(1)

Saksamaa teatas meetmetest 21. oktoobril 2009. aastal.

(2)

Komisjon jõudis 4. novembril 2009. aastal tehtud otsuses (2) (edaspidi „algatamisotsus”) esialgsele järeldusele, et ettevõtja Sparkasse KölnBonn (edaspidi „hoiupank”) kasuks võetavad rekapitaliseerimismeetmed kujutavad endast riigiabi; lisaks sellele väljendas komisjon kahtlust, kas hoiupanga kasuks võetavaid meetmeid võib pidada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt siseturuga kokkusobivaks. Lisaks sellele nõudis komisjon, et Saksamaa esitaks ümberkorraldamiskava.

(3)

6. jaanuaril 2010. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisotsusega kutsuti kõiki huvitatuid isikuid üles märkusi esitama.

(4)

11. veebruaril 2010. aastal esitas Saksamaa ettevõtja Sparkasse KölnBonn ümberkorraldamiskava, mida arutati ajavahemikul 2009. aasta detsembrist kuni 2010. aasta septembrini toimunud mitmel istungil ja telekonverentsidel.

(5)

15. jaanuaril, 10., 12. ja 24. veebruaril, 10. ja 26. märtsil, 21. ja 28. mail, 8. ja 11. juunil, 23. juulil ning 10. ja 23. augustil 2010. aastal esitas Saksamaa ümberkorraldamiskava kohta täiendavat teavet ning teavitas kavaga seonduvatest muudatustest. Ümberkorraldamiskava lõplik versioon esitati 1. septembril 2010. aastal.

(6)

Sparkasse KölnBonn on Saksamaa hoiupank. Nimetatud pank tekkis Kölni linna hoiupanga (Stadtsparkasse Köln) ja Bonni hoiupanga (Sparkasse Bonn) ühinemise tulemusena ning selle valdajateks (hoiupanga eest vastutavad avalikud asutused, edaspidi „omanikud”) olid vastavalt Kölni ja Bonni linn. Kölni linna kaudne osalus uues finantsasutuses on 70 % ning Bonni linna osaluse suuruseks on 30 %. Alates ühinemisest on hoiupanga omanikuks sihtasutus Sparkasse KölnBonn (Zweckverband Sparkasse KölnBonn, edaspidi „sihtasutus”). Kõnealune sihtasutus on avalik-õiguslik juriidiline isik, milles Kölni linnal on 70 % ja Bonni linnal 30 % osalus.

(7)

2008. aasta lõpus oli hoiupank suuruselt teine hoiupank Saksamaal. Panga bilansimaht oli 31 miljardit eurot. Hoiupanga reiting reitinguagentuuri Moody’s kohaselt oli tookord Aa2. 15. märtsil 2010. aastal alandati reitingut tasemele A1.

(8)

Hoiupank osutab pangateenuseid eraklientidele (jaepangandussektor) ja ettevõtjatele (ärikliendisektor). Lisaks osaleb pank regionaalarengu projektide finantseerimises, finantsturgudel kauplemises ning muudes finantssektori valdkondades, näiteks varahalduses.

(9)

Hoiupank tegutseb eranditult Kölni-Bonni majanduspiirkonnas, kus tema turuosa eraklientide hoiuste sektoris oli 2008. aastal [30–35] (*1) %; turuosa (3) eraklientide laenutehingute sektoris oli 2008. aastal ligikaudu [20–25] % ning äriklientide laenutehingute sektoris [15–20] %.

(10)

Hoiupanga kapitali suurendati kokku 650 miljoni euro võrra järgmiselt:

(11)

2008. aasta detsembris märkis Reinimaa hoiupankade arendusühing (Rheinische Sparkassen-Förderungsgesellschaft, edaspidi „arendusühing”) hoiupangas nimelised tagatiseta obligatsioonid kokku 300 miljoni euro ulatuses (kahes osas, millest kummagi suurus on 150 miljonit eurot).

(12)

Arendusühing on Reinimaa avalik-õiguslike hoiupankade ühenduse (Rheinischer Sparkassen- und Giroverband, edaspidi „RSGV”) sajaprotsendiline tütarettevõtja. RSGV on avalik-õiguslik juriidiline isik ja Reinimaa hoiupankade katusorganisatsioon, kes esindab hoiupanku ja seega ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja nende (avalikke) omanikke. Põhikirja kohaselt on arendusühingu majanduslik eesmärk RSGV liikmeks olevate hoiupankade arendamine. Hoiupankade kapitali tohib suurendada üksnes laenutegevuse edendamiseks ja krediidi võtmiseks.

(13)

Tagatiseta obligatsiooni kupongiintressimäär on 8 %. Nende kehtivus lõpeb 31. detsembril 2013. aastal. Krediidiasutuste järelevalve õiguse kohaselt peetakse tagatiseta obligatsioone teise taseme omavahenditeks.

(14)

Vastavalt tagatiseta obligatsioonide kapitali ja muu kahjumis osaleva omakapitali suhtele moodustavad tagatiseta obligatsioonid osa majandusaasta kahjumist ning need on seotud […] järelmaksu õigusega, st tagatiseta obligatsioonide katteks võlgnetavad maksed tuleb tasuda kuni [2–6] aasta jooksul pärast nende kehtivuse lõppu. Sama kehtib vajaduse korral tagatiseta obligatsioonide kahjumi katmise põhjal vähendatud nimiväärtuse hüvitamiseks tehtavate maksete kohta.

(15)

Tagatiseta obligatsioonide finantseerimiseks võttis arendusühing […]-lt kaks laenu. Nendele laenudele määratakse tagatiseta obligatsioonide kogu kehtivusajaks kindel intress [4–5] % aastas. RSGV käendab seda laenu […] ees; selle eest saab RSGV arendusühingult garantiihüvitist [1,8–2,5] % ulatuses.

(16)

Hoiupank ja sihtasutus allkirjastasid 2. jaanuaril ja 27. veebruaril 2009. aastal lepingud passiivse osaluse rakendamiseks kogusummas 350 miljonit eurot; esimene osamakse 300 miljonit eurot maksti välja 2. jaanuaril ja teine 50 miljoni euro suurune osamakse 1. aprillil 2009. Passiivne osalus on struktuur, mille puhul investor hääleõigust ei omanda, kuid saab hüvitist. Passiivne osalus ei ole ajaliselt piiritletud ning hoiupank kirjendab seda esimese taseme omavahenditena. Passiivset osalust hoiab sihtasutus.

(17)

Sihtasutus võttis passiivse osaluse finantseerimise esimese osamaksena 300 miljoni euro suuruse laenu. 50 % sellest laenust annab sihtasutusele […] ja 50 % […]. Sihtasutus maksab selle laenu eest hüvitist 12 kuu Euribor pluss [0,7–1,1] %. Teine osamakse suuruses 50 miljonit eurot refinantseeriti […] saadud laenu abil, mille hüvitiseks on Euribor pluss [0,7–1,1] %. Sihtasutuse laenu eest ei andnud Kölni ega Bonni linn mingeid erilisi tagatisi; sihtasutuse põhikirja kohaselt on mõlemal linnal siiski piiramatu põhikirjajärgne vastutus sihtasutuse kohustuste eest.

(18)

Hoiupank maksab passiivse osaluse eest hüvitist 12 kuu Euribor pluss 7,25 %. Kõnealuse hüvitise suurus määrati kindlaks pärast seda, kui ettevõtjalt Deutsche Bank küsiti arvamust selle õigluse kohta. Hüvitismaksed on seotud puhaskasumiga ja neid ei maksta, kui hoiukassal puudub aasta kasum. Makse on välistatud, kui omakapitali suhtarv on maksetähtpäevaks alla 9 % ning makse tooks kaasa vastava majandusaasta kahjumi või suurendaks seda. Kui passiivset osalust ei kasutata, siis ei ole kohustust maksmata jäänud summasid tagantjärele maksta. Peale selle on passiivse osaluse osakaal kogu kahjumis osaleva kapitaliga proportsionaalne võimaliku puhaskahjumiga.

