L_202402643ET.000101.fmx.xml

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2024/2643,

8. oktoober 2024,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

2013. aastal soovitas Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov muuta Venemaa Föderatsiooni kasutatavaid sõjapidamise viise ning kasutada poliitilisi, diplomaatilisi ja muid mittesõjalisi meetmeid koos sõjalise jõuga. Gerassimov märkis, et inforuum annab laiad asümmeetrilised võimalused vaenlase võitluspotentsiaali vähendamiseks.

(2)	21. septembril 2021 jõudis Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas Carter vs. Venemaa (20914/07) tehtud otsuses järeldusele, et Aleksandr Litvinenko mürgitasid kaks isikut, kes tegutsesid Venemaa ametivõimude juhtimisel või kontrolli all.

(3)

9. märtsil 2022 märkis Euroopa Parlament oma resolutsioonis välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta, et Venemaa on Ukraina-vastase agressioonisõja eel ja ajal nii traditsioonilistes meediaväljaannetes kui ka sotsiaalmeedia platvormidel tegelenud enneolematult pahatahtliku ja ulatusliku desinformatsiooni levitamisega, et eksitada oma riigi kodanikke ja rahvusvahelist üldsust. Euroopa Parlament rõhutas, et Venemaa on üks neist riikidest, kes on võtnud sihikule liidu ajakirjanikke ja oponente.

(4)

10. mail 2022 mõistsid liit ja selle rahvusvahelised partnerid karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase pahatahtliku kübertegevuse, mis oli suunatud Viasatile kuuluva satelliitvõrgu KA-SAT vastu. Kõnealune küberrünne toimus tund aega enne Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ning hõlbustas sõjalist agressiooni, olles veel üks näide Venemaa jätkuvast vastutustundetust käitumisest küberruumis.

(5)

19. juulil 2022 mõistis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) hukka pahatahtliku kübertegevuse, mis pandi toime seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga, ning hajusad teenusetõkestusründed mitme liikmesriigi ja partneri vastu, mille eest võtsid vastutuse Venemaa-meelsed häkkerite rühmitused.

(6)

Euroopa Liidu Nõukogu märgib oma 21. juuni 2022. aasta järeldustes, et kuigi hübriidohtude ja -kampaaniate määratlused võivad olla erinevad, peavad need jääma paindlikuks, et oleks võimalik asjakohaselt reageerida ohu muutuvale olemusele. Sellega seoses võttis nõukogu teadmiseks mõistete „hübriidoht“ ja „hübriidkampaania“ käsitluse, mille komisjon ja Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus esitasid dokumendis „The Landscape of Hybrid Threats: A Conceptual Model“ („Hübriidohtude maastik: kontseptuaalne mudel“).

(7)

Nõukogu kordas oma 21. juuni 2022. aasta järeldustes ja 18. juuli 2022. aasta järeldustes üleskutset kõrgele esindajale ja komisjonile esitada inimõigusi ja põhivabadusi täielikult austades võimalused täpselt määratletud meetmeteks, mida saaks võtta välisriigist lähtuvates infomanipulatsioonides ja sekkumistes osalejate vastu, kui see on vajalik avaliku korra ja julgeoleku kaitsmiseks liidus.

(8)

2023. aasta veebruaris avaldas Euroopa välisteenistus aruande välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumistega seotud ohtude kohta, milles ta määratles välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised valdavalt seadusega kooskõlas oleva tegevusena, mis ohustab või võib negatiivselt mõjutada väärtusi, menetlusi ja poliitilisi protsesse. Selline tegevus on oma olemuselt manipuleeriv ning seda teostavad tahtlikult ja koordineeritult riiklikud või valitsusvälised osalejad, sealhulgas nende käsilased nii nende enda territooriumil kui ka väljaspool seda.

(9)

3. veebruaril 2023 kinnitas liit pärast ELi ja Ukraina 24. tippkohtumist tehtud avalduses taas oma solidaarsust Ukrainaga hübriidohtude ja küberrünnete vastu võitlemisel ning oma pühendumust jätkata sellega seoses oma toetuse andmist. Liit ja Ukraina tunnistasid, kui oluline on tugevdada koostööd, et võidelda Venemaa riiklikult kontrollitavate infomanipulatsioonide ja sekkumiste, sealhulgas desinformatsiooni vastu ning suurendada Ukraina vastupidavust digipöördes.

