European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2024/7056

4.12.2024

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon - Linnade ja piirkondade olukord ELis ning poliitilised suunised Euroopa Komisjonile aastateks2024-2029

(C/2024/7056)

VÕTTES ARVESSE:

—

dokumenti „ELi 2024. aasta aruanne piirkondade ja linnade olukorra kohta“, mis annab Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitilistele otsustajatele teavet ja olulisi soovitusi kõige pakilisemate probleemide kohta, millega tuleb ELi ametiajal 2024–2029 tegeleda;

—

Monsi deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa piirkondade ja linnade 10. tippkohtumisel 19. märtsil 2024 – „Piirkonnad ja linnad suudavad saavutada Euroopa jaoks tugevama, õiglasema ja vastupanuvõimelisema tuleviku“;

—

6.–9. juunil 2024 toimunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi;

—

Euroopa Ülemkogus 27. juunil 2024 vastu võetud strateegilist tegevuskava 2024;

—

Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi 18. juulil 2024 esitatud poliitilisi suuniseid aastateks 2024–2029;

—

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee 4. aprilli 2024. aasta uuendatud koostööprotokolli ja eelkõige selle artiklit 3, milles sätestatakse, et komitee annab oma peamisi seisukohti väljendava resolutsiooni kaudu panuse Euroopa Komisjoni järgmise aasta tööprogrammi;

VÕTTES ARVESSE, et ELi 2024. aasta aruandes piirkondade ja linnade olukorra kohta rõhutatakse järgmisi põhielemente:

—

kodanike usaldus piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vastu jõudis 2024. aastal kõrgeimale tasemele – 60 %. See on kõigi valitsustasandite seas kõrgeim;

—

piirkonnad ja linnad vastutavad kuni 70 % ELi õigusaktide rakendamise eest, teostavad 50 % avaliku sektori investeeringutest ja teevad 30 % avaliku sektori kulutustest. Piirkonnad ja linnad viivad ühtlasi ellu kuni 70 % kliimamuutuste leevendamise meetmetest ja 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmetest;

—

kliimamuutuste mõju on asümmeetriline: kliimamuutustega kohanemise kulud kasvavad 120 miljardi euroni, kui temperatuur tõuseb 2o C, ja 200 miljardi euroni aastas, kui temperatuur tõuseb 3–4o C 70 % ELi elanikkonnast elab hooajalise ja 30 % püsiva veestressi all kannatavates piirkondades;

—

Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks on vaja täiendavalt investeerida 130 miljardit eurot aastas keskkonnakaitsesse ja 350 miljardit eurot aastas, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 %. Energiamahukate tööstusharudega piirkonnad vajavad suuri investeeringuid, et vähendada rasketööstuse kasvuhoonegaaside heidet, mis moodustab 45 % koguheitest, ja vähendada energiakulusid;

—

nagu rõhutatakse Mario Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta, on vaja uuenduslikke investeeringuid – sealhulgas sellistesse avalikesse teenustesse nagu haridus, tervishoid, elamumajandus ja sotsiaalteenused – ning institutsioonilisi reforme, et saavutada Euroopa puhta tööstuse kokkuleppe raames konkurentsivõimeline tööstus ja kvaliteetsed töökohad;

—

demograafilised muutused seavad kahtluse alla ELi sotsiaal-majandusliku struktuuri vastupanuvõime, kuna prognooside kohaselt on Euroopa piirkondades 2040. aastal võrreldes 2023. aastaga 17 miljonit tööealist inimest vähem. Talentide ligimeelitamine ja hoidmine muutub paljudes piirkondades üha raskemaks;

—

maapiirkonnad kannatavad eriti rängalt, sest maaelanikkond väheneb igal aastal ligikaudu miljoni inimese võrra ja iga päev lõpetab tegevuse umbes 800 põllumajandusettevõtet, millega kaasneb maa kasutamata jätmine ja tulekahjude ohu suurenemine;

