[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.9.2006

KOM(2006) 485 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kindlaks määrata liikmesriikide 2007. aasta kalapüügivõimalused majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude osas.

- Üldine taust

Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) tagab ühine kalanduspoliitika vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane lubatud kogupüüki (TAC), kvoote ja püügikoormuse piiranguid hõlmav kalapüügivõimaluste kinnitamine.

Lihtsuse ja selguse huvides määrati Läänemere 2006. aasta kalapüügivõimalused esmakordselt eraldi määrusega – nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 52/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse Läänemere suhtes.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) edastas teadusnõuanded Läänemere 2007. aasta püügivõimaluste kohta 2006. aasta juunis. Ühendus arutas teadusnõuannete alusel Vene Föderatsiooniga lubatud kogupüüki ja kvoote ning asjakohaseid tingimusi uue kahepoolse kalanduslepingu raames, mis parafeeriti juulis 2006. Kõnealune leping ei jõustu ametlikult enne, kui mõlemad pooled on lepingu heaks kiitnud; ühenduse puhul tähendab see nõukogu otsust, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel. Pooled on siiski otsustanud kehtestada ühiste kalavarude majandamismeetmed juba 1. jaanuarist 2007, tuginedes [kirjavahetuse vormis] lepingu ajutisele kohaldamisele. Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahel kokku lepitud majandamismeetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga.

Ettepanek hõlmab kolme valdkonda, mis on olulised Läänemere kalanduspiirkondade haldamisel 2007. aastal. Esimeses lisas sätestatakse lubatud kogupüük ja kvoodid, teises püügikoormuse piirangud ning kolmandas tehnilised ja kontrollimeetmed.

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutised teadusnõuanded on viidanud sellele, et Läänemere mõlema tursaliigi varud kannatavad mittesäästva kasutamise all. ICES soovitas idaosa kalavarusid 2007. aastal mitte püüda ning töötada välja ja rakendada nende taastamise kava. Seega on eesmärgiks seatud Läänemere tursavarude pikaajalise haldamise mitmeaastane kava koostamine, et tagada Läänemere tursavarude kasutamine kooskõlas ühise kalanduspoliitika üldise eesmärgiga luua säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused. Komisjon esitas hiljuti ettepaneku sellist kava sisaldava nõukogu määruse kohta.[1] Käesolevas ettepanekus esitatud jälgimis-, inspekteerimis- ja järelevalvemeetmed kõnealuste tursavarude taastamiseks on kooskõlas selles ettepanekus esitatud meetmetega.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Püügivõimalused ja nende jaotus liikmesriikide vahel sätestatakse igal aastal vastu võetavates määrustes. Viimati võeti vastu nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 52/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse Läänemere suhtes.

Läänemere kalapüügi halduse seisukohast on samuti oluline nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ning on kooskõlas ühenduse säästva arengu poliitikaga.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Määruse osad, milles käsitletakse püügikoormuse piiranguid ning kehtestatakse asjaomased tehnilised meetmed, on kooskõlas nõukogus detsembris 2005 vastu võetud otsusega nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 52/2006 kohta, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse Läänemere suhtes, ning kõnealuste määruse osade üle on alates 2005. aastast peetud konsultatsioone kalandussektori, Läänemere kalandusküsimustega tegelevate VVOde ning asjaomaste liikmesriikidega.

Eelkonsultatsioone peeti 2006. aasta märtsis loodud Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoniga selle täitevkomitee koosolekul 2006. aasta juunis. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitas ettepaneku teadusliku põhjenduse ning kalanduse peadirektoraat tutvustas 2007. aasta lubatud kogupüügi ja kvootide määramisel rakendatavaid eeskirju. Nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni 24. mai 2006. aasta teatises (EÜ) nr 246/2006 (ühenduse kalanduse juhtimist käsitlevate konsultatsioonide parandamise kohta) esitatud seadusandlike ettepanekute ja otsuste uue kalenderplaani alusel ei olnud Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni ametlikku vastust võimalik enne ettepaneku esitamist anda. Koosoleku käigus esitatud esialgseid seisukohti võeti siiski arvesse.

