KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimise, tulemuste ja üldhinnangu kohta /* COM/2014/0562 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise
solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimise, tulemuste ja üldhinnangu kohta
1.
Sissejuhatus
Eluea pikenemine
ja madal sündimus on põhjused, mille tõttu Euroopa rahvastik vananeb
märkimisväärselt. Rahvastiku vananemine on eelkõige oluline saavutus, kuna see
kajastab suremuse vähendamisel tehtud edusamme ja loob eelduse, et meil on üha
rohkem heas vormis ja hea tervisega eakaid inimesi, kuid see aspekt jääb pigem
tähelepanuta. Selle asemel sageli rõhutatakse, et vananemine ohustab majanduse
dünaamilisust ja Euroopa kõrgelt arenenud hoolekandesüsteemide
jätkusuutlikkust. Selles
kontekstis tegi komisjon septembris 2010[1] ettepaneku
nimetada 2012. aasta aktiivsena vananemise Euroopa aastaks. Komisjon rõhutas,
et põlvkondadevahelise solidaarsuse säilitamine sõltub eelkõige sellest, kas
tagatakse beebibuumi aegse põlvkonna pikaajalisem tööhõive ja kas selle
põlvkonna inimesed elavad terve ja aktiivsena ning tulevad endaga ise toime
võimalikult kaua. Septembris 2011[2]
võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse kõnealuse Euroopa aasta kohta,
lisades selle nimetusele „põlvkondadevahelise solidaarsuse”. Vastavalt
otsusele, millega kehtestatakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise
solidaarsuse Euroopa aasta (edaspidi „Euroopa aasta 2012” või „Euroopa aasta”),
on käesolevas aruandes analüüsitud Euroopa aasta elluviimist, tulemusi ja
üldisi saavutusi, võttes aluseks välishindamise järeldused[3].
2.
TAUST
2.1.
Ettevalmistused Euroopa aastaks
Esimesed
üleskutsed aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa
aasta väljakuulutamiseks tehti Sloveenia eesistumise ajal 2008. aasta esimesel
poolaastal. Juunis 2009 käivitas komisjon avaliku konsultatsiooni eesmärgiga
koguda peamistelt sidusrühmadelt ja ekspertidelt ideid ja ettepanekuid selle
kohta, kuidas saavutada aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise
solidaarsuse Euroopa aasta suurimat võimalikku mõju. Nõukogu
väljendas oma huvi kõnealuse algatuse vastu novembris 2009, kutsudes komisjoni
üles muu hulgas Euroopa aasta raames välja töötama teadlikkust suurendavaid
üritusi, et propageerida aktiivsena vananemist[4]. Teemade valik,
milles kajastus terviklik lähenemisviis – tööhõive, tervis ja iseseisev
toimetulek, osalemine, põlvkondadevaheline solidaarsus – lähtus eelnevast
analüüsist ja poliitilistest algatustest, mida ELi ja rahvusvahelisel tasandil
aktiivsena vananemise teemal oli tehtud, samuti kiireloomulisematest
küsimustest, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” raames. Põlvkondadevahelise
solidaarsuse aspekti lisamist toetas Euroopa Parlament[5]. Euroopa aasta
langes kokku Madridi rahvusvahelise vananemist käsitleva tegevuskava[6]
kümnenda aastapäevaga. Selles tegevuskavas rõhutati peamise arengueesmärgina,
et inimesed peaksid ka vananedes saama endiselt aktiivselt osaleda oma
kogukonna majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises ja poliitilises elus.
2.2.
Euroopa aasta 2012 ja selle eesmärgid
Euroopa aasta
2012 raames püüti leida vananeva rahvastikuga Euroopa väljakutsetele lahendusi,
järgides aktiivse vananemise põhimõtet eakate tööhõives, oma kogukonna elus
osalemises ja iseseisvas toimetulekus; käsitleti nii eakate vajadusi ja õigusi
kui ka nende võimalusi panustada majandus- ja ühiskonnaellu. Euroopa aasta
üldeesmärk oli koondada asjakohased huvirühmad nende oluliste teemadega
tegelemiseks. Asjakohased huvirühmad on liikmesriigid, nende piirkondlikud ja
kohalikud omavalitsused, tööturu osapooled, kodanikuühiskond ja äriringkonnad,
samuti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Konkreetsed
eesmärgid on sätestatud otsuse artiklis 2 ja need võib kokku võtta
järgmiselt: • suurendada üldsuse teadlikkust aktiivsena vananemise
tähtsusest ning tagada, et see on poliitilises tegevuses väljapaistval kohal; • ergutada arutelu, teabevahetust ja vastastikust
õppimist, et edendada aktiivsena vananemise põhimõtteid; • luua liidu ja liikmesriikide kohustuste ja
konkreetsete meetmete ning sidusrühmade osaluse raamistik; • edendada tegevust, mis aitab võidelda ealise
diskrimineerimise vastu,[7]
murda vanusega seotud stereotüüpe ja kõrvaldada tõkked.
