan, ei ole küsimus harta artikli 1 rikkumises, vähemalt mitte selles osas, mis puudutab õiguse inimväärikusele absoluutset olemust. Käesolevas asjas tekib pigem küsimus, mil määral kaitseb harta ühelt poolt õigust teada oma päritolu, mida näib eelistavat Itaalia kohus, kes esitas kaudse tõendite kogumise taotluse, ja teiselt poolt õigust inimkeha austamisele pärast surma, millele Prantsuse õiguses näib olevat omistatud suurem väärtus kui Itaalia õiguses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas kerkinud küsimuse eesmärk on tegelikult välja selgitada, kas nende kahe õiguse või huvi selline tasakaalustamine, mis Itaalia õiguse alusel päädis taotlusega surnukeha väljakaevamiseks geeniproovi võtmise eesmärgil, et isadus kindlaks teha, on harta seisukohast vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma analüüsis küsin esiteks, kas harta kaitseb õigust teada oma päritolu, teiseks, kas harta kaitseb õigust inimkeha austamisele pärast surma, ja lõpuks, kas harta takistab nende kahe õiguse tasakaalustamist viisil, milleni jõuti Itaalia õiguse alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne selle analüüsi juurde asumist pean selgitama, et minu arvates ei ole taotluse saanud kohtul vastastikuse tunnustamise süsteemis põhimõtteliselt õigust seada Itaalia kohtu otsuse kooskõla hartaga kahtluse alla. Põhiõiguste järgimise tagamiseks peaks isikul, kelle õigusi väidetavalt rikutakse, olema võimalus Itaalia kohtu otsus vaidlustada ning sellekohane kaebus tuleks esitada Itaalia õiguskaitsevahendite süsteemi kohaselt. Käesolevas kohtuasjas ei ole aga isik, kelle huvid on kõne all, enam elavate kirjas ja tema perekond, praeguses asjas tema abielust sündinud lapsed, kellel võib olla huvi vaidlustada isa surnukeha väljakaevamist ja geeniproovide võtmist, ei vaidlustanud seda, vaid taotlesid tõendite kogumist isa surnukehalt. Seetõttu olen arvamusel, et käesoleva kohtuasja asjaolusid arvestades peaks Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele vastama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õigus teada oma päritolu harta kontekstis</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õigust teada oma geneetilist päritolu tunnustati esimest korda sõnaselgelt ÜRO lapse õiguste konventsioonis (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">32</a>
</span>) ning seejärel riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioonis. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">33</a>
</span>) Euroopa inimõiguste konventsioonis (edaspidi „EIÕK“) ei ole seda õigust sõnaselgelt mainitud, kuid Euroopa Inimõiguste Kohus on seda tunnustanud kui tuletatud õigust, mis põhineb EIÕK artiklil 8.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtul ei ole veel olnud võimalust seda õigust liidu õiguse kontekstis tõlgendada. Harta artikli 52 lõike 3 kohaselt on selliste hartas sisalduvate õiguste, mis vastavad EIÕK-ga tagatud õigustele, tähendus ja ulatus siiski samad või laiemad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Harta artikkel 7 vastab EIÕK artiklile 8. Seetõttu peaks Euroopa Kohus tõlgendama õigust teada oma geneetilist päritolu harta kontekstis, võttes arvesse seda viisi, kuidas Euroopa Inimõiguste Kohus on tõlgendanud EIÕK artiklit 8.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas Gaskin vs. Ühendkuningriik tunnustas Euroopa Inimõiguste Kohus õigust teada oma päritolu osana õigusest selgitada välja enda kui füüsilise isiku identiteedi üksikasjad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">34</a>
</span>) Lisaks selgitas ta kohtuasjas Mikulić vs. Horvaatia, et põlvnemise kindlakstegemine on üksikisiku identiteedi kujunemise oluline aspekt. Õigupoolest on see kohus märkinud, et lastel on EIÕK-ga kaitstud elulise tähtsusega huvi saada vajalikku teavet tõe väljaselgitamiseks oma identiteedi oluliste aspektide kohta, millel võib olla tugev kujundav mõju isiku identiteeditundele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">35</a>
</span>) Aasta pärast seda kohtuotsust kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas Odièvre vs. Prantsusmaa sõnaselgelt, et inimestel on õigus teada oma päritolu, mis tuleneb mõiste „eraelu“ ulatusest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">36</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kohus märkis siiski ühtlasi, et see õigus ei ole absoluutne, et seda tuleb konkreetsetes olukordades tasakaalustada kolmandate isikute muude põhiõigustega ja avaliku huviga ning seega on liikmesriikidel teatav kaalutlusruum. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">37</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsuses Jäggi vs. Šveits kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus, et kaebaja õigus teada oma geneetilist päritolu on seotud õigusega identiteedile, mida kaitseb EIÕK artikkel 8. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">38</a>
