ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)

27. november 2024 ( *1 )

Keskkond ja inimeste tervise kaitse – Määrus (EÜ) nr 1272/2008 – Teatavate ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine – Delegeeritud määrus (EL) 2022/692 – Aine 1,1,1-trimetüül-N-(trimetüülsilüül)silaanamiini hüdrolüüsisaadused ränidioksiidiga; töödeldud pinnaga pürogeenne sünteetiline amorfne nanovormis ränidioksiid ühtne klassifikatsioon ja märgistus – Aine ohuklassi „mürgisus sihtelundi suhtes (korduv kokkupuude)“ klassifitseerimise kriteeriumid – Klassifitseerimise asjakohasus – Avaliku konsultatsiooni korraldamata jätmine ECHA riskihindamise komitee arvamuse osas – Institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe – Mõjuhinnangu puudumine

Kohtuasjas T‑449/22,

Evonik Operations GmbH, asukoht Essen (Saksamaa), esindajad: advokaadid T. Delille ja N. Kuśnierkiewicz,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Farley ja R. Lindenthal,

kostja,

keda toetab

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: W. Broere ja J.-P. Trnka,

menetlusse astuja,

ÜLDKOHUS (kuues koda),

koosseisus: koja president M. J. Costeira (ettekandja), kohtunikud M. Kancheva ja P. Zilgalvis,

kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 15. detsembri 2023. aasta menetlust korraldavat meedet,

arvestades 8. veebruari 2024. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1

Hageja Evonik Operations GmbH palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 16. veebruari 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/692, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT 2022, L 129, lk 1; edaspidi „vaidlustatud määrus“), osas, mis puudutab aine 1,1,1-trimetüül-N-(trimetüülsilüül)silaanamiini hüdrolüüsisaadused ränidioksiidiga; töödeldud pinnaga pürogeenne sünteetiline amorfne nanovormis ränidioksiid (edaspidi „silaanamiin“) ühtset klassifikatsiooni ja märgistust.

I. Vaidluse taust

2

Hageja on Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, kes toodab silaanamiini.

3

Silaanamiin on sünteetilise amorfse ränidioksiidi (edaspidi „SAS“) tüüp, mille molekulaarvalem on „[SiO2]n-[OSI(CH3)3]m“ ning mida on töödeldud hüdrofoobsuse eesmärgil. SASe kasutatakse – sealhulgas töödeldud pinnaga kujul – mitmesugustes toodetes, näiteks meditsiini- ja farmaatsiatoodetes, toiduainetes ja kosmeetikas, ning mitmes tööstusrakenduses selliste eri süsteemide tugevdus- ja tihendusainetena nagu elastomeerid, vaigud ja tindid.

4

Silaanamiin on samuti toimeaine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT 2012, L 167, lk 1), tähenduses.

5

Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (riiklik toidu-, keskkonna- ja tööohutusamet, ANSES, Prantsusmaa, edaspidi „pädev Prantsuse asutus“) esitas 17. detsembril 2018 Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1), artikli 37 lõikele 1 ettepaneku silaanamiini ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kehtestamiseks (edaspidi „klassifikatsiooni ettepanek“), mille kohaselt see kuulub ohuklassi „mürgisus sihtelundi suhtes (korduv kokkupuude)“ (edaspidi „ohuklass STOT RE“) 2. kategooriasse. Klassifikatsiooni ettepanek sisaldas märget „2. versioon“.

6

Ajavahemikul 4. märtsist kuni 3. maini 2019 esitas mitu asjaomast isikut vastavalt määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikele 4 oma märkused klassifikatsiooni ettepaneku kohta.

7

ECHA riskihindamise komitee (edaspidi „komitee“) võttis 5. detsembril 2019 määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 4 alusel vastu arvamuse (edaspidi „komitee arvamus“). Selles arvamuses tegi komitee ettepaneku klassifitseerida silaanamiin ohuklassi STOT RE ohulause koodiga „H373“ (kopsud) (sissehingamine) 2. kategooriasse ning ägeda mürgisuse ohuklassi sissehingamisel (H330), mille ägeda mürgisuse hinnang on 0,45 milligrammi liitri kohta (mg/L), 2. kategooriasse.

8

Ajavahemikul 3.–17. veebruarini 2020 korraldati avalik konsultatsioon silaanamiini klassifitseerimise kohta ägeda mürgisuse ohuklassi.

9

Euroopa Komisjon võttis komitee arvamuse alusel 16. veebruaril 2022 vastu vaidlustatud määruse. Selle määrusega lisati silaanamiin määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3 ning selle ühtseks klassifikatsiooniks ja märgistuseks määrati ohuklassi STOT RE 2. kategooria ohukoodiga „H373“ (kopsud) (sissehingamine) ja ohupiktogrammi koodiga „GHS 08Wng“ (edaspidi „vaidlustatud klassifikatsioon“).

10

Seevastu on vaidlustatud määruses märgitud, et komitee arvamuses soovitatud silaanamiini klassifikatsiooni ägeda mürgisuse ohuklassi 2. kategooriasse ei tule kanda määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3, kuna komisjon oli hinnanud saadud uusi teaduslikke andmeid ja leidis, et komitee peab neid veel analüüsima.

II. Poolte nõuded

11

Hageja palub Üldkohtul:

–

tühistada vaidlustatud määrus vaidlusaluse klassifikatsiooni osas;

–

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

12

Komisjon, keda toetab ECHA, palub Üldkohtul:

–

jätta hagi rahuldamata;

–

mõista kohtukulud välja hagejalt.

III. Õiguslik käsitlus

13

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks neli väidet:

–

esimese väite kohaselt on tehtud ilmselged hindamisvead ja rikutud aine ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse klassifitseerimise kriteeriume;

–

teise väite kohaselt on rikutud ühtlustatud klassifitseerimise- ja märgistamismenetlust;

–

kolmanda väite kohaselt on komisjon rikkunud kohustust kontrollida vaidlustatud klassifikatsiooni asjakohasust;

–

neljanda väite kohaselt oli jäetud mõju hindamata.

A.   Sissejuhatavad märkused ainete ohuklassi STOT RE ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse kohta

14

Sissejuhatavalt tuleb tõdeda, et määruse nr 1272/2008 põhjenduse 1 ja artikli 1 lõike 1 kohaselt on määruse eesmärk tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ainete, segude ja teatavate toodete vaba liikumine liidu turul. Nagu nähtub eelkõige määruse põhjendustest 5–8, 10 ja 27, on selle määruse eesmärk kindlaks määrata, milliste ainete olemuslike omaduste põhjal tuleks ained ohtlikeks klassifitseerida, et määrata õigesti kindlaks ainete ja (neid sisaldavate segudega) kaasnevad ohud ja neist nõuetekohaselt teavitada. Selleks on määrusega vastavalt selle määruse artikli 1 lõike 1 punktile a soovitud eeskätt „ühtlusta[da] ainete ja segude klassifitseerimise kriteeriumid ning ohtlike ainete ja segude märgistamise ja pakendamise eeskirjad“.

15

Peale selle nähtub määruse nr 1272/2008 põhjendustest 4–8, et liidu seadusandja soovis klassifitseerimise ja märgistamiskriteeriumide ühtlustamisele kogu maailmas kaasa aidata mitte üksnes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni tasandil, vaid ka rahvusvaheliselt kokkulepitud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteemi (edaspidi „GHS“) kriteeriumide inkorporeerimisega liidu õigusesse. Selleks on selle määruse I lisas identselt ära toodud peaaegu kõik GHSi sätted (22. novembri 2017. aasta kohtuotsus komisjon vs. Bilbaína de Alquitranes jt,C‑691/15 P, EU:C:2017:882, punkt 42).

16

Ohtlike ainete ja segude klassifitseerimise kohta tuleb meenutada, et määruse nr 1272/2008 artikli 3 kohaselt on määruse I lisas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele vastav aine või segu ohtlik ja klassifitseeritakse ühte nimetatud lisas loetletud ohuklassidest.

17

Sellega seoses on määruse nr 1272/2008 V jaotises ette nähtud ainete klassifikatsiooni ja märgistuse kogu liidus ühtlustamise menetlus, mis viiakse läbi ainete suhtes, mis vastavad I lisas sätestatud kriteeriumidele seoses määruse artikli 36 lõikes 1 nimetatud ohtudega, sealhulgas seoses reproduktiivtoksilisuse ohuga. See määrus näeb samuti, eeskätt artiklites 5, 9 ja 13, tootjatele, importijatele ja allkasutajatele ette iseklassifitseerimise kohustuse nii ainete kui ka segude puhul.

18

Ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamise menetluse algatab liikmesriigi pädev asutus või aine tootjad, importijad või allkasutajad, esitades ECHA‑le ettepaneku selle aine ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kehtestamiseks vastavalt määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõigetele 1 ja 2. Seejärel võtab komitee „esitatud ettepaneku kohta vastu arvamuse, […] andes asjaomastele isikutele võimaluse märkusi esitada“, ning ECHA „edastab nimetatud arvamuse koos võimalike märkustega komisjonile“ kooskõlas sama artikli 37 lõikega 4. Lõpuks, kui komisjon leiab, et asjaomase aine klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamine on asjakohane, võtab ta kooskõlas selle määruse artikli 37 lõikega 5 ja artikliga 53a vastu delegeeritud õigusakti VI lisa muutmiseks, et lisada kõnealune aine ühes vastava klassifikatsiooni ja vastavate märgistuselementidega VI lisa 3. osa tabelisse 3.

19

Lisaks tuleb meenutada, et määrus nr 1272/2008 käsitleb ainetega seotud ohu hindamist ning seda hindamist tuleb eristada riskihindamisest, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1). Ohu hindamine on riskianalüüsi – mis on spetsiifilisem – esimene etapp. Nii ei tohi ainete olemuslike omadustega seotud ohu hindamine olla piiratud spetsiifilise kasutamise tingimustega nagu riskianalüüsi korral ja seda saab kehtivalt teha sõltumata aine kasutuskohast (labor vm) või ainega kokkupuute võimalikest tasemetest (vt selle kohta 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Nickel Institute, C‑14/10, EU:C:2011:503, punktid 81 ja 82).

20

Mis puudutab ohuklassi STOT RE, siis see on ette nähtud määruse nr 1272/2008 I lisa 3. osa punktis 3.9.

21

Täpsemalt on määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.1.1 sätestatud:

„[Ohuklass STOT RE] – konkreetne sihtelundit mõjutav mürgine toime, mis ilmneb pärast korduvat kokkupuudet aine või seguga. See hõlmab kõiki märkimisväärseid toimeid tervisele, mis võivad nii pöörduvalt kui pöördumatult, koheselt ja/või hiljem elundite toimimist halvendada. Kuid siia ei kuulu toksilised toimed, mida on eraldi käsitletud punktides 3.1–3.8 ja 3.10.“

22

Mis puudutab ohukategooriaid, siis tuleneb määruse nr 1272/2008 punktist 3.9.2.1 ja selle I lisa tabelist 3.9.1, et ohuklassi STOT RE klassifitseeritakse täheldatud toime laadi ja tugevuse põhjal kahte kategooriasse, st 1. ja 2. kategooriasse.

23

Täpsemalt 2. kategooria hõlmab aineid, mille kohta loomuuringutest saadud tõendusmaterjali põhjal võib oletada, et need võivad korduva kokkupuute tagajärjel inimeste tervist kahjustada. Ained klassifitseeritakse sellesse kategooriasse katseloomadega tehtud uuringute tulemuste põhjal, mis näitavad inimeste tervist oluliselt mõjutava märkimisväärse toksilise toime teket üldiselt mõõduka kokkupuutesisalduse korral.

B.   Sissejuhatavad märkused Üldkohtu kontrolli intensiivsuse kohta

24

Mis puudutab Üldkohtu tehtava kontrolli intensiivsust, siis tuleb tõdeda, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb selleks, et komisjonil oleks võimalik klassifitseerida ainet määruse nr 1272/2008 alusel, ja võttes arvesse keerulist laadi teaduslikke ja tehnilisi hinnanguid, mida ta peab andma, tunnustada komisjoni ulatuslikku kaalutlusruumi (vt 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus komisjon vs. Bilbaína de Alquitranes jt, C‑691/15 P, EU:C:2017:882, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Sellise kaalutlusõiguse kasutamine ei jää sellegipoolest kohtu kontrolli alt välja. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb nimelt, et sellise kontrolli raames tuleb liidu kohtul kontrollida menetlusnormidest kinnipidamist, komisjoni poolt aluseks võetud faktiliste asjaolude sisulist õigsust, nende asjaolude hindamisel ilmselgete vigade puudumist ja võimu kuritarvitamise puudumist (vt 18. juuli 2007. aasta kohtuotsus Industrias Químicas del Vallés vs. komisjon, C‑326/05 P, EU:C:2007:443, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Eelkõige juhul, kui üks pool väidab, et pädev institutsioon on teinud ilmselge hindamisvea, peab liidu kohus kontrollima, kas see institutsioon on hinnanud hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid asjaolusid, millel see hinnang põhineb. See hoolsuskohustus on nimelt hea halduse põhimõtte lahutamatu osa ja seda kohaldatakse üldiselt liidu ametiasutuste tegevusele (vt 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus komisjon vs. Bilbaína de Alquitranes jt, C‑691/15 P, EU:C:2017:882, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Liidu kohtu kontrolli piiramine ei mõjuta pealegi kohtu kohustust kontrollida esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja omavahelist kokkusobivust, ning kontrollida ka, kas tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas need toetavad järeldusi, mis nendest on tehtud (vt selle kohta 6. novembri 2008. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, C‑405/07 P, EU:C:2008:613, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Mis lisaks puutub hinnangu andmist teadusuuringutele, siis on Üldkohus juba märkinud, et tuleb tunnustada komisjoni ulatuslikku kaalutlusruumi selliste uuringute hindamisel ning niisuguste uuringute valiku puhul, millele tuleb anda teiste ees eelisseisund sõltumata nende kronoloogilisest järjestusest. Nii ei ole piisav, kui hageja viitab teadusuuringu usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks asjaolule, et tegemist on vanema uuringuga, vaid tal tuleb selleks esitada ka piisavalt täpsed ja objektiivsed andmed, mis toetavad väidet, et võimalikud viimase aja teaduslikud arengud seavad sellise uuringu järelduste paikapidavuse kahtluse alla (vt selle kohta 24. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Deza vs. komisjon, T‑400/17, ei avaldata, EU:T:2018:712, punkt 95).

29

Tuleb lisada, et tuvastamaks administratsiooni ilmselget viga keeruliste faktiliste asjaolude hindamisel, mis õigustab vaidlustatud akti tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, et muuta aktis aluseks võetud faktilistele asjaoludele antud hinnangud ebausutavaks. Kui see usutavuse hindamine välja arvata, ei ole Üldkohtul õigust asendada akti autori poolt keerulistele faktilistele asjaoludele antud hinnangut enda omaga (vt 5. juuli 2023. aasta kohtuotsus TIB Chemicals vs. komisjon, T‑639/20, ei avaldata, EU:T:2023:374, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Need on kaalutlused, mida arvestades tuleb analüüsida hageja väiteid.

C.   Esimene väide, et on tehtud ilmselged hindamisvead ja rikutud aine ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse klassifitseerimise kriteeriume

31

Esimeses väites leiab hageja sisuliselt, et vaidlustatud klassifikatsiooniga seoses tehti ilmselged hindamisvead ja see ei vasta ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse klassifitseerimise kriteeriumidele.

32

Esimene väide jaguneb kolmeks osaks. Esimese väiteosa kohaselt puudub silaanamiinil konkreetne mürgine toime kopsudele, teise väiteosa kohaselt põhineb täheldatud mõju interpolatsioonil, mis ei vasta ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse klassifitseerimise kriteeriumidele, ja kolmanda väiteosa kohaselt puudub silaanamiinil kahjulik mõju tervisele.

33

Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades peab Üldkohus otstarbekaks analüüsida kõigepealt esimese väite kolmandat osa, seejärel esimest osa ja lõpuks teist osa.