2.3.
Vahendid
Otsusega Euroopa
aasta 2012 kohta nähti eelarve vahenditest ette viis miljonit eurot
ajavahemikuks 2011. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta detsembrini. Uusi
vahendeid Euroopa aasta tarvis ei eraldatud, raha võeti olemasolevatest
assigneeringutest. Euroopa aasta eelarvet kasutati peamiselt teavitustegevuse
rahastamiseks (ELi veebisait, toetus liikmesriikidevaheliseks teabevahetuseks,
väljaanded, videod, töö pressiga jne). Reserveeritud olid väiksemad summad
Taanis toimuvaks avakonverentsiks ja Küprosel toimuvaks lõpuürituseks, samuti
Euroopa aasta välishindamiseks. Võrreldes teiste
hiljuti toimunud Euroopa aastatega oli Euroopa aasta 2012 eelarve palju väiksem.
Seepärast ei olnud võimalik anda liikmesriikidele otsetoetusi. Liikmesriikide
pühendumust Euroopa aasta 2012 läbiviimisele see siiski ei vähendanud. Teavitustegevuseks
eraldatud vahendeid kasutati paljude riikliku tasandi meetmete toetamiseks. ELi tasandil
rakendatud juhtimisstruktuurid ja meetmed olid välishindajate arvates kohased
ja hästi toimivad.
3.
EUROOPA AASTA 2012 ELLUVIIMINE JA PEAMISED MEETMED
3.1.
ELi tasandi meetmed
Enamiku ELi
tasandi meetmete eesmärk oli toetada liikmesriikide sidusrühmi ja aidata neil
Euroopa aasta tegevuses kaasa lüüa. Seega viidi ELi programmi ellu tihedas
koostöös riiklike Euroopa aasta koordinaatorite ja sidusrühmade koalitsiooniga.
Peamine ettevõtmine Euroopa tasandil oli kommunikatsiooni- ja
reklaamikampaania, milleks osteti sisse spetsiaalne teenus. Kampaania
keskpunkt oli Euroopa aasta veebileht,[8]
kus esitati teavet 23 keeles, kuigi enamiku konkreetsete algatuste sisuga sai
tutvuda ainult asjaomase riigi ametlikus keeles ja inglise keeles. Veebisaidilt
võis leida ka reklaammaterjale, et sidusrühmad saaksid neid oma üritustel
kasutada. Reklaamikampaaniaks
värvatud töövõtja pani tööle meediasuhete võrgustiku, et tihendada kontakte
meediaga (trükimeedia, Internet, audiovisuaalmeedia) peamiste sündmuste
kajastamiseks; neid kajastati ka igakuises uudiskirjas. Sidusrühmade
abistamiseks avaldati viis väljaannet. Kahes neist, mis valmisid enne Euroopa
aasta algust, avaldati fakte ja arvnäitajaid: „Eurobaromeetri eriaruanne
aktiivsena vananemise kohta” (mis hõlmab 27 liikmesriiki ja viit kolmandat
riiki ning sisaldab teabelehti ELi riikide kohta)[9]
ning Eurostati statistiline ülevaade aktiivsena vananemise ja
põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnast[10]. Vahetult enne
Euroopa aastat avaldati ka brošüür „Kuidas edendada aktiivsena vananemist
Euroopas”, mille koostasid ühiselt Regioonide Komitee ja Euroopa eakate
platvorm (AGE Europe), et juhtida sidusrühmade tähelepanu aktiivsena vananemise
teema seisukohast asjakohastele rahastamiskavadele, kutsudes eelkõige kohalikke
ja piirkondlikke sidusrühmi üles neid vahendeid võimalikult hästi ära kasutama.
Üks põhjendusi, miks Euroopa aasta 2012 eelarve ei olnud suurem, oligi asjaolu,
et paljusid meetmeid oli võimalik rahastada olemasolevate programmide kaudu. Sotsiaalvaldkonna
juhendmaterjal (Social Europe guide) „Demography, active ageing and pensions”[11]
andis ülevaate peamistest Euroopat tulevikus ees ootavatest demograafilistest
suundumustest ja neist tulenevate probleemide lahendamiseks vajalikest
poliitilistest meetmetest. Brošüüris „The EU contribution to Active Ageing and
Solidarity between generations”[12]
on täpsemalt esitletud mitmeid ELi algatusi, mis toetavad poliitikakujundajaid
ja liikmesriikide sidusrühmi aktiivse vananemise strateegia rakendamisel. Euroopa Komisjon
korraldas mitmeid üritusi ja konverentse kogu aasta jooksul. Välishindamine
kinnitas, et nende ürituste panus Euroopa aasta 2012 õnnestumisse oli
suur. Avaürituse „Stay
Active – what does it take” korraldas 18. ja 19. jaanuaril 2012. aastal
Kopenhaagenis tollane ELi eesistujariik Taani. Kahepäevases programmis olid
ette nähtud ka kahe Taani valitsuse ministri ja kahe ELi voliniku sõnavõtud.
