European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/6751

19.12.2025

Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4

(C/2025/6751)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Côtes de Gascogne“

ELi viitenumber: PGI-FR-A1162-AM01 – 22.9.2025

1.   Toote nimetus

„Côtes de Gascogne“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☐

KPN

☑

KGT

☐

GT

3.   Valdkond

☐

Põllumajandustooted

☑

Vein

☐

Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Nimi

Põllumajandus-, toiduaine- ja metsandusministeerium (Ministère de l’agriculture, de l’agroalimentaire et de la forêt) – ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse peadirektoraat (Direction Générale de la performance économique et environnementale des entreprises)

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.

Käesolevas tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Gascogne“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust; st:

a)

sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias;

b)

sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga;

c)

see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele.

Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus

Pealkiri

Sortide lisamine

Kirjeldus

Veinide „Côte de Gascogne“ tootjarühm on taotlenud kasutatud viinamarjasortide muutmist ja kuue resistentse sordi lisamist, täpsemalt:

—

Floréal B

—

Voltis B

—

Artaban N

—

Vidoc

—

Souvignier Gris B

—

Sauvignac

„Tolerantsete“ sortide lisamine lahendab keskkonnamured, mida väljendasid viinamarjakasvatusvaldkonna sidusrühmad Edela-Prantsusmaal. Nende jahukastmele ja ebajahukastmele resistentsete sortide lisamine tähendab seda, et kahjulikke töötlemisvahendeid saab kasutada harvem ja väiksemas koguses ning sellega lahendatakse neid muresid, sest sortide kaitstuse tagamiseks vajalike töötluskordade väiksem arv piirab CO2 mõju. Nende sortide kasutamine piirab mõju elurikkusele ja see vastab ühiskonna kasvavatele ootustele.

Veini aroomiprofiili on kirjeldatud testides, mis tehti iga vastupidava viinamarjasordi puhul.

Tõendid ei viita sellele, et need viinamarjasordid on põllumajanduslikust või veinivalmistamise seisukohast ebasobivad tootmistingimuste jaoks, mis on sätestatud nende kahe kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis.

Degusteerimistulemusi ja organoleptilisi kirjeldusi arvestades vastavad neist vastupidavatest viinamarjasortidest toodetud veinid tootekirjeldusele, mis on sätestatud kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis.

☑

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Geograafilise piirkonna ja selle vahetus läheduses asuva piirkonna ajakohastamine

Kirjeldus

Geograafilise piirkonna ja selle vahetus läheduses asuva piirkonna ajakohastamine selleks, et jätta välja kõik viited piirkondadele ja kantonitele ning asendada need valdadega.

Geograafiline piirkond ja selle vahetus läheduses asuv piirkond jääb selle ajakohastamisega muutumatuks.

☑

Muudatus mõjutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

Veinide päritolunimetused ja geograafilised tähised

„Côtes de Gascogne“

ELi viitenumber: PGI-FR-A1162-AM01 – 22.9.2025

1.   Nimetus(ed)

„Côtes de Gascogne“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☐

KPN

☑

KGT

☐

GT

3.   Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

4.   Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

16.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

6.   Veini(de) kirjeldus

Viinamarjasaadus

Vaiksed punased veinid

Organoleptilised omadused

Välimus

Punased veinid, millel on tavaliselt punaste ja mustade viljade aroom.

Aroom

Toodetud veine iseloomustab aromaatne värskus peamiselt puuviljaste ja/või lillenootidega.

Maitse

Maitse intensiivsus ja olemus võivad varieeruda sõltuvalt kasutatud viinamarjasortidest ja tehnoloogiatest.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

„html:technicalFile.applicationDescriptio“

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

„maxAlcoholStrength“

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

„minAlcoholStrength“

Minimaalne üldhappesus:

„minAcidity“

Minimaalse üldhappesuse ühik

–

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

„maxAcidity“

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

„maxSO2“

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Kaitstud geograafilise tähisega „Côtes de Gascogne“ vaiksetel veinidel on järgmised omadused:

—

minimaalne tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides 10,0 % kangendatud veinide puhul ja 9,0 % kangendamata veinide puhul,

—

maksimaalne lenduvate hapete sisaldus: 15,30 meq/l (0,75 g/l H2SO4) punaste veinide puhul,

—

maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus: 150 mg/l punaste veinide puhul, mille fermenteeritavate suhkrute sisaldus on vähemalt 5 g/l (glükoos+ fruktoos).