</span>) Täpsemalt tasakaalustas see kohus selles kohtuotsuses õigust teada oma geneetilist päritolu ja õigust surma austamisele. Ta selgitas, et inimese huvi teada oma geneetilist päritolu ei vähene vanusega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">39</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hiljem tõdes Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuotsuses Pascaud vs. Prantsusmaa, rõhutades inimese õigust teada oma päritolu, et Prantsuse ametiasutused ei andnud C. Pascaud’ õigusele teada oma põlvnemist piisavat kaalu, kuna riigisisene õigus ei paku ühtegi seaduslikku võimalust teha surmajärgseid analüüse olukorras, kus puuduvad elus olevad sugulased, kes annaksid selleks nõusoleku, mistõttu kaebajal puudus tõhus õiguskaitsevahend oma isiku tuvastamiseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">40</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega võin EIÕK artiklit 8 käsitleva Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika põhjal, mida Euroopa Kohus peab harta artikli 52 lõike 3 alusel harta artikli 7 tõlgendamisel kasutama, järeldada, et õigus teada oma geneetilist päritolu on õigus, mida Euroopa Kohus peab tunnustama. Samas ei ole see õigus siiski absoluutne, vaid seda võib piirata, kuigi selline piiramine nõuab tasakaalustamist kõigi asjaomaste kolmandate isikute muude õiguste ja huvidega, sealhulgas õigusega keha austamisele pärast surma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õigus surnukeha austamisele</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma teises küsimuses võrdles eelotsusetaotluse esitanud kohus ühelt poolt harta artikli 7 kohast õigust teada oma päritolu ja teiselt poolt harta artikliga 1 kaitstud õigust inimväärikusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhjenduse asjaolule, et õigus inimkeha austamisele pärast surma tuleneb õigusest inimväärikusele, võib leida Conseil constitutionneli (Prantsusmaa konstitutsioonikohus) kohtupraktikast. See kohus tuvastas kahes kohtuotsuses aastatel 2011 ja 2024, et Prantsuse tsiviilseadustiku artiklis 16‑11 peegeldub Prantsuse seadusandja tahe austada inimkeha pärast isiku surma tulenevalt inimväärikusest. See kohus kinnitas, et selline seadusandlik valik on põhiseadusega kooskõlas, olgugi et see riivab õigust teada oma identiteeti. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">41</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas kaitseb harta artikkel 1 õigust inimväärikusele absoluutse õigusena (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">42</a>
</span>) ning seda ei saa seega tasakaalustada teiste õigustega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">43</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu õigust inimkeha austamisele pärast surma, isegi kui mõista seda inimväärikuse väärtuse väljendusena, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">44</a>
</span>) ei tohiks pidada harta artikliga 1 kaitstud absoluutseks õiguseks. Sellist õigust kaitsvates õigussüsteemides on selle piiramine võimalik, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">45</a>
</span>) kui see on vajalik muude õiguste või avalike huvide kaitsmiseks. Nagu selgitab Prantsusmaa valitsus, ei ole inimkeha väärikus pärast surma Prantsusmaal absoluutne õigus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">46</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuidas mõista seost õiguse inimkeha väärikusele – mis võib olla piiratud – ja inimväärikuse vahel, mis on absoluutne, kui mõista seda harta alusel põhiõigusena?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selgitustes harta artikli 1 kohta on täpsustatud, et inimväärikus ei ole mitte ainult põhiõigus iseenesest, vaid moodustab teiste põhiõiguste tegeliku aluse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">47</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles mõttes võib mõningaid teisi hartas sisalduvaid õigusi, nagu õigus eraelu puutumatusele (mis on väljendatud harta artiklis 7), õigus elule (väljendatud harta artiklis 2) või õigus sõna‑ ja teabevabadusele (mis on väljendatud harta artiklis 11) mõista inimväärikuse kui hartas väljendatud põhimõtte ja ELL artiklis 2 väljendatud väärtuse selgema väljendusena. Need inimväärikuse väljendused ei ole absoluutsed (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">48</a>
