<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-207/10</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62010TJ0207</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:786">EU:T:2018:786</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>20</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>20</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20181115">15.11.2018</DATE> – Kohtuasi T‑207/10</HT></P><P><HT TYPE="SC">Deutsche Telekom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (üheksas koda)</P><P><DATE ISO="20181115">15. november 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Maksustamissüsteem, mis lubab Hispaania maksuresidendist ettevõtjatel amortiseerida firmaväärtuse välisriigi maksuresidendist ettevõtjates osaluse omandamisel</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see osaliselt tagasi nõudma</KEYWORD><KEYWORD>Säte, mille alusel on süsteem jätkuvalt osaliselt kohaldatav</KEYWORD><KEYWORD>Taotlus jätta kohtuasjas otsus tegemata</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendatud huvi säilimine</KEYWORD><KEYWORD>Õiguspärane ootus</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni antud konkreetsed kinnitused</KEYWORD><KEYWORD>Ootuse õiguspärasus</KEYWORD><KEYWORD>Õiguspärase ootuse ajaline kohaldamisala</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑207/10,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Deutsche Telekom AG</HT>, asukoht Bonn (Saksamaa), esindajad: advokaadid A. Cordewener ja J. Schönfeld, hiljem advokaat J. Schönfeld,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: B. Martenczuk, T. Maxian Rusche ja C. Urraca Caviedes, hiljem T. Maxian Rusche, C. Urraca Caviedes, lõpuks T. Maxian Rusche, C. Urraca Caviedes ja K. Blanck-Putz,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><P>keda toetavad</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Ebro Foods, SA</HT>, asukoht Madrid (Hispaania), esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, M. Muñoz de Juan ja R. Calvo Salinero, hiljem J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro ja R. Calvo Salinero,</P><P>ja</P><P><HT TYPE="BOLD">Banco Santander, SA</HT>, asukoht Santander (Hispaania), esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, M. Muñoz de Juan ja R. Calvo Salinero, hiljem J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro ja R. Calvo Salinero,</P><P>ja</P><P><HT TYPE="BOLD">Iberdrola, SA</HT>, asukoht Bilbao (Hispaania), esindajad: advokaadid J. Ruiz Calzado, M. Núñez Müller ja J. Domínguez Pérez, hiljem J. Ruiz Calzado, J. Domínguez Pérez ja S. Völcker,</P><P>ja</P><?PAGE NO="2"?><P><HT TYPE="BOLD">Telefónica, SA</HT>, asukoht Madrid, esindajad: advokaadid J. Ruiz Calzado, M. Núñez Müller ja J. Domínguez Pérez, hiljem J. Ruiz Calzado, J. Domínguez Pérez ja S. Völcker,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astujad,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni <DATE ISO="20091028">28. oktoobri 2009. aasta</DATE> otsuse 2011/5/EÜ firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel C 45/07 (ex N 51/07, ex CP 9/07), mida Hispaania rakendas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="007" PAGE.FIRST="48" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 7, lk 48</REF.DOC.OJ>), artikli 1 lõiked 2 ja 3,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (üheksas koda),</P><P>koosseisus: president S. Gervasoni (ettekandja), kohtunikud K. Kowalik–Bańczyk ja C. Mac Eochaidh,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Heeren,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20171116">16. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>2005. ja 2006. aastal saadetud kirjalike küsimustega (E‑4431/05, E‑4772/05, E‑5800/06 ja P‑5509/06) uurisid mitu Euroopa Parlamendi liiget Euroopa Ühenduste Komisjonilt seda, kas kvalifitseerida riigiabiks meede, mis on ette nähtud juriidilise isiku tulumaksu seaduse (Ley del Impuesto sobre Sociedades) artikli 12 lõikes 5, mis lisati sinna <DATE ISO="20011227">27. detsembri 2001. aasta</DATE> seadusega nr 24/2001, mis käsitleb maksu-, haldus- ja sotsiaalmeetmete vastuvõtmist (Ley 24/2001, de Medidas Fiscales, Administrativas y del Orden Social, <HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 313, <DATE ISO="20011231">31.12.2001</DATE>, lk 50493), ja mida korrati kuninga <DATE ISO="20040305">5. märtsi 2004. aasta</DATE> seadusandlikus dekreedis 4/2004, millega kiidetakse heaks juriidilise isiku tulumaksu seaduse konsolideeritud versioon (Real Decreto Legislativo 4/2004, por el que se aprueba el texto refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedades, <HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 61, <DATE ISO="20040311">11.3.2004</DATE>, lk 10951) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlusalune kava<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT><DATE ISO="20060119">19. jaanuari 2006. aasta</DATE> vastuses küsimusele E‑4431/05 on öeldud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Komisjon ei saa kinnitada, kas Hispaania ettevõtjate kõrged pakkumised on tingitud Hispaania maksuõigusnormidest, mis lubavad neil ettevõtjatel firmaväärtuse amortiseerida kiiremini kui Prantsuse või Itaalia samasugustel ettevõtjatel. Komisjon saab siiski kinnitada, et kõnealused riigisisesed õigusnormid ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse, kuna need on pigem kõikide Hispaania ettevõtjate suhtes kohaldatavad üldised amortisatsiooni käsitlevad eeskirjad.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT><DATE ISO="20060217">17. veebruari 2006. aasta</DATE> vastuses küsimusele E‑4772/05 on öeldud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Praegu komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal tundub siiski, et firmaväärtuse amortiseerimist käsitlevaid Hispaania maksueeskirju kohaldatakse kõikide Hispaania ettevõtjate suhtes, sõltumata nende suurusest, valdkonnast, õiguslikust vormist või sellest, kas need on era‑ või riigi omandis, kuna tegemist on üldiste amortisatsiooni käsitlevate eeskirjadega. Seetõttu ei tundu need kuuluvat riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Kui komisjoni käsutusse peaks jõudma vastupidist teavet, teostatakse selle suhtes mõistagi süvendatud uurimine.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT><DATE ISO="20070115">15. jaanuari</DATE> ja <DATE ISO="20070326">26. märtsi 2007. aasta</DATE> kirjadega palus komisjon Hispaania ametiasutustel esitada teavet, et hinnata vaidlusaluse kava reguleerimisala ja toimet. Hispaania Kuningriik edastas <DATE ISO="20070216">16. veebruari</DATE> ja <DATE ISO="20070604">4. juuni 2007. aasta</DATE> kirjadega komisjonile taotletud teabe.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT><DATE ISO="20070828">28. augusti 2007. aasta</DATE> faksiga sai komisjon kaebuse hagejalt Deutsche Telekom AG, kes väitis, et vaidlusalune kava on ühisturuga kokkusobimatu riigiabi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT><DATE ISO="20071010">10. oktoobri 2007. aasta</DATE> otsusega, mille kokkuvõte avaldati <DATE ISO="20071221">21. detsembril 2007</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="311" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 311, lk 21</REF.DOC.OJ>), algatas komisjon vaidlusaluse kava suhtes ametliku uurimismenetluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT><DATE ISO="20071205">5. detsembri 2007. aasta</DATE> kirjaga sai komisjon Hispaania Kuningriigi märkused menetluse algatamise otsuse kohta. Ajavahemikul 2008. aasta 18. jaanuarist kuni 16. juunini sai komisjon märkusi veel 32 huvitatud isikult, sh hagejalt <DATE ISO="20080212">12. veebruaril 2008</DATE>. <DATE ISO="20080630">30. juuni 2008. aasta</DATE> kirja ja <DATE ISO="20090422">22. aprilli 2009. aasta</DATE> kirjaga esitas Hispaania Kuningriik oma kommentaarid huvitatud kolmandate isikute märkuste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Komisjon lõpetas menetluse Euroopa Liidu siseste osaluste omandamise suhtes <DATE ISO="20091028">28. oktoobri 2009. aasta</DATE> otsusega 2011/5/EÜ firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel C 45/07 (ex NN 51/07, ex CP 9/07), mida Hispaania rakendas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="007" PAGE.FIRST="48" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 7, lk 48</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsusega tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks vaidlusalune kava, mis lubab Hispaanias maksustatud ettevõtjatel amortiseerida firmaväärtuse osaluse omandamisel liidus asuvates välismaistes ettevõtjates.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib aga vaidlusalust kava jätkuvalt kohaldada abikavas sätestatud kogu amortisatsiooniperioodil vastavalt seoses osaluste omandamistega, mis viidi ellu enne ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamist <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> <DATE ISO="20071221">21. detsembril 2007</DATE>, ja seoses osaluste omandamistega, mille elluviimise suhtes – mille oli heaks kiitnud reguleeriv asutus, keda tehingust enne seda kuupäeva teavitati – oli enne <DATE ISO="20071221">21. detsembrit 2007</DATE> võetud tühistamatu kohustus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse artikli 4 lõikes 1 on ette nähtud, et Hispaania Kuningriigile pandud tagasinõudmise kohustus ei puuduta abi, mis on seotud kõnealuse otsuse artikli 1 lõikes 2 nimetatud osaluste omandamisega. Komisjon selgitas kohtuistungil, et vaidlustatud otsuse artikli 1 lõikes 3 nimetatud osaluste omandamiste mainimata jätmine selle otsuse artiklis 4 tuleneb sisulisest veast, mis on kantud ka kohtuistungi protokolli.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20100506">6. mail 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse 9. augustil ja <DATE ISO="20100907">7. septembril 2010</DATE> esitatud dokumentidega esitasid Ebro Foods, SA, Banco Santander, SA, Iberdrola, SA ja Telefónica, SA taotlused astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks. Üldkohtu kaheksanda koja president rahuldas need taotlused <DATE ISO="20101126">26. novembri 2010. aasta</DATE> kohtumäärustega ja lubas Iberdrolal ning Telefónical kasutada menetluse suulises osas inglise keelt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Menetlus peatati kahel korral, kõigepealt Üldkohtu teise koja presidendi <DATE ISO="20140313">13. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtumäärusega seniks, kuni on tehtud menetlust lõpetavad otsused kohtuasjades T‑219, Autogrill España <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, ja T‑399/11, Banco Santander ja Santusa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, seejärel Üldkohtu teise koja presidendi <DATE ISO="20150309">9. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtumäärusega seniks, kuni on tehtud menetlust lõpetav otsus apellatsioonkaebuste kohta, mis esitati nendes asjades tehtud kohtuotsuste peale (<DATE ISO="20141107">7. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Santander ja Santusa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:938">EU:T:2014:938</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>,<?PAGE NO="4"?> ja <DATE ISO="20141107">7. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Autogrill España <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑219/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:939">EU:T:2014:939</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Menetlust jätkati <DATE ISO="20161221">21. detsembril 2016</DATE>, mil kuulutati neid apellatsioonkaebusi lahendav kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. World Duty Free Group jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/15 P ja C‑21/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:981">EU:C:2016:981</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Üldkohtu üheksanda koja presidendi <DATE ISO="20170213">13. veebruari 2017. aasta</DATE> otsusega jäeti rahuldamata hageja taotlus peatada käesolev menetlus kuni on tehtud menetlust lõpetav otsus kohtuasjas T‑219/10 RENV, World Duty Free Group <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20171020">20.</DATE> ja <DATE ISO="20171030">30. oktoobri 2017. aasta</DATE> otsustega lubas Üldkohtu üheksanda koja president menetlusse astujatel esitada oma seisukohad kohtuistungil hispaania keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20171026">26. oktoobril 2017</DATE> saabunud dokumendiga esitas komisjon taotluse jätta kohtuasjas otsus tegemata. Üldkohtu <DATE ISO="20171113">13. novembri 2017. aasta</DATE> määrusega liideti see taotlus sisulise arutamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Poolte suulised seisukohad ja vastused Üldkohtu kirjalikele ning suulistele küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20171116">16. