Brüssel,4.10.2021

COM(2021) 624 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu rakendusotsus

Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 284 final}


LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

1. SAMMAS. Rohepööre toetab majanduse ümberkorraldamist ja süsinikdioksiidivaba heaoluühiskonda

A. KOMPONENT P1C1. ENERGIASÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata saavutada CO2-neutraalsuse eesmärki, edendades puhta energia tehnoloogiate kasutamist.

See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid, mis hõlmavad taastuvenergia jaotamiseks vajalikku taristut ja puhta energia tootmist. Nende investeeringutega kaasnevad energiasektori reformid, mis keskenduvad söe kasutamise järkjärgulisele lõpetamisele energia tootmiseks, ning energia maksustamise reform puhta energia kasutamise edendamiseks. Eraldi investeering on ette nähtud taastuvenergia toetamiseks Ahvenamaa autonoomses piirkonnas.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C1R1): Söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks

Soome parlament võttis 2019. aastal vastu kivisöe kasutamise keelustamise seaduse (406/2019). Selle seadusega keelatakse söe kasutamine alates 2029. aastast. Soome teeb jõupingutusi, et edendada söe kasutamise lõpetamist lühema aja jooksul, ning seab eesmärgiks vähendada 2026. aastaks söe kasutamist energiatootmises 40–80 % võrreldes 2019. aastaga. Soome võetud meetmed söe kasutamise järkjärgulise lõpetamise toetamiseks energiasektoris hõlmavad uute elektri- ja soojatootmise lahenduste integreerimist energiasüsteemi, energia ülekannet ja söe asendamiseks vajalike tehnoloogiate kättesaadavust.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P1C1R2): Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut

Reformi eesmärk on muuta eri energiaallikate praegust maksustamist. Energia maksustamist käsitlevate õigusaktide (elektri ja teatavate kütuste aktsiisimaksu seadus) muutmine aitab kaasa fossiilkütuste järkjärgulisele kaotamisele, edendades tööstuse elektrifitseerimist ja soodustades investeerimist vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse. Reformiga vähendatakse ka tööstus-, kaevandus-, põllumajandus- ja andmekeskuste elektrimaksu rohkem kui 5 MW 0,05 sendini/kWh (st ELi miinimum) 0,69 sendilt/kWh kohta. Reformiga kaotatakse järk-järgult energiamahukate tööstusharude energiamaksu tagastamine 2025. aastaks ja suurendatakse alates 1. jaanuarist 2021 fossiilkütuste, sealhulgas turba maksustamist 2,7 euro võrra MWh kohta.

Käimas on uuring põletamata soojuse tootmise energia maksustamise kohta. Uuring peaks olema aluseks otsuste tegemisel energiasektori maksustamise täiendavate meetmete kohta. Soome peaks esitama õigusaktide muudatused, et tagada muudatuste jõustumine 1. jaanuaril 2022.

Reform tuli lõpule viia 30. juuniks 2021.

Investeering 1 (P1C1I1): Energiataristuinvesteeringud

Investeeringu eesmärk on parandada puhtasse energiasse investeerimise raamtingimusi, keskendudes energiasüsteemide integreerimisele, energia salvestamisele ja transpordile. Investeeringuga toetatakse projekte, millega edendatakse energiataristu ehitamist, keskendudes järgmisele:

I)elektrivõrgud ja elektrienergia ülekandevõimsus;

II)investeeringud energiasüsteemide integreerimiseks ning ülejääkide ja heitsoojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja kasutamiseks kaugküttevõrkudes;

III)vähese süsinikdioksiidiheitega gaaside, sealhulgas vesiniku, biogaasi ja biometaani transportimine.

Valik tehakse vastavalt mitmesugustele kriteeriumidele, nagu nende panus energiasektori CO2-heite vähendamisse ja nende teostatavus vastavalt kehtestatud ajakavale.

Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ning mis korraldatakse mitmes etapis, eesmärgiga koondada suured investeeringud varasemale ajale.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 2 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 4 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 033, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) 5 VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P1C1I2): Investeeringud uude energiatehnoloogiasse

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Soome eesmärgile saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus, ergutades uute puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu energia tootmiseks ja kasutamiseks. Toetuse andmisel eelistatakse sektoreid, kus heitkoguste vähendamine on keeruline ja kulukas („keerulise CO2-heitega sektorid“). Investeeringuga toetatakse näidisetapis olevaid suuremahulisi projekte, seades prioriteediks tehnilise teostatavuse, keskendudes eelkõige järgmisele:

I)avamere tuuleenergia tootmine;

II)taastuvkütused transpordisektoris (elektrilised kütused ja biokütused);

III)põletamata soojuse tootmine, näiteks geoenergia söe kasutamise asendamiseks; ning

IV)muud taastuvenergia projektid, näiteks vähese kasutusega biogaasitranspordi projektid, suuremahulised päikeseenergiaprojektid ja energia salvestamist edendavad projektid.

Valik tehakse vastavalt erinevatele kriteeriumidele, sealhulgas nende panus taastuvenergia osakaalu suurendamisse ja nende võimalik panus asjakohaste tehnoloogiate pikaajalisse arendamisse ja turustamisse. Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ning mis korraldatakse mitmes etapis eesmärgiga koondada suurinvesteeringud varasemale ajale. Selle meetme kohaselt võib keskkonnalubade andmise ja nende menetlemise kiirendamiseks palgata ajutisi töötajaid 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 7 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 9 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkondadega 032, 034bis0, 028 ja 029 ning 030a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) VI lisale.

Pakkumiskutsed kuulutatakse välja pärast seda, kui on kehtestatud õiguslik raamistik toetuse andmiseks. 2021. aastal korraldatakse eeldatavasti esimene kandideerimiskutse.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (P1C1I3): Investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaal

Investeeringu eesmärk on edendada taastuvenergia tootmist Ahvenamaa autonoomses piirkonnas. Investeering seisneb avamere tuuleenergia projekti ettevalmistusetapi ja päikeseenergia tootmise toetamises.

Ahvenamaa valitsuse hinnangul kulub kogu avamere tuuleenergia projekti lõpuleviimiseks 10–15 aastat. Eeldatavasti kantakse toodetud energia üle peamiselt Mandri-Soomesse ja/või Rootsisse ning seega riiklikesse jaotusvõrkudesse. Investeeringuga toetatakse planeerimis- ja ettevalmistusetappi, mis kestab eeldatavasti 2024. aastani.

Oma energia- ja kliimastrateegias on Ahvenamaa seadnud eesmärgiks suurendada päikeseenergia tootmisvõimsust 2030. aastaks 17 MW-ni. Investeeringuga toetatakse päikeseenergia tootmise projekte, mida edendavad ettevõtted, omavalitsused või kogukonnad. Muudatused rakendatakse aastatel 2021–2025.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 10 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 11 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 13 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 028 ja 029, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

1

P1C1R1 – Energiasüsteemi muundamine – söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks

Siht

Söe energiakasutuse vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga

 

Protsent

0

40

Q2

2026

2019. aastal kasutati energia tootmiseks 60 petadžauli. Tarbimist vähendatakse 2026. aastaks maksimaalselt 36 petadžaulini.

2

P1C1R2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut

Eesmärk

Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisi seaduse jõustumine

Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm

 

 

 

Q2

2021

Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisimaksu seaduse muudatusega:

- alandatakse tööstuslikku elektrimaksu, et edendada tööstuse elektrifitseerimist ja soojuse tootmist;

- alandatakse üle 5 MW suurust elektrimaksu kaevandustele, põllumajandusele ja andmekeskustele

- järk-järgult kaotatakse energiamaksu tagastamine energiamahukatele tööstuskütustele

- tõstetakse fossiilkütusemaksu 2,7 euro võrra MWh kohta.

3

P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

Eesmärk

Esimese energiataristuprojektide konkursikutse avaldamine

Esimese kandideerimiskutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil

 

 

 

Q4

2021

Jõustuvad rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad välja kuulutada esimese konkurentsipõhise energiataristu investeeringute projektikonkursi, mille tingimused sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist põhjustavate asjaolude loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

4

P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

Eesmärk

Kõigi toetuste andmine energiataristu investeeringuteks

Teatis kõigi taristuinvesteeringute toetuste andmise kohta

 

 

 

Q4

2023

Kõik energiataristu projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad 3. eesmärgis märgitud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel; kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on valitud välja projektikonkursi alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

5

P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

Arv

0

4

Q2

2026

Viiakse lõpule vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 139 500 000 eurot meetmele eraldatud 155 000 000 eurost.

6

P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

Eesmärk

Esimese taotluste esitamise kutse avaldamine uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimiseks

Esimese kandideerimiskutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil

 

 

 

Q4

2021

Jõustunud on rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad avaldada esimese uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimise projektikonkursi koos tingimustega, sealhulgas toetuskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist võimaldavat loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

7

P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

Eesmärk

Kõik toetused energiatehnoloogia investeeringuteks

Kõikidest energiatehnoloogia investeeringuteks antud toetustest teatamine

 

 

 

Q4

2023

Kõik uute energiatehnoloogiatega seotud projektid valitakse vastavalt vastavates konkursikutsetes sätestatud kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad 6. eesmärgis esitatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

8

P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

Arv

0

4

Q2

2026

Viiakse lõpule vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 144 900 000 eurot meetmele eraldatud 161 000 000 eurost.

9

P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

Eesmärk

Esimese taastuvenergiasse investeerimise konkursikutse avaldamine Ahvenamaal

Esimese kandideerimiskutse avaldamine Ahvenamaa valitsuse veebisaidil

 

 

 

Q2

2022

Avaldatud on esimene konkurentsipõhine projektikonkurss taastuvenergiasse investeerimiseks Ahvenamaal, mille tingimused sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

10

P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

Eesmärk

Toetatud projektide lõpuleviimine

Lõpetatud projektide aruanded

 

 

 

Q2

2026

Kõik toetatavad projektid viiakse lõpule 9. eesmärgis nimetatud projektikonkurssidel sätestatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 2 430 000 eurot meetmele eraldatud 2 700 000 eurost.

B. KOMPONENT P1C2. TÖÖSTUSREFORMID NING INVESTEERINGUD ROHE- JA DIGIPÖÖRDE TOETUSEKS

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Selle eesmärgi saavutamise peamisteks väljakutseteks on tööstuse heitkoguste vähendamine ja ringlussevõtu määra suurendamine. Uus vähese heitega tehnoloogia ei ole sageli veel konkurentsivõimeline ja selle arendamist tuleb kiirendada. Soome peab edendama ringmajandust, et suurendada ressursside säästvat kasutamist ja vähendada saastet.

Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata saavutada CO2-neutraalsuse eesmärki, toetades investeeringuid tehnoloogiasse, et vähendada tööstuse CO2-heidet, luua keskkonnahoidlikke töökohti, investeerida keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ning edendada ringlussevõttu ja korduskasutamist.

Komponent hõlmab investeeringuid, mis keskenduvad selliste vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate edendamisele nagu vesiniku tootmine, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine, fossiilkütuste asendamine elektrienergiaga tööstuslikes protsessides ning oluliste materjalide ja tööstuslike kõrvalsaaduste korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamine. Nende investeeringutega kaasnevad kliima- ja jäätmealaste õigusaktide reformid, sealhulgas kliimaseaduse ja jäätmeseaduse vajalikud muudatused, et luua õiguslik alus 2035. aasta CO2-neutraalsuse eesmärgi ja ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C2R1): Kliimaseaduse reform ja süsinikuvaese industrialiseerimine

Soome on võtnud kohustuse ajakohastada kliimaseadust, et tagada oma 2-neutraalsuse eesmärgi saavutamine 2035. aastaks. Reform hõlmab vastavaid heitkoguste vähendamise eesmärke aastateks 2030, 2040 ja 2050. Reformitud kliimaseadus võimaldab kasutada kliimakavasid, et täita kliimaseaduses sätestatud leevendamis- ja kohanemiskohustusi. Soome valitsus esitab muudetud kliimaseaduse ettepaneku parlamendile 31. jaanuariks 2022, mis peaks jõustuma 30. juuniks 2022. Soome võttis 2020. aasta sügisel vastu kolmteist tööstuspõhist vähese CO2-heitega tegevuskava. Tegevuskavades on kindlaks määratud tööstusprotsesside elektrifitseerimine, fossiilkütustest lahtisidumine ja vähese heitega lahendustel põhinevad heitkoguste vähendamise meetmed. Soome jätkab eeldatavasti tööstusharuga koostööd, et ajakohastada ülejäänud tegevuskavad, milles esitatakse sektoripõhised võimalused tööstusheidete vähendamiseks. See hõlmab vähemalt nelja peamist energiamahukat tööstusharu, nimelt energeetika-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstust.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.



Reform 2 (P1C2R2): Ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Meede koosneb kahest reformielemendist. Esiteks rakendab Soome reformitud jäätmeseaduse (646/2011), mis on kesksel kohal ringmajanduse keskkonna reguleerimisel ja riiklikus jäätmekavas. Reform hõlmab kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit pakendite ja biojäätmete liigiti kogumise kohustust, pakenditootjate vastutust pakendijäätmete käitlemise kulude eest, ühekordselt kasutatavate plastmaterjalide direktiivi rakendamist ning kohustust koguda tekstiiljäätmeid liigiti piirkondlikes vastuvõtupunktides. Olmejäätmete ringlussevõtu määra suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal. Plastpakendite ringlussevõtu määra suurendatakse 31 %.

Teiseks edendab Soome ringmajandust 2035. aasta strateegilise programmi abil, milles seatakse konkreetsed eesmärgid taastumatute loodusvarade tarbimise, ressursside tootlikkuse ja ringmaterjali kasutamise määra kohta. See hõlmab riiklikku raamprogrammi, mida täiendab kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmade vaheliste vabatahtlike valdkondlike kokkulepete edendamine. Eesmärk on, et lepinguga ühineks vähemalt kaks olulist tööstusliitu ning vähemalt 20 omavalitsust ja linna ning kohustuksid rakendama meetmeid, mis edendavad strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke: Vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada ringlussevõetud materjalide kasutamist ja edendada vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandust. See hõlmab ka selliste „toetusstsenaariumide“ avaldamist, mis aitavad koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega kindlaks teha sidusrühmade kõige asjakohasemad meetmed, mida selliste lepingute alusel võtta.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1 (P1C2I1): Vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Investeeringu eesmärk on edendada puhta vesiniku tootmist ja säilitamist kaubanduslikus mahus. Investeering aitab saavutada Soome eesmärki saavutada CO2-neutraalsus 2035. aastaks. Soome on ühinenud võimaliku üleeuroopalist huvi pakkuva olulise projektiga „Euroopa puhta vesiniku liit“, mida praegu ehitatakse ja millest ei ole veel komisjonile teatatud. See võimaldab Soome äriühingutel saada kasu piiriülesest majandus-, teadus- ja tööstuskoostööst. Rahalised vahendid eraldatakse investeeringute toetamiseks vesiniku väärtusahelas ning süsinikdioksiidi kogumisel, säilitamisel ja taaskasutamisel. Soome peaks andma oma panuse, toetades i) vähese CO2-heitega keskkonnahoidliku vesiniku tootmist, asendades fossiilkütuste kasutamise rasketööstuses, ii) CO2 kogumist, säilitamist ja kasutamist ning iii) vesinikuga seotud teadusuuringuid. Lisaks võimalikule üleeuroopalist huvi pakkuvale projektile võib toetada ka Euroopa koostöövõrgustikega (nt Eureka) seotud projekte. Rahalisi vahendeid ei eraldata vesiniku tootmiseks maagaasist. Selle meetme alusel võib võtta tööle ajutisi töötajaid, et kiirendada keskkonnalubade andmist ja menetlemist 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

Lisaks antakse toetust teatavatele riigisisestele vähese CO2-heitega keskkonnahoidlikku vesinikku käsitlevatele investeeringutele uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 2021. aastal (energiaabi määrus). Konkurssi korraldavad majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ühes või mitmes etapis.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 15 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 17 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 032, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Esimene projektikonkurss avatakse 2021. aastal ja avaldatakse organisatsiooni Business Finland veebisaidil.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P1C2I2): Tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

Meetmega edendatakse otsest elektrifitseerimist ja vähese CO2-heitega tööstusprotsesse, et vähendada CO2-heidet tööstussektoris. Meede:

I)parandada energiatõhusust soojustarbimise ja -protsesside elektrifitseerimise abil; ning

II)võtta kasutusele hübriidlahendused ning kasutada soojuspumba tehnoloogiat ja üleliigset soojust.

Meetme eesmärk on toetada tööstuse ettevalmistamist söe energiatarbimise lõpetamiseks 2029. aastal ja vähemalt pooleks turba energiatarbimisest 2030. aastaks, ergutades fossiilkütuste kasutamist tööstuslikes rakendustes asendama elektriga.

Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 18 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 19 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 20 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 21 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse ka, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 024ter, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Sel eesmärgil vähendatakse väljavalitud projektidega otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. Esimene projektikonkurss kuulutatakse välja niipea, kui õigusaktid on vastu võetud.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (P1C2I3): Peamiste materjalide ja tööstuslike kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Meetme eesmärk on edendada ringmajandust, mis taaskasutab ja ringlusse võtab tööstuslikke ja jäätmevooge ning muid põhimaterjale, nagu patareide materjalid, plast, tekstiilid, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmed, ehitus- ja lammutusmaterjalid.

Toetust antakse:

I)esimesed kommertskäitised, katse- ja näidistehased;

II)uute tehnoloogiate kasutuselevõtt olemasolevates protsessides;

III)digiplatvormid ja teenuste investeeringud, millega edendatakse korduskasutamist ja ringlussevõttu.

Vähemalt 30 000 000 eurot rahastamispaketist suunatakse ringbiomajanduse edendamiseks ja vähemalt 30 000 000 eurot rahastamispaketist suunatakse ringmajanduse lahenduste edendamisele akude väärtusahelas.

Projektikonkursse korraldab organisatsioon Business Finland mitmes etapis 2021. aastal.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 22 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 23 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 24 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 25 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse ka see, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud järgmise sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Seetõttu on valitud projektide eesmärk on muuta vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist teiseseks toormeks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

11

P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

Eesmärk

Muudetud kliimamuutuste seaduse jõustumine

Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm

 

 

 

Q2

2022

Kliimaseaduse muutmine hõlmab järgmist:

- heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks kooskõlas CO2-neutraalsuse kavaga

- ajakohastatud 2050. aasta eesmärgid

- maakasutuse sektoriga seotud eesmärgid ja süsinikusidujate tugevdamine

12

P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

Eesmärk

Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskpika perioodi kliimamuutuste poliitikakava ja sektoripõhiste vähese CO2-heitega majanduse edenemiskavade jõustumine

Strateegia, kava ja tegevuskava avaldamine tööhõive- ja majandusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi veebisaitidel

 

 

 

Q4

2025

Ajakohastatakse kliimastrateegiaid, -kavasid ja tööstuse vähese CO2-heitega tegevuskavasid, mis on kliimamuutuste seaduse rakendamiseks kõige olulisemad (neli peamist energiamahukat tööstusharu on energia-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstus).

Kliima- ja energiastrateegia hõlmab poliitikameetmeid ja stsenaariume, mille eesmärk on täita ELi 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärgid ning valitsuse programmis sätestatud CO2-neutraalsuse 2035. aasta eesmärk.

13

P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Eesmärk

Muudetud jäätmeseaduse peamiste protsesside jõustumine

Jäätmeseaduse muudatuse jõustumisele viitav õigusnorm

 

 

 

Q4

2024

Muudetud jäätmeseadus (714/2021) sisaldab järgmist:

1) biojäätmete liigiti kogumine riiklikul tasandil täielikult kasutusel 2022. aastal.

2) tootja vastutus pakendijäätmete ning pakendijäätmete ja tekstiiltoodete liigiti kogumise eest oli 2023. aastal täielikult toimiv.

3) biojäätmete liigiti kogumine uutest objektidest riiklikul tasandil toimib täielikult 2024. aastal.

Muudetud jäätmeseadusega antakse Soome valitsusele õigus võtta vastu uusi määrusi, sealhulgas: i) olmejäätmete ringlussevõtu üldised eesmärgid, mida suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal, ning ii) õiguslikult siduvad ringlussevõtu eesmärgid pakendijäätmete tootjatele, mis suurendavad plastpakendite ringlussevõtu määra 31 %.

14

P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Eesmärk

Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise kava rakendamise kohta

Valitsuse resolutsiooni (YM/2021/17) avaldamine valitsuse veebisaidil

 

 

 

Q2

2021

Valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise programmi rakendamise kohta on vastu võetud ja sisaldab eesmärki, et taastumatute loodusvarade tarbimine väheneb ja taastuvate loodusvarade säästev kasutamine võib suureneda, nii et kodumaiste esmaste toorainete kogutarbimine ei ületa 2035. aastaks 2015. aasta taset.

15

P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Eesmärk

Vähese CO2-heitega ringmajandust käsitleva riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega

Vähese CO2-heitega ringmajanduse lepinguraamistiku loomine ning kokkulepe on sõlmitud tööstuse ja sidusrühmade peamiste osalejatega.

 

 

 

Q2

2023

Vähese CO2-heitega ringmajanduse uus riiklik lepinguraamistik, millega toetatakse ringmajanduse strateegilist programmi, sõlmitakse ja avaldatakse Soome Vabariigi valitsuse veebisaidil. Loodusvarade kasutamise tugistsenaariumid koostatakse koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega.