—

ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mis moodustab 13 % ELi valitsemissektori koguinvesteeringutest. Praeguste programmidega on ette nähtud sektorite lõikes ligi 378 miljardi euro ulatuses investeeringuid, sealhulgas ettevõtluse toetamiseks, töökohtade loomiseks ja energiatõhususe parandamiseks. See peaks võimaldama luua 1,3 miljonit töökohta ja suurendada ELi SKPd 0,5 %;

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE (RK) (edaspidi „komitee“),

Euroopa kestlik jõukus ja konkurentsivõime

1.

nõustub, et parem õigusloome on oluline ELi konkurentsivõime ja jõukuse suurendamiseks. Komitee rõhutab, et aktiivne subsidiaarsus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik kaasamine tagavad vajaliku demokraatliku esindatuse ja kogemused ELi õigusraamistiku parandamiseks;

2.

toetab Draghi Euroopa konkurentsivõime tuleviku aruandes esitatud ettepanekuid kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet nutikalt ja aktiivselt, st vähendada teatavates valdkondades ELi ettevõtete ja avaliku sektori asutuste regulatiivset koormust ning tugevdada teistes valdkondades ELi tasandi juhtimist. Selleks tuleb tugevdada ka haldussuutlikkust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

3.

on seisukohal, et asjakohase aktiivse subsidiaarsuse huvides tuleks Euroopa Liidu õigusaktide analüüsimisel territoriaalse mõju hindamise raames süstemaatiliselt hinnata mõju ELi toimimise lepingu artikliga 174 hõlmatud territooriumidele;

4.

nõuab, et uues institutsioonidevahelises õigusaktide lihtsustamise ja parema õigusloome kokkuleppes võetaks sellistes tundlikes valdkondades nagu ühine põllumajanduspoliitika arvesse ELi regulatiivse protsessi ja juhtimise mitmetasandilist olemust. Komitee soovib aktiivselt osaleda uue lepingu üle peetavates läbirääkimistes ja lepingu rakendamises;

5.

kutsub üles oluliselt parandama äritegevuse tingimusi ELis. Konkurentsivõime kontrolli ja VKE-testide kasutamine võib aidata VKEde regulatiivset koormust vähendada;

6.

on seisukohal, et piirkondadel peaks olema suurem roll ELi digiülemineku poliitika rakendamisel. Piirkondlikele omavalitsustele tuleks anda parem juurdepääs otsustusprotsessidele digitaristu projektide puhul. See võimaldaks neil kohandada poliitikat kohalike vajadustega ning tagada õiglane digiüleminek linna- ja maapiirkondades;

7.

toetab kindlalt eesmärki suurendada investeeringuid rohe- ja digipöörde rahastamiseks ning rohe- ja digipöörde tagajärjel tekkivate tööturu ja oskuste vajaduste rahuldamiseks. Komitee on veendunud, et erasektori vahendite parem kasutamine on vajalik;

8.

rõhutab, et on oluline säilitada Euroopa rohelise kokkuleppe kaugeleulatuvad eesmärgid, ja toonitab, et see peab käima käsikäes majandusliku konkurentsivõimega. Komitee toetab puhtale, usaldusväärsele ja taskukohasele energiale ülemineku kiirendamist, sealhulgas luues piirkondlikud ja kohalikud ühtsed kontaktpunktid, et aidata kodumajapidamisi, põllumajandusettevõtteid ja VKEsid üleminekul. Lisaks peaks piirkondlikel omavalitsustel olema suurem otsustuspädevus ja juurdepääs taastuvenergiaprojektide otsesele rahastamisele, et tagada projektide kohandamine kohalikul tasandil vastavalt konkreetsetele territoriaalsetele vajadustele. Paindlik õigusraamistik võimaldaks piirkondadel paremini juhtida rohepööret;

9.