(10)

1. juunil 2023 rõhutas Euroopa Parlament oma resolutsioonis, mis käsitleb välissekkumist kõigisse liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni, et Venemaa kasutab mitmeid erinevaid sekkumismeetodeid, mis moodustavad osa suuremast strateegiast, et kahjustada, ajada segadusse, hirmutada, nõrgestada ja lõhestada liikmesriike ja nende naabruskonda.

(11)

Euroopa Ülemkogu mõistis oma 14. ja 15. detsembri 2023. aasta järeldustes hukka kõik hübriidrünnakud, sealhulgas rändajate kolmandate riikide poolt poliitilistel eesmärkidel ärakasutamise, ning märkis, et on jätkuvalt kindel otsuses tagada tõhus kontroll liidu välispiiride üle. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et liit on kindlalt otsustanud astuda vastu käimasolevatele Venemaa Föderatsiooni algatatud hübriidrünnakutele oma välispiiridel.

(12)	Oma 17. ja 18. aprilli 2024. aasta järeldustes toonitas Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendi valimistega seoses liidu ja selle liikmesriikide kindlat kavatsust ohjeldada kõiki riske, mis tulenevad välisriigist lähtuvast infoga manipuleerimisest ja valimisprotsessidesse sekkumisest.

(13)	Rändajate vahendina kasutamine, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1359 (1) artikli 1 lõike 4 punktis b, võib ohustada liikmesriigi põhifunktsioone, sealhulgas avaliku korra säilitamist või riigi julgeoleku kaitset.

(14)

Oma 21. mai 2024. aasta järeldustes tunnistas nõukogu, et riiklikud ja valitsusvälised osalejad kasutavad üha enam hübriidtaktikat, mis kujutab endast aina suuremat ohtu liidu ning selle liikmesriikide ja partnerite julgeolekule, ning kutsus liidu institutsioone ja liikmesriike üles tõhustama meetmeid, et jälgida välisosalejate katseid sekkuda liidu demokraatlikku protsessi.

(15)

Oma järeldustes 27. juunil 2024 mõistis Euroopa Ülemkogu teravalt hukka liidu, selle liikmesriikide ja selle partnerite vastu suunatud ja üha levinumad mis tahes vormis hübriidtegevused, sealhulgas hirmutamise, sabotaaži, õõnestustegevuse, välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised, desinformatsiooni, pahatahtliku kübertegevuse ja rändajate vahendina kasutamise kolmandate riikide poolt, ning rõhutas, et Venemaa on intensiivistanud oma kampaaniat uute aktiivsete operatsioonidega Euroopa pinnal. Muu hulgas kutsus Euroopa Ülemkogu üles jätkama nõukogus tööd uue sanktsioonirežiimi kehtestamiseks seoses hübriidohtudega.

(16)

Võttes arvesse olukorra tõsidust, tuleks kehtestada piiravad meetmed isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kes vastutavad Venemaa Föderatsiooni valitsuse sellise tegevuse eest, mis kahjustab või ohustab liidu põhiväärtusi, selle julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust ning selle liikmesriikide, rahvusvahelise organisatsioonide või kolmandate riikide stabiilsust, julgeolekut või sõltumatust või selle liikmesriikide või kolmandate riikide suveräänsust, või viivad sellist tegevust või poliitikat ellu või toetavad seda. Selliste sihipäraste piiravate meetmetega taotletakse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ning aitavad kaasa liidu meetmetele, mille eesmärk on kaitsta liidu väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust, tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punktidega a–c.

(17)

Sellised meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõiguste ja -vabadustega, eelkõige harta artiklites 11, 16 ja 17 tunnustatud õigusega sõna- ja teabevabadusele, ettevõtlusvabadusele ja õigusega omandile. Eelkõige ei muuda sellised meetmed kohustust austada õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, millele on osutatud ELi lepingu artiklis 6, põhiõiguste hartas ja liikmesriikide põhiseadustes nende vastavates kohaldamisalades.

(18)