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>tühistada [vaidlustatud otsus] osas, milles selle artikli 1 lõigetes 2 ja 3 tagatakse seal nimetatud Hispaania investoritele õiguspärase ootuse kaitse<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>vaidlustatud säte<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>);</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt, jättes menetlusse astujate kohtukulud nende endi kanda, ja teise võimalusena juhul, kui hagi jäetakse rahuldamata, jätta poolte kohtukulud nende endi kanda;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena peatada käesolev menetlus, kuni on lõplikult lahendatud hagid, mis on esitatud komisjoni <DATE ISO="20141015">15. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsuse peale (EL) 2015/314 riigiabi SA.35550 (13/C) (ex 13/NN) (ex 12/CP) kohta, mida Hispaania rakendas rahalise firmaväärtuse amortiseerimise suhtes välismaises ettevõtjas osaluse omandamisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="056" PAGE.FIRST="38" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 56, lk 38</REF.DOC.OJ>).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena tuvastada, et kohtuotsuse tegemise vajadus on ära langenud;</P></ITEM><ITEM><P>kolmanda võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Ebro Foods, Banco Santander, Iberdrola ja Telefónica paluvad Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Taotlus jätta kohtuasjas otsus tegemata</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Komisjon väidab käesoleva hagi suhtes kohtuotsuse tegemata jätmise taotluse põhjendamiseks, et hageja põhjendatud huvi on kadunud. Komisjoni hinnangul ei hõlma see säte hageja konkurendi Telefónica osaluse omandamist äriühingus O2, millele hageja tugineb, et põhjendada oma huvi taotleda vaidlustatud sätte tühistamist osas, milles see lubas sellel konkurendil rakendada vaidlusalust kava kõnealuse osaluse omandamise alusel, nagu nähtub vaidlusaluse kava uuest tõlgendusest Hispaania ametiasutuste poolt (<DATE ISO="20120321">21. märtsi 2012. aasta</DATE> siduv arvamus V0608-12) ja komisjoni hinnangust sellele otsuses 2015/314. Neli menetlusse astujat märkisid, et nemad seda kohtuotsuse tegemata jätmise taotlust ega selle põhjendusi ei toeta, rõhutades eelkõige, et nende põhjenduste analüüsimine tooks kaasa Üldkohtu kohustuse teha otsus küsimustes, mida käsitlevad väited, mis on esitatud otsuse 2015/314 peale esitatud hagide põhjendamiseks (kohtuasjad T‑12/15, Banco Santander ja Santusa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, T‑256/15, Telefónica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, ja T‑260/15, Iberdrola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Tuleb meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt peab hageja põhjendatud huvi hagi eseme seisukohalt esinema hagi esitamise hetkel, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu. Nimetatud vaidluse ese – nagu ka põhjendatud huvi – peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, kuna vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära; see eeldab, et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu (vt <DATE ISO="20070607">7. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wunenburger <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:322">EU:C:2007:322</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20130528">28. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdulrahim <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑239/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:331">EU:C:2013:331</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Käsitletavas asjas väidab komisjon sisuliselt, et pärast käesoleva hagi esitamist tekkinud asjaoludest tuleneb, et vaidlustatud säte ei lubanud Telefónical vaidlusalust kava rakendada ja seega ei andnud see talle äriühingu O2 omandamisel eelist. Järelikult ei ole hagejal enam põhjendatud huvi nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist, et saavutada tema konkurendile antud eelise tagasiulatuv äravõtmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et hageja põhjendatud huvi säilimist tuleb hinnata konkreetsest üksikjuhtumist lähtuvalt, võttes arvesse eelkõige väidetava õigusvastasuse tagajärgi ja väidetavalt kantud kahju olemust (vt <DATE ISO="20130528">28. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abdulrahim <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑239/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:331">EU:C:2013:331</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb aga tõdeda, et isegi eeldusel, nagu väidab komisjon, et Telefónica ei oleks vaidlusalusest kavast enne ametiasutuste tõlgendust kasu saanud ja et vaidlustatud säte seega teda ei hõlmanud, on hageja huvi saavutada selle sätte tühistamine, säilinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Selline huvi tuleneb eeskätt hageja kui kaebava huvitatud isiku staatusest ning selle kaebuse vaidlustatud sättega osaliselt ja sisuliselt rahuldamata jätmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Nimelt, kuigi vaidlustatud otsus ja ka vaidlustatud säte ei kujutanud endast sõnaselget vastust hageja kaebusele (vt selle kohta <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BUPA jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑289/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:29">EU:T:2008:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0317">317</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), siis vastupidi sellele, mida hageja oma kaebuses väitis, leidis komisjon selles siiski, et vaidlusalust kava võis seal täpsustatud teatud juhtudel jätkuvalt rakendada. Sellisest rahuldamata jätmisest piisab käesoleval juhul hageja põhjendatud huvi ilmestamiseks, kuna kõnealuse rahuldatama jätmise tühistamine üheainsa väite põhjal, mille ta on esitanud, võib tuua talle kasu, mis seisneb vaidlusaluse kava ebaseaduslikuks ja keelatuks tunnistamises, kaasa arvatud vaidlustatud sättes nimetatud juhtudel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole nimelt selles, et hageja on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>huvitatud pool<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> nõukogu <DATE ISO="19990322">22. märtsi 1999. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 83, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), mida on muudetud, artikli 1 punkti h tähenduses, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kelle huve võib abi andmine mõjutada<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>, kellel on seega definitsiooni järgi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>huvi<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ametliku uurimisemenetluse suhtes, mille lõpus peab komisjon tegema otsuse, ja kaasnevalt, võttes arvesse tema kaebuse rahuldamata jätmist kõnealuse otsusega, huvi esitada hagi selle otsuse peale, mis ei ole tema suhtes soodne. Tuleb rõhutada, et lisaks on hageja huvitatud pool, kes esitas kaebuse, mille alusel algatati ametlik uurimismenetlus, ja kes selgitas kaebuses selle esitamise põhjendusi, kõigepealt ja enne ebasoodsa konkurentsiolukorra mainimist, mis tekkis äriühingut O2 puudutava tehingu tegemisel, viidates konkurentsieelisele, mis anti üldiselt Hispaania telekommunikatsioonisektori ettevõtjatele, kelle hulgas tegutseb ka hageja, ning eelisele, mis anti üldiselt tema Hispaania konkurendile Telefónica, sõltumata tema osaluse omandamisest äriühingus O2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et asjaolu, mida komisjon väidab olevat ilmnenud pärast käesoleva hagi esitamist ja mille kohaselt ei oleks Telefónica saanud vaidlustatud otsusega ebaseaduslikuks tunnistatud vaidlusalusest kavast äriühingus O2 osaluse omandamisel kasu saada ja vaidlustatud säte ei oleks lubanud kõnealust kava selle osaluse omandamisel rakendada, ei sea siiski kahtluse alla hageja põhjendatud huvi tegutseda vaidlustatud sätte vastu. Kui see oleks teisiti ja eelkõige, kui oleks nõutud, et huvitatud pooled ning eeskätt need, kes algatasid ametliku uurimismenetluse, tõendaks lisaks sellele – nagu komisjon sisuliselt väidab – enda kui konkurendi staatust isiku suhtes, kes tegelikult vaidlustatud otsuses analüüsitud vaidlusalusest kavast abi sai, ajaks see segamini iga hagi vastuvõetavuse peamise ja esimese tingimuse, milleks on põhjendatud huvi, mis peab säilima kuni hagi lõpliku lahendamiseni, ja hagi esitamise õiguse, mis on siiski kaks eraldi tingimust, mis mõlemad koos peavad füüsilise või juriidilise isiku puhul olema täidetud (vt <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mory jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑33/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:609">EU:C:2015:609</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et vaidlust ei ole selles, et enne, kui ilmnesid pärast käesoleva hagi esitamist tekkinud asjaolud, millele komisjon viitab, sai Telefónica tõepoolest vaidlusalusest kavast kasu osaluse omandamisel äriühingus O2, nagu Üldkohus leidis <DATE ISO="20120321">21. märtsi 2012. aasta</DATE> määruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telefónica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑228/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:140">EU:T:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja et niisugune tegelik kasu, mida sellise kaebaja konkurent vaidlusalusest kavast sai, kes oma kaebuses just asjomase osaluse omandamisel saadud eelise suhtes kaebuse esitas, võimaldab samuti ja igal juhul järeldada, et kõnealusel kaebajal on säilinud põhjendatud huvi esitada selle kaebuse rahuldamata jätnud otsuse peale hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb järeldada, et hagejal säilib samuti huvi nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist, võimaldamaks vältida seda, et selles väidetavalt sisalduv õigusvastasus tulevikus ei korduks (vt selle kohta <DATE ISO="20070607">7. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wunenburger <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:322">EU:C:2007:322</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Selle kohta tuleb rõhutada, et arvestamata käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid, võib väidetav õigusvastasus tulevikus korduda, kuna see seab neist asjaoludest sõltumata kahtluse alla õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamise üldtingimuste tõlgenduse ja nimetatud põhimõtte alusel antava kaitse ajalise ulatuse (vt selle kohta <DATE ISO="20080924">24. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reliance Industries <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑45/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:398">EU:T:2008:398</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et komisjoni taotlus jätta kohtuasjas otsus tegemata tuleb tagasi lükata, ilma et oleks vaja võtta seisukoht otsuse 2015/314 ulatuse suhtes ning seega ilma, et tuleks rahuldada hageja esitatud peatamise taotlus üksnes juhul, kui Üldkohus otsustab kõnealuse otsuse suhtes otsuse teha, mis tähendab, et see taotlus tuleb samuti tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hagi põhjendatus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Hageja esitab üheainsa väite, mis tugineb õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte väärale kohaldamisele. Tema sõnul leidis komisjon ekslikult, et ta peab seda põhimõtet kohaldama vaidlusalusest kavast kasu saanute suhtes, samas kui selle põhimõtte kohaldamise tingimused ei olnud täidetud. Nimelt oleks komisjon pidanud kohustama selle kava alusel antud abi tagasi nõudma ja mitte lubama kõnealuse kava jätkuvat rakendamist osaluste omandamiste suhtes, mis toimusid enne ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb välja tuua, et komisjon põhjendas vaidlusaluse kava jätkuva rakendamise lubamist teatud osaluste omandamiste suhtes – mis leidsid aset enne ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamist <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> <DATE ISO="20071221">21. detsembril 2007</DATE> ja mille elluviimise suhtes, millest oli enne seda kuupäeva reguleerivale asutusele teatatud ja mille too oli heaks kiitnud, oli võetud tagasivõetamatu kohustus enne <DATE ISO="20071221">21. detsembrit 2007</DATE> – ja mõnede vastavate maksualaste mahaarvamiste tagasimaksmise mittenõudmist asjaoluga, et abisaajatel oli õiguspärane ootus, et kõnealune abi oli antud vastavalt EÜ asutamislepingu eeskirjadele. Komisjon leiab nimelt, et vastusena parlamendi liikmete küsimustele tehtud <DATE ISO="20060119">19. jaanuari</DATE> ja <DATE ISO="20060217">17. veebruari 2006. aasta</DATE> avaldustes andis ta kuni <DATE ISO="20071221">21. detsembrini 2007</DATE> ehk ajani, mil ametliku uurimismenetluse algatamise otsus <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldati, konkreetsed, tingimusteta ja omavahel kooskõlas olevad tagatised, mis tekitasid vaidlusaluse kava abisaajatel põhjendatud lootusi, et kõnealune kava ei kuulu riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamisalasse (vaidlustatud otsuse põhjendused 158–170).