ÜLDKOHTU OTSUS (eelotsusetaotlusi lahendav koda)

26. november 2025 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Aktsiis – Direktiiv 2008/118/EÜ – Direktiivi 2008/118 artikli 10 lõiked 2 ja 4 – Eeskirjade rikkumine aktsiisikauba liikumise ajal – Kauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel – Eeskirjade rikkumise tuvastamine liikumise ajal – Kauba puudujääk, mis avastatakse transpordivahendi tühjakslaadimisel

Kohtuasjas T‑690/24, [Kolinsen] ( i ),

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Gerechtshof ’s‑Hertogenboschi (’s‑Hertogenboschi apellatsioonikohus, Madalmaad) 18. detsembri 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 30. detsembril 2024, menetluses

Inspecteur van de Douane

versus

FL,

ÜLDKOHUS (eelotsusetaotlusi lahendav koda),

nõupidamiste ajal koosseisus: koja president S. Papasavvas, kohtunikud M. Sampol Pucurull, G. Steinfatt, D. Petrlík (ettekandja) ja W. Valasidis,

kohtujurist: J. Martín y Pérez de Nanclares,

kohtusekretär: V. Di Bucci,

arvestades, et Euroopa Kohus andis 16. jaanuaril 2025 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 50b kolmanda lõigu alusel eelotsusetaotluse üle Üldkohtule,

arvestades Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 50b esimese lõigu punktis b nimetatud valdkonda ja eraldiseisva tõlgendamisküsimuse puudumist põhikirja artikli 50b teise lõigu tähenduses,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–

FL, esindaja: N. P. J. Ooyevaar,

–

Belgia valitsus, esindajad: S. Baeyens ja M. Jacobs,

–

Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja P. P. Huurnink,

–

Rootsi valitsus, esindajad: H. Eklinder, F.‑L. Göransson, C. Meyer‑Seitz ja J. Olsson,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Björkland ja W. Roels,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1

Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT 2009, L 9, lk 12), artikli 10 lõikeid 2 ja 4.

2

Taotlus on esitatud Inspecteur van de Douane (Madalmaade tolliinspektor) (edaspidi „inspektor“) ja FLi vahelises kohtuvaidluses, milles FL nõuab aktsiisi tagasimaksmist, mille ta oli tasunud etüülalkoholikoguse eest, mille puudujääk avastati vastuvõtmisel Madalmaades asuvas maksulaos.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

3

Direktiiv 2008/118 tunnistati kehtetuks alates 13. veebruarist 2023 nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiviga (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT 2020, L 58, lk 4), ja asendati selle direktiiviga. Võttes aga arvesse põhikohtuasja asjaolude esinemise aega, tuleb käesolevas kohtuasjas esitatud eelotsusetaotlust analüüsida direktiivi 2008/118 sätete alusel.

4

Direktiivi 2008/118 põhjenduses 11 oli märgitud:

„Eeskirjade rikkumise korral tuleks aktsiis maksta selles liikmesriigis, kelle territooriumil pandi toime rikkumine, mille tagajärjel lubati kaup tarbimisse, või kui pole võimalik kindlaks määrata, kus rikkumine toime pandi, siis liikmesriigis, kus see avastati. Kui aktsiisikaup ei jõua sihtkohta ja ühtegi rikkumist ei avastata, tuleb eeskirjade rikkumine lugeda toimunuks lähteliikmesriigis.“

5

Direktiivi 2008/118 artiklis 4 oli sätestatud:

„Käesolevas direktiivis ja selle rakendussätetes kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

7) „aktsiisi peatamise kord“ – maksukord, mida kohaldatakse sellise aktsiisikauba tootmise, töötlemise, valdamise või liikumise suhtes, millele ei kohaldata tolli peatamismenetlust või -korda ning mille puhul aktsiisi maksukohustus on peatatud;

[…]

11) „maksuladu“ – koht, kus volitatud laopidaja oma ettevõtlustegevuse käigus aktsiisi peatamise korra alusel toodab, töötleb, valdab, võtab vastu või lähetab aktsiisikaupa vastavalt maksulao asukoha liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimustele.“

6

Direktiivi 2008/118 artiklis 7 oli ette nähtud:

„1.   Aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis.

2.   Käesoleva direktiivi tähenduses on „tarbimisse lubamine“:

a)

aktsiisikauba väljumine, sealhulgas eeskirjadevastane väljumine, aktsiisi peatamise korra alt;

[…]

4.   Aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist kauba laadi, ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu või pädevate asutuste antud loa tagajärjel, ei käsitata tarbimisse lubamisena.

Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaup täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam aktsiisikaubana kasutada.

Kõnealuse aktsiisikauba täielikku hävimist või kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldaks pädevat asutust liikmesriigis, kus aktsiisikaup täielikult hävines või pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.

[…]“.

7

Direktiivi 2008/118 artiklis 10 oli sätestatud:

„1.   Kui aktsiisikauba aktsiisi peatamise korra alusel liikumisel on toimunud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine aset leidis.

2.   Kui aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on avastatud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, ning ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks liikmesriigis, kus see avastati, ja hetkel, mil see avastati.

[…]

4.   Kui aktsiisi peatamise korra alusel liikuv aktsiisikaup ei ole jõudnud sihtkohta ja kauba liikumisel ei ole avastatud ühtegi eeskirjade rikkumist, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks lähteliikmesriigis ajal, mil liikumine algas, välja arvatud juhul, kui nelja kuu jooksul alates kauba liikumise algusest vastavalt artikli 20 lõikele 1 ei saada lähteliikmesriigi pädevate asutuste nõutaval viisil tõendit liikumise lõppemise kohta vastavalt artikli 20 lõikele 2 või eeskirjade rikkumise toimepaneku koha kohta.

[…]

6.   Käesoleva artikli tähenduses on „eeskirjade rikkumine“ olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel, välja arvatud artikli 7 lõikes 4 nimetatud olukord, mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole lõppenud vastavalt artikli 20 lõikele 2.“

8

Direktiivi 2008/118 artikli 17 lõikes 1 oli sätestatud:

„Aktsiisikaupa võib vedada [Euroopa Liidu] territooriumil, kaasa arvatud kauba liikumisel kolmanda riigi või kolmanda territooriumi kaudu, aktsiisi peatamise korra alusel järgmistel juhtudel:

a)

maksulaost:

i)

teise maksulattu;

[…]“.

9

Direktiivi 2008/118 artikli 20 lõikes 2 oli ette nähtud:

„Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb artikli 17 lõike 1 punkti a [alapunktis] i nimetatud [juhul] hetkel, mil kaubasaaja aktsiisikauba vastu võtab[…]“.

Madalmaade õigus

10

31. oktoobri 1991. aasta aktsiisiseaduse (Wet op de accijns) (Stb. 1991, nr 561) artikli 2b lõige 2 oli põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis sõnastatud järgmiselt:

„Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb artikli 2a lõike 1 punktides a, b, c ja e, lõikes 2 ning lõike 3 punktides a, b, c ja e nimetatud juhtudel hetkel, mil kaubasaaja aktsiisikauba vastu võtab […]“.

11

Aktsiisiseaduse artiklis 2c on sätestatud:

„[…]

2.   Kui Madalmaades tuvastatakse, et lõikes 1 nimetatud aktsiisikauba liikumisel on toimunud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile a, ning ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine aset leidis, loetakse eeskirjade rikkumine toimunuks Madalmaades hetkel, mil see tuvastati.

[…]

7.   Käesoleva artikli tähenduses on eeskirjade rikkumine olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel, välja arvatud artikli 2 lõikes 5 nimetatud olukord, mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole lõppenud vastavalt artikli 2b lõikele 2.

[…]“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

12

FL tarnis 2019. aasta märtsis ja aprillis laevaga kaks lasti lahtist etüülalkoholi mahuga vastavalt 1680018 ja 1460715 liitrit Belgias asuvast maksulaost Madalmaades asuvasse maksulattu. Vedu toimus aktsiisikauba liikumise raames aktsiisi peatamise korra alusel, mis on ette nähtud direktiivi 2008/118 artiklites 17–31.

13

Kauba saabumisel sihtkohta avastas kaubasaaja, et ta oli saanud vastavalt 9239 ja 4732 liitrit vähem etüülalkoholi, kui oli märgitud aktsiisi peatamise korra kohaldamiseks koostatud elektroonilistes haldusdokumentides.

14

Kahes 2019. aasta juulis saadetud kirjas teatas inspektor FLile, et etüülalkoholi puudujäägi tuvastamise tõttu on viimane kohustatud tasuma Madalmaades vastavalt 42405 ja 5889 eurot aktsiisi.

15

FL esitas inspektorilt saadud teabe alusel Madalmaades kaks aktsiisideklaratsiooni 42405 euro ja 5889 euro kohta ning tasus need. Lisaks nõudis Belgia Kuningriik kahest kõnealusest tarnest esimeselt aktsiisi summas 49997,60 eurot.