Selleks et suurendada kooskõla liidu piiravate meetmete režiimide ja ÜRO Julgeolekunõukogu või selle sanktsioonide komiteede poolt vastu võetud meetmete vahel ning tagada humanitaarabi õigeaegne kohaletoimetamine või toetada muud tegevust, millega toetatakse inimeste põhivajaduste rahuldamist, on asjakohane kehtestada vabastus käesoleva otsuse alusel loetellu kantud füüsiliste ja juriidiliste isikutele, üksustele ja asutustele kohaldatavatest varade külmutamise meetmetest ja rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise piirangutest ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2664 (2022) osutatud osalejate ning organisatsioonide ja asutuste jaoks, millele liit on andnud humanitaarpartnerluse tunnistuse, ning organisatsioonide ja asutuste jaoks, mille on sertifitseerinud või mida on tunnustanud mõni liikmesriik või liikmesriikide spetsialiseeritud asutused. Lisaks leiab nõukogu, et tuleks kehtestada erandite tegemise mehhanism nende organisatsioonide ja osalejate jaoks, kes osalevad humanitaartegevuses ja kelle suhtes kõnealust vabastust ei kohaldata. Samuti leiab nõukogu, et vabastuse asemel tuleks kohaldada erandite tegemise mehhanismi juhtudel, kui nõukogu hinnangul on vaja riiklike pädevate asutuste poolset kontrolli suurema riski tõttu, et eraldatud rahalisi vahendeid või majandusressursse väärkasutatakse muudel kui humanitaarabi andmise eesmärkidel.

(19)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende territooriumile ei saaks siseneda ega seda läbida sellised lisas loetletud füüsilised isikud, kes

vastutavad sellise Venemaa Föderatsiooni valitsuse tegevuse või poliitika eest, mis kahjustab või ohustab liidu, selle ühe või mitme liikmesriigi, rahvusvahelises organisatsioonis või kolmanda riigi demokraatiat, õigusriiki, stabiilsust või julgeolekut või mis kahjustab või ohustab selle ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi suveräänsust või sõltumatust, või viivad sellist tegevust või poliitikat ellu, toetavad seda või saavad sellest kasu järgmise tegevuse kaudu:

i)	demokraatliku poliitilise protsessi takistamise või kahjustamise kavandamine, juhtimine, selles otseselt või kaudselt osalemine või sellele muul viisil kaasa aitamine, sealhulgas valimiste korraldamise takistamine või kahjustamine või põhiseadusliku korra destabiliseerimise või kukutamise katse;

ii)	vägivaldsete meeleavalduste kavandamine, juhtimine, nendes otseselt või kaudselt osalemine, nende toetamine või nendele muul viisil kaasa aitamine;

iii)

vägivallaaktide kavandamine, juhtimine, nendes otseselt või kaudselt osalemine, nende toetamine või nendele muul viisil kaasa aitamine, sealhulgas tegevus, mille eesmärk on Venemaa Föderatsiooni tegevuse või poliitika suhtes kriitiliste isikute vaigistamine, hirmutamine, survestamine või neile kättemaksmine;

iv)	koordineeritud infomanipulatsioonide ja sekkumiste kasutamise kavandamine, juhtimine, selles otseselt või kaudselt osalemine, selle toetamine või sellele muul viisil kaasa aitamine;

sellise tegevuse kavandamine, juhtimine, selles otseselt või kaudselt osalemine, selle toetamine või sellele muul viisil kaasa aitamine, mis on suunatud demokraatlike institutsioonide, majandustegevuse või üldist huvi pakkuvate teenuste toimimise vastu, sealhulgas sisenedes ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile, sealhulgas selle õhuruumi, või mille eesmärk on sekkuda elutähtsasse taristusse, sealhulgas veealusesse taristusse, seda kahjustada või see hävitada, muu hulgas hübriidtegevuste raames toimuva sabotaaži või pahatahtliku kübertegevuse kaudu;

vi)	määruse (EL) 2024/1359 artikli 1 lõike 4 punktis b osutatud rändajate vahendina kasutamise kavandamine, juhtimine, selles otseselt või kaudselt osalemine, selle toetamine või sellele muul viisil kaasa aitamine;

vii)	relvastatud konflikti, ebastabiilsuse või ebakindluse ärakasutamine, sealhulgas loodusvarade ja eluslooduse ebaseadusliku kasutamise või nendega ebaseadusliku kauplemise kaudu kolmandas riigis;

viii)

kolmandas riigis relvastatud konflikti õhutamine või sellele kaasa aitamine;

b)	on seotud punkti a kohaselt loetletud füüsiliste isikutega;

c)	toetavad punktis a osutatud tegevuses osalevaid füüsilisi isikuid.

2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriike keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3. Lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:

a)	rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;

b)	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina;

c)	privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

d)	Püha Tooli (Vatikani Linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingu (Lateraani pakt) alusel.

4. Lõiget 3 loetakse kohaldatavaks ka siis, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) võõrustajariik.

5. Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõike 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.

6. Liikmesriik võib teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või sellistel valitsustevahelistel kohtumistel või liidu korraldatud või võõrustatud või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi võõrustatud kohtumistel osalemisega, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab kõnealuste meetmete poliitilisi eesmärke.