Eesmärk on, et lepinguga ühineksid vähemalt kaks olulist tööstusliitu ning vähemalt 20 omavalitsust ja linna ning kohustuksid rakendama meetmeid, mis edendavad strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke.

16

P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Eesmärk

Vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise esimese riikliku taotlusvooru avaldamine

Esimeste kandideerimiskutsete avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil

 

 

 

Q4

2021

Esimese riikliku konkursikutse käivitamine vähese heitega vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja kasutamiseks. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

17

P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Eesmärk

Kõik toetused vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektidele

Teade kõigi toetuste andmise kohta

 

 

 

Q4

2023

Kõik vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 16. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

18

P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

Arv

 0

5

Q2

2026

Viiakse lõpule vähemalt viis toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad eelarvelistele kulukohustustele summas vähemalt 140 400 000 eurot meetmele eraldatud 156 000 000 eurost.

19

P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

Eesmärk

Esimese konkursikutse avaldamine tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2-heidet

Esimese kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil.

 

 

 

Q4

2021

Jõustunud on muudetud rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad käivitada esimese konkurentsipõhise projektikonkursi tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2-heidet. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

20

P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

Eesmärk

Kõik toetused elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektidele

Teade kõigi toetuste andmise kohta

 

 

 

Q4

2023

Kõik otsese elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 19. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

21

P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

Arv

 0

4

Q2

2026

Viiakse lõpule vähemalt neli toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 54 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 60 000 000 euro suurusest summast.

22

P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Eesmärk

Esimese osalemiskutse avaldamine investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist.

Esimese kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil

 

 

 

Q4

2021

Jõustus valitsuse dekreet ettevõtjatele ringmajanduse ja säästva rohelise majanduskasvu edendamiseks abi andmise kohta (1197/2020), mis võimaldas algatada esimese konkurentsipõhise projektikonkursi investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

23

P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Eesmärk

Kõik toetused korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele

Teade kõigi toetuste andmise kohta

 

 

 

Q4

2023

Põhimaterjalide ja tööstuslike kõrvalvoogude mis tahes korduskasutamise ja ringlussevõtu projektide valik tehakse kooskõlas vastavate projektikonkursside kriteeriumidega. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 22. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

24

P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

Arv

 0

10

Q2

2026

Viiakse lõpule vähemalt kümme toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad eelarvelistele kulukohustustele summas vähemalt 99 00 000 eurot meetmele eraldatud 110 000 000 eurost.

C. KOMPONENT P1C3. HOONEFONDI KLIIMA- JA KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMINE

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata kaasa CO2-neutraalsuse eesmärgi saavutamisele, vähendades hoonete heitkoguseid nende olelusringi jooksul, keskendudes eelkõige ehitusele ja küttele.

Komponent hõlmab investeeringuid, et stimuleerida era- ja üldkasutatavate hoonete naftapõhiste küttesüsteemide asendamist vähese süsinikdioksiidiheitega või süsinikdioksiidivabal tehnoloogial põhinevate küttesüsteemidega ning edendada vähese süsinikdioksiidiheitega meetodite kasutamist ehitussektoris. Neid investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid hoonete ehitamisel ning lõpetada järk-järgult fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide kasutamine üldkasutatavates hoonetes 2024. aastaks ja täielikult 2030. aastate alguseks.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C3R1): Maakasutus- ja ehitusseaduse reform

Soome võtab vastu õigusakti, et reformida kehtivat maakasutus- ja ehitusseadust (132/1999), mille üks eesmärk on vähendada kogu hoonete eluea jooksul tekkivaid heitkoguseid, sealhulgas ehitust, kasutamist, remonti ja lammutamist. Reform on suunatud ehitusarendajatele, omanikele, projekteerijatele, töövõtjatele, materjalitööstusele ja ametiasutustele.

Reform viiakse ellu järk-järgult alates 2023. aastast ning viimased määrused võetakse vastu 30. juuniks 2026. Pärast reformi jõustumist peavad uued ehitised olema vähese CO2-heitega ning renoveerimine peab toimuma vähese CO2-heitega lahenduste abil.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P1C3R2): Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava

Soome on võtnud vastu eesmärgi lõpetada 2030. aastaks järk-järgult fossiilkütuste kasutamine. See reformimeede võimaldab Soomel koostada ülevaate fossiilõli küttega hoonetest ja nende omanikest, heitkogustest ja energiatarbimisest. Soome võtab vastu tegevuskava, mille eesmärk on saavutada eesmärk lõpetada järk-järgult naftaküte 2030. aastaks. Tegevuskava sisaldab selle eesmärgi saavutamiseks selliseid vahendeid nagu subsiidiumid ja toetused, maksud ja maksusubsiidiumid, teabe juhtimine, regulatiivne juhtimine, energiatõhususe kokkulepped, riigihanked ja rahastamisvahendid. Otsused uute vahendite kasutamise või olemasolevate vahendite täiustamise kohta tehakse eeldatavasti eraldi.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 1 (P1C3I1): Küttesüsteemide asendamine hoonetes fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteviisidega

Meetme eesmärk on toetada fossiilkütustel põhineva kütte järkjärgulist kaotamist Soomes 2030. aastate alguseks. Seega aitab see märkimisväärselt kaasa ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele riiklikul tasandil. Pikendatakse kahte alates 2020. aasta sügisest rakendatavat programmi: Esiteks toetused naftakütte asendamiseks eraldunud elamutes, mis on mõeldud fossiilkütusel põhineva kütte asendamiseks eraldunud elamutes, ja teiseks toetused fossiilkütuse kütte asendamiseks omavalitsustele, valdadele ja ühendustele kuuluvates hoonetes. Abi on suunatud eraldatud elamute, omavalitsuste, valdade ja ühenduste omanikele.

Kava jaoks, mis on suunatud fossiilõlipõhise kütte asendamisele eraldatud elamutes, nähakse ette rahastamine taotluse esitamise järjekorras. Majad peavad olema alaliselt kasutuses. Abi suurus sõltub paigaldatud kütte liigist.

Kava jaoks, mis on suunatud fossiilkütustel põhineva kütte asendamisele omavalitsustele, valdadele ja ühendustele kuuluvates hoonetes, on kavandatud toetus 20–25 % tekkinud investeerimiskuludest.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Küttesüsteemid, mis asendavad õlikatlaid, ei kasuta soojusallikana fossiilkütuseid, vaid tuginevad sellistele tehnoloogiatele nagu õhk-vesi soojuspumbad, maasoojuspumbad ja kaugküte. Renoveerimisprogrammi tulemusel väheneb keskmine primaarenergia nõudlus 1) ühepereelamutes vähemalt 30 % ja 2) kasvuhoonegaaside heide omavalitsuste, valdade ja ühenduste hoonetes vähemalt 30 %. Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 1) 025a ja 2) 024b, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

Investeering 2 (P1C3I2): Vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna programm

Meede koosneb peamiselt teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammist, mille eesmärk on kiirendada vähese süsinikdioksiidiheitega lahenduste (nt töömudelid, tooted, materjalid) väljatöötamist ja kasutuselevõtmist tehiskeskkonnas. Meede aitab leevendada kliimamuutusi ja edendab vähese CO2-heitega ringmajandust, keskendudes teadusuuringutele ja innovatsioonile, tehnosiirdele ning teadusuuringute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööle. Toetatakse järgmisi meetmeid:

I)teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuskava investeeringute stimuleerimiseks (vähemalt 32 miljonit eurot);

II)teadmusbaasi ja hindamisvahendite hankimine, mis toetavad kliimasõbralikke ja vähese CO2-heitega lahendusi tehiskeskkonnas, sealhulgas võimalus saada programmi raames investeeringutoetust (vähemalt 4 miljonit eurot); ning

III) Selliste ühiste äriprojektide arendamise ja koordineerimise toetamine, mille eesmärk on eksportida vähem süsihappegaasiheiteid tekitavaid lahendusi tehiskeskkonnas (vähemalt 2 miljonit eurot).

Toetust antakse organisatsiooni Business Finland toetusprogrammidest (vt punktid i ja iii) (õigusakt 1146/2017, dekreedid 1147/2017 ja 1444/2014) ning keskkonnaministeeriumi dekreedist 1286/2015 ja 688/2001 (punkt ii). Alates 2021. aastast korraldab organisatsioon Business Finland konkurentsipõhiseid projektikonkursse mitmes etapis. Kava põhineb katseprojektil (KIRA-digi programm, mis viidi ellu aastatel 2016–2019). Konkursikutsed on suunatud peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja uurimisinstituutidele.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 26 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 27 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 29 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 022 või 027, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

25

P1C3R1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Maa kasutamise ja ehitamise seaduse reform

Eesmärk

Muudetud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab maakasutus- ja ehitusseaduse muudatuste jõustumisele

 

 

 

Q2

2026

Reformitud maakasutus- ja ehitusseadusel põhinevad õigusaktid sisaldavad ehitusprojektide süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid hoone olelusringi jooksul. Samuti reguleeritakse sellega arvutusmeetodite ja koostalitlusvõimeliste andmebaaside väljatöötamist, et võimaldada vähese süsinikdioksiidiheitega ehitust.

26

P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

Eesmärk

Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava avaldamine

Tegevuskava avaldamine Soome valitsuse veebisaidil

 

 

 

Q2

2022

Tegevuskavas sätestatakse kõik vajalikud meetmed, et toetada fossiilkütuste kütte järkjärgulist kaotamist kõigis Soome hoonetes 31. detsembriks 2030.

27

P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

Siht

Eraldi kütteõli kasutavate eraldunud majade arvu vähendamine

Arv

 133 000

106 400

Q4

2025

Eraldi kütteõli tarbivate eramute arvu vähendamine 133 000-lt 2019. aastal 106 400-le 2025. aastal, mis tähendab 20 %-list vähenemist.

28

P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

Eesmärk

Valitsuse dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks eraldunud majade toetuskava üksikasjad

Valitsuse määruse jõustumisele viitav säte

 

 

 

Q4

2021

Jõustub valitsuse dekreet, millega kehtestatakse eraldunud majade toetuskava üksikasjad, mis võimaldab algatada projektikonkursi, et asendada eraldunud majades (kus kohaldatakse sekkumisvälja 025a) fossiilkütusel töötavad küttesüsteemid vähese süsinikdioksiidiheitega küttesüsteemidega. Dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada vastavus primaarenergia tarbimise 30 % keskmisele vähenemisele. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

29

P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

Eesmärk

Valitsuse määruse või riigieelarvet käsitleva otsuse jõustumine, millega määratakse kindlaks teiste hoonete (mitte eraldunud majade) abikava üksikasjad

Valitsuse määruse jõustumisele viitav säte

 

 

Q2

2022

Jõustub valitsuse dekreet või riigieelarvet käsitlev otsus, millega kehtestatakse vallale, vallale või ühendusele kuuluvate hoonete abikava üksikasjad (kui kohaldatakse sekkumisvaldkonda 024ter), mis võimaldab avaldada konkursikutse abikava kohta, millega toetatakse fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide väljavahetamist omavalitsustele, vallale või ühendusele kuuluvates hoonetes, kus kasutatakse vähese süsinikdioksiidiheitega kütteliike. Dekreedis ja eelarves sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste 30 % keskmise vähendamise järgimine. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

30

P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

Eesmärk

Kõik toetused projektidele, millega toetatakse hoonete küttesüsteemide asendamist fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate küttesüsteemidega

Teade kõigi toetuste andmise kohta

 

Q4

2023

Teatamine kõigist toetustest projektidele, millega toetatakse küttesüsteemide asendamist vähemalt 14 600 hoones fossiilõlist vähese süsinikdioksiidiheitega kütteks.

31

P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

Eesmärk

Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna toetamisega

Konkursikutse avaldamine

 

 

 

Q4

2021

Esimese konkursi algatamine seoses vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programmiga, mis käsitleb teadusuuringuid ja innovatsiooni, tehnosiiret ning koostööd teadusuuringute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

32

P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

Eesmärk

Kõik toetused ja riigihankelepingud projektide jaoks, millega toetatakse vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonda

Teade kõigi toetuste andmise ja riigihankelepingute sõlmimise kohta

Q2

2024

Kõik vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 31. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

33

P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

Eesmärk

Toetatud projektide lõpuleviimine

Lõpuleviidud projektide lõpparuande avaldamine

 

 

 

Q2

2026

Kõik toetatavad projektid tuleb lõpule viia, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 36 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 40 000 000 euro suurusest summast. Programmi aruandes esitatakse põhiteave kõigi toetatud projektide kohta, sealhulgas neile eraldatud toetuste ning hangete ja programmi rakendamise kulude kohta. Samuti hõlmab see programmi mõju hindamist süsinikdioksiidi heitkogustele ehitus- ja kinnisvarasektoris.

D. KOMPONENT P1C4. VÄHESE SÜSINIKDIOKSIIDIHEITEGA LAHENDUSED KOGUKONDADELE JA TRANSPORDILE

Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Osana 2035. aastaks CO2-neutraalsuse saavutamise kavast on Soome seadnud eesmärgiks vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aastaga. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata saavutada transpordisektori heitkoguste vähendamise eesmärki, vähendades heidet transpordisektoris ja edendades süsinikdioksiidivabade transpordiliikide kasutamist. Praegu moodustavad alternatiivsed mootorsõidukid ainult 2,3 % sõiduautodest, samas kui 48 % kõigist avaliku sektori elektrilaadimis- ja gaasitanklatest asuvad peamistes suurlinnapiirkondades (Helsingi, Tampere, Turu).

Komponent hõlmab investeeringuid, millega edendatakse mittefossiilse era- ja ühistranspordi kasutamist, sealhulgas investeeringuid mittefossiilkütuseid kasutavate sõidukite laadimis- ja tankimistaristusse. Nende investeeringutega kaasnevad reformid, sealhulgas tegevuskava mittefossiilse transpordi kasutamise stimuleerimiseks ja transpordi maksustamise läbivaatamine.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C4R1): Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

Soome hinnangul on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada 2030. aastaks CO2-heidet transpordisektoris veel 1,65 megatonni võrra. Soome valitsus võttis 6. mail 2021 vastu resolutsiooni fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava kohta, milles esitatakse meetmed 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks ja 2045. aastaks heitevaba transpordi saavutamiseks.

Esimeses etapis tehakse otsused toetuste ja stiimulite kohta, mis edendavad heitevaba transporti. Ette nähtud meetmete hulgas on biogaasi ja elektrikütuste lisamine jaotuskohustuse alla, elektri ja gaasi transportimise avaliku jaotustaristu toetamine, eluasemeettevõtete ja töökohtade eralaadimistaristu toetamine ning mitmed ostutoetused (kõik elektriautod, elektri- ja gaasimootoriga kaubikud ja veoautod) ning säästvate transpordiliikide (jalgrattasõit, ühistransport) toetamine. Nende meetmetega vähendatakse heitkoguseid vähemalt 0,62 megatonni (Mt). Selle komponendi raames ette nähtud investeeringud toetavad kõnealuse reformi rakendamist. Nende meetmete rahastamist käsitlevaid otsuseid arutatakse 2021. aasta sügisel toimuvatel valitsuse eelarveläbirääkimistel.

Lisaks viiakse 31. detsembriks 2021 lõpule võimalike edasiste meetmete mõjuhinnangud. Hinnatavad meetmed hõlmavad järgmist:

·Biogaasi ja biokütuse jaotamise kohustuse suurendamine praeguselt 30 %-lt

·Kaugtöö suurendamise eeltingimused

·Kombineeritud transpordi heite vähendamise potentsiaal

·Digitaalsed transpordilahendused ja liikuvusteenuste edendamine

·Muud usaldusväärsed ja kontrollitavad heitkoguste vähendamise meetmed.

Kui ELi tasandi meetmete edusammud ja mõjuhinnangute tulemused on teada, hindab Soome võimalikku vajadust lisameetmete järele ja teeb selle kohta otsuse ning võtab 2021. aasta lõpuks vastu poliitikaettepanekud, et saavutada ülejäänud heitkoguste vähendamine (tegevuskava 3. etapp). Selleks valmistatakse ette mitmesuguseid alternatiivseid meetmeid, sealhulgas riiklik fossiilkütuste heitkogustega kauplemine. Riigisisese transpordi heite lähtestsenaariumi ajakohastatakse 2021. aasta sügiseks, et saada uusi hinnanguid 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks vajaliku heite vähendamise ulatuse kohta.

Pärast fossiilvaba transpordi tegevuskava rakendamist vähendab Soome 2025. aastaks sisetranspordi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 29 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P1C4R2): Säästva transpordi maksureform

Töötajate transporditoetuste maksustamise reform stimuleerib elektrisõidukite, ühistranspordi ja jalgrataste kasutamist. See hõlmab elektrisõidukite madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2021–2025, pendelpiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksusoodustusi.

Soome valmistab ette ka ametiautode maksustamise läbivaatamise, et soodustada vähese heitega sõidukeid, sealhulgas vähese heitega ametiautode madalamaid maksumäärasid.

Lisaks peaks riigiteenistujatest koosnev töörühm võtma 2021. aasta mais vastu aruande, milles antakse Soome valitsusele nõu vajalike maksumeetmete kohta, et parandada transpordi heitekontrolli tõhusust ja tagada pikaajaline eelarvebaas.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering 1 (P1C4I1): Riiklik elektri- ja gaasilaadimise ning tankimise taristu

Selle meetmega toetatakse laialdaselt kättesaadava avaliku taristuvõrgu ehitamist elektrisõidukite laadimiseks (sealhulgas ühistransport) ja gaasisõidukite tankimiseks, et vähendada heitkoguseid, soodustades fossiilkütuseid kasutavate sõidukite asendamist alternatiivkütuseid kasutavate sõidukitega. Toetust antakse:

I)suure võimsusega laadurid;

II)ühistranspordi laadimispunktid bussidele;

III)kokkusurutud biogaasijaamad; ning

IV)veeldatud biogaasi jaamad.

Rühmades i, iii ja iv toetuse saamiseks peavad laadimispunktid ja tanklad olema üldkasutatavad. Rühmas ii on abikõlblikkuse tingimuseks see, et toetust saavat taristut kasutatakse kohaliku ühistranspordi jaoks. Toetust antakse konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab energiaamet, täiendades olemasolevat abikava, mis põhineb praegu valitsuse dekreedil (498/2018) energia ja biogaasi transpordiks antava taristuabi kohta aastatel 2018–2021. 2022. aastal võetakse vastu uus valitsuse dekreet, mis hõlmab ajavahemikku 2022–2025. Konkursid on avatud nii üksikettevõtjatele kui ka kohalikele omavalitsustele. Investeeringuid tehakse kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.

Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

Investeering 2 (P1C4I2): Eralaadimise taristu

Selle meetmega edendatakse elektriautode laadimisjaamade erataristu ehitamist. Kodulaadimise taristu puudumist peetakse üheks kitsaskohaks, mis takistab elektrisõidukite omamise stimuleerimist.

Suurendatakse olemasoleva kava „Elektrihoonete elektritranspordi taristu edendamise toetus“ eelarvet. Toetust antakse investeerimistoetusena projektidele, mis vastavad keskkonnaministeeriumi kehtestatud konkreetsetele kriteeriumidele. Toetus on suunatud elamuettevõtetele. Toetuse ulatust laiendatakse, toetades laadimisjaamu töökohal. Koostatakse eraldi kava, mis on kättesaadav alates 2022. aastast. Toetus on suunatud ettevõtetele ja tööandjatele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2024.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

34

P1C4R1 -

Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

Eesmärk

Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine riigisisesest transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta

Valitsuse resolutsiooni avaldamine

 

 

 

Q2

2021

Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava sisaldab juhiseid ja suuniseid meetmete ettevalmistamiseks, et vähendada 2030. aastaks sisetranspordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 50 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Osa meetmetest rakendatakse õigusaktidega ja osa poliitikameetmetega.

35

P1C4R1 -

Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

Eesmärk

Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisese transpordi heitkoguste vähendamiseks

Valitsuse otsus avaldatakse

 

 

 

Q4

2021

Võetavate meetmete puhul järgitakse põhjalikku mõjuhinnangut ja nende eesmärk on vähendada transpordisektori heitkoguseid 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aastaga. Täiendavate meetmetega vähendatav hinnanguline kogus on 1,03 megatonni (vastavalt 2020. aasta aprilli lähtestsenaariumis esitatud hinnangule). Hinnangut ajakohastatakse 2021. aasta sügisel esitatava ajakohastatud põhistsenaariumi alusel.

36

P1C4R1 -

Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

Siht

Sisetranspordist tuleneva heite vähendamine 2025. aastaks vähemalt 29 % võrreldes 2005. aastaga

Protsent

0

29

Q2

2026

Pärast fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava poliitikameetmete rakendamist on riigisisese transpordi kasvuhoonegaaside heide 2025. aastaks võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud vähemalt 29 %, mis võimaldab Soomel saavutada 2030. aastaks heitkoguste 50 % vähendamise eesmärgi.

37

P1C4R2 –

Vähese CO2-heitega lahendused linnadele ja transpordile – säästva transpordi maksureform

Eesmärk

Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusest tulenevate tööhõivehüvitiste maksustamisega

Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuste jõustumisele

 

 

 

Q2

2021

Tulumaksuseaduse muudatustega soodustatakse palju väiksema heitega auto valikut ning kerg- ja ühistranspordi ning liikuvusteenuste võrdsemat kasutamist. See hõlmab täistööajaga elektriautode madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2021–2025, pendelpiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksusoodustusi.