Koosolekul arutati kahe tursaliigi varude olukorda. Mõlema tursaliigi varu püütakse liiga intensiivselt, samuti on vähenenud Läänemere idaosa varu paljunemisvõime. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on soovitanud oluliselt vähendada lääneosa kalavaru püüki, et kudekarja biomass jääks ennetuslikust tasemest kõrgemale, ning lõpetada idaosa kalavarude püük, pidades kinni ennetuslikest püügilimiitidest, et tagada kalavaru taastumine bioloogiliselt ohutu tasemeni. Püügi vähendamine sellisel määral, mis oleks vajalik kalavaru taastamiseks ühe aasta jooksul, hävitaks siiski kalandussektori majandusbaasi ning õõnestaks haldussüsteemi. Seetõttu on kalanduse peadirektoraat soovitanud pikaajalist lähenemist, mille puhul vähendatakse püüki järk-järgult, nii et juba 2005. aastaks jõutaks säästva tasemeni. Sektor toetas nii kõnealust lähenemist kui ka sellest tulenevat lubatud kogupüüki.

Eesmärgiga soodustada konsultatsiooniprotsessi läbipaistvamaks muutmist on komisjoni talitused juunikohtumisest alates teavitanud Läänemere piirkondlikku nõuandekomisjoni võimalikust lähenemisest, mida tuleb tursa lubatud kogupüügi määramisel järgida.

Kalandussektori, valitsusväliste organisatsioonide ja liikmesriikidega konsulteeriti mitmel korral püügikoormuse ja kontrollimeetmete küsimust ning ettepanekus sisalduvad elemendid kajastavad eelkõige kalandussektori märkusi.

- Ekspertarvamuse kogumine ja kasutamine

Igal aastal taotleb ühendus Rahvusvaheliselt Mereuurimise Nõukogult ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt (STECF) teadusnõuandeid tähtsate kalavarude kohta. Saadud nõuanded hõlmavad kogu Läänemere kalavaru, mille kohta esitatakse lubatud kogupüük. Ettepanekus esitatud lubatud kogupüük põhineb nõuannetel, kuid ei järgi neid tingimata täht-tähelt. Vastavalt komisjoni kavatsusele tagada kalavarude säästev kasutamine ja säilitada samas püügivõimaluste stabiilsus muutub kogupüük eelmise aastaga võrreldes mitte üle 15%.

Tursavarude puhul kajastab esitatud kogupüük pikaajalist strateegiat, mille puhul kogupüüki ja püügikoormust vähendatakse mitme aasta jooksul järkjärguliselt säästva tasemeni. Käesoleva ettepanekuga paralleelselt on komisjon esitanud ettepaneku Läänemere tursavarude ja tursapüügi pikaajalise halduskava kohta. Selle kava peaeesmärk on püügikoormuse järkjärguline vähendamine pikas perspektiivis säästva tasemeni, mis tagab suure ja stabiilse saagi. Kavandatud kogupüük ei järgi seega ICESi püügisoovitusi sulgeda Läänemere idaosa tursapüügiks, et säästa neid varusid hävimisest. Kavandatud kogupüük kajastab pikaajalise halduskava järkjärgulist strateegiat.

Erandlike asjaolude tõttu ei vasta idaosa tursavarude lubatud kogupüüki käsitlev ettepanek siiski kavandatava mitmeaastase kavaga ettenähtud püügikoormuse järkjärgulisele vähendamisele. Kalavarude kehv olukord nõuab karmimate meetmete rakendamist, et vältida varude edasist vähenemist. Arvestades varude hetkeolukorda, tooks kavas pakutud kalastussuremuse järkjärguline 10%-line vähendamine kaasa lubatud kogupüügi 26%-lise suurenemise. Võttes arvesse kavatsust taastada kalavarud ja tagada seejärel nende säästev kasutamine, on komisjon otsustanud vähendada kalastussuremust veelgi, mis tähendaks lubatud kogupüügi 15%-list vähendamist ning asjaomaste laevade püügikoormuse samaväärset vähendamist.

Arvestades kõnealuste varude teadusuuringute tulemusi, pöörab komisjon erilist tähelepanu sellele, kuidas kavandatav vähendamine mõjutab idaosa tursavarude olukorda ning kuna nõukogu pole kõnealuste varude majandamise pikaajalist kava vastu võtnud, on komisjon sunnitud lähiaastatel kavandama veelgi rangemaid meetmeid.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud

Teadusorganisatsioonid, kellega on konsulteeritud, on Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

- Mõju hindamine

Esitatud meetmete rakendamise korral suurenevad ühenduse laevade kalapüügivõimalused Läänemerel. Kilu ja mõne räimevaru püügivõimalused suurenevad ning üksnes tursa puhul on kaluritel oodata madalamaid kvoote. Lõhe püügivõimaluste vähenemine on tuginenud tegelikule püügile, ega mõjuta seega kalasaakide esmast väärtust. Eeldusel et hinnad ei muutu, peaks 2007. aastal Läänemere kalasaakide esmane väärtus tursavarude püügivõimaluste vähenemise tõttu siiski umbes 12% võrra langema.