</span>) ja neid võib piirata, kui see on vajalik muude õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks või muude suhteliste põhiõiguste kaitsmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui inimväärikust väljendava õiguse piiramist ei saa konkreetses olukorras põhjendada, tuleb asuda seisukohale, et harta artikliga 1 kaitstud inimväärikust on riivatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-50" href="#t-50">49</a>
</span>) Seda võib järeldada harta selgituste põhjal, mille kohaselt sisaldub inimväärikus teistes hartas sätestatud õigustes ja seega tuleb seda austada isegi siis, kui neid muid õigusi on piiratud. Just nii võib mõista harta artiklis 1 sätestatud õiguse inimväärikusele absoluutsust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-51" href="#t-51">50</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes ja ilma igasuguse püüdluseta luua terviklikku teooriat inimväärikuse kohta liidu õiguses leian ma, et inimväärikust võib mõista kahetise mõistena. Ühelt poolt on olemas keskne inimväärikus, mille kaitse on absoluutne. Teiselt poolt on olemas „inimväärikuse ääreala“, mida on võimalik tasakaalustada teiste vastanduvate õigustega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-52" href="#t-52">51</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks hartaga sõnaselgelt kaitstud inimväärikuse väljendustele võib esineda ka muid inimväärikuse väljendusi. Selles mõttes võib õiguse inimkeha austamisele pärast isiku surma tuletada õigusest inimväärikuse austamisele. Samavõrd võib seda õigust mõista ka harta artiklis 7 sätestatud eraelu austamist käsitleva õiguse väljendusena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtul ei ole seni olnud võimalust teha otsust sellise õiguse kui põhiõiguse olemasolu kohta liidu esmase õiguse tasandil. Kohtuotsuses Memoria ja Dall’Antonia leidis Euroopa Kohus siiski, et lahkunute mälestuse austamise tagamise eesmärk võib kujutada endast ülekaalukat üldist huvi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-53" href="#t-53">52</a>
</span>) Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona leidis selles kohtuasjas esitatud ettepanekus, et lahkunu eluaegne väärikus võib ka pärast tema surma juriidiliselt kaitstavas vormis adekvaatselt edasi kesta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-54" href="#t-54">53</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu põhiõiguste sisu kindlaksmääramisel on palju kasu liikmesriikide põhiseaduslike süsteemide võrdlevast analüüsist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-55" href="#t-55">54</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub Euroopa Kohtu analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraadi koostatud uurimusest, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-56" href="#t-56">55</a>
</span>) et kõik uurimusega hõlmatud liikmesriigid tunnistavad, et inimkeha väärib pärast isiku surma austamist, isegi kui seda ei peeta tingimata põhiõiguseks. Tasakaalustamisel võetakse arvesse surnu õigusi, kuid näib, et õigust teada oma päritolu peetakse laialdaselt kaalukamaks õiguseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-57" href="#t-57">56</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle võrdleva analüüsi põhjal järeldan, et õigus inimkeha austamisele pärast isiku surma on olemas liidu õiguse üldpõhimõttena, mida võib täpsemalt kirjeldada inimväärikuse väljendusena. Seda aspekti tuleks seega arvesse võtta otsustamisel, kas anda luba surnukeha väljakaevamiseks, et võimaldada isikul kasutada õigust teada oma päritolu, mis on kaitstud harta artikli 7 alusel osana õigusest eraelu puutumatusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguse teada oma päritolu ja õiguse inimkeha austamisele tasakaalustamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teises küsimuses tõstatatud probleem seisneb selles, kas nende kahe hartast tuleneva õiguse tasakaalustamine võimaldab tõlgendada määrust 2020/1783 nii, et piiriüleses õigusalases koostöös põlvnemise tuvastamiseks võib tõendite kogumise raames taotleda geeniproovide võtmist väljakaevatud surnukehalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi kohtuasjades Jäggi vs. Šveits (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-58" href="#t-58">57</a>
</span>) ja Pascaud vs. Prantsusmaa (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-59" href="#t-59">58</a>