(19)

Ümberkorraldamiskava kohaselt areneb hoiupank piirkondliku jaehoiupanga põhikirjale vastava ärimudeli kohaselt. Kõnealune finantsasutus keskendub traditsioonilistele kliendisektoritele (st erakliendid ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)) vajalike jaepangale tavapäraste teenuste osutamisele; pank tõmbub tagasi sellistest tegevusvaldkondadest nagu kauplemine enda nimel ja investeeringud struktureeritud toodetesse ning loovutab ettevõtte põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjad. Lisaks sellele kärbib hoiupank märgatavalt oma halduskulusid.

(20)

Hoiupanga põhitegevusvaldkond on seotud Kölni-Bonni majanduspiirkonnas tegutsevate eraklientide, erapanganduse, VKEde, äriklientide ja institutsiooniliste klientidega. Ärikliendisektoris keskendub hoiupank klientidele, kelle aastakäive on alla 250 miljoni euro.

(21)

Hoiupank vähendab oma suurimaid krediidikohustusi muu hulgas krediidiliinide vähendamisega, täiendavate tagatiste võtmisega ning tehes krediidiriskiga tehinguid koostöös teiste finantsasutustega. Ärikliendisektoris on hoiupank juba suutnud oma krediidikohustust 551,5 miljoni euro võrra vähendada; 2013. aasta lõpuks tuleb esialgset krediidimahtu, mis 2008. aasta seisuga moodustas 2,8 miljardit eurot, vähendada [0,9–1,1] miljardi euro võrra. Lisaks sellele tuleb 2013. aasta lõpuks samade omavahendite kaudu (vt I lisa punkt 4) vähendada väljastpoolt Kölni-Bonni piirkonda pärit avalike institutsioonide krediidikohustust [0,8–0,9] miljardi euro võrra.

(22)

Hoiupank on juba vähendanud enda nimel tehtavaid kaubandustehinguid algselt 550 miljonist eurost praeguse [20–23] miljoni euroni ning lõpetab need täielikult. Tulevikus loobub hoiupank igasugusest enda nimel kauplemisest ning kaalub loobumist kauplemisportfelliga krediidiasutuse staatusest, korraldades järelejäänud ja ulatuselt piiratud panga enda nimel tehtavad kaubandustehingud ümber portfellipõhiseks äritegevuseks. Nimetatud tehingutes piirdutakse teatavate toodetega ning pank ei tohi ületada teatavat igapäevast krediidiriski (tururisk < [3–5] miljonit eurot, vt I lisa punkt 2).

(23)

Üheks hoiupanga kahjumi peapõhjuseks 2008. aastal olid panga investeeringud nn ABS-portfelli (varaga tagatud väärtpaberite portfell) ja SAA-portfelli (strateegilise aktivate paigutuse portfell). ABS-portfelli kokkuostmisega omandas hoiupank geograafiliselt mitmekesiseid (4) ja peamiselt AAA-reitinguga varalisi väärtusi, muu hulgas RMBS, (5) CDO, (6) CMBS, (7) ABS (8) ja CLO (9) väärtpabereid. 2007. aasta lõpul oli ABS-portfelli suurus hoiupanga finantsaruande põhjal 1,05 miljardit eurot. SAA-portfell on erifondide hallatav mitmesugune väärtpaberivara, mis muu hulgas koosneb rahvusvahelistest kapitaliosalustest, kinnisvara investeerimisfondidest (REITid) (10) ning laenudest, kaasa arvatud kõrge tulususega varaklassid (kõrge tootlusega väärtpaberid) ja tekkivad turud. 2007. aasta lõpul oli selle portfelli suurus hoiupanga finantsaruande kohaselt 2,2 miljardit eurot. Hoolimata hoiupanga jõupingutustest ABS- ja SAA-portfelli mitmekesistamisel langes nende varaklasside väärtus finantsturu kriisi tõttu märkimisväärselt. 2008. aastal pidi hoiupank maha kandma 249 miljonit eurot, (11) mis tuleb suures osas kirjutada nende kahe portfelli arvele, kusjuures 2007. aastal oli pank juba pidanud maha kandma 108 miljonit eurot.

(24)

Hoiupanga ümberkorraldamiskava kohaselt ei vasta ABS- ja SAA-investeeringud traditsioonilise jaehoiupanga riskiprofiilile ning tema uuele strateegilisele suunale tegeleda üksnes põhitegevusega. Seetõttu otsustas hoiupank nendest kohustustest 2014. aastaks täielikult loobuda või need vastavalt likvideerida. Riskikindlustuse eesmärgil vähendas hoiupank 2008. aasta märtsis oma SAA-investeeringuid poole võrra. Järgnesid 2009. aasta loovutustehingud, mis võimaldasid vähendada SAA-portfelli 468 miljoni euroni (30. septembri 2009. aasta seisuga). Ülejääva ABS-portfelli mõju hoiupanga finantsaruandele (täitmise tähtpäevaks 30. septembril 2009. aastal oli nominaalmaht 970 miljonit eurot) viiakse tasakaalu 2010. aastal vastava riskiprofülaktika ja riskikindlustusega. Selle portfelli jääk tuleb müüa aastatel [2012–2014].

(25)

Hoiupank on asunud ellu viima ulatuslikku kulukärbete programmi, millega nähakse muu hulgas ette töötajate koosseisu vähendamist, ettevõttesisese töö optimeerimist ja 22 filiaali sulgemist (kokku 131 filiaalist) 2011. aasta keskpaigaks. Selliste meetmete abil tuleb halduskulusid aastaks 2014 järk-järgult [5–8] % kärpida (12).

(26)

Saksamaa kinnitab, et pank peab kinni kupongimaksete (I lisa punkt 7) ja reklaami (I lisa punkt 9) piirangutest, samuti omandamise keelust (I lisa punkt 8) ning madalaima hinna pakkumise keelust. See tähendab, et hoiupank ei hakka kuni 2014. aasta lõpuni hoiuste ja elamuehituse finantseerimise eest pakkuma madalamaid hindu kui kõige madalamat hinda pakkuv konkurent, kes kuulub kümne suurima konkurendi hulka (hoiuste puhul on määravaks turuosad Kölni-Bonni majanduspiirkonna asjaomasel turul ning elamuehituse finantseerimisel on selleks turuosad uutes tehingutes Saksamaa Liitvabariigis; vt I lisa punkt 5).

(27)

Hoiupank soovib vähendada oma tütarettevõtjate koosseisu kolmandiku võrra. Ühendatud ettevõtjate arvestuslik väärtus oli 31. detsembril 2008 hoiupanga finantsaruandes 635 miljonit eurot; 2009. aasta lõpuks loovutati või likvideeriti [20–40] miljonit eurot ning täiendavalt on kavandatud loovutamised [180–250] miljoni euro ulatuses. Seega on hoiupangal tütarettevõtja liigist tulenevalt kaks eesmärki. Esmalt tuleb vähendada krediidiriski ja hoiupanga haavatavust, loovutades regionaalarengu projektides, kommunaalprojektides või subsideeritud elamuehitusprojektides osalevad tütarettevõtjad, (13) kes ei ole seotud põhitegevusega. Teiseks tuleb ainult kaudselt hoiupanga äritegevusega seotud kapitaliosaluste müügist saadavast kasumist finantseerida hoiupanga ümberkorraldamist (vt I lisa punkt 10). Täielik loetelu loovutamisele kuuluvatest tütarettevõtjatest on toodud I lisa punktides 10 ja 13.