38

P1C4R2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – säästva transpordi maksureform

Eesmärk

Seadusemuudatuste jõustumine tulumaksuseaduses (xx/2021) ametiautode maksustamise kohta

Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuste jõustumisele

Q2

2022

Tulumaksuseaduse muudatustega soodustatakse väiksema heitega auto valimist. See hõlmab vähese heitega autode madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2022–2025.

39

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Eesmärk

Konkursikutse gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu parandamiseks

Konkursikutse avaldamine

Q2

2022

Konkursikutse gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu kohta koos tingimustega, sealhulgas abikõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

40

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja töötavad kõrgepingelaadijad

Arv

0

376

Q2

2024

Paigaldatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 376 uut kõrgepingealalisvoolulaadijat (>22 kW, mis ei sisalda väga tõhusaid laadijaid, st >= 150 kW).

41

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja toimivad ühistranspordi laadimispunktid (bussid)

Arv

0

417

Q2

2024

Bussidele paigaldatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 417 uut laadimispunkti.

42

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja toimivad CBG jaamad

Arv

0

25

Q2

2025

Ehitatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 25 uut kokkusurutud biogaasi tanklat.

43

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja toimivad LBG jaamad

Arv

0

14

Q2

2025

Ehitatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 14 uut veeldatud biogaasi tanklat.

44

P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

Eesmärk

Valitsuse otsuste jõustumine elamute laadimistaristu toetamise eelarve laiendamise kohta ja erasektori laadimistaristu toetamise laiendamise kohta töökohtadele

Parlamendi heakskiit 2022. aasta riigieelarvele

Q4

2021

Valitsuse otsused elamute toetamise eelarve (eelarvepunkt 35.20.52) laiendamise ning ettevõtetele ja tööandjatele antava toetuse (eelarvepunkt 35.20.53) ulatuse laiendamise kohta jõustuvad siis, kui parlament kiidab 2022. aasta riigieelarve heaks. Tingimuste, sealhulgas abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

45

P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

Eesmärk

Kõik toetused projektidele, millega parandatakse elamute ja töökohtade laadimistaristut eelarvedekreedi 35.20.52 muudatuste alusel

Antud toetustest teatamine

Q4

2023

Toetusi antakse rahastamiskõlblikele projektidele vähese tähtsuse reegli kohaste pidevate projektikonkursside alusel vastavalt 44. eesmärgis nimetatud projektikonkurssides sätestatud valiku-/rahastamiskriteeriumidele. Toetusi andev asutus (ARA) teatab toetustest toetusregistrile.

46

P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

Siht

Uute ja toimivate eraõiguslike laadimispunktide arv

Arv

0

28 000

Q2

2024

Kõik toetatavad projektid tuleb lõpule viia. Ehitatakse ja võetakse kasutusele vähemalt 28 000 uut laadimispunkti või laadimisvõimsust.

E. KOMPONENT P1C5. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA LOODUSPÕHISED LAHENDUSED

Soome valitsus on seadnud eesmärgiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2030. aastaks. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata peatada loodusvarade intensiivsest kasutamisest põhjustatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning võidelda Läänemere reostuse vastu.

Komponent hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on edendada uuenduslikke lahendusi reostuse vastu võitlemiseks, näiteks kasutada tööstuslikku kõrvalsaadust kipsi Läänemere fosforisisalduse vähendamiseks, ning arendada kliimasäästlikku metsamajandamist. Neid investeeringuid täiendab looduskaitseseaduse reform. See õigusakt on riikliku bioloogilise mitmekesisuse strateegia õiguslik alus ja selle eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse tugevdamine.

Komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele (riigipõhine soovitus 3/2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P1C5R1): Looduskaitsealaste õigusaktide ajakohastamine

Soomel puudub praegu õiguslik alus riiklikule bioloogilise mitmekesisuse strateegiale ja vabatahtlikele looduskaitsemeetmetele, sealhulgas taastamismeetmetele ja aktiivsetele looduslikele majandamismeetmetele. Soome ajakohastab looduskaitseseadust (1096/1996), et paremini reageerida praegustele vajadustele bioloogilise mitmekesisuse tugevdamiseks. Seadusemuudatustega tagatakse, et otsuste tegemisel võetakse paremini arvesse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist väljaspool looduskaitsealasid ja ökosüsteemi teenuste säilitamist. Lisaks võetakse vastu uued meetmed, et tõhustada elupaikade ja liikide kaitset.

Valitsus esitab uue looduskaitseseaduse parlamendile 31. jaanuariks 2022. Uus seadus jõustub 2022. aastal. Seaduse rakendamise eest vastutavad majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskused, Metsähallitus ja keskkonnaministeerium.

Soomelt oodatakse ka määruse vastuvõtmist taastamis- ja hooldusmeetmete rahalise toetamise süsteemi kohta, millega toetatakse ohustatud elupaikade, liikide ja maastikuväärtuste taastamise ja haldamise meetmeid.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering 1 (P1C5I1): Kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Meetmega toetatakse kliima- ja keskkonnaeesmärke, töödeldes põllumaad kipsiga. Selle lahenduse eesmärk on vähendada fosforikoormust põllumajandusest Läänemereni. Meetme eesmärk on ka vähendada toitainete sattumist veekogudesse, edendades toitaineterikast linnapiirkonna jäätmevoost toitainete ringlussevõttu, mis peaks aitama ära hoida eutrofeerumist ja lagunemist.

Investeering koosneb kahest osast:

I)põldude töötlemine kipsiga; ning

II)Toitainete ringlussevõttu käsitlevad teadus- ja arendusprojektid.

Toetust põldude kipsiga töötlemiseks antakse valitsuse dekreediga 510/2020, mis anti välja veeressursside korralduse ja merestrateegia seaduse (1299/2004) alusel. Kipsihangete, transpordi- ja rakendusteenuste hankemenetlused kuulutatakse välja Edela-Soome majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskuse vastutusel 2021. aastal. Meede on suunatud tootjatele ja põllumajandustootjatele. Soomes on leitud, et 540 000 hektarit põldu saab kipsiga töödelda. Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Eelkõige tehakse asjaomaste põllumaade ja veekogude seiret, et vältida kahjulikku mõju maale (sealhulgas mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjulikku mõju süsinikubilansile. Kui tuvastatakse kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastamine, ning tuleks vältida kipsi kasutamist asjaomasel alal. Selle investeeringu kohast rahastamist ei kasutata selleks, et kasutada kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamisel. Toetust teadus- ja arendustegevuse projektidele, mis käsitlevad toitainete ringlussevõttu, antakse valitsuse määruse alusel, milles käsitletakse toitainete ringlussevõttu ja reoveepuhastuse energiatõhususe projekte aastatel 2020–2026 (657/2020). Avatud projektikonkursid kuulutatakse välja keskkonnaministeeriumi vastutusel. Projektidega toetatakse toitainete ringlussevõtu uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõttu, kõrge töötlemistasemega konkurentsivõimeliste lõpptoodete tootmist, investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tööstuse konkurentsivõimet. Valikuprotsessis pööratakse erilist tähelepanu kliimamuutustele, eutrofeerumisele ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvale mõjule.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Sel eesmärgil tagatakse valitud kipsitarneprojektidega, et vähemalt 50 % kuivmassi järgi liigiti kogutud ja asjaomaste kipsi tarnivate tootjate tekitatud tavajäätmetest töödeldakse teiseseks tooraineks. Valitud toitainete ringlussevõtu projektidega tagatakse, et vähemalt 50 % taaskasutatavatest toitainetest või reovee biomassist muundatakse teiseseks tooraineks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P1C5I2): Kliimasäästvad meetmed maakasutussektoris

See meede keskendub kliimasäästlike maakasutusmeetodite väljatöötamisele. Soome rahastab algatusi, mis võimaldavad metsandussektoril kasutada sihipärasemaid ja mitmekesisemaid metsaraie- ja põllumajandusmeetodeid, mille puhul võetakse rohkem arvesse mullastikku, loodusväärtusi ja veekaitset kui praegu („täppismets“). Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe loomist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade eelistamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, suurendades muu hulgas alal surnud puidu kogust. Metsades, kus kasutatakse pidevaid metsamajandamismeetodeid, mis tähendab selgete tükkide puudumist, ei tohi olla uusi ega parandavaid vette hädamaandumisi. Eeldatakse, et uute meetodite väljatöötamine parandab väärtuse loomist ja muudab metsategevuse ahelad tõhusamaks, samal ajal kui võidakse välja töötada uusi uuendusi, mida saab kasutada nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Toetust uute maakasutusmeetmete väljatöötamiseks antakse valitsuse dekreedi 5/2021 alusel, mis käsitleb toetusi kliimameetmeteks maakasutussektoris aastatel 2020–2025. Põllumajandus- ja metsandusministeerium avaldab konkursikutse arendus- ja koolitusprojektidele. Rahastatakse vähemalt seitset projekti. Meede on suunatud metsandussektoris osalejatele (metsaomanikud, planeerimine, tehnoloogia, lepingute sõlmimine ning muud selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ja kogukonnad).

Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 050, mille kliimakoefitsient on 40 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Selle meetme alusel on abikõlblikud ainult sellised projektid, millega toetatakse kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist ning mis on kooskõlas DNSH suuniste nõuetega.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähte-

tase

Eesmärk

Q

Aasta

47

P1C5R1 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine

Eesmärk

Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab looduskaitseseaduse muudatuste jõustumisele

 

 

 

Q1

2023

Looduskaitseseaduse muudatus (1096/1996) hõlmab järgmist:

- bioloogilise mitmekesisuse säilitamine väljaspool looduskaitsealasid

- ökosüsteemi teenuste säilitamine

- meetmed elupaikade ja liikide kaitse tõhususe tagamiseks

48

P1C5I1 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Eesmärk

Kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte toetatakse

Kipsi tarnimist, transporti ja jaotamist käsitlevate projektide sõlmimine vastavalt pakkumiskutsele

 

 

 

Q4

2022

Kipsi tarnimist, transporti ja jaotamist käsitleva projektikonkursi algatamine koos tingimustega, sealhulgas kõlblikkuskriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud töövõtjad täidavad nõuet, et vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist peab olema töödeldud teisesesse toormesse, ning kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Selle investeeringu kohast rahastamist ei kasutata selleks, et kasutada kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamisel.

49

P1C5I1 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Siht

Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine

Hektarid

0

50 000

Q4

2025

Põllumajandustootjad taotlevad kipsiga töötlemist selleks sobivatel põldudel. Valitud töövõtja, kes osutab kipsi tarne-, transpordi- ja turustamisteenuseid, kohaldab kipsi põllumajandustootja põllu suhtes. Vähemalt 50 000 hektarit põldu töödeldakse kipsiga. Kliimamõju suurendab konkursikutse dokumentides esitatud nõue võtta väetamiskavades proportsionaalselt arvesse kipsi fosforisisaldust. Järgnevat fosforisisaldusega väetiste kasutamise vähenemist kontrollitakse uuringu abil.

Asjaomaste põllumaade ja veekogude seire peab tagama, et puudub kahjulik mõju maale (sh mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjulik mõju süsinikubilansile. Kui tuvastatakse kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastamine, ning tuleks vältida kipsi kasutamist asjaomasel alal.

50

P1C5I1 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Eesmärk

Toetatakse toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte

Teade kõigi toetuste väljaandmise kohta

 

 

 

Q4

2023

Teade kõigi toetuste andmise kohta toitainete ringlussevõttu ja taaskasutamist käsitlevate avatud taotlusvoorude raames kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01), kasutades väljajätmiste loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

51

P1C5I1 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Siht

Kohad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on paranenud

Arv

0

7

Q4

2025

Vähemalt seitsmel käitisel või tegevuskohal on parem toitainete ringlussevõtt ja taaskasutamine reovees vähemalt 50 % taaskasutatavatest toitainetest või biomassist. Lisaks on eesmärgiks seatud vähemalt 6-punktine tehnilise valmisoleku tase.

52

P1C5I2 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

Eesmärk

Esimese täppismetsandusprojektide projektikonkursi avaldamine

Avaldamine

Q4

2021

Jõustunud on rahastamissuunised (valitsuse dekreet 5/2021 kliimameetmete toetuste kohta maakasutussektoris aastatel 2020–2025), mis võimaldavad käivitada esimese konkurentsipõhise pakkumiskutse täppismetsandusprojektide jaoks. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Esimene projektikonkurss avatakse 31. detsembriks 2021. Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe loomist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade eelistamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, suurendades muu hulgas alal surnud puidu kogust. Metsades, kus kasutatakse pidevaid metsamajandamismeetodeid, mis tähendab selgete tükkide puudumist, ei tohi olla uusi ega parandavaid vette hädamaandumisi. Selle meetme raames on abikõlblikud ainult need projektid, millega toetatakse kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist.

53

P1C5I2 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

Eesmärk

Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsandusprojektidele

Teade kõigi toetuste andmise kohta

 

 

 

Q4

2023

Teade kõigi toetuste andmise kohta täppismetsandusprojektidele, mis on välja valitud vastavate projektikonkursside raames. Kõik projektikonkursid põhinevad 52. eesmärgis kajastatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused on tehtud projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada.

54

P1C5I2 -

Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

Siht

Lõpetatud täppismetsandusprojektid

Arv

0

7

Q4

2025

Lõpule viiakse vähemalt seitse täppismetsandusprojekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded.

   

2. SAMMAS. Digiteerimine ja andmemajandus suurendavad tootlikkust ja teevad teenused kõigile kättesaadavaks

F. KOMPONENT P2C1. DIGITARISTU

See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid side- ja transporditaristusse, et vastata üha digitaalsema ühiskonna vajadustele.

Esiteks on Soome eesmärk investeerida raudteetranspordi digiteerimisse, mis aitab Soomel täita oma heitkoguste vähendamise eesmärke, suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja parandada teenuste kvaliteeti. Eelkõige on projekti „Digirail“ eesmärk võtta kogu Soome võrgus kasutusele uus automaatblokeerimissüsteem, kuna praegune süsteem jõuab käesoleva kümnendi lõpuks oma kasutusaja lõpuni. Projekti rakendamine aitab tagada tulevikuks sobivad raudteeteenused.

Teiseks kavatseb Soome kasutada tagastamatut toetust erasektori investeeringute rahastamiseks kiiretesse lairibavõrkudesse piirkondades, kus juurdepääsu ei pakuta ärilistel alustel. Komponendi eesmärk on kõrvaldada allesjäänud puudujäägid kiire lairibaühenduse taristus kogu Soomes, eelkõige maapiirkondades, kus juurdepääsumäär on madalam. Soomes on vaja terviklikke, kvaliteetseid ja kiireid sidevõrke, kuna töö ja tööstusliku tootmise digiteerimine suureneb ja teenused on suunatud digitaalsetele kanalitele. Uute digilahenduste kasutuselevõtt kõigis sektorites nõuab kiireid ja usaldusväärseid sidevõrke, eriti elutähtsate rakenduste puhul.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige kestlikule ja tõhusale taristule (riigipõhine soovitus 3/2020), ning investeeringutega seotud majanduspoliitikale, säästvale transpordile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1 (P2C1I1): Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Investeering on investeeringute toetuskava, mille eesmärk on parandada sideühenduste kvaliteeti ja kättesaadavust piirkondades, kus selliseid ühendusi ei pakuta üksnes turumehhanismide alusel. Meede hõlmab toetusprogrammi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist ning rahalise toetuse väljamaksmist lairibaühenduse pakkujatele. Kava raames toetatavate lairibaühenduste maht peab olema vähemalt 100 Mbit/s. Rahastu tagastamatu toetus täiendab riiklikku lairibaühenduse toetusprogrammi, mis põhineb lairibaühenduse toetamise seadusel, mis sisaldab sätteid vahendite eraldamise ja väljamaksmise tingimuste kohta, samuti pädeva tugiasutuse ja selle ülesannete kohta. Toetav asutus teeb analüüsi tagamaks, et projektid valitakse välja üksnes valdkondades, kus turupõhised lahendused ei ole kooskõlas üldise grupierandi määrusega kättesaadavad. Soome loob riiklikus lairibaühenduse büroos koordinaatori ametikoha, et edendada lairibaühendust ning kavandada riiklike ja ELi lairibaühenduse rahastamise koordineerimist, et vältida kattuvusi ja tagada vastastikune täiendavus.

Meetme rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P2C1I2): Transport ja maakasutus – Digiraili projekt

Soome eesmärk on võtta 2040. aastaks kogu riiklikus raudteevõrgus kasutusele Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) ning 4G ja 5G-põhine tulevane raudtee mobiilsidesüsteem (FRMCS). ERMTSi ja FRMCSi kasutuselevõtt aitab tagada, et raudteeteenused on tulevikuks sobivad. Selleks rahastatakse investeeringuga digivaldkonna arendus- ja kontrollietappi, mis hõlmab katsetamis- ja katsetamistegevuste ettevalmistamist ja läbiviimist aastatel 2021–2026. Pärast laborikeskkonnas tehtud edukat katsetamist tuleb uut raadiopõhist süsteemi katsetada realistlikes tingimustes katserajal, enne kui see võetakse kasutusele kommertsrongiliikluse katserajal, kus uut väljaarendatud süsteemi kasutatakse ühtse rongijuhtimissüsteemina. Arendus- ja kontrollietapi viimases etapis katsetatakse ERTMSi 2027. aasta lõpuks eeldatavasti kommertskatserajal, kus uut süsteemi kasutatakse ühtse rongijuhtimissüsteemina. Alates 2028. aastast, st pärast rahastu toetust, kavatsetakse Digirail ja ERTMS kasutusele võtta kogu Soome võrgus.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

55

P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Eesmärk

Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine

Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

Q4

2022

Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide vajalikud muudatused on jõustunud. Lairibaühenduse toetamise seaduses sätestatakse vahendite andmise ja väljamaksmise tingimused, näiteks sihtvaldkonnad, samuti pädev tugiasutus ja selle ülesanded. Komisjon võtab arvesse kõiki vajalikke muudatusi, mis tulenevad üldise grupierandi määruse muutmisest, sealhulgas valitsuse määruse ajakohastamist, milles sätestatakse abikõlblike ühenduste miinimumkiirused.

56

P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Siht

Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

Arv

0

10 000

Q2

2024

Vähemalt 10 000 uut eluruumi on saanud juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) võrreldes lähteolukorraga enne programmi algust, kui toetusprogrammi alguses oli ühendus kas aeglasem või puudus see üldse (edaspidi „eluruumid läbitud“). See hõlmab eramuid, ettevõtteid ja puhkemaju.

57

P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Siht

Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

Arv

10 000

25 000

Q2

2026

Vähemalt 25 000 uut eluruumi on saanud juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) võrreldes lähteolukorraga enne programmi algust, kui toetusprogrammi alguses oli ühendus kas aeglasem või puudus see üldse (edaspidi „eluruumid läbitud“). See hõlmab eramuid, ettevõtteid ja puhkemaju.

58

P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

Eesmärk

Euroopa ühise automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor töötab

Katselabor on loodud Kouvola raudtee koolituskeskusesse ja on valmis tegema virtuaalseid simulatsiooniteste.

 

 

Q4

2022

Automaatne rongiturvangusüsteem on raudteeohutuse põhielement. Arendustöid alustatakse katselabori tehtud mõjuhinnangute abil, enne kui arendusetapi saab tegelikes tingimustes katsetele üle minna.

59

P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

Siht

Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katserada

(mitte äriotstarbelises kasutuses)

Kilomeetrid

0 

 50

Q4

2024

Katserada peab asuma Kouvola-Kotka/Hamina vahel. Vähemalt 50 km rööbasteest (mitte äriotstarbelises raudteeliikluses) peab olema varustatud raadiopõhise ERMTSiga. Tehniline kirjeldus esitatakse pärast lõpetamist kinnitamiseks riiklikule raudteeohutusasutusele (Traficom). Kehtestatud katserada peab võimaldama katsetada uut üleeuroopalist raadiopõhist automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) realistlikes tingimustes õigete seadmetega.

60

P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

Siht

ERMTSiga varustatud äriline katserada

Kilomeetrid

0 

30

Q2

2026

Euroopa Raudteeameti (ERA) menetluste kohaselt on hangitud katseraudteesüsteem ERTMS (ühtne kontaktpunkt). Vähemalt 30 km pikkune rööbastee on varustatud raadiopõhise ERTMSiga.

G. KOMPONENT P2C2. ANDMEMAJANDUSE JA DIGIPÖÖRDE KIIRENDAMINE

G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab reforme ja investeeringuid, millega toetatakse Soomes digiteerimist, hõlbustades andmepõhist innovatsiooni, digitaalse teabe vahetamist ja avaliku sektori andmete kasutamist ning edendades teadusuuringuid põhitehnoloogiate valdkonnas, et suurendada Soome konkurentsivõimet. Suurendades andmete koostalitlusvõimet mitme sidusrühma jaoks, püüab Soome kasutada täielikult ära digipöörde potentsiaali. See nõuab standardimist digitaalse teabe vahetamiseks, mis hõlmab nii ettevõtjaid kui ka avalikku sektorit. Komponent hõlmab ka taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalveks vajaliku andmekogusüsteemi väljatöötamist.

