KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aastaaruanne ELi–Korea vabakaubanduslepingu täitmise kohta

1.           Sissejuhatus

1. juulil 2013 täitus kaks aastat ELi, selle liikmesriikide ja Korea Vabariigi (edaspidi „Korea”) vabakaubanduslepingu sõlmimisest. Lepingut on kohaldatud ajutiselt alates 2011. aasta juulist[1]. See on esimene uue põlvkonna vabakaubandusleping, millele on iseloomulik laiaulatuslikkus ja kõikehõlmavus. See on ka ELi esimene Aasia riigiga sõlmitud kaubandusleping.

Käesolev aruanne on teine vabakaubanduslepingu täitmist käsitlev aastaaruanne, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrusele (EL) nr 511/2011, millega rakendatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vabakaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel[2]. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 13 lõikele 1 avaldab komisjon igal aastal aruande lepingu kohaldamise ja täitmise kohta. Lisaks on artikli 3 lõikes 3 sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas järelevalvearuande ajakohastatud statistikaga Koreast imporditud toodete kohta, mis kuuluvad tundlikesse sektoritesse või sektoritesse, millele on järelevalvet laiendatud. Käesoleva aruandega täidetakse mõlemat nimetatud aruandlusnõuet.

2.           Üldhinnang: kaubanduse areng ja kokkuhoid tollimaksude pealt

2.1.        Analüüsi metoodika

Allpool esitatud analüüs ELi ja Korea kahepoolsete kaubavoogude kohta põhineb vabakaubanduslepingu täitmise teise aasta (juuli 2012 – juuni 2013) andmete võrdlusel vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aasta (juuli 2010 – juuni 2011) andmetega.

Tuleb märkida, et kaubavoogude muutusi ei saa pidada ainult vabakaubanduslepingu teeneks, kuna kaubavoogusid mõjutavad ka muud tegurid. Siiski saab allpool esitatud arvudest hea ülevaate selle kohta, kuidas vabakaubandusleping on seni toiminud. Eriti just soodustuste kasutamise määra kasv näitab, et ELi ettevõtjad on hakanud vabakaubanduslepingu võimalusi üha enam ära kasutama, ent selles valdkonnas on veel arenguruumi.

2.2.        Kaubavoogude üldine areng

ELi eksport Koreasse on vabakaubanduslepingu täitmise teiseks aastaks kasvanud 24 % ehk 7 miljardit eurot võrreldes vabakaubanduslepingu ajutisele kohaldamisele eelnenud aastaga. Ekspordi kasv (8 %) oli vabakaubanduslepingu teisel aastal siiski väiksem kui esimesel (15 %)[3].

Võrdluses kaupade ekspordiga muudesse riikidesse, mis on samal perioodil kasvanud 17 %, on Koreaga toimuva kaubavahetuse suundumus märksa positiivsem kui enamiku ülejäänud riikidega.

Import Koreast on vabakaubanduslepingu täitmise teiseks aastaks seevastu vähenenud 6 % võrreldes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga. Langus on peaaegu täies ulatuses tingitud vabakaubanduslepingu teise aasta tulemustest. Rahalises väärtuses langes impordi maht 38 miljardilt eurolt 35,7 miljardile eurole. Seevastu import mujalt maailmast kasvas samal perioodil 4 %, mis tähendab, et Korea nõrka ekspordinäitajat ei saa seletada ainult üldise nõudluse vähenemisega Euroopas. Osutatud suundumusel on siiski ka muid põhjusi, näiteks Korea laevade ekspordi vähenemine ülemaailmse laevandusvõimsuse ülejäägi ja liigpakkumise tagajärjel. Vabakaubandusleping ei soodustanud laevade eksporti, sest ELi tariif oli null juba enne vabakaubanduslepingu sõlmimist. Korea nõrgemate eksporditulemuste teine põhjus on elektroonikaseadmete tootmise ümberpaigutamine Koreast Kagu-Aasiasse, mille tagajärjel ei ekspordita neid kogu maailmas ja ELis hästi müüdavaid tooteid vabakaubanduslepingu soodustuste alusel Koreast, vaid muudest Aasia riikidest.

Selle tulemusena on 20 % ehk 7,4 miljardi euro suurune puudujääk kaubandusbilansis Koreaga asendunud vabakaubanduslepingu täitmise teiseks aastaks 6 % ehk 2,3 miljardi euro suuruse ülejäägiga võrreldes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga. See on 15 aasta jooksul esimene kord, kui ELil on Koreaga positiivne kaubandusbilanss.