Välja arvatud veinid, mille puhul taotletakse nimetust „primeur“ (varajane) või „nouveau“ (uus), peavad kaitstud geograafilise tähisega „Côtes de Gascogne“ hõlmatud vaiksed punased veinid olema KGT taotlemise ajaks läbinud malolaktilise käärimise (õunhappesisaldus < 0,40 g/l).

☑

Analüütilised näitajad, mida ei ole selles jaotises esitatud, vastavad kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Vaiksed valged ja roosad veinid ning üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valged veinid

Organoleptilised omadused

Välimus

Valged veinid, milles domineerivad sageli väga värsked ja puuviljased aroominoodid tsitruse ja eksootiliste puuviljade lõhnaga.

Viinamarjakasvatuse ja veinivalmistustavade edusammud (saagikoristus soovitud küpsuse ajal, virde oksüdeerumise ennetamise tehnikad) võimaldavad nüüd paremini säilitada esmaseid aroome, mis seega saavad lõpptootes rohkem esil olla.

Aroom

Toodetud veine iseloomustab aromaatne värskus peamiselt puuviljaste ja/või lillenootidega.

Maitse

Maitse intensiivsus ja olemus võivad varieeruda sõltuvalt kasutatud viinamarjasortidest ja tehnoloogiatest.

Jääksuhkruga veinidel ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinidel on küpsete puuviljade aroomid, mis on rohkem välja kujunenud.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

„html:technicalFile.applicationDescriptio“

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

„maxAlcoholStrength“

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

„minAlcoholStrength“

Minimaalne üldhappesus:

„minAcidity“

Minimaalse üldhappesuse ühik

–

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

„maxAcidity“

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

„maxSO2“

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Kaitstud geograafilise tähisega „Côtes de Gascogne“ hõlmatud vaiksetel veinidel on järgmised omadused:

—

minimaalne tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides 10,0 % kangendatud veinide puhul ja 9,0 % kangendamata veinide puhul,

—

maksimaalne lenduvate hapete sisaldus:

—

12,24 meq/l (0,60 g/l H2SO4) valgete ja roosade veinide puhul, mille fermenteeritavate suhkrute sisaldus on kuni 20 g/l (glükoos+ fruktoos),

—

14,28 meq/l (0,70 g/l H2SO4) valgete ja roosade veinide puhul, mille fermenteeritavate suhkrute sisaldus on vähemalt 20 g/l (glükoos+ fruktoos),

—

maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus:

—

175 mg/l valgete ja roosade veinide puhul, mille fermenteeritavate suhkrute sisaldus on kuni 5 g/l (glükoos+ fruktoos),

—

200 mg/l valgete ja roosade veinide puhul, mille fermenteeritavate suhkrute sisaldus on vähemalt 5 g/l (glükoos+ fruktoos).

Erandkorras on selliste veinide puhul, mille fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on vähemalt 45 grammi liitri kohta, maksimaalne lenduvate hapete sisaldus sätestatud tarbimise valdkonna eest vastutava ministri ja põllumajandusministri ühismäärusega.

☑

Analüütilised näitajad, mida ei ole selles jaotises esitatud, vastavad kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

7.   Veinivalmistustavad

7.1.   Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja sellekohased vastavad piirangud

Veinivalmistustava

„title“

Veinivalmistustava liik

Konkreetne veinivalmistustava

Kirjeldus

Vaiksete veinide magustamine ei või tõsta kõnealuse veini üldalkoholisisaldust rohkem kui 1,0 % mahuprotsenti. Lisaks eespool nimetatud sättele tuleb veinide valmistustavade puhul võtta arvesse kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasemel ja on sätestatud maaeluseadustikus.

7.2.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinid / kategooriad / sordid / tüübid