(28)

Viimasesse rühma kuuluvad muu hulgas osalused ettevõtetes RW Holding AG, S ProFinanz Versicherungsmakler GmbH, Schufa Holding AG ja neue leben Pensionsverwaltung AG. Nimetatud osalustest on juba loobutud ja nendest saadud sissetulekud olid kokku ligikaudu [25–35] miljonit eurot.

(29)

Hoiupanga arvates on mõne tütarettevõtja puhul, kelle müügiväärtus on ligikaudu [70–100] miljonit eurot, oodata tema ettevõtteliigi tõttu vaid vähest ostuhuvi erasektorist. Kõnealune vähene huvi tuleneb peamiselt sellest, et kõnealuste tütarettevõtjate puhul on tegemist eelkõige väikeettevõtjatega, kes on koostöös Kölni linnaga kaasatud subsideeritud elamuehitusprojektidesse ja osalevad piirkonna arendamisel või kelle omanike struktuur on juba tugevalt välja kujunenud Kölni linna osaluse tõttu. Seetõttu kaalub hoiupank nende toimingutega tegelemise loovutamist [Kölni linnale või mõnele Kölni linnaga seotud äriühingule]. Ülekanne toimuks turuhinnaga, mille peab kindlaks määrama sõltumatu ekspert. Kölni linnale loovutavate tütarettevõtjate vara väärtus sõltub peamiselt kinnisvaratehingutest.

(30)

Ümberkorraldamismeetmete rakendamise käigus vähendab hoiupank riskiga kaalutud varasid (RWA) [2–5] miljardi euro võrra ehk tasemeni [15–20] miljardit eurot (st [15–20] %). (Siinjuures ei ole arvesse võetud ümberkorraldamise käigus toimuvat põhitegevuse kasvu). Kui võtta arvesse ka põhitegevuse kasvu, siis vähendatakse riskiga kaalutud varasid 2014. aastaks [10–15] % ulatuses. Ettevõtja Sparkasse Köln […] taandatakse [4–6] miljardi euro võrra nominaalselt [20–30] miljardi euroni (st [15–20] %). (Siinjuures ei ole arvesse võetud ümberkorraldamise käigus toimuvat põhitegevuse kasvu). Kui võtta arvesse ka põhitegevuse kasvu, siis moodustab ümberkorraldamismeetmete raames toimuv varaliste väärtuste vähenemine 5 %.

(31)

Tõestamaks et hoiupank on võimeline pikaajaliselt taas kasumlikult majandama, on Saksamaa kavandanud nii tavapäraste kui ka halvenenud turutingimuste stsenaariumi.

(32)

Tavapäraste turutingimuste stsenaariumi aluseks võetud finantsprognoosid põhinevad asjaomastes majandusinstitutsioonides Saksamaa jaoks loodud prognoosidel. Lähtutakse sellest, et sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsib kogu ümberkorraldamise ajavahemiku vältel samal mõõdukal tasemel ning et töötuse määr tõuseb aastani 2011 ning hakkab seejärel aeglaselt langema. 2010. aastaks oodatakse praegusest madalast intressimäärast mõjutatud ärikeskkonna paranemist, mis peaks jääma püsima järgneva ümberkorraldamisaja vältel.

(33)

Tabeli 1 põhjal hakkaks hoiupank tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral 2010. aastal taas kasumlikult majandama ning seejärel järjepidevalt kuni aastani 2014 oma äritulemusi parandama. 2014. aastaks kavandatakse omakapitali tootluseks (ROE) [9–10] %. Graafik 1 sisaldab hoiupanga tähtsaimaid näitarve aastaiks 2008–2014.

Tabel 1

Ettevõtja Sparkasse KölnBonn – kasum enne maksude maksmist aastatel 2010–2014 (tavapärased turutingimused)

Graafik 1

Ettevõtja Sparkasse KölnBonn näitarvud aastatel 2008–2014 (tavapärased turutingimused)

(34)

Halvenenud turutingimuste stsenaariumis lähtutakse makromajanduslike prognooside kohaselt aastani 2011 kestvast finantskriisist ja konjunktuuri kergest elavnemisest aastal 2012. Vastupidiselt tavapäraste turutingimuste stsenaariumile võetakse halvenenud turutingimuste stsenaariumis aluseks kahe aasta võrra pikem ebasoodne madalate intressimääradega keskkond.

(35)

Lähtutakse sellest, et aastal 2012 hakkab hoiupank uuesti kasumlikult majandama ning seejärel parandab oma äritulemusi järjepidevalt kuni 2014. aastani. 2014. aastaks kavandatakse omakapitali tootluseks (ROE) [10–12,5] %. Halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral on hoiupanga ja terve koondrühma kapitalinäitajad kogu ümberkorraldamisetapi vältel usaldatavuse lävendist märgatavalt kõrgemad. Tabel 2 ja graafik 2 sisaldavad ettevõtja Sparkasse KölnBonn tähtsaimaid näitarve aastaiks 2008–2014 halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral.

Tabel 2

Ettevõtja Sparkasse KölnBonn – kasum enne maksude maksmist aastatel 2010–2014 (halvenenud turutingimused)

Graafik 2

Ettevõtja Sparkasse KölnBonn – näitarvud aastatel 2008–2014 (halvenenud turutingimused)

(36)

Kuna hoiupanga sissetulekuid mõjutavad kõige enam aktuaalsed madalad lühiajalised intressimäärad, tehti intressimäärade kohta täiendav tundlikkusanalüüs (stsenaarium 1: intressikõvera tõus 100 baaspunkti võrra; stsenaarium 2: langus 50 baaspunkti võrra). Analüüs kinnitas, et järjest tõusvad intressimäärad oleksid hoiupanga kasumlikkusele soodsad, kuid halvenevad intressimäärad kärbiksid seda; lühiajaliste intresside lineaarne tagasiminek 50 baaspunkti võrra tooks kaasa [20–25] miljonit eurot saamata jäävat tulu aastas. Kokkuvõttes nähtub Saksamaa edastatud tundlikkusanalüüsist, et suuremad intressimäära muutused mõjutavad hoiupanka vaid piiratud määral.

(37)

Saksamaa edastatud teabest järeldub, et otsused poliitiliselt põhjendatud investeeringute kohta, mis olid hoiupanga raskustesse sattumise üks põhjusi, tehti ajavahemikul 1997–2004, st enne 2005. aastal toimunud Kölni linna hoiupanga ühinemist Bonni hoiupangaga praeguseks linnahoiupangaks, ning need tehti teisel õiguslikul alusel, mida mõjutas eelkõige Nordrhein-Westfaleni liidumaa hoiupangaseadus (18). Vahepeal on hoiupanga ettevõtte üldjuhtimist parandatud.

(38)

Pärast 2005. aastal toimunud kahe hoiupanga ühinemist haldaja tehtud struktuurimuudatuste kohaselt on sihtasutuse oluliste otsuste puhul nõutav aktsionäride häälte kvalifitseeritud häälteenamus; kvalifitseeritud häälteenamuseks loetakse 85 % ning see on kõrgem kui vaid ühe linna osalused.

(39)

Hoiupanga institutsioonide hulka ja liikmete arvu vähendati; olulisel määral vähenes ka haldusnõukogu ja juhatuse (19) koosseis. Saadeti laiali kolmest juhatuse liikmest koosnev osaluskomisjon, kes oli endises Kölni linna hoiupangas volitatud vastu võtma eelotsuseid tütarettevõtjatesse tehtavate investeeringute kohta. Juhatusele anti üle vastutus investeerimispoliitika eest selliste kapitaliosaluste puhul, mida tuleb kontrollida majanduslike kriteeriumide alusel. Kõik hoiupanga uued investeeringud peavad saama heakskiidu ka haldusnõukogult.