2.3.        Tollimaksust vabastatud toodetega kauplemise areng

Paljud kaubad olid tollimaksust vabastatud juba enne vabakaubanduslepingut, samas kui teisi ei vabastatud veel kohe pärast lepingu sõlmimist. Parema ülevaate saamiseks vabakaubanduslepingu mõjust tuleks seega üldiste kaubavoogude uurimise asemel jagada kaubavood rühmadeks kohaldatud tariifimuudatuste põhjal.

Vabakaubanduslepinguga täielikult tollimaksust vabastatud kaupade eksport EList Koreasse on kasvanud 37 % ehk 4,5 miljardit eurot võrreldes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga. Seda võib võrrelda samade kaupade ekspordi suurenemisega 18 % võrra kaubavahetuses muude riikidega. Asjaolu, et kõnealuste kaupade eksport Koreasse kasvas rohkem kui eksport muudesse riikidesse ning Koreas soodustatud kaupade ekspordi kasv ületas üldist ekspordikasvu, näitab vabakaubanduslepingu positiivset mõju. Kui eksport Koreasse oleks arenenud sarnaselt ekspordiga muudesse riikidesse, oleks selle maht olnud 2,3 miljardit eurot väiksem.

Tollimaksust ainult osaliselt vabastatud kaupade[4] ekspordi kasv (+24 %) ei olnud sama muljetavaldav ning oli ainult pisut suurem kui samade kaupade ekspordi kasv kaubavahetuses muude riikidega (+19 %). Selles rühmas olid siiski paremad nende kaupade ekspordinäitajad, mille tariife on oluliselt alandatud (31 %), samas kui mõõdukalt alandatud tariifidega kaupade eksport kasvas 20 %.

Kuigi Korea kaupade import üldiselt vähenes, ei kehti sama nende kaupade kohta, millele on vabakaubanduslepinguga kehtestatud soodustingimused. Pigem on vähenemine tingitud ELis vähenenud nõudlusest selliste kaupade järele, mille enamsoodustustariif oli juba enne null, näiteks laevad, nagu eespool selgitatud. Tollimaksust täielikult vabastatud kaupade import Koreast kasvas 21 % ja osaliselt vabastatud kaupade import kasvas 23 % (tollimaksust vabastamata kaupade osakaal oli väga väike). Samade kaupade import muudest riikidest Euroopa Liitu käsitletaval perioodil ei muutunud ja seega näib, et vabakaubandusleping on mõjutanud positiivselt ka Korea eksporti ELi.

2.4.        Kokkuhoid tollimaksu pealt ja soodustuste kasutamine

Tollimaksu arvel saavutatav kokkuhoid on märkimisväärne isegi enne vabakaubanduslepingu täielikku rakendamist. EList Koreasse eksporditud kaupade pealt on vabakaubanduslepingu teisel aastal kokku hoitud ligikaudu 1,4 miljardit eurot tollimaksu võrreldes summaga, mida oleks tulnud samade kaubavoogude korral tasuda enne vabakaubanduslepingut kehtinud tariifide alusel. Seega on tollimaksud vabakaubanduslepingule eelnenud ajaga võrreldes vähenenud 77 %.

Tegelikkuses ei kasuta eksportijad alati vabakaubanduslepingu soodustusi. EList Koreasse eksportimisel oli soodustuse kasutamise määr ehk soodustariifide tegelik rakendamine ettevõtjate poolt 2013. aasta märtsist juunini 66 %. See määr on pisut tõusnud, võrreldes ajavahemikuga 2012. aasta septembrist 2013. aasta veebruarini, mil kasutamise määr oli 64 %[5] .

ELi turul Koreale tehtud soodustuste kasutamise määr 2012. aastal oli 77 %, mis näitab, et Korea eksportijad kasutavad vabakaubanduslepingut paremini ära kui ELi eksportijad. Sellel on mitmeid põhjusi, millest üks on see, et Korea poolel tegelevad ekspordiga sageli suured konglomeraadid, kes keskenduvadki ekspordile, samas kui ELi poolel on ettevõtlus rohkem killustunud.