1. Kolmas väiteosa, mille kohaselt puudub silaanamiinil kahjulik mõju tervisele

34

Esimese väite kolmandas osas väidab hageja sisuliselt, et vaidlustatud klassifikatsioon ei põhine kahjulikul toimel määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9 tähenduses. Eelkõige väidab ta, et komitee arvamuses ei ole välja toodud ühtegi mõju, mis õigustaks sellist klassifitseerimist. Ta lisab, et ükski komitee arvamuses esitatud järeldus ei vasta määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9 ette nähtud kriteeriumidele.

35

Arvestades hageja argumente, tuleb esiteks analüüsida mõju, mis õigustab aine klassifitseerimist ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse; teiseks kontrollida, kas komitee arvamuses toodi välja mõju, mis õigustas vaidlustatud klassifikatsiooni, ning kolmandaks analüüsida, kas täheldatud mõju võis õigustada seda klassifikatsiooni.

a) Sissejuhatavad märkused mõju kohta, mis õigustab aine klassifitseerimist ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse

36

Nagu nähtub eespool punktist 21, tähistab ohuklass STOT RE määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.1.1 kohaselt konkreetset sihtelundit mõjutavat mürgist toimet, mis ilmneb pärast korduvat kokkupuudet aine või seguga ja hõlmab kõiki märkimisväärseid toimeid tervisele, mis võivad nii pöörduvalt kui pöördumatult, koheselt ja/või hiljem elundite toimimist halvendada.

37

Määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.1.2 kohaselt identifitseerib ohuklass STOT RE ained, mis kuuluvad sihtelundit mõjutavate mürkainete hulka ning mis võivad seetõttu olla ohtlikud ainega kokkupuutuvate inimeste tervise suhtes.

38

Määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.1.3 kohaselt hõlmab selline kahjulik toime pidevat ja kindlakstehtavat mürgist toimet inimestele või katseloomade puhul toksikoloogiliselt olulisi muutusi, mis mõjutavad koe/elundi funktsiooni või morfoloogiat või põhjustavad tõsiseid muutusi organismi biokeemias või hematoloogias, kui need muutused on inimeste tervise seisukohalt olulised.

39

Määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.2.7 on täpsustatud eeskirjad toime kohta, mille alusel aine klassifitseeritakse sihtelundi suhtes mürgiseks korduva kokkupuute tagajärjel.

40

Eelkõige nähtub määruse nr 1272/2008 I lisa punktist 3.9.2.7.1, et klassifitseerimist toetab usaldusväärne tõendusmaterjal pideva ja kindlakstehtava mürgise toime kohta, mis on tekkinud pärast korduvat kokkupuudet ainega.

41

Määruse nr 1272/2008 I lisa punkt 3.9.2.7.3 näeb ette sellise mõju näitliku loetelu, mis õigustab aine klassifitseerimist ohuklassi STOT RE.

42

Kui katseloomadega korraldatud uuringute puhul toetutakse ainult toime täheldamisele, pööramata tähelepanu kokkupuuteajale ja annusele/sisaldusele, unustatakse lisaks määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.9.1 kohaselt üks toksikoloogia põhialustest: kõik ained on potentsiaalselt mürgised ja nende mürgisus sõltub annusest/sisaldusest ning kokkupuute kestusest. Katseloomadega korraldatud uuringutes osutavad katsesuunised enamikul juhtudel piirannuse ülemmäärale.

43

Selles kontekstis on määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.2.9.2 täpsustatud, et otsuse tegemist aine klassifitseerimise vajalikkuse ja taseme (1. kategooria või 2. kategooria) kohta lihtsustavad annuse/sisalduse suunisväärtused, millega hinnatakse annust/sisaldust, mille märkimisväärne toime tervisele on tõestatud. Põhiargument suunisväärtuste toetuseks on see, et kõik ained on potentsiaalselt toksilised ning seepärast on vaja mõistlikku annust/sisaldust, mille ületamisel võiks tunnistada toksilise toime teatava taseme saavutamist. Samuti korraldatakse katseloomadega korduva annuse katseid nii, et katse eesmärgi optimeerimiseks kutsutakse esile mürgisus kõige suurema kasutatud annuse juures, ning seetõttu näitab enamik uuringuid teatavat toksilisust vähemalt kõige suurema annuse kasutamisel. Seetõttu tuleb arvestada mitte ainult seda, milline toime katse jooksul ilmnes, vaid ka seda, mis annuse/sisalduse kasutamisel see ilmnes ning kui oluline see on inimeste jaoks.

44

Nii on määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.2.9.3 ette nähtud, et kui loomkatsetes on täheldatud märkimisväärset mürgist toimet, mis näitab klassifitseerimise vajalikkust, võib kokkupuuteaja ning annuse/sisalduse kaalumine, mille juures nimetatud toime ilmnes, koos soovitatavate suunisväärtustega anda kasulikku teavet, mis aitab hinnata klassifitseerimise vajadust (kuna toksiline toime on ohtlike omaduste ja samuti kokkupuute kestuse ja annuse/sisalduse tagajärg).

45

Lisaks võib määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.9.4 kohaselt klassifitseerimise vajalikkuse otsuse langetamist mõjutada annuse/sisalduse suunisväärtus, mille korral või millest ülalpool on täheldatud märkimisväärset mürgist toimet.

46

Määruse nr 1272/2008 I lisa tabelis 3.9.3 on nii esitatud abistavad suunisväärtused 2. kategooriasse klassifitseerimisel.

47

Sissehingamiskatsete puhul sõltuvad suunisväärtused aine vormist. Mis puudutab konkreetselt tolmu, siis need on ette nähtud määruse nr 1272/2008 I lisa tabeli 3.9.3 viimases reas.

48

Neid kaalutlusi arvestades tuleb analüüsida, kas komitee tõi välja mõju, mis õigustab vaidlustatud klassifikatsiooni.

b) Mõju, mis on välja toodud komitee arvamuses ja mis õigustab vaidlusalust klassifikatsiooni

49

Hageja väidab, et kui ohuklass STOT RE ei põhine aine klassifitseerimist õigustava mõju ammendaval loetelul, peab komitee täpsustama mõju, millel tema arvamus põhineb. Käesoleval juhul ei ole komitee arvamuses aga välja toodud ühtegi mõju, mis vastaks määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.7 kriteeriumidele.

50

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

51

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et komitee arvamus sisaldab ohuklassi STOT RE käsitlevas osas jaotist pealkirjaga „Hindamine ja võrdlus klassifitseerimise kriteeriumidega“, kus on esiteks ära toodud kokkuvõtlik tabel asjakohastest uuringutest ja teiseks nende uuringute analüüs.

52

Mis puudutab kokkuvõtlikku tabelit asjakohastest uuringutest, siis komitee arvamuses on esitatud korduva dooside sissehingamise toksilisuse uuringute tulemused klassifikatsiooni ettepanekus ja avalikes teostes käsitletud kolme SASi hüdrofoobse vormi kohta, mis keskenduvad eelkõige kopsudele.

53

Tabel, mis võtab kokku asjakohased uuringud, on jagatud kolmeks osaks, millest esimene sisaldab teavet kasutatud uuringute ja loomaliikide kohta, teine katsemeetodite ja -ainete kohta (selles rubriigis on märgitud kasutatud aine annus ja sisaldus ning katseaeg) ning kolmas täheldatud tulemusi.

54

Mis puudutab asjakohaste uuringute analüüsi, siis kõigepealt on komitee arvamuses üksikasjalikult kirjeldatud uuringute tulemusi, mainides eelkõige respiratoorset distressi, millest sai keskmise annuse korral keskmise tugevusega düspnoe; ebakorrapärast hingamist; ajutist põletikku, eelkõige alveoolide piirkonnas, ning kopsude, mõnel juhul ka keskseinandi lümfisõlmede ning harvem nina haavu; interstitsiaalset fibroosi; kopse drenaaživate keskseinandi lümfisõlmede histiotsütoosi; fibrogeneesi ja kopsukoe struktuurset remodelatsiooni, mis võivad minna fibroosini.

55

Seejärel järeldatakse komitee arvamuses, et „[m]is puudutab täheldatud mõju, siis on kopsufunktsiooni (hingamine) teatavaid muutusi täheldatud enamikus hüdrofoobsete SASide annuste korduva sissehingamise uuringutes“. Ta lisab, et „[h]üdrofoobsetest SASidest tulenev toime kajastab kopsukoe põletikku (peamine täheldatud mürgisuse mehhanism) kombineerituna kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon)“. Ta märgib, et „[k]una põhiuuringus 2 on muid kahtlusi seoses fibroosi esinemise või puudumisega“, on klassifikatsiooni ettepanek õigustatud.

56

Nendest komitee arvamuses sisalduvatest hinnangutest nähtub, et toime, mis õigustas vaidlustatud klassifitseerimist, on kopsufunktsiooni (hingamine) muutused, hüdrofoobsetest SASidest tulenev toime, mis kajastab kopsukoe põletikku (peamine täheldatud mürgisuse mehhanism), kombineerituna kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon), ja fibroos.

57

Sellest järeldub, et vastupidi hageja väidetele tõi komitee oma arvamuses välja mõju, mis õigustab vaidlustatud klassifikatsiooni.

58

Kuigi hageja väidab, et komitee võttis mõju kindlakstegemisel arvesse uuringuid, mida ei olnud klassifikatsiooni ettepanekus nimetatud, tuleb meenutada, et määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.1 kohaselt klassifitseeritakse ained ohuklassi STOT RE eksperdiarvamuse alusel, mis põhineb „kogu kättesaadava tõendusmaterjali“ kaalukuse hindamisel. Piiranguteta viitest „kogu kättesaadavale tõendusmaterjalile“ piisab, et asuda seisukohale, et komitee võis viga tegemata arvesse võtta kõiki kättesaadavaid uuringuid, sealhulgas neid, mida ei olnud klassifikatsiooni ettepanekus nimetatud.

59

Seega tuleb analüüsida, kas komitee arvamuses täheldatud mõju sai õigustada vaidlustatud klassifikatsiooni.

c) Vaidlustatud klassifikatsiooni õigustatus komitee arvamuses täheldatud toime alusel

60

Hageja märgib, et komitee arvamus põhineb järeldustel, mis ei vasta määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9 ette nähtud kriteeriumidele. Tema sõnul ei toeta ükski uuring fibroosi puudutavaid hinnanguid. Pealegi ei muuda uuringutes täheldatud muu mõju kopsufunktsiooni, kuna tegemist on kohanemisreaktsiooniga suure hulga sissehingatud osakeste sadestumisele, ning see ei ole seotud ühegi suunisväärtusega. Lisaks räägivad sellise mõju olulisusele inimeste tervise seisukohast vastu epidemioloogilised uuringud.

61

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

62

Käesoleval juhul tuleb märkida, et nagu nähtub eespool punktist 56, kuulub fibroos komitee arvamuses tuvastatud nende toimete hulka, mis õigustasid vaidlustatud klassifikatsiooni.

63

Fibroosi on mainitud määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.7.3 alapunktis e nende toimete mitteammendavas loetelus, mis õigustavad aine klassifitseerimist ohuklassi STOT RE.

64

Siiski tuleb märkida, et nagu väidab hageja, ei saanud fibroos iseenesest õigustada vaidlustatud kvalifikatsiooni. Nimelt tuleneb komitee arvamusest, et olemasolevad andmed ei olnud piisavad järeldamaks, et vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 3.9.2.7.1 oli fibroos tekkinud pärast korduvat kokkupuudet silaanamiiniga. Sellega seoses piisab, kui märkida, et komitee arvamuses on täpsustatud, et „esitatud interstitsiaalset fibroosi ja muud uuringus A6.4.3_01 välja toodud soovimatud tõsised histopatoloogilised leiud on muutunud küsitavaks, arvestades uuringu Weber jt (2018) järelduste ümberhindamist“ ning et „[ü]mberhindamise tulemusel järeldati, et ühtegi fibroosi juhtumit ei tuvastatud“. Ta möönab selles osas, et fibrogenees on „uuringu Weber jt (2018) peamine tuvastus“ ning et „kokkupuutest tingitud fibrogeneesi ja kopsukoe struktuurset remodelatsiooni, mis on pöörduvad, […] ei saa välistada kui kahjulikku toimet, mis võib muutuda fibroosiks, kui kokkupuude jätkub ja kui esineb mõni muu kahjulik haigus, näiteks põletik“. Ta lisab, et „interstitsiaalset fibroosi on mainitud ka uuringus Dow Corning (1972), mis käsitleb [ühe] aasta pikkust uuringut ahvidega (uuring nr 4, mida analüüsiti uuringutes Beckeris jt (2013) ja ECETOC (2006))[…], kuid kättesaadavad on vaid väga vähesed uuringu üksikasjad“ ja et „esialgsed tulemused […] ei ole kättesaadavad“. Lisaks märgib ta, et „uuringus Wacker (1998) (uuring 6), mis käsitleb 13 nädala pikkust uuringut rottidega ja mida analüüsiti uuringus ECETOC (2006), ei ole ühtegi viidet (interstitsiaalsele fibroosile iseloomulikule) birefraktsioonile“ ning et „[u]uringu Wacker (1998) esialgsed tulemused (mida ECETOC peab usaldusväärseks) ei ole kahjuks kättesaadavad“.

65

Eespool punktist 56 nähtub siiski ka see, et komitee arvamus tugineb kolmele muule toimele, milleks on kopsufunktsiooni (hingamine) muutused, hüdrofoobsetest SASidest tulenev toime, mis kajastab kopsukoe põletikku (peamine täheldatud mürgisuse mehhanism), kombineerituna kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon), mille kohta ta täpsustab, et „[s]uurem osa toimest kadus taastumise käigus, mis viitab ilmselgelt pöörduvusele“, et „[a]inuüksi põletikulist toimet võib pidada kohanevaks (kompenseerivaks) muutuseks“, kuid „soovimatu toime ja kliiniline mürgisus (st hingamise muutumine) jäid pärast kokkupuute lõppemist edasi kestma“.

66

Hageja ei vaidle vastu sellise toime olemasolule.

67

Siiski väidab ta esiteks sisuliselt, et see toime ei õigusta vaidlustatud klassifikatsiooni.

68

Ühelt poolt märgib hageja, et ekspertrühmale „REACH- ja CLP-määrust puudutavas osas pädevad asutused“ (edaspidi „CARACAL“) saadetud kommentaarides tõi tööstus esile asjaolu, et „kopsude puhul pärast AEROSIL® R 974 sissehingamist kirjeldatud toime kujutab endast kopsude tüüpilist kohanemisreaktsiooni suure hulga sissehingatud osakeste sadestumisele“ ning et „suure hulga võõrkehade sadestumine kopsudes kutsub esile põletikulise reaktsiooni, mille eesmärk on sadestusest puhastuda“, et „[s]ee põletikuline reaktsioon võib edasi kesta tükk aega pärast sissehingamisel osakestega kokkupuute lõppu“, „[k]uid seda põletikulist reaktsiooni peetakse normaalseks, kui see ei halvene ja sellega kaasneb osakestest tõhus puhastumine“. Hageja arvates täheldatakse põletikulist reaktsiooni tavaliselt sissehingamisel korduvat kokkupuudet käsitlevates uuringutes pärast korduvat kokkupuudet suure annuse/sisaldusega, kuid see ei ole kahjulik mõju tervisele ning kopsufunktsiooni muutust ei täheldatud.

69

Sellega seoses piisab meenutamisest, et nagu nähtub eespool punktist 36, hõlmab ohuklass STOT RE määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.1.1 kohaselt kõiki märkimisväärseid toimeid tervisele, mis võivad nii pöörduvalt kui pöördumatult, koheselt ja/või hiljem elundite toimimist halvendada.

70

Seega, isegi kui eeldada, et täheldatud toime kujutab endast kopsude kohanemisreaktsiooni suure hulga osakeste sadestumisele ning on seega pöörduv, võis komitee määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.1.1 alusel selle mõju alusel määrata vaidlustatud klassifikatsiooni.