(40)

Uut hoiupangaseadust järgides pidi hoiupank moodustama ühe riski- ja ühe bilansikontrollikomisjoni ning andma neile ulatuslikud kontrollivolitused. Lisaks sellele nähakse seadusega ette, et haldusnõukogu liikmetel peab olema hoiupanga äritegevuse hindamiseks ja kontrollimiseks nõutav asjatundlikkus. Juhatus on hoiupanga haldamisel ainuvastutav ega sõltu haldusnõukogu või aktsionäride nõuannetest.

(41)

Lisaks ettevõtte üldjuhtimise struktuuris juba tehtud parandustele tugevdab hoiupank oma ettevõtte üldjuhtimist haldusnõukogu sõltumatute (20) liikmete arvu suurendamisega kokku 18 liikmest praeguse kahe asemel edaspidi neljani. Alates 1. jaanuarist 2011 kuuluvad bilansikontrollikomisjoni koosseisu senise üheksa asemel seitse liiget ja riskikomisjoni koosseisu senise üheksa asemel kuus liiget. Osaluskomisjon saadetakse laiali 2011. aasta lõpuks ja strateegiakomisjon 2010. aasta lõpuks. Osaluskomisjoni tähtsus väheneb automaatselt niipea, kui hoiupank on loovutanud enamiku oma tütarettevõtjatest. Strateegiakomisjoni ülesanded võtab üle juhatus. Lisaks muudetakse otsuse vastuvõtmise korda ettevõtja ülevõtmise puhul nii, et juhatus võib investeerimisotsuseid langetada ainult ühehäälselt ning teha investeeringuid nominaalmahuga [2–5] miljonist eurost alates üksnes juhul, kui eelnevalt on tehtud üksikasjalik analüüs või pärast ettevõtja hindamist, millesse on olnud kaasatud sõltumatu ekspert.

(42)

Hoiupank hoiab 224 miljoni euro väärtuses hübriidkapitali (klientide kasumiosalussertifikaadid) sõltumatute investorite juures. Tagatiseta obligatsioonid ja klientide kasumiosalussertifikaadid on Saksamaa andmete kohaselt võrdväärsed. Passiivse osaluse tähtsus on kasumiosalussertifikaatidega võrreldes väiksem. Tabelist 3 nähtub, et pärast 2008. aastat ei ole hübriidkapitali kuponge enam välja makstud. 2008. ja 2009. aastal oli tagatiseta obligatsioonide kahjumiosa 57,4 miljonit eurot. Passiivsel osalusel ja kliendi kasumiosalussertifikaatidel oli oma osa 2009. aasta kahjumis. Alates 2010. aastast suurendatakse hübriidinstrumente ning 2011. aastast kuni 2012. aastani makstakse seni tasumata kupongimakseid tagantjärele. 2013. aastaks on kõiki hübriidinstrumente suurendatud ja seni tasumata kupongimaksed tagantjärele tasutud, nii et iga instrumendi eest tasutakse täielik kupongimakse. Kuna kupongimaksed tuleb tasuda kohustuslikult positiivse kasumiaruande või positiivse bilansi korral, ei ole hoiupangal mingisugust võimalust kupongimaksete peatamiseks, kui ta majandab kasumlikult ja nominaalkapitali võimaliku vähendamise järel on selle endine olukord jälle taastatud.

Tabel 3

Ettevõtja Sparkasse KölnBonn kasumijaotus aastatel 2009–2014 (tavapärased turutingimused)

(43)

Saksamaa kinnitas, et hoiupank ei tee erainvestorite hübriidkapitali eest kupongimakseid, välja arvatud lepingulise kohustuse korral (vt I lisa punkt 7).

(44)

Täiendavaks hoiupanga finantsraskuste põhjuseks oli tema osalus WestLB-s. Hoiupangale tekkis kokku […] miljoni euro suurune kahjum, kuna ta aitas Reinimaa avalik-õiguslike hoiupankade ühenduse (RSGV) liikmena doteerida reservfondi, mis oli asutatud ühenduse liikmete ja liidumaade pankade tugivõrguna. Fond kanti WestLB-le üle 2008. aastal võetud päästmismeetmete käigus. Ülejäänud riskiosa tuleneb hoiupanga vahetust osalusest WestLB-s ja tema kui RSGV liikme kaudsest vastutusest WestLB kui nn rämpspanga eest.

(45)

Kuigi hoiupank ei ole WestLB-sse otseselt investeerinud, on ta osaluse kaudu RSGV-s (hoiupanga osalus selles on 19 %) siiski riskiga seotud. Saksamaa andmete kohaselt on risk liiga väike selleks, et WestLB-st tulenev RSGV arvestusliku väärtuse võimalik halvenemine võiks hoiupangale ebasoodsat mõju avaldada. Esiteks hindasid sõltumatud eksperdid hiljuti WestLB seisundit ja korrigeerisid selle tulemusena tema arvestuslikku väärtust RSGV bilansis 31. detsembri 2009. aasta seisuga algselt […] miljardist eurost […] miljoni euroni alates 31. detsembrist 2009. Hoiupanga vahetu osalus WestLB-s on seega praegu ligikaudu […] eurot. Kuna hoiupank kannab WestLB riskide eest vastutust ainult oma osaluse tõttu RSGVs, on hoiupanga jaoks oluline üksnes RSGV tegelik väärtus. See ei olene siiski mitte ainult WestLB väärtusest, vaid ka muude tütarettevõtjate väärtusest ja RSGV investeeringutest. 2009. aasta lõpul tehtud RSGV muude tütarettevõtjate hindamisel ilmnes, et on olemas märkimisväärsed varjatud reservid, millest isegi halvima stsenaariumi korral piisaks WestLB nõutava võla täielikuks kustutamiseks.

(46)

Hoiupanga kohustuslik liikmemaks […], millest tuleks katta hiljuti loodud rämpspanga WestLB võimalik kahju, suureneb 25 aasta jooksul […] miljoni euroni. Nimetatud liikmemaks ei mõjuta siiski hoiupanga suutlikkust saavutada edaspidi seadusega ettenähtud kapitali suhtarve, sest see panus […] tuleb eranditult tasuda tulevikukasumist.

(47)

Saksamaa kinnitas, et hoiupank maksab osa saadud kapitalist tagasi varem kui on kapitaliinstrumentide puhul lepingus ette nähtud (vt I lisa punkt 27). Tagasimaksetega alustatakse 2011. aastal ja see toimub kahes järgus.

(48)

Esmalt saab sihtasutus […] esimese osana 150 miljonit eurot arendusühingu tagatiseta obligatsioonidest. Arendusühingu olukord tehingu ja eelkõige kõrge ostuhinna tõttu oluliselt ei parane, võrreldes sellega, kui ta kapitaliinstrumendi alles jätaks (21). Sihtasutus muudab siis tagatiseta obligatsioonid (praegu on need teise taseme omavahendid) esimese taseme kapitaliinstrumentideks. Mittekumulatiivsete kupongidega uue instrumendi puhul oleks tegemist teisejärguliste kohustustega, mille kehtivusaeg on vähemalt 30 aastat. See samm parandaks hoiupanga esimese taseme omavahendite suhtarvu [0,8–1,0] % võrra.

(49)

Esimese taseme omavahendite parem suhtarv on omakorda eelduseks järgmise sammu astumisel, mis seisneb selles, et 2011. aastal ostab hoiupank arendusühingult tagasi saadud tagatiseta obligatsioonide (nominaalväärtusega 150 miljonit eurot) teise osa. Mõlema sammu tulemusena vähenevad teise taseme omavahendid kokku [0,5–1,0] %. Järgmisena omandab RSGV või muu hoiupangasektori liige turuhinnaga (22) hoiupanga osalused kahes hoiupangaga seotud ettevõtjas, kelleks on […] ja […]. Mõlema ettevõtja vahetu osaluse müügi tulemusena väheneks hoiupanga bilansimaht taas [0,2–0,5] % võrra. Mõlema ettevõtja loovutamine on tihedalt seotud tagatiseta obligatsioonide teise osa tagasiostuga, kuna RSGV tahab mõlema äriühingu omandamise kulud katta tagatiseta obligatsioonide müügist saadud tuludest.