Istungitel käsitleti mitmesuguseid teemasid, nagu tööturu küsimused, aktiivse
ja tervena püsimine, kaasamine ja vastutuse võtmine, innovatsioon ja
vabatahtlik tegevus. Brüsselis 19. ja
20. märtsil toimunud konverentsi „Reporting on ageing and solidarity between
generations” eesmärk oli anda ajakirjanikele võimalus vahetada arvamusi selle kohta,
kuidas meedias käsitleda teemasid, mis on seotud aktiivsena vananemise ja
põlvkondadevahelise solidaarsusega. 3. aprillil
2012. aastal toimunud konverentsil täisväärtusliku eluperioodi pikendamist
käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse teemal koguti sidusrühmadelt
tagasisidet partnerlusmeetmete rakendamise kohta. Konverentsi avakõnes tõstis volinik László
Andor esile Euroopa aasta 2012 ja partnerluste vahelist sünergiat. 4. juuni 2012.
aasta konverents „Good governance for active and healthy ageing” Brüsselis
näitas, et aktiivsena vananemise edendamine nõuab integreeritud poliitikat, mis
hõlmab eri valitsustasandeid ja eri poliitikavaldkondi. 9.–11. juulini
2012 Dublinis peetud konverents „Aktiivsena vananemine – sotsiaalne
potentsiaal”, mille avas Euroopa teadus- ja innovatsioonivolinik Máire
Geoghegan Quinn, keskendus aktiivsena vananemise inimlikule ja sotsiaalsele
küljele ning käsitles ka vananemise ning majandus- ja uuendustegevuse vahelisi
seoseid. Samuti kaaluti vajadust uute uuringute järele ja avaldati dokument
„Population ageing in Europe: facts, implications and policies” , milles on
avaldatud ELi rahastatud demograafilise uuringu tulemused. Komisjoni
korraldatud konverentsil „One Step Up in later life: learning for active ageing
and intergenerational solidarity”, mis toimus Brüsselis 19.–21. novembrini 2012,
oli väga tugev kandepind: esindatud olid valitsusasutused, sh
täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava riiklikud koordinaatorid;
rahvusvahelise, Euroopa ja riikliku tasandi sidusrühmad; kõrgharidus- ja
teadusuuringute valdkond; sotsiaalpartnerid ning äriringkonnad; elukestva õppe
Grundtvigi programmi raames rahastatavad projektid. Konverentsi tulemusena
avaldati memorandum ja mitu õppimist käsitlevat taustdokumenti aktiivse ja
tervena vananemise ning tööhõive ja põlvkondadevahelise õppimise teemal. Aktiivsena
vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012
auhinnatseremoonia toimus Brüsselis 13. novembril 2012. Üritusel tõsteti esile
n.ö säde-inimesi ning algatusi, mis olid andnud märkimisväärse panuse
aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamisse. Euroopa
Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László
Andor kuulutas välja võitjad seitsmes kategoorias. Erilist tähelepanu
pöörati eakamate inimeste liikumisvajadustele: 3. detsembril 2012 andis
komisjoni asepresident Viviane Reding üle iga-aastase puuetega inimeste
vajadusi arvestava linna auhinna Access City, mille žüriisse kuulusid eakate
organisatsioonide esindajad. Euroopa aasta 2012 lõpuüritus „From
visions to actions” toimus 10. detsembril 2012. aastal Nikosias. Avasõnad ütles
Küprose Vabariigi president ja seejärel kõneles volinik László Andor. Programm
hõlmas mitmesuguseid probleeme, sealhulgas vananemisest tingitud praegust
olukorda ja eakate inimeste veel kasutamata potentsiaali. Lisaks Euroopa
Komisjoni ja eesistujariikide algatustele tuleb märkida ka teisi asutusi, kes
selle aasta jooksul tegid tihedat koostööd sidusrühmade koalitsiooni ja
kodanikuühiskonnaga. Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegutses Euroopa aasta raames eriti aktiivselt.