71

Igal juhul tuleb tõdeda, et komitee arvamuses on tõepoolest tunnistatud, et esineb hüdrofoobsetest SASidest tulenev toime, mis kajastab kopsukoe põletikku. Samas on selles arvamuses täpsustatud, et selline toime on kombineeritud teiste toimetega, nimelt kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon), ja et „[a]inuüksi põletikulist toimet võib pidada kohanevaks (kompenseerivaks) muutuseks“.

72

Vastupidi lähenemisviisile, mida hageja kasutas fibroosi puhul, ei ole ta aga esitanud ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla toime, mis seisneb kudede morfoloogilises reaktsioonis (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon).

73

Sellest järeldub, et isegi kui eeldada, et vaidlustatud klassifikatsiooni ei saa õigustada hüdrofoobsetest SASidest tulenev toime, mis kajastab kopsukoe põletikku, ei ole hageja tõendanud, et see on nii ka kudede morfoloogilise reaktsiooni (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon) puhul.

74

Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, et muuta komitee arvamuses esitatud hinnangud vastavalt eespool punktis 29 viidatud kohtupraktikale ebausutavaks, ei saa selles kontekstis komiteele ette heita vähemalt seda, et ta õigustas vaidlustatud klassifikatsiooni kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon).

75

Teiselt poolt heidab hageja komiteele ette, et ta ei sidunud täheldatud toimet suunisväärtustega.

76

Sellega seoses tuleb märkida, et nagu nähtub eespool punktist 43, näeb määruse nr 1272/2008 I lisa punkt 3.9.2.9.2 ette suunisväärtused, sest kõik ained on potentsiaalselt mürgised ning on vaja mõistlikku annust/sisaldust, mille ületamisel võiks tunnistada toksilise toime teatava taseme saavutamist. Nagu on märgitud eespool punktides 46 ja 47, on 2. kategooria suunisväärtused tolmu sissehingamise katsete puhul ette nähtud sama lisa tabeli 3.9.3 viimases reas.

77

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et komitee arvamuses on täpsustatud, et „eespool toodud tabelis nimetatud eri uuringutes kasutatud tegelik doos räägib peamiselt silaanamiini 2. kategooriasse klassifitseerimise kasuks, kuigi kahe uuringu (nr 1 ja 6) kohaselt võiks selle klassifitseerida ka 1. kategooriasse ja uuringus nr 2 on märgitud annus samuti 1. kategooria lävi läheduses“.

78

Samuti tuleb märkida, et tabel, mis võtab kokku asjakohased uuringud, näitab ühelt poolt – nagu nähtub eespool punktist 53 – kasutatud aine annust ja sisaldust ning katseaega ning teiselt poolt täpsustab tulemusi ja vastavust kriteeriumidele, mille alusel klassifitseeritakse aine ohuklassi STOT RE 1. ja 2. kategooriasse.

79

Nendest hinnangutest nähtub, et komitee võrdles eri uuringutes kasutatud annuseid/sisaldusi suunisväärtustega, mis on esitatud määruse nr 1272/2008 I lisa tabelis 3.9.2, mis käsitleb 1. kategooriat, ja tabelis 3.9.3, mis käsitleb 2. kategooriat, et sisuliselt järeldada, et enamikus uuringutes kasutatud annused/sisaldused vastavad 2. kategooriasse klassifitseerimise suunisväärtustele.

80

Lisaks tuleb märkida, et vastavusega kriteeriumidele, mille alusel klassifitseeritakse aine ohuklassi STOT RE 1. ja 2. kategooriasse ning mis on esitatud tabelis, mis võtab kokku asjakohased uuringud, käib kaasas joonealune märkus, milles on täpsustatud, et kohaldatakse Haberi inhalatsioonireeglit. Vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 3.9.2.9.5 tähendab see reegel, et standardsest 90‑päevasest mürgisuse uuringust erineva kestusega mürgisuse uuringute puhul toimub suunisväärtuste ekstrapoleerimine arvestusega, et efektiivdoos sõltub otseselt kokkupuute sisaldusest ja kestusest.

81

Sellest tuleneb, et vastupidi hageja väidetule võttis komitee vaidlustatud klassifitseerimisel arvesse annust/sisaldust ja kokkupuute kestust, mille puhul täheldati mõju.

82

Mis puudutab hageja argumenti, et komitee tegi vea, kui ta viitas oma arvamuses kogu aeg suunisväärtustele kui „klassifitseerimise kriteeriumidele“, siis piisab, kui märkida sellega seoses, et lisaks asjaolule, et selline argument kinnitab suunisväärtuste arvesse võtmist, võivad need väärtused mõjutada otsust aine klassifitseerimise vajalikkuse kohta, nagu nähtub eespool punktidest 44 ja 45. Seega ei teinud komitee viga, kui ta viitas oma arvamuses vaidlustatud klassifikatsiooni osas suunisväärtustele.

83

Teiseks märgib hageja, et täheldatud toime olulisusele inimeste tervise seisukohast räägivad vastu teatud epidemioloogilised uuringud, nimelt uuringud Taeger jt (2002), Morfeld jt (2014), Morfeld jt (2016) ning Mei Young jt (2022), mida komitee ei võtnud arvesse.

84

Sellega seoses tuleb tõdeda, et vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 3.9.2.4 põhineb sellise sihtelundit mõjutava mürgise toime hindamine, mis vajab klassifitseerimist, kogu tõendusmaterjali kaalukusel (määruse nr 1272/2008 I lisa punkt 1.1.1); tõendusmaterjal hõlmab inimestega seotud juhtumeid, epidemioloogiat ja katseloomadega tehtud uuringuid.

85

Lisaks näeb määruse nr 1272/2008 I lisa punkt 1.1.1.4, mis käsitleb tõendusmaterjali kaalukust, ette, et kui on olemas andmed nii inimeste kui ka loomade kohta ning nende vahel on vastuolu, tuleb klassifitseerimisotsuse tegemiseks hinnata kummastki allikast pärinevate andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust. Üldiselt seatakse piisavad, usaldusväärsed ja representatiivsed andmed inimeste kohta (sealhulgas epidemioloogilised uuringud, teaduslikult põhjendatud juhtumiuuringud, nagu on sätestatud asjaomases lisas või statistikale tuginevate kogemuste põhjal) võrreldes muude andmetega esikohale. Siiski võib isegi korralikult kavandatud ja läbiviidud epidemioloogiliste uuringute uurimisobjektide arv olla ebapiisav, et avastada suhteliselt harva esinevat, kuid olulist toimet või hinnata võimalikke segavaid tegureid. Inimuuringute puudumine ei tähenda seepärast alati korrektselt tehtud loomuuringute kindlate tulemuste eitamist, kuid sel juhul on vajalik nii inimestelt kui ka loomadelt pärinevate andmete usaldusväärsuse, kvaliteedi ja statistilise üldistatavuse hindamine.

86

Käesolevas asjas, nagu tuvastas komisjon, ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud, on komitee arvamuse viitedokumendis muu hulgas täpsustatud, et „kuigi kättesaadavas epidemioloogilises uuringus ei täheldatud töötajate puhul mingit pikaajalist mõju hingamisteedele (jaotis 10.9, tabel 50), esineb selle uuringu puhul teatav ebakindlus (ränidioksiidi laad, kokkupuute kestus ja tase), mis tingivad selle ebapiisava kaalukuse“, ning et „[s]elles kontekstis ei saa epidemioloogilist uuringut kasutada tõendina toime puudumise kohta ja sellega ei saa välistada toimet kopsudele, mida täheldati rottide puhul“.

87

Vastavalt eespool punktis 28 viidatud kohtupraktikale tuleb aga tunnustada komisjoni ulatuslikku kaalutlusruumi kättesaadavate teadusuuringute hindamisel ning niisuguste uuringute valiku puhul, millele tuleb anda teiste ees eelisseisund sõltumata nende kronoloogilisest järjestusest.

88

Selles kontekstis tuleb märkida, et tõendusmaterjali kaalukuse hindamisel võttis komitee vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 1.1.1.4 arvesse andmeid inimeste kohta, mida ta pidas asjakohaseks, kuid leidis, et need ei ole piisavalt kaalukad, et seada kahtluse alla loomkatsete tulemused.

89

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et ükski hageja argument ei tõenda, et komitee arvamus põhineb järeldustel, mis ei vasta määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9 ette nähtud kriteeriumidele.

90

Ülejäänud osas tuleb märkida, et kuigi hageja väidab, et komitee ei ole tõendanud, mil määral kujutab täheldatud toime endast kahjulikku toimet tervisele määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9 tähenduses, tuleb tõdeda, et komitee arvamuse – eelkõige tabeli, mis võtab kokku need uuringud, selle osa, mis käsitleb eri uuringutes tuvastatud tulemusi, ja nende uuringute analüüsi – kui terviku lugemine võimaldab mõista põhjuseid, miks viimane leidis, et see toime võib õigustada vaidlustatud klassifikatsiooni vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9 ette nähtud kriteeriumidele.

91

Nimelt nähtub eespool punktist 78, et tabeli, mis võtab kokku need uuringud, selles osas, mis käsitleb eri uuringutes tuvastatud tulemusi, on täpsustatud tulemusi ja vastavust kriteeriumidele, mille alusel klassifitseeritakse aine ohuklassi STOT RE 1. ja 2. kategooriasse. Lisaks, nagu nähtub eespool punktist 77, on komitee arvamuses asjakohaste uuringute analüüsi raames täpsustatud, et „eespool toodud tabelis nimetatud eri uuringutes kasutatud tegelik doos räägib peamiselt silaanamiini 2. kategooriasse klassifitseerimise kasuks, kuigi kahe uuringu (nr 1 ja 6) kohaselt võiks selle klassifitseerida ka 1. kategooriasse ja uuringus nr 2 on märgitud annus samuti 1. kategooria lävi läheduses“. Nende punktide koostoimes tõlgendamisest nähtub, et pärast seda, kui komitee oli asjakohastes uuringutes teinud kindlaks toime, kontrollis ta, kas seda täheldati suunisväärtuste korral, mis vastasid määruse nr 1272/2008 I lisa tabelitele 3.9.2 ja 3.9.3. Nagu nähtub aga eespool punktist 45, võivad vastavalt sama lisa punktile 3.9.2.9.4 klassifitseerimise vajalikkuse otsuse langetamist mõjutada annuse/sisalduse suunisväärtused, mille korral või millest ülalpool on täheldatud märkimisväärset mürgist toimet.

92

Kõigest eeltoodust tuleneb, et hageja väidab ekslikult, et komitee arvamus põhineb järeldustel, mis ei vasta määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9 ette nähtud kriteeriumidele.

93

Seega tuleb esimese väite kolmas osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

2. Esimene väiteosa, mille kohaselt puudub silaanamiinil konkreetne mürgine toime kopsudele

94

Esimese väite esimeses osas väidab hageja, et aine klassifitseerimiseks ohuklassi STOT RE peab ainel olema konkreetne mürgine toime, see tähendab toime, mis tuleneb selle aine olemuslikest omadustest. Seda tõlgendust kinnitab tema sõnul 23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725). Käesoleval juhul puudub silaanamiinil konkreetne mürgine toime selles mõttes, et täheldatud toime ei tulene mitte selle aine olemuslikest omadustest, vaid suure hulga asjakohaste uuringute raames sissehingatud osakeste sadestumisest ning neis uuringutes manustatud suurest annusest/sisaldusest.

95

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

96

Kõigepealt tuleb meenutada, et nagu nähtub eespool punktist 36, tähistab ohuklass STOT RE vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 3.9.1.1 konkreetset sihtelundit mõjutavat mürgist toimet, mis ilmneb pärast korduvat kokkupuudet aine või seguga.

97

Mis puudutab mõistet „konkreetne mürgine toime“, siis tuleb märkida, et kuigi määruses nr 1272/2008 ei ole seda määratletud, tuleb seda tõlgendada nii, et see tähistab mürgist toimet, mis konkreetselt mõjutab sihtorganismi tulenevalt korduvast kokkupuutest asjaomase ainega.

98

Nimelt nähtub ühelt poolt määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.1.1 viimasest lausest, et konkreetne mürgine toime, mida on käsitletud sama lisa punktides 3.1–3.8 ja 3.10, ei kuulu selle lisa punkti 3.9 alla.

99

Lisaks on määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.1.6 ette nähtud, et ühekordsest kokkupuutest tekkinud mittesurmav toksiline toime klassifitseeritakse vastavalt punktile 3.8 („Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude“) ning seetõttu seda selle lisa punktis 3.9 ei käsitleta.

100

Sellest tuleneb, et määruse nr 1272/2008 I lisa iga osa käsitleb konkreetset mürgist toimet, mis on seotud teatava ohutüübiga.

101

Teiselt poolt, nagu nähtub eespool punktist 37, identifitseerib ohuklass STOT RE vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 3.9.1.2 ained ja segud, mis kuuluvad sihtelundit mõjutavate mürkainete hulka ning mis võivad seetõttu olla ohtlikud ainega kokkupuutuvate inimeste tervise suhtes.

102

Lisaks tuleb määruse nr 1272/2008 I lisa tabeli 3.9.1 märkuse kohaselt kindlaks teha mürgisuse esmane sihtelund ja klassifitseerida seejärel ained sellele vastavalt, näiteks hepatoksiliseks aineks, neurotoksiliseks aineks jne. Andmeid hinnatakse hoolikalt ja võimaluse korral välistatakse sekundaarne toime (hepatoksiline aine võib avaldada sekundaarset toime närvi- või seedesüsteemile).

103

Eeltoodust tuleneb, et ohuklassi STOT RE eesmärk on klassifitseerida ained siis, kui nende mürgisus mõjutab sihtelundi korduva kokkupuute tagajärjel.

104

Selles kontekstis tuleb märkida, nagu väidab komisjon, et määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.1.1 kasutatud mõiste „konkreetne mürgine toime“ viitab sihtelundile.

105

Ent vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei tulene määrusest nr 1272/2008 seevastu kuidagi, et aine mürgine toime peab olema sellele ainele ainuomane.

106

Nimelt, nagu on märgitud eespool punktis 103, tuleb aine klassifitseerida ohuklassi STOT RE, kui selle mürgisus mõjutab korduva kokkupuute tagajärjel sihtelundit, olenemata sellest, kas aine mürgine mõju on sellele ainuomane või mitte.

107

Lisaks ei sea seda hinnangut kahtluse alla hageja poolt esile toodud analoogia reproduktiivtoksilise ja kantserogeense toime ohuklassidega.

108

Nimelt räägivad määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.7 erinevad sätted reproduktiivtoksilisuse osas eespool punktis 97 kirjeldatud mõiste „konkreetne mürgine toime“ tõlgenduse kasuks.

109

Sellega seoses piisab, kui märkida, et määruse nr 1272/2008 I lisa punktist 3.7.2.2.1 tuleneb, et reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritakse ained, mis avaldavad kahjulikku toimet just suguvõimele. Sellesse kategooriasse ei liigitata aineid, mille kõnesolev toime on üksnes mõne muu toksilise toime sekundaarne mittespetsiifiline tagajärg.

110

Sama kehtib määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.7.2.3.4 kohta, mille kohaselt peaksid loomuuringud andma selgeid tõendeid spetsiifilise reproduktiivtoksilise toime kohta, kui puudub muu süsteemne toksiline mõju.

111

Kantserogeensuse kohta tuleb tõdeda, et kuigi määruse nr 1272/2008 I lisa punktist 3.6.2.2.1 tuleneb, et kantserogeeniks klassifitseeritakse ained, millel on olemuslik omadus põhjustada vähki, ei anna see teavet mõiste „konkreetne mürgine toime“ kohta.

112

Selline tõlgendus ei tulene ka 23. novembri 2022. aasta kohtuotsusest CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725).

113

Nimelt tõlgendas Üldkohus 23. novembri 2022. aasta kohtuotsuse CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725) punktides 138–141 mõistet „olemuslikud omadused“, mis on seotud ohu põhjusega, kuid ei võtnud seisukohta mõiste „konkreetne mürgine toime“ kohta, mis viitab ohu tulemusele.