</span>) otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et õigus teada oma päritolu on tugevam, ei tähenda see, et see õigus kaalub alati üles õiguse inimkeha austamisele pärast surma. Õiguste tasakaalustamisel tuleb arvesse võtta konkreetse juhtumi asjaolusid ning hoolikalt kaaluda kõiki asjaomaseid huve. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-60" href="#t-60">59</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Miski ei viita sellele, et tasakaal, milleni Itaalia kohus käesoleval juhul Itaalia õiguse alusel jõudis, oleks hartaga vastuolus. Tundub, et see kohus võttis arvesse ka muid isaduse tuvastamise võimalusi ning taotles väidetava isa surnukeha väljakaevamist ja geeniproovide võtmist alles viimase võimalusena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolu, et Prantsuse kohtunik või mis tahes muu riigi kohtunik, kes juhindub oma riigi sisesest õigusest, jõuab teistsuguse tulemuseni, ei mõjuta järeldust, et tasakaal, milleni Itaalia kohtunik jõudis, näib olevat harta seisukohast vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on juba selgitanud, et liikmesriikidel võivad olla inimväärikusest või isegi muudest hartas sisalduvatest õigustest erinevad arusaamad, tingimusel et nad austavad nende õiguste põhiolemust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-61" href="#t-61">60</a>
</span>) Seni, kuni teatavaid teemasid ei ole ühtlustatud liidu tasandil, mispuhul valib sobiva tasakaalu liidu seadusandja, võivad eri liikmesriikide lahendused olla erinevad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-62" href="#t-62">61</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu seadusandja ei ole (veel) vastu võtnud ühiseid õigusnorme, mis reguleeriksid tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid, ega konkreetsemalt ühiseid õigusnorme, mis reguleeriksid põlvnemise tõendamise menetlust olukorras, kus vanem on surnud. Itaalia ja Prantsusmaa lahendused võivad selles osas erineda ja neid võib kohaldada seni, kuni valitud tasakaal ei riku emma-kumma tasakaalustatava õiguse olemust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodu põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele eelotsuse küsimusele, et harta ei keela liikmesriigi kohtul taotleda määruse 2020/1783 alusel tõendite kogumist surmajärgse geeniproovi võtmise teel isegi siis, kui surnud isik ei andnud elu jooksul sellise proovi võtmiseks oma nõusolekut.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata tribunal judiciaire de Chambéry (Chambéry esimese astme kohus, Prantsusmaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-174" title="page-24">
      1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine), artikkel 12
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-175" title="page-24">
      ei võimalda taotluse saanud liikmesriigi kohtul keelduda tõendite kogumise taotluse täitmisest põhjusel, et taotluses nimetatud toiming on vastuolus taotluse saanud riigi õiguse põhimõtetega.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-176" title="page-24">
      2. Euroopa Liidu põhiõiguste harta
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-177" title="page-24">
      ei keela liikmesriigi kohtul taotleda määruse 2020/1783 alusel tõendite kogumist surmajärgse geeniproovi võtmise teel isegi siis, kui surnud isik ei andnud elu jooksul sellise proovi võtmiseks oma nõusolekut.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (ELT 2020, L 405, lk 1; edaspidi „määrus 2020/1783“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">3</a>
</span>) Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 174, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 121) (edaspidi „määrus nr 1206/2001“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">4</a>
</span>) See säte lisati Prantsuse tsiviilseadustikku 6. augusti 2004. aasta bioeetika seaduse nr 2004‑800 (loi n° 2004‑800 du 6 août 2004 relative à la bioéthique; edaspidi „bioeetika seadus“) artikli 5 lõike 1 punkti 1 alusel. Nagu märkis Euroopa Komisjon, kelle sõnul ei eeldata, et surnud isik on andnud geeniproovi võtmiseks nõusoleku, oli see seadus seadusandlik reaktsioon kuulsa laulja Yves Montandi väljakaevamisele 1997. aasta novembris, et teha kindlaks tema isadus isiku suhtes, kes väitis end olevat tema tütar. Seetõttu nimetatakse Conseil constitutionneli (Prantsusmaa konstitutsioonikohus) kommentaari 30. septembri 2011. aasta otsusele nr 2011‑173 QPC (Décision n° 2011‑173 QPC du 30 septembre 2011) kohaselt seda muudatust mõnikord Montandi muudatuseks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">5</a>
</span>) Vt eelotsusetaotluse punkt 90.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">6</a>