Veinid ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinid

Maksimaalne saagis

Maksimaalne saagis

120

Maksimaalse saagise ühik

hektoliitrit hektari kohta

8.   Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud

—

Arrufiac B – Arrufiat

—

Artaban N

—

Baroque B

—

Cabernet Franc N

—

Cabernet Sauvignon N

—

Chardonnay B

—

Chasan B

—

Chenin B

—

Clairette B

—

Chasselas rose Rs

—

Colombard B

—

Côt N – Malbec

—

Courbu noir N

—

Egiodola N

—

Fer N – Fer Servadou, Braucol, Mansois, Pinenc

—

Floreal B

—

Folle blanche B

—

Gamay N

—

Gamay de Bouze N

—

Gamay de Chaudenay N

—

Gros Manseng B

—

Jurançon noir N - Dame noire

—

Listan B – Palomino

—

Manseng noir N

—

Marcelan N

—

Mauzac B

—

Mauzac rose Rs

—

Merlot N

—

Muscadelle B

—

Ondenc B

—

Perdea B

—

Petit Courbu B

—

Petit Manseng B

—

Pinot Gris

—

Pinot Noir N

—

Raffiat de Moncade B

—

Sauvignac B

—

Sauvignon B – Sauvignon blanc

—

Sauvignon gris G – Fié gris

—

Semillon B

—

Souvignier Gris B

—

Syrah N – Shiraz

—

Tannat N

—

Ugni blanc B

—

Vidoc N

—

Viognier B

—

Voltis B

9.   Määratletud geograafilise piirkonna täpne määratlus

Viinamarjade koristamine ning geograafilist tähist „Côtes de Gascogne“ kandvate veinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide tootmine ja arendamine toimub järgmiste valdade territooriumil:

—

Gersi departemang: kõik omavalistusüksused.

—

Landes’i departemangu omavalistusüksused: Aire-sur-l’Adour (osa, mis asub Adouri jõe paremal kaldal), Arthez d’Armagnac, Betbezer d’Armagnac, Bourdalat, Castandet, Cazères-sur-l’Adour, Créon d’Armagnac, Escalans, Le Frêche, Gabarret, Hontanx, Labastide d’Armagnac, Lacquy (Bordeaux ja Pau vahelisest teest ida poole jääv osa), Lagrange, Lussagnet, Mauvezin d’Armagnac, Montégut, Parleboscq, Perquie, Sainte-Foy (Bordeaux ja Pau vahelisest teest ida poole jääv osa), Saint-Gein, SaintJulien d’Armagnac, Saint-Justin, Le Vignau, Villeneuve-de-Marsan (Bordeaux ja Pau vahelisest teest ida poole jääv osa).

—

Lot-et-Garonne’i departemangu omavalistusüksused: Andiran, Fieux, Francescas, Fréchou, Lannes, Lasserre, Mézin, Moncrabeau, Nérac, Poudenas, Réaup-Lisse, Sainte-Maure-de-Peyriac, Saint-Pé-Saint-Simon, Sos.

Viinamarjade koristamine ning veinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide, mis kannavad geograafilist tähist „Côtes de Gascogne“, millele järgneb geograafilise üksuse nimi „Condomois“, tootmine ja arendamine toimub järgmiste valdade territooriumil:

—

Gersi departemangu omavalistusüksused: Ayguetinte, Beaucaire, Beaumont, Béraut, Blaziert, Cassaigne, Castelnau-sur-l’Auvignon, Caussens, Condom, Fourcès, Gazaupouy, Gondrin, Lagraulet-du-Gers, Larressingle, Larroque-Saint-Sernin, Larroque-sur-l’Osse, Lauraët, Maignaut-Tauzia, Mansencôme, Marsolan, Mas-d’Auvignon, Montréal, Mouchan,La Romieu, Roquepine, Saint-Orens-Pouy-Petit, Saint-Puy, La Sauvetat, Valence-sur-Baïse.

—

Lot-et-Garonne’i departemangu omavalistusüksused: Francescas, Lannes, Lasserre, Moncrabeau.

10.   Seos geograafilise piirkonnaga

Põhjuslik seos geograafilise päritoluga põhineb järgmisel:

☑

maine

☑

teatav kvaliteet

☑

muud omadused

Viinamarjasaaduse kategooria

1.