114

Käesoleval juhul tuleb märkida, et nagu nähtub eespool punktist 9, lisati vaidlustatud määrusega silaanamiin määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osasse 2. kategooria ohuklassiga STOT RE ning ohukoodiga „H373“ (kopsud) (sissehingamine).

115

Seda lisasse kandmist soovitas komitee mitme uuringu põhjal, milles tuvastati, et silaanamiinil on mürgine toime konkreetselt kopsudele. Täpsemalt märkis komitee klassifikatsiooni ettepanekut kokku võttes, et ainega SAS-DDS (Aerosil R974) läbiviidud 14 päeva pikkuse esialgse uuringu (A6.3.3) puhul olid sihtelundiks ilmselgelt kopsud, kuna kõigi annuste puhul täheldati respiratoorset distressi, düspnoed ja kopsude histoloogilisi muutuseid, mis olid seotud alveoolide põletikuga. Ta lisas, et ainega SAS-DDS (Aerosil R974) läbiviidud 90-päevase subkroonilise uuringu (A6.4.3) puhul olid sihtelundiks samuti kopsud Ta tuvastas, et pädev Prantsuse asutus oli teatanud, et pärast kokkupuudet ainega SAS-DDS (Aerosil R974) olid kopsud peamine sihtelund. Selles kontekstis analüüsis komitee hüdrofoobsete SASide korduvast manustamisest tuleneva mürgisuse uuringuid, mis leiti klassifitseerimise ettepanekust ja avalikust kirjandusest ning mis keskendusid peamiselt kopsudele avalduvale mõjule, ning järeldas, et kogu olemasoleva tõendusmaterjali kaalukuse põhjal tuli kinnitada ettepanekut klassifitseerida silaanamiin 2. kategooria ohuklassi STOT RE ohukoodiga „H373“ (kopsud) (sissehingamine).

116

Seega tegi komitee vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 3.9.1.1 õigesti kindlaks silaanamiini põhjustatud mürgise toime, mis mõjutab korduva kokkupuute korral konkreetselt kopse.

117

Tuleb siiski meenutada, et määruse nr 1272/2008 alusel toimuva ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse eesmärk on teabe edastamine ainete olemuslike omadustega seotud ohu kohta (vt 23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punkt 136 ja seal viidatud kohtupraktika).

118

Kuigi mõistet „olemuslikud omadused“ ei ole määruses nr 1272/2008 kasutatud, tuleb seda tõlgendada grammatiliselt nii, et see tähistab ainele loomuldasa omaseid omadusi (23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punkt 138).

119

Mõiste „olemuslikud omadused“ selline tõlgendus on kooskõlas määruse nr 1272/2008 kohase ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse eesmärkide ja esemega, millest tuleneb, et ainult ainele loomuldasa omased omadused peavad viima aine klassifitseerimiseni ohtlikuks tooteks, et nende omadustega seotud ohtu saaks õigesti kindlaks teha ja sellest teavitada. Niisugune tõlgendus on samuti kooskõlas GHSi kriteeriumidega, mis on üle võetud liidu õigusesse (vt eespool punkt 15) ja mille punkti 1.1.1.6 alapunktis b, 1. joonealuses märkuses ning punktis 1.1.3.1.1 on eeskätt tehtud vahet aine olemuslikel omadustel, mida ohtude klassifitseerimise menetlus puudutab, ja muudel omadustel, mis ei ole ainele olemuslikult omased (vt selle kohta 23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punktid 139 ja 140).

120

Peale selle on see tõlgendus kooskõlas asjaoluga, et määruse nr 1272/2008 kohane ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus puudutavad ohtude hindamist, mitte määrusega nr 1907/2006 ette nähtud riskihindamist. Nagu nähtub eespool punktis 19 viidatud kohtupraktikast, ei tohi aine olemuslike omadustega seotud ohtude hindamist piirata konkreetsete kasutustingimuste kaalumisega nagu riskihindamise puhul ning seda saab teha nõuetekohaselt, sõltumata aine kasutamise kohast või võimalikest ainega kokkupuutumise tasemetest (23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punkt 141).

121

Neid kaalutlusi arvestades tuleb analüüsida hageja argumente, mis käsitlevad sisuliselt seda, et täheldatud toime ei tulene mitte silaanamiini olemuslikest omadustest, vaid suure hulga asjakohaste uuringute raames sissehingatud osakeste sadestumisest ning neis uuringutes manustatud suurest annusest/sisaldusest.

a) Hageja argumendid, mille kohaselt täheldatud toime tuleneb suure hulga asjakohaste uuringute raames sissehingatud osakeste sadestumisest

122

Hageja väidab, et täheldatud toime kujutab endast kopsude kohanemisreaktsiooni suure hulga selliste sissehingatud osakeste sadestumisele, mis on tingitud sellest, et asjakohastes uuringutes manustati silaanamiini tolmuna, ja mis on omased kõigile tahketest osakestest koosnevatele ainetele ühine. Ta väidab, et avaliku konsultatsiooni käigus väitis tööstus, et „AEROSIL® R 974 puhul täheldatud toimeks on roti kopsude põletikuliste reaktsioonide tüüpilised markerid pärast pidevat kokkupuudet suure hulga osakestega“. Ta lisab, et CARACALile esitatud kommentaarides märkis tööstus aruteludokumendis pealkirjaga „Thought Starter. New mechanistic study to provide more comprehensive data and a more accurate assessment for particulate substances for regulatory purposes“ (Arutelu algatus. Uus mehhanistlik uuring tahketest osakestest koosnevate ainete kohta täielikumate andmete saamiseks ja nende täpsemaks hindamiseks regulatsiooni eesmärgil), et „[e]randitult kõik sissehingatavad osakesed tingivad mittespetsiifilise põletikulise toime kopsudele pärast kokkupuudet kuni 200 mg/m3 sisaldusega“. Ta märgib, et sellega seoses täpsustas tööstus ka seda, et „võib tuvastada osakestega seotud mittespetsiifilise põletiku, mis ei ole seotud pöördumatu kliinilise toimega pärast kokkupuudet töödeldud pinnaga SASiga sissehingamisel“; et „kopsude puhul pärast AEROSIL® R 974 sissehingamist kirjeldatud kogu toime kujutab endast kopsude tüüpilist kohanemisreaktsiooni suure hulga sissehingatud osakeste sadestumisele ega kujuta endast seega reaktsiooni aine konkreetsetele keemilistele omadustele“; et „[ü]ldiselt toob suure hulga võõrkehade sadestumine kopsudes kaasa põletikulise reaktsiooni, mille eesmärk on sadestusest puhastuda“; et „[s]ee põletikuline reaktsioon võib edasi kesta tükk aega pärast sissehingamisel osakestega kokkupuute lõppu“, „[k]uid [et] seda põletikulist reaktsiooni peetakse normaalseks, kui see ei halvene ja sellega kaasneb osakestest tõhus puhastumine“. Ent ei komitee ega komisjon ei võtnud tema sõnul neid asjaolusid vaidlustatud klassifikatsiooni puhul arvesse.

123

Hageja tõdeb, et neid kaalutlusi arvestades otsustas Üldkohus 23. novembri 2022. aasta kohtuotsuses CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725), et mis puudutab titaandioksiidi klassifitseerimist, siis osakeste kuhjumist kopsudes koguses, mis on piisav, et tuua kaasa osakestest puhastumise mehhanismide oluline kahjustamine, mis toimub üksnes siis, kui hingatakse sisse teatav kogus osakesi, ei saa pidada hõlmatuks asjaomaste osakeste olemuslike omadustega; et sissehingatud osakeste kogus oli üks täheldatud mürgisuse peamiseid põhjusi, isegi kui möönda, et osakeste omadused – näiteks nende suurus, kuju ja vähene lahustuvus – mõjutasid nende akumulatsiooni kopsudes, ning et täheldatud mürgisust ei esinenud mitte ainult titaandioksiidi osakeste puhul, vaid oli samamoodi olemas ka teiste vähe mürgiste ja vähese lahustuvusega osakeste puhul. Ta leiab, et seda kohtuotsust tuleb analoogia alusel kohaldada käesolevale kohtuasjale.

124

Käesolevas asjas tuleb kõigepealt tõdeda, et komitee klassifitseeris silaanamiini ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse kuuluvaks eeskätt järgmiste sissehingamisuuringute põhjal: A6.3.3, Degussa (1968), A6.4.3_01; Reuzel jt (1991), Degussa (1987), Weber jt (2018), ECETOC (2006), Becker jt (2013), Dow Corning (1972), Wacker (1998) ja Degussa (1962).

125

Järgmiseks tuleb märkida, et nagu nähtub eespool punktidest 54 ja 55, on komitee arvamuses pärast eri uuringute tulemuste täpsustamist sisuliselt järeldatud, et toime, mis õigustas vaidlustatud klassifikatsiooni, on kopsufunktsiooni (hingamine) muutused, hüdrofoobsetest SASidest tulenev toime, mis kajastab kopsukoe põletikku (peamine täheldatud mürgisuse mehhanism), kombineerituna kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon), ja fibroos.

126

Lõpuks tuleb meenutada, et nagu on mainitud eespool punktis 71, mööndakse komitee arvamuses, et esineb hüdrofoobsetest SASidest tulenev toime, mis kajastab kopsukoe põletikku, kuid selles on täpsustatud, et selline toime on kombineeritud teiste toimetega, nimelt kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon), ja et „[a]inuüksi põletikulist toimet võib pidada kohanevaks (kompenseerivaks) muutuseks“.

127

Tuleb aga tõdeda, et hageja ei ole tõendanud, et komitee ja seega komisjon on teinud ilmse hindamisvea, võttes eespool punktis 124 nimetatud uuringute põhjal arvesse kudede morfoloogilist reaktsiooni (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon).

128

Nimelt piirdub hageja oma argumentatsioonis väitega, et menetluse käigus väitis tööstus, et uuringutes täheldatud toime tulenes sissehingatud osakeste sadestumisest kopsudes, mis põhjustas põletikulise reaktsiooni, kuid ta ei tõenda, et komitee arvamuses sisalduvad hinnangud, mida komisjon kordas vaidlustatud määruses ja mis käsitlevad kudede morfoloogilist reaktsiooni (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon), ei võimalda põhistada vaidlustatud klassifikatsiooni, sest ka viimase puhul on tegemist põletikulise toimega, mis tuleneb suure hulga arvesse võetud uuringute raames sissehingatud osakeste sadestumisest.

129

Kuna puuduvad tõendid, mis muudaksid ebausutavaks komitee arvamuses esitatud hinnangud, mida komisjon selles osas vaidlustatud määruses kordas, ei saa Üldkohus aga vastavalt eespool punktis 29 viidatud kohtupraktikale asendada keerulistele faktilistele asjaoludele komitee antud ning komisjoni poolt omaks võetud hinnangut enda omaga.

130

Hagejal ei ole ka alust väita, et ei komitee ega komisjon ei võtnud arvesse tööstuse poolt menetluse käigus selle kohta esitatud argumente.

131

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et avaliku konsultatsiooni käigus väitis tööstus, et pädev Prantsuse asutus põhjendas klassifikatsiooni ettepanekut „toimega, mida täheldati tootega AEROSIL® R 974 rottide puhul sissehingamisel läbiviidud 90-päevase mürgisuse uuringu raames, mille viis läbi labor TNO lepingu alusel (TNO, 1987)“ ja et „AEROSIL® R 974 puhul täheldatud toimeks on roti kopsude põletikuliste reaktsioonide tüüpilised markerid pärast pidevat kokkupuudet suure hulga osakestega“.

132

Sellest tuleneb, et avaliku konsultatsiooni käigus väitis tööstus sisuliselt, et toime, mida täheldati pädeva Prantsuse asutuse poolt arvesse võetud uuringu raames, on roti kopsude põletikuliste reaktsioonide tüüpilised markerid pärast pidevat kokkupuudet suure hulga osakestega.

133

Järgmiseks tuleb märkida, et komitee arvamuse lisast 2 nähtub, et vastuseks avaliku konsultatsiooni raames esitatud märkusele nr 1 leidis komitee järgmist:

„Komitee analüüsis silaanamiiniga sissehingamisel läbiviidud eri uuringuid, mis käsitlesid kokkupuudet ühekordse doosiga või korduvat kokkupuudet. Kõigis uuringutes oli respiratoorne distress loomade puhul oluline ja püsiv kliiniline sümptom. Histopatoloogilised leiud viitasid lokaalsele põletikule, kongestsioonile ja tursele. Samuti täheldati kudede remodelatsiooni (kollageenisisalduse suurenemine) ja koekahjustusi (LDH tõus ja NAG-de aktiivsem tegevus), kuigi peamine histopatoloogiline leid – fibroos – vaadati läbi (Weber jt, 2018) ja liigitati fibrogeneesiks. Need kahjulikud tagajärjed, mis on küll pöörduvad ja kohanevad (seoses põletikuga), selgitavad hingamisraskusi, mis võivad pärast kokkupuute lõppu edasi kesta. Reaktsioon korduvale kokkupuutele sissehingamisel silaanamiiniga näib olevat ainele üsna spetsiifiline. Üldiselt omistatakse respiratoorset distressi, mis ulatub hingamisraskustest kerge düspnoe ja õhupuuduseni, kokkupuutega sissehingamisel silaanamiiniga. Ilmseid sümptomeid täheldatakse nii pärast kokkupuudet ühekordse doosiga kui ka pärast korduvat kokkupuudet ning viimasel juhul märkimisväärselt väiksemate annuste korral […] Lisaks kõrvaldatakse SAS kopsudest tõhusalt lümfisõlmede kaudu, kuigi suhteliselt aeglaselt, ning pärast selle kõrvaldamist kandub põletik kopsudest keskseinandi sõlmedesse.“

134

Vastuseks sama avaliku konsultatsiooni raames esitatud märkusele nr 2 täpsustas komitee ka järgmist:

„Kuigi hüdrofoobsete SASide sissehingamisel kopsudes avalduv histopaatiline toime on pöörduv ja seda võib vähemalt põletikku puudutavas osas pidada kohanevaks, ei saa seda pidada mittekahjustavaks, sest nii ühekordse doosi sissehingamise uuringutes kui ka korduva sissehingamise uuringutes täheldati eri annuste puhul respiratoorse distressi kestvat ja koherentset kliinilist sümptomit. Hingamishäired ei kao tavaliselt kohe pärast kokkupuute lõppemist ning muu patoloogia – näiteks põletiku – esinemisel võivad need olla tervisele kahjulikud. Neid ei saa seega tähelepanuta jätta.“

135

Nendest hinnangutest tuleneb, et komitee analüüsis tööstuse märkusi, mille kohaselt pädeva Prantsuse asutuse arvesse võetud uuringus täheldatud toime on roti kopsude põletikuliste reaktsioonide tüüpilised markerid pärast pidevat kokkupuudet suure annuse/sisaldusega, kuid leidis sisuliselt silaanamiiniga sissehingamisel läbiviidud eri uuringute alusel, mis käsitlesid kokkupuudet suure annuse/sisaldusega või korduvat kokkupuudet, et ehkki põletikuga seotud kohanev mõju on võimalik, täheldati nii ühekordse doosi sissehingamise uuringutes kui ka korduva sissehingamise uuringutes täheldati eri annuste puhul respiratoorse distressi kestvat ja koherentset kliinilist sümptomit, mis ei ole kohanev.

136

See nähtub muu hulgas komitee arvamusest endast, milles on öeldud – nagu on märgitud eespool punktis 62 –, et esineb hüdrofoobsetest SASidest tulenev toime, mis kajastab kopsukoe põletikku (peamine täheldatud mürgisuse mehhanism), kombineerituna kudede morfoloogilise reaktsiooniga (hüpertroofia, kopsukahjustused, hingamiselundite epiteeli osaline hüperplaasia, kollageeni remodelatsioon), mille kohta on täpsustatud, et „[s]uurem osa toimest kadus taastumise käigus, mis viitab ilmselgelt pöörduvusele“, et „[a]inuüksi põletikulist toimet võib pidada kohanevaks (kompenseerivaks) muutuseks“, kuid „soovimatu toime ja kliiniline mürgisus (st hingamise muutumine) jäid pärast kokkupuute lõppemist edasi kestma“.