Ettepanek ei kajasta mitte ainult lühiajalisi otsuseid, vaid on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille puhul kalapüüki vähendatakse pikemas perspektiivis järkjärgult säästva tasemeni.

Ettepaneku strateegia järgimine viiks seega keskmises või pikas perspektiivis väiksema püügikoormuseni, kuid stabiilsete või suurenevate kvootideni. Seega prognoositakse strateegia pikaajalise tulemusena väiksemat keskkonnamõju tänu vähenenud püügikoormusele, väiksemat laevade arvu ja/või väiksemat keskmist püügikoormust laeva kohta ning püsivat või kasvavat lossimismahtu.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, eriti selle artikkel 20.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. LISATEAVE

- Üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks liikmesriikide 2007. aasta kalapüügivõimalused Läänemerest.

Lubatud kogupüük ja liikmesriikide vahel jaotatud kvoodid on esitatud I lisas. Esitatud arvud kajastavad teadusnõuandeid ning lubatud kogupüügi ja kvootide kehtestamise raamistikku, mida on piiritletud nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni teatises, mis käsitleb Euroopa Komisjoni avaldust kalapüügivõimaluste kohta 2007. aastal.

Mõlema tursaliigi lubatud kogupüük ja kvoodid on tihedalt seotud püügikoormuse piirangutega, mis on sätestatud II lisas ning jälgimist, kontrolli ja järelevalvet käsitlevates meetmetes, mis on kehtestatud III lisa 2. punktis.

III lisa tehnilised üleminekumeetmed esindavad olulisi meetmeid, mida rakendatakse mõlema Läänemere tursaliigi suhtes, mille varusid ei kasutata säästvalt. Komisjon on esitanud ettepaneku uue määruse kohta, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja tursapüügi pikaajaline halduskava, mis hõlmab kõiki neid meetmeid [viide ettepanekule]. Eeldatavasti võtab nõukogu ettepaneku vastu 2007. aasta alguses.

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[2] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüügi (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[3] eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästva kalandustegevuse, võttes arvesse kättesaadavaid teadusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet.

(2) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt peab nõukogu kindlaks määrama kalapüügivõimaluste piirangud kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma kohta ning kalapüügivõimaluste jaotuse liikmesriikide vahel.

(3) Selleks et tagada püügivõimaluste tõhus haldamine, tuleks kehtestada kalapüügi eritingimused.

(4) Kalanduse juhtimise põhimõtted ja teatav kord tuleb kehtestada ühenduse tasandil, et võimaldada liikmesriikidel tagada nende lipu all sõitvate laevade juhtimine.

(5) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 esitatakse olulised kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud mõisted.

(6) Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(7) Püügivõimalusi tuleks kasutada vastavalt ühenduse asjakohastele õigusaktidele, eelkõige vastavalt järgmistele määrustele: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87 (millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad),[4] komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad)[5], nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem),[6] komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta),[7] nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 (kalalaevade omaduste määratlemise kohta),[8] nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3880/91 (Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta)[9] ning nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil).[10]

(8) Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2007. aastal rakendada püügitegevuse suhtes teatavaid täiendavaid kontrollimeetmeid ja püügi tehnilisi tingimusi.

(9) Elatusvahendite tagamiseks ühenduse kaluritele on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2007. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mille kohaselt tohib neid püügivõimalusi kasutada.

Artikkel 2 Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade ja kolmandate riikide lipu all sõitvate ja seal registreeritud kalalaevade suhtes, mis püüavad kala Läänemerel.

2. Erandina artiklist 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3 Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3880/91;

b) Läänemeri – ICES rajoonid IIIb, IIIc ja IIId;

c) lubatud kogupüük (TAC) – igast kalavarust aastas lubatav püük;

d) kvoot – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist.

II PEATÜKK Kalapüügivõimalused ja asjakohased tingimused

Artikkel 4 Püügipiirangud ja nende jaotamine

Püügipiirangud, nende jaotamine liikmesriikide vahel ning lisatingimused vastavalt määruse (EÜ) 847/96 artiklile 2 on esitatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 5 Jaotamise erisätted

1. I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

a) kalapüügivõimaluste vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c) lisakoguste lossimist määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;

d) koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ette nähtud korras;

e) mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

2. Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 võib kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2008. aastasse kohaldada kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 6 Kalasaagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kindlaks määratud püügipiirangud, välja arvatud juhul, kui:

a) saagi on püüdnud liikmesriigi laevad, millele on eraldatud kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud;

b) saak moodustab osa ühendusele kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ega ammendatud, või

c) muud liigid kui räim ja kilu on segi teiste liikidega, saak on püütud traalidega, ankurdatud põhjanootadega või muude sarnaste püügivahenditega, mille võrgusilm on väiksem kui 32 mm, ning saaki ei ole sorditud ei pardal ega lossimisel.