7. Ühtlasi võib liikmesriik teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluse, sealhulgas üleandmis- ja väljaandmismenetluste läbiviimiseks.

8. Liikmesriik, kes soovib lubada lõikes 6 või 7 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse lubatuks, kui ükski nõukogu liige ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates kavandatavat erandit käsitleva teatise saamisest. Kui üks või mitu nõukogu liiget esitavad vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatava erandi lubamise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

9. Kui liikmesriik lubab lõike 3, 4, 6, 7 või 8 alusel lisas loetletud isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida, kehtib kõnealune luba ainult selleks, milleks see on asjaomasele isikule antud.

Artikkel 2

1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad sellistele lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või on selliste lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste omandis, valduses või kontrolli all, kes:

vastutavad sellise Venemaa Föderatsiooni valitsuse tegevuse või poliitika eest, mis kahjustab või ohustab liidu, selle ühe või mitme liikmesriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi demokraatiat, õigusriiki, stabiilsust või julgeolekut või mis kahjustab või ohustab selle ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi suveräänsust või sõltumatust, või viivad sellist tegevust või poliitikat ellu, toetavad seda või saavad sellest kasu järgmise tegevuse kaudu:

i)	demokraatliku poliitilise protsessi takistamise või kahjustamise kavandamine, juhtimine, selles otseselt või kaudselt osalemine või sellele muul viisil kaasa aitamine, sealhulgas valimiste korraldamise takistamine või kahjustamine või põhiseadusliku korra destabiliseerimise või kukutamise katse;

ii)	vägivaldsete meeleavalduste kavandamine, juhtimine, nendes otseselt või kaudselt osalemine, nende toetamine või nendele muul viisil kaasa aitamine;

iii)

iv)	koordineeritud infomanipulatsioonide ja sekkumiste kasutamise kavandamine, juhtimine, selles otseselt või kaudselt osalemine, selle toetamine või sellele muul viisil kaasa aitamine;

vi)	määruse (EL) 2024/1359 artikli 1 lõike 4 punktis b osutatud rändajate vahendina kasutamise kavandamine, juhtimine, selles otseselt või kaudselt osalemine, selle toetamine või sellele muul viisil kaasa aitamine;

vii)	relvastatud konflikti, ebastabiilsuse või ebakindluse ärakasutamine, sealhulgas loodusvarade ja eluslooduse ebaseadusliku kasutamise või nendega ebaseadusliku kauplemise kaudu kolmandas riigis;

viii)

kolmandas riigis relvastatud konflikti õhutamine või sellele kaasa aitamine;

b)	on seotud punkti a kohaselt loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutustega;

c)	toetavad punktis a osutatud tegevuses osalevaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi.

2. Lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks ei tehta otse ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)	vajalikud lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistliku töötasu maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	ette nähtud üksnes tasu või teenustasu maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta leiab, et selline luba tuleks anda, või

e)	makstavad rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud kasutamiseks diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel;

f)	vajalikud liidu ja liikmesriikide või partnerriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, sealhulgas delegatsioonide, saatkondade ja missioonide, või rahvusvahelisest õigusest tuleneva puutumatusega kaitstud rahvusvaheliste organisatsioonide tegutsemiseks Venemaal või

g)	vajalikud elektroonilise side teenuste osutamiseks liidu telekommunikatsioonioperaatorite poolt ning selliste elektroonilise side teenuste toimimiseks, hoolduseks ja turvalisuseks vajalike vahendite pakkumiseks ja teenuste osutamiseks.

4. Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile lõike 3 alusel antud loast kahe nädala jooksul pärast kõnealuse loa andmist.

5. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta on tehtud vahekohtuotsus enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu- või haldusotsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)	neid rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate kohaldatavate õigusnormidega seatud piires;

c)	otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)	otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

6. Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile lõike 5 alusel antud loast kahe nädala jooksul pärast kõnealuse loa andmist.