16

FL esitas inspektorile vaide, kuid viimane jättis selle 30. jaanuari 2020. aasta otsusega rahuldamata ja keeldus FLi tasutud aktsiisi tagasimaksmisest.

17

Rechtbank Zeeland-West-Brabant (Zeeland-West-Brabanti esimese astme kohus, Madalmaad) rahuldas 20. juuni 2022. aasta otsusega FLi kaebused inspektori otsuse peale ja otsustas, et Madalmaades tasutud aktsiis tuleb FLile tagasi maksta.

18

Inspektor esitas apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Gerechtshof ’s‑Hertogenboschile (’s‑Hertogenboschi apellatsioonikohus, Madalmaad).

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas etüülalkoholi tarne puudujäägiga seotud aktsiis tuli tasuda direktiivi 2008/118 artikli 10 lõike 2 alusel Madalmaades või selle direktiivi artikli 10 lõike 4 alusel Belgias. Eelkõige soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas see, kui aktsiisi peatamise korra alusel veetava kauba puudujääk avastatakse kaupa vedanud transpordivahendi tühjakslaadimisel, on aktsiisikauba liikumisel tuvastatud eeskirjade rikkumine vastavalt selle direktiivi artikli 10 lõikele 2 või pigem olukord, kus aktsiisikaup ei ole jõudnud sihtkohta ning selle liikumise käigus ei ole tuvastatud eeskirjade rikkumist sama direktiivi artikli 10 lõike 4 tähenduses.

20

Nendel asjaoludel otsustas Gerechtshof ’s‑Hertogenbosch (’s‑Hertogenboschi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [direktiivi 2008/118] artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte tingimused on täidetud, kui aktsiisi peatamise korra alusel liikunud kaup või osa sellest kaubast ei jõua sihtkohta ja kauba puudujääk avastatakse alles transpordivahendi tühjakslaadimisel, millest tulenevalt tähendab kauba puudujäägi avastamine eeskirjade rikkumist ja seetõttu on kauba maksustamise õigus sihtliikmesriigil? Või tuleb varasemal ajal aset leidnud teadmata sündmust, mis tekitas kauba puudujäägi, pidada eeskirjade rikkumiseks direktiivi [2008/118] artikli 10 lõike 4 tähenduses, millest tulenevalt on kauba maksustamise õigus lähteliikmesriigil?“

Eelotsuse küsimuse analüüs

21

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/118 artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav olukorras, kus osa aktsiisi peatamise korra alusel liikunud kaubast ei jõua sihtkohta ja kauba puudujääk avastatakse alles kaupa vedanud transpordivahendi tühjakslaadimisel, mistõttu loetakse, et eeskirjade rikkumine selle sätte tähenduses toimus sihtliikmesriigis ja seega tuleb aktsiis tasuda selles riigis.

22

Meenutagem alustuseks, et direktiivi 2008/118 artikli 2 kohaselt maksustatakse aktsiisiga direktiivi artiklis 1 nimetatud kaup selle tootmisel Euroopa Liidu territooriumil või impordil liidu territooriumile. Kuigi aktsiisikohustuse tekkimise alus on asjaomase kauba tootmine sellel territooriumil või sellele territooriumile importimine, muutub aktsiis direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 1 kohaselt sissenõutavaks alles kauba tarbimisse lubamise hetkest.

23

Direktiivi 2008/118 artikli 17 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt võib aktsiisikaupa vedada liidu territooriumil aktsiisi peatamise korra alusel muu hulgas ühes liikmesriigis asuvast maksulaost teises liikmesriigis asuvasse maksulattu nagu põhikohtuasjas. Aktsiisi peatamise korda iseloomustab asjaolu, et selle korraga hõlmatud kaubalt tasumisele kuuluv aktsiis ei ole veel muutunud sissenõutavaks, kuigi maksukohustuse tekkimise aluseks olev asjaolu on juba aset leidnud. Seega lükkab see kord aktsiisiga maksustatava kauba puhul aktsiisi tasumise edasi, kuni sissenõutavuse tingimus on täidetud (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Aktsiisi peatamise korra alusel liikuva kauba (edaspidi „aktsiisikaup“) kohta on direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 2 punktis a ette nähtud, et mis tahes väljumist selle korra alt, olgu see siis eeskirjadekohane või ‑vastane, käsitatakse tarbimisse lubamisena.

25

Siinkohal on direktiivi 2008/118 artiklis 10 ette nähtud eeskirjad, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriik, milles aktsiisikaup tuleb selle liikumise ajal toimunud eeskirjade rikkumise tagajärjel lugeda tarbimisse lubatuks.