2.5.        Mõju majandussektoritele, sealhulgas autotööstusele

ELi autode eksport Koreasse on vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga võrreldes kasvanud rahalises väärtuses 40 % ja tooteühikutes 38 %. Vabakaubanduslepingu esimesel aastal kasvas eksport vaid 4 %, kuid sellele järgnes teisel aastal märkimisväärne tõus, mille käigus eksport kasvas rahalises väärtuses 34 % ja tooteühikutes 29 %. Koreasse autode eksportimise suundumus on selgelt positiivsem kui see on kaubavahetuses muude maailma riikidega, kus registreeritud ekspordi kasv oli rahalises väärtuses 24 % ja tooteühikutes 25 %.

Autode (HS8703) import Koreast on kasvanud rahalises väärtuses 53 % ja tooteühikutes 36 %. Vabakaubanduslepingu esimese aasta järsule tõusule järgnes stabiilne teine aasta.

Võrreldes autode impordiga mujalt maailmast on Korea autode osakaal ELi turul selgelt suurenenud. Autode import muudest riikidest on vähenenud rahalises väärtuses 7 % ja tooteühikutes 14 %. See näitab, et Korea osakaal ELi autoimpordis on kasvanud nii väärtuses kui ka ühikutes.

Vabakaubanduslepingu teisel aastal eksporditi EList Koreasse 2,8 miljardi euro väärtuses autosid. Samal perioodil Koreast Euroopa Liitu eksporditud autode väärtus oli 4 miljardit eurot, mis tähendab ELi jaoks 1,2 miljardi eurost negatiivset kaubandusbilanssi.

Muudest tegevusaladest on ELi eksport Korea turule kõige rohkem kasvanud maavarade sektoris (HS27), kus eksport suurenes 2,6 miljardi euro võrra, kuid see ei ole arvatavasti seotud vabakaubanduslepinguga. Küll aga on suur kasv toimunud tollimaksust täielikult vabastatud masinate ja mehaaniliste seadmete sektoris (HS84), kus eksport suurenes 1 miljardi euro võrra. Eksport Koreasse vähenes ainult üksikutes sektorites. Kõige rohkem vähenes eksport raua- ja terasesektoris (HS73), kus eksport oli vabakaubanduslepingu täitmise teisel aastal 317 miljonit eurot väiksem kui vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastal.

Seoses Koreast imporditavate kaupadega väärib märkimist, et oluliselt on vähenenud nii elektrimasinate (HS85) kui ka laevade (HS89) import – mõlemad rohkem kui 3 miljardi euro võrra. Laevade import on rahalises väärtuses vähenenud 53 % võrreldes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga. Kui mootorsõidukite impordi kasv välja arvata, siis muudes sektorites suurt impordi kasvu ei toimunud.

2.6.        Teenused

Teenustega kauplemise andmeid saadakse suure ajalise viivitusega ning need on väga üldised, mistõttu on võimatu teha kaupade valdkonnaga sarnaseid ajakohastatud ja üksikasjalikke võrdlusi. Seetõttu on võrreldud kalendriaastat 2011 (vabakaubanduslepingu „pooleldi kohaldamise” aasta) ja kalendriaastat 2010 (vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aasta).

Selle põhjal kasvas ELi teenuste eksport (teenustekaubanduse üldlepingu tarneviisid 1 ja 2) Koreasse 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes 9 %. Samal ajal vähenes teenuste import Koreast 2 % ning selle tagajärjel kasvas ELi positiivne kaubandusbilanss teenustekaubanduses.

3.           Vabakaubanduslepingu alusel loodud rakendusasutuste tegevus

Vabakaubanduslepingu institutsiooniliste sätetega on ette nähtud seitsme erikomitee ja seitsme töörühma asutamine ja intellektuaalomandit käsitleva dialoogi algatamine. Kord aastas ministrite tasandil kokku tulev ELi–Korea vabakaubanduslepingu kaubanduskomitee tegeleb järelevalvega ning peab tagama vabakaubanduslepingu nõuetekohase toimimise.

2013. aastal toimusid komiteede ja töörühmade kohtumised valdavalt kalendriaasta teises pooles seoses ümberkorraldustega Korea valitsuses 2013. aasta kevadel pärast Park Geun-hye valimist presidendiks. Ümberkorralduste käigus viidi kaubandusküsimused välis- ja kaubandusministeeriumi valitsusalast üle äsja loodud kaubandus-, tööstus- ja energeetikaministeeriumi valitsusalasse.

Pärast kaubanduskomitee teist koosolekut 2012. aasta 16. oktoobril Brüsselis toimus kuni 2013. aasta lõpuni 7 erikomiteede ja 6 töörühmade koosolekut, mis on loetletud allpool.