7. Lõige 1 ei takista loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.

8. Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele kantud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest või kokkulepetest, mis sõlmiti, või kohustustest, mis tekkisid enne kuupäeva, mil lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmed muutusid nende kontode suhtes kohaldatavaks, või

c)	maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu- või haldusotsuse või vahekohtuotsuse alusel,

eeldusel et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 3

1. Artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sellise rahaliste vahendite, muude finantsvarade või majandusressursside eraldamise, menetlemise ja väljamaksmise ning kaupade ja teenuste pakkumise suhtes, mis on vajalik humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajaduste rahuldamist toetava muu tegevuse toetamiseks, kui sellist abi ja muud tegevust korraldavad:

a)	ÜRO, sealhulgas selle programmid, fondid ning teised üksused ja organid, samuti selle spetsialiseeritud asutused ja sellega seotud organisatsioonid;

b)	rahvusvahelised organisatsioonid;

c)	humanitaarabiorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus, ja nende humanitaarabiorganisatsioonide liikmed;

d)	kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO humanitaarabikavades, ÜRO pagulasabi kavades, muudes ÜRO üleskutsetes või humanitaarabiklastrites, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo;

e)	organisatsioonid ja asutused, millele liit on andnud humanitaarpartnerluse tunnistuse või mille on sertifitseerinud või mida on tunnustanud mõni liikmesriik kooskõlas riigisiseste menetlustega;

f)	liikmesriikide spetsialiseeritud asutused või

g)	punktides a–f osutatud üksuste töötajad, toetusesaajad, tütarettevõtjad või rakenduspartnerid, sel ajal kui ja ulatuses, milles nad neid ülesandeid täidavad.

2. Lõikes 1 sätestatud vabastust ei kohaldata lisas tärniga tähistatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning erandina artikli 2 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud humanitaarabi õigel ajal kohaletoimetamise tagamiseks või muu inimeste põhivajaduste rahuldamist toetava tegevuse toetamiseks.

4. Kui asjaomane pädev asutus ei ole viie tööpäeva jooksul lõike 1 kohase loa taotluse kättesaamisest teinud negatiivset otsust, nõudnud teavet või teavitanud lisaaja vajadusest, siis loetakse kõnealune luba antuks.

5. Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile käesoleva artikli alusel antud loast nelja nädala jooksul pärast kõnealuse loa andmist.

Artikkel 4

1. Nõukogu teeb liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepanekul ühehäälselt otsuse lisas esitatud loetelu koostamise ja sellesse muudatuste tegemise kohta.

2. Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, kui aadress on teada, või teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kaudu, andes asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.

3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

Artikkel 5

1. Lisa sisaldab artiklites 1 ja 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2. Lisa sisaldab ka asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui see on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave hõlmata nimesid ja varjunimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi (kui see on teada) ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave hõlmata nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 6

1. Nõukogu ning kõrge esindaja võivad töödelda isikuandmeid oma käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige järgmise puhul:

a)	lisa muudatuste ettevalmistamine ja sisseviimine, mida teeb nõukogu;

b)	lisa muudatuste ettevalmistamine, mida teeb kõrge esindaja.

2. Nõukogu ja kõrge esindaja võivad asjakohasel juhul töödelda andmeid, mis käsitlevad loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid või selliste isikutega seotud julgeolekumeetmeid, ainult ulatuses, mis on vajalik lisa koostamiseks.

3. Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja vastutavaks töötlejaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (2) artikli 3 punkti 8 tähenduses, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada kõnealusest määrusest tulenevaid õigusi.

Artikkel 7

1. Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva otsusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on

a)	lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2. Nõude täitmise menetluses lasub kohustus tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud, nõude täitmist taotleval füüsilisel või juriidilisel isikul, rühmitusel, üksusel või asutusel.

3. Käesolev artikkel ei piira lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, rühmituste, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva otsusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 8

Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine käesoleva otsusega kehtestatud keeldudest, sealhulgas osaledes sellises tegevuses ilma seda eesmärki või tagajärge tahtlikult taotlemata, kuid olles teadlik, et osalemisel võib olla see eesmärk või tagajärg, ning mööndes seda võimalust.

Artikkel 9

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete võimalikult suure mõju tagamiseks kutsub liit kolmandaid riike üles võtma käesolevas otsuses sätestatutega sarnaseid piiravaid meetmeid.

Artikkel 10

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 9. oktoobrini 2025.

Käesolev otsus vaadatakse korrapäraselt läbi. Selle kehtivust pikendatakse või asjakohasel juhul seda muudetakse, kui nõukogu leiab, et otsuse eesmärke ei ole saavutatud.

Artiklis 3 osutatud erand seoses artikli 2 lõigetega 1 ja 2 vaadatakse läbi korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel või mõne liikmesriigi, kõrge esindaja või komisjoni kiireloomulisel taotlusel, kui asjaolud on põhjalikult muutunud.

Artikkel 11

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 8. oktoober 2024

Nõukogu nimel

eesistuja

VARGA M.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1359/oj).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).