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et määruse nr 659/1999 artiklis 14 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>[k]ui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>. Ebaseadusliku abi kaotamine selle tagasinõudmise teel on loogiline tagajärg tuvastusele, et abi ei ole seaduslik. Nimelt on komisjoni poolt siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi liikmesriigipoolse kõrvaldamise kohustuse eesmärk taastada varasem olukord (vt <DATE ISO="20030805">5. augusti 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P&amp;O European Ferries (Vizcaya) ja Diputación Foral de Vizcaya <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑116/01 ja T‑118/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:217">EU:T:2003:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0223">223</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), võttes abisaajalt ära eelise, mille ta oli oma konkurentidega võrreldes tegelikult saanud (vt <DATE ISO="20020307">7. märtsi 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑310/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:143">EU:C:2002:143</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑277/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:238">EU:C:2004:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika; <DATE ISO="20100615">15. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mediaset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑177/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:233">EU:T:2010:233</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0169">169</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Samas näeb see säte ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[k]omisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb aga, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte. Liidu õiguskorras on seda põhimõtet kohtupraktikaga järk-järgult tunnustatud kui üksikisikuid kaitsvat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>kõrgemalseisvat õigusnormi<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> (<DATE ISO="19750514">14. mai 1975. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CNTA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>74/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:59">EU:C:1975:59</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>ühenduse aluspõhimõtet<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> (<DATE ISO="20050607">7. juuni 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>VEMW jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑17/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:362">EU:C:2005:362</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) või ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>üldpõhimõtet<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> (<DATE ISO="20011004">4. oktoobri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:507">EU:C:2001:507</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet võib käsitada õiguskindluse põhimõtte järelmina, mis nõuab, et liidu õigusnormid oleksid kindlad ja nende kohaldamine õigussubjektidele ootuspärane, mis tähendab, et selle eesmärk on tagada normi muutmise korral konkreetselt ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku õiguspäraselt saavutatud olukorra kaitse (vt selle kohta <DATE ISO="20000518">18. mai 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rombi ja Arkopharma</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑107/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:253">EU:C:2000:253</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtujurist Léger’ ettepanek liidetud kohtuasjades Belgia ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Forum 187 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑182/03 ja C‑217/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:89">EU:C:2006:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0367">367</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Käsitletavas asjas tuleb kõigepealt märkida, et pooled möönavad üksmeelselt, et vaidlusalusest kavast komisjoni ei teavitatud ja et ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust seega ei täidetud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb märkida, et hageja nõustus kohtuistungil sellega, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõte oli teatamata jäetud abi suhtes erandjuhul kohaldatav ning võttis seega tagasi oma etteheite, mis tugines selle põhimõtte kohaldatamatusele juhul, kui abikava on ametlikult ebaseaduslik seetõttu, et sellest ei teavitatud; see asjaolu on kantud ka kohtuistungi protokolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Kohtupraktikast tuleneb nimelt, et õiguspärane ootus võib teatamata jäetud abi saajaid kaitsta, kuid üksnes erandlikel asjaoludel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kohus on täpsustanud, et arvestades teatamiskohustuse keskset rolli, et komisjoni poolt riigiabi suhtes läbiviidav kohustuslik kontroll oleks tõhus, siis võivad abi saanud ettevõtjad abi seaduslikkuse suhtes õiguspärasele ootusele tugineda põhimõtteliselt vaid juhul, kui abi andmisel on järgitud ELTL artiklis 108 ette nähtud menetlust, ja hoolas ettevõtja peab suutma üldjuhul kindlaks teha, kas seda menetlust järgiti. Eriti juhul, kui abi antakse komisjonile eelnevalt teatamata, mistõttu see on ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt ebaseaduslik, ei saa abisaajal sel momendil olla õiguspärast ootust, et abi andmine on nõuetekohane, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud (vt selle kohta <DATE ISO="19871124">24. novembri 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RSV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>223/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:502">EU:C:1987:502</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19900920">20. septembri 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑5/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:320">EU:C:1990:320</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20130613">13. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HGA jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑630/11 P–C‑633/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:387">EU:C:2013:387</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0134">134</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19980127">27. jaanuari 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ladbroke Racing <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑67/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1998:7">EU:T:1998:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0182">182</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alcoa Trasformazioni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑177/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:897">EU:T:2014:897</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160422">22. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa ja Aughinish Alumina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑50/06 RENV II ja T‑69/06 RENV II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:227">EU:T:2016:227</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0214">214</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Erandit õigustab täpsemalt asjaolu, et liikmesriikidel ja abisaajatel on selle teatamiskohustuse suhtes erinev seisund. Nimelt on see kohustus üksnes liikmesriikidel ja nad ei saa iseenda ebaseaduslikule tegevusele tuginedes muuta kehtetuks komisjoni otsuseid ja võtta ELTL artiklitelt 107 ja 108 kasulikku mõju ning viidata õiguspärasele ootusele, et abi, millest nad ei teatanud, on seaduslik (vt <DATE ISO="20110728">28. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Diputación Foral de Vizcaya jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑471/09 P–C‑473/09 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:521">EU:C:2011:521</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ning teatud juhtudel isegi mitte selle abi saanud isikute õiguspärale ootusele (<DATE ISO="19970114">14. jaanuari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑169/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:10">EU:C:1997:10</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20160422">22. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑56/06 RENV II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:228">EU:T:2016:228</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seevastu, kuna abisaajatele ei saa sellest abist teatamata jätmist ette heita, ei saa teatamata jätmine välistada võimalust tugineda nende õiguspärasele ootusele, et asjaomane abi on seaduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Abisaajate kasuks lubatud erandit õigustab lisaks asjaolu, mida komisjon on asjakohaselt rõhutanud, et ilma selle erandita kaotaks õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõte riigiabi valdkonnas oma sisu, kuna abi tagasinõudmise kohustus, mida see põhimõte on mõeldud leevendama, on kohaldatav üksnes teatamata jäetud abi suhtes, mida rakendati ilma komisjoni heakskiiduta. Kohus on samas leidnud, et määruse nr 659/1999 vastuvõtmisega loodi siseturuga kokkusobimatu abi tagasinõudmist puudutavas osas uus olukord, kinnitades tagasinõudmise süstemaatilisust (määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 esimene lause), kuid nähes samas ette erandi (määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 teine lause) juhuks, kui tagasinõudmine on vastuolus liidu õiguse üldpõhimõttega; tegemist on seega uue olukorraga, mille kõiki õiguslikke tagajärgi tuleb arvesse võtta ja millega komisjon peab oma otsuste tegemisel arvestama, loobudes teatud juhtudel kokkusobimatu abi tagasinõudmise määramisest (<DATE ISO="20100701">1. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ThyssenKrupp Acciai Speciali Terni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑62/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:268">EU:T:2010:268</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0275">275</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0276">276</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kui abisaajad ei saaks õiguspärasele ootusele tugineda üksnes sel ainsal põhjusel, et abist ei ole teatatud, kaotaks määruse nr 659/1999 artikkel 14 oma ulatuse osas, milles see sätestab, et komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus õiguse üldpõhimõttega, samas kui seadusandja võttis selle sätte vastu just selleks, et piirata ebaseadusliku ja komisjoni poolt siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasinõudmise kohustuse ulatust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Hageja vaidleb vastu erandlike asjaolude olemasolule, mis õigustaks õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamist vaidlusaluse kava teatud abisaajate suhtes, väites, et mitte ükski selle põhimõtte kohaldamise tingimustest ei ole käsitletaval juhul täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et õiguspärasel ootusele tuginemiseks peavad olema täidetud kolm kumulatiivset tingimust. Esiteks peavad ametiasutused olema andnud isikule pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest pärit konkreetseid, tingimusteta ja ühtelangevaid kinnitusi. Teiseks peavad need kinnitused olema sellised, et isikul, kellele need on antud, tekib õiguspärane ootus. Kolmandaks peavad antud kinnitused olema kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega (vt <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Masdar (UK) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:726">EU:C:2008:726</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20060223">23. veebruari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cementbouw Handel &amp; Industrie <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑282/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:64">EU:T:2006:64</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika], kuid olgu siiski täpsustatud, et kinnitused, mis on antud olukorras, kus abi ei ole tagasi nõutud, ja mis võivad tuleneda kinnitustest, mis on antud olukorras, kus kõnealust meedet ei ole riigiabiks kvalifitseeritud, on kooskõlas määruse nr 659/1999 artikliga 14 (vt eespool punkt 44; vt samuti selle kohta tänane kohtuotsus Banco Santander ja Santusa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, T‑399/11 RENV, punktid 272–278).