</span>) Määruse 2020/1783 kohaselt on võimalik isik vahetult üle kuulata ka ilma teise liikmesriiki minemata, kasutades videokonverentsi. Vt määruse 2020/1783 artikkel 20.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">7</a>
</span>) Määruse 2020/1783 artikkel 4.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">8</a>
</span>) Määruse 2020/1783 artikli 12 lõige 2 ja põhjendus 17.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">9</a>
</span>) Sellekohast selgitust ei leidu ka selle akti ettevalmistavaid materjale käsitlevates dokumentides.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">10</a>
</span>) Kohtuistungil selgitas komisjon nende kahe piiriülese tõendite kogumise viisi erinevust sellega, et tõendite vahetu kogumise korral on taotluse saanud riigi kohtulik kontroll väiksem. Ta väitis, et sel põhjusel nõudsid liikmesriigid selle täitmise viisi üle peetavatel läbirääkimistel klauslit, mida komisjon nimetab „suveräänsusklausliks“ ja mis võimaldab neil mitte lubada teiste liikmesriikide ekspertidel viia taotluse saanud riigis läbi uurimist, mis on vastuolus taotluse saanud riigi õiguskorra aluspõhimõtetega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">11</a>
</span>) Nii leidis Euroopa Kohus 21. veebruari 2013. aasta kohtuotsuses ProRail (C‑332/11, EU:C:2013:87, punktid 47 ja 48), et juhul kui ühe liikmesriigi kohtu määratud ekspert peab minema talle usaldatud ülesande raames tõendite kogumiseks teise liikmesriiki, võib see teatud asjaoludel mõjutada selle teise liikmesriigi avaliku võimu teostamist, eriti siis, kui tegu on ekspertiisiga kohtades, mis on seotud sellise võimu teostamisega, või kohtadega, kuhu juurdepääs või muu sekkumine on selles liikmesriigis keelatud või lubatud vaid volitatud isikutele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">12</a>
</span>) Vt Mougenot, D., „Le règlement européen sur l’obtention des preuves“, Journal des Tribunaux, 2002, lk 21, ning Nuyts, A., ja Sepulchre, J., „Taking of evidence in the European Union under EC Regulation 1206/2001“, Business Law International, 2004, lk 334.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">13</a>
</span>) Prantsusmaa asjaomane organ on justiitsministeeriumi vastastikuse abi, rahvusvahelise eraõiguse ja liidu õiguse osakond (Département de l’entraide, du droit international privé et européen (DEDIPE)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">14</a>
</span>) Vt nt Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, „(Provisional) updated practice guide for the application of the regulation on the taking of evidence“ (ajakohane versioon tõendite kogumise määruse kohaldamise kohta), 2025, lk 46, kättesaadav aadressil: https://e-justice.europa.eu/topics/trainings-judicial-networks-and-agencies/european-judicial-network-civil-and-commercial-matters/ejns-publications_en.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">15</a>
</span>) Vormi A (võetava meetme kirjeldus) punktis 11.1 on märgitud: [XY-s] surnud ja [XY-sse] maetud [aa] SURNUKEHA VÄLJAKAEVAMINE ja TÕENDITE VAHETU UURIMINE Genova õigusmeditsiini instituuti esindava [XY-i] poolt, mis seisneb taotleja xx-i ja väidetava isa aa surnukeha kohta GENEETILISTE TUNNUSTE VÕRDLEMISE BÜROOLT TEHNILISE KONSULTATSIOONI SAAMISEKS VAJALIKE BIOLOOGILISTE PROOVIDE KOGUMISES.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">16</a>
</span>) Juhul kui see tõlgendus ei ole õige – mille üle peab otsustama liikmesriigi kohus –, peab see kohus edastama taotluse Prantsuse keskasutusele ja viimane peab otsustama, kas lubada Itaalia eksperdil pärast surnukeha väljakaevamist koguda geeniproove vahetult. Sellisel juhul võib tekkida küsimus määruse 2020/1783 artikli 19 lõike 7 punkti c tõlgendamise kohta.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">17</a>
</span>) 18. märtsi 1970. aasta konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise kohta (edaspidi „tõendite kogumise Haagi konventsioon“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">18</a>
</span>) Nagu Euroopa Kohus on juba kinnitanud 17. veebruari 2011. aasta kohtuotsuses Weryński (C‑283/09, EU:C:2011:85, punkt 65). Vt ka kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas Weryński (C‑283/09, EU:C:2010:490, punkt 60).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">19</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">20</a>