26

Direktiivi 2008/118 artikli 10 kohaldamisel on „eeskirjade rikkumine“ artikli 10 lõike 6 kohaselt olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel, välja arvatud artikli 7 lõikes 4 nimetatud olukord, mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole lõppenud vastavalt artikli 20 lõikele 2.

27

Mõiste „eeskirjade rikkumine“ kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et puudujäägi avastamine aktsiisikauba vastuvõtmisel viitab tingimata möödunud olukorrale, mille vältel puuduv kaup ei kuulunud saadetise hulka, mistõttu selle liikumine ei lõppenud vastavalt direktiivi 2008/118 artikli 20 lõikele 2. See olukord kujutab endast järelikult eeskirjade rikkumist direktiivi artikli 10 lõike 6 mõttes. Sedalaadi eeskirjade rikkumine toob vältimatult kaasa aktsiisi peatamise korra alt väljumise ning selle tulemusel eeldatava tarbimisse lubamise vastavalt nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 2 punktile a (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punkt 43).

28

Siinkohal tuleb rõhutada, et puudujäägi avastamine kauba vastuvõtmisel ei ole iseenesest eeskirjade rikkumine direktiivi 2008/118 artikli 10 lõike 6 tähenduses. Eespool punktis 27 viidatud kohtupraktika kohaselt klassifitseeriti eeskirjade rikkumiseks nimelt olukord, mille vältel puuduv kaup ei kuulunud saadetise hulka ja seega ei olnud selle kauba liikumine vastavalt direktiivi 2008/118 artikli 20 lõikele 2 lõppenud. Eeskirjade rikkumine selle direktiivi artikli 10 lõike 6 tähenduses on seega pelk asjaolu, et osa kaubast puudub.

29

Pealegi kuna eeskirjade rikkumise mõiste määratlus käib kogu direktiivi 2008/118 artikli 10 kohta, peab sellel olema nii artikli 10 lõike 2 kui ka artikli 10 lõike 4 kohaldamisel sama tähendus. Seega võib olukord, mille vältel puuduv kaup ei kuulunud aktsiisikauba saadetise hulka, kuuluda eeskirjade rikkumisena direktiivi 2008/118 artikli 10 lõike 6 tähenduses vastavalt asjaoludele kas direktiivi artikli 10 lõike 2 või artikli 10 lõike 4 kohaldamisalasse.

30

Sellega seoses tuleneb direktiivi 2008/118 artikli 10 lõigete 2 ja 4 sõnastusest, et selle direktiivi artikli 10 lõige 2 on kohaldatav, kui eeskirjade rikkumine on tuvastatud aktsiisikauba „liikumisel“, samas kui selle direktiivi artikli 10 lõikes 4 on silmas peetud olukorda, kus eeskirjade rikkumine toimus küll liikumise ajal, kuid seda sel ajal ei tuvastatud (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punktid 38 ja 53).

31

Seega on vaja analüüsida, kas juhul, kui aktsiisikauba puudujääk avastati kaupa vedanud transpordivahendi tühjakslaadimisel, toimus see avastamine veel kauba liikumisel direktiivi 2008/118 artikli 10 lõike 2 tähenduses või pärast selle liikumise lõppu.

32

Siinkohal nähtub kõigepealt direktiivi 2008/118 artikli 20 lõikest 2, et aktsiisikauba liikumisel ühest maksulaost teise lõpeb liikumine hetkel, mil kaubasaaja kauba vastu võtab.

33

Järgmiseks tuleneb direktiivi 2008/118 artikli 20 lõike 2 kontekstist, et liidu seadusandja kavatsus oli näha aktsiisikauba tegelik vastuvõtmine ette asjaoluna, mis määrab kindlaks, millistel tingimustel tuleb kauba liikumist selle vastuvõtmise ajal hinnata (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punkt 30).

34

Pealegi kui lähtuda sellest, et aktsiisikauba vastuvõtmine toimub hetkel, mil kaupa vedanud transpordivahend on saabunud sihtkohta, ja enne, kui kaubasaaja on andnud täpse hinnangu saabunud koguse kohta, oleks aktsiisi samal hetkel sissenõutavaks muutumine vastuolus nõuetega, mis on seotud aktsiisi enda laadiga, mis eeldab tarbimisse lubatud kauba täpse koguse teadmist (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punktid 32 ja 33).