26. novembril 2012. aastal toimus Brüsselis tollikomitee teine koosolek. Sellel võeti vastu töökord ning arutati vabakaubanduslepingu täitmise eri aspekte, kaasa arvatud otsesaatmise klauslit, tekstiili- ja rõivatoodetega seotud küsimusi, volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimise võimalust ja märgistuse „Valmistatud ELis” kasutamist. Pooled jätkasid ka arutelu surimi päritolu erieeskirjade tõlgendamise üle eesmärgiga jõuda nende tõlgendamises kokkuleppele.

 

27. novembril 2012. aastal toimus Brüsselis kaubanduse parandusmeetmetealase koostöö töörühma esimene koosolek. Pooled vahetasid koosolekul teavet kummagi poole tavade ja õiguslike aluste kohta, mis võimaldaksid kehtestada dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud.

Teenustekaubanduse, ettevõtluse ja e-kaubanduse komitee teine koosolek peeti 12. juunil 2013. aastal Brüsselis. Pooled arutasid mitmesuguseid erinevaid küsimusi posti- ja kulleriteenuste, transporditeenuste, finantsteenuste, turustusteenuste ja õigusteenuste valdkonnas. Seoses postiteenustega väärib märkimist, et töö postireformi põhimõtete kujundamiseks peab lõppema 2014. aasta juuniks. Komitees käsitleti ka e-kaubanduse ja ettevõtlusega seotud küsimusi.

Samal päeval, 12. juunil 2013. aastal tuli Brüsselis teist korda kokku ka teenuste vastastikuse tunnustamise lepingute töörühm. Pooled väljendasid oma ühist huvi arendada teenuste vastastikuse tunnustamise lepingute kohaldamist arhitektuuri ja projekteerimise valdkonnas ning olid ühisel seisukohal, et asjaomased sidusrühmad ja ettevõtjad peaksid esimesel võimalusel arutama sisulisi küsimusi.

11. septembril 2013. aastal toimus Soulis kaubanduse ja säästva arengu komitee teine koosolek. Sellel tutvustasid pooled üksteisele oma riiklike nõuanderühmade tegevust ning vahetasid seisukohti kummagi poole keskkonna- ja tööpoliitika kohta, kaasa arvatud kliimamuutuste (heitkogustega kauplemise süsteemid), säästva tarbimise ja tootmise, keskkonnatoodetega kauplemise liberaliseerimise, majanduskriisijärgse tööturupoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ratifitseerimise teemadel. Lisaks tutvustas EL oma viimase aja algatusi ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu võitlemisel. Pooled arutasid ka vabakaubanduslepingu 13. lisa alusel tehtavat koostööd. Lisaks korraldasid Korea ja ELi riiklikud nõuanderühmad 12.–13. septembril 2013 tööteemalise õpikoja ja kodanikuühiskonna foorumi.

12. septembril 2013. aastal tuli Soulis teist korda kokku kaubavahetuse komitee. Komitee jõudis kokkuleppele tariifikvootide haldamise sisulistes küsimustes ning see võimaldab mõlemal poolel alustada ettevalmistusi kaubavahetuse komitee otsuse vastuvõtmiseks. Komitee arutas mitmesuguseid rakendusküsimusi seoses selliste valdkondadega nagu uute eeskirjade kehtestamise läbipaistvus, alkohoolsed joogid, orgaaniline ekvivalents, kosmeetikatooted, elektroonika- ja elektritooted, masinad ja fotogalvaanikatööstus.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee teine koosolek toimus 12. septembril 2013. aastal Sejongis. Komitee arutas selliseid küsimusi nagu komitee töökord, koostöö loomade heaolu valdkonnas, veiselihaga seotud küsimused, kiivide ja apelsinide eksport, märgistamine ja läbipaistvus sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kehtestamisel ja supp samgyetang. Koosoleku raames korraldati 11. septembril ka ühepäevane usalduse tugevdamise seminar. Korea pool tutvustas oma impordiriski analüüsi ja loomsete saaduste karantiini korda ning ELi pool tutvustas muu hulgas meetmeid, mis on kehtestatud loomsete saaduste ohutuse tagamiseks loomahaiguste puhangute ajal.