</span>) Vt nt 2008. aasta detsembri eeldokument nr 6 „The Taking of Evidence by Video-Link under the Hague Evidence Convention“ (tõendite kogumine videoühenduse kaudu tõendite kogumise Haagi konventsiooni raames), mis on suunatud 2009. aasta veebruari erikomisjonile, kes käsitleb apostillimise, dokumentide kättetoimetamise, tõendite kogumise ja õiguskaitse kättesaadavuse Haagi konventsioonide praktilist toimimist. Artikli 9 lõikest 1 rääkides mainitakse selles dokumendis tõendite kogumist videolingi abil kui näidet selle sätte praktilisest kohaldamisest.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">21</a>
</span>) Vt analoogia alusel, kuid seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1) 21. märtsi 2024. aasta kohtuotsus Gjensidige (C‑90/22, EU:C:2024:252, punkt 46).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">22</a>
</span>) Vt ELTL artikli 67 lõige 4 ja artikli 81 lõige 2. Vt ka 18. detsembri 2014. aasta arvamus 2/13 (liidu ühinemine EIÕK-ga) (EU:C:2014:2454, punkt 191) (edaspidi „arvamus 2/13“). See on nii hoolimata sellest, et määruses 2020/1783 sellele põhimõttele ei viidata. Vt seoses varasema määrusega ehk määrusega nr 1206/2001 kohtujurist Jääskineni ettepanek kohtuasjas ProRail (C‑332/11, EU:C:2012:551, punkt 48), milles ta väidab, et see õigusakt põhineb vastastikusel usaldusel. Euroopa Kohus on kinnitanud, et kohtute koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades tugineb vastastikuse tunnustamise põhimõttele. Vt nt 25. mai 2016. aasta kohtuotsus Meroni (C‑559/14, EU:C:2016:349, punkt 47).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">23</a>
</span>) Arvamus 2/13, punktid 168 ja 192.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">24</a>
</span>) Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT 2014, L 130, lk 1; edaspidi „Euroopa uurimismääruse direktiiv“), artiklid 6 ja 9.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">25</a>
</span>) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT 2017, L 283, lk 1; edaspidi „Euroopa Prokuratuuri määrus“). Vt 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus G. K. jt (Euroopa Prokuratuur) (C‑281/22, EU:C:2023:1018, punkt 71).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">26</a>
</span>) Vt seoses nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsusega 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34; edaspidi „Euroopa vahistamismäärust käsitlev raamotsus“) 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">27</a>
</span>) Euroopa Kohus teatas sellest võimalusest esimest korda 5. aprilli 2016. aasta kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru (C‑404/15 ja C‑659/15 PPU, EU:C:2016:198, punktid 88 ja 91–93) ja on seda sellest ajast alates korduvalt kinnitanud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">28</a>
</span>) Määruse 2020/1783 artikli 16 lõige 1, milles on samuti sätestatud keeldumise alused, puudutab üksnes tõendite kogumist tunnistaja ülekuulamise teel ega ole käesoleval juhul kohaldatav.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">29</a>
</span>) Lisaks on määruse 2020/1783 põhjenduses 16 märgitud, et tõendite kogumise taotluse täitmisest keeldumise asjaolud peaksid piirduma rangelt erandjuhtudega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">30</a>
</span>) 17. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Weryński (C‑283/09, EU:C:2011:85, punkt 53).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">31</a>
</span>) Vt 21. veebruari 2013. aasta kohtuotsus ProRail (C‑332/11, EU:C:2013:87, punktid 44–46).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">32</a>
</span>) 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioon (United Nations Treaty Series, 1577. kd, nr 31922, lk 167 (1995).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">33</a>
</span>) 29. mai 1993. aasta lastekaitse ja rahvusvahelise lapsendamise alase koostöö konventsioon (United Nations Treaty Series, 1870. kd, nr 31922, lk 167 (1995)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">34</a>
</span>) EIK, Euroopa Inimõiguste Komisjoni 13. novembri 1987. aasta aruanne Gaskin vs. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1987:1113REP001045483, punkt 89).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">35</a>
</span>) EIK 7. veebruari 2002. aasta kohtuotsus Mikulić vs. Horvaatia (CE:ECHR:2002:0207JUD005317699, punkt 64). Vt selle kohta Blauwhoff, R. J., analüüs „Tracing down the historical development of the legal concept of the right to know one’s origins. Has „to know or not to know“ ever been the legal question?“, Utrecht Law Review, 4. kd, 2. va, 2008, lk 107.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">36</a>