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Käsitletavas asjas ei vaidle hageja vastu sellele, et täidetud on nimetatud kolmas tingimus, kuid ta väidab, et esimene ja teine tingimus ei ole täidetud, mille kohta tuleb rõhutada, et need tingimused on iseenesest piiravad ja võimaldavad iseloomustada, nagu seda kinnitab asjaolu, et need tingimused on väga harva täidetud, erandlikke asjaolusid (vt selle kohta <DATE ISO="20100701">1. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ThyssenKrupp Acciai Speciali Terni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑62/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:268">EU:T:2010:268</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0278">278</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0289">289</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20120927">27. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Producteurs de légumes de France <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑328/09</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:498">EU:T:2012:498</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid <DATE ISO="20160425">25</DATE>–<DATE ISO="20160430">30</DATE>, <DATE ISO="20160422">22. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa ja Aughinish Alumina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑50/06 RENV II ja T‑69/06 RENV II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:227">EU:T:2016:227</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0222">222</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0225">225</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0252">252</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Hageja ei ole nõus ka sellega, et käsitletavas asjas on täietud üks täiendav tingimus, mis tuleneb õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet käsitlevatest teatud kohtuotsustest ja mis nõuab, et kõnealune kaitse ei läheks vastuollu ülekaaluka avaliku huviga (vt allpool punktis 83 viidatud kohtupraktika). Samas võib märkida, et olemasolevate huvide, see tähendab ühelt poolt asjaomase isiku individuaalse huvi ja teiselt poolt liidu avaliku huvi kaalumine, mida selle tingimuse analüüsimisel tuleb teha, toetab samuti ja sellisena õiguspärase ootuse tunnustamist üksnes erandlikel asjaoludel, kuna see võimaldab – isegi kui antud konkreetsed kinnitused on tekitanud õiguspäraseid ootusi ja kui selle tunnustamise esimene ja teine tingimus on seega täidetud – tunnustatud õiguspärast ootust mitte kaitsta põhjusel, et see on liidu avaliku huviga vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seega tuleb kõiki neid kaalutlusi arvestades analüüsida, kas komisjon hindas neid hageja poolt vaidlustatud kolme õiguspärase ootuse tunnustamise tingimust nõuetekohaselt, ja juhul, kui see on nii, siis kas ta piiritles selle tunnustatud õiguspärase ootuse ajalist kohaldamisala nõuetekohaselt, millele hageja samuti vastu vaidleb.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni vastustes parlamendiliikmete kahele küsimusele antud konkreetsed kinnitused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuses tuletas komisjon liidu ametiasutuste antud konkreetsed kinnitused kahele parlamendiliikmete küsimusele komisjoni nimel antud vastustest. Komisjoni vastused, mille üks komisjoni liige andis inglise keeles, on osaliselt taasesitatud ja tõlgitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 165.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT><DATE ISO="20060119">19. jaanuari 2006. aasta</DATE> vastuses küsimusele E‑4431/05 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>esimene küsimus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) on öeldud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Komisjon ei saa kinnitada, kas Hispaania ettevõtjate kõrged pakkumised on tingitud Hispaania maksuõigusnormidest, mis lubavad neil ettevõtjatel firmaväärtuse amortiseerida kiiremini kui Prantsuse või Itaalia samasugustel ettevõtjatel. Komisjon saab siiski kinnitada, et kõnealused riigisisesed õigusnormid ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse, kuna need on pigem kõikide Hispaania ettevõtjate suhtes kohaldatavad üldised amortisatsiooni käsitlevad eeskirjad.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> (<HT TYPE="ITALIC">The Commission cannot confirm whether the high bids by Spanish companies are due to Spain’s tax legislation enabling undertakings to write off goodwill more quickly than their French or Italian counterparts. The Commission can confirm, however, that such national legislations do not fall within the scope of application of state aid rules, because they rather constitute general depreciation rules applicable to all undertakings in Spain</HT>.)</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT><DATE ISO="20060217">17. veebruari 2006. aasta</DATE> vastuses küsimusele E‑4772/05 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>teine küsimus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) on öeldud:</TXT><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Praegu komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal tundub siiski, et firmaväärtuse amortiseerimist käsitlevaid Hispaania maksueeskirju kohaldatakse kõikide Hispaania ettevõtjate suhtes, sõltumata nende suurusest, valdkonnast, õiguslikust vormist või sellest, kas need on era‑ või riigi omandis, kuna tegemist on üldiste amortisatsiooni käsitlevate eeskirjadega. Seetõttu ei tundu need kuuluvat riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Kui komisjoni käsutusse peaks jõudma vastupidist teavet, teostatakse selle suhtes mõistagi süvendatud uurimine.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> (<HT TYPE="ITALIC">According to the information currently in its possession, it would however appear to the Commission that the Spanish (tax) rules related to the write off of ‘goodwill’ are applicable to all undertakings in Spain independently from their sizes, sectors, legal forms or if they are privately or publicly owned because they constitute general depreciation rules. Therefore, they do not appear to fall within the scope of application of the state aid rules. The Commission will of course thoroughly investigate any information that would come to its knowledge indicating the contrary</HT>.)</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kujutavad põhjendatud lootusi anda võivad kinnitused endast konkreetset, tingimusteta ja ühtelangevat teavet, mis on saadud usaldusväärsetest allikatest (<DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kahla Thüringen Porzellan <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑537/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:769">EU:C:2010:769</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20130613">13. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HGA jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑630/11 P–C‑633/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:387">EU:C:2013:387</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0132">132</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20141212">12. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Privado Português ja Massa Insolvente do Banco Privado Português <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑487/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:1077">EU:T:2014:1077</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Siiski ei saa keegi viidata õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele, kui puuduvad konkreetsed kinnitused, mille haldusasutus on talle andnud (<DATE ISO="20110317">17. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AJD Tuna</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑221/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:153">EU:C:2011:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20130618">18. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schenker &amp; Co. jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑681/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:404">EU:C:2013:404</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Hageja väidab, et komisjon ei ole andnud konkreetseid kinnitusi, tuginedes nii komisjoni kahe vastuse vormile kui ka sisule.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni kahe vastuse vorm</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole vahet, mis vormis ametiasutus kinnitused esitab (<DATE ISO="20060214">14. veebruari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TEA-CEGOS jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑376/05 ja T‑383/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:47">EU:T:2006:47</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20080924">24. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kahla/Thüringen Porzellan <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑20/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:395">EU:T:2008:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0146">146</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Hageja ei vaidlusta seda kohtupraktikat, mida ta muu hulgas meenutab, kuid väidab sisuliselt, et komisjoni antud väidetavad kinnitused oleks pidanud vähemalt olema esiteks suunatud vaidlusaluse kava abisaajatele, mis aga komisjoni vastuste puhul kahele parlamendiliikmete küsimusele, mis kuulusid institutsioonidevahelisse arutellu, nii ei olnud, ja teiseks neile teatavaks tehtud, mis aga samuti nii ei olnud, kui arvestada valitud avalikustamisviisi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Ent esmalt ei nähtu kohtupraktikast kuidagi, et õiguspärane ootus võib tekkida üksnes selliste institutsioonide aktide suhtes, mis on adresseeritud või mõeldud konkreetselt ettevõtjatele. Nii on ettevõtjale konkreetseid kinnitusi andvaks teabeks tunnistatud komisjoni praktika, mis puudutab koondumistehinguid, mis asjaomast ettevõtjat ei hõlma (vt selle kohta <DATE ISO="20040928">28. septembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MCI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑310/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:275">EU:T:2004:275</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seda enam on see nii institutsiooni akti puhul, mis käsitleb vaidlusalust abi. Lisaks on Euroopa Kohus <DATE ISO="20060622">22. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia ja Forum 187 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/03 ja C‑217/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:416">EU:C:2006:416</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0158">158</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et selline komisjoni vastus parlamendiliikme küsimusele, nagu on käsitlusel käesolevas asjas, võis kõnealuse kava abisaajates tekitada õiguspärase ootuse, et see kava on seaduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Hageja viidatud kohtupraktikast ei tulene nimelt, et huvitatud isik peaks olema formaalselt konkreetsete kinnituste allikaks oleva akti adressaat, vaid et huvitatud isikule <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>antud<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>suunatud<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kinnituste väljend tähendab, et antud kinnitused peavad seda isikut puudutama ja ta peab neist teadlik olema (vt selle kohta <DATE ISO="20040928">28. septembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MCI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑310/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:275">EU:T:2004:275</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Mis puudutab <DATE ISO="20001213">13. detsembri 2000. aasta</DATE> kohtumäärust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sodima <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑44/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:686">EU:C:2000:686</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millele hageja samuti viitab, siis tuleb märkida, et Euroopa Kohus tõepoolest keeldus selles tegema järeldust, et komisjoni liikme avalikud avaldused andsid hagejale konkreetseid kinnitusi, kuid et see keeldumine tulenes peamiselt nende avalduste sisust, mida peeti liiga üldiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Komisjoni järel võib veel lisada, et parlamendiliikmete küsimustele vastamise menetluse eesmärk, isegi kui see toimub kahe institutsiooni, parlamendi ja komisjoni vahel, on teavitada parlamenti koondunud kodanike esindajaid küsimuse adressaadiks oleva institutsiooni, milleks käesoleval juhul on riigiabi valdkonnas peamine pädev institutsioon ehk komisjon, seisukohast nimetatud kodanike mureküsimuste suhtes, võimaldades neil nii kindlaks määrata oma vastavad tegevused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, nagu hageja ka repliigis seda möönab, et komisjoni vastused tehti avalikuks. Täpsemalt avaldati <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> küsimuse number, selle esitaja, ese rohkem või vähem üksikasjalikul viisil, adressaadiks olev institutsioon ja viide vastuse olemasolule ja kuupäevale (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="327" PAGE.FIRST="164" DATE.PUB="2006">ELT 2006, C 327, lk 164</REF.DOC.OJ> ja 192) koos viitega parlamendi veebilehele, kus küsimused ja vastused on välja toodud terves mahus, mis kohtupraktika kohaselt (<DATE ISO="20050919">19. septembri 2005. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Air Bourbon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑321/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:328">EU:T:2005:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20090311">11. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TF1 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑354/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:66">EU:T:2009:66</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) vastab avaldamisele ja igal juhul komisjoni küsimuste piisavale reklaamimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et parlamendi veebilehel asuv märge, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>[k]äesoleval veebisaidil avaldatud teave on üldine ega ole mõeldud individuaalseteks vajadusteks<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ei sea vastupidi hageja väidetule kahtluse alla käsitletava teabe avalikku laadi ega võimalust kvalifitseerida see teave konkreetseteks kinnitusteks. Nimelt, peale asjaolu, et seda teadet ei ole esitanud käsitletava teabe autor, tuleb rõhutada, et konkreetsete kinnituste andmine tähendab, et need kinnitused peavad käima abisaaja kohta, mitte aga, et need peavad teda otseselt nimetama selles tähenduses, et ta oleks üks või isegi ainus abisaaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Sama moodi ei saa teha järeldust nagu hageja, et komisjoni vastustest teatud elementide avaldamine <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> on antud juhul õigusliku ebakindluse allikas, kuna komisjon võtab õiguspärast ootust tekitava asjaolu kuupäevaks vaidlustatud otsuses parlamendiliikmete küsimustele vastuste andmise kuupäeva ja kostja vastuses kuupäeva, mil see avaldati <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT>. Nimelt, nagu allpool punktides 91–105 on täpsustatud, ei ole õiguspärast ootust tekitava akti kuupäev määrav, et tuvastada abi, mille võib tagasinõudmise kohustusest vabastada. Tuleb lisada, et hageja väide, mis tegelikult vaidlustab komisjoni kostja vastuses esitatud märke, ei saa vaidlustatud sätte õiguspärasust igal juhul kahtluse alla seada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et komisjoni vastuste avaldamise laad ja viis ei võimalda, vastupidi hageja väidetule, sellisena välistada, et need võisid anda vaidlusaluse kava abisaajatele konkreetseid kinnitusi. Need võisid hoopis kinnitada abisaajate ootust, et kõnealune kava on seaduslik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni vastuste sisu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Seoses komisjoni esimese vastusega tuleb märkida, et esiteks vastupidi sellele, mida lubab mõista hageja väide, et kõnealune küsimus on üldine, nimetab selle küsimuse alaküsimus nr 5 selgelt vaidlusalust kava, mainides <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Hispaania maksuõigusnorme[, mis] asetavad ettevõtjad tasutud firmaväärtuse amortiseerimise olukorda<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Võib esile tuua, et teiseks vastas komisjon selles vastuses konkreetselt, viidates selgelt alaküsimuses nr 5 (vastus nr 5, esimene lõik) käsitletud õigusnormidele, mida ta muu hulgas vastustas teiste Hispaania maksuõigusnormidega (vastus nr 5, teine lõik), ja tingimusteta, märkides kindlalt ja üheselt mõistetavalt, et vaidlusalune kava ei ole riigiabi (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Komisjon võib kinnitada, et [vaidlusalust kava] käsitlevad riigisisesed õigusnormid ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Seoses komisjoni teise vastusega võib tõepoolest möönda hageja järgi, et kuigi see vastus on endiselt sama mõttega, on see sõnastatud ettevaatlikumalt kui esimene vastus. Nimelt, esiteks kasutab komisjon kahel korral verbi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>ilmnema<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> (<HT TYPE="ITALIC">appear</HT>) ja teiseks lõpetab ta oma vastuse lubadusega viia läbi süvendatud uurimine juhul, kui talle saab teatavaks vastupidine teave.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Tuleb siiski tõdeda, et see ettevaatlikkus ei sea kahtluse alla komisjoni seisukohtade konkreetset, tingimusteta ja ühtelangevat laadi vaidlusaluse kava suhtes. Ettevaatlikkust selgitab nimelt peamiselt asjaolu, et esitatud küsimus puudutas konkreetselt ainult vaidlusalust kava ja sellega paluti komisjonil selgitada oma tegevusetust selle suhtes, asetades komisjoni seega olukorda, kus ta pidi end õigustama seoses kohustuste täitmisega vastavalt määrusele nr 659/1999. Nagu komisjon on asjakohaselt rõhutanud, selgitab see asjaolu seda, et ta täpsustas, et juhul, kui ilmneb teave, mis lubab järeldada, et vaidlusalune kava on riigiabi, ei uuri ta süvendatult mitte vaidlusalust kava, nagu väidab hageja, vaid asjaomast teavet, nagu nõuab nimetatud määruse artikli 10 lõige 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>ilmnema<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> (appear) tuleb lisaks asetada perspektiivi esiteks asjaoluga, et komisjon esitab selle järgnevalt põhjendatud seisukoha (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/><HT TYPE="ITALIC">it would</HT> […] <HT TYPE="ITALIC">appear to the Commission that the Spanish (tax) rules related to the writeoff of</HT> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/><HT TYPE="ITALIC">goodwill<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> are applicable to all undertakings in Spain independently from their sizes, sectors, legal forms or if they are privately or publicly owned because they constitute general depreciation rules</HT><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>], teiseks sellega, et ta vastandab selgelt selle seisukoha tõsiasjaga, et eelnevas lauses käsitletud aspekti suhtes seisukohta ei võetud (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/><HT TYPE="ITALIC">the Commission cannot confirm whether</HT> […] <HT TYPE="ITALIC">it would however appear</HT><QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>). Lisaks tuleb rõhutada, et teine vastus järgneb esimesele, mille oli vähem kui kuu varem andnud sama komisjoni liige ja mis oli esitatud samas tähenduses, kasutades osaliselt samu sõnu (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/><HT TYPE="ITALIC">constitute general depreciation rules</HT><QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>), mis kinnitab seega teabe kooskõlalist laadi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kõigest eeltoodust tuleneb, vastupidi hageja väidetule, et komisjoni 2006. aasta jaanuari ja veebruari vastused parlamendiliikmete küsimustele andsid vaidlusaluse kava abisaajatele konkreetseid kinnitusi, et see kava ei kuulu riigiabieeskirjade kohaldamisalasse ja tegemist on üldiste amortisatsioonieeskirjadega, mida kohaldatakse kõikidele ettevõtjatele Hispaanias. Komisjon järeldas vaidlustatud otsuses seega õigesti, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamise see tingimus oli täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tekkinud ootuse õiguspärasus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>On väljakujunenud kohtupraktika, et kaitsta saab ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>õiguspärast<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> ootust. Täpsemalt saab ootust kaitsta üksnes siis, kui puudutatud isik saab mõistlikult usaldada tekkinud olukorra säilimist või stabiilsust (kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon Koninklijke FrieslandCampina</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑519/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:256">EU:C:2009:256</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ootuse väidetava õiguspärasuse hindamisel võtab liidu kohus aluseks piisavalt ettevaatliku, mõistliku ja hoolsa ettevõtja (vt <DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alcoa Trasformazioni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑177/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:897">EU:T:2014:897</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus võtab samuti arvesse väidetava õiguspärase ootuse valdkonda või eset. Seega, arvestades riigiabi mõiste objektiivset laadi (<DATE ISO="20000516">16. mai 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ladbroke Racing ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:248">EU:C:2000:248</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ei tekita komisjoni hinnang, mille kohaselt<?PAGE NO="13"?> üks konkreetne meede ei kujuta endast riigiabi, õiguslikku olukorda, mis saab institutsioonide kaalutlusõiguse raames sageli muuta, nagu võib juhtuda eelkõige sellises valdkonnas nagu turgude ühine korraldus, mida tuleb pidevalt kohandada vastavalt majandusliku olukorra muutumisele (kohtujurist Léger’ ettepanek liidetud kohtuasjades Belgia ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Forum 187 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑182/03 ja C‑217/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:89">EU:C:2006:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0419">419</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis takistab tegemast järeldust, et ettevõtjatel oli õigus eeldada, et olemasolev olukord säilib (vt <DATE ISO="20040715">15. juuli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Lenardo ja Dilexport</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑37/02 ja C‑38/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:443">EU:C:2004:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Seega, mis puudutab riigiabi saajate väidetavat õiguspärast ootust, siis annab komisjoni – kes on peamine riigiabieeskirju rakendav ametiasutus ja ainus, kelle ülesanne on hinnata abi kokkusobivust siseturuga – seisukoht üksinda sellest tulenevale ootusele õiguspärasuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Sellest järeldub samuti, et vaidlusaluse kava abisaajate ootuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust ükski akt ega toiming, mida ei ole teinud komisjon, vaid näiteks ajakirjandus, hageja, abisaajad või Hispaania ametiasutused, kelle poole hageja on pöördunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et kuigi komisjoni teisest vastusest tuleneva ettevaatlikkuse tõttu peaks tema akte ja toiminguid rohkem analüüsima, ei saa sellest järeldada väidetava ootuse õiguspärasuse puudumist, selles tähenduses, et need oleks pidanud viima vaidlusaluse kava abisaajad vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ettenägemiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Nimelt, mis puudutab viidatud rahvusvahelises pressis ilmunud artikleid, siis tuleb märkida, need piirduvad sisuliselt vaid vaidlusaluse kava ja selle majanduslike tagajärgede väljatoomisega ning et ainus artikkel, mis kritiseerib riigiabi keelavaid eeskirju, esitamata täpsustusi, järgib komisjoni ametnike avaldusi, mille kohaselt vaidlusalune kava ei vasta