2. Kõik lossimised, välja arvatud püük vastavalt lõike 1 punktile c, arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

3. Kui liikmesriigile eraldatud räimekvoot on ammendatud, on selle liikmesriigi lipu all sõitvatel ühenduses registreeritud laevadel, kes püüavad asjakohase kvoodi alla kuuluvat liiki, keelatud lossida sortimata ja räime sisaldavat saaki.

Artikkel 7 Püügikoormuse piirangud

Püügikoormuse piirangud on esitatud II lisas.

Artikkel 8 Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on esitatud III lisas.

III PEATÜKK Lõppsätted

Artikkel 9 Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, tuleb kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 10 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Lossimispiirangud ja asjakohased tingimused, mille kohaselt kantakse ühest aastast teise üle püügipiiranguid, mida kohaldatakse ühenduse laevade suhtes piirkondades, kus kehtivad püügipiirangud liigi ja piirkonna kaupa

Järgnevates tabelites sätestatakse varude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti), nende jaotus liikmesriikide vahel ning kvootide haldamisega seotud tingimused ühest aastast teise ülekandmisel.

Liik: | Räim | Piirkond: | Alarajoonid 30-31 |

Clupea harengus | HER/3D30.; HER/3D31. |

Soome | 72 230 | Analüütiline TAC Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Rootsi | 15 870 |

EÜ | 88 100 |

TAC | 88 100 |

Liik: | Räim | Piirkond: | Alarajoonid 22-24 |

Clupea harengus | HER/3B23.; HER/3C22.; HER/3D24. |

Taani | 7 359 | Analüütiline TAC Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 28 966 |

Soome | 4 |

Poola | 6 831 |

Rootsi | 9 340 |

EÜ | 52 500 |

TAC | 52 500 |

Liik: | Räim | Piirkond: | Alarajoonid 25-27, 28.2, 29 ja 32 |

Clupea harengus | HER/3D25.; HER/3D26.; HER/3D27.; HER/3D28.; HER/3D29.; HER/3D32. |

Taani | 2 931 | Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 777 |

Eesti | 14 967 |

Soome | 29 215 |

Läti | 3 693 |

Leedu | 3 889 |

Poola | 33 190 |

Rootsi | 44 556 |

EÜ | 133 218 |

TAC | 147 200 |

Liik: | Räim | Piirkond: | Alarajoon 28.1 |

Clupea harengus | HER/03D.RG |

Eesti | 15 701 | Analüütiline TAC Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Läti | 18 299 |

EÜ | 34 000 |

TAC | 34 000 |

Liik | Tursk | Piirkond: | Alarajoonid 25-32 (EÜ veed) |

Gadus morhua | COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32. |

Taani | 8 849 | Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 3 520 |

Eesti | 862 |

Soome | 677 |

Läti | 3 290 |

Leedu | 2 168 |

Poola | 10 191 |

Rootsi | 8 965 |

EÜ | 38 522 |

TAC | 41 820 |

Liik: | Tursk | Piirkond: | Alarajoonid 22 –24 (EÜ veed) |

Gadus morhua | COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24. |

Taani | 10 537 | Analüütiline TAC Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 5 152 |

Eesti | 234 |

Soome | 207 |

Läti | 872 |

Leedu | 565 |

Poola | 2 819 |

Rootsi | 3 754 |

EÜ | 24 140 |

TAC | 24 140 |

Liik: | Atlandi merilest | Piirkond: | IIIbcd (EÜ veed) |

Pleuronectes platessa | PLE/3B23.; PLE/3C22.; PLE/3D24.; PLE/3D25.; PLE/3D26.; PLE/3D27.; PLE/3D28.; PLE/3D29.; PLE/3D30.; PLE/3D31.; PLE/3D32. |

Taani | 2 697 | Preventiivne TAC Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 300 |

Rootsi | 203 |

Poola | 565 |

EÜ | 3 766 |

TAC | Ei kohaldata |

Liik: | Lõhe | Piirkond: | IIIbcd (EÜ veed) va alarajoon 32 |

Salmo salar | SAL/3B23.; SAL/3C22.; SAL/3D24.; SAL/3D25.; SAL/3D26.; SAL/3D27.; SAL/3D28.; SAL/3D29.; SAL/3D30.; SAL/3D31. |

Taani | 74 808 | 1) | Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 8 323 | 1) |