tuletab ELi juhtidele meelde, et piirkonnad ja linnad saavad jõudsalt areneda ainult tänu hästi toimivale ühtsele turule, mis tagab innovatsiooni jaoks vajaliku ausa konkurentsi. See sõltub ka täielikust liikumisvabadusest sisepiirideta Schengeni alal. Komitee julgustab uut Euroopa Komisjoni tuginema Enrico Letta ja Mario Draghi hiljutistele aruannetele ning tegema ettepanekuid meetmete kohta, mis süvendavad ühtset turgu ja tugevdavad seeläbi ELi konkurentsivõimet rohe- ja digipöörde kontekstis, tagades õiglase ülemineku kõigi ELi piirkondade jaoks;

10.

juhib tähelepanu sellele, et piiriülese liikumise, teenuste ja taristuprojektide toetamine ühtsel turul on majanduskasvu ja konkurentsivõime nurgakivi, mis tähendab ka vajadust suurendada tulevikus Euroopa territoriaalse koostöö eelarvet. Eelkõige tuleks esmatähtsaks pidada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) oluliste koridoride ja projektide lõpuleviimist. Need on otsustava tähtsusega piirkondade majandusarengu ja rohepöörde saavutamiseks;

11.

väljendab heameelt ringmajanduse õigusakti väljakuulutamise üle. Kõnealuse õigusakti eesmärk on luua nõudlus teiseste kriitiliste toorainete järele ja ühtne jäätmeturg. Komitee nõuab piirkondade ja linnade täielikku kaasamist, eelkõige riigihangete kaudu ning piirkondade ja linnade rolli kaudu jäätmetekke vähendamises, jäätmekäitluses, kohalike ettevõtete mõjuvõimu suurendamises ja käitumisharjumuste muutmise edendamises;

12.

nõuab Euroopa terviseliidu loomise kiiret lõpuleviimist, et edendada piiriülest tervishoiualast koostööd. Komitee kordab oma nõudmist viia läbi tervishoiusüsteemide stressitestid, sealhulgas koostada piiriüleste piirkondade valmisoleku- ja ennetuskava;

13.

nõuab täielikult integreeritud ja omavahel ühendatud Euroopa energialiidu loomist, et parandada ELi juurdepääsu puhtale, usaldusväärsele ja taskukohasele energiale, vähendada energiatarbimist, vastata paremini kohalikele vajadustele ning tagada kodanikele ja ettevõtjatele taskukohased hinnad;

14.

rõhutab vajadust hõlbustada piiriüleste avalike teenuste rakendamist ja kasvu sellistes olulistes valdkondades nagu koostalitlusvõime ja elektroonilised dokumenditeenused, samuti piirkondadevaheline koostöö, võrdlev õppimine ja andmevahetus e-valitsuse jaoks;

15.

toetab Euroopa Komisjoni keskendumist turvalisele ja usaldusväärsele tehisintellektile, mis põhineb selgel eetikanõuete raamistikul, ning nõuab linnade ja piirkondade täielikku kaasamist selle rakendamisse. Komitee rõhutab vajadust tegeleda võimaliku nn tehisintellekti lõhe tagajärgedega;

Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika

16.

toetab Euroopa kaitsevaldkonna ühtse turu loomist, kuna kaitsetööstusel on oluline roll teatavate Euroopa piirkondade majandusarengus;

17.

juhib tähelepanu sellele, et vastupidav transporditaristu on julgeoleku ja kaitse jaoks hädavajalik. Komitee hinnangul tuleb pakkuda kindlat poliitilist ja rahalist tuge puuduvate piiriüleste ühenduste loomiseks Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et võimaldada ka üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kahesugust kasutust, st nii tsiviil- kui sõjalistel eesmärkidel;

18.

toetab Euroopa sisejulgeoleku strateegia ettepanekut. Komitee rõhutab, et piirkonnad ja linnad on peamised osalejad, kes seovad ELi õigusaktid kohaliku ja riikliku julgeolekupoliitikaga, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse, uimasti- ja inimkaubanduse ning muude julgeolekuohtude vastu võitlemise meetmetega;

Inimeste toetamine ja sotsiaal-majandusliku mudeli tugevdamine

19.