riigiabiks kvalifitseerimise tingimustele, kuna sellest ei saa kasu konkreetsed ettevõtjad või sektorid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Mis puudutab hageja kaebust, mille komisjon sai 28. augustil 2007, ning artikleid, mis seda käsitlesid, siis tuleb märkida, et väidetava ebaseadusliku abi kohta teabe esitamine tekitab üksnes kohustuse seda teavet viivitamatult kontrollida (määruse nr 659/1999 artikli 10 lõige 1) ja teavitada kaebajat tema kaebuse suhtes tehtavatest edasistest toimingutest (määruse nr 659/1999 artikli 20 lõige 2), kuid see ei tähenda ametliku uurimismenetluse algatamist ega seda enam <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>negatiivse otsuse<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> tegemist, millega tuvastatakse abi kokkusobimatus siseturuga (määruse nr 659/1999 artikli 7 lõige 5). Samuti võib lisada, et vaidlusaluse kava kohta esitati komisjonile ainult üks kaebus, olgugi et vaidlusalune kava oli olnud jõus mitu aastat enne selle kaebuse esitamise kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Mis puudutab Telefónica suhtumist, siis selle äriühingu teadaandest, mis tehti pärast vaidlustatud otsust ja mille esitas hageja, ei nähtu, et nimetatud äriühing oleks komisjoni otsuse ootuses loobunud vaidlusaluse kava kohaldamisest. Igal juhul ei võimalda vaidlusaluse kava ühe abisaaja eriline ettevaatlikkus üksinda järeldada, et kõnealuse kava abisaajate ootus ei ole õiguspärane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Mis puudutab seda, kuidas suhtusid asjasse Hispaania ametivõimud, kes olevat vaidlusaluse kava riigiabieeskirjadega kokkusobivust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>arutanud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, siis piisab, kui tõdeda, et seda ei kinnita ükski tõend. Repliigile lisatud ajaleheartiklid käsitlevad tõepoolest raskusi, mis Hispaania ametivõimudel vaidlusaluse kava rakendamisel tekkisid, kuid need raskused ei ole seotud riigiabieeskirjadega. Pealegi on neis artiklites käsitletud probleemide puhul, mis tekkisid seoses kokkusobivusega riigiabi keelavate eeskirjadega, tegemist nendega, mille tõstatas komisjon (vt allpool punkt 79).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Just seoses viidatud komisjoni aktide ja toimingutega tuleb veel lisada järgmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Esmalt, mis puudutab väidetavalt sarnaseid maksustamiskordasid, mille komisjon tunnistas siseturuga kokkusobimatuks abiks aastal 2000 (otsus, mida kinnitas <DATE ISO="20040715">15. juuli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑501/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:438">EU:C:2004:438</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja aastal 2006, siis tuleb märkida, et iga teatatud või kaebuse esemeks olevale abile antud hinnangu individuaalne laad välistab selle, et konkreetsele abile antud<?PAGE NO="14"?> hinnang võiks kahtluse alla seada sarnasele, kuid eraldiseisvale abile antud hinnanguga seonduva ootuse õiguspärasuse. Nimelt, sama moodi nagu komisjoni positiivne otsus riigiabi kohta ei saa anda alust tulevikus sarnaste projektide võimalike abisaajate õiguspäraseks ootuseks, et need projektid on siseturuga kokkusobivad (vt <DATE ISO="20110920">20. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Regione autonoma della Sardegna jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑394/08, T‑408/08, T‑453/08 ja T‑454/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:493">EU:T:2011:493</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0283">283</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ei saa negatiivne otsus kaasa tuua õiguspärast ootust, mis tekib konkreetsetest kinnitustest, mis on antud seoses sarnaste riigisiseste kavade kokkusobivusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab meetmeid, mille komisjon võttis enne ametliku uurimismenetluse algatamist (teabenõuded Hispaania ametiasutustele) ja mida on käsitletud kahes 2007. aasta veebruari ja juuni ajaleheartiklis (vt samuti punkt 4 eespool), siis need ei tähendanud selles staadiumis, mil need võeti, komisjoni seisukohta asjaomaste riigisiseste õigusnormide seaduslikkuse suhtes (vt samuti punkt 111 allpool) ja seega ei saa need kaasa tuua komisjoni antud konkreetsetest kinnitustest tuleneva ootuse seaduslikkust (vt selle kohta <DATE ISO="20100701">1. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ThyssenKrupp Acciai Speciali Terni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑62/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:268">EU:T:2010:268</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0280">280</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et komisjon järeldas käesolevas asjas õiguspäraselt, et vaidlusaluse kava abisaajate ootus selle seaduslikkuse suhtes oli legitiimne. Võib lisada, et hoolas ja teadlik ettevõtja võis selle kava seaduslikkuses seda vähem kahelda, et Üldkohus ise leidis 2014. aastal, et komisjon ei olnud tõendanud, et asjaomane kava, mida kohaldati kõikide ettevõtjate suhtes, tegemata vahet nende kategooriatel, kujutas endast riigiabi (<DATE ISO="20141107">7. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Santander ja Santusa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:938">EU:T:2014:938</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20141107">7. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Autogrill España <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑219/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:939">EU:T:2014:939</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, mis tühistati <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. World Duty Free Group SA jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑20/15 P ja C‑21/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:981">EU:C:2016:981</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Olemasolevate huvide kaalumine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et komisjon leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 168, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>[k]ooskõlas Euroopa Kohtu ja komisjoni varasema praktikaga ning ülekaaluka avaliku huvi puudumisel […] peaksid [abisaajad] kõnealuse meetmega antud soodustusi saama kasutada [vaidlusaluse kava kehtimise] vältel<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Seega ei saa järeldada, nagu seda teeb hageja, et komisjon jättis käesolevas asjas analüüsimata õiguspärase ootuse tunnustamise tingimuse, mis nõuab, et ei esineks seda takistavat ülekaalukat avalikku huvi. Nimelt, olgugi et lühidalt, aga komisjon tõi selgelt välja, et vaidlusaluse kava puhul ei esine avalikku huvi, mis keelaks selle jätkuvat rakendamist ja nõuaks selle kava alusel antud abi nõudmist, hoolimata muude õiguspärase ootuse tunnustamise tingimuste täitmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Kuigi hageja järeldab komisjoni kinnituse lühidusest, et ta tegelikult ei kontrollinud, kas käesolevas asjas takistab ülekaalukas avalik huvi vaidlusaluse kava abisaajate õiguspärase ootuse tunnustamist, siis tuleb rõhutada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>ülekaalukat avalikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> (või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>avalikust korrast tulenevat huvi<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, nagu kohtupraktikas samuti on sõnastatud) puudutav tingimus kujutab endast negatiivset tingimust selles mõttes, et seda ei pea esinema, et saaks tunnustada õiguspärast ootust (vt selle kohta <DATE ISO="19970717">17. juuli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Affish</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑183/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:373">EU:C:1997:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20060622">22. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia ja Forum 187 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑182/03 ja C‑217/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:416">EU:C:2006:416</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0148">148</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega nähtub õiguspärase ootuse kaitset kinnitavatest kohtuotsustest, et Euroopa Kohus ja Üldkohus piirdusid pelgalt sellega, et mainisid ülekaaluka avaliku huvi puudumist (vt selle kohta <DATE ISO="19970417">17. aprilli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Compte <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑90/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:198">EU:C:1997:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), nagu esineb vaidlustatud otsuses, või jätsid selle huvi mainimata, kui pooled selle tingimuse üle ei vaielnud (vt selle kohta <DATE ISO="19871124">24. novembri 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RSV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>223/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:502">EU:C:1987:502</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20010605">5. juuni 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ESF Elbe-Stahlwerke Feralpi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑6/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2001:145">EU:T:2001:145</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0188">188</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0191">191</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Sellest võib järeldada, et komisjon peab kõnealuse tingimuse analüüsi esitama üksikasjalikumalt üksnes juhul, kui ta kavatseb õiguspärast ootust mitte kaitsta seetõttu, et seda takistab ülekaalukas avalik huvi, mis käesolevas asjas nii ei ole, või juhul, kui huvitatud isikud on esitanud väiteid konkreetse avaliku huvi kohta, mis käesolevas asjas samuti nii ei ole. Nimelt ei nähtu toimikus asuvatest haldusmenetluse dokumentidest, et hageja oleks esitanud mingeid väiteid (oma kaebuses ja märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta) seoses ülekaaluka avaliku huviga, mis oleks käesolevas asjas takistanud tunnustada vaidlusaluse kava abisaajate õiguspärast ootust. Hageja märkis lisaks kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates, et ta ei saa kinnitada, et ta oleks viidanud haldusmenetluses ülekaalukale avalikule huvile, täpsustades samas, et sellele viitamine ei olnud tema ülesanne, võttes arvesse kohustust ebaseaduslik abi kaotada ja tagasi nõuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Kuigi hageja leiab eelkõige viimati nimetatud väitega, et komisjon oleks pidanud käesolevas asjas eelistama vaidlusaluse kavaga seotud eeliste täielikku kaotamist selle kava abisaajate huvidele, tuleb märkida, et nimetatud avalik huvi seguneb sisuliselt ebaseadusliku abi tagasinõudmise põhimõtte enesega, millest õiguspärase ootuse kaitse moodustab erandi. Selline huvi ei saa seega, nagu komisjon oma kohtudokumentides ja kohtuistungil õigesti rõhutas, kuuluda ülekaaluka üldise huvi hulka riigiabi valdkonnas, kuna viimati nimetatud huvi käsitleb muid kaalutlusi kui need, mis puudutavad ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagasinõudmise kohustust, ja võib seonduda näiteks tervise või keskkonna kaitsega. Lisaks, isegi kui sellise huviga kaalumine oleks lubatud, võtaks sellele huvile liiga suure kaalu andmine toime erandilt, mis on sätestatud määruse nr 659/1999 artiklis 14 ja mille kohta tuleb meeles pidada, et selle eesmärk on tagada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>üldpõhimõtte<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> järgimine (vt eespool punkt 37).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Käsitletavas asjas kujutasid vaidlusalusest kavast kasu saanud tehingud endast pikaajalisi kohustusi, võttes arvesse selle kavaga ette nähtud 20aastast amortisatsiooniperioodi (vt eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendused 168 ja 169), ja sellised kohustused võimaldavad kallutada kaalukaussi abisaajate individuaalsete huvide kasuks (vt selle kohta <DATE ISO="20060622">22. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia ja Forum 187 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑182/03 ja C‑217/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:416">EU:C:2006:416</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0164">164</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0166">166</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Tuleb rõhutada veel, et kõnealune pikaajaline kestus puudutab vaid maksude mahaarvamisi, mis vastavad õiguspärase ootuse kaitsega hõlmatud ning ajavahemikul (2002–2007) teostatud osaluste omandamistele, ja see ei tähenda, et vaidlusalust kava kohaldatakse jätkuvalt osaluste omandamiste suhtes, mis leidsid aset pärast aastat 2007. Abisaajatele antud individuaalsete eeliste olulisus, millele hageja viitab, räägib pigem nende eeliste säilimise kasuks, et mitte tekitada kindlat ja märkimisväärset kahju, kui tagasinõudmise kasuks, mis võib vajaduse korral olla põhjendatud, kui kahjuliku mõju ulatus liidu tasandil endal on märkimisväärne näiteks seetõttu, et abisaajate ja vastavate osaluste omandamise hulk on suur, millele hageja ei ole isegi viidanud (vt selle kohta kohtujurist Léger’ ettepanek liidetud kohtuasjades Belgia ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Forum 187 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑182/03 ja C‑217/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:89">EU:C:2006:89</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0428">428</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0429">429</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Kõiki neid kaalutlusi arvestades võib käsitletavas asjas järeldada, et komisjon analüüsis vaidlusaluse kava abisaajate õiguspärase ootuse kaitse tunnustamise tingimust, mis puudutab huvide kaalumist, vormiliselt ja sisuliselt nõuetekohaselt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kaitstud õiguspärase huvi ajaline ulatus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Hageja heidab komisjonile ette, et viimane laiendas ekslikult õiguspärase ootuse kaitse kõikidele enne <DATE ISO="20071221">21. detsembrit 2007</DATE> aset leidnud osaluste omandamistele, kaasa arvatud neile, mis leidsid aset enne komisjoni 2006. aasta kahte vastust ja pärast komisjoni <DATE ISO="20070205">5. veebruari 2007. aasta</DATE> vastust ühele parlamendiliikme küsimusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Enne komisjoni 2006. aasta kahte vastust aset leidnud osaluste omandamisi puudutava abi hõlmamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Tuleb meelde tuletada, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>(164)</NO.P><TXT>Abisaajate õiguspäraseid ootusi käsitlevate komisjoni seisukohtade mõju puhul tuleks komisjoni arvates eristada kahte ajavahemikku: a) ajavahemik alates meetme jõustumisest <DATE ISO="20020101">1. jaanuaril 2002</DATE> kuni menetluse algatamise otsuse <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldamise kuupäevani <DATE ISO="20071221">21. detsembril 2007</DATE> ja b) menetluse algatamise otsuse <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldamise järgne aeg.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(165)</NO.P><TXT>Esimese ajavahemiku puhul […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(166)</NO.P><TXT>[…] tähendab komisjoni täpne ja tingimusteta seisukoht selle kohta, et riiklikku meedet ei saa käsitada riigiabina, loomulikult seda, et meedet ei käsitatud algusest peale abina (st ka enne kõnealuse seisukoha esitamist). Kõik ettevõtjad, kes ei olnud enne kindlad, kas nad peavad edaspidi riigiabi eeskirjade kohaselt tagasi maksma soodustuse, mille nad olid firmaväärtuse amortiseerimise kava alusel enne komisjoni seisukohtade esitamist tehtud tehingutest saanud, võinuks seejärel järeldada, et ebakindluseks polnud põhjust, kuna nendelt ei saanud eeldada suurema hoolikuse ülesnäitamist, kui komisjon seda selles osas teinud oli. Nendel konkreetsetel asjaoludel ning pidades silmas, et ühenduse õigus ei nõua ühenduse institutsiooni antud kinnituste ja nendega seotud kodanike või ettevõtjate käitumise vahelise põhjusliku seose tõendamist, […] võiks iga hoolas ettevõtja mõistlikult oodata, et komisjon ei nõua järgnevalt tagastamist […] meetmete puhul, mille kohta ta ise on eelnevalt teisele ühenduse institutsioonile saadetud kirjas kinnitanud, et see ei moodusta abi, sõltumata sellest, millal abimeetme raames kasu saanud tehingud toimusid.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(167)</NO.P><TXT>Seetõttu järeldab komisjon, et vaidlustatud meetme kasutajatel olid õiguspärased ootused selle kohta, et nad ei pea abi tagastama, ning seega ei nõua komisjon kõnealuse meetme raames antud maksuabi tagastamist, mida asjaomased abisaajad said seoses mis tahes Hispaanias asutatud omandava äriühingu otseste või kaudsete osalustega välismaises äriühingus enne EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse algatamist käsitleva komisjoni otsuse <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldamise […] kuupäeva.<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Hageja ei ole komisjoni lähenemisviisiga nõus osas, milles see hõlmab õiguspärase ootuse kaitse alla tehingud, mis tehti enne komisjoni 2006. aasta kahte vastust. Ta tugineb selles osas esiteks õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, nagu seda tunnustatakse Saksa õiguses, ja teiseks Euroopa Kohtu praktikale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Esmalt tuleb märkida, et need kaks alust ei toeta hageja kaitstavat seisukohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Mis puudutab õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet nii, nagu seda tunnustatakse Saksa õiguses, siis tuleb meenutada, et esimene kohtuotsus, mis õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet liidu õiguses käsitles, tuletas selle tavapärasel liidu üldpõhimõtete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>avastamise<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> meetodil, lähtudes kuue söe- ja teraseühenduse liikmesriigi õiguse võrdlevast uurimusest (<DATE ISO="19570712">12. juuli 1957. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Algera jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ühisassamblee</NAME.CASE>, <NO.CASE>7/56 ja 3/57–7/57</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1957:7">EU:C:1957:7</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 115). Seega, kuivõrd hageja tugineb üksnes Saksa õiguse põhimõttele, mis nõuab, et õiguspärase ootuse subjekt kinnitaks seda ootust usaldusaktiga, mis on tingimata hilisem kui akt, mis ootuse tekitas, siis sellist nõuet liidu õiguses ei esine. Lisaks võib märkida, et kohtujuristi ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Westzucker</NAME.CASE> (<NO.CASE>1/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1973:61">EU:C:1973:61</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele hageja viitab, tugines kohtujurist Roemer tõepoolest ühele Saksamaa Bundesverfassungsgerichti otsusele (lk 741), kuid samuti – vastavalt liidu õiguse üldpõhimõtete tuvastamise tavapärasele meetodile, millele on viidatud eespool – ühele Prantsusmaa Cour de cassationi otsusele ja Cour d’appel de Bruxelles’i otsusele (lk 739).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Tingimusi, mida nõuab Saksa õigus selleks, et saada õiguspärase ootuse kaitset, ja eelkõige tingimust, mis puudutab usaldusakti, ei saa järelikult käsitletavas asjas kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Mis puudutab hageja viidatud kohtupraktikat, siis ka see ei võimalda järeldada, et õiguspärase ootusega võivad kaetud olla tehingud, mis toimusid pärast selle ootuse tekkimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Nimelt, kõikides viidatud kohtuotsustes, milles kohaldati õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet – <DATE ISO="19750318">18. märtsi 1975. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deuka</NAME.CASE> (<NO.CASE>78/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:44">EU:C:1975:44</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) käsitles peamiselt õiguskindluse põhimõtet – oli käsitluse all konkreetne ja käesolevast olukorrast erinev olukord, kus õiguspärase ootusega kaitstud eelised oli andnud liidu ametiasutus ja eeliste andmine kujutas endast ühtlasi ootust tekitavat akti (ekspordi sertifikaadi väljastamine ja hüvitissumma eelnev kindlaksmääramine <DATE ISO="19750514">14. mai 1975. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CNTA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>74/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:59">EU:C:1975:59</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, turustamata jätmise lisatasu maksmine <DATE ISO="19880428">28. aprilli 1988. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mulder</NAME.CASE>, <NO.CASE>120/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:213">EU:C:1988:213</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19880428">28. aprilli 1988. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>von Deetzen</NAME.CASE>, <NO.CASE>170/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:214">EU:C:1988:214</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19920110">10. jaanuari 1992. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kühn</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑177/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:2">EU:C:1992:2</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). See kokkulangevus tähendas tingimata, et õiguspärane ootus kattis vaid eeliseid, mis anti ootuse tekitanud akti alusel, ilma et sellest saaks tuletada, et eelkõige sellistes olukordades, kus eelise on andnud riigisisesed ametiasutused, sõltumata ootuse tekitanud komisjoni aktist, saavad ainult sellised eelised olla kaitstud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Seevastu nähtub <DATE ISO="20010605">5. juuni 2001. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ESF Elbe-Stahlwerke Feralpi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑6/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2001:145">EU:T:2001:145</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele komisjon viitab vasturepliigis, et Üldkohus möönis vähemalt printsiibis, olgugi et see leidis aset käesolevatest asjaoludest erinevatel asjaoludel, et õiguspärase ootusega võivad olla kaitstud tehingud, mis tehti enne kõnealuse ootuse tekitanud akti. Nimelt leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 190, et tagatist, mille Saksamaa ametiasutused andsid hagevale äriühingule 1994. aasta lõpus, kattis õiguspärane ootus, mis tulenes konkreetsetest kinnitustest, mille komisjon andis <DATE ISO="19950113">13. jaanuaril 1995</DATE>. Isegi kui õiguspärase ootusega hõlmatud abi andmise ja selle ootuse tekitanud akti vaheline aeg on lühike, möönis Üldkohus siiski, et komisjon võib anda konkreetseid kinnitusi, mis loovad põhjendatud lootusi varem antud abi seaduslikkuse suhtes. Sama moodi ja vastupidi kohtuistungil hageja poolt väidetule ei ole määrav asjaolu, et asjaomane tagatis sarnanes teise tagatisega, mida kattis samuti õiguspärane ootus <DATE ISO="19930301">1. märtsil 1993</DATE> antud kinnituste tõttu, kuna eespool punktis 78 viidatud kohtupraktika kohaselt ei saa komisjoni positiivne otsus abi kohta olla alus hilisemate, siseturuga kokkusobivuse osas sarnaste abiprojektide abisaajate õiguspärasele ootusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Teisena tuleb rõhutada, et hageja kaitstav seisukoht ajab segamini õiguspärase ootuse saamise kuupäeva, mis vastab konkreetsetest kinnitustest teada saamise kuupäevale (vt selle kohta <DATE ISO="19970417">17. aprilli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Compte <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑90/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:198">EU:C:1997:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja saadud õiguspärase ootuse eseme, mis võib ulatuda enne seda kuupäeva tehtud tehingutele vastavalt antud konkreetsete kinnituste tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Õiguspärane ootus puudutab aga kõige sagedamini ja ka käsitletavas asjas sellise olemasoleva olukorra säilimist, mis määratluse järgi tekkis enne akti, mis andis selle olukorra säilimisele õiguspärase ootuse. Sellisel juhul ei oma vastupidi hageja väidetule õiguspärase ootuse tekitanud akt tagasiulatuvat jõudu selles mõttes, et loob õiguspärase ootuse alates sündmustest, mis eelnevad kõnealustele, kuid see piirdub selle akti tegemise kuupäevast alates nende sündmuste ja neile järgnevate tagajärgede katmisega, mis leidsid aset enne seda kuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Kui nõustuda hageja seisukohaga, ei saaks õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tugineda, et olla vastu selle ebaseadusliku abi tagasinõudmisele, mis loomupäraselt antakse enne kui komisjon, kes on kõige suutlikum andma konkreetseid, tingimusteta, ühtivaid ja usaldusväärseid kinnitusi, on saanud võtta mis tahes viisil seisukoha asjaomase abi riigiabiks kvalifitseerimise ja siseturuga kokkusobivuse kohta. Seega kaotaks määruse nr 659/1999 artikkel 14 oma kasuliku mõju.