Loodi töörühm Euroopa aastaga seotud tegevuse koordineerimiseks. Töörühm
korraldas viis avalikku üritust, kus käsitleti mitmesuguseid teemasid, ning
lõpukonverentsi[13]. Regioonide
Komitee andis olulise panuse, korraldades 14. veebruaril 2014. aastal foorumi,[14]
mille eesmärk oli õhutada uutele algatustele kohalikul ja piirkondlikul
tasandil ning luua uusi partnerlusi, et propageerida aktiivsena vananemist ja
tugevdada põlvkondadevahelist solidaarsust. Euroopa aasta
2012 leidis tugevat toetust ka kodanikuühiskonna organisatsioonide laialt
koalitsioonilt, mida juhtis Euroopa eakate platvorm ja mis kasvas rohkem kui
60-liikmeliseks. Koalitsiooni liikmed osalesid Euroopa aasta jooksul mitmes
algatuses ning töötasid välja tegevuskava, mida esitleti 18. jaanuaril 2012
Euroopa aasta avakonverentsil Kopenhaagenis. Välishinnangu
punktis 3.6 tõsteti esile head vastastikust täiendavust Euroopa aasta 2012 ja
muude käimasolevate poliitiliste meetmete vahel, näiteks valge raamat
pensionide kohta, demograafiline foorum, teine terviseprogramm,
juurdepääsetavuse akt ning eelkõige täisväärtusliku eluperioodi pikendamist
käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus.
3.2.
Euroopa aasta elluviimine osalevates riikides
Kõik osalevad
riigid (27 ELi liikmesriiki, Island, Liechtenstein ja Norra) nimetasid riikliku
koordinaatori. Koordinaatorite
töö algas juba enne Euroopa aastat, esimene kohtumine toimus 30. novembril
2010. Nad korraldasid riiklikke üritusi, toetasid kohalikku ja piirkondlikku
tegevust, püüdes kaasata kõiki asjakohaseid sidusrühmi Euroopa aasta
läbiviimisse. Nad esitasid Euroopa Komisjonile riikliku töökava kogu 2012.
aastaks kavandatud tegevuse kohta[15]. Riiklikud
töökavad peegeldasid riikide erinevat poliitilist konteksti, eelkõige aktiivse
vananemise valdkonna vajaduste, pädevuste jaotuse ning vahendite kättesaadavuse
osas. Komisjon tegi siiski ettepanekud mõningate ühiste ürituste ja tegevuse
korraldamiseks ning toetas eelkõige riiklike ava- ja lõpuürituste korraldamist
ning kampaaniaid „Generations@School” (eri põlvkonnad koolis) ja „Seniorforce
Day” (eakate vabatahtlike päev), samuti Euroopa auhinna algatust.
Välishindamisel leidis kinnitust, et eelpool kirjeldatud tegevus oli
asjakohane. Avaüritustel
osales kokku 4500 inimest, sealhulgas ka mõjukaid poliitikuid, mis näitas
ettevõtmiste tugevat poliitilist kandepinda. 15 riigis
määrati 115 Euroopa aasta 2012 saadikut laiema üldsuse tähelepanu
saavutamiseks. Saadikud olid erisuguse taustaga: akadeemiliste ringkondade ja
valitsusväliste organisatsioonide esindajad, ajakirjanikud, näitlejad,
ärimehed. Määratud saadikute arv ulatus ühest (Eesti, Ungari ja Poola) kuni
38ni (Austrias). Algatuse
„Generations@school” eesmärk oli tähistada Euroopa põlvkondadevahelise
solidaarsuse päeva (29. aprill). See seisnes eakamate inimeste kooli
kutsumises, et algatada põlvkondadevaheline dialoog eakate ja õpilaste vahel.
Sel viisil õnnestus jõuda koolideni kogu Euroopas ja suurendada Euroopa aastas
osalemist kohalikul tasandil. Algatus aitas äratada huvi ka meedias, eelkõige
kohalikus meedias. Komisjon toetas algatust, kasutades
selleks sisseostetud kommunikatsiooniteenust ehk ettevõtjat, kes koostas
spetsiaalse veebisaidi ja juhendmaterjali ning tagas ressursid ja praktilise
abi mõnele kohalikule algatusele. Algatusega
„Seniorforce Day” tähistati rahvusvahelist eakate päeva (1. oktoober) ning
püüti kaasata vanemaid inimesi vabatahtlikku tegevusse. Algatus leidis
laialdast toetust kogu Euroopas, kusjuures tähtüritustest võtsid osa juhtivad
poliitikud, ametnikud, valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja Euroopa
aasta 2012 saadikutena tegevad nimekad isikud. Euroopa Komisjon toetas 25
nimetatud sündmust. Välishindamine näitas siiski, et see algatus ei saanud nii
ulatusliku vastuvõtu osaliseks kui „Generations@school”, seda võib-olla nii
hilise väljakuulutamise kui ka algatuse vabama vormi tõttu (vt välishinnangu lk
52 ja 79). Euroopa aasta
2012 käivitas arvukalt aktiivsena vananemist edendavaid algatusi liikmesriikides.