Eesti | 7 603 | 1) |

Soome | 93 280 | 1) |

Läti | 47 581 | 1) |

Leedu | 5 593 | 1) |

Poola | 22 694 | 1) |

Rootsi | 101 119 | 1) |

EÜ | 361 001 | 1) |

TAC | 368 000 | 1) |

__________ |

1) Väljendatakse üksikkalade arvuna. |

Liik: | Lõhe | Piirkond: | Alarajoon 32 |

Salmo salar | SAL/3D32. |

Eesti | 1 581 | 1) | Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Soome | 13 838 | 1) |

EÜ | 15 419 | 1) |

TAC | 17 000 | 1) |

_________ |

1) Väljendatakse üksikkalade arvuna. |

Liik: | Kilu | Piirkond: | IIIbcd (EÜ veed) |

Sprattus sprattus | SPR/3B23.; SPR/3C22.; SPR/3D24.; SPR/3D25.; SPR/3D26.; SPR/3D27.; SPR/3D28.; SPR/3D29.; SPR/3D30.; SPR/3D31.; SPR/3D32. |

Taani | 42 310 | Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 26 805 |

Eesti | 49 131 |

Soome | 22 148 |

Läti | 59 339 |

Leedu | 21 465 |

Poola | 125 927 |

Rootsi | 81 793 |

EÜ | 428 918 |

TAC | 477 000 |

II LISA

1. Püügikoormuse piirangud

1.1. Kalastamine traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahenditega on keelatud:

a) 15. märtsist kuni 14. maini alarajoonides 22–24 ja

b) 15. juunist kuni 14. septembrini alarajoonides 25–27.

1.2. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatele laevadele, kes kalastavad traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahenditega, on keelatud püük:

a) 57 kalendripäeval alarajoonides 22–24, välja arvatud 15. märtsist 14. maini ja

b) 51 päeval alarajoonides 25–27, välja arvatud 15. juunist 14. septembrini.

1.3. Komisjoni taotlusel esitavad liikmesriigid punktiga 1.2. vastavuse tagamiseks rakendatava süsteemi kirjelduse.

1.4. Erandina punktidest 1.1. ja 1.2., lubatakse ühenduse laevadel kogupikkusega vähem kui 12 meetrit hoida pardal ja lossida kuni 10% tursa eluskaalust, kui püütakse seisevvõrkude, nakkevõrkude ja/või abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm.

III LISATehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

1. Püügipiirangud

1.1. Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on mis tahes kalapüük keelatud alates 1. maist kuni 31.oktoobrini:

Piirkond 1 :

– 55°45'N, 15°30'E

– 55°45'N, 16°30'E

– 55°00'N, 16°30'E

– 55°00'N, 16°00'E

– 55°15'N, 16°00'E

– 55°15'N, 15°30'E

– 55°45'N, 15°30'E

Piirkond 2 :

– 55°00'N, 19°14'E

– 54°48'N, 19°20'E

– 54°45'N, 19°19'E

– 54°45'N, 18°55'E

– 55°00'N, 19°14'E

Piirkond 3 :

– 56°13'N, 18°27'E

– 56°13'N, 19°31'E

– 55°59'N, 19°13'E

– 56°03'N, 19°06'E

– 56°00'N, 18°51'E

– 55°47'N, 18°57'E

– 55°30'N, 18°34'E

– 56°13'N, 18°27'E

1.2. Erandina punktist 1.1. lubatakse püüda seisevvõrkude, nakkevõrkude ja/või abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 157 mm, ning põhjapüügivahenditega. Põhjapüügivahenditega püüdmisel ei tohi turska pardal hoida.

2. Jälgimine, kontroll ja järelevalve seoses tursavarude taastamisega Läänemeres

2.1. Tursapüügi luba Läänemerel

2.1.1. Erandina nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted)[11] artikli 1 lõikest 2 peab ühenduse laevadel, mille kogupikkus on vähemalt 8 m ja mille pardal hoitakse või mis kasutavad mis tahes püügivahendit, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, olema tursapüügi luba Läänemerel.

2.1.2. Liikmesriik võib punktis 2.1.1 osutatud tursapüügi loa välja anda ainult ühenduse kalalaevadele, mis omavad 2005. aastaks tursapüügi luba Läänemerel vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes)[12] III lisa punktile 6.2.1. Liikmesriik võib siiski välja anda tursapüügi loa ühenduse laevale, mis sõidab liikmesriigi lipu all ja on registreeritud ühenduses ning ei oma 2005. aastaks püügiluba, kui liikmesriik tagab, et Läänemerel ei toimu samaväärse masinavõimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides, mis tahes püügivahendiga, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm.