on veendunud, et 2027. aasta järgne tugevdatud ja täiustatud ühtekuuluvuspoliitika, mis toob kasu kõigile piirkondadele, on oluline element, mis aitab Euroopa linnadel ja piirkondadel tulla toime rohe- ja digipöörde ning demograafiliste muutustega, jätmata kedagi kõrvale ja tagades ELi konkurentsivõime;

20.

nõuab lihtsamat, sihipärasemat ja nähtavamat ühtekuuluvuspoliitikat ning lükkab kindlalt tagasi kõik katsed seda tsentraliseerida. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine poliitika kujundamises ja rakendamises on möödapääsmatult vajalik sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks. Seepärast peavad 2027. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat suunama väljakujunenud põhimõtted: eelarve jagatud täitmine, mitmetasandiline valitsemine, partnerlus ja piirkondlik või kohapõhine lähenemisviis;

21.

nõuab, et õiglase ülemineku fondi eesmärke järgitaks ka tulevases ühtekuuluvuspoliitikas 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames. Komitee märgib, et õiglase ülemineku edu eeldab territoriaalselt tundlikku lähenemisviisi, mis põhineb partnerlusel ja milles võetakse nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke tööstusökosüsteeme;

22.

rõhutab, et ELi majanduse jaoks on väga oluline autotööstus, mis annab tööd 13,8 miljonile eurooplasele ja moodustab 7 % ELi SKPst. Komitee nõuab terviklikku strateegiat autotööstuse piirkondade, samuti söekaevanduspiirkondade ning muudest energiamahukatest sektoritest sõltuvate piirkondade õiglaseks ja kestlikuks üleminekuks. Nende piirkondade ümberkujundamine sõltub jätkuvalt ELi toetusest. Tuleb märkida, et mitmesugused tootmis- ja turupõhised probleemid võivad raskendada Euroopa autotootjatel saavutada oma sõidukipargi jaoks rangemaid, 2026. aastal jõustuvaid CO2 heite sihttasemeid. Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kaaluks järkjärgulisemat lähenemisviisi ja asjaomaste õigusaktide varasemat läbivaatamist veel 2025. aastal, et anda Euroopa autotootjatele piisavalt aega kohanemiseks. Samas toonitab komitee kestliku transporditaristu tähtsust ja toetab kliimasõbraliku liikuvuse üldist tugevdamist;

23.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakuvad sageli peamisi liikuvus- ja transporditeenuseid, et ühendada kõik territooriumid, tagades linna-, ääre- ja maapiirkondadele võrdse juurdepääsu ühtsele turule ning pakkudes taskukohaseid ja kestlikke liikuvuslahendusi;

24.

rõhutab, et turismisektor on oluline osa Euroopa Liidu majandustegevusest, moodustab 10 % liidu SKP-st ja mõjutab märkimisväärselt majanduskasvu, tööhõivet ja ühiskondlikku arengut. Turismisektor peab minema üle kestlikumatele tavadele. Selleks vajab ta toetavat Euroopa Liidu strateegiat;

25.

võtab teadmiseks uuendatud poliitilise pühendumuse Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja võrdõiguslikkuse edendamisele, samuti lubaduse töötada eluasemete energiatõhususe ja taskukohasuse nimel taskukohaste energiahindade tegevuskava ning kavandatud taskukohase ja kestliku eluaseme Euroopa investeerimiskava kaudu;

26.

rõhutab, et demograafiliste muutustega, rahvastikukao, ülerahvastatuse, vananemise ja ajude äravooluga tuleb tegeleda sellise avaliku poliitika kaudu, mis toetab nn õigust paigale jääda, hoides talente ja meelitades ligi kvalifitseeritud töötajaid. Komitee toetab algatusi, mille eesmärk on tõhustada seadusliku rände võimalusi kui üht vastust oskuste vajadustele kohalikes kogukondades. Komitee nõuab üksikasjalikke ja terviklikke strateegiaid ning piisavaid vahendeid rändajate kaasamiseks ja integreerimiseks Euroopa ühiskonda;

27.