(50)

Tuleb meenutada, et komisjon algatas käesoleva juhtumi kohta 4. novembril 2009 ELi toimimise lepingu (23) artikli 107 lõike 3 kohaselt ametliku uurimismenetluse, et kontrollida kõnealuste rekapitaliseerimismeetmete kui ümberkorraldamisabi kokkusobivust siseturuga.

(51)

Lisaks sellele on komisjonil kahtlusi, kas tagatud on riigiabi eeskirjadega sätestatud kulude asjakohane jaotus ning kas ei kahjustata konkurentsi (vt algatamisotsuse punkt 50).

(52)

Kuna ei olnud võimalik tõestada, kas hoiupanga raskuste põhjuseks olid ammu enne kriisi tehtud investeerimisotsused või finantskriis ise, ei saa komisjon langetada otsust, kas rekapitaliseerimismeetmeid tuleb käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b või ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Komisjon otsustas õigusliku aluse tuvastamiseks kontrollida põhjalikult esitatud fakte ning sellest tulenevalt võtta vastav otsus vastu hiljem.

(53)

Komisjon märgib, et ei saanud muudelt huvitatud isikutelt märkusi kõnealuse rekapitaliseerimismeetmega seotud algatamisotsuse kohta.

(54)

Saksamaa kontrollis komisjoni 4. novembri 2009. aasta otsust menetluse algatamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel. Saksamaa Liitvabariik teatas komisjonile, et ta on endiselt arvamusel, et asjakohased rekapitaliseerimismeetmed, mis võeti hoiupanga kasuks passiivse osaluse ja tagatiseta obligatsioonide kujul, ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Saksamaa hinnangul on algatamisotsuses kirjeldatud meetmed (vt algatamisotsuse punktid 24–28) kooskõlas turumajanduslikult käituva investori põhimõttega.

(55)

Saksamaa vaidlustab komisjoni hinnangu, mille kohaselt oli hübriidinstrumentide turg rekapitaliseerimismeetmete võtmise ajal (st 2008. aasta lõpul ja 2009. aasta algul) täielikult kokku kuivanud, (24) samuti vaidlustab Saksamaa komisjoni järelduse, et seega ei oleks ükski turumajanduslikult käituv investor või omanik (isegi kõrgema hinna korral) investeerinud tollal sellisesse instrumenti (algatamisotsuse punkt 38). Saksamaa kinnitab, et see turuanalüüs ei kehtinud hoiupanga kohta, kes võis 2008. aasta viimase nelja kuu jooksul emiteerida teisejärgulisi kohustusi mitmesaja tuhande euro suuruste osadena ligikaudu [10–15] miljoni euro väärtuses ja 2009. aasta esimeses kvartalis ligikaudu [35–40] miljoni euro väärtuses.

(56)

Lisaks kinnitab Saksamaa, et ettevõtja Sparkasse KölnBonn rekapitaliseerimist finantseeriti mitte riigi ressurssidest, vaid arendusühingu kaudu.

(57)

Kui komisjon jääb siiski kindlaks oma esialgsele järeldusele, et hoiupanga rekapitaliseerimine kujutab endast riigiabi, siis on Saksamaa veendunud, et see on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv.

(58)

Saksamaa kinnitab, et ümberkorraldamiskava vastab kõikidele tingimustele, mida on nimetatud komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatises finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (25) (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”).

(59)

Saksamaa arvamuse kohaselt on ümberkorraldamiskava kaudu tagatud, et hoiupank taastab oma pikaajalise elujõulisuse, osaleb ümberkorraldamiskuludes piisava omapanusega ning et võimalikke abist tingitud konkurentsimoonutusi piiratakse põhjalike struktuurimeetmete ja ettekirjutustega.

(60)

Saksamaa kohustused on esitatud I, II ja III lisas ning need on selle otsuse lahutamatud osad. Nende kohustuste täitmise tagamiseks määratakse ametisse järelevalve eest vastutav usaldusisik. Järelevalve eest vastutava usaldusisiku nimetamise kord ja tema kohustused on kindlaks määratud II lisas. Lisaks sellele on Saksamaal kohustus korraldada loovutamine teatud ajavahemiku piires (I lisa punktid 10 ja 13). Kui ettenähtud ajakava ei järgita, siis määratakse ametisse loovutamise eest vastutav usaldusisik. Loovutamise eest vastutava usaldusisiku nimetamise kord ja tema kohustused on kindlaks määratud III lisas.

(61)

Komisjon peab kontrollima, kas asjaomaste meetmete puhul on tegemist riigiabiga. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(62)

Komisjon märkis algatamisotsuses (jaotis 5.1) esialgse järeldusena, et mõlemad hoiupanga abistamiseks võetud rekapitaliseerimismeetmed kujutavad endast riigiabi. Komisjon ei saa nõustuda Saksamaa väidetega, et meetmed ei kujutanud endast riigiabi, kuna mõlema instrumendi tingimused oleksid vastuvõetavad ka turumajanduslikult käituvale investorile. Kuigi mõlema instrumendi hüvitis võis olla kooskõlas võrreldavate instrumentide eest makstavate intressidega 2008. alguse seisuga, oli see käesoleval juhul hoiupanga vähesest kasumlikkusest tingitud kõrge riski tõttu liiga madal. Lisaks sellele oli hübriidkapitali turg rekapitaliseerimise ajal täielikult kokku kuivanud. Võttes arvesse raamtingimusi ja eriti turu olukorda, ei saanud komisjon seetõttu nõustuda Saksamaa hinnanguga, et turumajanduslikult käituv investor oleks sellise investeeringu teinud, seda isegi juhul, kui tingimused oleksid jäänud samaks.

(63)

Põhjalikust uuringust ei ilmnenud teavet, mis oleks seda arvamust muutnud. Hoiupanga 2008. aasta lõpul ja 2009. aasta esimeses kvartalis emiteeritud teisejärgulised kohustused ei tõesta osade väiksuse tõttu usaldusväärselt, et hübriidkapitaliinstrumentide turud oleksid tõesti toiminud. Mitmesaja tuhande euro väärtuses hübriidkapitali osadega seotud risk ei ole võrreldav 150 miljoni euro suuruse nominaalväärtusega instrumendi riskiga ning seda saavad eraturud hankida palju hõlpsamal viisil. Seetõttu jääb komisjon kindlaks oma arvamusele, et kõnealusel ajavahemikul ei oleks ükski turumajanduslikult käituv investor omandanud hübriidkapitali võlakirju, mille maht ja tunnused oleksid rekapitaliseerimismeetmetega võrreldes olnud hoiupanga kasuks.

(64)

Arendusühingus hoiupanga rekapitaliseerimiseks rakendatud vahendite liiki käsitlevas osas tuletab komisjon meelde, et juba eelnevatelgi juhtudel on otsustatud, et arendusühingu vahendite puhul on kas otseselt või kaudselt tegemist riigiasutuste kontrollitud vahenditega (26). Komisjoni arvates kehtib see ka arendusühingu kui RSGV sajaprotsendilise tütarettevõtja kohta. Seetõttu tuleb neid vahendeid käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kui riigi ressursse.

