Läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikaga 1 luuakse partneritega kahepoolsete suhete piiritlemise uus raamistik. Suhted tuleb konkretiseerida poliitilises dokumendis, mille pealkiri on „Partnerluse prioriteedid“. Nimetatud poliitilise dokumendiga pannakse alus suhetele riigiga, kellega lepitakse eelolevateks aastateks kokku piiratud arv sihtprioriteete.

See käsitusviis on kooskõlas Euroopa Liidu uue üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga, 2 mida liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 2016. aasta juunis. Strateegias on kasutatud optimaalselt kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, et suurendada liidu toetuse mõju ja nähtavust.

Partnerluse prioriteetide eesmärk on tegeleda ELi ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid ning tagada pikaajaline stabiilsus Vahemere mõlemal kaldal. Need on tiivustatud ühisest püüdlusest selliste universaalsete väärtuste poole nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine.

Partnerluse prioriteedid peaksid nii siin- kui ka sealpool Vahemerd aitama vastata inimeste ootustele. Ennekõike peaksid need aitama tagada sotsiaalse õigluse, inimväärsed töövõimalused, majandusliku heaolu ja oluliselt paremad elutingimused. Sellega kindlustavad need Egiptuse ja ELi stabiilsust. Loetletud eesmärkide tähtsaimad aspektid on innovatsioonil põhinev kaasav majanduskasv ning õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele tuginev tõhus ja kaasav juhtimine. Samuti arvestatakse partnerluse prioriteetides rollidega, mida EL ja Egiptus täidavad rahvusvahelises plaanis, eesmärgiga suurendada nendevahelist kahepoolset koostööd ning piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.

EL ja Egiptus osalesid 2015. aasta septembris toimunud ÜRO tippkohtumisel, kus võeti vastu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, milles on kesksel kohal 17 kestliku arengu eesmärki. Kestliku arengu tegevuskavaga 2030 nähakse ette kestliku arengu ja vaesuse kaotamise ühtne raamistik ning esitatakse ühine arusaam selle kohta. Kuna tegu on üldkohaldatava tegevuskavaga, tagab selle vastuvõtmine kindla aluse edasiseks poliitika lähendamiseks partnerluse ja selle prioriteetide kontekstis. Egiptuse kestliku arengu strateegia („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“) on panus kõnealuse universaalse tegevuskava rakendamisse. Ka EL võtab oma sise- ja välispoliitikas meetmeid, et rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030. EL ja Egiptus teevad koostööd selleks, et saavutada eesmärgid, mis on muu hulgas määratletud kestliku arengu tegevuskavas 2030.

Uuendatud partnerlussuhtes juhindutakse järgmistest üldprioriteetidest:

ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid on kooskõlas prioriteetide ja tingimustega, mis on sätestatud läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika raames heaks kiidetud raamistikus. Kõnealused prioriteedid on piirkonna poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamine ning sealse julgeolekuolukorra stabiliseerimine. Samuti on partnerluse prioriteedid kooskõlas ELi ja Egiptuse assotsieerimislepinguga, mis jõustus 2004. aastal 3 .

Kavandatavad ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid peegeldavad ELi pikaajalist pühendumust oma Vahemere piirkonna partneritele. Ent lisaks sellele on prioriteedid täielikus kooskõlas hiljuti vastuvõetud üldise strateegia ja kriisiohjamise suhtes kohaldatava integreeritud lähenemisviisiga. See hõlmab ELi humanitaar-, arengu-, rände-, kaubandus-, investeerimis-, taristu-, haridus-, tervishoiu- ja teaduspoliitikat.

Dokumendis võetakse arvesse järgmist:

Käesoleva ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõige 9. Tegemist on ettepanekuga võtta vastu Euroopa Liidu Nõukogu otsus seisukoha kohta, mis võetakse ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga. Seisukoht võetakse Euroopa Liidu nimel seoses soovitusega võtta vastu partnerluse prioriteedid.

Partnerluse prioriteedid on kavas vastu võtta ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel 2017. aasta esimeses pooles. Seda tehakse pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel vastu võtnud seisukoha, mis võetakse ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogus. Pärast partnerluse prioriteetide vastuvõtmist hakatakse nende alusel määrama Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi määruse kohase liidu toetuse prioriteete.