13. septembril 2013. aastal tuli Soulis teist korda kokku Korea poolsaare välistöötlemistsoonide komitee. Korea esitas uuemat teavet Põhja-Koreas asuva kahe Korea riigi ühise tööstuspargi Gaeseongi tööstuskompleksi kohta. Korea tutvustas välistöötlemistsoonide kriteeriume ning Gaeseongi välistöötlemistsooniks nimetamise tingimusi ja ülemmäära. Pooled tunnistasid küsimuse poliitiliselt tundlikku iseloomu, kuid nõustusid lähtuma tehniliste aspektide arutamisel praktilistest kaalutlustest.

25.–26. septembril 2013. aastal korraldati Soulis mootorsõidukite ja varuosade töörühma, farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühma ning kemikaalide töörühma koosolekute teine voor.

 

Mootorsõidukite ja varuosade töörühmas arutati vabakaubanduslepingu rakendamise küsimusi ning muid mootorsõidukisektoris turulepääsuga seotud teemasid. Need hõlmasid järgmist: „Euro 5” OBD baasstandardile vastava varustusega sõidukite müük Korea turul, heitgaaside heitenormid, ELis kavandatud CO2-heite uued eeskirjad, rehvidel E-märgise kasutamise kord, kavandatud uued heite-eeskirjad diiselmootoriga sõidukitele, romusõidukite direktiiv, kütusesäästlikkus, rehvide energiasäästlikkus, eeskirjade lähendamine ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni dokument WP29, autode varuosade valmistamine, mootorsõidukite klassifikatsioon ja poolhaagiseid vedavad veokid.

Farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühm arutas Korea ravimite hüvitamishindade reformi, meditsiiniseadmete hinna hindamist, ravimite hüvitamise vaidlustamise tähtaegade muutmist ja ravimite kvaliteedikontrolli. Korea tutvustas ettepanekut koostada tööprogramm eesmärgiga sõlmida heade tootmistavade vastastikuse tunnustamise leping. Pooled leppisid kokku, et uurivad, kuidas saaks selles valdkonnas koostööd tihendada.

Kemikaalide töörühm vahetas teavet kummagi poole kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise korra (REACH) kohta. Korea selgitas oma kava võtta vastu rakendusmäärused ning tagada protsessi läbipaistvus. EL tutvustas oma kogemusi seoses REACHi rakendamisega. Pooled leppisid esialgu kokku vahetada vastastikku kontaktandmeid eesmärgiga soodustada tehnilist koostööd.

25. oktoobril 2013. aastal toimus Soulis geograafiliste tähiste töörühma esimene koosolek. Arutati töökorra projekti, kuid seda ei võetud veel vastu. Koosoleku põhiteema oli ELi ettepanek lisada ELi uued geograafilised tähised vabakaubanduslepingu lisasse 10-A. EL rõhutas ELi liikmesriikide huvi geograafiliste tähiste lisamise vastu ning seda, et oluline on täiendada loetelu kõigi vajalike geograafiliste tähistega. Korea teatas oma kavatsusest teha ettepanek Korea geograafiliste tähiste lisamiseks nimetatud lisasse.

5. detsembril 2013. aastal toimus Brüsselis kultuurikoostöö komitee esimene koosolek. See andis võimaluse vahetada teavet ELi ja Korea poliitikapõhimõtete kohta kultuuri ja audiovisuaalkunstide valdkonnas. Samuti võttis komitee vastu oma töökorra ning hindas kultuurikoostöö protokolli artiklite 5.4, 5.5 ja 5.6 (ühistoodangu kasutamise õiguste kohta) rakendamist. Väärib märkimist, et vastavalt kultuurikoostöö protokollile ei kuulu nimetatud protokoll kaubanduskomitee pädevusse ning seega täidab protokolliga seoses kaubanduskomitee ülesandeid kultuurikoostöö komitee.

Kaubanduskomitee kolmas koosolek toimus 15. oktoobril 2013. aastal Soulis. Selle kaasesimehed olid volinik Karel De Gucht ja Korea kaubandus-, tööstus- ja energeetikaminister Yoon Sang-jick. Komitee hindas kahepoolse kaubanduse arengut vabakaubanduslepingu rakendamise kahe aasta järel ning leidis, et vabakaubandusleping on olnud kasulik mõlemale poolele, eriti seoses täielikult või osaliselt tollimaksust vabastatud kaubavahetusega, kus mõlema poole ekspordimahud on kasvanud. Mõlemad pooled tutvustasid oma probleeme seoses lepingu rakendamisega. Probleeme valmistavad muu hulgas autoosade märgistamine, vabakaubanduslepinguga võetud kohustused teenindussektoris, välistöötlemistsoonid ja vabakaubanduslepingu jõustamine. Mõlemad pooled tervitasid edasiminekut vabakaubanduslepingu muutmisel, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, ning arutasid ELi soovitud vabakaubanduslepingu muude muudatuste hetkeseisu, kaasa arvatud otsetransporti käsitleva sätte muutmist, klauslit parandamise järel uuesti sisse toodavate kaupade kohta, haagisveokite lisamist ning mõnede aegunud standardite muutmist sõiduautode sektoris.