(65)

Eespool kirjeldatud põhjustel jääb komisjon kindlaks oma algatamisotsuses nimetatud esialgsele järeldusele, et hoiupanga kasuks võetud rekapitaliseerimismeetmed kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(66)

Lisaks tuleb tõdeda, et päästmisabi oli muutunud ümberkorraldamisabiks, mis annab tulevikus hoiupangale eelise. Need meetmed võimaldasid hoiupangal saada rahalisi vahendeid ajal, mil ta eelkõige finants- ja majanduskriisist tingituna ei olnud suuteline turul kapitali hankima. See tagab hoiupangale majandusliku eelise ja tugevdab tema positsiooni nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide konkurentide ees, kes ei saanud samasugust toetust. Seetõttu võivad need meetmed moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust.

(67)

Kapitalisüstide abielemendi suurus on 650 miljonit eurot, mis vastab 3,3 protsendile hoiupanga riskiga kaalutud varadest (2008. aasta lõpu seisuga).

(68)

4. novembri 2009. aasta algatamisotsuses ei olnud komisjon veel vastu võtnud rekapitaliseerimismeetmete hindamisel kohaldatavat õiguslikku alust käsitlevat otsust. Sel ajal käsutuses olnud info alusel tundusid hoiupanga raskuste peamisteks põhjusteks olevat ammu enne finantskriisi algust tehtud otsused investeerida piirkondlikesse arenduskavadesse. Kuna finantskriis nähtavasti suurendas hoiupanga rahalisi raskusi veelgi, ei välistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamist. Kuna rekapitaliseerimismeetmed võeti finantskriisi haripunktis, on muu hulgas komisjoni kogemusi makseraskustesse sattunud pankadega arvesse võttes võimalik kohaldada ka ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b.

(69)

Kui senistes lahendustes või otsustes võeti arvesse ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised”), (27) siis oma ümberkorraldamisteatise punktis 49 selgitas komisjon, et kõiki riigiabi juhtumeid, millest on komisjonile teatatud kuni 31. detsembrini 2010 (kaasa arvatud), hinnatakse ümberkorraldamisteatise ning mitte päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel.

(70)

Saksamaa pangandussektori püsivat ebastabiilsust silmas pidades jõuab komisjon järeldusele, et Saksamaa ühe suurima hoiupanga võimalikul likvideerimisel […] tõttu oleks olnud süsteemsed tagajärjed, mis oleks ohustanud Saksamaa finantsstabiilsust.

(71)

Seetõttu kohaldatakse hoiupanga rahalise toetamise (mis on vaadeldav finantsstabiilsust säilitava ümberkorraldamisabina) siseturuga kokkusobivuse hindamise õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b.

(72)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt peab abi saava ümberkorraldatava finantsasutuse ümberkorraldamiskavast esmalt nähtuma, et ta on võimeline oma pikaajalist elujõulisust taastama. Teiseks tuleb abi anda ainult vajalikus minimaalses ulatuses; lisaks peavad nii abi saav finantsasutus kui ka tema kapitali omanikud katma ümberkorraldamiskulud võimalikult suures ulatuses oma vahenditest. Kolmandaks tuleb ette näha meetmed, et piirata abi saava finantsasutuse turuvõimu kunstlikust toetamisest tingitud konkurentsimoonutusi ja tagada konkurentsivõimeline pangandussektor. Lisaks tuleb läbi mõelda järelevalve ja menetluse tehnilised küsimused.

(73)

Saksamaa esitas ümberkorraldamisteatise punktides 9–11 ettenähtu kohaselt kõikehõlmava ja üksikasjaliku ümberkorraldamiskava, mis sisaldab täielikku teavet hoiupanga ärimudeli kohta. Ümberkorraldamiskavas käsitletakse ka hoiupanga finantsraskuste põhjusi.

(74)

Ärimudeliga nähakse traditsioonilise piirkondliku jaehoiupanga puhul ette strateegiline suunamuutus, mille eesmärk on tegelda põhitegevusega. Hoiupank keskendub jaefinantsasutuse tavapärastele teenustele, mida vajavad traditsioonilised kliendisektorid Kölni-Bonni majanduspiirkonnas, st erakliendid, ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, väiksemad ärikliendid ja institutsioonilised kliendid. Seega koondab hoiupank tähelepanu oma põhikirjakohastele tegevusaladele ja põhipädevusele ning tõmbub tagasi finantsraskusi põhjustanud valdkondadest. Tulevikus loobub hoiupank igasugustest enda nimel tehtavatest kaubandustehingutest, loovutab põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjad ning ei investeeri enam SAA- ja ABS-portfellidesse. Komisjoni hinnangu kohaselt on hoiupanga uus ärimudel sidus ja pikaajaliselt jätkusuutlik.

(75)

Hoiupanga raskused tulenesid peamiselt kolmest tegevusalast: i) piirkondlikud arenduskavad, ii) investeeringud ABS- ja SAA-portfellidesse ning iii) hoiupanga osalus WestLB-s.

(76)

Hoiupank hakkas juba 2008. aastal loovutama või likvideerima põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjaid, kes osalesid piirkonna arendustegevuses. Nimetatud äritegevuste täielik lõpetamine on otstarbekas ja vajalik komisjoni osutatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks, kuna loovutamise järgselt on välistatud tütarettevõtjatega seotud edasiste kahjumite või riskide teke. Sellega seoses vabaneb kapital ja suureneb üldine juhtimissuutlikkus, mida on võimalik rakendada hoiupanga põhitegevuse arendamiseks. Loovutamiste tulemusel väheneb hoiupanga bilanss ligikaudu [180–230] miljoni euro võrra ([0–2] %) (28).

(77)

Kuna tütarettevõtjad, kes tuleb loovutada Kölni linnale, tegelevad oma äritehingutes eelkõige kinnisvaraarenduse ja kinnisvarateenuste osutamisega, leiab komisjon, et ei ole otstarbekas ega nõutav rakendada teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”) (29). Nende tütarettevõtjate arvestuslikku väärtust on viimastel aastatel turuväärtusega kohandamise eesmärgil juba tunduvalt madalamaks korrigeeritud. Seetõttu ei peaks tütarettevõtjate loovutamine hoiupangale suurt kahjumit tekitama. Lisaks on Saksamaal kohustus, et hoiupank müüb tütarettevõtjad sõltumatu eksperdi määratud turuväärtusega, millega tagatakse, et loovutamiseks ei vajata enam täiendavat riigiabi.

(78)

Hoiupanga teiseks finantsraskuste põhjuseks olid ABS- ja SAA-portfellid. Neid investeeringuid on juba märgatavalt vähendatud ning 2014. aastaks loobub hoiupank nendest portfellidest täielikult. Kuna investeeringud ei vasta enam hoiupanga uuele ärimudelile, on sellest portfellist loobumine vajalik samm hoiupanga uue strateegia elluviimisel. Kuna ABS- ja SAA-portfellides säilinud varade tegelik arvestuslik väärtus vastab kokkuvõttes nende turuväärtusele, siis on portfellide jääkrisk piiratud ning see ei mõjuta hoiupanga elujõulisust.

(79)

Lisaks on hoiupanga ülejäänud risk seoses tema […] miljoni euro suuruse kahju põhjustanud osalusega WestLB-s piiratud ning see on tagatud RSGV investeerimisportfelli varjatud reservidega. Kuna hoiupank hakkab […] sissemakseid tegema ainult tulevastest puhaskasumitest, ei ohusta see sissemaksekohustus hoiupanga pikaajalist elujõulisust. Lisaks on komisjoni arvates positiivne, et sissemakseid […] lubatakse teha alles siis, kui riigi kapital on rekapitaliseerimistingimustele vastavalt hüvitatud.