137

Lõpuks tuleb märkida, et vaidlustatud määruse põhjendusest 5 nähtub, et komisjon leidis, et silaanamiini klassifitseerimine ohuklassi STOT RE, mida komitee arvamuses soovitati, tuleb lisada määruse nr 1272/2008 VI lisasse, kuna ei ole saadud uut teavet, mille kohaselt tuleks seda klassifikatsiooni täiendavalt hinnata.

138

Sellest tuleneb, et komisjon võttis arvesse ka tööstuse argumente, kuid leidis sisuliselt, et neid ei toeta ükski hiljutine teaduslik areng, mis seaks kahtluse alla komitee arvamuses esitatud hinnangute põhjendatuse.

139

Sellega seoses tuleb tõdeda, et dokument pealkirjaga „Arutelu algatus. Uus mehhanistlik uuring tahketest osakestest koosnevate ainete kohta täielikumate andmete saamiseks ja nende täpsemaks hindamiseks regulatsiooni eesmärgil“, mille tööstus esitas CARACALile esitatud kommentaarides, on – nagu selle pealkiri näitab – üksnes arutelu algatus käimasoleva mehhanistliku uuringu kohta.

140

Igal juhul nähtub dokumendist pealkirjaga „Arutelu algatus. Uus mehhanistlik uuring tahketest osakestest koosnevate ainete kohta täielikumate andmete saamiseks ja nende täpsemaks hindamiseks regulatsiooni eesmärgil“, et mehhanistliku uuringu eesmärk on „täpsustada ägeda mürgisuse ohtu kõigi tahketest osakestest koosnevate ainete puhul“. Lisaks on kõnealuses dokumendis nimetatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunised nr 403 ja nr 436 samuti seotud ühekordse doosiga kokkupuute uuringutega. Kuigi selles dokumendis on täpsustatud, et ohuklassi STOT RE klassifitseerimise puhul esineb sarnane olukord, piirdub selles sisalduv ainus argument märkusega, et „[e]randitult kõik sissehingatavad osakesed tingivad mittespetsiifilise põletikulise toime kopsudele pärast kokkupuudet kuni 200 mg/m3 sisaldusega“. Tööstuse poolt 2021. aasta oktoobris esitatud uuringu tulemused kinnitavad pealegi, et „teadusuuringu aluseks oli OECD katsemudel 436 koos täiendavate hindamiskriteeriumidega“.

141

Määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.1.1.1 kohaselt tähistab äge mürgisus aine või segu tõsist kahjulikku toimet (nt letaalsus), mis ilmneb sellega ühekordsel või lühiajalisel kokkupuutel, eeskätt sissehingamisel.

142

Seega erinevalt ohuklassist STOT RE toimub aine klassifikatsioon ägeda mürgisuse ohuklassi ühekordse või lühiajalise kokkupuute tulemusel ja see tähistab letaalsust.

143

Lisaks on erinevalt ohuklassist STOT RE määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.1.2.3 ette nähtud täiendavad kaalutlused ainete sissehingamisel ägedalt mürgiseks klassifitseerimisel.

144

Täpsemalt on määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.1.2.3.2 sätestatud, et klassifitseerimisel on tolmude ja udude kõrgeimate ohukategooriate puhul täpselt määratletud väärtuste kasutamine väga oluline. Sissehingatud osakesed, mille masskeskmine aerodünaamiline diameeter jääb 1 ja 4 mikroni vahele, ladestuvad roti hingamisteede kõikides osades. See osakeste suurusvahemik vastab suurimale võimalikule annusele, mis on umbes 2 mg/l. Et loomkatseid oleks võimalik kohaldada inimkokkupuutele, tuleks rottide peal katsetada just sellises suurusjärgus tolmu- ja uduosakesi.

145

Mis puudutab hageja nähtud analoogiat kohtuasjaga, milles tehti 23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725), siis see ei ole põhjendatud.

146

Kõigepealt oli kohtuasjas, milles tehti 23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725), kõne all olev oht 2. kategooria kantserogeensus sissehingamisel, samas kui käesoleval juhul on tegemist ohuklassiga STOT RE. Järelikult ei ole klassifitseerimiskriteeriumid, mis on ette nähtud ühelt poolt määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.6 ja teiselt poolt sama lisa punktis 3.9, samad. Lisaks ei ole komitee arvamuse sisu, põhjendus ja arvesse võetud teadusuuringud samad. Eelkõige tuleb ohuklassiga STOT RE seotud kontekstis võtta arvesse aine olemuslikke omadusi, lähtudes asjaomastest suunisväärtustest. Nimelt, nagu nähtub eespool punktist 42, on määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.2.9.1 ette nähtud, et kui katseloomadega korraldatud uuringute puhul toetutakse ainult toime täheldamisele, pööramata tähelepanu kokkupuuteajale ja annusele/sisaldusele, unustatakse üks toksikoloogia põhialustest: kõik ained on potentsiaalselt mürgised ja nende mürgisus sõltub annusest/sisaldusest ning kokkupuute kestusest. Samuti nähtub eespool punktidest 43–45 sisuliselt, et ohuklassi STOT RE puudutavas osas tuleneb mürgine toime ohtlikust omadusest või ohtlikest omadustest, kokkupuute kestusest ja annusest või sisaldusest ning et selles osas on välja pakutud väärtused, mis võivad mõjutada klassifitseerimise vajalikkuse otsust. Lisaks, nagu on täpsustatud eespool punktides 46 ja 47, on selles raamistikus sõnaselgelt ette nähtud suunisväärtused tolmu sissehingamise katsete jaoks, mis on 2. kategooria puhul ära toodud määruse nr 1272/2008 I lisa tabeli 3.9.3 viimases reas.

147

Järgmiseks tuleb märkida, et kohtuasjas, milles tehti 23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725), tulenes komitee arvamuse ja tookord vaidlustatud määruse sõnastusest endast, et kõnealune kantserogeensuse oht ei olnud „olemuslik klassikalises tähenduses“ või oli „eriomane“. Komitee arvamuses öeldi nimelt selle kantserogeensuse ohu kohta sõnaselgelt, et see „ei ole olemuslik klassikalises tähenduses“, ning tookord vaidlustatud määrus sisaldas „märkust W“, millest nähtus, et komisjon pidas vajalikuks lisada vaidlusalusele klassifikatsioonile ja märgistusele kirjelduse „aine eriomane mürgisus“ (23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punkt 144).

148

Lõpuks tuleneb see kantserogeensuse ohu laad, mis ei ole „olemuslik klassikalises tähenduses“ või on „eriomane“, mitmest komitee arvamuses ja tookord vaidlustatud määruses mainitud asjaolust. Eeskätt oli vaidlustatud klassifikatsioonis ja märgistuses silmas peetud kantserogeensuse oht seotud üksnes teatavate sissehingatavate titaandioksiidi osakestega, kui need esinesid teataval kujul, füüsilises olekus, suuruses ja koguses. Lisaks avaldus see üksnes kopsude ülekoormuse tingimustes, see tähendab suure koguse osakeste sissehingamisel, mis kahjustab oluliselt kopsude tavapäraseid osakestest puhastumise mehhanisme. Tookord vaidlustatud määrus nägi seega sõnaselgelt ette, et kantserogeensust seostatakse sissehingatavate titaandioksiidi osakeste sissehingamisega ning nende osakeste kopsu kinnijäämise ja halva lahustuvusega, ning see sisaldas „märkust W“, mille kohaselt kantserogeensus avaldub, „kui sissehingatavat tolmu hingatakse sisse koguses, mis kahjustab oluliselt kopsude tavapäraseid osakestest puhastumise mehhanisme“. Lisaks oli tookord vaidlustatud määruses täpsustatud, et vaidlustatud klassifikatsiooni ja märgistusega silmas peetud kantserogeensuse oht vastas komitee arvamuse sõnastuse kohaselt „osakeste toksilisusele“, mille põhjustajaks olid „kinnijäänud […] osakesed, mitte lahustuvad titaandioksiidi molekulid“ (23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punktid 145–153).

149

Selles konkreetses kontekstis otsustas Üldkohus, et osakeste kuhjumist kopsudes koguses, mis on piisav, et tuua kaasa osakestest puhastumise mehhanismide oluline kahjustamine, mis toimub üksnes siis, kui hingatakse sisse teatav kogus osakesi, ei saa pidada hõlmatuks asjaomaste osakeste olemuslike omadustega (23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punkt 158), mistõttu tuleb seda hinnangut tõlgendada selle kohtuasja erilisi asjaolusid arvestades, milles tehti 23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725).

150

Käesolevas asjas ei esine aga selliseid erilisi asjaolusid. Täpsemalt ei ole silaanamiini klassifikatsioon seotud osakeste täpse suurusega, nagu see oli titaandioksiidi puhul, mille vaidlustatud klassifikatsioon ja märgistus täpsustasid osakeste suurust järgmises sõnastuses: „pulbrina, mis sisaldab vähemalt 1% ulatuses osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm“ (23. novembri 2022. aasta kohtuotsus CWS Powder Coatings jt vs. komisjon, T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725, punkt 9). Lisaks ei ole toimikus ühtegi hinnangut ega arvannet, mis võimaldaks järeldada, et tuvastatud toimet täheldati kopsude ülekoormuse tingimustes. Järelikult ei ole käesolevale asjale ülekantavad hinnangud, mille Üldkohus andis 23. novembri 2022. aasta kohtuotsuse CWS Powder Coatings jt vs. komisjon (T‑279/20, T‑283/20 ja T‑288/20, edasi kaevatud, EU:T:2022:725) punktis 158.

151

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et tagasi tuleb lükata kõik hageja argumendid, mille kohaselt täheldatud toime tuleneb suure hulga asjakohaste uuringute raames sissehingatud osakeste sadestumisest.

b) Hageja argumendid, mille kohaselt täheldatud toime tuleneb asjakohastes uuringutes manustatud suurest annusest/sisaldusest

152

Hageja väidab, et täheldatud toime tuleneb „äärmiselt suurtest“ annustest, mis manustati vaidlustatud klassifikatsiooni toetuseks esitatud uuringutes. Ta märgib, et menetluse käigus tõi tööstus välja probleemid, mis on seotud suure annuse/sisalduse kasutamise ning osakeste suuruse mõjuga olemasolevates suunistes tahketest osakestest koosnevate ainete mürgisuse katsete kohta. Ta väidab, et CARACALile esitatud kommentaarides tõi tööstus aruteludokumendis pealkirjaga „Arutelu algatus. Uus mehhanistlik uuring tahketest osakestest koosnevate ainete kohta täielikumate andmete saamiseks ja nende täpsemaks hindamiseks regulatsiooni eesmärgil“ välja probleemid, mis on seotud suure annuse/sisalduse kasutamise ning osakeste suuruse mõjuga olemasolevates suunistes, märkides, et „[p]alju raskendavaid tegureid mõjutavad selliste osakeste granulomeetrilist koostist, mis jõuavad katseorganismi OECD suunistes nõutud sissehingamisel mürgisuse katsete tingimustes“. Ta lisab, et samas kontekstis rõhutas tööstus asjaolu, et „probleem tekib [ohuklassi] STOT (korduval sissehingamisel avalduv mürgisus) klassifitseerimise suunisväärtuste tõttu“, mille puhul „[e]randitult kõik sissehingatavad osakesed tingivad mittespetsiifilise põletikulise toime kopsudele pärast kokkupuudet kuni 200 mg/m3 sisaldusega“. Ta täpsustab, et neid järeldusi „jagavad tavaliselt ka teadusringkonnad“, viidates selliste olemasolevate toksikoloogiliste aruannete võrdlusele, mis on pärit eri pulbrite korduva kokkupuute sissehingamisel uuringutest, „mis on käimas ja [mille] tulemused [avaldatakse] pärast käesoleva hagiavalduse esitamise kuupäeva“. Ent ei komitee ega komisjon ei võtnud tema sõnul neid asjaolusid vaidlustatud klassifikatsiooni puhul arvesse.

153

Lisaks märgib hageja, et see toime ei tulene ainest sellisel kujul või sellises füüsilises olekus, milles seda turule viiakse või milles on mõistlikult võimalik eeldada, et seda kasutatakse.

154

Sissejuhatuseks tuleb märkida, et nagu on meenutatud eespool punktis 43, näeb määruse nr 1272/2008 I lisa punkt 3.9.2.9.2 aine klassifitseerimiseks ohuklassi STOT RE ette suunisväärtused, sest kõik ained on potentsiaalselt mürgised ning on vaja mõistlikku annust/sisaldust, mille ületamisel võiks tunnistada toksilise toime teatava taseme saavutamist.

155

Määruse nr 1272/2008 I lisa punktist 3.9.2.9.2 nähtub samuti, et ei tule otsustada mitte ainult seda, milline toime ilmnes, vaid ka seda, mis annuse/sisalduse kasutamisel see ilmnes ning kui oluline see on inimeste jaoks, kuna katseloomadega korraldatakse korduva annuse uuringud nii, et katse eesmärgi optimeerimiseks kutsutakse esile mürgisus kõige suurema kasutatud annuse juures ning seetõttu näitab enamik uuringuid teatavat toksilisust vähemalt kõige suurema annuse kasutamisel.

156

Neist kaalutlustest tuleneb, et ohuklassi STOT RE raamistikus on ette nähtud suunisväärtused, kuna korduva annuse uuringud katseloomadega on korraldatud nii, et katse eesmärgi optimeerimiseks kutsutakse esile mürgisus kõige suurema kasutatud annuse juures ja tehakse kindlaks mõistlik annus või sisaldus, mille ületamisel võiks tunnistada toksilise toime teatava taseme saavutamist.

157

Käesolevas asjas tuleb ühelt poolt tõdeda, et nagu nähtub eespool punktist 79, võrdles komitee eri uuringutes kasutatud annust/sisaldust määruse nr 1272/2008 I lisa tabelites 3.9.2 ja 3.9.3 esitatud suunisväärtustega, et järeldada sisuliselt, et enamikus uuringutes kasutatud annus/sisaldus vastas 2. kategooriasse klassifitseerimise suunisväärtustele.

158

Vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei nähtu toimikust, et vaidlustatud klassifikatsiooni toetuseks viidatud uuringutes manustatud annused oleksid „äärmiselt suured“. Nimelt nähtub tabelist, mis võtab kokku asjakohased uuringud ja mille kolmandas osas on täpsustatud nende uuringute tulemused ja vastavus klassifitseerimise kriteeriumidele, et eri uuringutes kasutatud annused vastavad määruse nr 1272/2008 I lisa tabelites 3.9.2 ja 3.9.3 nimetatud suunisväärtustele.

159

Teiselt pool, nagu on meenutatud eespool punktides 80 ja 81, kohaldas komitee ka Haberi inhalatsioonireeglit, mis tõendab, et ta võttis arvesse ka kokkupuute kestust, mille puhul täheldati arvesse võetud uuringutes toimet.

160

Nendest kaalutlustest nähtub, et komitee määras vaidlustatud klassifikatsiooni, võttes arvesse määruses nr 1272/2008 ette nähtud suunisväärtusi.

161

Tuleb aga tõdeda, et hageja ei ole tõendanud, et komitee ja järelikult komisjon on selles osas teinud ilmselge hindamisvea.

162

Hageja piirdub nimelt oma argumentatsioonis väitega, et tööstus tõi menetluse käigus välja probleemid, mis on seotud suure annuse/sisalduse kasutamise ning osakeste suuruse mõjuga olemasolevates suunistes tahketest osakestest koosnevate ainete mürgisuse katsete kohta, kuid ei tõenda, et komitee arvamuses esitatud hinnangud, mida komisjon kordas vaidlustatud määruses, ei võimalda põhistada vaidlustatud klassifikatsiooni.

163

Igal juhul tuleb ühelt poolt tõdeda, et eespool punktidest 154–156 nähtub, et ohuklassi STOT RE raamistikus võtab määrus nr 1272/2008 arvesse asjaolu, et korduva annuse uuringud katseloomadega on korraldatud nii, et katse eesmärgi optimeerimiseks kutsutakse esile mürgisus kõige suurema kasutatud annuse juures, ja et suunisväärtused on ette nähtud just nimelt selleks, et teha kindlaks mõistlik annus või sisaldus, mille ületamisel võiks tunnistada toksilise toime teatava taseme saavutamist.