Laiendades elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi hõlmatust teabega eluasemeettevõtete laenude kohta, aitab see komponent kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et tugevdada kodumajapidamiste võlaseiret ja luua krediidiregistri süsteem (riigipõhine soovitus 4/2019) ning keskenduda investeeringutele teadusuuringutesse ja innovatsiooni (riigipõhise soovitused 3/2020 ja 3/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

Investeering 1 (P2C2I1): Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

Investeeringu eesmärk on aidata luua ühiseid lahendusi ja struktuure, et hõlbustada organisatsioonide vahel digitaalsete finantsandmete vahetamist masinloetaval struktureeritud kujul (näiteks e-arved, e-vastuvõtjad, hankedokumendid ja finantsaruanded), kooskõlas reaalajalise majanduse visiooniga. Struktureeritud finantsandmete vahetamine toetab tootlikkusele positiivset mõju avaldavate protsesside automatiseerimist nii avalikus kui ka erasektoris, edendades samal ajal ka valitsuse ja ühiskonna kui terviku digiteerimist. Tööhõive- ja majandusministeeriumi juhtimisel vastutab projekti rakendamise eest riiklik patendi- ja registreerimisamet koostöös maksuameti ja riigikassaga.

Investeering peab võimaldama teabe jagamist ettevõtjate vahel, ettevõtjate ja ametiasutuste vahel ning avaliku sektori siseselt, tuginedes põhimõttele „ainult üks kord“. Investeeringute eesmärgid on järgmised:

I)reaalajalise majanduse ökosüsteemi loomine, mis töötatakse välja avaliku ja erasektori koostöös. Rahalist toetust kasutatakse selleks, et luua 2022. aasta lõpuks minimaalne elujõuline ökosüsteem, st digitaalse põhiplatvormi ja sellega seotud taristu/tarkvaralahenduste kasutatav versioon, mis suudab edastada vähemalt e-arveid;

II)2024. aasta lõpuks toimiva digitaalse taristu käikuandmine, mis võimaldab jagada, vastu võtta ja kasutada ettevõtte finantsandmeid, nagu e-vastuvõtt, e-arved ja hankesõnumid, kooskõlas isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatusega seotud asjaomaste õiguslike nõuetega. Digitaalne taristu peab sisaldama vähemalt järgmisi omadusi:

oÜhised liideselahendused finantsandmete struktureeritud kujul jagamiseks

oElektrooniliste äridokumentide standarditud masinloetav vorming.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 2 (P2C2I2): Andmemajanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland

Soome virtuaalne teenuseplatvorm parandab Soome konkurentsivõimet, võimaldades pakkuda sujuvaid digiteenuseid avalikust ja erasektorist erinevatele Soome saabuvatele sihtrühmadele, nagu ettevõtted, töötajad, üliõpilased ja turistid. Investeeringuga uuendatakse teenuse kontseptsiooni ja integreeritakse teenused, mida praegu eri ministeeriumides ja ametites eraldi käsitletakse, kasutajasõbralikuks üksuseks.

Investeeringu eesmärk on pakkuda ühtset teenuseliidest ettevõtjatele ja üksikisikutele, kes soovivad Soomes elada, seal tegutseda või tegutseda. Investeering hõlmab teenuste digiteerimist, sealhulgas nii uute protsesside loomist kui ka olemasolevate protsesside asendamist, nagu pabervormide täitmine ja postitamine või kontoris tehtavad füüsilised tehingud, mis praegu nõuavad Soomes ettevõttesisest kohalolekut. Teenuseplatvorm peaks hõlmama nii avalikke teenuseid (nt digitaalne identiteet, e-residentsus või patendi registreerimine) kui ka erateenuseid (sealhulgas ärikindlustus, pangandus, raamatupidamine, finants-, õigus- ja muud teenused).

Esimeses etapis (2021–2022) koordineerib arendustegevust Soome välisministeerium. Esimeses etapis kavandatakse ja määratletakse alalisem juhtimismudel järgmiste arendus- ja tootmisetappide jaoks. Rakendamine hõlmab makromajanduslikku finantsabi, rahandusministeeriumi, majandusministeeriumi, muid ministeeriume, Soome maksuametit, digitaal- ja rahvastikuandmete ametit, Soome innovatsioonifondi, patendi- ja registreerimisametit, Soome sisserändeametit ja võimalik, et ka muid asutusi.

Meede hõlmab järgmisi elemente:

-31. detsembriks 2022 peab olema kättesaadav platvormi „Virtual Finland“ esimene kasutatav versioon, mis toetab vähemalt järgmisi funktsioone: Isiku ja ärikasutaja tuvastamine, digitaalne identiteet, usaldusväärne andmete jagamine platvormiga seotud eri osapoolte vahel. Avaliku halduse ja erasektori digiteenuste platvormide koostalitlusvõime tagab tarbijatele sujuvad digiteenused.

-Soome virtuaalne platvorm peab 31. detsembriks 2025 täielikult toetama vähemalt kahte teenuse osutamise protsessi, eelkõige mitteSoome eraisiku ja mitte Soome ettevõtte riiki sisenemise protsessi.

-Soome virtuaalne platvorm peaks järk-järgult integreerima teenuseid täiendavatele sihtrühmadele (üliõpilased, börsil noteerimata äriühingud, hooajatöötajad, turistid, eksportivad ettevõtted).

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (P2C2I3): Võtmetehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) kiirendamine

Meetme eesmärk on rahastada rakendusuuringuid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et kaitsta Euroopa konkurentsivõimet, infoturvet ja suveräänsust. Rahastatakse riiklikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendustegevusi ja neid toetavat taristut, st katse- ja eksperimenteerimiskeskkondi, mis on seotud mikroelektroonika, 5G/6G tehnoloogia, tehisintellekti või kvanttehnoloogiaga. Rahastamine toimub organisatsiooni Business Finland konkurentsipõhiste rahastamisvahendite kaudu. Projektid valitakse avatud projektikonkursside alusel ning valikukriteeriumidega tagatakse projektide digitaalne panus ja nende vastavus olulise kahju puudumise põhimõttele. Eelkõige toetatakse meetmega järgmisi tehnoloogiaid:

-Mikroelektroonika valdkonnas hõlmavad Investeeringu eesmärk on kindlustada pooljuhtide tootmise väärtusahel, et suurendada selle olulise tehnoloogia autonoomsust. Rahalist toetust antakse selleks, et kiirendada ja suurendada Soome äriühingute investeeringuid mikroelektroonika tootmise väärtusahela arendamisse, suurendada Soomes ja ELis pooljuhtkomponentide väljatöötamise ja tootmise suutlikkust, võimaldades Soome äriühingutel osaleda võimalikus üleeuroopalist huvi pakkuvas mikroelektroonika projektis.

-6G, tehisintellekt ja kvantarvutus: Rahalist toetust antakse investeeringutele 6G, tehisintellekti ja kvantarvutuse arendamisse, mida peetakse tulevikus tehnoloogilise konkurentsivõime seisukohast oluliseks. Eesmärk on luua Soomes tehisintellekti, tulevase telekommunikatsioonitehnoloogia ja kvantarvutuse rakenduste jaoks konkurentsivõimeline arengukeskkond, osaleda näiteks tehisintellekti Euroopa katse- ja eksperimenteerimisvahendite (AI TEF) loomises, uuendada riiklikku 5G katsevõrgustikku ja selle toimimismudelit ning luua kvantarvutuses vajaliku tarkvara arenduskeskkond.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Reform 1 (P2C2R1): Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Meetme eesmärk on parandada tarbijakaitset eluasemeturul ja konkurentsi eluasemesektoris ning teha kättesaadavaks teave elamu- ja ärikinnisvara finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta. Praegu puudub eluasemeettevõtete laenude keskregister; Selle asemel kantakse andmed ainult elamuettevõtete raamatupidamisarvestusse. Sellise elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi väljatöötamine, mis võimaldab krediidi andmise olukorras tarbijaid õiglasemalt kohelda, on positiivse krediidiregistri loomise põhitingimus.

Investeeringuga toetatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamist, et koguda teavet finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta täielikus kooskõlas asjakohaste isikuandmete kaitse sätetega. Teave eluasemeettevõtete laenude kohta edastatakse positiivse krediidiandmete registrisse, mis aitab vähendada erasektori ülemäärast võlgnevust.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform 2 (P2C2R2): Maaelu arengu programmi reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

Et vastata Soome taaste- ja vastupidavuskava erivajadustele koordineerimise, juhtimise, kontrolli, aruandluse ja auditi osas, sätestatakse Soome asjaomaste ametiasutuste ülesanded ja kohustused uues õigusaktis. Nende ülesannete edukas täitmine nõuab ka täiendavaid sihtotstarbelisi ajutisi investeeringuid, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine vastavalt regulatiivsetele vajadustele. See hõlmab muu hulgas vajaliku haldussuutlikkuse loomist ja IT-hoidla süsteemi loomist.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

61

P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

Eesmärk

Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib

Loodud on minimaalne elujõuline ökosüsteem, mida tõendab ühiste dokumenteeritud eeskirjade ja standardite avaldamine programmi veebisaidil.

Q4

2022

Minimaalne elujõuline ökosüsteem on tootmiskeskkonnas ühiste dokumenteeritud eeskirjade alusel edukalt loodud. See võimaldab levitada e-arveid masinloetaval struktureeritud kujul, et suurendada protsessi automatiseeritust.

62

P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

Eesmärk

Struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv

Avaldatakse projekti lõpparuanne, milles märgitakse, et struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv

Q4

2024

Elektroonilise äriteabe vahetamise standardid ja menetlused on kindlaks määratud ja neid on kirjeldatud projekti lõpparuandes. Põhitaristu võimaldab lõppkasutajate nõusolekul levitada digitaalset äriteavet struktureeritud kujul, mis hõlmab järgmisi elemente:

-e-arved

-e-vastuvõtjad

-Hanketeade

Digitaalse äriteabe jagamise katse on edukalt lõpetatud vähemalt kahe eraettevõtjaga (raamatupidamistarkvara müüjad ja/või teenuseosutajad) ja kahe avaliku sektori asutusega.

63

P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland

Eesmärk

Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused toimivad

Projekti lõpparuandes kontrollitakse, kas ühisplatvormi kasutatav versioon on valmis, ja toetatakse vähemalt kahte teenuseprotsessi, mis on täielikult platvormiga integreeritud.

 

 

 

Q4

2025

Ühisplatvormi kasutatav versioon on valmis ning see on kättesaadav kõigile klientidele Soomes ja rahvusvahelisel tasandil. Digiplatvormist saab rahvusvaheline turg ja kohtumispaik Soome ja välismaistele äriühingutele, kasvavatele äriühingutele, sisserändajatest ekspertidele ja investoritele ning sellesse integreeritakse nende jaoks vajalikud asjakohased digitaalteenused. See peab toetama vähemalt järgmisi funktsioone: Isiku ja ärikasutaja tuvastamine (digitaalne identiteet) ning usaldusväärne andmete jagamine platvormiga seotud eri osapoolte vahel.

Integreeritud on vähemalt kaks teenust, mis on seotud välismaalastest üksikisikute ja ettevõtjate riiki sisenemise protsessiga.

Iga integreeritud teenuse osutamise protsessi kaasatud üksus on liideste kaudu ühendanud oma olemasolevad teenused või andmed platvormil „Virtual Finland“ ühtse kliendi digiteenuse protsessi osana.

64

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Siht

Mikroelektroonika projekte toetatakse

Arv

0

2

Q4

2022

Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 2 rahastamisotsuse tegemise kohta. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju ettevõtlusele, projekti sobivust üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti põhiidee ning riiklike ja ELi strateegiate jaoks ning projektikonsortsiumi kvaliteeti.

65

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Eesmärk

Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

Lõpetatud projektide lõpparuanne

Q4

2025

Kõigi toetatavate projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, vastavalt taotlusdokumentides sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. Kogueelarve on vähemalt 13 500 000 eurot.

66

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Eesmärk

6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavaid projekte toetatakse

Teatis 6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavate projektide kõigi toetuste andmise kohta

Q4

2022

Avatud projektikonkursi raames, mille raames ettevõtted ja uurimisinstituudid arendavad ja kasutavad katsetamis- ja katsetamiskeskkondi, valib organisatsioon Business Finland rahastatavad projektid välja vastavalt konkursikutse kriteeriumidele. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju ettevõtlusele, projektide sobivust riiklike ja ELi strateegiate jaoks ning projektikonsortsiumi kvaliteeti. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist.

67

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Eesmärk

Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

Lõpetatud projektide lõpparuanne

Q4

2025

Kõigi toetatud projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, vastavalt konkursikutses sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. Eraldatud kogueelarve peab olema vähemalt 9 000 000 eurot.

68

P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Eesmärk

Õigusaktide vastuvõtmine elamu- ja kaubandusomandi teabesüsteemi kohaldamisala laiendamise kohta

Parlament võtab vastu elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega elamuühingute seaduse muudatused

Q2

2023

Elamuid käsitleva teabesüsteemi ulatuse laiendamiseks elamuettevõtteid käsitlevale teabele muudetakse elamuid ja ärivara käsitleva teabesüsteemi seadust ning piiratud vastutusega elamuühinguid käsitlevat seadust. Eelkõige hõlmavad muudatused järgmist:

- Elamuettevõtete kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks masinloetaval struktureeritud kujul

õigus pääseda juurde masinloetaval struktureeritud kujul kättesaadavaks tehtud andmetele

69

P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Eesmärk

Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatust

Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega elamuühingute seaduse muudetud sätted, milles on märgitud nende jõustumine

Q2

2025

Elamuid käsitleva teabesüsteemi ulatuse laiendamiseks elamuettevõtteid käsitlevale teabele muudetakse elamuid ja ärivara käsitleva teabesüsteemi seadust ning piiratud vastutusega elamuühinguid käsitlevat seadust. Muudatused hõlmavad eelkõige järgmist:

elamuettevõtjate kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks masinloetaval struktureeritud kujul

õigus tutvuda masinloetaval struktureeritud kujul kättesaadavaks tehtud andmetega

Sätete kohaldamise alustamiseks vajalikud põhifunktsioonid on andmespetsifikatsioonid ja liidesed.

70

P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Eesmärk

Tehniliselt on laiendatud elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi katvust.

Lõpparuanne projekti lõpuleviimise kohta

Q2

2026

Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi teostatud projekti ja riikliku maa-uuringu raames koostatakse andmespetsifikatsioonid elamuettevõtte andmete kohta, võimaluse kohta säilitada põhiandmeid (sealhulgas elamuettevõtete laenud, parandused ja ümberehitused) elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemis ning sideliideste kohta. Tarbijatel peab olema võimalus saada seadusega nõutud teavet majutusettevõtete kohta masinloetaval kujul.

Määratletakse eluasemeettevõtteid käsitlevale haldusteabele juurdepääsu ühised menetlused ning elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteem võimaldab juurdepääsu eluasemeettevõtte haldusteabele struktureeritud masinloetaval kujul.

71

P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

Eesmärk

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse säte, mis viitab selle jõustumisele

Q4

2021

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine. Seadusega kehtestatakse õiguslikud volitused asutustele, kes on seotud Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimise, järelevalve, kontrolli ja auditeerimisega.

Seaduses sätestatakse vähemalt nende organite ülesanded ja kohustused, tagades: a) eesmärkide ja sihtidega seotud andmete kogumine ja usaldusväärsus ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) kehtestatud on menetlused juhtkonna kinnitavate avalduste, auditikokkuvõtete ja maksetaotluste koostamiseks; c) on kehtestatud vajalikud põhimõtted, mille alusel kogutakse ja säilitatakse andmeid toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) artikliga 22.

Seadus jõustub enne taaste- ja vastupidavuskava alusel esimese maksetaotluse esitamist.

72

P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

Eesmärk

Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

Auditiaruanne, mille koostab auditifunktsioon, mis kinnitab andmekogu süsteemi funktsioone

Q4

2021

Enne esimese maksetaotluse esitamist luuakse ja võetakse kasutusele taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks mõeldud andmekogusüsteem.

Süsteem põhineb olemasolevatel süsteemidel ja sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone:

a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve;

b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i–iii nõutud andmetele.

H. KOMPONENT P2C3. DIGITAALNE TURVALISUS

Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on aidata luua terviklik raamistik küber- ja infoturbe küsimuste käsitlemiseks, mis on eduka digipöörde eeltingimus. Soome investeerib küberjulgeoleku arendamise programmi kaudu tsiviilvaldkonna küberjulgeolekualastesse oskustesse. Soome eesmärk on ka tugevdada rahapesuvastaseid meetmeid, luues digitaalse süsteemi, mis tagab parema teabevahetuse erinevate rahapesuvastases tegevuses osalejate vahel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil koos vajalike seadusandlike muudatustega.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 4/2020 rahapesuvastase raamistiku tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise kohta ning riigipõhist soovitust 3/2020 investeeringute suunamise kohta rohe- ja digipöördele, eelkõige teadusuuringutele ja innovatsioonile.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

H.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P2C3R1): Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

Reformiga hõlbustatakse rahapesu tõkestamise ja avastamisega seotud teabe kogumist ja vahetamist pädevate asutuste vahel, sealhulgas andmetöötluse ja -analüüsi automatiseerimise kaudu. Ta pakub tuge, et parandada andmete töötlemist järelevalveasutuses ja teabevahetust eri asutuste vahel ning rakendada tõhusamat riskipõhist järelevalvet rahapesuvastaste meetmete üle. Muudetakse panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise tõhusust. Parandatakse tegelike tulusaajate registri õigeaegsust, katvust ja täpsust.

Seadusandlikud muudatused jõustuvad 31. detsembriks 2025 ning rahapesu vastu võitlevate ametiasutuste ja erasektori osalejate digitaalsed vahendid võetakse kasutusele 30. juuniks 2026.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 1 (P2C3I1): Tsiviilvaldkonna küberturvalisuse oskused

Investeeringu eesmärk on suurendada elanikkonna küberturvalisuse alaseid põhioskusi, et kodanikud saaksid digiteenuseid turvaliselt kasutada ning teha kindlaks riskid, mis on seotud eri seadmete, toodete ja teenuste kasutamisega.

Esiteks rahastatakse investeeringuga teadusprojekti, et koguda ja koondada kõigilt ELi liikmesriikidelt teavet selle kohta, kuidas iga riik koolitab kodanikke põhilise küberturvalisuse valdkonnas. Teiseks kasutatakse seda teavet selleks, et luua ühine digiplatvorm küberturvalisuse alaste oskuste õpetamiseks ja arendamiseks, mida toetatakse kõnealuse investeeringuga. Kolmandas etapis tehakse platvorm kättesaadavaks kõigile eurooplastele eri keeltes.

Projekti viib ellu teaduskonsortsium, mis koondab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse uurimisülikoolid.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 2 (P2C3I2): Küberõppused

Selle investeeringu eesmärk on pakkuda küberturvalisuse õppusi, et arendada ühiskonna vastupidavust ja valmisolekut küberturvalisuse intsidentideks. Õppustel on oluline roll küberrünnakute ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel. Õppused võimaldavad küberrünnakute käsitlemist ja arendamist turvalises keskkonnas. Kõrgharidusasutused pakuvad õppusi asjaomase avaliku halduse töötajatele. 19 harjutuse jooksul koolitatakse vähemalt 2 000 ametiisikut.

Koolitust viib läbi rakenduskõrgkool, mis koondab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse valdkonna ametnikud.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

H.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

73

P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

Eesmärk

Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine

Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

Q4

2025

Selleks et võimaldada investeeringuid tõhusa rahapesuvastase kontrolli ja jõustamise tagamiseks, muudetakse äriregistri seadust ja pangamaksekontode kontrollisüsteemi seadust. Eelkõige hõlmavad muudatused järgmist:

Äriregistri seadus (129/1979):

-Võimalus jõustada sanktsioone, et tagada tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe saamine, täpsus ja õigeaegsus

-Kohustus teatada igal aastal patendi- ja registreerimisametile, et tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevas teabes ei ole muutusi.

Panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seadus (571/2019)

-Rakenduse loomine: Õiguskaitseasutused võiksid oma pädevuse piires esitada taotlusi, kasutades tolli rakendatavat terviklikku rakendust ja kasutades ära tolli rakendatavaid integreerimisi.

-Tehinguandmed: Juurdepääs kontotehinguid käsitlevale teabele oleks asutustel, kes on pädevad hankima sellist teavet vastavalt kohaldatavale õigusele, s.t teabe avalikustamise muutmine oleks üksnes selle tehnoloogia küsimus, mille abil teave avalikustatakse, mitte olemasolevate jurisdiktsioonivolituste täiendus.

74

P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

Siht

Suurendada andmetöötluse ja asutustevahelise andmevahetuse automatiseerituse taset

% (protsent)

0

25

Q2

2026

Investeeringuid tehakse eesmärgiga suurendada andmete automatiseeritud töötlemist. Investeeringud digitaaltaristusse toovad kaasa: i) rakenduse koondamine ja kontotehinguid käsitleva teabe lisamine panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, ii) tegelike tulusaajate registri ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse parandamine, iii) digitaalsed vahendid riikliku rahapesu/terrorismi rahastamise riski hindamiseks, iv) finantsjärelevalveasutuse kontrolliüksus, v) rahapesu kontrollimise ja heakskiitmise protsessi digiteerimine rahapesu andmebüroo poolt.

Pädevate asutuste poolt andmete automaatse edastamise, vastuvõtmise ja töötlemise määr jõuab 30. juuniks 2026 25 %ni, võrreldes automatiseerimata jätmisega projekti alguses. Töödeldud andmed hõlmavad järgmist:

- teave pangakontode kohta

- teave tegelikult kasusaava omaniku kohta

- teabevoog ja riikliku riskihindamise ajakohastamisega seotud teabe töötlemine.