Vein

Seose kokkuvõte

Geograafiline piirkond asub Gascogne’is, mis on ajalooline provints Prantsusmaa edelaosas, piirnedes põhjas Garonne’i jõega, läänes Landes’i metsaga ja lõunas Püreneedega. Piirkond paikneb Akvitaania ja Lõuna-Püreneede piirkonnas ning hõlmab Gersi departemangu ja osa Landes’i ja Lot-et-Garonne’i departemangust. Piirkonnas on mõõdukas mereline kliima, mis maheneb väga aeglaselt läänest itta, alates tugevalt mereliste mõjutustega kuni kontinentaalsema kliimani. Sademete hulk on stabiilne ja külluslik piirkonna läänepoolses osas ja suvel tõeliselt kuiva perioodi ei ole. Seevastu piirkonna idapoolset ala iseloomustavad suvised põuaperioodid, mis kestavad kuni hilissuviste tormideni. Geoloogiline aluspind on samuti mitmekesine. Lääne pool esinevad peamiselt punakaspruunid liivad (sables fauves) – mereline moodustis, mida tavaliselt katab löss, mille peal omakorda on leostunud happeline, savine kuni saviliivane muld, mida kohapeal tuntakse nimetuse boulbènes all. Ida pool asenduvad punakaspruunid mullad järk-järgult molassiga – savise mandrilise moodustisega, mille iseärasuseks on lubjakivi kihid. Pinnas on kas savine ja sügav (terreforts) või madal, kivine ja lubjarikas (peyrusquets). Üleminek punakaspruunidest muldadest molassile on järkjärguline ning piirkonna keskosas on esindatud mõlemad. Pinnase võime vett säilitada, mis sõltub selle savisisaldusest, suureneb seega läänest itta. Idapoolses osas, kus sademeid on suvel kõige vähem, leidub savist ja sügavat pinnast (terreforts), s.t pinnast, mis suudab kõige paremini vett säilitada. Läänes iseloomustavad maastikku laugjad mäed ja idas karmimate tingimustega orud, millele on iseloomulikud lubjakivikihid. Metsad on maastiku oluline osa, nagu ka mitmekesine põllumajandus, mis põhineb eeskätt kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmisel (Armagnac ja Floc de Gascogne) või linnukasvatuse ning nuumpartide ja -hanede kasvatusel. Condomois on väike piirkond Condomi linna ümber Baïse’i jõe mõlemal kaldal. See on Côtes de Gascogne’i geograafilise piirkonna kõige soojem ja kuivem osa. Domineerivad peamiselt savised ja lubjarikkad mullad, mis on moodustunud molassi- ja lubjakivikihtidele. Condomois hõlmab peamiselt Condomi kantonit ja paari Gersi ja Lot-et-Garonne’i departemangus asuva naaberomavalistusüksuse territooriumi. Viinapuid istutati Gascogne’isse esmakordselt gallo-romaani ajastul ja viinapuude kasvatust arendati edasi läbi terve keskaja. 14. sajandil kinnitavad suure viinamarjaistanduse olemasolu arvukad kloostrites koostatud dokumendid. Gascogne’i veinid saavutasid oma tipptaseme 13. sajandil ja eriti 14. sajandil tänu õitsvale kaubandusele Inglismaa ja Põhjamere äärsete riikidega. 1373. aastal kehtestati nn Bordeaux privileeg (Privilège de Bordeaux), millegi keelati „Haut pays“ piirkonnast, kuhu kuulus ka Gascogne, pärit veinidel siseneda enne jõule Bordeaux’ sadamasse ning see vähendas märkimisväärselt selliste veinide müüki. Kauplemine Madalmaadega jätkus aga Bayonne’i sadama kaudu. See oli katalüsaatoriks tootmise kasvule 17. ja 18. sajandil. Viinamarjaistandusi tabas taas langus Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal, mil merekaubandus oli blokeeritud, ning seejärel seoses viinapuu lehetäide ja seenhaiguste põhjustatud laastamistööga. 