</span>) EIK 13. veebruari 2003. aasta kohtuotsus Odièvre vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2003:0213JUD004232698, punkt 44). Itaalia õiguskorra ja enda geneetilise päritolu teadmise õiguse analüüsi kohta vt Praduroux, S., „The right to know one’s genetic origins: A right in need of regulation“, The Italian Law Journal, 7. kd, nr 2, 2021, lk 803–820.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">37</a>
</span>) EIK 15. novembri 2016. aasta kohtuotsus Dubská ja Krejzová vs. Tšehhi Vabariik (CE:ECHR:2016:1115JUD002885911, punktid 178 ja 179). Nimetatud kohus selgitas, et põhimõtteliselt sõltub riigile antud hindamisruum sellest, kui tähtsad on kaalul olevad üksikisiku õigused. Kui asjaomane õigus on inimese isiku- või peamise tähtsusega õiguste aspektist eriti oluline, on kaalutlusruum kitsas. Kui aga Euroopa riigid ei ole mingis asjas ühel meelel ja sellega seoses tekivad moraalsed või eetilised küsimused, on hindamisruum laiem.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">38</a>
</span>) EIK 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Jäggi vs. Šveits (CE:ECHR:2006:0713JUD005875700, punkt 25).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">39</a>
</span>) EIK 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Jäggi vs. Šveits (CE:ECHR:2006:0713JUD005875700, punkt 40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">40</a>
</span>) EIK 16. juuni 2011. aasta kohtuotsus Pascaud vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2011:0616JUD001953508, punkt 67).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">41</a>
</span>) Vt Conseil constitutionneli (konstitutsioonikohus) 30. septembri 2011. aasta kohtuotsus nr 2011-173 QPC (Décision n° 2011-173 QPC du 30 septembre 2011) ja Conseil constitutionneli (konstitutsioonikohus) 31. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus nr 2024-1110 QPC (Décision n° 2024-1110 QPC du 31 octobre 2024).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">42</a>
</span>) „Absoluutse“ õiguse mõiste tähendab, et see õigus on alati ülimuslik mis tahes muu õiguse suhtes; teisisõnu ei saa seda konkreetsetes olukordades teiste õigustega tasakaalustada. Seetõttu eelistavad mõned autorid käsitleda õigust inimväärikusele pigem suhtelise kui absoluutsena. Vt nt Alexy, R., „Human dignity and proportionality analysis“, Espaço Jurídico Journal of Law, 16. kd, nr 3, 2015, lk 83.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">43</a>
</span>) Kuigi enamik konstitutsioonilisi süsteeme, mis kaitsevad sõnaselgelt õigust inimväärikusele, peavad seda õigust suhteliseks õiguseks, on nii hartas kui ka Saksamaa põhiseaduses otsustatud käsitada õigust inimväärikusele absoluutse õigusena. Inimväärikuse absoluutse kaitse kasuks otsustamine Saksa põhiseaduslikus korras tõi kaasa selle, et sellele õigusele omistati kitsas tähendus ja ulatus. Sellega seoses vt Grimm, D., „Dignity in a legal context: Dignity as an absolute right“ teoses McCrudden, C. (toim), Understanding Human Dignity (Proceedings of the British Academy: Themed volumes of essays in the humanities and social sciences, Vol. 192), lk 381.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">44</a>
</span>) Inimõiguse kui väärtuse ja inimõiguse kui õiguse erinevuse kohta vt Barak, A., „Human dignity: The constitutional value and the constitutional right“, teoses McCrudden, C. (toim), Understanding Human Dignity (Proceedings of the British Academy: Themed volumes of essays in the humanities and social sciences, Vol. 192), lk 363.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">45</a>
</span>) See ilmneb Euroopa Liidu Kohtu analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraadi 2025. aasta jaanuaris koostatud uurimusest 25/002. See uurimus hõlmas 13 liikmesriigi õiguskorda.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">46</a>
</span>) Kohtuistungil selgitas Prantsuse valitsus, et ei Prantsuse tsiviilseadustikus ega Conseil constitutionneli (konstitutsioonikohus) kohtupraktikas ei ole inimkeha austamisele pärast surma antud absoluutset väärtust. Prantsuse õiguses on ette nähtud mitmesuguseid olukordi, näiteks kriminaaluurimine, kus surnukeha võib surmajärgse geeniproovi saamiseks seaduslikult välja kaevata, ilma et asjaomane isik oleks oma eluajal selleks nõusolekut andnud. See tähendab, et Prantsuse õiguses võib nii õigust inimkeha austamisele kui ka õigust nõustuda DNA tüpiseerimiseks proovide võtmisega õiguspärastel eesmärkidel piirata.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">47</a>
</span>) Selgitused põhiõiguste harta kohta (ELT 2007, C 303, lk 17) (edaspidi „selgitused“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">48</a>