Tööprotsessid hõlmavad vähemalt järgmist:

- andmete parem kättesaadavus, töötlemine ja analüüs

- parem teabevahetus, teabe kasutamine ja koostöö pädevate asutuste vahel, kasutades meetodeid, mis võimaldavad töödelda üha rohkem andmeid.

75

P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused

Eesmärk

Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine

Koolitusplatvorm on välja töötatud ja üldsusele kättesaadav

Q4

2024

See hõlmab 1) vajalike küberturvalisuse põhiteadmiste ja -oskuste ning nende õpetamise nõuete kindlaksmääramist ning 2) digitaalse koolitusplatvormi loomist, mis on kindlaksmääratud nõuete alusel avalikult kättesaadav kõigis ELi keeltes.

76

P2C3I2 – Küberturvalisuse alased õppused

Siht

Küberturvalisuse koolituse läbinud ametnike arv

Arv

0

2 000

Q4

2025

2021. aastal korraldatakse kolm küberturvalisuse koolituse tehnilist õppust. Samal ajal töötatakse juhtrühma abiga välja tehniline koolituskeskkond, et vastata tulevastele vajadustele. Ajavahemikul 2022–2025 viiakse aastas läbi vähemalt neli harjutust. Kokku koolitatakse vähemalt 2 000 ametnikku.

   

3. SAMMAS. Tööhõive määra ja oskuste taseme tõstmine, et edendada kestlikku majanduskasvu

I. KOMPONENT P3C1. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTURG

Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse tööhõive ja tööturuga seotud probleeme. Soome tööjõud väheneb, mõjutades riigi kasvupotentsiaali, samal ajal kui võrreldes teiste Põhjamaadega püsib suur struktuurne tööpuudus, mida süvendab veelgi COVID-19 kriis.

Komponendi eesmärk on tõsta tööhõive määra ja tugevdada tööturu toimimist. Seda tehakse riiklike tööturuasutuste struktuurireformi ja digiteerimise kaudu („Põhjamaade tööhõivemudel“). Tööhõivet soodustatakse ka vanemaealiste inimeste laiendatud töötushüvitise järkjärgulise kaotamisega enne seadusjärgset pensioniiga ehk nn töötustunnelit. Kolmas element tööhõive suurendamiseks on töö- ja hariduspõhise sisserände hõlbustamine. Samuti tehakse ettepanekuid noorte ja osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimise edendamiseks.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad töö vastuvõtmise, oskuste edendamise ja aktiivse kaasamise stiimulite parandamist, eelkõige töötutele ja tööturult eemalejäänutele suunatud hästi integreeritud teenuste kaudu (riigipõhine soovitus 2/2019), ning tööhõive toetamise ja aktiivse tööturupoliitika toetamise meetmete tugevdamist (riigipõhine soovitus 2/2020). See komponent peaks aitama kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba asjakohaste põhimõtete elluviimisele.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

I.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P3C1R1): Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Meetme eesmärk on reformida riiklike tööturuasutuste protsessi.

Reform seisneb uue Põhjamaade tööturuteenuste mudeli kasutuselevõtus, mis tõhustab aktiivset tööturupoliitikat, parandades tööotsijatele suunatud individuaalseid ja integreeritud teenuseid. Mudel sisaldab ka tööotsijate aktiivse otsimise kohustust. Uue mudeli rakendamine peaks aitama kaasa umbes 10 000 inimese tööhõivele.

Mudelit täiendab riiklike tööturuasutuste jaoks digitaalse infosüsteemi väljatöötamine, mis koosneb järgmistest funktsioonidest:

I)kliendisuhete haldamise tootmissüsteem;

II)kohtumiste broneerimise süsteem;

III)enesearuandlusvahend („Message Service“);

IV)veebipõhine nõustamisteenus.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2 (P3C1R2): Töötushüvitise lisapäevade kaotamine

Reformi eesmärk on edendada tööhõivet, kõrvaldades eakamate inimeste töötamist takistavad tegurid ja vähendades eakamate töötajate koondamist. Vajadus sellise reformi järele tuleneb asjaolust, et õigus saada töötasust sõltuvaid töötushüvitisi lisapäevi toob kaasa töötuse perioodide pikenemise eakate inimeste hulgas, kes lähenevad seadusjärgsele pensionieale.

Meede seisneb töötuskindlustuse seaduse muutmises, et kaotada järk-järgult töötasust sõltuvate töötushüvitiste lisapäevade vanusepiirang. Eeldatav mõju on umbes 7 900 töötaja tööhõive kasv 2029. aasta lõpuks, st pärast taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 3 (P3C1R3): Töö- ja hariduspõhise sisserändeprotsessi ühtlustamine

Reformi eesmärk on meelitada ligi rahvusvahelisi talente, ühtlustades tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemise haldusmenetlusi. See peaks suurendama oskustööliste sisserännet ja parandama rahvusvahelise kraadiõppe üliõpilaste võimalusi leida tööd Soomes. Sellest tulenevalt aitab reform kaasa tööjõupuuduse vähendamisele konkreetsetes sektorites, eelkõige varustades eksperte, üliõpilasi ja teadlasi juhtivates ja kasvavates sektorites.

Meede koosneb ulatuslikust haldusasutustevahelisest projektist, mille eesmärk on parandada sisserännet käsitlevaid õigusakte (nimelt välismaalaste seaduse nr 301/2004 5. peatüki muudatusi) ja lühendada elamisloa andmise menetlusi. Koos elamisloataotluste menetlemiseks vajalike keskmise päevade arvu vähendamisega luuakse kasvufirmadele, spetsialistidele ja nende pereliikmetele kiirmenetlus.

Seadusandlikku reformi toetab investeering digitaalsesse taristusse, et tagada loasüsteemi ja elamisloamenetluse muude infosüsteemide valmisolek töö- ja hariduspõhise sisserände vajaduste rahuldamiseks. Digitaalne taristu hõlmab järgmisi arenguvaldkondi:

I) Uued digitaalsed struktuurid ja funktsioonid;

II) Süsteemi integreerimise ja andmeedastuse liidesed;

III) Taotluste registreerimise ja menetlemisega seotud süsteemi arendamine;

IV) Kiirmenetluse rakendamine;

V) Sektoritevaheline teadmuspõhine juhtimissuutlikkus;

VI) Klientide juhendamine ja juhised, teated ja turundus, mis toetavad reformitud protsessi;

VII)reformiga nõutav kasutatavuse ja tulemuslikkuse parandamine, kasutuselevõttu toetavad meetmed ja automatiseerimiskoodi suurendamine.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform 4 (P3C1R4): Noortele suunatud multidistsiplinaarsete teenuste tugevdamine (Ohjaamo teenused)

Reformi eesmärk on tugevdada ühtse kontaktpunkti noortekeskuste (Ohjaamo) multidistsiplinaarset iseloomu ning eelkõige tegeleda mittetöötavate ja mitteõppivate noorte vajadustega, et parandada nende tööväljavaateid. See saavutatakse kohalike omavalitsuste ajutise stiimuliga ligi meelitada või kohandada Ohjaamo teenuseid, parandades seeläbi noorte vajaduste rahuldamist, pakkudes kombineeritud haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja tööhõiveteenuseid. Ohjaamo teenused moodustavad organisatsioonide ühenduse ja enamik seal töötavatest ekspertidest on endiselt oma organisatsioonide töötajad. Kui omavalitsus võtab Ohjaamo teenistusse tööle uue töötaja, võib omavalitsus taotleda personalikulude rahastamist täiendavalt isikult, kes on ajutine ja tagab eelkõige koolituste kaudu töökultuuri ja talituste töömeetodite reformi. See stimuleerimismudel peaks kaasa tooma tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning eksperditeadmiste tõhusama integreerimise Ohjaamo teeninduspunktidesse. Reformi rahastamine toimub tööhõive ja majandusarengu arengu- ja halduskeskuse (KEHA keskus) kaudu.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 1 (P3C1I1): Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Investeeringu eesmärk on tõsta tööhõive määra, suurendades osalise töövõimega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste osalemist tööturul, ning suurendada tööhõive määra vaimse tervise ja töövõime parandamise kaudu, pidades silmas töökarjääri laiendamist.

Investeering koosneb järgmistest sekkumistest:

I)Uue vahepealse tööturukorraldaja loomine, et edendada nende isikute kohanemist ja töölesuunamist, kellel on märkimisväärne oht jääda tööturult püsivalt kõrvale;

II)Osalise töövõimega ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste teenuste puuduste kõrvaldamine: Seda tehakse koolituste kaudu ja laiendades olemasolevat töövõime programmi veel viiele omavalitsusele või ühisomavalitsusele ning laiendades olemasolevat individuaalse suunamise ja toetamise mudelit veel kuuele haiglapiirkonnale.

III)Pakkuda üksikisikutele ja töökohtadele füüsilise ja vaimse tervise meetmete kaudu ennetavat tuge töövõimele. Paljudel töökohtadel puuduvad korralduslikud meetmed, koostöö ei ole tõhus, töövõimet toetavad kohustused on ebaselged, mistõttu töökarjäär on lühem. Luuakse virtuaalne töövõime maja, et hõlbustada teabe otsimist ja levitamist ning praktilisi meetmeid töövõime toetamiseks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

I.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

77

P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Eesmärk

Jõustub seadus riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste kohta, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis

Riikliku tööhõive ja ettevõtlusteenuste seaduse säte, milles on märgitud seaduse jõustumine

Q2

2022

Jõustub riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste seadus, millega reguleeritakse Põhjamaade tööhõiveteenuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis.

 

78

P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Siht

Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt korraldatud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas

Arv

1 000 000

2 000 000

Q4

2023

Tööotsingute vestluste arv aastas peab olema vähemalt 2 000 000 (võrreldes 2019. aastal korraldatud 1 000 000 vestlusega). Põhjamaade tööhõiveameti mudel hõlmab kolme liiki vestlusi: Tööotsija esmased vestlused, arutelud töö otsimiseks ja täiendavad arutelud tööotsingute kohta.

Eri liiki isiklike vestluste korraldamist jälgitakse riiklike tööturuasutuste kliendiinfosüsteemide abil.

79

P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Eesmärk

Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudeli jaoks vajalikku digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) teabesüsteemi ja toimivad.

Digitaalsed funktsioonid, mis on integreeritud riiklike tööturuasutuste infosüsteemi (TE-PES) ja toimivad

Q4

2023

Digitaalse taristu kõik viis funktsiooni töötatakse välja ja integreeritakse riiklike tööturuasutuste (TE-PES) infosüsteemi ning need peavad olema täielikult toimivad, et võimaldada Põhjamaade tööturuasutuste mudeli rakendamist. Viis asjaomast funktsiooni on järgmised:

-klienditeenindusvajaduste hindamise vahendite laiendamine;

-automaatse tööotsimisprofiili täiendamine;

-tööotsijatele mõeldud tööotsimise enesearuandlussüsteem;

-tööintervjuude elektrooniline vastuvõtusüsteem;

-veebipõhine kliendinõustamine.

80

 P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – täiendavate töötuskindlustuspäevade kaotamine

Eesmärk

Töötuskindlustuse seaduse seadusandlike muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega

Töötuskindlustuse seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

 

 

 

Q2

2023

Töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine. Õigusaktide muudatused hõlmavad töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulist kaotamist, nii et lisapäevade miinimumvanus tõuseb ühe aasta võrra/vanuserühma võrra alates 1963. aasta sünnist ning lisapäeva võimalus kaotatakse täielikult 1965. aastal ja pärast seda sündinud isikute puhul.

81

P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Eesmärk

Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine (719/2018)

Seaduse 719/2018 muudatuste sätted, mis käsitlevad üliõpilasi, teadlasi ja praktikante, märkides ära nende jõustumise

Q2

2022

Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitleva seadusandliku muudatusettepaneku jõustumine (719/2018).

Muudatus sisaldab vähemalt järgmist:

-kraadiõppe jaoks antava elamisloa liigi muutmine – alaline (A) elamisluba tähtajalise (B) asemel. See toob kaasa võimaluse, et alalist elamisluba antakse kiiremini;

-õpingute tõttu antava elamisloa kehtivusaja pikendamine ühe aasta võrra, et see hõlmaks õpingute kogukestust, kui õpingud annavad kraadi;

-tööõigust käsitleva määruse koondamine ja täpsustamine.

82

 P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Eesmärk

Välismaalaste seaduse (301/2004) seadusandlike muudatuste jõustumine

Välismaalaste seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist

 

 

 

Q2

2023

Välismaalaste seadust (301/2004) muudetakse eesmärgiga ühtlustada töö- ja hariduspõhise sisserände loamenetlusi. Õigusaktide muudatused hõlmavad järgmist:

-tööandja ja taotleja kohustuste täpsustamine taotlemisprotsessis

-spetsialisti elamisloa liigitamine oma kategooriasse ja loa andmise tingimuste muutmine

-muudatused Soome välismaal asuvate diplomaatiliste esinduste tegevust reguleerivates eeskirjades ja

-läbivaadatud tingimused elamislubade väljastamiseks.

83

P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Siht

Selliste elamislubade taotluste menetlemiseks kuluvate päevade keskmise arvu vähenemine, mis on spetsialistide ja kasvava majandusega ettevõtjate jaoks osa kiirmenetlusest

Arv

47

14

Q4

2022

Elamislubade menetlemiseks luuakse kiirmenetlus spetsialistidele (kes töötavad ettevõtte kesk- või tippjuhtkonnas või eriteadmisi nõudvatel töökohtadel), kasvavatele ettevõtjatele ja nende pereliikmetele, kellest kiire menetluse valinud sihtrühmale antakse teenuse osutamise kohustus, mis hõlmab 14-päevast menetlusaega (võrreldes 47 päevaga, mis on spetsialistide ja kasvava majandusega ettevõtjate elamisloamenetluse keskmine kestus ajavahemikul 2018–2020, mida on kaalutud lubade arvuga). Kiirteenus on lubatud elektrooniliste rakenduste puhul, mis täidavad kiirmenetluse nõuded.

Kasvava ettevõtja ja spetsialisti määratlus ning elamisloa andmise kriteeriumid on sätestatud välismaalaste seaduses (301/2004).

84

P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Siht

Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks keskmiselt kulunud päevade arvu vähenemine

Arv

82

30

Q4

2024

Töö- ja hariduspõhiste elamislubade menetlemise aega lühendatakse keskmiselt 30 päevani. Eesmärk kehtib elektrooniliste elamisloataotluste suhtes. Lähtealus kajastab töötajate, spetsialistide ja kasvavate ettevõtjate elamisloamenetluste kaalutud keskmist kestust 2018.–2020. aastal.

85

P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – Distsiplinaarteenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused)

Siht

Selliste Ohjaamo teeninduspunktide osakaalu suurendamine, mis pakuvad integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning haridusalaseid eriteadmisi

% (protsent)

33

60

Q4

2024

Vähemalt 60 % Ohjaamo ühtse kontaktpunkti keskustest pakuvad integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuseid (võrreldes 33 %-ga 2019. aasta detsembris). Eesmärgi saavutamist jälgitakse ja mõõdetakse uuringute ja munitsipaalrakenduste abil.

86

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Eesmärk

Riigi omandis olevat uut ettevõttepõhist vahepealset tööturu ettevõtjat käsitleva seaduse jõustumine

Seaduse sätted riigi omandis oleva uue ettevõttepõhise vahepealse tööturu korraldaja kohta, mis näitavad seaduse jõustumist

Q2

2022

Riigi omandis olevat uut ettevõttepõhist vahepealset tööturu ettevõtjat käsitleva seaduse jõustumine. Seaduses määratakse kindlaks vähemalt eriotstarbeline sihtäriühing, selle eesmärk ja ülesanded, sihtrühm, organisatsioon, rahastamine ja seos muude tööhõivealaste tegevustega. Seadus on eeltingimus riigieelarvest rahaliste vahendite eraldamiseks hüvitisena teenuse osutamise eest üldist majandushuvi pakkuva teenusena.

87

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2023

Arv

0

400

Q4

2023

Uus vahepealne tööturukorraldaja võtab 31. detsembriks 2023 tööle vähemalt 400 puudega inimest.

88

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2025

Arv

400

700

Q4

2025

Vahepealse tööturukorraldaja enda teenistuses peab 31. detsembriks 2025 olema vähemalt 700 puudega inimest.

89

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale

Arv

0

11

Q4

2024

Töövõimeprogrammi laiendatakse viie uue omavalitsusüksuse või ühisomavalitsuse aladele ning individuaalse suunamise ja toetamise mudelit laiendatakse kuue uue haiglapiirkonna aladele.

90

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv

Arv

0

1 000

Q4

2024

Olemasoleva vaimse tervise tööprogrammi laiendusena osalevad vähemalt 1 000 töökohta ja töötervishoiu üksust vaimse tervise ja töövõime edendamise meetmetes, nagu koolitus, juhendamine või muud arengumeetmed. Pädevuse suurendamist hinnatakse, jälgides meetodite kasutuselevõtmist ja osalemist koolituses, juhendamises või muudes arengumeetmetes.

J. KOMPONENT P3C2. PÄDEVUSE TASEME TÕSTMINE JA PIDEVÕPPE REFORM 

See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb üleilmastumisest, tehnoloogilistest ja demograafilistest muutustest tulenevaid väljakutseid, mis mõjutavad Soome majandust ja ohustavad tööhõive taset. Tööealiste inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste arendamine (ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu) tööturu jaoks olulistes valdkondades on väga oluline, et suurendada tööjõu tööalast konkurentsivõimet üha digitaalsemas ja keskkonnahoidlikumas majanduses.

Selle komponendi üldeesmärk on tõsta Soome pädevuste taset ja suurendada kõrgharidussüsteemi tõhusust. Selle eesmärgi saavutamiseks hõlmab komponent järgmisi tegevusi: i) pidevõppe reform, et vastata tulevastele pädevusvajadustele; ii) investeerimine pidevõppe digitaliseerimisse; iii) kõrghariduses üliõpilaste kohtade arvu suurendamine, ning iv) investeerimine Ahvenamaa kõrghariduse digitaliseerimisse ja ajakohastamisse.

Komponent toetab sujuvamat üleminekut tööelult haridusele. Samuti aitab see kaasa tööhõivetingimuste parandamisele, eelkõige alaesindatud rühmades, ning võimaldab peamiste majandussektorite inimestel võtta uusi ülesandeid.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad töö vastuvõtmise stiimulite parandamist ning oskuste ja aktiivse kaasamise parandamist, eelkõige töötutele ja tööturult eemalejäänutele suunatud hästi integreeritud teenuste kaudu (riigipõhine soovitus 2/2019), samuti tööhõive toetamise ja aktiivse tööturupoliitika toetamise meetmete tugevdamist (riigipõhine soovitus 2/2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 

Reform 1 (P3C2R1): Pidevõppe reform

Reformi eesmärk on parandada tööealiste inimeste (sealhulgas alaesindatud rühmadesse kuuluvate inimeste) tööhõivevõimalusi, arendades nende oskusi ja pädevusi, ning toetada ettevõtete pikaajalist kasvupotentsiaali ja piirkondade elujõulisust. Reformi eesmärk on suurendada vastavust õppekursuste pakkumise ja tööturu vajaduste vahel.

Meede koosneb järgmistest sekkumistest: i) pideva õppimise ja tööhõive teeninduskeskuse loomine, et edendada reformi rakendamist; ii) töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteemi loomine; iii) selliste koolitusprogrammide läbiviimine, mis toetavad digipööret, uute töömeetodite mõistmist ja kodanike suutlikkust hallata uusi digivahendeid ning õiglast üleminekut CO2-neutraalsele ühiskonnale, ning iv) vajaduspõhine koolitus, et parandada nõustamisteenuste, -tavade ja -vahendite kvaliteeti.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering 1 (P3C2I1): Digiteerimise programm pidevaks õppeks

Selle investeeringu eesmärk on võimaldada ja kiirendada haridus-, koolitus- ja oskuste arendamise süsteemi ümberkujundamist üle halduspiiride, viies ellu ulatusliku digiteerimisprogrammi, et arendada digiteenuseid ja teaberessursse, mis toetavad pidevat õppimist. Olemasolevate ja uute digitaalteenuste arendamine suurendab ka kõrghariduse innovatsioonisuutlikkust ja hõlbustab juurdepääsu digitaalsetele haridusteenustele.

Meede koosneb kahest põhielemendist: (I) luua pidevõppe digiteenuste pakett, mis hõlmab kogu haridussüsteemi ja ületab halduspiire; Ning ii) suurendada digiteerimist ja paindlikku õppimist kõrgharidusasutustes. Selle tulemusena pakuvad uued digitaalsed lahendused teenuseid, teenusahelaid ja teenusepakette, mis vastavad klientide vajadustele märkimisväärselt paremini kui praegu, vähendavad eri osalejate töö kattumist ning parandavad kasutatavate ressursside ja halduspiire ületavate töömeetodite tõhusust.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 2 (P3C2I2): Parandada haridustaset üliõpilaste kohtade suurendamise kaudu kõrghariduses

Investeeringu eesmärk on tõsta haridustaset, suurendades kõrgharidusega inimeste arvu. See peaks aitama kaasa majanduse elavdamisele ja leevendama COVID-19 pandeemia negatiivset mõju, kiirendades noorte juurdepääsu kõrgharidusele.