20. sajandil ehitati viinamarjaistandused, mida kasutati peamiselt destilleerimiseks, taas üles. Alkoholitarbimise vähenemine ajendas viinamarjaistandusi mitmekesistama oma tegevust, asuti tootma vaikseid veine. Veini „Côtes de Gascogne“ („vin de pays“ ehk maakonnavein) tootjate liit loodi 15. mail 1979. aastal. Veine „Côtes de Gascogne“ ja „Côtes du Condomois“ „vin de pays“ tunnustati 25. jaanuari 1982. aasta dekreediga. Toodangusse panustavad praegu seitse veinitootjate ühistut või veinitootjate ühistute liitu, kes esindavad enam kui tuhandet tootjat, enam kui 200 eraõiguslikku veinikoda ja tosinkond veinitootjat/kauplejat. Kaitstud geograafilise tähisega veinid „Côtes de Gascogne“ on valmistatud kohalikest viinamarjasortidest, mis on iseloomulikud Pürenee mäestiku jalamile (eeskätt „Arrufiac B“, „Baroque B“, „Clairette B“, „Courbu B“, „Petit Courbu B“, „Gros manseng B“, „Petit manseng B“, „Raffiat de Moncade B“, „Courbu noir N“, „Jurançon noir N“, „Manseng noir N“ ja „Tannat N“), millele on lisatud piirkondlikke sorte („Colombard B“, „Mauzac B“, „Ondenc B“, „Sauvignon B“, „Sémillon B“, „Cabernet franc N“, „Cabernet sauvignon N“, „Cot N, „Merlot N“ ja „Fer N“). Hästi on aklimatiseerunud ka mõned maailmakuulsad sordid („Chardonnay B“, „Chenin B“, „Ugni blanc B“, „Pinot gris G“, „Viognier B“, „Gamay N“, „Pinot noir N“, „Syrah N“) ja kohalike sortide hübriidid, mis viinapuusorte täiendavad. Pooli toodetest turustatakse ühe või mitme viinamarjasordi nimega. Segud peegeldavad sageli paikkonnale omase viinamarjasordi ja Gasogne’is ligikaudu 15 aastat kasvatatud laialdasemalt tunnustatud sortide vastastikust täiendavust. Taimede potentsiaali võimaldavad optimeerida asjatundlikud teadmised, mis hõlmavad nii traditsioone kui ka tipptasemel tehnoloogiat. Valgetes veinides domineerivad sageli väga värsked ja puuviljased aroominoodid tsitruse ja eksootiliste puuviljade lõhnaga. Punastel veinidel on tavaliselt punaste ja mustade viljade aroom. Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Côtes de Gascogne“ hulgas on rahvusvahelise tunnustuse saavutanud valdavalt kuivad valged veinid (90 % toodangust), ehkki ka punased veinid (50 000 hl) on omandanud piirkonnas hea maine ning roosad veinid (30 000 hl) on viimastel aastatel oma müügimahte hüppeliselt kasvatanud. Peaaegu 30 aastaga on tootmine saavutanud oma aastase kommertspotentsiaali 100 miljonit pudelit (750 000 hektoliitrit). Füüsilise keskkonna omadused tagavad viinapuudele korrapärase ja piiramatu veevarustuse kas ohtrate sademete abil (piirkonna lääneosas) või pinnase kaudu, millel on väga hea vee säilitamise võime (piirkonna idaosas). Tänu leebele kliimale võimaldab keskkond tagada viinamarjadele ka hea küpsemise, mis on ülioluline selleks, et saavutada soovitud esmane aroom. See valdavalt maa- ja põllumajanduspiirkond meelitab ligi märkimisväärsel ja üha kasvaval arvul turiste tänu oma hubase puhkusepaiga kuvandile ja gastronoomilisele mainele, mille aluseks on osaliselt arvukad tooted, millele on omistatud KPN või KGT staatus. Kaitstud geograafilise tähisega veinid „Côtes de Gascogne“ on sellesse protsessi täielikult kaasatud. Sajandite jooksul on sellest piirkonnast pärit veinid omandanud suurepärase maine, eeskätt Põhja-Euroopas. See maine on püsinud tänapäevani, tuginedes traditsiooniliste kohalike viinamarjasortide ja paari nn rahvusvahelise sordi vastastikusele täiendavusele. Kaasaegsed tehnoloogiad, mis tuginevad pikaajalistele veinivalmistustraditsioonidele, võimaldavad toota aromaatseid, värskeid ja pehmeid veine, mis sobivad inglise keelt kõnelevate riikide maitse-eelistuste ja tarbimisharjumustega. Tänapäeval 75 % veinidest eksporditakse, valdavalt Põhja-Euroopa riikidesse, ning Põhja-Ameerika ja Aasia turg on kasvamas.