Ainuüksi neid riiklikke ja riikidevahelisi selle aasta raames elluviidud
algatusi, mida ELi veebisaidil kajastati, oli 748. Neist 291 puhul olid
elluviijateks kodanikuühiskonna organisatsioonid. Enamik ELi veebisaidil
kajastatud algatusi pärinesid Saksamaalt, Hispaaniast ja Itaaliast, neile
järgnesid Prantsusmaa, Austria ja Poola. Nende algatuste eesmärk oli peamiselt
teadmiste ja kogemuste vahetamine ning teadlikkuse suurendamine. Välishindaja
tehtud uuringute andmetel (vt välishinnangu punkt 3.2) oli osalemine
ühiskondlikus elus enim tähelepanu äratanud teema, sellele järgnes
põlvkondadevaheline solidaarsus. Heakskiidu pälvis Euroopa aasta teema piisav
avarus, mis võimaldas käsitleda mitut erinevat küsimust, andes sidusrühmadele
võimaluse valida, mis on nende seisukohast kõige olulisem. Riiklike
koordinaatorite hulgas läbiviidud internetiuuringu tulemuste põhjal võib
kinnitada, et eespool kirjeldatud tegevus oli asjakohane ning vastas
liikmesriikide ja ELi kodanike vajadustele. Riiklikud koordinaatorid ja
sidusrühmad kinnitasid, et nad said teha valikuid ja kohandada algatusi oma
oludele ja prioriteetidele vastavaks ning et sageli abistas neid komisjoni
värvatud reklaamiettevõtja.
3.3.
Sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse
peavoolustamine
Soolise
võrdõiguslikkuse peavoolustamine on olnud tähelepanu all Euroopa aasta 2012
ettevalmistavast etapist alates, seda on tõsiselt arvesse võetud sidusrühmade
koalitsioonis ja mitme liikmeriigi töökavades. Rohkem tähelepanu on pööratud
vanemate naiste, vähem aga vanemate meeste olukorrale. Naised olid hästi
esindatud nii riiklike koordinaatorite kui ka üritustel sõnavõtjate ja
osalejate hulgas vt välishinnangu punkt 5). Euroopa aasta
2012 hõlmas ka mitmesuguseid puuetega seotud küsimusi, eriti tervishoidu ja
eakate inimeste iseseisvat toimetulekut. Algatustes käsitleti puudeid otseselt
ja kaudselt nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Peaaegu kogu Euroopa
aasta 2012 raames toimunud tegevuse käigus oli tagatud juurdepääs
üritustele, viipekeel ja mitmel korral ka transport. ELi veebisait pakkus
võimalust valida ekraanil suurem kiri, kuid välishindaja arvates oleks
veebisaiti saanud veelgi kasutajasõbralikumaks teha ja arvestada laiema
sihtrühmaga (pimedad, kurdid, piiratud nägemisvõimega või kuulmise kaotanud
inimesed).
4.
MIDA SAAVUTATI EUROOPA AASTAL 2012?
4.1.
Kas Euroopa aasta 2012 eesmärgid saavutati?
Välishindamise
kohaselt oli Euroopa aastal positiivne mõju aktiivsena vananemist
võimaldavatele tingimustele nii Euroopa kui ka riikide tasandil. Eesmärgid ja
meetmed olid asjakohased ning lähenemisviis tõi eesmärkideni (teadlikkuse
suurendamine, arutelu õhutamine, vastastikune õppimine, kohustuste ja
praktiliste meetmete raamistiku loomine, võitlus ealise diskrimineerimise
vastu) jõudmisel edu. Teadlikkuse
suurendamise
eesmärk on üldjoontes saavutatud tänu ELi ja riikliku tasandi algatustele ja
üritustele, mis olid sageli suunatud pigem asjaomastele organisatsioonidele ja
kodanikuühiskonna rühmadele kui üksikisikutele. Algatus
„Generations@school” hõlmas umbes 480 kooli ja hinnanguliselt 27 000
inimest ning Euroopa auhinna algatus kogus 1300 osalejat (k.a enamik algatuse
„Generations@school” üritused). „Seniorforce Day” kaasas üle 11 000
osaleja. Tänu neile algatustele sai Euroopa aasta 2012 rohkesti meedia
tähelepanu: tõsteti esile edulugusid ja Euroopa auhinna algatuse positiivseid
näiteid. Kokkuvõttes sai Euroopa aasta 2012 märkimisväärselt suure
meediakajastuse osaliseks: trükis ilmus 6162 ja elektroonilises meedias 3432
artiklit ning tele- ja raadioülekandeid oli 329. Sidusrühmade
jaoks oli oluline ressurss ELi veebisait, kuid sel aastal registreeriti vähem
külastajaid (212 822) kui eelmistel Euroopa aastatel (400 000
külastajat Euroopa aastal 2010 ja 366 172 külastajat Euroopa aastal 2011).