nõuab suuremat toetust kodanike digioskuste arendamisele ning rahalist toetust linnadele ja piirkondadele avalike teenuste digiteerimiseks, et säilitada kodanike võrdne juurdepääs uutele majandusarengu ja sotsiaalse kaasatuse vahenditele;

28.

nõuab, et lihtsustataks ELi hoonete energiatõhusaks renoveerimise toetuse taotlemise haldusmenetlusi. See aitab tagada eluasemete taskukohasuse ja kestlikkuse;

Elukvaliteedi säilitamine: toiduga kindlustatus, vesi ja loodus

29.

juhib tähelepanu sellele, et linnad ja piirkonnad on olulised partnerid tervislike ja kestlike toidusüsteemide edendamisel, ning kordab oma nõudmist avaldada viivitamata kestlike toidusüsteemide raamõigusakt;

30.

väljendab heameelt võetud kohustuse üle toetada põllumajanduslikke pereettevõtteid ja põlvkondade vahetumist, premeerida põllumajandustootjaid elurikkuse ja looduslike ökosüsteemide säilitamise eest, tugevdada põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja kaitsta neid ebaausate kaubandustavade eest. Põllumajandustootjate õiglane sissetulek on ülioluline, et aeglustada maapiirkondade rahvastikukadu ja maa hülgamist, tagada elujõulised ja atraktiivsed maapiirkonnad ning saavutada tegevuskava 2030 eesmärgid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata põllumajanduspiirkondadele, mis seisavad silmitsi ainulaadsete probleemidega veepuuduse ja kliimamuutuste tõttu. Sellega seoses tuleks sihtotstarbeliselt toetada teadusuuringuid põuakindlate põllukultuuride ja tõhusate niisutustehnoloogiate valdkonnas;

31.

on seisukohal, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarveid tuleks järgmises finantsraamistikus suurendada ning see peaks toimuma ELi põllumajanduspoliitika tulevase reformi raames. Samuti oleks vaja kaotada sotsiaalne tingimuslikkus ÜPP toetustest, vähendada ja lihtsustada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kaotada ökokavad, mis moodustavad 23 % ÜPP I samba vahenditest, lisades selle summa otsetoetuste hulka ilma täiendavate nõueteta nende saamiseks;

32.

nõuab, et piirkondadel oleks suurem roll tulevase ühise põllumajanduspoliitika juhtimisel vastavalt konkreetsetele territoriaalsetele ja valdkondlikele iseärasustele, et kehtestada kohandatud poliitikameetmed ja toetused konkreetsetele piirkondadele;

33.

pooldab väljakuulutatud kalanduse ja ookeanide pakti kasutamist, et parandada ühise kalanduspoliitika rakendamist ning kaasata piirkondi paremini mereressursside, kalanduse ja vesiviljeluse säilitamisse ja majandamisse;

34.

rõhutab sinise majanduse rolli kliimamuutuste, süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõimega seotud probleemide lahendamisel ning väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle koostada meretööstuse strateegia ja ELi sadamate strateegia;

35.

peab tervitatavaks väljakuulutatud Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegiat ning palub suuremat toetust piirkondadele ja linnadele veepuudusega võitlemisel, veejulgeoleku tagamisel, kahjulike üleujutustega tegelemisel ning loodusliku veeringluse taastamisel kooskõlas kohaliku geograafia, kliima ja sotsiaal-majandusliku struktuuriga;

36.

nõuab haavatavuse tulemustabeli lisamist tulevasse ühtekuuluvuspoliitikasse, kuna piirkondadel on asümmeetrilised kohanemisvajadused seoses kliimamuutuste mõjuga loodusvaradele ja ehitistele, majandustegevusele, kodanike tervisele ja ühiskondlikule elule. See puudutab näiteks ELi toimimise lepingu artiklis 174 mainitud piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused;

Demokraatia ja väärtuste kaitsmine

37.