Viinamarjasaaduse kategooria

16.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

Seose kokkuvõte

Suure alkoholisisaldusega viinamarjasortide kasutamine (eeskätt „Gros manseng B“ ja „Petit manseng B“) on suunanud tootjaid valmistama valgeid veine üleküpsenud viinamarjadest.

Üleküpsenud viinamarjasortidest „Petit Manseng“ ja „Gros Manseng“ poolmagusate ja magusate KGT veinide „Côtes de Gascogne“ tootmine ja turustamine on olnud viimastel aastatel väga edukas. Veinide „Côtes de Gascogne“ hulgas toodetakse ka ühte Prantsusmaa vähestest tähisega „primeur“ valgetest veinidest, mida müüakse igal aastal enam kui miljon pudelit.

Viinamarjakasvatuse ja veinivalmistustavade edusammud (saagikoristus soovitud küpsuse ajal, virde oksüdeerumise ennetamise tehnikad) võimaldavad nüüd paremini säilitada esmaseid aroome, mis seega saavad lõpptootes rohkem esil olla. Suure alkoholisisaldusega viinamarjasortide kasutamine (eeskätt „Gros manseng B“ ja „Petit manseng B“) on suunanud tootjaid valmistama valgeid veine üleküpsenud viinamarjadest.

Tänu väga erinevatele muldadele ja klimaatilistele tingimustele on tootjatel võimalik leida oma kasvatatavatele sortidele õiged tingimused. Varasügisene sageli soe ja kuiv kliima soodustab suure alkoholisisaldusega valgete viinamarjasortide üleküpsemist, mis võimaldab valmistada üleküpsenud viinamarjadest valgeid veine.

11.   Kohaldatavad lisanõuded

Nõude/erandi pealkiri

1.

Geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seotud erand

Nõude/erandi kirjeldus

Vahetus läheduses asuv ala, mis on erandkorras määratud kaitstud geograafilise tähisega veinide „Côtes de Gascogne“ valmistamiseks ja arendamiseks, hõlmab järgmist: – Pyrénées Atlantiques’i departemangus: – Garlini kanton: kõik omavalistusüksused, – Lembeye kanton: kõik omavalistusüksused; – Hautes-Pyrénées“ departemangus: – Castelnau-Rivière-Basse’i kanton: kõik omavalistusüksused, – Maubourguet’ kanton: kõik omavalistusüksused; – Landesi departemangus: – Aire-sur-l’Adouri kanton: Aire-sur-l’Adour (Adouri vasakul kaldal asuv osa), Bahus-Soubiran, Buanes, Classun, Duhort-Bachen, Eugénie-les-Bains, Latrille, Renung, Saint-Agnet, Saint-Loubouer, Sarron et Vielle-Tursan, – Gabarret’ kanton: Arx, Baudignan, Estigarde, Herré, Losse, Rimbez-et-Baudiets, – Geaune’i kanton: kõik omavalistusüksused, – Grenade-sur-l’Adouri kanton: Artassenx, Bascons, Bordères-et-Lamensans, Grenade-sur-l’Adour, Larrivière-Saint-Savin, Maurrin, Saint-Maurice-sur-Adour, – Roqueforti kanton: Arue, Bourriot-Bergonce, Cachen, Lencouacq, Maillas, Pouydesseaux, Retjons, Roquefort, Saint-Gor, Sarbazan, Vielle-Soubiran, – Villeneuve-de-Marsani kanton: Pujo-le-Plan, Saint-Cricq-Villeneuve, Sainte-Foy (Bordeaux ja Pau vahelisest teest lääne poole jääv osa) ja Villeneuve-de-Marsan (Bordeaux ja Pau vahelisest teest lääne poole jääv osa); – Lot-et-Garonne’i departemangus: – Houelliès’i kanton: Boussès ja Durance, – Lavardaci kanton: Barbaste, Bruch, Feugarolles, Lavardac ja Montesquieu, – Astafforti kanton: kõik omavalistusüksused, – Francescase kanton: Lamontjoie, Nomdieu ja Saint-Vincent-de-Lamontjoie, – Laplume’i kanton: kõik omavalistusüksused, – Néraci kanton: Calignac, Espiens, Moncaut, Montagnac-sur-Auvignon ja Saumont; – Tarn-et-Garonne’i departemangus: – Auvillari kanton: kõik omavalistusüksused.

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõikega 1 vastab vahetus läheduses asuv piirkond kõnealusele määratletud piirkonnale.

Nõude / erandi pealkiri

2.

Geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Täiendava nõude / erandi liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Nõude/erandi kirjeldus

Kui sõnad „Indication géographique protégée“ (Kaitstud geograafiline tähis) on asendatud traditsioonilise nimetusega „Vin de pays“ (piirkonnavein), paigutatakse märgistusele Euroopa Liidu KGT logo. Kaitstud geograafilisele tähisele „Côtes de Gascogne“ võib lisada suurema geograafilise üksuse „Sud-Ouest“ (edelapiirkond) nimetuse. Vastavalt tootespetsifikaadi sätetele võib kaitstud geograafilisele tähisele „Côtes de Gascogne“ lisada väiksema geograafilise üksuse nime „Condomois“. Kaitstud geograafilisele tähisele „Côtes de Gascogne“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime. Vaiksete veinide puhul võib kaitstud geograafilisele tähisele „Côtes de Gascogne“ lisada mõisted „primeur“ või „nouveau“.

Elektrooniline viide (url) tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-72ef82d0-3baf-4cc9-b5d7-f8559309f96e


(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/6751/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)