Siiski tuleks meeles pidada, et 19 riigis oli loodud vastav riiklik veebileht. Sotsiaalmeedia
kasutamine kodanike ja sidusrühmade esindajate poolt jäi ELi tasandil
tagasihoidlikuks, kuid mõnes riigis oli see küllaltki oluline. Hispaanias
näiteks loodi Facebooki ja Twitteri kontod, et jagada ja levitada teavet
Euroopa aasta 2012 kohta. Hispaania puhul leiti hindamisel, et ligikaudu
700 000 inimest viidi toimuvaga kurssi nende kanalite kaudu. Euroopa aasta
2012 oli tulemusrikas selle poolest, et aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise
solidaarsuse teemat käsitledes stimuleeriti avalikku arutelu ja edendati
vastastikust õppimist. Eriti suur võimendav mõju oli Kopenhaagenis ja
osalevates riikides toimunud avaüritustel. Kogu aasta jooksul korraldati veel
arvukalt dialoogi õhutavaid üritusi kõigis osalevates riikides. Suurt
tähelepanu pöörati ka heade tavade levitamisele. ELi andmebaas osutus võimsaks
edulugude ja positiivsete näidete alase teabevahetuse vahendiks. Paljud
riiklikud ja riikidevaheliste projektidega edendati kogu aasta jooksul
vastastikust õppimist. Vajadust
võidelda ealise diskrimineerimisega tõsteti esile paljudel avalikel
üritustel ja arvukates projektides. Eriti rõhutati seda, kui tähtis on luua
paremad võimalused aktiivsena vananemiseks tööhõive kaudu. Euroopa aasta
2012 pakkus kindlat raamistikku kohustuste ja konkreetsete meetmete
võtmiseks. Kodanikuühiskonna organisatsioonide koondamine Euroopa aasta
teema ümber on suur saavutus. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine
oli samuti märkimisväärne, kuid seda ei tehtud kõikides riikides. Euroopa aasta
2012 tulemusena tugevdas osa riike juba olemasolevat riiklikku poliitilist
tegevuskava aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas,
mõned riigid töötasid välja uue strateegia. Näiteks Austria võttis 2012. aasta
jaanuaris kasutusele föderaalse eakate kodanike tegevuskava. Hispaanias võeti
vastu valge raamat, milles analüüsiti peamisi eakate inimeste elukvaliteeti
määravaid aspekte. Mitmes riigis
käivitati Euroopa aasta ajel poliitilised programmid: Belgia asutas novembris
2012 uue föderaalse eakate inimeste nõukoja; Iirimaa otsustas, et iga kohalik
omavalitsus peab 2013. aasta lõpuks koostama piirkondliku ealisi erisusi
käsitleva programmi; Poola valitsus võttis augustis 2012 vastu programmi eakate
kodanike sotsiaalse aktiivsuse suurendamiseks aastateks 2012–2013.
4.2.
Milline on Euroopa aasta 2012 pikemaajalisem mõju?
Euroopa aasta
2012 jooksul töötati välja mitu vahendit poliitika edasiseks arendamiseks. Mõned
sel aastal aset leidnud üritused ja ettevõtmised toimusid 2013. aastal uuesti,
näiteks ELi tasandi algatus „Generations@school”. Vananemisega seonduvate
küsimuste paremaks lahendamiseks võeti vastu aktiivsena vananemise valdkonna
juhtpõhimõtteid sisaldav dokument, mille ELi sotsiaalministrid 6. detsembril
2012. aastal heaks kiitsid[16].