8. novembril toimus Brüsselis ELi–Korea tippkohtumine. Euroopa Liitu esindasid Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Koread esindas president Park Geun-hye. Pooled olid ühisel seisukohal, et vabakaubanduslepingu täielik rakendamine on oluline, ning innustasid oma kaubandusametnikke jätkama vastastikuseid arutelusid, et leida lahendused vabakaubanduslepingu komiteedes ja töörühmades, kaasa arvatud ELi–Korea vabakaubanduslepingu kaubanduskomitees kindlaks tehtud rakendusprobleemidele eesmärgiga viia lepingust oodatav kasu mõlema poole majanduslike sidusrühmade kõigi tasanditeni. Samuti tervitasid pooled vabakaubanduslepingu lisaprotokolli teksti suhtes saavutatud kokkulepet, milles võetakse arvesse Horvaatia ühinemist ELiga 1. juulil 2013, ning nõustusid protsessi kiirendama, et protokoll allkirjastada ja seda rakendama asuda. Samuti nõustusid nad jätkama koostööd selle nimel, et tagada vabakaubanduslepingu toimimine strateegilise partnerluse vaimus.

4.           Vabakaubanduslepingu 13. peatüki nõuete täitmine seoses kaubanduse ja säästva arenguga

Kaubanduse ja säästva arengu komitee teine koosolek peeti 11. septembril 2013. aastal Soulis. Koosolekul tervitasid mõlemad pooled avatud ja konstruktiivset arutelu kaubandusega seotud keskkonna- ja tööpoliitika küsimustes kui head alust edasiseks dialoogiks. Komitees lepiti esialgu kokku, et järgmine koosolek peetakse 2015. aasta esimeses pooles.

Komitee koosoleku raames korraldati 12. septembril ka tööjõuteemaline õpikoda. Selles osalesid kodanikuühiskonna foorumi (Korea ja ELi riiklike nõuanderühmade ühisfoorum) liikmed. Komisjoni ja ELi nõuanderühma soovil osalesid õpikojas ka muude sidusrühmade esindajad, kes ei ole kummagi nõuanderühma liikmed. Õpikojas tutvustati nõuanderühmade seisukohti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja tavade rakendamise kohta seoses sunnitöö ja ühinemisvabadusega, samuti seoses kollektiivläbirääkimiste õigusega, mida Korea ei ole veel ratifitseerinud. Seoses ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusega viitasid mõned osalejad soovitustele, mida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järelevalveorganid, eriti ühinemisvabaduse komitee on Koreale esitanud. Ettekannetele järgnes avatud arutelu riiklike nõuanderühmade ja muude huvitatud sidusrühmade vahel.

Lõpetuseks andsid kaubanduse ja säästva arengu komitee kaasesimehed 13. septembril kodanikuühiskonna foorumile ülevaate komitees toimunud arutelust. Ülevaade saadeti ka nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Kodanikuühiskonna foorum arutas oma töökorda, õpikoja tulemusena tehtud järeldusi, keskkonnasäästliku majanduskasvu ja rahvusvahelise kaubanduse küsimusi.

5.           Määruse (EL) nr 511/2011 rakendamine

Määrus (EL) nr 511/2011 on ELi õigusakt, millega rakendatakse ELi–Korea vabakaubanduslepingu kahepoolset kaitseklauslit.

Vastavalt määruse (EL) nr 511/2011 artiklitele 3 ja 11 on komisjon jälginud Korea toodete impordi ja ekspordi arengut tundlikes sektorites, mida võib mõjutada tollimaksude tagastamine, näiteks autode, autoosade, tekstiilitoodete ja tarbeelektroonika sektoris. Alates vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusest 2011. aasa juulis on komisjon iga kahe kuu järel tutvustanud järelevalve tulemusi liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja asjaomastele sidusrühmadele.