164

Teiselt poolt ei sea seda järeldust kahtluse alla asjaolud, millele tööstus menetluse käigus sellega seoses tugineb.

165

Dokument pealkirjaga „Arutelu algatus. Uus mehhanistlik uuring tahketest osakestest koosnevate ainete kohta täielikumate andmete saamiseks ja nende täpsemaks hindamiseks regulatsiooni eesmärgil“ ei ole vastavalt eespool punktidele 139–144 ohuklassi STOT RE puhul asjakohane.

166

Mis puutub selliste olemasolevate toksikoloogiliste aruannete võrdlust, mis on pärit eri pulbrite korduva kokkupuute sissehingamisel uuringutest, siis tuleb tõdeda, et nagu hageja ise märkis, ei olnud see vaidlustatud määruse vastuvõtmise ajal kättesaadav.

167

Kohtupraktikast tuleneb aga, et ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi raames tuleb vaidlustatud liidu aktide õiguspärasust hinnata nende aktide vastuvõtmise ajal olemas olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel (vt 21. mai 2015. aasta kohtuotsus Rubinum vs. komisjon, T‑201/13, ei avaldata, EU:T:2015:311, punkt 84 ja seal viidatud kohtupraktika).

168

Igal juhul ei mõjuta hageja argument eespool punktis 166 mainitud võrdluse kohta kuidagi komitee hinnangut, mis puudutab üksnes silaanamiini, mitte aga teiste ainete toimet.

169

Sellega seoses tuleb märkida, et ainuüksi asjaolu, et ainel võib olla ohtlik olemuslik omadus, mis on ka teistel ainetel, ei sea kahtluse alla selle aine ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kehtivust. Nimelt puudutab määruse nr 1272/2008 V jaotise kohane ühtlustatud klassifitseerimise- ja märgistamismenetlus üksnes ainet, mille kohta esitatakse kõigepealt komisjonile klassifitseerimise ettepanek, mille esitamise õigus on määruse nr 1272/2008 artiklis 37 nimetatud isikutel ja mille kohta komitee esitab seejärel oma arvamuse ja mille kohta komisjon võtab lõpuks delegeeritud õigusakti, kui ta leiab, et ühtlustamine on asjakohane.

170

Selles kontekstis ei saa komiteele ette heita, et ta võttis arvesse asjakohastes uuringutes manustatud annusest/sisaldusest tulenevat toimet.

171

Mis puudutab hageja argumente, et see toime ei tulene ainest sellisel kujul või sellises füüsilises olekus, milles seda turule viiakse või milles on mõistlikult võimalik eeldada, et seda kasutatakse, siis piisab, kui meenutada, et määrus nr 1272/2008 käsitleb ainetega seotud ohtude hindamist ja et seda hindamist tuleb eristada määruses nr 1907/2006 ette nähtud riskihindamisest. Nagu nähtub eespool punktis 19 viidatud kohtupraktikast, ei tohi aga aine olemuslike omadustega seotud ohtude hindamist piirata konkreetsete kasutustingimuste kaalumisega nagu riskihindamise puhul ning seda saab teha nõuetekohaselt, sõltumata võimalikest ainega kokkupuutumise tasemetest.

172

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et tulemuslik ei ole ükski hageja argument, mille kohaselt täheldatud toime tuleneb asjakohastes uuringutes manustatud suurest annusest/sisaldusest.

173

Seega tuleb esimese väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

3. Teine väiteosa, mille kohaselt põhineb täheldatud mõju interpolatsioonil, mis ei vasta ohuklassi STOT RE klassifitseerimise kriteeriumidele

174

Esimese väite teises osas väidab hageja, et kuivõrd komitee arvamuses tugineti aine SAS-DDS kohta tehtud uuringutele, siis ei järgi see kriteeriume, mis on ette nähtud määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.2.10.3, mis käsitleb interpolatsiooni. Ühelt poolt ei ole sellele ainele nimelt määratud ühtlustatud klassifikatsiooni ja teiselt poolt ei ole komitee tõendanud, et selle aine ja silaanamiini vahel on valideeritud struktuuri-aktiivsuse seos, ega sellise eksperdiarvamuse olemasolu, mis võimaldaks ekstrapolatsiooni.

175

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

176

Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa punktile 3.9.2.10.3 võib aine, mille mürgisust sihtelundi suhtes ei ole katsetatud, klassifitseerida valideeritud struktuuri-aktiivsuse seose ja eksperdiarvamuse põhjal, mis võimaldab varem klassifitseeritud struktuurilise analoogi ekstrapolatsiooni, kui seda toetavad arvestatavalt muud olulised tegurid, näiteks ühiste oluliste metaboliitide moodustumine.

177

Määruse nr 1272/2008 I lisa punktist 3.9.2.10.3 nähtub, et interpolatsiooni kasutamine STOT RE ohu hindamisel sõltub mitme niisuguse tingimuse täidetusest, mille kohaselt peab esiteks tegemist olema ainega, mille mürgisust sihtelundi suhtes ei ole katsetatud; teiseks peab olemas olema valideeritud struktuuriline analoog, andmed valideeritud struktuuri-aktiivsuse seose kohta ning eksperdiarvamus, mis võimaldab ekstrapolatsiooni, ning kolmandaks peavad andmete ekstrapolatsiooni toetama arvestatavalt muud olulised tegurid.

178

Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et tabelist, mis võtab kokku asjakohased uuringud, nähtub, et komitee võttis arvesse ainet SAS-DDS kasutanud uuringuid, nimelt uuringuid A6.3.3, Degussa (1968), A6.4.3_01; Reuzel jt (1991), Degussa (1987), Weber jt (2018), Becker jt (2013), Degussa (1962), A6.3.1, Degussa (1964), A6.4.1, A6.5 ja Degussa (1969), ning uuringuid aine SAS-HMDS kohta, näiteks uuringuid ECETOC (2006), Becker jt (2013), Dow Corning (1972) ja Wacker (1998).

179

Järgmiseks tuleb märkida, et osas „Interpolatsioon eri tüüpi amorfsete ränidioksiidide vahel“ täpsustas komitee, et silaanamiin oli heksametüülsilasaaniga (HMDS) töödeldud sünteetilise amorfse ränidioksiidi reaktsiooni tulemus ning et hüdrofoobse ränidioksiidi pinna muutmine diklorodimetüülsilaani abil võimaldas saada dimetüülsilüüli abil muudetud pinnaga ränidioksiidi, mille lühend on SAS-DDS.

180

Lisaks märkis komitee, et kuna SAS-DDS on struktuurselt sarnane silaanamiiniga ja sellel on samad füüsikalised, keemilised ja toksikoloogilised omadused nagu silaanamiinil, siis kasutati seda lähteainena klassifitseerimise ettepanekus ja komitee arvamuses. Ta lisas, et SAS-DDSi lähteainena kasutamist toetasid mitmed omadused, näiteks osakeste keemiline koostis, suurus ja kuju, pinnakeemia, pind, lahustuvus ja lagunemise määr, hüdrofoobia, zeta potentsiaal, hajuvus ja tolmuvorm. Ta leidis, et sarnast grupeerivat lähenemist aktsepteeritakse ja kasutatakse ulatuslikult avalikus kirjanduses nii seoses ohuga inimeste tervisele kui ka seoses ohuga keskkonnale. Ta järeldas, et SAS-HMDS ja SAS-DDS olid interpolatsiooniks piisavalt sarnased töödeldud pinnaga SASid.

181

Lõpuks tuleb märkida, et komitee märkis oma järelduses ohuklassi STOT RE kohta, et kõigi olemasolevate andmete kaalukuse põhjal toetas ta silaanamiini sellesse ohuklassi klassifitseerimise ettepanekut.

182

Esiteks tuleb tõdeda, et komitee arvamuses võeti arvesse nii SAS-DDSi kasutanud uuringute kui ka SAS-HDMSi kasutanud uuringute tulemusi ning et vaidlustatud klassifikatsioon põhineb kõigi olemasolevate andmete kaalukusel.

183

Määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 1.1.1.3 kohaselt kaalutakse tõendusmaterjali kaalukuse määramiseks kogu olemasolevat teavet ohu kindlaksmääramise kohta, eeskätt kategoriaalse lähenemisviisi (rühmitamine, interpolatsioon) abil kogutud teavet.

184

Nii võeti komitee arvamuses kõigi olemasolevate andmete kaalukuse määramisel arvesse SAS-DDSi kasutanud uuringute tulemusi.

185

Teiseks tuleb märkida, et komitee võttis arvesse SAS-DDSi kasutanud uuringuid seetõttu, et ta leidis, et see on piisavalt sarnane silaanamiiniga.

186

Kuigi hageja seda asjaolu ei vaidlusta, väidab ta kõigepealt, et SAS-DDSile ei ole määratud ühtlustatud klassifikatsiooni, mistõttu ei saanud seda pidada „valideeritud struktuuriliseks analoogiks“ määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.10.3 tähenduses.

187

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1272/2008 põhjendusest 16 nähtub, et ainetega seotud ohtude kindlaksmääramise ja nende klassifitseerimise üle otsustamise eest peaksid põhiliselt vastutama nende ainete või segude tootjad, importijad ja allkasutajad.

188

Samuti tuleb meenutada, et ohuklassi STOT RE ei ole nimetatud määruse nr 1272/2008 artikli 36 lõikes 1, mis sisaldab loetelu ohtudest, mille puhul aineid tavaliselt klassifitseeritakse ja märgistatakse.

189

Lisaks tuleb tõdeda, et määruse nr 1272/2008 artikli 9 lõike 1 kohaselt hindavad aine tootjad, importijad ja allkasutajad aine kohta olemasolevat teavet, kohaldades selle suhtes kõnealuse määruse I lisa 2.–5. osas igasse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriume, et selgitada välja ainega seotud ohud.

190

Sellest tuleneb, et ohuklassi STOT RE puhul toimub tavaliselt ainete iseklassifitseerimine vastavalt sellesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele.

191

Kuna kaalukuse määramisel tuleb arvesse võtta kogu olemasolevat teavet ohu kindlaksmääramise kohta ja ohuklassi STOT RE kriteeriumidele vastavate ainete puhul ei kohaldata tavaliselt ühtlustatud klassifitseerimist, siis tuleb mõistet „valideeritud struktuuriline analoog“ määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.10.3 tähenduses tõlgendada nii, et see hõlmab nii lähteaineid, millele on määratud ühtlustatud klassifikatsioon, kui ka neid, mille puhul on kohaldatud iseklassifitseerimist.

192

Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et nagu väidab komisjon, on SAS-DDS olnud mitmel korral iseklassifitseerimise esemeks. Nimelt nähtub ECHA klassifitseerimis- ja märgistamisnimekirja andmebaasist, et sellest ainest teavitasid kaheksa teatajat, kellest kolm nimetasid sihtorganina sõnaselgelt kopse.

193

Sellest järeldub, et vastupidi hageja väidetele võis SAS-DDSi pidada silaanamiini klassifitseerimisel „valideeritud struktuuriliseks analoogiks“ määruse nr 1272/2008 I lisa punkti 3.9.2.10.3 tähenduses.

194

Kuigi hageja väidab, et iseklassifitseerimise korral ei saa kohaldada kehtivuse eeldust, tuleb komisjoniga nõustudes tõdeda, et nagu nähtub eespool punktidest 179 ja 180, hindas komitee osas „Interpolatsioon eri tüüpi amorfsete ränidioksiidide vahel“ SAS-DDSi puudutavate andmete asjakohasust ja järeldas, et see on lähteallikana kasutamiseks piisavalt sarnane.

195

Seejärel väidab hageja, et komitee ei ole tõendanud, et andmed käisid SAS-DDSi ja silaanamiini vahelise valideeritud struktuuri-aktiivsuse seose kohta ning et oli olemas eksperdiarvamus, mis võimaldas ekstrapoleerida.

196

Tuleb aga tõdeda, nagu tegi ka komisjon kohtuistungil, et see argument esitati esimest korda alles repliigi staadiumis.

197

Seoses sellega tuleb korrata, et Üldkohtu kodukorra artikli 84 lõike 1 kohaselt ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need ei tugine õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

198

Kohtupraktika kohaselt on kodukorra artikli 84 lõige 1 kohaldatav ka etteheidetele ja argumentidele (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus AQ vs. eu-LISA, T‑164/19, ei avaldata, EU:T:2021:456, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

199

Siiski tuleb tunnistada vastuvõetavaks väide või etteheide, millega täiendatakse otseselt või kaudselt varem hagiavalduses esitatud väidet või etteheidet ja millel on varem esitatud väite või etteheitega otsene seos (vt 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus Yanukovych vs. nõukogu, T‑301/18, ei avaldata, EU:T:2019:676, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks et uut argumenti saaks käsitada varasema väite või etteheite täiendusena, peab sel olema hagiavalduses esialgu esitatud väidete või etteheidetega piisavalt tihe seos, et neid saaks pidada kohtumenetluses oleva vaidluse tavalise arengu tulemuseks (vt 20. novembri 2017. aasta kohtuotsus Petrov jt vs. parlament, T‑452/15, EU:T:2017:822, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

200

Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et hagiavaldusest ei nähtu kuidagi, et selles oleks mainitud argumenti, mis puudutab valideeritud struktuuri-aktiivsuse seost ja sellise ekspertarvamuse olemasolu, mis võimaldab ekstrapoleerida. Hagiavalduses sisalduv teine väiteosa käsitleb nimelt peamiselt nõuet, et peab olemas olema valideeritud struktuuriline analoog.

201

Järelikult on hageja argument, mis puudutab valideeritud struktuuri-aktiivsuse seost ja sellise ekspertarvamuse olemasolu, mis võimaldab ekstrapoleerida, uus ja tuleb seega tunnistada vastuvõetamatuks.

202

Igal juhul tuleb ühelt poolt tõdeda, et komitee arvamusest ja sellega seotud viitedokumendist, milles on esitatud selle arvamuse üksikasjalikud teaduslikud põhjendused, nähtub, et komitee analüüsis interpolatsiooni üksikasjalikult ja täpsustas põhjused, mis õigustavad ekstrapolatsiooni võimalikkust, ning teiselt poolt, et vastavalt eespool punktis 28 viidatud kohtupraktikale on komisjonil teadusuuringute hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus.

203

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teine väiteosa ja seega esimene väide tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

D.   Teine väide, mille kohaselt on rikutud ühtlustatud klassifitseerimis- ja märgistamismenetlust

204

Teises väites, mis koosneb kahest osast, väidab hageja, et vaidlustatud määruse vastuvõtmisel on rikutud määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud menetlust. Esimese väiteosa kohaselt ei võtnud komitee oma arvamust vastu selles artiklis ette nähtud 18‑kuulise tähtaja jooksul. Teise väiteosa kohaselt ei andnud komitee asjaomastele isikutele võimalust esitada oma arvamuse kohta märkusi vastavalt samale artiklile.

1. Esimene väiteosa, mille kohaselt ei järgitud komitee arvamuse vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaega

205

Teise väite esimeses osas väidab hageja, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõige 4 näeb komitee arvamuse vastuvõtmiseks ette õiguslikult siduva 18‑kuulise tähtaja. Ta märgib, et tegemist on olulise vorminõudega, mille rikkumine peab viima vaidlustatud akti tühistamiseni. Käesolevas asjas ei ole komitee arvamuse vastuvõtmise kuupäev tema sõnul nimelt kindel. Seega ei järginud komitee oma arvamuse vastuvõtmisel määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud tähtaega.

206

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

207

Sellega seoses tuleb meenutada, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 on sätestatud, et „komitee võtab lõike 1 või 2 alusel esitatud ettepaneku kohta vastu arvamuse 18 kuu jooksul alates ettepaneku saamisest, andes asjaomastele isikutele võimaluse märkusi esitada“, ning „[ECHA] edastab nimetatud arvamuse koos võimalike märkustega komisjonile“.