</span>) Ainus hartaga sõnaselgelt kaitstud inimväärikuse absoluutne väljendus on harta artikliga 4 tagatud piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise keeld. Vt selle kohta 5. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Aranyosi ja Căldăraru (C‑404/15 ja C‑659/15 PPU, EU:C:2016:198, punkt 85); 19. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Jawo (C‑163/17, EU:C:2019:218, punkt 78) ja 17. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Ararat (C‑156/23, EU:C:2024:892, punkt 36).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-50" href="#c-50">49</a>
</span>) Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Ungari (Euroopa Liidu väärtused) (C‑769/22, EU:C:2025:408, punktid 134–137).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-51" href="#c-51">50</a>
</span>) Vt selle kohta Dupré, C., „Article 1 – Human dignity“ teoses Peers, S. et al, The EU Charter of Fundamental Rights – A Commentary, teine väljaanne, Bloomsbury, 2021, lk 18. Autor märgib: „Kasulikum on tõlgendada väärikuse puutumatust kui liidu kohustust teha kõik endast olenev, et vältida inimväärikuse riivet. Selles mõttes muutub väärikuse puutumatus kogu liidu iseenesestmõistetavaks aluseks, mis kajastab 1789. aasta Prantsusmaa inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonis nimetatud „inimese võõrandamatuid ja pühi õigusi“.“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-52" href="#c-52">51</a>
</span>) Vt selle kohta Heselhaus, S., ja Hemsley, R., „Human dignity and the European Convention on Human Rights“, teoses Becchi, P., ja Mathis, K. (toim), Handbook of Human Dignity in Europe, Springer, 2019, lk 987.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-53" href="#c-53">52</a>
</span>) 14. novembri 2018. aasta kohtuotsus Memoria ja Dall’Antonia (C‑342/17, EU:C:2018:906, punkt 57).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-54" href="#c-54">53</a>
</span>) Kohtujuristi ettepanek kohtuasjas Memoria ja Dall’Antonia (C‑342/17, EU:C:2018:479, 44. joonealune märkus).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-55" href="#c-55">54</a>
</span>) Lenaerts, K., ja Gutman, K., „The comparative law method and the European Court of Justice: Echoes across the Atlantic“, The American Journal of Comparative Law, 64. kd, 4. va, 2016, lk 841–864.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-56" href="#c-56">55</a>
</span>) Vt Euroopa Liidu Kohtu analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraadi 2025. aasta jaanuaris koostatud uurimus 25/002.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-57" href="#c-57">56</a>
</span>) Veel üks erand peale Prantsuse Vabariigi võib olla Küprose Vabariik.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-58" href="#c-58">57</a>
</span>) EIK 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Jäggi vs. Šveits (CE:ECHR:2006:0713JUD005875700, punktid 43 ja 44).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-59" href="#c-59">58</a>
</span>) EIK 16. juuni 2011. aasta kohtuotsus Pascaud vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2011:0616JUD001953508, punkt 68).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-60" href="#c-60">59</a>
</span>) Vt EIK 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Jäggi vs. Šveits (CE:ECHR:2006:0713JUD005875700, punktid 38 ja 39) ning EIK 16. juuni 2011. aasta kohtuotsus Pascaud vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2011:0616JUD001953508, punktid 59 ja 60).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-61" href="#c-61">60</a>
</span>) Kõige kuulsam sellekohane kohtuasi on kohtuotsus Omega, milles Euroopa Kohus tunnustas teenuste osutamise vabaduse piirangu õigustusena Saksamaa avaliku korra eesmärki, mis põhineb inimväärikuse kaitsel ja mida selles riigis mõisteti teistmoodi võrreldes samast mõistest arusaamisega teistes liikmesriikides samas olukorras. Erinevalt teistest liikmesriikidest tõlgendati põhiseaduslikku inimväärikuse mõistet Saksamaal nii, et see keelab äritegevuse, mis seisneb inimeste tapmist matkivate mängude korraldamises (14. oktoobri 2004. aasta kohtuotsus Omega (C‑36/02, EU:C:2004:614)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-62" href="#c-62">61</a>
</span>) Kui aga liidu seadusandja on küsimuse liidu tasandil ühtlustanud, ei saa liikmesriigid kohaldada nende põhiseadusega tagatud põhiõiguste kaitse standardit isegi siis, kui see tase on kõrgem kui liidu seadusandja valitud tase, sest see kahjustaks liidu õiguse esimuse põhimõtet. Vt 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Melloni (C‑399/11, EU:C:2013:107, punktid 56–58).</p>
</body>
</html>