Nimetatud määrusega on ette nähtud ka võimalus algatada teataval tingimusel kaitsemeetmetega seotud uurimine või kohaldada eelneva järelevalve meetmeid. Vabakaubanduslepingu täitmise teisel aastal ei laekunud komisjonile ühtegi avaldust kaitsemeetmetega seotud uurimise algatamise või eelneva järelevalve meetmete kohaldamise kohta.

5.1.        Korea kaupade impordi areng järelevalve alla kuuluvates sektorites

Vabakaubanduslepingu rakendamise teisel aastal tehtud järelevalve tulemused on võetud kokku allpool koos vastavate graafikutega. Tuleb märkida, et järelevalve eesmärgil on kaubandusandmeid võrreldud aastate kaupa ja seega võivad mõned näitajad erineda eespool punktis 2 esitatud kaubanduse üldanalüüsist, kus kasutati teist võrdlusmeetodit.

Samuti tuleb märkida, et järelevalve eesmärgil tehtud võrdlused põhinevad Koreast Euroopa Liitu imporditud kogustel, st autode korral nende arv ning autoosade, tekstiilitoodete ja elektroonikaseadmete korral 1 000 kg suurused impordiühikud.

i) Autotööstus

Sõiduautode import Koreast Euroopa Liitu suurenes vabakaubanduslepingu kohaldamise esimesel aastal (juuli 2011 – juuni 2012) 41 % võrreldes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga (juuli 2010 – juuni 2011). Nimetatud kasvule järgnes vabakaubanduslepingu kohaldamise teisel aastal (juuli 2012 – juuni 2013) impordi vähenemine 13 % võrra võrreldes eelmise aastaga. Langev suundumus kehtib nii väikeste kui ka keskmiste ja suurte mootoritega autode kategoorias. Pikaajalisi suundumusi vaadates näib, et autode import on võrreldes ajavahemikuga juuli 2007 – juuni 2008 stabiliseerunud oluliselt madalamal tasemel.

Autoosade import kasvas vabakaubanduslepingu täitmise esimesel aastal järsult: 47 % võrreldes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga. See kasv oli kooskõlas üldise kasvusuundumusega, mis algas juba perioodil juuli 2008 – juuni 2009. Autoosade import vabakaubanduslepingu kohaldamise teisel aastal kasvas võrreldes esimese lepinguaastaga siiski kõigest 2 % ning see viitab impordimahtude stabiliseerumisele.

ii) Tekstiilisektor

Korea tekstiilitoodete import kahanes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga võrreldes vabakaubanduslepingu kohaldamise esimesel aastal 16 %. Sama suundumus jätkus ka vabakaubanduslepingu kohaldamise teisel aastal, mil import kahanes võrreldes eelmise aastaga 6 %.

iii) Elektroonikasektor

Korea elektroonikatoodete import kasvas vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga võrreldes vabakaubanduslepingu kohaldamise esimesel aastal 8 %. Sellele kasvule järgnes teisel lepinguaastal impordi vähenemine 13 % võrreldes esimese aastaga.

5.2.        Tollimaksu tagastamine

Komisjon tegi erijärelevalvet ka tollimaksu tagastamise üle seoses määruse (EL) nr 511/2011 artikli 11 lõikes 1 sätestatud päritolureeglitega, et hinnata välismaist osa Korea tootmisprotsessis ja seega Korea lõpptoodete ekspordis Euroopa Liitu.

Analüüsis keskenduti järelevalve alla kuuluvate toodete kogustele 2013. aasta esimese kuue kuu jooksul võrreldes sama perioodiga 2012. aastal.

Elektroonikasektoris on Korea toodete import ELi kasvanud peamiselt järgmiste harmoneeritud süsteemi koodidega tähistatud kaubarühmades: 8519.81, 8521.90, 8526.92, 8527.21, 8528.51, 8528.71 ja 8528.72. Mõnede kaubarühmade import on olnud aasta jooksul kõikuv, kuid ei ole kokkuvõttes oluliselt kasvanud ega kahanenud. Neisse rühmadesse kuuluvate kaupade osade import Koreasse on vähenenud: rühmas HS 8522 vähenes import Hiinast (-20 %) ja Jaapanist (-52 %) ning rühmas HS 8529 vähenes import Hiinast vähesel määral (-0,29 %) ja import Jaapanist suuremal määral (-6,9 %).