väljendab toetust jõupingutustele saavutada võrdsus kõigi jaoks ja valmisolekut anda oma panus uude soolise võrdõiguslikkuse strateegiasse. Komitee rõhutab oma pühendumust Euroopa demokraatia edasisele toetamisele rohujuure tasandil, sealhulgas noorte kaasamise kaudu. Komitee nõuab tihedamat koostööd Euroopa Komisjoniga kohalike dialoogide korraldamisel kodanikega, sealhulgas ELi asjade eest vastutavate kohalike ja piirkondlike volikoguliikmete ja noorte valitud poliitikute võrgustike kaudu;

38.

rõhutab piirkondade ja linnade keskset rolli õigusriigi toetamisel ja jälgimisel. Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele kui demokraatia olulisele tugisambale kohalikul ja riigi tasandil ning liikmesriikide stabiilsuse ja Euroopa Liidu kodanike võrdsuse tagatisele;

39.

soovib olla tihedalt kaasatud kavandatavasse Euroopa demokraatia kaitse programmi, kuna piirkonnad ja linnad võivad aidata avastada desinformatsiooni ja teabega manipuleerimist ning nende vastu ennetavalt võidelda;

Globaalne Euroopa

40.

rõhutab oma vankumatut toetust Ukrainale ning selle kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Komitee toetuse oluliseks vahendajaks on Euroopa linnade ja piirkondade liit Ukraina ülesehitamiseks;

41.

rõhutab, et laienemine on reformide katalüsaator ja peab jääma tulemuspõhiseks. EL peab toetama piirkondlikku ja kohalikku valitsustasandit demokraatia, õigusriigi, inimõiguste austamise, detsentraliseerimise ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamisel, sealhulgas komitee ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade kaudu. Komitee nõuab piisavate ELi vahendite kasutamist, et valmistada laienemisprotsessis osalevaid riike ette ELiga ühinemiseks vajalikeks reformideks, keskendudes eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisele ja vastastikusele õppimisele;

42.

rõhutab vajadust tugevdada Euroopa ja Vahemere piirkonna koostöö territoriaalset mõõdet, sealhulgas Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) kaudu;

43.

jätkab piirkondade ja linnade ülemaailmse rolli edendamist kliima- ja elurikkuse poliitikas riigi tasandist madalama tasandi kliimadiplomaatia meetmete ning asjakohaste ÜRO organite ja raamistike kaudu;

Üheskoos tegutsemine ja liidu ettevalmistamine tulevikuks

44.

rõhutab vajadust kohandada ELi juhtimisstruktuure ja -protsesse selleks, et liit suudaks toime tulla eesseisvate väljakutsetega, eelkõige tulevase laienemise väljavaatega, ning selleks, et suurendada ELi konkurentsivõimet. Komitee on veendunud, et ELi aluslepingute muutmine on ELi tulevikukindluse huvides vältimatu, ja soovib olla täielikult kaasatud ELi aluslepingute mis tahes tulevastesse muudatustesse. Senikaua kohustub komitee optimeerima praegust raamistikku, et kaasata piirkondi ja linnu paremini ELi õigusloomesse;

45.

väljendab heameelt võetud kohustuse üle luua kaasaegne ELi eelarve, mille märksõnadeks on prioriteetide seadmine, lihtsus, mõju, õigusriigi põhimõtte austamine ja asjakohased vahendid, ning palub seetõttu Euroopa Komisjonil võtta arvesse piirkondade ja linnade ettepanekuid 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Komitee kordab, et ELi eelarvest tuleb toetada kohapõhist poliitikat, ning rõhutab, et riiklikes kavades on tarvis järgida mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid;

46.

palub seetõttu kõigil Euroopa institutsioonidel teha koostööd, et Euroopa Liit oleks edaspidi LÄHEMAL oma kodanikele, OTSUSTAVAM tööstuse üleminekuga tegelemisel ja ELi konkurentsivõime parandamisel, SIDUSAM, sest ei jäta kõrvale ühtegi inimest ega piirkonda, ning SIHIKINDLAM tulevase ELi eelarve eesmärgipärasuse tagamisel.

Brüssel, 9. oktoober 2024

Euroopa Regioonide Komitee

president

Vasco ALVES CORDEIRO


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/7056/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)