Kõnealused 19
juhtpõhimõtet jagunevad järgmiste Euroopa aasta teemade vahel: tööhõive,
ühiskondlikus elus osalemine ja iseseisev toimetulek. Dokument on adresseeritud
liikmesriikidele ja muudele asjakohastele valitsustasanditele ja
organisatsioonidele, kellel on aktiivsena vananemise tingimuste parandamisel
oma kindel roll. Nimetatud põhimõtted aitavad saavutada strateegia „Euroopa
2020” eesmärke tööhõive suurendamise ja vaesuse vähendamise valdkonnas, sest rohkem
on inimesi, kes on võimelised kauem töötama ja seega välja teenima suurema
pensioni. Teine vahend
Euroopa aasta 2012 eesmärkide edasiseks arendamiseks on aktiivse vananemise
indeks (AAI),[17]
mida esitleti lõpuüritusel; see töötati välja Euroopa aasta käigus tihedas
koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) ja Euroopa
sotsiaalhoolekandepoliitika ja teadusuuringute keskusega (asub Viinis). AAIga
mõõdetakse aktiivsena vananemise eri aspekte, see näitab kvantitatiivselt iga
riigi kasutamata potentsiaali. Selline indeks peaks aitama
poliitikakujundajatel välja selgitada probleemid ja võimalused vanemate
inimeste realiseerimata potentsiaali kasutamiseks majandus- ja ühiskonnaelus
ning kogu protsessi jälgida. Indeksi arendamine jätkub, nii et indeksit saab
ajakohastada viimaste andmete alusel ja võimaluse korral välja arvutada ka
piirkondlikul tasandil. Euroopa
aasta 2012 sidusrühmade koalitsioon esitas 10. detsembril 2012 eesistujariigi
Küprose eesistumise ajal toimunud Euroopa aasta 2012 lõpukonverentsil Nikosias
muudetud tegevuskava[18].
See hõlmas mitmeid ettevõtmisi, mis jätkavad Euroopa aastal hoogsalt käivitatud
algatusi. Üks neist algatustest on välja töötada demograafilist muutust
käsitlev Euroopa linnapeade pakt, võttes eeskujuks säästvat energiat käsitleva
linnapeade pakti[19].
See annaks raamistiku, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel
poliitikakujundajatel keskenduda uutele meetmetele elanikkonna vananemisega
seotud probleemide lahendamisel. Sellise pakti loomine on praegu eesmärgiks
täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa
innovatsioonipartnerluse ja selle eakatesõbralikku innovatsiooni (hoonete,
linnade ja keskkonna kujundamisel) käsitleva töörühma tegevuses[20]. Täisväärtusliku
eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa
innovatsioonipartnerlusega on EL andnud märkimisväärse panuse Euroopa aasta
2012 eesmärkide saavutamisse[21]. Euroopa
Komisjon on rahvastiku vananemise teadvustanud kõigi Euroopa riikide ühise
sotsiaalse probleemina ja nimetanud selle üheks prioriteediks strateegia „Euroopa
2020” juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames. Partnerluse peamine eesmärk on
suurendada tervena elatud aastate keskmist ELi näitajat kahe aasta võrra
aastaks 2020. Algatuse strateegilises rakenduskavas on ette nähtud
prioriteetsed meetmed, mis keskenduvad uuendustegevusele kolmes põhivaldkonnas:
ennetustöö, hooldus ja ravi ning iseseisev toimetulek. Euroopa aasta 2012
raames seoses aktiivse vananemisega võetud meetmeid saab edasi arendada laiemas
innovatsioonipartnerluse raamistikus ja seega kaasa aidata strateegia „Euroopa
2020” eesmärkide täitmisele.
5.
JÄRELDUSED
Euroopa
aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta üritustega
õnnestus kaasata palju osalejaid nii valitsusasutustest kui ka
valitsusvälistest organisatsioonidest. See on aidanud luua rahvastiku
vananemisest positiivsema pildi, rõhutades eakate inimeste potentsiaali osaleda
aktiivselt ühiskonna- ja majanduselus ning nende osalemise tähtsust. Paljud
liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on kasutanud Euroopa aastat
võimalusena käivitada uusi algatusi või tugevdada olemasolevaid. Euroopa aasta
2012 raames käimalükatud algatused näitavad, et aktiivsena vananemise põhimõte
pälvib järjest enam tähelepanu. Oluline on Euroopa aastal 2012 saavutatut
jätkuvalt edasi arendada. Selleks on juba välja töötatud või kavas välja
töötada mitu vahendit, eelkõige aktiivsena vananemise juhtpõhimõtted, aktiivse
vananemise indeks ja demograafilist arengut käsitlev pakt. Liikmesriikide
poliitikakujundajad on teretulnud neid vahendeid kasutama. EL jätkab nende
toetamist. Toetus kujutab endast eelkõige Euroopa poolaasta raames antud
poliitilisi suuniseid, mille kohased pikemat tööelu käsitlevad soovitused on
adresseeritud enamikule liikmesriikidele, samuti hiljuti avaldatud riigipõhiseid
soovitusi pikaajalise hoolduse kohta. Aktiivsena vananemine on ka sotsiaalsete
investeeringute tähtis valdkond, nagu on rõhutatud komisjoni teatises
„Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks”[22].