35

Lõpuks tuleb märkida, et aktsiisikaup tarnitakse üldjuhul maksulao pidajale. Kohustades seda laopidajat direktiivi 2008/118 artikli 16 lõike 2 punkti d alusel viima kogu aktsiisikaupa maksulattu ning võtma selle arvele niipea, kui liikumine lõpeb, ja seega muutes füüsilised toimingud ja arvelevõtmise toimingud samaaegseks liikumise lõppemisega, oli liidu seadusandja kavatsus aga käsitada lõppemisena hetke, mil laopidaja on kõnealuse kauba tegelikult vastu võtnud ja saanud selle kogust täpselt hinnata, et võtta see maksulao registris arvele (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punkt 34).

36

Neil asjaoludel tuleb direktiivi 2008/118 artikli 20 lõiget 2 tõlgendada nii, et aktsiisikauba liikumine lõpeb alles hetkel, mil kaubasaajal on võimalik täpselt teada tegelikult vastu võetud kauba kogus (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punkt 32).

37

Seega ei saa aktsiisikauba liikumist pidada lõppenuks enne, kui kogu kaup on seda vedanud transpordivahendist maha laaditud, kuna alles mahalaadimise või sellele eelneva kontrolli käigus saab kaubasaaja täpselt teada, millise koguse kaupa ta on tegelikult kätte saanud (vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus BP Europa, C‑64/15, EU:C:2016:62, punkt 33).

38

Sellest järeldub, et kui kauba puudujääk avastatakse seda vedanud transpordivahendi tühjakslaadimisel või pärast selle transpordivahendi täielikku tühjakslaadimist, siis toimus see veel selle kauba liikumisel direktiivi 2008/118 artikli 10 lõike 2 tähenduses.

39

Seda järeldust ei muuda eelotsusetaotluse esitanud kohtu kaalutlus, mille kohaselt võib direktiivi 2008/118 artikli 10 lõige 4 muutuda sisutühjaks, kui anda selle direktiivi artikli 10 lõikele 2 selline ulatus, kuna kauba puudujääk avastatakse alati hiljemalt transpordivahendi tühjakslaadimisel ja selline olukord kuulub seega alati artikli 10 lõike 2 kohaldamisalasse.

40

Nimelt kohaldatakse direktiivi 2008/118 artikli 10 lõiget 4 endiselt eelkõige siis, kui kaubasaaja saab talle tarnida tulnud kogusest väiksema koguse aktsiisikaupa, kuid eeskirjade rikkumist ei tuvastata millegipärast mitte kauba liikumisel, vaid hilisemas etapis. Nii võib see olla eelkõige juhul, kui kaubasaaja ei kontrolli kauba kogust mahalaadimisel ning kauba puudujääk avastatakse alles pärast kauba liikumise lõppu, või kui kaubasaaja eksib mahalaadimisel toimuva kontrollimise käigus, leides, et tarnitud on kogu kaup, ning puudujääk avastatakse alles hiljem.

41

Ka direktiivi 2008/118 põhjendus 11 ei saa viia teistsuguse tõlgenduseni, kuna see piirdub direktiivi artikli 10 lõigete 1, 2 ja 4 sisu kokkuvõttega ega võimalda kõrvale kalduda reeglitest, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriik, kus aktsiis on sissenõutav, ja mida Euroopa Kohus on tõlgendanud 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsuses BP Europa (C‑64/15, EU:C:2016:62), lähtudes eelkõige selle direktiivi artikli 20 lõikest 2.

42

Eeltoodut arvestades tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 2008/118 artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav olukorras, kus osa aktsiisi peatamise korra alusel liikunud kaubast ei jõua sihtkohta ja kauba puudujääk avastatakse alles kaupa vedanud transpordivahendi tühjakslaadimisel, mistõttu loetakse, et eeskirjade rikkumine selle sätte tähenduses toimus sihtliikmesriigis ja seega tuleb aktsiis tasuda selles riigis.

Kohtukulud

43

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Üldkohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (eelotsusetaotlusi lahendav koda)

otsustab:

 

Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ, artikli 10 lõiget 2

 

tuleb tõlgendada nii, et

 

see on kohaldatav olukorras, kus osa aktsiisi peatamise korra alusel liikunud kaubast ei jõua sihtkohta ja kauba puudujääk avastatakse alles kaupa vedanud transpordivahendi tühjakslaadimisel, mistõttu loetakse, et eeskirjade rikkumine selle sätte tähenduses toimus sihtliikmesriigis ja seega tuleb aktsiis tasuda selles riigis.

 

Papasavvas

Sampol Pucurull

Steinfatt

Petrlík

Valasidis

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 26. novembril 2025 Luxembourgis.

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: hollandi.

( i ) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.