Kuna partnerluse prioriteedid on seotud ELi ja Egiptuse vaheliste suhetega, ei saa liikmesriigid neid riigi tasandil vastu võtta.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt tuleb enne seda, kui ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu saab vastu võtta partnerluse prioriteedid, võtta vastu ELi nõukogu seisukoht.

Nõukogu 14. detsembri 2015. aasta järeldustes Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta 4 kinnitati nõukogu kavatsust alustada partneritega 2016. aastal uut koostööetappi, mille tulemusel võidakse vajaduse korral seada uued partnerluse prioriteedid, mis keskenduvad kokkulepitud prioriteetidele ja huvidele.

Sellise kohustuse järgimiseks on kõige sobivam vahend lisatud kohustuste võtmine: vastastikuse mõistmise memorandum ei oleks saanud sellisel tasemel heakskiitu, nagu see on vajalik juhul, kui kõne all on „ühiselt kokku lepitud tegevuskavad või muud võrdväärsed dokumendid“, mida nimetatakse 5 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 3 lõikes 2 liidu toetuse prioriteetide määramise peamiseks lähtepunktiks.

Ei kohaldata.

Need tekstid koostati pärast põhjalikku konsulteerimist komisjoni asjaomaste talituste ja liikmesriikide esindajatega ELi nõukogu Magribi ja Mašriki töörühmas ning pärast arutelusid Egiptuse partneritega.

Konsultatsioonid kodanikuühiskonna sidusrühmadega algasid 2016. aasta veebruaris ning toimusid Kairos ja Brüsselis. Saadud vastustest nähtus peamiselt vajadus edendada Egiptuse poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu protsessi käigus jätkuvalt inimõigusi ja kodanikuühiskonna rolli. Veel üks oluline punkt oli vajadus vormida Egiptuse põhiseaduses sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste tagamine õigusaktideks. Kõiki neid punkte on lisatud tekstis arvesse võetud.

Nimetatud konsultatsioonid toimusid kooskõlas läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika suundadega.

Asjakohane oskusteave oli täielikult olemas ELi peakorteris Brüsselis ja ELi delegatsioonis Egiptuses (Kairos).

Ei kohaldata.

Ei kohaldata.

Mõju põhiõigustele Euroopa Liidu liikmesriikides puudub.

Mõju põhiõigustele Egiptuses on eeldatavasti positiivne, võttes arvesse, et Egiptuse valitsuse partnerluse prioriteetidega ette nähtud kohustused hõlmavad muu hulgas demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste kui kõigi Egiptuse kodanike põhiseaduslike õiguste edendamist kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega. Teisalt on EL võtnud endale kohustuse pakkuda Egiptusele toetust nimetatud kohustustele seaduste kuju andmisel.

Samuti toetab ja suurendab EL Egiptuse suutlikkust kaitsta rändajate õigusi ja pakkuda kooskõlas rahvusvaheliste normidega kaitset neile, kellel on sellele õigus, samuti Egiptuse jõupingutusi, et kaitsta sotsiaalsete turvavõrkude ja sotsiaalkaitsega sotsiaalselt tõrjutud rühmi majandusreformide võimaliku negatiivse mõju eest. Lisaks sellele jätkavad EL ja Egiptus aktiivset kaasaaitamist maaelu ja linnade arengule ning põhiteenuste osutamise parandamist, pöörates erilist tähelepanu hariduse (sealhulgas tehnilise ja kutseõppe) moderniseerimisele ning tervisesüsteemidele. ELi ja Egiptuse koostöö üks põhimõtteid on anda noortele ja naistele õigused ja võimalus majanduses ja valitsemises kaasa rääkida.

EL ja Egiptus kohustuvad töötama koos kodanikuühiskonnaga, et aidata tõhusalt kaasa poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu protsessile. Lisaks sellele süvendavad EL ja Egiptus omavahelist poliitilist dialoogi demokraatia ja inimõiguste valdkonnas.

Ei ole muud mõju eelarvele kui see, mis on nähtud ette ELi varasemates rahvusvahelistes kohustustes. Igasugune täiendav mõju eelarvele määratletakse eraldi ettepanekutega, nagu ettepanek Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ühtse toetusraamistiku (2017–2020) kohta.

Vastavalt kehtivale assotsieerimislepingule hakatakse ELi-Egiptuse partnerluse prioriteetide rakendamise üle tegema korrapärast järelevalvet läbivaatamismehhanismide ning ELi ja Egiptuse kahepoolse koostöö raames.