2.1.3. Iga liikmesriik loob ja säilitab nimekirja laevadest, millel on Läänemerel tursapüügi luba, ning teeb nimekirja oma ametlikul kodulehel komisjonile ja Läänemere-äärsetele riikidele kättesaadavaks.

2.1.4. Selle ühenduse laeva kapten või tema volitatud esindaja, millele liikmesriik on välja andnud loa tursapüügiks Läänemerel, hoiab selle loa koopiat kalalaeva pardal.

2.2. Püügipäevikud

2.2.1. Erandina nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem)[13] artikli 6 lõikest 4 peavad ühenduse laevade, mille kogupikkus on 8 meetrit või rohkem, kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 6.

2.2.2. Laevaseiresüsteemiga varustatud laevade puhul kontrollivad liikmesriigid, et kalapüügi seirekeskuses vastu võetud teave vastab püügipäevikutes registreeritud tegevustele, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Selliste ristkontrollide andmeid säilitatakse elektroonilisel kujul kolm aastat.

2.2.3. Liikmesriigid koostavad ja teevad oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks kontaktandmeid, mis on vajalikud püügipäevikute ja lossimisdeklaratsioonide esitamiseks ning eelnevaks teatamiseks, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 2.8.

2.3. Lubatud kõikumine

2.3.1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võib laeva pardal hoitavate kalakoguste, mille kohta kehtib TAC, hindamisel kilogrammides olla lubatud kõikumine püügipäevikusse kantud näitajast 8%.

2.3.2. Saakide puhul, mis lossitakse sortimata, võib kalakoguste hindamisel kilogrammides olla lubatud kõikumine laeva pardal hoitavast kogusest 8%.

2.4. Saagiandmete elektrooniline registreerimine ja edastamine

2.4.1. Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad)[14] artiklist 1 võivad laevaseiresüsteemiga varustatud laevadel olla lipuliikmesriigi pädevate ametiasutuste heaks kiidetud elektroonilised vahendid püügipäevikutes dokumenteeritava kalapüügiga seotud teabe elektrooniliseks registreerimiseks ja edastamiseks.

2.4.2. Punktis 2.4.1. osutatud laevad edastavad püügipäevikutes registreeritud kalapüügiga seotud teabe lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele. Lipuliikmesriikide kalapüügi seirekeskused tagavad, et sellised andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja säilitatakse kolme aasta jooksul.

2.4.3. Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused võtavad punktis 2.4.2 osutatud teabe vastu vähemalt kord päevas või lühemate ajavahemike tagant, kui kalapüügi seirekeskus seda nõuab.

2.4.4. Lipuliikmesriigid edastavad vastavalt punktile 2.4.2. vastu võetud teabe rannikuäärse riigi kalapüügi seirekeskusele iga päev aja jooksul, mil nende laevad viibivad selle rannikuäärse riigi vetes. Rannikuäärse riigi kalapüügi seirekeskus võib nõuda teavet lühemate ajavahemike tagant.

2.5. Püügikoormuse andmete salvestamine

2.5.1. Laevad edastavad määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19b sätestatud teabe lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ning sisestavad selle infotehnoloogilisse andmebaasi, nagu on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklis 13.

2.5.2. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklit 19b ei kohaldata laevaseiresüsteemiga varustatud laevade suhtes.

2.6. Püügikoormuse jälgimine ja kontrollimine

2.6.1. Lipuliikmesriigi pädevad ametiasutused jälgivad ja kontrollivad, et järgitaks:

a) II lisa punktides 1.1. and 1.2. sätestatud püügikoormuse piiranguid;

b) käesoleva lisa punktis 1 sätestatud püügipiiranguid.

2.6.2. Iga liikmesriik koostab iga aasta 31. jaanuariks ja säilitab nimekirja laevadest, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse II lisa punktide 1.1 ja 1.2 sätteid, ning teeb selle oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks. Nimekirjas näidatakse, mitu päeva viibis iga laev II lisa punktides 1.1. ja 1.2. määratletud piirkondades.

2.6.3. Punktis 2.6.2. osutatud nimekirja ajakohastatakse iga päev, et kajastada iga laeva kasutatud päevade arvu.

2.7. Eripiirkondadesse sisenemine ja sealt väljumine

2.7.1. Kalalaev võib alustada kalapüüki ühenduse vetes alarajoonides 22–24 (piirkond A) või 25–27 (piirkond B), kui pardal on vähem kui 100 kg turska.