(80)

Komisjon märgib, et hoiupanga juhtimise kitsaskohtadega on juba tegeldud sihipäraste parandusmeetmete raames ning nendega tegeldakse ka edaspidi. Pärast 2005. aastal toimunud ettevõtjate Stadtsparkasse Köln ja Sparkasse Bonn ühinemist tehtud aktsionäride struktuurimuudatus ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletusnõue on tõenduseks sellest, et omanike poliitilisi huve ei eelistata hoiupanga majandushuvidele. Tippjuhtkonna usaldusväärsust on võimalik parandada, tehes seda hoiupanga juhtorganite koosseisu ja liikmete arvu ning otsustamiskorra muudatuste kaudu. Tugevamalt liidetud ühine vastutus ja [väliste …] ning hoiupanga juhtorganite mittepoliitikutest liikmete suurem osakaal muudavad otsustamisprotsessi läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Need meetmed koos aktsionäride struktuuris tehtavate muudatustega aitavad lahendada hoiupanga raskuste põhjusi, kahandades seega riski, et hoiupank osaleb taas poliitikapõhistes projektides, mis on vastuolus hoiupanga majanduslike huvidega. Tundub ka, et kehtiv hoiupangaseadus tagab piisavalt hoiupanga juhatuse sõltumatuse. Võetud meetmete tõhusust kinnitavad hoiupanga esitatud tõendid selle kohta, et pank ei ole alates 2004. aastast osalenud uutes poliitikapõhistes projektides. Kokkuvõttes on uus ettevõtte üldjuhtimise koodeks kooskõlas võrreldavatel juhtudel saavutatud tulemustega (30). Seetõttu võib hoiupanga ettevõtte üldjuhtimise koodeksisse tehtud ja selles tagatud muudatusi pidada sobivaks ja piisavaks panuseks hoiupanga pikaajalise elujõu taastamisel.

(81)

Komisjoni arvates vastab hoiupanga ümberkorraldamiskava ümberkorraldamisteatise punktide 9 ja 12 kuni 15 tingimustele. Nii näiteks peab kavast nähtuma, kuidas finantsasutus suudab ilma riigiabita võimalikult kiiresti taastada oma pikaajalise elujõulisuse. Peale selle peab finantsasutus majandustegevusega tagama omakapitali piisava tootluse, kandes samaaegselt kõik tavapärase äritegevusega seotud kulud ja täites vastavad seadusega ettenähtud kriteeriumid.

(82)

Hoiupank on esitanud aastateks 2008–2014 finantsprognoosid koos andmetega oma tulude, kulude, väärtuse languste, kasumite ja kapitalipositsioonide kohta. Komisjoni arvates on tavapäraste turutingimuste prognooside aluseks realistlikud makromajanduslikud prognoosid. Hoiupank lähtub sellest, et alates 2010. aastast hakkab ta kasumit saama ja parandab siis kogu ümberkorraldamisperioodi jooksul pidevalt oma aastatulemusi. Prognooside kohaselt on 2014. aastal oodatav omakapitali tootlus ligikaudu [9–10] %, mis on tavapärastes turutingimustes jaefinantsasutusele sobiv tulemus. Lisaks sellele hakkab hoiupank alates 2013. aastast abimeetmete eest täiel määral hüvitist maksma. Hoiupanga kapitali suhtarvud on endiselt seadusega ettenähtud miinimumnõuetest märgatavalt suuremad; 2014. aastaks kavandatakse esimese taseme omavahendite suhtarvuks [8–9] % (vrd 6,1 protsendiga 2009. aastal).

(83)

Lisaks on hoiupank tõestanud oma toimetulekut halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral. Halvenenud turutingimuste stsenaariumi aluseks võetud prognoosid olid asjakohased. Kuna stressitestist nähtus, et hoiupanga tulemused on seadusega ettenähtud kapitali suhtarvudest suuremad, siis järelikult täidab pank ka ümberkorraldamisteatise punkti 13 tingimused. Lisaks selgus tundlikkusanalüüsist, et hoiupank suudaks tulevikus taluda intressimäärade võimalikku märgatavat muutust.

(84)

Lisaks sellele esitas hoiupank riiklike kapitalisüstide kohta osade kaupa toimuva ennetähtaegse tagasimakse kava. Selline tagasimakse peaks olema võimalik ilma hoiupanga kapitalibaasi kasutamata, sest hoiupanga kapitali suhtarvu kavandatakse 2010. aastaks [6–7] % ja seejärel tavapäraste turutingimuste stsenaariumi kohaselt isegi sellest kõrgemana. Ka halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral peaks suhtarv seadusega ettenähtud miinimumnõuetest suurem olema. Ennetähtaegseks osade kaupa toimuvaks tagasimakseks ei vaja hoiupank ega ükski teine tehingus osalev ettevõtja täiendavat toetust. Esiteks, arendusühingu olukord ei oleks sellest parem, kui tagatiseta obligatsioonide 1. osa ostuhinnaks kujuneb 150 miljonit eurot, mis üldjoontes vastab rahavoole, mille arendusühing saaks, kui ta kapitaliinstrumendi säilitaks. Teiseks, rahaülekanne toimub kahe avalik-õigusliku asutuse vahel. Kuna esimese taseme omavahenditeks muudetav instrument liigitati juba riigiabiks ja hoiupank hakkab peale selle muutmist maksma sihtasutusele sama kõrget hüvitist, ei kaasne komisjoni arvates muutmisega enam mingisugust täiendavat abi. Viimasena märkigem, et hoiupanga 150 miljoni euro suuruse teise osa tagasiostmine vastab põhijoontes samuti rahavoole, mille arendusühing saaks, kui ta selle instrumendi säilitaks.

(85)

Seega jõuab komisjon otsusele, et hoiupanga esitatud ümberkorraldamiskava vastab ümberkorraldamisteatises esitatud pikaajalise elujõulisuse taastamist käsitlevatele kriteeriumidele, olles seega leidnud lahenduse konkurentsiprobleemidele, millele komisjon algatamisotsuses osutas.

(86)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt peaksid finantsasutused ja nende kapitali omanikud katma ümberkorraldamiskulud võimalikult suures ulatuses omavahenditest, millega tagatakse, et abi piirdub ainult vajaliku miinimumiga. Näiteks võib see hõlmata ka finantsasutuse vara müüki. Samuti peaksid kapitali omanikud võimalust mööda finantsasutuse kahjusid ennetama. Hoiupanga võetud kohustustega tagatakse omavahendite kasutamine, samuti see, et hoiupanga hübriidkapitali haldavad erainvestorid annavad ümberkorraldamisse oma panuse.

(87)

Ümberkorraldamiskava kohaselt ei saa abi ületada elujõulisuse taastamisega seotud kulusid. Osutatud abiga tuleb tagada, et hoiupangal oleksid tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral vajalikud kapitalipuhvrid ja et halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral oleksid täidetud seadusega ettenähtud omakapitali nõuded.

(88)

Tuleb tagada, et hoiupank võtab meetmeid kulude vähendamiseks ja selle kaudu tekkivad sisevahendid lisab pank ümberkorraldamiskulude katteks. Nende meetmete abil vähenevad aastas tehtavad kulutused ümberkorralduste ajavahemiku lõpuks [25–35] miljoni euro võrra (ligikaudu [5–8] % 2009. aasta kogukuludest).

(89)

Lisaks sellele saadakse põhitegevusega mitteseotud tulusate tütarettevõtjate loovutamisest sissetulekut, mida võib kasutada ümberkorraldamise finantseerimiseks.

(90)

Hoiupank võib hübriidinstrumentide kupongide teenindamise katkestada või edasi lükata, kui see on mõnel aastal kasulik. Kuid ka hübriidinstrumentide omanikud püüavad hoiupanga kahjusid ära hoida, kuna hoiupanga kahjudes osalemisest tulenevalt vähendatakse hübriidkapitali nimiväärtust või lõpetatakse kupongimaksed. Komisjoni arvates tuleb hübriidkapitali erainvestoritelt nõuda võimalikult suurt kulude hüvitust, sellega täidetakse ümberkorraldamisteatise nõuded, mis käsitlevad erainvestorite panust ümberkorraldamises.