Meetme eesmärk on suurendada vähemalt 600 koha võrra kraadiõpet pakkuvatele kõrgharidusasutustele eraldatud kohtade arvu, mis on suunatud kutsesektoritele, kus valitseb tööjõupuudus. Sellised sektorid hõlmavad sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, tehnoloogia- ja IKT-sektorit. Kõik valitud kutsealad aitavad kaasa taaste- ja vastupidavuskava edukale rakendamisele. Investeeringuga kaetakse üliõpilaste kõrgharidusasutuses õppimise kulud kogu õpingute vältel.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.

Investeering 3 (P3C2I3): Pädevuse suurendamine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal

Selle investeeringu eesmärk on parandada haridussüsteemi pakutavate oskuste kvaliteeti, tugevdada elukestva õppe võimalusi, toetada töökohtade loomist ja ettevõtlust Ahvenamaal.

Meede hõlmab järgmist: i) võtta kõigis kõrgharidusõpingutes alates bakalaureuseõppest kuni kraadiõppeni kasutusele üliõpilaskeskne digiharidus (selle eesmärk on võimaldada üha suuremal arvul üliõpilastel osaleda kõrghariduses, olenemata nende füüsilisest kaugusest või erinevatest eluoludest, sealhulgas kombineerides tööd ja õpinguid); ii) ajakohastada ja arendada kõrgharidusasutuste digitaalse juhendamise ja juhtimise süsteemi, et seda saaks integreerida ka riiklike andmebaaside ja riiklike digitaalsete pidevõppe ökosüsteemidega (selle eesmärk on tagada Ahvenamaal õppimiseks võrdsed tingimused võrreldes teiste Soome kõrgkoolidega); iii) luua kaks uut bakalaureuse- ja magistriprogrammi digiteerimise, automatiseerimise ja taastuvenergia valdkonnas (selle eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni uuringute teemavaldkondades).

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

 

J.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

91

P3C2R1 pidevõppe reform

Eesmärk

Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine

Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte

Q4

2021

Soome pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine. Seadus sisaldab vähemalt järgmist teavet: i) teeninduskeskuse korraldus ja struktuur; ii) missioon ja eesmärgid; iii) hariduse ja oskustega seotud teenuste rahastamine. Teeninduskeskuse loomise eesmärk on reformida teenindussüsteemi nii, et tööealise elanikkonna oskuste arendamine oleks tihedamalt seotud tööelu vajadustega ning piirkondlike tööstusharude arendamise ja uuendamisega. Pidevõppe ja tööhõive teeninduskeskus luuakse selleks, et edendada tööealise elanikkonna oskuste arendamist ja oskustööjõu kättesaadavust.

92

P3C2R1 pidevõppe reform

Eesmärk

Keskpika perspektiivi tööjõu- ja pädevusvajaduste prognoosimise mudeli lõpuleviimine

Keskpika perioodi prognoosimudel toimib

Q4

2023

Töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteem peab olema valmis ja toimiv. Mudel tugevdab tööealise elanikkonna jaoks vajalike oskuste prognoosimise suutlikkust. Mudel hõlmab tööjõu, hariduse ja oskustega seotud vajaduste prognoosimist lühiajalises, keskpikas ja pikas perspektiivis ning erinevate tööjõu pakkumise voogude arengu hindamist (prognoosides eri haridustasemetel omandatud kvalifikatsioonide arvu, hinnates kutsealaste üleminekute arengut ning hinnates töötute ja väljaspool tööjõudu elavate isikute tööjõupotentsiaali).

93

P3C2R1 pidevõppe reform

Eesmärk

Esimese osalemiskutse avaldamine, et pakkuda koolitust digitaal- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks

Esimese kandideerimiskutse avaldamine

Q1

2022

Esimese konkursikutse käivitamine koolituse pakkumiseks digioskuste ja/või keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks. Eeldatakse, et järgmised hankekonkursid või pakkumiskutsed kuulutatakse välja korrapäraselt kuni 31. detsembrini 2024, et paindlikult reageerida tekkivatele koolitus- ja haridusvajadustele.

Vähemalt 20 % koolitusest suunatakse eelkõige digipöörde (15 %) ja õiglase ülemineku toetamiseks CO2-neutraalsele ühiskonnale (5 %). Selleks peavad kandideerimiskutsete või võistupakkumise tingimused sisaldama valiku-/kõlblikkuskriteeriume, mis vastavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisas sätestatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele, nimelt „keskkonnasäästlike oskuste ja töökohtade ning keskkonnahoidliku majanduse toetamine“ (01) ja „Digioskuste arendamise toetus (108)“.

94

P3C2R1 pidevõppe reform

Siht

Digi- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamise koolitusel osalenud isikute arv

Arv

0

7 800

Q2

2025

Vähemalt 7 800 inimest, kellest 1 500 kuuluvad alaesindatud rühmadesse, peavad olema osalenud 93. eesmärgis osutatud projektikonkursside kaudu käivitatud koolitusprogrammides. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 93. eesmärgis.

Töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse haridustasemest sõltumatu täiendava hariduse mudel. Alaesindatud rühmade (sealhulgas eakate) osalemist suurendatakse teavitustegevuse, juhendamise, toetusmeetmete ja sihipärase koolituse kaudu. Sihipärane koolitus on koolitus, mille eesmärk on soodustada alaesindatud rühmade juurdepääsu kontekstipõhisele õppele ja kohandatud teenustele.

 95

P3C2R1 pidevõppe reform

Siht 

Kutsenõustamisspetsialistide arv, kes osalesid koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust

 Arv

0

300

Q4

2024

Kutsenõustamisspetsialistide oskusteabe arendamiseks saavad vähemalt 300 kutsenõustamisspetsialisti täiendavat erikoolitust, mis on seotud instruktorite digioskuste, keele- ja kultuuriteadlikkuse, rohepöörde ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega.

Erinevate organisatsioonide (sh kohalikud omavalitsused, tööhõiveamet, haridusasutused) kutsenõustamisspetsialistid peavad olema suunatud teadmiste laialdase levitamise tagamisele.

 96

P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

Eesmärk 

Pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine

IT-arhitektuur on valmis ja toimiv

 Q4

2021

Digitaalse pideva õppe teenuste jaoks töötatakse välja IT-arhitektuur ja see toimib täielikult. Sellega kehtestatakse raamistik ressursside eraldamise kavandamiseks ja teenuste osutamise praeguste tavade ühtlustamiseks, et luua kliendikesksed digiteenused pidevaks õppeks. Selleks võtab ta arvesse kõiki IT arendamise vajalikke aspekte, sealhulgas ärisuutlikkust, komponente, rakendusi, kasutajarühmi ja andmeobjekte.

IT-arhitektuur on aluseks olemasolevate digitaalteenuste ajakohastamisele ja uute digitaalteenuste arendamisele ning sisaldab väljatöötatavate teenuste loetelu.

97

P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

Siht

Uute toimivate digiteenuste osakaal pidevõppes

% (protsent)

0

80

Q4

2024

Vähemalt 80 % 96. eesmärgis osutatud IT-arhitektuuris määratletud ja loetletud uutest digitaalteenustest peavad olema toimivad ja kättesaadavad eri kliendirühmadele.

Võetakse kasutusele teenused, mis toetavad sujuvat üleminekut hariduses ja tööelus. Teenused hõlmavad vähemalt järgmist: a) pädevuste, huvivaldkondade ja võimete kaardistamine; b) Teave pädevusvajaduste, tööturu, hüvitiste ja hariduse andmise kohta; c) nõustamine, pädevuse edasiarendamine ja karjääri kavandamine.

98

P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaste kohtade suurendamise teel kõrghariduses

Siht

Üliõpilaste vastuvõtu suurendamine kõrgharidusasutustes

Arv

0

600

Q4

2022

Kõrgharidusasutused laiendavad 2022. aastal oma tegevust vähemalt 600 õppekohaga esimese tsükli kraadiõppeprogrammides, mille eesmärk on toetada Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist ja tegeleda tööjõupuudusega. See peaks täiendama riiklikke vahendeid, mis on juba eraldatud kõrgharidusasutuste vastuvõtu suurendamiseks alates 2020. aastast.

2021. aasta lõpuks peaksid haridus- ja kultuuriministeerium ning kõrgharidusasutused kokku leppima, millistele õppevaldkondadele ja millistele kõrgharidusasutustele keskenduda. Õppekohtade arvu suurendamine on suunatud valdkondadele, kus on suurim nõudlus hariduse järele ja oskuste nappus. Valikukriteeriumid hõlmavad piirkondlikku ja riiklikku tööjõunõudlust, nõudlust hariduse järele ja seda, kui tõhusalt toetavad programmid uute oskuste nõudlust tulevikuks, keskendudes muu hulgas tervishoiusektorile, kõrgtehnoloogiale ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoritele. Uutelt üliõpilastelt oodatakse kraadiõppeprogrammides osalemist hiljemalt 2022. aasta sügisel (akadeemiline aasta 2022/2023).

Haridus- ja kultuuriministeerium jälgib, et üliõpilaste vastuvõtmise kasv oleks toimunud, võrreldes üliõpilaste vastuvõtmist 2022. aastal võrdlusalusega, mis on määratletud maksimaalse aastase vastuvõtmisena aastatel 2017–2019.

99

P3C2I3 – pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal

Siht

Ahvenamaa kolmanda taseme hariduses olulisi digitaalseid elemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal

% (protsent)

10

70

Q4

2024

Ulatuslike digielementidega ajakohastatud kursuste (st vähemalt 25 % üksikust kursusest antakse vahemaa tagant või vähemalt 30 % kursuse materjalist toimub ühel kursusel digitaalsel mitmel kujul) osakaalu suurendatakse 10 %-lt (2020. aastal olemasolevad kursused, mis vastavad sihtnõuetele, st ajakohastatud kursused, mis sisaldavad piisaval hulgal digielemente) 70 %-le kõigist Ahvenamaa Ülikooli avatud ülikoolis programmihariduses ja akadeemilistes kursustes pakutavatest ülikoolikursustest.

See vastab teoreetilist õpet hõlmavatele kursustele (kursused, mis hõlmavad üksnes praktiliste oskuste õpetamist, ei kuulu eesmärgi alla). Tugisüsteemid digiteeritakse ja viiakse vastavusse riiklike registrite ja andmebaasidega. Õpetajatele ja asjaomastele tugitöötajatele õpetatakse digitaalset mitmekülgset pedagoogikat ja uute digitaalsete haldussüsteemide kasutamist. Ahvenamaa Ülikooli digitaalseadmeid ja -tarkvara ajakohastatakse ja laiendatakse.

K. KOMPONENT P3C3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON, TEADUSUURINGUTE TARISTU JA KATSETAMINE

Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna probleeme. Kuigi Soome kuulub Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt juba aastaid innovatsiooniliidrite hulka, on ta 2010. aastatel kogenud tagasilööke seoses investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige seoses erasektori investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Veel üks probleem, millega Soome silmitsi seisab, on vajadus tugevdada koostööd avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üksustes ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku ja erasektori üksuste vahel, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil.

Komponendi eesmärk on aidata kaasa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni intensiivsuse suurendamisele, suurendades Soomes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulutuste osakaalu 2,9 %-lt (2019) 4 %-le SKPst 2030. aastaks ning suurendades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevuse ambitsioonikust kooskõlas 2020. aasta kevadel vastu võetud riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskavaga. Selleks tehakse komponendi raames ettepanek kahe investeerimispaketi kohta, mille eesmärk on edendada rohepööret ning investeerida kestlikku majanduskasvu ja digiteerimist toetavasse teadus- ja innovatsioonitaristusse.

Rohepöörde edendamise pakett hõlmab investeeringuid juhtivate ettevõtete projektide toetamiseks, võtmesektorite kiirendamiseks ja pädevuse suurendamiseks võtmesektorites ning innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamiseks (investeeringud 1–4 allpool). 

Tagamaks, et käesolevast komponendist rahastatavad investeeringud vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), ei hõlma tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid järgmist tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutus järgmises etapis 30 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 31 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 32 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 33 seotud tegevus, ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmised T &D&I meetmed loetakse vastavaks olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01): i) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, mis annavad tehnoloogiliselt neutraalseid tulemusi nende kohaldamise tasandil; ii) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, millega toetatakse väikese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas, ning iii) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, mis on peamiselt suunatud kõige väiksema võimaliku keskkonnamõjuga alternatiivide väljatöötamisele sektoris selliste tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese keskkonnamõjuga alternatiivi.

Innovatsiooni ja teadustaristute edendamise pakett hõlmab investeeringuid kohalike teadustaristute, riiklike teadustaristute ja innovatsioonitaristute arendamisse.

Komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile, vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule ning säästvale transpordile (riigipõhine soovitus 3/2019), samuti investeeringute suunamisele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhine soovitus 3/2020). 

K.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1 (P3C3I1): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted

Investeeringu eesmärk on organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu toetada ettevõtete ja muude teadusasutuste vahelisi partnerlusi ja ökosüsteeme, mis tugevdavad ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendavad teadus- ja arendustegevuse tõhusust. Rahastatavad partnerlused keskenduvad tegevusvaldkondadele, mis toetavad rohepööret.

Investeering seisneb uute sektorite, toodete, ettevõtete ja tegevusmudelite loomise toetamises ning ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja uurimisinstituutide uurimistulemuste kasutamises ettevõtete vajadusteks. Partnerlused võimendavad märkimisväärselt muid riiklikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisvahendeid, ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning ELi ja muude rahvusvaheliste rahastamisvahendite kasutamist. Ettevõtete ja teadusasutuste ning muude teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate vahelised paindlikud partnerlused ja ökosüsteemid tugevdavad eeldatavasti ettevõtete ja tööstuse konkurentsivõimet ning parandavad tootlikkust.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P3C3I2): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

Investeeringu eesmärk on Soome Akadeemia hallatava kava kaudu edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetab rohepööret, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt peavad teadusuuringud olema suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi.

Meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid teadusklastreid, suurendada eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetada äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tõhustavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse teadusasutusi, näiteks kõrgkoole või uurimisinstituute.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.



Investeering 3 (P3C3I3): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

Selle investeeringu eesmärk on edendada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetab rohepööret, keskendudes rohelisele majandusele ülemineku peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning kliimamuutustele vastupidavus ja nendega kohanemisega seotud andmeanalüüsi- ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi.

Meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid teadusklastreid, suurendada eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetada äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tõhustavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse era- ja avaliku sektori teadusasutusi ning ettevõtteid ja omavalitsusi. Eelkõige on selle eesmärk toetada eespool nimetatud investeeringu 1 raames valitud juhtivate äriühingute projekte.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (P3C3I4): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde toetamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Investeeringu eesmärk on suurendada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning parandada nende valmisolekut rohe- ja digipöördeks. Samuti eeldatakse, et investeeringuga tugevdatakse teaduspõhist ettevõtlust, arendades kõrgkoolide ja uurimisinstituutide tulemusi uude ettevõtlusse, mis toetab rohepööret.

Meede seisneb sihtotstarbelise toetuse pakkumises suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele, kes töötavad välja rohepöörde lahendusi, et hoogustada juba ekspordiga tegelevate ettevõtete kasvu ja suurendada ekspordiettevõtete arvu. Valitud ettevõtete toetamine hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist, nõustamist ja teavitamist ning kontakte sihtturgudel.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 5 (P3C3I5): Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalikud teadusuuringute taristud

Selle investeeringu eesmärk on rahastada Soome Akadeemia hallatava kava kaudu kohalike teadustaristute uuendamist ja arendamist. See hõlmab kõiki teadus- ja uurimisvaldkondi. Rõhku pannakse rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Valikukriteeriumides võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud riiklike teadustaristute projektide valimisel (investeering 6 allpool).

Meede seisneb rahalise toetuse andmises kohaliku teadustaristu ehitamiseks, näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Meetmega toetatakse ka riikliku teadusuuringute taristu strateegia eesmärke, hõlmates kõiki teadusharusid, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöördele. Erilist rõhku pannakse teadustöö taristu tugevdamisele kooskõlas vastuvõtvate instituutide, näiteks ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, uurimisinstituutide ja muude teadusasutuste strateegiate ja profiilidega. Lõpuks aitab investeering tugevdada erinevate osalejate (ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ning muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osalised) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 6 (P3C3I6): Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

Selle investeeringu eesmärk on rahastada – Soome Akadeemia hallatava kava kaudu – riiklike teadustaristute uuendamist ja arendamist, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöörde eesmärkidele.

Meede seisneb rahalise toetuse andmises riikliku teadusuuringute taristu ehitamiseks, näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Vähemalt 40 % investeeringu väärtusest eraldatakse digiteerimisega seotud teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Meetmega toetatakse ka Soome Akadeemia teadustaristu toetuse kriteeriumide läbivaatamist kooskõlas riikliku teadustaristu strateegia eesmärkidega, pannes rõhku rohe- ja digipöördele. Lõpuks aitab investeering tugevdada erinevate osalejate (ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ning muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osalised) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 7 (P3C3I7): Innovatsiooni- ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

Investeeringu eesmärk on toetada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu katsekeskkondade (innovatsioonitaristute) arendamist, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Eesmärk on ka suurendada teadus- ja innovatsioonitaristute avatust ja koostalitlusvõimet.

Meede seisneb selliste keskkondade arendamise toetamises, mis on vajalikud selliste lahenduste väljatöötamiseks ja katsetamiseks, mis edendavad süsinikdioksiidi neutraalsust ja digiteerimist tegelikes kasutajatingimustes. Sellised keskkonnad võivad hõlmata linnade, omavalitsuste ja muude avaliku sektori osalejate erinevaid teadustaristuid või ettevõtete ja muude osalejate ühiselt loodud innovatsioonikeskkondi.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

K.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad

(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

100

P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

Eesmärk

Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine

Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

 

 

 

Q2

2022

Organisatsioon Business Finland kuulutab välja konkursi juhtivate ettevõtete projektide jaoks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

101

P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

Siht

Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele

 

Arv

0

5

Q4

2023

Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt viie toetuse andmise kohta juhtivate ettevõtete projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 100 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

102

P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

Siht

Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 100 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 90 000 000 eurot meetmele eraldatud 100 000 000 eurost.

103

P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

Eesmärk

Soome Akadeemia avaldab esimese osalemiskutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

Soome Akadeemia esimese kandideerimiskutse avaldamine

 

 

 

Q4

2021

Soome Akadeemia käivitab esimese projektikonkursi teadusuuringute rahastamiseks, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

104

P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

Siht

Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

 

Arv

0

25

Q2

2023

Soome Akadeemia on teatanud vähemalt 25 toetuse andmisest teadusprojektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 103 täpsustatud kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 103. eesmärgis.

105

P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

Siht

Soome Akadeemia poolt läbi viidud peamiste sektoripõhiste teadusprojektide osakaal

 

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 103 osutatud projektikonkursside raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 40 500 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 45 000 000 euro suurusest summast.

106

P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

Eesmärk

Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

Q2

2022

Organisatsioon Business Finland käivitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide taotluste esitamise kutse, mille eesmärk on suurendada pädevusi sellistes rohepöörde võtmesektorites nagu vesinikumajandus, väärtuslikud biotooted ja heitevabad energiasüsteemid ning pädevus nt andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis on seotud vastupidavuse ja kliimamuutustega kohanemisega. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

107

P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

Siht

Organisatsiooni Business Finland antud toetused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

 

Arv

0

10

Q4

2023

Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 10 toetuse andmise kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 106 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

108

P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

Siht

Organisatsiooni Business Finland poolt peamistes sektorites läbi viidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal

 

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 106 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 24 300 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 27 000 000 euro suurusest summast.

109

P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Eesmärk        

Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, millega toetatakse uuenduslikke kasvufirmasid

Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

Q2

2022

Organisatsioon Business Finland käivitab projektikonkursi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mis on ette nähtud innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamiseks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2-heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022.

Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

110

P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Siht

Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele

 

Arv

0

25

Q4

2023

Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 25 toetuse andmise kohta innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele vastavalt eesmärgis 109 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

111

P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Siht

Innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal

 

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 109 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 18 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 20 000 000 euro suurusest summast.

112

P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

Eesmärk

Kohaliku teadustaristu uuendamise ja arendamise taotlusvooru avaldamine

Soome Akadeemia kandideerimiskutse avaldamine

Q2

2022

Soome Akadeemia kuulutab välja projektikonkursi kohaliku teadustaristu arendamiseks. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule ning rohe- ja digipöördele.

113

P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

Siht

Toetuste andmine kohaliku teadustaristu uuendamiseks ja arendamiseks

 

Arv

0

12

Q4

2022

Soome Akadeemia teade vähemalt 12 toetuse andmise kohta projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 112 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

114

P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

Siht

Lõpuleviidud kohalike teadustaristuprojektide osakaal

 

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 112 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 27 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 30 000 000 euro suurusest summast.

115

P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

Eesmärk

Konkursikutse avaldamine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

Soome Akadeemia kandideerimiskutse avaldamine

Q2

2021

Soome Akadeemia kuulutab välja projektikonkursi riiklike teadustaristute jaoks. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule ning rohe- ja digipöördele. Projektide valimisel tuleb samuti tagada, et vähemalt 8 000 000 eurot eraldatakse vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud sekkumisvaldkonnale 009a „Investeeringud digitaalvaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni“.