2.7.2. Kui kalalaev väljub piirkonnast A, B või alarajoonist 28–32 (piirkond C) rohkem kui 100 kg tursaga pardal, peab ta:

a) minema otse selle piirkonna sadamasse, kus ta on kala püüdnud, ning saagi lossima või

b) minema otse väljaspool piirkonda, kus ta on kala püüdnud, asuvasse sadamasse ning saagi lossima või

c) kui kalalaev lahkub piirkonnast, kus ta on kala püüdnud, tuleb võrgud stoovida vastavalt järgmistele tingimustele, nii et need ei ole kasutamiseks valmis:

i) võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning trosside küljest lahti võtta,

ii) tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada.

2.8. Eelnev teatamine

2.8.1. Üle 300 kg tursalastiga ühenduse laeva kapten teavitab alarajoonist 22-24 (piirkond A), alarajoonist 25-27 (piirkond B) või alarajoonist 28-32 (piirkond C) lahkumisel lipuliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vähemalt kaks tundi enne piirkonnast lahkumist järgmisest:

a) lahkumise kellaaeg ja koht,

b) kõigi pardal hoitavate kalaliikide eluskaal.

Käesoleva lisa punkti 2.4 kohased laevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

2.8.2. Punkti 2.8.1 kohaselt võib teatada ka ühenduse laeva kapteni volitatud esindaja.

2.8.3. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 7 lõikest 1 teavitab üle 300 kg (eluskaal) tursalastiga ühenduse laeva kapten või tema volitatud esindaja selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus lossimine toimub, vähemalt üks tund enne lossimiskohta sisenemist järgmisest:

a) lossimiskoha nimi,

b) eeldatav lossimiskohta saabumise aeg,

c) kõigi pardal hoitavate kalaliikide eluskaal.

2.9. Määratud sadamad

2.9.1. Kui laeva pardal on turska üle 750 kg (eluskaal), tuleb turska lossida üksnes kindlaksmääratud sadamates.

2.9.2. Iga liikmesriik määrab sadamad, kus võib lossida rohkem kui 750 kg Läänemere turska.

2.9.3. 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest koostab iga liikmesriik määratud sadamate loetelu, ajakohastab seda ja teeb selle oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks.

2.10. Kaalumine tursa esmakordsel lossimisel

2.10.1. Laevad, mille pardal on rohkem kui 100 kg turska, ei tohi alustada lossimisega enne, kui lossimiskoha pädevad ametiasutused on andnud selleks loa.

2.10.2. Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik tursakogused, mis on püütud Läänemerest ning mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast mujale transportimist kontrolöri juuresolekul kaaluda.

2.11. Kontrollimise kriteeriumid

Iga Läänemere-äärne liikmesriik sätestab kontrollimise erikriteeriumid. Kriteeriumid vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriume arendatakse järkjärgult kuni saavutatakse 1. liites määratud sihtkriteeriumid.

2.12. Läbisõidu või ümberlaadimise keeld

2.12.1. Läbisõit tursapüügiks suletud piirkondadest on keelatud, välja arvatud juhul, kui püügivahendid on kindlalt soritud ja stoovitud vastavalt punkti 2.7.2. alapunktile c.

2.12.2. Turska võib ümber laadida üksnes pädevate ametiasutuste poolt selleks määratud sadamas.

2.13. Läänemere tursa transport

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikest 1 täidab vähemalt 8 m kogupikkusega laeva kapten lossimisdeklaratsiooni, kui kala transporditakse mujale kui lossimis- või impordikohta.

Lossimisdeklaratsioon lisatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõikes 1 sätestatud transpordidokumentidele.

2.14. Ühine järelevalve ja inspektorite vahetus

2.14.1. Asjaomased liikmesriigid teostavad ühiselt kontrolli ja järelevalvet ning kehtestavad sellel eesmärgil ühise töökorra.

2.14.2. Ühiskontrolli ja järelevalvesse kaasatud liikmesriigid tagavad, et iga osaleva liikmesriigi inspektoreid kutsutakse osalema vähemalt selles tegevuses.

2.14.3. Neis ühiskontrollides ja järelevalves võivad osaleda komisjoni inspektorid.

2.14.4. Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur kutsub pädevate riiklike kontrolliasutuste nõupidamise kokku enne 15. novembrit 2007, et kooskõlastada 2008. aasta ühiskontrolli ja järelevalve programmi.

2.15. Riiklikud kontrollimeetmete programmid

2.15.1. Asjaomased liikmesriigid koostavad Läänemere riikliku kontrollimeetmete programmi vastavalt 2. liitele.

2.15.2. Asjaomased liikmesriigid sätestavad kontrolli erikriteeriumid vastavalt 1. liitele. Kriteeriumid vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriume arendatakse järk-järgult kuni saavutatakse 2. liites määratud sihtkriteeriumid.