208

Lisaks tuleb märkida, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 1 kohaselt võib pädev asutus esitada ECHA‑le klassifitseerimise ettepaneku, mis peab vastama selle määruse VI lisa 2. osas sätestatud vorminõuetele ja sisaldama määruse VI lisa 1. osas ette nähtud asjakohast teavet.

209

Määruse nr 1272/2008 VI lisa 1. osas „Ühtsete klassifikatsioonide ja märgistuste loetelu sissejuhatus“ on eeskätt täpsustatud igale kandele lisatavat teavet. Nimetatud lisa 2. osas „Ühtse klassifitseerimise ja märgistamise toimikud“ on sätestatud üldpõhimõtted toimikute ettevalmistamiseks, millega tehakse ettepanek ja esitatakse põhjendused ühtseks klassifitseerimiseks ja märgistamiseks. Selle osa kohaselt sisaldab ühtse klassifitseerimise ja märgistamise toimik ettepanekut, mis sisaldab asjaomase aine tunnusandmeid; põhjendust, mis sisaldab kättesaadava info võrdlust 2.–5. osas esitatud kriteeriumidega, võttes seejuures arvesse sama määruse I lisa 1. osas sätestatud üldpõhimõtteid, ning muude toimete põhjendust ühenduse tasandil.

210

Nendest kaalutlustest tuleneb, et komitee peab vastu võtma arvamuse kõigi eeskätt määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 1 kohaselt esitatud ettepanekute kohta, st kõigi ettepanekute kohta, mis vastavad selle määruse VI lisa 2. osas sätestatud vorminõuetele ja sisaldavad määruse VI lisa 1. osas ette nähtud asjakohast teavet.

211

Selles kontekstis tuleb asuda seisukohale, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud 18‑kuuline tähtaeg arvamuse vastuvõtmiseks hakkab kulgema alates sellise klassifitseerimise ettepaneku kättesaamisest, mis vastab sama määruse VI lisa 1. ja 2. osas sätestatud nõuetele.

212

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et toimikust nähtub, et pädeva Prantsuse asutuse esitatud klassifitseerimise ettepanek, mille kohta komitee oma arvamuse vastu võttis, kannab kuupäeva 17. detsember 2018 ja märget „version number: v2“ (versioon number v2). Nagu nähtub klassifikatsiooni ja märgistuse kavatsustest kuni vastava tulemuseni peetavast registrist, esitas pädev Prantsuse asutus 6. detsembril 2017 klassifitseerimise ettepaneku „vastavuskontrolliks“ ja „lõpliku esitamise kuupäev“ oli 17. detsember 2018. Sellest järeldub, et viimati nimetatud kuupäev on see kuupäev, mil klassifitseerimise ettepaneku versioon loeti nõuetele vastavaks.

213

Lisaks tuleb märkida, et vaidlustatud määruses arvesse võetud komitee arvamus pärineb 5. detsembrist 2019. Kuna nõuetele vastav klassifitseerimise ettepaneku versioon esitati 17. detsembril 2018, tuleb asuda seisukohale, et kuupäev 5. detsember 2019 on hõlmatud määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud 18-kuulise tähtajaga.

214

Tuleb siiski tõdeda, et nagu väidab hageja ja nagu nähtub eespool punktist 8, korraldas komitee 3.–17. veebruaril 2020 toimunud sihtotstarbelise avaliku konsultatsiooni, mis puudutas ägeda mürgisuse ohuklassi 2. kategooriat. Komitee 4. mai 2020. aasta 52. koosoleku protokolli kohaselt võttis komitee „teadmiseks sihtotstarbelise avaliku konsultatsiooni tulemused“, „analüüsis üksikasjalikult andmeid uuringute kohta ja tööstuse märkusi, kuid ei muutnud sellest tulenevalt oma varasemat klassifitseerimisjäreldust“. Samuti palus ta „[e]ttekandjatel koostada lõplik arvamus koos sihtotstarbelise avaliku konsultatsiooni tulemustega ning edastada see [ECHA sekretariaadile]“, et viimane saaks „pärast ettekandjatega konsulteerimist teha arvamuse dokumentide toimetuslikku kontrolli“, „edastada vastu võetud arvamuse ja selle lisad [komisjonile] ning […] avaldada see ECHA veebisaidil“. Nii koguti asjaomaste isikute poolt sihtotstarbelise avaliku konsultatsiooni raames esitatud märkused komitee arvamuse lisasse 3.

215

Kuigi komitee arvamuse lisas 3 on korratud asjaomaste isikute 2020. aasta veebruari märkusi, pärineb selle arvamuse avaldatud versioon 5. detsembrist 2019, nagu nähtub eespool punktist 213.

216

Selles kontekstis tuleb tõdeda, nagu väidab ka hageja, et vastus küsimusele, mis on komitee arvamuse tegelik kuupäev, ei ole ilmne.

217

Tuleb siiski asuda seisukohale, et kuigi komitee arvamus kannab kuupäeva 4. mai 2020, mis on komitee 52. koosoleku protokolli kuupäev, on see ikkagi hõlmatud määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud 18-kuulise tähtajaga.

218

Igal juhul, kui eeldada, et komitee arvamust ei võetud vastu määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud 18‑kuulise tähtaja jooksul, võib selle tähtaja järgimata jätmist pidada menetlusnormi rikkumiseks.

219

Sellega seoses tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt saab menetlusnormi rikkumine lõpuks vastu võetud akti tühistamise kaasa tuua vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune (vt 25. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Saksamaa ja Taani vs. komisjon, C‑465/02 ja C‑466/02, EU:C:2005:636, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

220

Käesolevas asjas tuleb märkida, et komitee arvamuse vastuvõtmiseks ette nähtud 18‑kuulise tähtaja järgimine ei oleks saanud viia teistsuguse tulemuseni. Nimelt, nagu nähtub eespool punktidest 9 ja 10, kanti vaidlustatud määrusega silaanamiin määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelis 3 ohuklassi STOT RE, kuid täpsustati, et kõnealust ainet ei tule kanda ägeda mürgisuse ohuklassi, mida on soovitatud komitee arvamuses, kuna komisjon oli hinnanud saadud uusi teaduslikke andmeid ja leidis, et komitee peab neid veel analüüsima.

221

Komitee arvamuses tehti aga ettepanek klassifitseerida silaanamiin ohuklassi STOT RE arvamuse 5. detsembri 2019. aasta versioonis ja 2020. aasta veebruaris toimunud sihtotstarbeline avalik konsultatsioon ei puudutanud seda ettepanekut.

222

Lisaks, nagu nähtub komitee arvamusest, põhines see ettepanek pädeva Prantsuse asutuse esitatud klassifitseerimise ettepanekus sisalduval teabel ning avalikust kirjandusest leitud uuringutel.

223

Ülejäänud osas ei ole hageja tõendanud, et sihtotstarbeline avalik konsultatsioon oleks võinud mõjutada ka ohuklassi STOT RE.

224

Seega vastupidi hageja väidetele ei oleks silaanamiini ohuklassi STOT RE klassifitseerimine viinud teistsuguse tulemuseni, kui avalikku konsultatsiooni ei oleks toimunud.

225

Sellest järeldub, et isegi kui komitee ei järginud määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud 18‑kuulist tähtaega, ei oleks see asjaolu saanud mõjutada silaanamiini kandmist vaidlustatud määrusega määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelis 3 ohuklassi STOT RE, mistõttu selline eeskirjade eiramine ei saa kaasa tuua vaidlustatud määruse tühistamist.

226

Seega tuleb teise väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

2. Teine väiteosa, mille kohaselt komitee arvamuse osas ei toimunud avalikku konsultatsiooni

227

Teise väite teises osas väidab hageja, et komisjon rikkus määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõiget 4, kuna see säte näeb komitee jaoks ette kohustuse korraldada avalikke konsultatsioone oma arvamuste, mitte ainult klassifitseerimise ettepaneku toimikute üle. Hageja õigus esitada märkusi komitee arvamuse ja isegi selle arvamuse eelnõu kohta tuleneb tema sõnul määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 4 ja sama määruse põhjenduse 52 sõnastusest nende sätete koostoimes. See õigus on veelgi põhjendatum sellisel juhul nagu käesolevas asjas, kus komitee pakutud klassifikatsioon erineb silaanamiini ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepanekus märgitust. Hageja leiab, et kui asjaomaste isikutega oleks komitee arvamuse osas konsulteeritud, oleks silaanamiini klassifitseerimise tulemus olnud teistsugune. Ta väidab, et selline eeskirjade eiramine kujutab endast oluliste vorminõuete rikkumist, mis peab viima vaidlustatud määruse tühistamiseni.

228

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

229

Tuleb meenutada, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt kätkeb õigus heale haldusele igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Lisaks, isiku õiguse olla ära kuulatud austamine tema vastu algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku kahjuks tehtava otsuseni, kujutab endast liidu õiguse üldpõhimõtet, mida tuleb kohaldada isegi juhul, kui puuduvad vastavad menetlust käsitlevad konkreetsed õigusnormid. See põhimõte nõuab, et otsuste puhul, mis tuntavalt mõjutavad nende adressaatide huve, võimaldataks viimastel esitada tulemuslikult oma seisukoht asjaolude kohta, millele nende vastu vaidlusaluse otsuse põhistamiseks tuginetakse (vt selle kohta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Probelte vs. komisjon, T‑67/18, EU:T:2019:873, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

230

Seevastu ei nõua üldkohaldatavate aktide väljatöötamise protsess ega need aktid ise vastavalt sellistele liidu õiguse üldpõhimõtetele nagu õigus olla ära kuulatud, õigus, et isikuga konsulteeritakse ja õigus teabele, puudutatud isikute osavõttu. Teisiti on see siis, kui nimetatud akti vastuvõtmist reguleeriva õigusliku raamistiku sõnaselge säte annab puudutatud isikule sellise menetlusõiguse (vt selle kohta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Probelte vs. komisjon, T‑67/18, EU:T:2019:873, punkt 87 ja seal viidatud kohtupraktika).

231

Käesoleval juhul on vaidlustatud määrusega kehtestatud üldkohaldatavad meetmed, sealhulgas vaidlustatud klassifikatsioon. Nimelt, nagu nähtub eespool punktist 9, on selle määruse artiklis 1 kehtestatud üldkohaldatav meede, mis puudutab silaanamiini kandmist määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelis 3 toodud „[o]htlike ainete ühtse klassifitseerimise ja märgistamise nimekirja“.

232

Selles kontekstis on hagejale ühtlustatud klassifitseerimis- ja märgistamismenetluse raames antud menetlusõigused need, mis on sõnaselgelt ette nähtud määruses nr 1272/2008 (vt selle kohta 5. juuli 2023. aasta kohtuotsus TIB Chemicals vs. komisjon, T‑639/20, ei avaldata, EU:T:2023:374, punkt 180 ja seal viidatud kohtupraktika).

233

Sellega seoses tuleb meenutada, et nagu nähtub eespool punktist 207, on selle määruse artikli 37 lõikes 4 ette nähtud, et „komitee võtab [selle artikli] lõike 1 või 2 alusel esitatud ettepaneku kohta vastu arvamuse 18 kuu jooksul alates ettepaneku saamisest, andes asjaomastele isikutele võimaluse märkusi esitada“, ning „[ECHA] edastab nimetatud arvamuse koos võimalike märkustega komisjonile“.

234

Määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõiget 4 tuleb tõlgendada, arvestades selle määruse artiklis 37 nimetaud ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamise menetluse käiku. Nagu on märgitud eespool punktis 18, toimub see menetlus mitmes etapis: kõigepealt esitatakse klassifitseerimise ettepanek, seejärel võtab komitee vastu arvamuse, „andes asjaomastele isikutele võimaluse märkusi esitada“, seejärel edastab ECHA selle arvamuse ja kõik märkused komisjonile ning lõpuks võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, kui ta leiab, et asjaomase aine klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamine on asjakohane.

235

Sellest järeldub, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud avaliku konsultatsiooni eesmärk on võimaldada asjaomastel isikutel esitada klassifitseerimise ettepaneku kohta märkusi ja esitada seega vastavalt olukorrale asjaolud, mida ei ole selles ettepanekus mainitud, et komitee saaks oma arvamuses arvesse võtta asjaomaste isikute poolt selles etapis esitatud märkusi ja asjaolusid (vt selle kohta analoogia alusel 9. juuni 2021. aasta kohtuotsus Exxonmobil Petroleum & Chemical vs. ECHA, T‑177/19, ei avaldata, EU:T:2021:336, punkt 236 ja seal viidatud kohtupraktika).

236

Seega tuleb märkida, et kuigi määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõige 4 näeb ette võimaluse esitada märkusi ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepaneku kohta, ei näe see määrus seevastu asjaomastele isikutele ette võimalust esitada märkusi komitee arvamuse kohta (vt selle kohta 5. juuli 2023. aasta kohtuotsus TIB Chemicals vs. komisjon, T‑639/20, ei avaldata, EU:T:2023:374, punkt 184).

237

Seega oli hagejal käesolevas asjas õigus esitada märkusi ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepaneku kohta ning olla selles küsimuses komitee poolt ära kuulatud, nagu see oligi. Nimelt, nagu nähtub eespool punktist 6, korraldati 4. märtsist kuni 3. maini 2019 avalik konsultatsioon silaanamiini ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepaneku kohta. Lisaks, nagu nähtub komitee arvamuse enda sisust, võttis komitee arvesse asjaomaste isikute esitatud märkusi, mis koguti arvamuse lisasse 2.

238

Neil asjaoludel ja vastavalt eespool punktides 230 ja 232 viidatud kohtupraktikale ei olnud hagejal komitee arvamusega seoses õigust olla ära kuulatud ega õigust, et temaga konsulteeritakse.

239

Hageja esitatud muud argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla.

240

Esiteks, mis puudutab hageja argumenti, et õigus olla ära kuulatud seoses komitee arvamusega on eriti põhjendatud juhul, kui komitee pakutud klassifikatsioon erineb klassifitseerimise ettepanekus märgitust, siis tuleb märkida, et lisaks asjaolule, et komitee ei ole klassifitseerimise ettepanekuga seotud, tuleneb eespool punktist 236, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 4 ette nähtud avaliku konsultatsiooni ese ei ole mitte komitee arvamus, vaid selle eesmärk on hoopis võimaldada viimasel võtta oma arvamuses arvesse asjaomaste isikute esitatud märkusi.

241

Teiseks, mis puudutab hageja väidet, et arvamuse eelnõu osas asjaomaste isikutega konsulteerimine on eriti vajalik juhul, kui arvamuses võetakse arvesse uuringuid, mida klassifitseerimise ettepanekus arvesse ei võetud, siis piisab, kui märkida, et nagu nähtub eespool punktist 58, on määruse nr 1272/2008 I lisa punktis 3.9.2.1 ilma mis tahes piiranguta sisalduv viide „kogu kättesaadavale tõendusmaterjalile“ piisav, et asuda seisukohale, et komitee võib arvesse võtta uuringuid, mis ei ole klassifitseerimise ettepaneku osa.

242

Eeltoodust tuleneb, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 4 rikkumist ei ole käesoleval juhul tõendatud.

243

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teine väiteosa ja seega teine väide tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

E.   Kolmas väide, mille kohaselt komisjon rikkus kohustust hinnata vaidlustatud klassifikatsiooni asjakohasust

244

Hageja väidab, et komisjon ei täitnud oma kohustust hinnata vaidlustatud klassifikatsiooni asjakohasust vastavalt määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikele 5. Komisjon rikkus tema sõnul ka hea halduse põhimõtet, kuna ta ei kontrollinud klassifitseerimise ettepaneku toimiku kvaliteeti ega võtnud arvesse menetlusnormide rikkumist komitee poolt, kui viimane võttis vastu oma arvamuse.