Tekstiilitoodete kategoorias kasvas Korea toodete import ELi oluliselt (+37 %) ainult tooterühmas koodiga HS 5205. Päritolureeglites on seoses selle tootega lubatud looduslikust puuvillakiust toodete import. Seevastu kaubarühma HS 5509 toodete import vähenes 67 %.

Autode kategoorias on Korea toodete import ELi üldiselt kasvanud kaubarühmas HS 8703 (keskmiselt +4,9 %), kuigi kasv ei hõlma ühtviisi kõiki autode liike, vaid sõltub mootori suurusest. Samal ajal on kaubarühma HS 8708 kuuluvate autoosade sisendmaterjali import Koreasse suurenenud sarnase suurusjärgu võrra: import Hiinast kasvas 6 %. Sarnaste osade import Jaapanist vähenes aga 27 %.

Eespool esitatud andmete põhjal võib järeldada, et erijärelevalve alla kuuluvate toodete suhtes rakendatud tollimaksu tagastamise lubamine ei ole esialgu Korea tootmise struktuurile olulist mõju avaldanud. Kindlasti ei ole see suurendanud sisendmaterjalide importi Korea naaberriikidest.

6.           Kokkuvõte

Vabakaubanduslepingu täitmise kahe aasta põhjal on selge, et vabakaubandusleping on kahepoolse kaubanduse arengule üldiselt väga hästi mõjunud ja toonud iseäranis palju kasu ELile. Kaupade eksport on vabakaubanduslepingu täitmise teiseks aastaks kasvanud 24 % ehk 7 miljardit eurot võrreldes vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusele eelnenud aastaga. Võrdluseks võib tuua asjaolu, et ELi eksport muudesse riikidesse kasvas samal perioodil 17 %. Kuigi import Koreast vähenes 6 %, oli see suures osas tingitud vabakaubanduslepinguga otseselt mitteseotud põhjustest, ning täielikult või osaliselt tollimaksust vabastatud kaupade import arenes positiivselt nii ELi kui ka Korea jaoks, ületades üldist ekspordikasvu. Eksportijad on üha enam hakanud kasutama soodustariife ning soodustuste kasutamise määr on eriti palju tõusnud just ELi poolel, ent selles valdkonnas on veel arenguruumi.

Endiselt pööratakse tähelepanu vabakaubanduslepingu nõuetekohasele rakendamisele, et eksportijad saaksid kasutada neid eeliseid, mida nad lepingult ootasid. Mõned rakendamisega seotud probleemid siiski veel püsivad, eriti mootorsõidukite ja varuosade sektoris. Arutelud nende probleemide üle jätkuvad vabakaubanduslepinguga loodud mitmesuguste komiteede ja töörühmade koosolekute ja nende järelmeetmete raames eesmärgiga leida vastastikku vastuvõetavaid ja toimivaid lahendusi, mis vastaksid vabakaubanduslepingu tekstile ja mõttele.

Seoses 2013. aasta novembris toimunud ELi–Korea tippkohtumisega algatasid EL ja Korea vabakaubanduslepingu muutmise lisaprotokolli vastuvõtmise, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ELiga. Jätkuvad arutelud vabakaubanduslepingu edasiste muudatuste üle, et muuta leping veelgi rohkem kaubandust soodustavaks. Sellised muudatused on mõlema poole huvides ning toovad lõpuks kasu nii ELi kui ka Korea eksportijatele ja tarbijatele.

[1]               Vabakaubanduslepingut kohaldatakse ELis ajutiselt, kuni kõik ELi liikmesriigid on selle ratifitseerinud. Ratifitseerimise seisu saab kontrollida nõukogu lepingute veebisaidil: http://www.consilium.europa.eu/policies/agreements/search-the-agreements-database?command=details&id=&lang=en&aid=2010036&doclang=EN.

[2]               ELT L 145, 31.5.2011, lk 19.

[3]               Vabakaubanduslepingu esimese aasta protsendimäär +15 % on arvutatud võrreldes vabakaubanduslepingule eelnenud aastaga ja teise aasta protsendimäär +8 % on arvutatud võrreldes esimese aastaga.

[4]               On olemas ka tollimaksust täielikult vabastamata kaupade rühm, kuid see esindab kõigist tariifiridadest ainult 2 % ja kaubavahetuse kogumahust 1 %.

[5]               Kuna andmetest ei selgu, millised importkaubad kuulusid soodustuse alla, on neid täiendatud Korea enamsoodustusrežiimi tollitariifide ja ELile kehtivate soodustariifide andmetega, mis on võetud turulepääsu andmebaasist.