2.15.3. Enne 31. jaanuari 2007 teevad asjaomased liikmesriigid komisjonile ja teistele Läänemere-äärsetele liikmesriikidele oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks punktis 2.15.1 osutatud riikliku kontrollimeetmete programmi koos selle rakendamise ajakavaga.

2.15.4. Komisjon kutsub kokku kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee koosoleku, et hinnata riikide kontrollimeetmete programmide täitmist ja tulemusi seoses Läänemere tursavarudega.

2.16. Eri järelevalveprogramm

2.16.1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõike 1 alapunktist 4 võivad asjaomaste tursavarude suhtes kehtestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid kesta üle kolme aasta.

III lisa 1. liide

Kontrolli erikriteeriumid

Eesmärk

1. Iga liikmesriik sätestab kontrolli erikriteeriumid vastavalt käesolevale liitele.

Strateegia

2. Kalapüügi kontroll ja järelevalve keskenduvad laevadele, mis võivad püüda turska. Tursa transpordi ja turustamise pistelist kontrolli kasutatakse täiendava ristkontrolli mehhanismina, et hinnata kontrolli ja järelevalve tõhusust.

Prioriteedid

3. Erinevad kalapüügivahendite tüübid eelisjärjestatakse selle alusel, mil määral mõjutavad laevu püügikoormuse piirangud. Seetõttu sätestab iga liikmesriik konkreetsed prioriteedid.

Proovide võtmine

4. Iga liikmesriik määrab kindlaks ja kirjeldab, millist proovivõtustrateegiat ta rakendab.

Komisjonil on taotluse korral juurdepääs liikmesriikide proovivõtuplaanidele.

Sihtkriteeriumid

5. Hiljemalt üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist rakendavad liikmesriigid oma kontrollikavu ühenduse laevade suhtes, arvestades järgmisi sihte.

a. Sadamates kontrollimise tase

Üldiselt peaks täpsus olema vähemalt samaväärne sellega, mis saavutatakse tavalise juhusliku proovivõtumeetodiga, mille puhul kontrollitakse 20 massi% kõikides lossimiskohtades lossitud tursast.

b. Turustamise kontrolli tase

Kontrollitakse 5% oksjonimüügiks pakutavast tursakogusest.

c. Merel kontrollimise tase

Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast iga piirkonna püügitegevuse üksikasjalikku analüüsi. Merel kontrollimise kriteeriumid on seotud tursavarude haldamise piirkonnas merel viibitud patrullipäevade arvuga, võimaluse korral kasutatakse eripiirkondade patrullipäevade jaoks eraldi kriteeriumi.

d. Õhuseire tase

Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast igas piirkonnas teostatud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikidele kättesaadavaid ressursse.

III lisa 2. liide

Riiklike kontrolliprogrammide sisu

Riiklikes kontrolliprogrammides täpsustatakse muu hulgas järgmist.

1. Kontrollivahendid

Inimressursid

1.1. Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja tsoonid.

Tehnilised vahendid

1.2. Patrull-laevade ja õhusõidukite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja tsoonid.

Rahalised vahendid

1.3. Inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite lähetamise eelarve.

2. Kalapüügiga seotud teabe elektrooniline registreerimine ja edastamine

III lisa punktide 2.4., 2.5., 2.6 ja 2.8. sätete järgimise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.

3. Sadamate määramine

Tursa lossimiseks määratud sadamate nimekiri III lisa punkti 2.9 kohaselt.

4. Sisenemisest ja väljumisest teatamine

III lisa punkti 2.7 sätete järgimise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.

5. Lossimiste kontroll

III lisa punktides 2.2., 2.3., 2.10., 2.12., ja 2.13. sätete järgimise tagamiseks rakendatud vahendite ja/või süsteemide kirjeldus.

6. Kontrollimenetlus

Riiklikes kontrolliprogrammides määratletakse menetlused:

a) kui kontrolli teostatakse merel ja maal;

b) suhtlemiseks teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad tursaga seotud eriprogrammide eest;

c) ühiseks järelevalveks ja inspektorite vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide vetes töötavate inspektorite võimkonna ja volituste kirjeldus.

[1] KOM (2006) 411 (lõplik), 24. juuli 2006.

[2] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[3] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[4] EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

[5] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

[6] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

[7] ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

[8] EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

[9] EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

[10] ELT L 16, 20.1.2005, lk 184.

[11] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

[12] ELT L 12, 14.1.2005, lk 1.

[13] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

[14] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).