116

P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

Siht

Toetuste andmine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

 

Arv

0

6

Q2

2022

Soome Akadeemia teade vähemalt 6 toetuse andmise kohta projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 115 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

117

P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

Siht

Lõpuleviidud riiklike teadustaristuprojektide osakaal

 

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 115 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 18 000 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 20 000 000 euro suurusest summast.

118

P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

Eesmärk

Innovatsiooni taristu arendamise konkursikutse avaldamine

Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt

Q2

2022

Organisatsioon Business Finland kuulutab välja konkursikutse innovatsioonitaristute arendamiseks. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumisel keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisväljale 019). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

119

P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

Siht

Toetuste andmine innovatsioonitaristu arendamiseks

 

Arv

0

4

Q4

2023

Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt nelja toetuse andmise kohta projektidele, mis on välja valitud vastavalt eesmärgis 118 täpsustatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele.

120

P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

Siht

Lõpuleviidud innovatsioonitaristu projektide osakaal

 

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 118 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need vastavad vähemalt 22 500 000 euro suurusele eelarvelisele kulukohustusele meetmele eraldatud 25 000 000 euro suurusest summast.

   

L. KOMPONENT P3C4. KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE JA MAJANDUSKASVU EDENDAMINE KRIISIST MÕJUTATUD SEKTORITES

Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on suurendada ekspordivõimet, tehes sektoripõhiseid investeeringuid, mis põhinevad Soome tugevatel külgedel ja rahvusvahelise turu potentsiaalil. Teine eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduse taastumist ja kestlikku uuendamist. Kultuuri- ja loomesektoritel on loomingulised eksperditeadmised ning nad mõlemad loovad ja turustavad intellektuaalomandit. See edendab innovatsiooni ja loob lisaväärtust ka teistes sektorites. Lisaks toetatakse selle komponendi meetmetega Soome turismitööstuse uuendamist, et suurendada teenuste eksporti. Soome VKEd annavad vaid 16 % ekspordist, mis on vähem kui teised riigid. VKEde rahvusvaheline äriareng ja innovatsiooni turustamine nõuab sageli raha, mida paljudel VKEdel pole. Kultuuri- ja loomemajandusel ning turismil on täiendav potentsiaal toetada ekspordi kasvu, eelkõige teenuste valdkonnas.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 3/2020 meetmete võtmise kohta likviidsuse pakkumiseks reaalmajandusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide kiireks kasutuselevõtuks ning erainvesteeringute edendamiseks, et edendada majanduse elavdamist ja pöörata peatähelepanu investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

L.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1 (P3C4I1): Majanduskasvu kiirendamise programm väikeettevõtjatele

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada Soome mikro- ja väikeettevõtete kasvu ning suurendada nende rahvusvahelistumise suutlikkust.

Investeering seisneb mikro- ja väikeettevõtetele ettevõtluse arendamise toetuste andmises. Projektide peamised rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumid hõlmavad uute digilahenduste edendamist ja rohepööret ning nendega seotud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (P3C4I2): Rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

Selle investeeringu eesmärk on toetada konkreetsete arengutoetuste abil ettevõtete rahvusvahelist kasvu.

Investeering koosneb järgmistest sekkumistest:

I.programm, mille eesmärk on edendada tööstuses vähese CO2-heitega ringmajandust ja digitaalset uuendust ning suurendada tööstusteenuste eksporti;

II.elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem;

III.ümberkujundamine ja hanketoetus; 80 % eraldatud vahenditest eraldatakse eeldatavasti uute gaasi- ja elektriautode ning elektriautode ostutoetusteks ning 20 % eraldatud vahenditest peaks toetama olemasolevate autode, kaubikute ja raskeveokite gaasi ja etanooli muundamist;

IV.tervise ja heaoluga seotud oskusteave ja tehnoloogia; Selle eesmärk on toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskavas sisalduvaid algatusi, mille eesmärk on arendada tervishoiusektori ökosüsteeme ning eksporditurgude jaoks uusi lahendusi ja uuendusi;

V.veealase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm; Selle eesmärk on edendada veemajandussektori tehnoloogiate, meetodite, teenusekontseptsioonide ja lahenduste loomist, katsetamist ja rahvusvahelistumist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (P3C4I3): Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori kui tulevase majanduskasvu tugevate võimalike edasiviijate kasvu.

Investeering seisneb toetuse andmises kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele üksustele. Suurem osa rahalisest toetusest (75 % eraldatud vahenditest) on suunatud kultuuri- ja loomesektori ettevõtetele ja organisatsioonidele uuenduslike teenuste, tootmise ja tegevusmudelite väljatöötamiseks ning asjaomaste sektorite ja üksuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks. Ülejäänud (25 %) eraldatud vahenditest kasutatakse arengu- ja katserahastamisena, et toetada innovatsiooni ja uut koostööd loomemajanduse ettevõtetes.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (P3C4I4): Kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Investeeringu eesmärk on edendada kestlikku majanduskasvu ja innovatsiooni turismisektoris.

Investeering seisneb selliste teenuste ostmises, mille eesmärk on kavandada, arendada ja rakendada turismiteenuste digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatorit, säästva turismi teenuste pakette, teadmuspõhise juhtimise riiklikku tegevusmudelit ning turismiettevõtete ja -piirkondade juhendamisprogramme, et toetada kestlikkust ja digipööret. Lisaks hõlmab investeering teenuste ostmist Soome külastuse andmekeskuse ja muude digitaalteenuste (STF-platvorm ja visitfinland.com) arendamiseks integratsiooni kaudu ning avatud liideseid tervikliku ja nõuetele vastava reisiandmete ökosüsteemi loomiseks. Investeeringud hõlmavad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, mis toetavad turismiettevõtluse ja innovatsiooni kommertsialiseerimist.

Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

L.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk/siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

121

P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

Eesmärk

Taotluste esitamise kutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumisvõime toetamiseks

Esimese kandideerimiskutse avaldamine

 

 

 

Q2

2022

Kuulutati välja esimene kandideerimiskutse, et toetada ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektidel on märkimisväärne digiteerimismõju, sealhulgas eelkõige digitehnoloogia ja töömeetodite kasutamine väikeettevõtete äritegevuses ja rahvusvahelistumisega seotud tegevuses.

122

P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

Eesmärk

Toetuste andmine kõigile projektidele, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega

Teade kõigi toetuste andmise kohta

Q4

2024

Teade kõigi toetustaotluste esitamise kutsete alusel välja valitud projektidele antud toetuste kohta. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 121. eesmärgis.

123

P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

Siht

Ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet toetavate projektide lõpuleviimine

 

Arv

0

240

Q2

2026

Eesmärgis 122 osutatud projektikonkursside raames toetatakse vähemalt 240 projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded.

124

P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

Eesmärk

Kolme esimese osalemiskutse avaldamine rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

Esimese kolme kandideerimiskutse avaldamine

 

Q2

2022

Rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide jaoks kuulutatakse välja vähemalt kolm konkursikutset, sealhulgas:

·Vähese CO2-heitega ringmajanduse ja digitaalse uuenduse edendamine tööstuses ning tööstusteenuste ekspordi suurendamine;

·Elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem;

·Sõidukite ümberehitamise ja sõidukite hanke toetus, mille puhul 80 % vahenditest eraldatakse eeldatavasti uute gaasi- ja elektriautode ning elektriautode toetustele ning 20 % olemasolevate autode, kaubikute ja raskeveokite gaasi ja etanooli ümberehitamise toetustele;

·Tervise ja heaolu valdkonna eksperditeadmised ja tehnoloogia, et toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskava;

·Veemajanduse alase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm.

Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

125

P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

Eesmärk

Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

 Teade kõigi toetuste andmise kohta

Q4

2023

Teade kõigi toetustaotluste esitamise kutsete alusel välja valitud projektidele antud toetuste kohta. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 124. eesmärgis.

126

P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

Siht

Toetustaotluste esitamise kutsete alusel toetust saanud üksuste arv

 

Arv

0

550

Q4

2025

Eesmärgis 125 osutatud taotlusvoorude raames saavad toetust vähemalt 550 üksust (sealhulgas organisatsioonid ja füüsilised isikud), mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed või lõplikud projektiaruanded, sõidukite esmakordne registreerimine (sõidukite hanketoetuste puhul) või ümberehitustööde arved (sõidukite ümberehitustoetuste puhul).

127

P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Eesmärk

Kahe konkursikutse avaldamine projektide jaoks, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi jaoks

Esimese toetustaotluste esitamise kutse ja esimese toetustaotluste esitamise kutse avaldamine

Q4

2021

Esimesed kaks konkursikutset (üks organisatsiooni Business Finland ja teine haridus- ja kultuuriministeeriumi poolt) algatatakse eesmärgiga taaselustada, kasvatada ja rahvusvahelistada loomemajandust, pannes rõhku digipöördele ja innovatsioonile. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et projektid keskenduvad ettevõtete digitaliseerimise edendamisele (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkonnale 015). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

128

P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Siht

Toetuste andmine kultuuri- ja loomesektorite uuendamist toetavatele projektidele

 

Arv

0

145

Q4

2024

Toetuse määramisest teatamine vähemalt 145 projekti puhul, mis on välja valitud kõigi konkursikutsete alusel. Kõik projektikonkursid põhinevad eesmärgis 127 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel.

129

P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Siht

Kultuuri- ja loomesektori uuendamiseks lõpuleviidud projektide osakaal

 

% (protsent)

0

90

Q4

2025

Vähemalt 90 % eesmärgis 128 osutatud projektikonkursside raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded.

130

P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Eesmärk

Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide esimese konkursikutse avaldamine

Organisatsiooni Business Finland esimese kandideerimiskutse avaldamine

 

 

 

Q2

2022

Organisatsioon Business Finland käivitab esimese projektikonkursi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks turismisektoris. Valikukriteeriumid keskenduvad kestliku majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisele turismisektoris. Rahastamine on suunatud teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, millega toetatakse turismiäri ja innovatsiooni kommertsialiseerimist, näiteks sellistes valdkondades nagu digi- ja rohepööre, prognoosimine, kestlik turism, virtuaalturism ja tarbijate mõistmine. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et projektid keskenduvad ettevõtete digitaliseerimise edendamisele (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkonnale 015). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

131

P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Siht

Turismi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele toetust saanud üksuste arv

 

Arv

0

35

Q2

2025

Vähemalt 35 üksust (turismifirmad, kõrgharidusasutused, uurimisinstituudid) saavad toetust kõigi konkursikutsete alusel välja valitud projektide raames, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 130. eesmärgis.

132

P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Siht

Selliste ettevõtete ja piirkondade osakaal, kes osalevad Soome kestliku reisimise programmis, mis on võtnud kohustuse kasutada süsinikujalajälje kalkulaatorit

 

% (protsent)

0

45

Q4

2024

Vähemalt 45 % Soome kestliku reisimise programmis osalevatest turismiettevõtjatest ja -piirkondadest kasutab turismiteenuste puhul riiklikku digitaalse süsinikujalajälje kalkulaatorit.

Turismiteenuste riiklik jalajälje kalkulaator võimaldab mõõta turismiteenuste kliimamõju kooskõlas riiklikus turismistrateegias ja Soome turismi digitaalses tegevuskavas sätestatud lähenemisviisiga.

4. SAMMAS. Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ning kulutõhususe suurendamine

M. KOMPONENT P4C1. SOTSIAALHOOLEKANDE- JA TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE NING KULUTÕHUSUSE SUURENDAMINE

Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse mitmeid probleeme, mis on seotud sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kulutõhususega. Juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele on Soomes killustatud. Teenusesüsteemi ja selle digitaalsete lahenduste killustatus raskendab vajalike lahenduste väljatöötamist elanikkonna tervise ja sotsiaalsete vajadustega tegelemiseks. Seetõttu on selle komponendi eesmärk parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust kogu riigis ning kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud teenuste osutamise mahajäämus. See komponent aitab rakendada seitsmepäevast hooldusgarantii reformi, mis seisneb esmatasandi tervishoius mittekiireloomulise ravi tähtaegade lühendamises seitsme päevani alates praegusest kolmekuulisest tähtajast. Samuti aitab see parandada põhihoolduse tagatist, vähendades ebavõrdsust, keskendudes varasemale tuvastamisele ja tõhusale ennetamisele ning parandades tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kulutõhusust. Veel üks eesmärk on parandada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töötingimusi ja heaolu. Komponent hõlmab reformi ja investeeringuid, mis üksteist vastastikku tugevdavad. Reform aitab kaasa sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamisele. Investeeringud aitavad: i) rakendada hoolduse (sealhulgas vaimse tervise) garantiid ja vähendada COVID-19 pandeemiast tulenevat teenuste osutamise mahajäämust; ii) tugevdada ennetamist ning sotsiaalsete ja tervishoiuvajaduste varajast kindlakstegemist hooldusgarantii rakendamisel; iii) tugevdada teadmusbaasi ja parandada juhendamist, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust; iv) juurutada digitaalsed uuendused hooldusgarantii teenuse kujul, ning v) võtta Ahvenamaal kasutusele isikukeskne digitaalne infosüsteem.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhususe ja võrdse juurdepääsu parandamist (riigipõhine soovitus 1/2019) ning tervishoiutöötajate nappusega tegelemist, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupidavust ning parandada juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele (riigipõhine soovitus 1/2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

M.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (P4C1R1): Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu reformi ettevalmistamine, et toetada hooldusgarantii rakendamist

Sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamise osana on selle meetme eesmärk parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust, edendades hooldusgarantii rakendamist. Reformiga toetatakse järgmisi tegevusi: i) rakendada hooldusgarantiid ja tugevdada teenuste osutamist; ii) tugevdada ennetustegevust ja sotsiaal- ja tervishoiuvajaduste varajast väljaselgitamist ning iii) tugevdada teadmusbaasi ja parandada suuniseid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna digilahenduste kulutõhusust.

Tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenuste reformi rakendamise ning sellega seotud õigusaktide jõustumise seadus jõustub eeldatavasti 1. juulil 2021. Reformi käigus võetakse vastu mitu õigusakti Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi reformimiseks, ning luuakse 22 hoolekandepiirkonda. Hoolekandeasutused vastutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste osutamise eest. Need võetakse kasutusele 1. jaanuariks 2023.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (P4C1I1): Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine

Investeeringu eesmärk on vähendada mahajäämust tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste osutamisel.

Meetme eesmärk on toetada: I) hooldus-, rehabilitatsiooni- ja teenindusprotsesside ühtlustamine ning uute ja tõhusamate kliendikesksete, multidistsiplinaarsete ja mitut kutseala hõlmavate lähenemisviiside kasutuselevõtmine; ning ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine ning nende kättesaadavamaks ja haavatavamate inimeste vajadustele paremini vastavaks muutmine. Põhiteenuste kättesaadavuse parandamine nõuab tegevusmudelite süstemaatilist väljatöötamist ja nende rakendamise pidevat muutmist. Projektidega edendatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, kasutades uuenduslikke tegevusmudeleid, mis on osutunud tõhusaks, näiteks kliendi- ja teenusenõustamist, kohapealseid arstlikke vastuvõtuaegu ja kaugtervishoiuteenuseid.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (P4C1I2): Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tõhustamine

Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele uued valdkonnaülesed lähenemisviisid, et edendada kaasatust, edendada tervist ja heaolu ning tugevdada ennetamist ja varajast tuvastamist kui viisi, kuidas edendada hooldusgarantii rakendamist.

Meede seisneb riiklikul tasandil antavas toetuses: i) heaoluauditid; ii) inimeste heaolu ja tervise analüüs; iii) uued enesehooldusvahendid (sealhulgas vaimse tervise edendamise meetodid), mida võib kasutada iseseisvalt, ning iv) suunamisteenused. Meede hõlmab ka piirkondlikul tasandil toetust mitut sektorit hõlmavate teenuste integreeritud haldamisele, sealhulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenustele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (P4C1I3): Teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust

Selle investeeringu eesmärk on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kulutasuvust, edendades heade tavade uurimist ning töötades välja tõhusa järelevalve ja analüüsimeetodid.

Meetmega toetatakse: i) hooldusgarantii järelevalvemeetmete rakendamine ja COVID-19 kriisi ajal tuvastatud teabelünkade kõrvaldamine; ii) kulusid ja kulutasuvust käsitleva teabe kasutamise tõhustamine sotsiaal- ja tervisevaldkonnaga seotud otsuste tegemisel, kavandamisel, juhendamisel ja teenuste osutamisel; iii) teadusuuringute arendamine sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tõhususe parandamiseks, parandades seeläbi teenuste kvaliteeti, ning iv) heaolu ja majandusliku mõju hindamise mehhanismi ja töömeetodite väljatöötamine, et toetada sotsiaalsete otsuste tegemist COVID-19 kriisi järelmeetmete võtmisel.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (P4C1I4): Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtt sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste valdkonnas

Investeeringu eesmärk on pakkuda digilahendusi, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arengut ning edendada hooldusgarantii rakendamist.

Meede seisneb digitaalsete lahenduste pakkumises: i) ressursitõhususe suurendamine ja teenustele juurdepääsu hõlbustamine, sealhulgas hooldusvajaduste hindamise ja suunamise kiirendamine ning haiguste kaugdiagnoosimise, seire ja ravi võimaldamine; ii) probleemide varajase tuvastamise toetamine ja ennetusteenuste kasutamise suurendamine; iii) eri piirkondade ja teenuseosutajate vahel suuremat hulka multidistsiplinaarsete teenuste ja eksperditeadmiste vahetamise võimaldamine ning iv) klientide rolli tugevdamine ja seeläbi teenuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine.

Riiklikud ja piirkondlikud osalejad töötavad välja kodanikele suunatud digiteenuseid, kutsealaseid süsteeme ja juhtimislahendusi.

Kodanike teenused hõlmavad muu hulgas i) teenuste osutamisele eelnevaid ja juurdepääsul põhinevaid digilahendusi (nt teenuste kataloogid, sümptomid, enesehooldusteenused, hüvitiste kalkulaatorid), ii) enesehooldust, käitlemist (nt digitaalsed vaimse tervise teenused, järelhooldus- ja järelhooldusteenused) ning iii) digilahendusi ennetusteenuste ja künniseta teenuste jaoks.

Professionaalsed süsteemid võivad hõlmata i) kliendiandmete analüüsil põhinevaid kliendisegmente ja segmendispetsiifilisi digiteenuste mudeleid; ii) uued ärijuhtimise lahendused (nt paigutamine pikaajalise hoolduse teenustesse, töö kavandamine ja koduhoolduse optimeerimine) ja iii) digitaalsed lahendused kutsealaseks tööks (nt telekonsultatsioonid, meeskonnavastuvõtt).

Juhtimislahendused võivad hõlmata kõrgetasemeliste teadmushalduse ja analüüsilahenduste väljatöötamist ja rakendamist. Need võimaldavad teenusepakettide paremat kontrolli ja riiklikku järelevalvet ning parandavad teenusesüsteemi kulutõhusust.

Digitaalteenuste arendamisel võetakse arvesse haavatavate inimeste vajadust tagada ligipääsetavus. Eeldatavasti toetab nende teenuste kasutuselevõttu ka tarbijate parem arusaam sellest, kuidas digiteenuseid kasutatakse tervise ja heaolu toetamiseks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 5 (P4C1I5): Isikukeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtt Ahvenamaal

Investeeringu eesmärk on luua Ahvenamaal tervishoiu ja arstiabi tänapäevane infosüsteem, mis peaks olema kooskõlas nii kohalike sotsiaalteenistuste kui ka eraettevõtjate vajadustega.

Meetmega toetatakse: i) patsiendi vajadustel, väärtustel ja eelistustel põhinevate kliendikesksete protsesside arendamist; ii) digitaalsete teenuste väljatöötamist, mis võimaldavad patsientide osalemist; iii) teabe- ja protsessistruktuuride väljatöötamist, mis on patsientide ülevaadete ja koordineeritud raviplaani koostamise aluseks; iv) kooskõlastatud hoolduskava väljatöötamist, mis integreerib kõik patsientide hoolduskavad sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse; v) andme- ja tervisekaardisüsteemide elektroonilise vahetamise standardite väljatöötamist ja rakendamist, et võimaldada paremat ennetust, diagnoosimist, ravi ja uimastihaldust; vi) digitaalsete teabeteenuste väljatöötamist, mis toetavad tervishoiuüksuste koostööd ja organisatsioonilisi üritusi nii piirkondlikul tasandil kui ka Soome ja Rootsi riikliku tervishoiusüsteemiga, ning vii) tervisenäitajate standardite väljatöötamist ja rakendamist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

M.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv

Meede

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Q

Aasta

133

P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

Eesmärk

Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega luuakse hoolekandepiirkonnad ning reformitakse sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenuseid

Õigusaktide sätted, mis osutavad nende jõustumisele

 

 

 

Q3

2021

Esimesed õigusaktid, millega nähakse ette hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform, jõustuvad järgmiselt:

-22 hoolekandeala loomine, millele on usaldatud tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenused, mille eest vastutasid enne omavalitsusüksused ja ühised omavalitsusüksused;

-Õigusliku vastutuse üleandmine tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja päästeteenuste ning muude hoolekandepiirkonna teenuste ja kohustuste korraldamise eest;

-Päästeteenuste korraldamine hoolekande valdkonnas eraldi sektorina, mis tegutseb paralleelselt tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoriga.