(91)

Ümberkorraldamisteatise punkti 24 kohaselt võib asjakohane kulude jagamine toimuda ka riigitoetuse sobiva hüvitamise teel. Komisjoni arvates on rekapitaliseerimismeetmete raames kindlaksmääratud hüvitis koos muude eelnevalt kirjeldatud kulude jagamise meetmetega küllaldane. Oodatavad kasumid asetavad hoiupanga olukorda, kus riigi eraldatud kapital tuleb vastavalt rekapitaliseerimisel kehtivatele määrustele hüvitada ja määratud kupongid tuleb teenindada, nimelt alates 2011. aastast tagatiseta obligatsioonide ning alates 2013. aastast passiivse osaluse eest pärast instrumentide nominaalkapitali täiendamist. Riigilt saadud tagatiseta obligatsioonide intressid kumuleeruvad [2–6] aasta jooksul ning kahjumi katmisest vähenenud mõlema rekapitaliseerimisinstrumendi kapitali suurendatakse. Finantsprognooside tavapäraste turutingimuste stsenaariumi kohaselt saab riik tagatiseta obligatsioonide eest maksmata intressid ja mõlema instrumendi vähendatud nimisumma hiljem jälle tagasi.

(92)

Seetõttu ollakse arvamusel, et Saksamaa esitatud ümberkorraldamiskava näeb ümberkorraldamiseks ette piisava omapanuse ning seega on algatamisotsuses tõstatatud konkurentsiprobleemidega seotud kahtlused kõrvaldatud.

(93)

Ümberkorraldamiskavas peavad ümberkorraldamisteatise kohaselt sisalduma konkurentsimoonutuste piiramise ja konkurentsivõimelise finantssektori tagamise meetmed. Lisaks sellele peab kava käsitlema moraalse ohu probleemi ja tagama, et riigiabi ei kasutataks konkurentsivastase käitumise finantseerimiseks.

(94)

Meetmepaketis on moraalse ohu probleem leidnud piisavalt tähelepanu. Hoiupank on kohustunud arvukalt loovutama põhitegevusega mitteseotud tulusaid ettevõtjaid. Siia kuuluvad osalused järgmistes suurtes hoiupanga […]: […], […], RW Holding AG, S ProFinanz Versicherungsmakler GmbH, Schufa Holding AG ja Neue Leben Pensionsverwaltung AG.

(95)

Saksamaa esitas kavandatud loovutamiste üksikasjaliku ajakava ning kohustus nimetama ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku, kes peab tagama kohustuste tähtaegse täitmise. Ettenähtud ajakava eiramisel nimetatakse ametisse loovutamise eest vastutav usaldusisik.

(96)

Hoiupanga ümberkorraldamise raames tuleb tema esindatust teatavates kliendisektorites vähendada. Kavandatud meetmete kaudu omandavad konkurendid juurdepääsu mõnedele hoiupanga suurtele äriklientidele ja institutsioonilistele klientidele. Kuna tegemist on peamiselt suurettevõtjatega, kellel üldiselt on olemas juurdepääs kapitaliturgudele, peab komisjon meetme negatiivset mõju reaalmajandusele ebaoluliseks.

(97)

Edaspidi vähendab hoiupank ümberkorraldamismeetmete käigus konkreetselt oma bilansisummat riskiga kaalutud põhivarast [15–20] protsendi võrra ([15–20] % bilansisummast) ning [10–15] protsendi võrra edaspidist kasvu arvestades (5 % bilansisummast). Selline vähendamine tuleb saavutada peamiselt SAA- ja ABS-investeeringutest väljumisega, enda nimel kauplemise lõpetamisega ([6–8] % riskiga kaalutud põhivarast, [6–8] % bilansist) ning suurkrediitide kärpimise ja institutsiooniliste klientide krediidiliinide vähendamisega ([5–7] % riskiga kaalutud põhivarast, [5–7] % bilansist).

(98)

Kõnealuseid meetmeid võib hinnata piisavaks, kui võtta arvesse hoiupangale antud riigiabi mahtu (3,3 % riskiga kaalutud põhivarast) ning pidades silmas hoiupanga suuruse ja äritegevuse ulatuse vähendamist. Hoiupanga tegevus piirdub nüüd ainult Kölni-Bonni majanduspiirkonnaga, kus talle kuulub oluline ([18–23] – [30–35] % olenevalt tootest), kuid mitte valitsev turuosa. Oma põhitegevuse sektorites ei ole hoiupank enam madalaima hinna pakkujaks. Täiendavad meetmed eesmärgiga vähendada veelgi hoiupanga turuosa tema eraklientidega seotud tegevusvaldkonnas, ei ole alljärgnevalt nimetatud põhjustel enam otstarbekad. Hoiupanga raskuste põhjuseks ei olnud tema põhitegevus. Lisaks tõendas Saksamaa piisavalt, et selliste täiendavate meetmete võtmine oleks raske ning seotud põhjendamatult suurte kuludega; see mõjutaks negatiivselt hoiupanga aluseks olevat kasumlikkust ning ohustaks tema pikaajalist elujõulisust. Edaspidi avaldaksid sellised meetmed hoiupanga tegevuse põhivaldkondadele, keskmise suurusega ettevõtjate ja eraklientide sektorile, mis ei olnud hoiupanga raskuste põhjustajaks, negatiivset mõju. Nende kliendigruppide alternatiivsete rahastamisvõimaluste vähesust ja oma varasemaid reaalmajandusele laenude andmise säilitamiseks tehtud otsuseid arvestades leiab komisjon, et hoiupanga äritegevuse lisapiirangud mõjutaksid tema tegevuse põhivaldkonda ning kahjustaksid nii hoiupanka kui ka tema teenindatavaid turge.

(99)

Komisjon võtab teadmiseks ka hoiupanga ja Saksamaa esitatud lubadused. Need lubadused hõlmavad hinnadikteerimise keeldu ning keeldu teha reklaami riikliku toetuse abil, st hoiupank ei saa rakendada riigiabi konkurentsivastase turukäitumise rahastamiseks. Kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 40 tagab omandamise keeld, et riigiabi ei kasutata konkurentide ülevõtmiseks.

(100)

Sellest tuleb järeldada, et hoiupanga esitatud meetmete liik ja ulatus on sobiv ja piisav võimalike konkurentsimoonutustega toimetulekuks. Seega täidab hoiupanga ümberkorraldamiskava ümberkorraldamisteatises sisalduvaid ja elujõulisust, kulude jagamist ning konkurentsimoonutuste leevendamise meetmeid käsitlevaid eeskirju ning kõrvaldab algatamisotsuses esitatud kahtlused.

(101)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise jaotisele 5 tuleb korrapäraselt esitada aruandeid, mille põhjal komisjon kontrollib ümberkorraldamiskava plaanipärast rakendamist. Saksamaa nimetas ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku, kes esitab järelevalve aruande iga kuue kuu järel. Esimese aruande tähtaeg on veebruaris 2011. Komisjoni arvates on sellega tagatud ümberkorraldamiskava elluviimise reeglipärane järelevalve.

(102)

Käesoleva otsuse jaotises 4 kirjeldatud ümberkorraldamiskava on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b.

(103)

Ümberkorraldamismeetmed sobivad hoiupanga pikaajalise elujõulisuse taastamiseks, on piisavad kulude jagamise seisukohast ning tasakaalustavad asjaoludele vastavalt ja proportsionaalselt riigiabi meetmetest tulenevaid konkurentsi moonutavaid mõjusid. Seetõttu vastab esitatud ümberkorraldamiskava komisjoni arvates ümberkorraldamisteatise kriteeriumidele ja ümberkorraldamismeetmeid võib pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks. Sellest tulenevalt võib kapitalisüstid kooskõlas ümberkorraldamiskavaga heaks kiita,