Selles osas soovitas komisjon tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid aktiivsena
vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse alaseid juhtpõhimõtteid ja
aktiivse vananemise indeksit. Aktiivse ja
tervena vananemine on seega üks Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)
investeerimisprioriteetidest programmitöö perioodil 2014–2020. Aktiivsena
vananemist propageerivaid projekte on võimalik rahastada arvukate ELi
programmide ja finantsvahendite abil. Üks täisväärtusliku
eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa
innovatsioonipartnerluse prioriteete on viia need programmid ja vahendid
kooskõlla aktiivsena ja tervena vananemise strateegia prioriteetidega, et
vältida erinevate vahendite kattumist[23]. Euroopa aastal
2012 käsitletud iseseisva toimetuleku teemat toetab komisjon, aidates
sotsiaalse kaitse komiteel koostada aruannet pikaajalise hoolduse kohta; see
avaldati juunis 2014. Aruandes analüüsiti, kuidas on võimalik vähendada
erinevust pikaajalise hoolduse nõudluse ja pakkumise vahel, tehes asjakohaseid
investeeringuid sellistesse meetmetesse, mis vähendavad vajadust pikaajalise
hooldusteenuse järele ja suurendavad selle tõhusust, kaasates ka tehnoloogial
rajanevaid teenuseid[24].
Aruandes kasutati ka näiteid täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevas
Euroopa innovatsioonipartnerluses osalejatelt. Kõnealuste
küsimustega tegeldakse ka täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva
Euroopa innovatsioonipartnerluse raames, mis näitab, kuidas EL saab toetada liikmesriike,
aidates kaasa heade tavade vahetamisele, tehes uuringuid ja testides uusi
lahendusi ning toetades tehnilist ja sotsiaalset innovatsiooni. Euroopa aasta
2012 on aidanud tõsta aktiivse vananemise teema nähtavale kohale Euroopa ja
liikmesriikide poliitikas paljusid sidusrühmi kaasava valdkondadeülese
lähenemisviisi kujul. Seda tähelepanu tuleks jätkuvalt hoida. Tugevat
põlvkondadevahelist solidaarsust, mis iseloomustab Euroopa ühiskondi ja
hoolekandesüsteeme, on vananeva rahvastiku ja pingelise eelarve tingimustes
võimalik alles hoida üksnes siis, kui edendatakse aktiivsena vananemist kõikides
selle vormides. [1] KOM(2010) 462 (lõplik),
6. september 2010. [2] Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsus nr 940/2011/EL, 14. september 2011, aktiivsena vananemise ja
põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta
(ELT L 246, 23.9.2011, lk 5–10). [3] Evaluation of the
European Year for Active Ageing and Solidarity between Generations (Aktiivsena
vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta hindamine (2012)),
Ecorys, detsember 2012. Dokument põhineb riiklike koordineerijate ja sidusrühmade
hulgas tehtud uuringute andmete analüüsil, intervjuudel, dokumentidel,
sotsiaalmeedia analüüsil ning juhtumiuuringutel. [4] Nõukogu 20. novembri
2009. aasta järeldused tervena ja väärikana vananemise kohta. [5] Euroopa Parlamendi 11.
novembri 2010. aasta resolutsioon demograafiliste probleemide ja
põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (2010/2027(INI)). [6] ÜRO aruanne teisel
ülemaailmsel vananemisküsimusi käsitleval assambleel, Madrid, 8.–12. aprill
2002. A/CONF.179/9 [7] Vt
nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse
üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. [8] http://europa.eu/ey2012 [9] http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_379_360_en.htm [10] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/product_details/publication?p_product_code=KS-EP-11-001 [11] http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=6805 [12] http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=8710&langId=en [13] http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-closing-conference-ey2012 [14] www.cor.europa.eu/EY2012 [15] http://europa.eu/ey2012/ey2012main.jsp?catId=986&langId=en [16] Nõukogu avaldus
aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012)
kohta: edasised sammud. Brüssel, 7. detsember 2012. [17] http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=1837&furtherNews=yes [18] http://www.age-platform.eu/images/stories/Updated_EY2012_Roadmap_Coalition_FINALVERSION1.doc [19] http://www.covenantofmayors.eu [20] http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=8710&langId=en [21] Täisväärtusliku eluperioodi
pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise
rakenduskava eesmärkide täitmine. COM(2012) 83(final). [22] COM(2013) 83 (final),
20. veebruar 2013. [23] COM(2012) 83 (final). [24] Vt
sotsiaalkaitsekomiteed ICT-AGE toetavat uuringut: Long Term Care
Strategies for Independent Living of Elderly People (teostanud EC JRC
IPTS). http://is.jrc.ec.europa.eu/pages/EAP/eInclusion/carers_ICTAGE.html