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Niisiis leidis komisjon õigesti, et 2006. aasta vastustest tulenenud õiguspärane ootus puudutas 2002. aastal jõustunud vaidlusaluse kava säilimist ja järelikult hõlmas see osaluste omandamisi, mis leidsid aset alates sellest kuupäevast, ning abi, mis anti asjaomastele osaluste omandamistele selle kava alusel, ja seda isegi juhul, kui abi anti enne 2006. aasta vastuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Seda hinnangut ei sea kahtluse alla asjaolu, et vaidlusalusest kavast käsitletavas asjas komisjonile ei teatatud ja et selle kava abisaajad võivad omada õiguspärast ootust abi andmise seaduslikkuse suhtes üksnes erandlikel asjaoludel (vt eespool punktid 39 ja 40). Nimelt, kuigi erandlike asjaolude puudumisel ei saa teatamata abi saajal olla õiguspärast ootust abi seaduslikkuse ja selle säilimise suhtes, tuleneb selliste asjaolude olemasolust, et alates konkreetsete kinnituste andmisest, mis loovad abisaajas põhjendatud lootuse abi seaduslikkuse suhtes ja mis iseloomustavad erandlikke asjaolusid (vt eespool punktid 47 ja 48), ning tingimusel, et antud kinnitused ei näe ette ajalist piirangut, ei saa kõnealuse abisaaja osas enam tõdeda, et ta pidi õiguspäraselt olema teadlik asjaomase abi ebaseaduslikkusest mingi ajavahemiku jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Juhul kui see oleks teisiti, tähendaks see antud kinnituste konkreetsuse ja usaldusväärsuse eiramist eelkõige nende kinnituste ajalise ulatuse osas ja seega õiguspärase ootuse tunnustamise ühe tingimuse kaotamist, aidates samas teatamata abi puhul kaasa sellele, et õiguspärast ootust abi seaduslikkuse suhtes tunnustatakse üksnes erandlikel asjaoludel (vt eespool punkt 47). Nimelt juhul, kui õiguspärane ootus peaks katma üksnes neid tehinguid, mis tehti pärast ootuse tekitanud akti vastuvõtmist, isegi kui see ootus pidi katma varasemaid tehinguid, tähendaks see nende kinnituste ajalise ulatuse piiramist, rikkudes õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Hageja poolt pakutud analüüsi tagajärjel oleksid sellise maksumeetme abisaajad, nagu on vaidlusaluse kavaga kehtestatud eelis, kohustatud näitama erilist hoolsust, mis läheb kaugemale mõistlikult hoolsa ettevõtja kohustustest ja võrdub sisuliselt abist teatamise kohustusega, olgugi et sellise meetme riigiabiks kvalifitseerimist ei saa eeldada ja et abisaajate teatamiskohustuse puudumine on just üks alustest, mis annab võimaluse tunnustada nende õiguspärast ootust teatamata abi seaduslikkuse suhtes (vt eespool punktid 42 ja 43).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et hageja kaitstava seisukoha järgimine tähendaks käsitletavas asjas veel seda, et eitada tuleks vaidlusaluse kava abisaajate õiguspärast ootust abi suhtes, mis anti selle kava alusel osaluste omandamistele, mis leidsid aset kuni 2006. aasta veebruarini, seejärel alates 2007. aasta novembrist. Lisaks sellele, et liikmesriigi ametiasutustele pandud tagasinõudmiskohustus, mis puudutab maksude mahaarvamises seisnevat kava, mida kohaldatakse 20aastase ajavahemiku jooksul, on keeruline, tähendaks selline lähenemisviis eelkõige seda, et ootuse kohaldamisala seatakse sõltuvusse õiguspärast ootust tekitavate aktide vastuvõtmisest ja luuakse õiguslik ebakindlus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamise suhtes, mida väljakujunenud kohtupraktikas peetakse siiski õiguskindluse põhimõtte järelmiks (vt eespool punktis 37 viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Lisaks, isegi kui see asjaolu ei ole määrav (vt selle kohta <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa ja France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑427/04 ja T‑17/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:474">EU:T:2009:474</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0277">277</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), võib märkida, et vaidlustatud otsuses võetud lähenemisviisi on samuti kasutatud teistes otsustes, nagu komisjon seda kohtuistungil kinnitas, ilma et liidu kohus oleks seda kunagi kahtluse alla seadnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et käsitletavas asjas ja vastupidi hageja väidetule ei ole komisjon ekslikult järeldanud, et õiguspärane ootus laieneb abile, mis anti vaidlusaluse kava alusel alates selle jõustumisest aastal 2002.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="19"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Selle abi hõlmamine, mis puudutab osaluste omandamisi pärast <DATE ISO="20070205">5. veebruari 2007</DATE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et komisjon leidis vaidlustatud otsuse põhjendustes 164 ja 167, et vaidlusaluse kava abisaajate õiguspärane ootus selle kava seaduslikkuse suhtes lõppes <DATE ISO="20071221">21. detsembril 2007</DATE> ehk komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldamise kuupäeval, kuna sellest kuupäevast alates oleks iga hoolas ettevõtja pidanud võtma arvesse komisjoni väljendatud kahtlusi vaidlusaluse kava suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Hageja ei vaidle vastu, et õiguspärane ootus võib lõppeda abimeetme suhtes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamise kuupäeval, mis käsitletavas asjas toimus <DATE ISO="20071221">21. detsembril 2007</DATE> ja mida pealegi kinnitab kohtupraktika (vt selle kohta <DATE ISO="20160422">22. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa ja Aughinish Alumina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑50/06 RENV II ja T‑69/06 RENV II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:227">EU:T:2016:227</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0221">221</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0224">224</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20170301">1. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SNCM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑454/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:134">EU:T:2017:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0293">293</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Ta väidab seevastu, et vaidlusaluse kava abisaajate õiguspärane ootus lõppes käsitletavas asjas <DATE ISO="20070205">5. veebruaril 2007</DATE>, mil komisjon vastas ühele teisele parlamendiliikme küsimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Selle vastuse lõigus, mis käsitleb vaidlusalust kava, on öeldud järgmist:</TXT><P>„Käsitletavas asjas ei ole komisjon veel võtnud seisukohta Hispaania maksuõigusnormide, mis puudutavad firmaväärtuse mahaarvamist, kokkusobivuse suhtes riigiabi seisukohast; küll aga ei tundu need olevat vastuolus neljanda raamatupidamise direktiiviga […]. Igal juhul rõhutab komisjon, et võimalike abimeetmete, millele auväärne liige viitab, mis tahes hilisema uurimise tulemust on võimatu ette näha. Sellega seoses komisjon kordab, et ta võib, tuginedes enda kontrollipädevusele riigiabi valdkonnas, kohustada tagasi nõudma mis tahes kokkusobimatu või ebaseaduslikult antud abi, nii et abisaaja kaotaks mis tahes eelise, mis tal võis oma konkurentide ees olla, taastades sellega abi andmisele eelnenud konkurentsil põhineva turuolukorra (<HT TYPE="ITALIC">In this case, the Commission has yet to give its opinion on the compatibility, from a state aid point of view, of the Spanish goodwill write-off provisions; they do not, however, appear to be contrary to the Fourth Accounting Directive. […] In any case, the Commission would point out that it is impossible to predict the outcome of any subsequent investigation of the possible aid measures referred to by the Honourable Member. In this regard, the Commission would reiterate that it may, by virtue of its state aid control powers, order the recovery of any incompatible or illegally granted aid so as to deprive the recipient of any advantage it may have enjoyed over its competitors, thereby restoring the pre-aid competitive market situation</HT>.)</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb rõhutada, et eespool punktis 108 viidatud kohtupraktikast tuleneb, et hoolsal ettevõtjal ei saa enam olla õiguspärast ootust abi andmise seaduslikkuse suhtes alates ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamisest, kuna ametliku uurimismenetluse algatamine tähendab, et komisjonil on tõsiseid kahtlusi seoses asjaomase riigisisese meetme seaduslikkusega liidu õigusnormide suhtes, mis keelavad riigiabi. Sellest järeldub, et lõpetamaks nõuetekohaselt tekkinud õiguspärast ootust, oleksid komisjoni <DATE ISO="20070205">5. veebruari 2007. aasta</DATE> vastuses esitatud kavatsused pidanud igal juhul tekitama tõsiseid kahtlusi vaidlusaluse kava seaduslikkuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Ent selliseid kahtlusi <DATE ISO="20070205">5. veebruari 2007. aasta</DATE> vastusest kuidagi ei teki. Sellest vastusest tuleneb nimelt, et hüpoteetiline on nii vaidlusaluse kava suhtes ametliku uurimismenetluse algatamine, mis oleks võinud tekitada tõsiseid kahtlusi vaidlusaluse kava seaduslikkuse suhtes, kui ka seda enam sellise menetluse tulemus. Komisjon viitab sisuliselt oma vastuses tõepoolest teabenõudele, mis saadeti Hispaania ametiasutustele <DATE ISO="20070115">15. jaanuaril 2007</DATE> (vt eespool punkt 4), kuid selline nõue kuulub antud juhul üksnes riigiabi uurimise esialgsesse etappi, mille ainus eesmärk on võimaldada komisjonil kujundada asjaomase riigisisese meetme suhtes esmane arvamus (vt <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Smurfit Kappa Group <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑304/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:351">EU:T:2012:351</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), mis tingimata ei päädi ametliku uurimismenetluse algatamisega, kuna komisjon võib jääda esialgse etapi juurde pidama, et teha riigisisese meetme suhtes soodne otsus, kui ta saavutab esmasel uurimisel veendumuse, et see meede ei kujuta endast riigiabi, või juhul, kui see tunnistatakse riigiabiks, on see EL toimimise lepinguga kooskõlas (<DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British<?PAGE NO="20"?> Aggregates <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑487/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:757">EU:C:2008:757</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0186">186</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0187">187</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20130916">16. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Colt Télécommunications France <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑79/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:463">EU:T:2013:463</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Lisaks tuleb märkida, et komisjon ei anna selles vastuses vaidlusaluse kava suhtes mingit hinnangut, isegi mitte kokkuvõtlikku või ebaselget, piirdudes vaid oma pädevuse väljatoomisega osas, mis tal on ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi suhtes antud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et etteheidetega, mis on esitatud selle kohta, kuidas komisjon vaidlustatud otsuses õiguspärast ootust ajaliselt piiritles, ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb hageja ainus väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Seega ei ole hageja nõue tühistada vaidlustatud säte põhjendatud, mistõttu, ilma et oleks vaja võtta seisukohta komisjoni poolt esitatud vastuvõetamatuse vastuväite suhtes, tuleb käesolev hagi rahuldamata jätta (vt selle kohta <DATE ISO="20020226">26. veebruari 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Boehringer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑23/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:118">EU:C:2002:118</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni ja menetlusse astujate nõuetele välja mõista hagejalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (üheksas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Deutsche Telekom AG‑lt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Gervasoni</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kowalik-Bańczyk</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Mac Eochaidh</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20181115">15. novembril 2018</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>