134

P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

Eesmärk

Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform

Täiendavate õigusaktide sätted, mis osutavad nende jõustumisele

Q1

2023

Teine õigusaktide pakett, millega viiakse lõpule hoolekandepiirkondade loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform, jõustub järgmiselt:

-Heaoluvaldkondade juhtimiseeskirjade, haldusmenetluste ja organisatsiooniliste struktuuride loomine;

-Haiglapiirkondade, eriravipiirkondade, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide teenuste üleviimine õppurite heaolu valdkondadesse (nii hoolekandepiirkonnad kui ka omavalitsused vastutavad tervise ja heaolu edendamise eest);

-Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate ning nende ülesannete üleminek kohalikelt omavalitsustelt ja ühistelt munitsipaalasutustelt hoolekandepiirkondade tööhõivele;

-Rahastamismehhanismi loomine hoolekandepiirkondade tegevuse rahastamiseks keskvalitsuse poolt ja teenuste kasutajatelt kogutud tasudest.

-Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi juurde tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõuandekomitee loomine, et jälgida ja hinnata tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud kohustuste täitmist ning toetada riiklikke suuniseid ja suuniseid tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.

135

P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

Eesmärk

Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavate piirkondlike heaolupiirkondade loomine

Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse, et piirkondlikud hoolekandepiirkonnad on toimivad ja valmis rakendama sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi

 

 

 

Q2

2023

Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavad piirkondlikud hoolekandepiirkonnad luuakse ja toimivad kooskõlas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste reformi rakendamise kavandamise ja ettevalmistamise tegevuskavaga. Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium uurib ja kinnitab aruandes heaolualade loomiseks vajalike meetmete rakendamist. See hõlmab järgmisi valdkondi: 1) juhtimine, 2) haldus, 3) rahandus ja 4) teenused.

136

P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine

Siht

Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hooldusvisiitide osakaal, mis jõuavad 7-päevase ravi saamise tähtajani

% (protsent)

58

80

Q4

2025

Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hoolduskülastuste osakaal, mis jõuavad seitsmepäevasesse ravi saamise tähtajasse, suureneb 58 %-lt (2020. aastal) 80 %-le. Selle saavutamiseks võetakse kasutusele uued ja uuenduslikud rakenduslikud lähenemisviisid, mille eesmärk on kiiremad, tõhusamad ja kliendikesksemad hooldus- ja teenused piirkondades. Teenuseid ja toetust arendatakse nii, et need oleksid kergemini kättesaadavad ja vastaksid paremini haavatavate inimeste vajadustele.

137

P4C1I2 – Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine

Eesmärk

Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 hoolekandepiirkonnas

Rakendamisaruande avaldamine, milles kinnitatakse piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõttu 22 heaoluvaldkonnas

Q4

2024

Piirkondlikud integreeritud mitut sektorit hõlmavad teenuste haldamise mudelid (sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenused) töötatakse välja ja rakendatakse 22 hoolekandepiirkonnas, mis on loodud osana sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformist. Rakendamisaruandes kinnitatakse piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõttu 22 heaoluvaldkonnas.

138

P4C1I3 – teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust

Eesmärk

Kõikides tervisekeskustes kasutatava ravitagatise riiklik reaalajas jälgimise süsteem

Kõikides tervisekeskustes on kasutusele võetud täiustatud süsteem hooldustagatise jälgimiseks.

Q4

2025

Kõigis tervisekeskustes (võrreldes 90 %ga keskustest 2020. aastal) võetakse kasutusele ajakohastatud reaalajas toimiv riiklik süsteem Kanta-teenustel põhineva hooldusgarantii rakendamise jälgimiseks.

139

P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtmine sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste jaoks

Siht

Sotsiaalhoolekannet ja tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine

% (protsent)

26

35

Q4

2025

Tervishoiuteenuseid ja sotsiaalhoolekande e-teenuseid kasutavate 20aastaste ja vanemate elanike osakaal suureneb 26 %-lt (2020. aasta lähtetase) 35 %-le.

Koostöös hoolekandeasutuste ja riiklike osalejatega (sotsiaal- ja tervishoiuministeerium, riiklik tervise- ja heaoluinstituut, DigiFinland Oy, KELA) töötatakse välja uued digitaalsed meetodid, et toetada hooldusgarantii andmist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. See hõlmab tegelikke e-tervise ja e-sotsiaalseid teenuseid, nagu telefoni-, jutu- ja videokõned, patsiendilt patsiendile osutatavad vastastikused tugiteenused, kliendinõustamisteenused ja muud elektroonilised teenused. Lisaks võetakse meetmeid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiutöötajate oskusi ning tagada digitaalsete lahenduste laialdasem kasutamine.

140

P4C1I5 – Ahvenamaal inimesekeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine

Siht

Tervishoiu infosüsteemi kasutusele võtnud kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal

 

 % (protsent)

0

80

Q4

2025

Ahvenamaa tervishoiu ja arstiabi abil töötatakse välja tervishoiu, sotsiaalteenuste ja erasektori osalejate hooldusteabe süsteem. Süsteem hakkab toimima ja seda kasutavad kogu riiklik tervishoiusüsteem ning 80 % Ahvenamaa omavalitsusüksuste sotsiaalteenustest ja erasektori osalejatest.

Süsteem hõlmab hooldusprotsesside dokumenteerimist, arstiretsepte, abi meditsiiniliste otsuste tegemisel, kliinilisi andmeid, suunamist eriarstide juurde, ajaressursside eraldamist ning põhilisi kvaliteedi- ja tootmisalaseid järelmeetmeid. Hankeprotsessi ajal võib süsteemiga ühendada ka muid erihooldussüsteeme, näiteks logistika- ja operatsioonisüsteeme.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Soome taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 2 094 687 000 eurot.

2. JAGU. RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Arv

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimetus

2

P1C1R2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut

Eesmärk

Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisi seaduse jõustumine

3

P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

Eesmärk

Esimese energiataristuprojektide konkursikutse avaldamine

6

P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

Eesmärk

Esimese taotluste esitamise kutse avaldamine uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimiseks

14

P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Eesmärk

Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise kava rakendamise kohta

16

P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Eesmärk

Vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise esimese riikliku taotlusvooru avaldamine

19

P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

Eesmärk

Esimese konkursikutse avaldamine tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2-heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2-heidet

22

P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Eesmärk

Esimese osalemiskutse avaldamine investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist.

28

P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

Eesmärk

Valitsuse dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks eraldunud majade toetuskava üksikasjad

31

P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

Eesmärk

Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna toetamisega

34

P1C4R1 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

Eesmärk

Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine riigisisesest transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta

35

P1C4R1 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

Eesmärk

Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisese transpordi heitkoguste vähendamiseks

37

P1C4R2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – säästva transpordi maksureform

Eesmärk

Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusest tulenevate tööhõivehüvitiste maksustamisega

44

P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

Eesmärk

Valitsuse otsuste jõustumine elamute laadimistaristu toetamise eelarve laiendamise kohta ja erasektori laadimistaristu toetamise laiendamise kohta töökohtadele

52

P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

Eesmärk

Esimese täppismetsandusprojektide projektikonkursi avaldamine

71

P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

Eesmärk

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine

72

P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu

Eesmärk

Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

91

P3C2R1 pidevõppe reform

Eesmärk

Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine

96

P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

Eesmärk

Pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine

103

P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

Eesmärk

Soome Akadeemia avaldab esimese osalemiskutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

115

P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

Eesmärk

Konkursikutse avaldamine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

127

P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Eesmärk

Kahe konkursikutse avaldamine projektide jaoks, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi jaoks

133

P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

Eesmärk

Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega luuakse hoolekandepiirkonnad ning reformitakse sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenuseid

Osamakse summa

312 801 163 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Arv

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimetus

9

P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

Eesmärk

Esimese taastuvenergiasse investeerimise konkursikutse avaldamine Ahvenamaal

11

P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

Eesmärk

Muudetud kliimamuutuste seaduse jõustumine

26

P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

Eesmärk

Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava avaldamine

29

P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

Eesmärk

Valitsuse määruse või riigieelarvet käsitleva otsuse jõustumine, millega määratakse kindlaks teiste hoonete (mitte eraldunud majade) abikava üksikasjad

38

P1C4R2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – säästva transpordi maksureform

Eesmärk

Seadusemuudatuste jõustumine tulumaksuseaduses (xx/2021) ametiautode maksustamise kohta

39

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Eesmärk

Konkursikutse gaasi-, elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu parandamiseks

48

P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Eesmärk

Kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte toetatakse

55

P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Eesmärk

Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine

58

P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

Eesmärk

Euroopa ühise automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor töötab

61

P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

Eesmärk

Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib

64

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Siht

Mikroelektroonika projekte toetatakse

66

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Eesmärk

6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavaid projekte toetatakse

77

P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Eesmärk

Jõustub seadus riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste kohta, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis

81

P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Eesmärk

Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine (719/2018)

83

P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Siht

Selliste elamislubade taotluste menetlemiseks kuluvate päevade keskmise arvu vähenemine, mis on spetsialistide ja kasvava majandusega ettevõtjate jaoks osa kiirmenetlusest

86

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Eesmärk

Riigi omandis olevat uut ettevõttepõhist vahepealset tööturu ettevõtjat käsitleva seaduse jõustumine

93

P3C2R1 pidevõppe reform

Eesmärk

Esimese osalemiskutse avaldamine, et pakkuda koolitust digitaal- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks

98

P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaste kohtade suurendamise teel kõrghariduses

Siht

Üliõpilaste vastuvõtu suurendamine kõrgharidusasutustes

100

P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

Eesmärk

Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine

106

P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

Eesmärk

Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

109

P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Eesmärk

Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, millega toetatakse uuenduslikke kasvufirmasid

112

P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

Eesmärk

Kohaliku teadustaristu uuendamise ja arendamise taotlusvooru avaldamine

113

P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

Siht

Toetuste andmine kohaliku teadustaristu uuendamiseks ja arendamiseks

116

P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

Siht

Toetuste andmine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks

118

P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

Eesmärk

Innovatsiooni taristu arendamise konkursikutse avaldamine

121

P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

Eesmärk

Taotluste esitamise kutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumisvõime toetamiseks

124

P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

Eesmärk

Kolme esimese osalemiskutse avaldamine rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

130

P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Eesmärk

Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide esimese konkursikutse avaldamine

Osamakse summa

521 335 271 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Arv

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimetus

4

P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

Eesmärk

Kõigi toetuste andmine energiataristu investeeringuteks

7

P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

Eesmärk

Kõik toetused energiatehnoloogia investeeringuteks

15

P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Eesmärk

Vähese CO2-heitega ringmajandust käsitleva riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega

17

P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Eesmärk

Kõik toetused vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektidele

20

P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

Eesmärk

Kõik toetused elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektidele

23

P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Eesmärk

Kõik toetused korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele

30

P1C3I1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Hoonete küttesüsteemide asendamine fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate kütteallikatega

Eesmärk

Kõik toetused projektidele, millega toetatakse hoonete küttesüsteemide asendamist fossiilõlist vähem süsihappegaasi tekitavate küttesüsteemidega

45

P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

Eesmärk

Kõik toetused projektidele, millega parandatakse elamute ja töökohtade laadimistaristut eelarvedekreedi 35.20.52 muudatuste alusel

47

P1C5R1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine

Eesmärk

Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine

50

P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Eesmärk

Toetatakse toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte

53

P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

Eesmärk

Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsandusprojektidele

68

P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Eesmärk

Õigusaktide vastuvõtmine elamu- ja kaubandusomandi teabesüsteemi kohaldamisala laiendamise kohta

78

P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Siht

Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt korraldatud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas

79

P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel

Eesmärk

Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudeli jaoks vajalikku digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) teabesüsteemi ja toimivad.

80

P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – täiendavate töötuskindlustuspäevade kaotamine

Eesmärk

Töötuskindlustuse seaduse seadusandlike muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega

82

P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Eesmärk

Välismaalaste seaduse (301/2004) seadusandlike muudatuste jõustumine

87

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2023

92

P3C2R1 pidevõppe reform

Eesmärk

Keskpika perspektiivi tööjõu- ja pädevusvajaduste prognoosimise mudeli lõpuleviimine

101

P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

Siht

Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele

104

P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

Siht

Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites

107

P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)

Siht

Organisatsiooni Business Finland antud toetused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites

110

P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Siht

Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele

119

P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

Siht

Toetuste andmine innovatsioonitaristu arendamiseks

125

P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

Eesmärk

Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames

134

P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

Eesmärk

Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform

135

P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks

Eesmärk

Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavate piirkondlike heaolupiirkondade loomine

Osamakse summa

417 068 217 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Arv

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimetus

13

P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform

Eesmärk

Muudetud jäätmeseaduse peamiste protsesside jõustumine

32

P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

Eesmärk

Kõik toetused ja riigihankelepingud projektide jaoks, millega toetatakse vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonda

40

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja töötavad kõrgepingelaadijad

41

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja toimivad ühistranspordi laadimispunktid (bussid)

46

P1C4I2 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – erasektori laadimistaristu

Siht

Uute ja toimivate eraõiguslike laadimispunktide arv

56

P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Siht

Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

59

P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

Siht

Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katserada (mitte äriotstarbelises raudteeliikluses)

62

P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm

Eesmärk

Struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv

75

P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused

Eesmärk

Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine

84

P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine

Siht

Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks keskmiselt kulunud päevade arvu vähenemine

85

P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – Distsiplinaarteenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused)

Siht

Selliste Ohjaamo teeninduspunktide osakaalu suurendamine, mis pakuvad integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning haridusalaseid eriteadmisi

89

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale

90

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv

95

P3C2R1 pidevõppe reform

Siht

Kutsenõustamisspetsialistide arv, kes osalesid koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust

97

P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks

Siht

Uute toimivate digiteenuste osakaal pidevõppes

99

P3C2I3 – pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal

Siht

Ahvenamaa kolmanda taseme hariduses olulisi digitaalseid elemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal

122

P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

Eesmärk

Toetuste andmine kõigile projektidele, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega

128

P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Siht

Toetuste andmine kultuuri- ja loomesektorite uuendamist toetavatele projektidele

132

P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Siht

Selliste ettevõtete ja piirkondade osakaal, kes osalevad Soome kestliku reisimise programmis, mis on võtnud kohustuse kasutada süsinikujalajälje kalkulaatorit

137

P4C1I2 – Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine

Eesmärk

Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 hoolekandepiirkonnas

Osamakse summa

417 068 217 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Arv

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimetus

12

P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2-heitega industrialiseerimine

Eesmärk

Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskpika perioodi kliimamuutuste poliitikakava ja sektoripõhiste vähese CO2-heitega majanduse edenemiskavade jõustumine

27

P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks

Siht

Eraldi kütteõli kasutavate eraldunud majade arvu vähendamine

42

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja toimivad CBG jaamad

43

P1C4I1 – Madala süsinikusisaldusega lahendused linnades ja transpordis – Elektri- ja gaasitranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu

Siht

Uued ja toimivad LBG jaamad

49

P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Siht

Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine

51

P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt

Siht

Kohad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on paranenud

54

P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris

Siht

Lõpetatud täppismetsandusprojektid

63

P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland

Eesmärk

Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused toimivad

65

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Eesmärk

Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

67

P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus)

Eesmärk

Kõigi valitud projektide lõpuleviimine

69

P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Eesmärk

Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatust

73

P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

Eesmärk

Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine

75

P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused

Eesmärk

Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine

88

P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine

Siht

Vahepealse tööturukorraldaja poolt tööle võetud puudega inimeste arv seisuga 31. detsember 2025

94

P3C2R1 pidevõppe reform

Siht

Digi- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamise koolitusel osalenud isikute arv

102

P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud

Siht

Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal

105

P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)

Siht

Soome Akadeemia poolt läbi viidud peamiste sektoripõhiste teadusprojektide osakaal

108

P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Organisatsioon Business Finland)

Siht

Organisatsiooni Business Finland poolt peamistes sektorites läbi viidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal

111

P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine

Siht

Innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal

114

P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu

Siht

Lõpuleviidud kohalike teadustaristuprojektide osakaal

117

P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu

Siht

Lõpuleviidud riiklike teadustaristuprojektide osakaal

120

P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine

Siht

Lõpuleviidud innovatsioonitaristu projektide osakaal

126

P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid

Siht

Toetustaotluste esitamise kutsete alusel toetust saanud üksuste arv

129

P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine

Siht

Kultuuri- ja loomesektori uuendamiseks lõpuleviidud projektide osakaal

131

P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris

Siht

Turismi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele toetust saanud üksuste arv

136

P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine

Siht

Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hooldusvisiitide osakaal, mis jõuavad 7-päevase ravi saamise tähtajani

138

P4C1I3 – teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust

Eesmärk

Kõikides tervisekeskustes kasutatava ravitagatise riiklik reaalajas jälgimise süsteem

139

P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtmine sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste jaoks

Siht

Sotsiaalhoolekannet ja tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine

140

P4C1I5 – Ahvenamaal inimesekeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine

Siht

Tervishoiu infosüsteemi kasutusele võtnud kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal

Osamakse summa

312 801 163 eurot

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Arv

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimetus

1

P1C1R1 – Energiasüsteemi muundamine – söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks

Siht

Söe energiakasutuse vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga

5

P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

8

P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

10

P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett

Eesmärk

Toetatud projektide lõpuleviimine

18

P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

21

P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

24

P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt

Siht

Toetatud projektide lõpuleviimine

25

P1C3R1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Maa kasutamise ja ehitamise seaduse reform

Eesmärk

Muudetud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine

33

P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2-heitega hoonestatud keskkonna programm

Eesmärk

Toetatud projektide lõpuleviimine

36

P1C4R1 – vähese CO2-heitega lahendused linnades ja transpordis – fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava

Siht

Sisetranspordist tuleneva heite vähendamine 2025. aastaks vähemalt 29 % võrreldes 2005. aastaga

57

P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine

Siht

Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s)

60

P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt

Siht

ERMTSiga varustatud äriline katserada

70

P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine

Eesmärk

Tehniliselt on laiendatud elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi katvust.

74

P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine

Siht

Suurendada andmetöötluse ja asutustevahelise andmevahetuse automatiseerituse taset

123

P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm

Siht

Ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet toetavate projektide lõpuleviimine

Osamakse summa

104 267 053 eurot

3. JAGU. TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Soome taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja rakendamine toimub järgmise korra kohaselt:

·Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, järelevalve ja aruandluse tagab Soome valitsuse kõrgeimal tasandil ministritest koosnev ja rahandusministri juhitav töörühm. Selle ülesanne on suunata ja jälgida Soome taaste- ja vastupidavuskavast rahastatava Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist. Ministrite töörühm jälgib poliitilisel tasandil ka programmiga seotud reformide ja investeeringute rakendamist ning käsitleb sellega seotud äri- ja ettevõtluspoliitika küsimusi.

·Lisaks koordineerib Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist halduslikult ministeeriumidevaheline koordineerimisrühm, mis koosneb kõigi ministeeriumide alalistest sekretäridest ja mida juhib rahandusministeerium. Soome taaste- ja vastupidavusprogrammi koordineerimise, juhtimise, kontrolli ja auditeerimisega seotud kesktasandi ülesanded konsolideeritakse rahandusministeeriumiga.

·Rahandusministeeriumi toetab plaani rakendamise ja järelevalve protsessis tehniline sekretariaat, mis tegutseb koos rahandusministeeriumi hallatava riigikassaga. Sekretariaat tegutseb riikliku tasandi kontaktasutusena ministeeriumide ja asutuste vahel, kes vastutavad kava rakendamise ja järelevalve eest.

·Rahandusministeerium jälgib korrapäraselt reformide ja investeeringutega seotud sihtide ja eesmärkide saavutamist asjaomaste ametiasutuste (majandus- ja tööhõiveministeerium, keskkonnaministeerium, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, organisatsioon Business Finland, Energiaamet, Soome elamumajanduse rahastamise ja arengu keskus (ARA), piirkondlikud majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskused jne) kogutud ja esitatud teabe alusel.

·Finantskontrolörina vastutab rahandusministeerium kontrollide ja auditite läbiviimise ning auditite kokkuvõtte koostamise eest. Ta määrab kindlaks auditeerimisstrateegia ja auditeerib nii kontrollisüsteeme kui ka projekte ja meetmeid. Erinevad ministeeriumid ja asutused, kes vastutavad reformide ja investeeringute eest, vastutavad oma pädevuse piires kontrollide, auditite, korrektsioonide ja sissenõudmiste eest.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Soome järgmise korra:

·Rahandusministeerium kui Soome taaste- ja vastupidavuskava keskne koordineeriv asutus kogub teavet kava alusel rahastatavate reformide ja investeeringute eesmärkide ja sihtidena valitud näitajate edenemise kohta. Asjakohased andmed esitatakse kohalikul tasandil ja koondatakse riiklikul tasandil spetsiaalsesse IT-vahendisse ning neid kasutatakse eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. IT-vahendit kasutatakse ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude kohustuslike andmete, näiteks lõppsaajate kohta, hoidlana. Tehniline sekretariaat kogub infotehnoloogilisest vahendist andmeid ja esitab need rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ELi sekretariaat koostab maksetaotlused, mis esitatakse Euroopa Komisjonile.

·Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Soome pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Soome tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(2)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(3)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(4)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(5)      ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.
(6)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(7)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(8)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(9)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(10)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(11)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(12)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(13)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(14)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(15)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(16)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(17)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(18)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(19)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(20)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(21)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(22)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(23)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(24)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(25)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(26)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(27)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(28)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(29)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(30)      Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunise (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(31)      Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(32)      Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.
(33)      Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid tehase tasandil.