245

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

246

Määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 5 on sätestatud, et „[k]ui komisjon peab aine klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamist asjakohaseks, võtab ta kooskõlas [nimetatud määruse] artikliga 53a põhjendamatu viivituseta vastu delegeeritud õigusakti VI lisa muutmiseks, et lisada kõnealune aine ühes vastava klassifikatsiooni ja vastavate märgistuselementidega VI lisa 3. osa tabelisse 3, lisades asjakohasel juhul konkreetsed sisalduse piirväärtused või korrutustegurid“. Selleks peab ta kõigepealt arvesse võtma nimetatud määruse artikli 37 lõigete 1–3 alusel esitatud ettepanekut, samuti komitee arvamust ja lõpuks avalike konsultatsioonide käigus vastavalt nimetatud määruse artikli 37 lõigetele 2 ja 4 esitatud märkusi, ilma et need elemendid ja eelkõige komitee arvamus oleksid talle siduvad (5. juuli 2023. aasta kohtuotsus TIB Chemicals vs. komisjon, T‑639/20, ei avaldata, EU:T:2023:374, punkt 204).

247

Nagu nähtub määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 5 sõnastusest, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktid aine lisamiseks määruse nr 1272/2008 VI lisasse, kui ta „peab aine klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamist asjakohaseks“. Ei selles artiklis ega üheski muus määruse nr 1272/2008 sättes ei ole siiski täpsustatud kriteeriume, mida komisjon peab arvesse võtma, et asuda seisukohale, et aine klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamine on „asjakohane“. Eespool punktis 28 viidatud kohtupraktikast tuleneb aga, et võttes arvesse keerulist laadi teaduslikke ja tehnilisi hinnanguid, mida komisjon peab andma aine klassifitseerimiseks, tuleb tunnustada tema ulatuslikku kaalutlusruumi. Sellest järeldub, et komisjonil on nimetatud määruse artikli 37 lõike 5 alusel ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepaneku asjakohasuse kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusruum; hageja sellele tõdemusele pealegi vastu ei vaidle.

248

Lisaks tuleb märkida, et Üldkohus on määruse nr 1907/2006 alusel autoriseeringu andmise otsust puudutavas kohtuotsuses juba otsustanud, et kui komisjon võtab autoriseeringu kohta tehtud otsuse põhjendamiseks omaks mõne ECHA komitee arvamuse, peab ta kontrollima arvamuses sisalduva arutluskäigu täielikkust, ühtsust ja asjakohasust (vt 7. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon, T‑837/16, EU:T:2019:144, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).

249

See kohtupraktika on ülekantav ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamise menetluse konteksti, mida reguleerib määrus nr 1272/2008.

250

Nagu nähtub vaidlustatud määruse põhjenduse 2 esimesest taandest ja põhjendusest 5, kontrollis komisjon käesolevas asjas komitee arvamuses sisalduva arutluskäigu täielikkust, ühtsust ja asjakohasust. Nimelt nähtub vaidlustatud määruse põhjendusest 5, et komisjoni hinnangul saadi pärast komitee arvamuse komisjonile edastamist lisateavet silaanamiini ägeda mürgisuse kohta sissehingamisel. Komisjon leidis, et selle aine klassifikatsiooni sissehingamisel ägeda mürgisuse ohuklassi 2. kategooriasse, mida komitee arvamuses soovitati, ei lisata määruse nr 1272/2008 VI lisasse, kuna komisjon leidis pärast uue teadusteabe hindamist, et komitee peaks seda täiendavalt hindama. Ta märkis siiski, et selle aine klassifikatsioon ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse, mida komitee arvamuses soovitati, tuleb lisada määruse VI lisasse, kuna ei ole saadud uut teavet, mille kohaselt tuleks seda klassifikatsiooni täiendavalt hinnata.

251

Ülejäänud osas tuleb järeldada, et komisjon kasutas määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 5 alusel oma ulatuslikku kaalutlusõigust, et asuda seisukohale, et silaanamiini klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamine on asjakohane.

252

Mis puudutab hageja väidet, et komisjon eksis, kui ta järeldas, et vaidlustatud klassifikatsioon on asjakohane, kuigi klassifitseerimise ettepaneku toimik oli puudulik, siis tuleb märkida, et vastavalt ECHA „Ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse toimikute koostamise juhiste“ punktile 6.1 kontrollib ECHA sekretariaat klassifitseerimise ettepaneku toimiku õigusnormidest tulenevatele nõuetele vastavust, st kas see sisaldab kogu vajalikku teavet selleks, et komitee saaks klassifitseerimise ettepaneku läbi vaadata ja esitada arvamuse.

253

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et nagu nähtub eespool punktist 212, esitas pädev Prantsuse asutus 6. detsembril 2017 klassifitseerimise ettepaneku vastavuskontrolliks enne 17. detsembril 2018 selle klassifitseerimise ettepaneku lõpliku versiooni esitamist.

254

Sellest tuleneb, et ECHA kontrollis klassifitseerimise ettepaneku vastavust määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikes 1 ette nähtud nõuetele.

255

Lisaks tuleb märkida, et komitee arvamusest nähtub, et ta sai läbi vaadata klassifitseerimise ettepaneku ja et – nagu nähtub eespool punktist 8 – ajavahemikul 4. märtsist kuni 3. maini 2019 esitasid mitu asjaomast isikut vastavalt määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikele 4 märkused klassifitseerimise ettepaneku kohta, mis koguti komitee arvamuse lisasse 2.

256

Sellest järeldub, et nii komitee kui ka asjaomased isikud said võtta seisukoha klassifitseerimise ettepaneku kohta, mille vastavust määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõikele 1 oli ECHA kontrollinud.

257

Selles kontekstis ei saa komisjonile ette heita, et ta järeldas, et silaanamiini klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamine oli määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 5 tähenduses asjakohane, kuigi klassifitseerimise ettepanek ei olnud piisavalt kvaliteetne.

258

Samuti ei saa nõustuda hageja väidetega, et komisjon eksis, kui ta järeldas, et silaanamiini klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamine oli asjakohane, samas kui komitee arvamus oli vastu võetud menetlust rikkudes.

259

Nimelt tuleb samadel põhjustel kui need, mis on esitatud eespool punktides 205–243, tagasi lükata hageja argumendid, mis käsitlevad 18‑kuulise tähtaja järgimata jätmist ja seda, et komitee arvamuse osas ei toimunud avalikku konsultatsiooni.

260

Lisaks, mis puudutab hageja argumente sihtotstarbelise avaliku konsultatsiooni kohta, siis piisab, kui tõdeda, et sõltumata küsimusest, kas komitee võis korraldada sellise avaliku konsultatsiooni, puudutas see konsultatsioon – nagu nähtub eespool punktidest 8 ja 10 – ägedat mürgisust ja komisjon välistas silaanamiini sellesse ohuklassi klassifitseerimise. Ülejäänud osas ei ole hageja tõendanud, et sihtotstarbeline avalik konsultatsioon oli seotud ka ohuklassiga STOT RE.

261

Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et määruse nr 1272/2008 artikli 37 lõike 5 rikkumist ei ole käesoleval juhul tõendatud.

262

Samadel põhjustel tuleb järeldada, et komisjon ei rikkunud hea halduse põhimõtet, kuna hageja ei ole selle kohta esitanud ühtegi konkreetset argumenti.

263

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

F.   Neljas väide, mille kohaselt jäeti mõju hindamata

264

Hageja väidab, et komisjon rikkus 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet (ELT 2016, L 123, lk 1; edaspidi „institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe“) ja hea halduse põhimõtet, kuna ta ei hinnanud enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist silaanamiini ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepaneku mõju. Komisjoni kohustus hinnata mõju tuleneb tema sõnul ka komisjoni 3. novembri 2021. aasta parema õigusloome suunisest. Lisaks nähtub käesolevas asjas analoogia alusel kohaldatavast 3. detsembri 2019. aasta kohtuotsusest Tšehhi Vabariik vs. parlament ja nõukogu (C‑482/17, EU:C:2019:1035), et komisjon kohustus hindama mõju, kui tema seadusandlikel algatustel võib olla märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju, nagu see on silaanamiini ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse puhul.

265

Komisjon, keda toetab ECHA, vaidleb nendele argumentidele vastu.

266

Tuleb märkida, et institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe, mis kehtestab rea algatusi ja menetlusi, mille eesmärk on parandada liidu õigusloomet, näeb punktides 12–18 ühe „parema õigusloomevahendina“ ette mõjuhinnangu. Eelkõige on selle institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud:

„Komisjon koostab mõjuhinnangud oma seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste, delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju. Komisjoni tööprogrammis või ühisavalduses sisalduvatele algatustele lisatakse üldjuhul mõjuhinnang.

Mõju hindamise käigus konsulteerib komisjon võimalikult laiapõhjaliselt. Mõjuhinnangute objektiivse kvaliteedikontrolli teeb komisjoni õiguskontrollikomitee. Mõjuhinnangute lõpptulemused tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele ning need avalikustatakse koos õiguskontrollikomitee arvamus(t)ega komisjoni ettepaneku vastuvõtmise ajal.“

267

Lisaks on 3. novembri 2021. aasta parema õigusloome suunise 4. peatükis mainitud mõjuhinnangu eesmärke ja teavet, mida see peab hõlmama. Neid suuniseid täiendati komisjoni dokumendi „Parema õigusloome vahendid“ 7. vahendiga.

268

Õigusloomeprotsessi kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidest 12–15 kohustust koostada igal juhul mõjuhinnang ei tulene (vt selle kohta 3. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. parlament ja nõukogu, C‑482/17, EU:C:2019:1035, punkt 82).

269

Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidest 12–15 ilmneb esiteks, et Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon tunnistavad mõjuhinnangute panust liidu õigusaktide kvaliteeti ja seda, et need hinnangud on töövahend, mis aitab asjaomasel kolmel institutsioonil teha otsuse kõiki asjaolusid teades. Teiseks on nendes punktides täpsustatud, et mõjuhinnang ei tohi kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi õigusloomeprotsessis ega piirata kaasseadusandja võimet esitada muudatusettepanekuid, mille kohta on omakorda märgitud, et kui parlament või nõukogu peavad seda sobivaks ja vajalikuks, võib koostada täiendavaid mõjuhinnanguid. Kolmandaks, samadest punktidest ilmneb, et komisjon koostab mõjuhinnangud oma seadusandlike algatuste puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju. Neljandaks on täpsustatud, et parlament ja nõukogu võtavad komisjoni seadusandlike ettepanekute vaagimisel komisjoni mõjuhinnanguid täiel määral arvesse (vt selle kohta 3. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. parlament ja nõukogu, C‑482/17, EU:C:2019:1035, punkt 83).

270

See tähendab, et mõjuhinnangute koostamine on seadusandliku menetluse üks etapp, mis üldjuhul tuleb läbida juhul, kui seadusandlikul algatusel võib olla selline mõju (vt selle kohta 3. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. parlament ja nõukogu, C‑482/17, EU:C:2019:1035, punkt 84).

271

Käesolevas asjas tuleb märkida, et vastavalt eespool punktis 268 viidatud kohtupraktikale ei tulene institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktist 13, et komisjon on kohustatud koostama igal juhul oma delegeeritud õigusaktide mõjuhinnangu.

272

Lisaks ei tulene selline kohustus ka määruse nr 1272/2008 artiklist 37, mis reguleerib ühtlustatud klassifitseerimis- ja märgistamismenetlust ja mis ei näe sellist analüüsi ette üheski selle menetluse etapis (vt eespool punktid 18 ja 234).

273

Seevastu tuleneb määruse nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punktidest c ja d, et ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamise menetluse raames, mida reguleerib määrus nr 1272/2008, peab ECHA arvamused koostama komitee ning sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ei sekku. Kuna puudub sõnaselge säte, mis näeks ette viimase sekkumise, võib järeldada, et seadusandja ei soovinud hõlmata selle menetlusega sotsiaal-majanduslikku mõju.

274

Lisaks tuleb märkida, et määruse nr 1272/2008 eesmärk, milleks on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase (vt eespool punkt 14), õigustab teatud ettevõtjatele põhjustatavaid negatiivseid majanduslikke tagajärgi, isegi kui need on märkimisväärsed. Selles kontekstis tuleb vaidlustatud määrusega tagatavat rahvatervise kaitset pidada majanduslikest kaalutlustest tunduvalt olulisemaks (vt selle kohta analoogia alusel 11. septembri 2002. aasta kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, T‑13/99, EU:T:2002:209, punkt 456 ja seal viidatud kohtupraktika).

275

Eeltoodust tuleneb, et ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamise menetluses, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud määrus, ei olnud komisjonil institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 13 alusel kohustust selle määruse mõju hinnata (vt selle kohta analoogia alusel 5. juuli 2023. aasta kohtuotsus TIB Chemicals vs. komisjon, T‑639/20, ei avaldata, EU:T:2023:374, punkt 206).

276

Pealegi tuleb tagasi lükata hageja argument, et rikutud on hea halduse põhimõtet, sest komisjon rikkus institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet. Nimelt tuleneb eespool punktist 275, et komisjonil ei olnud kohustust hinnata mõju enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist. Järelikult ei saa sellise mõjuhinnangu puudumine kujutada endast hea halduse põhimõtte rikkumist.

277

Kõike eeltoodut arvestades tuleb neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja seetõttu jätta hagi tervikuna rahuldamata.

Kohtukulud

278

Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

279

Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb kohtukulud vastavalt viimase nõudele välja mõista hagejalt.

280

Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Kodukorra artikli 1 lõike 2 punkti f kohaselt tähendab mõiste „institutsioonid“ ELL artikli 13 lõikes 1 loetletud liidu institutsioone ning organeid või asutusi, mis on loodud aluslepingutega või nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktiga ja mis võivad olla poolteks Üldkohtus. Määruse nr 1907/2006 artikli 100 kohaselt on ECHA liidu asutus. Sellest tuleneb, et ECHA kannab oma kohtukulud ise.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kuues koda)

otsustab:

 

1.

Jätta hagi rahuldamata.

 

2.

Jätta Evonik Operations GmbH kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

 

3.

Jätta Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud tema enda kanda.

 

Costeira

Kancheva

Zilgalvis

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. novembril 2024 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

 

I. Vaidluse taust

 

II. Poolte nõuded

 

III. Õiguslik käsitlus

 

A. Sissejuhatavad märkused ainete ohuklassi STOT RE ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse kohta

 

B. Sissejuhatavad märkused Üldkohtu kontrolli intensiivsuse kohta

 

C. Esimene väide, et on tehtud ilmselged hindamisvead ja rikutud aine ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse klassifitseerimise kriteeriume

 

1. Kolmas väiteosa, mille kohaselt puudub silaanamiinil kahjulik mõju tervisele

 

a) Sissejuhatavad märkused mõju kohta, mis õigustab aine klassifitseerimist ohuklassi STOT RE 2. kategooriasse

 

b) Mõju, mis on välja toodud komitee arvamuses ja mis õigustab vaidlusalust klassifikatsiooni

 

c) Vaidlustatud klassifikatsiooni õigustatus komitee arvamuses täheldatud toime alusel

 

2. Esimene väiteosa, mille kohaselt puudub silaanamiinil konkreetne mürgine toime kopsudele

 

a) Hageja argumendid, mille kohaselt täheldatud toime tuleneb suure hulga asjakohaste uuringute raames sissehingatud osakeste sadestumisest

 

b) Hageja argumendid, mille kohaselt täheldatud toime tuleneb asjakohastes uuringutes manustatud suurest annusest/sisaldusest

 

3. Teine väiteosa, mille kohaselt põhineb täheldatud mõju interpolatsioonil, mis ei vasta ohuklassi STOT RE klassifitseerimise kriteeriumidele

 

D. Teine väide, mille kohaselt on rikutud ühtlustatud klassifitseerimis- ja märgistamismenetlust

 

1. Esimene väiteosa, mille kohaselt ei järgitud komitee arvamuse vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaega

 

2. Teine väiteosa, mille kohaselt komitee arvamuse osas ei toimunud avalikku konsultatsiooni

 

E. Kolmas väide, mille kohaselt komisjon rikkus kohustust hinnata vaidlustatud klassifikatsiooni asjakohasust

 

F. Neljas väide, mille kohaselt jäeti mõju hindamata

 

Kohtukulud


( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.