<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.14-->
  <head>
    <title>2024-10-202410C124202202400-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0240-22-202407161-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="20/01/2025 12:46:21" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="gyfZLCSm0JaDi1AGKgZ2qsrqK2AudYofdHqETeWHJUTzsbqkX9bsqnN8T0HtC4DrbaU+aXvxazxPmYNtgGzsbrvYgKkXEzrwG6a9zjtML2GCfbhk7NiX+zzXMfXPpWADvLljAYYnBBXC+QFNt+0foAztNbr/T7gIvwWBOMXQh2k=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="mlt" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="e2994fd9-b65c-45ec-b723-622abf0293c3" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0240" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2022" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="mlt" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 21-10-24 15:09:56" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2024-10-28T12:13:01Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="e96f529d323b441d8f315f43e1c1eced" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0240" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtuotsus 24.10.2024 – Kohtuasi C‑240/22 P</div>
      <div id="rId22" style="default">Komisjon vs. Intel Corporation</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      24. oktoober 2024 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <div class="toc">
<p class="C19Centre" id="para-3" title="page-1">
<span>Sisukord</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-4" title="page-1">
<span>Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus </span>
<span>4</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-5" title="page-1">
<span>Esimene menetlus Üldkohtus ja Euroopa Kohtus </span>
<span>8</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-6" title="page-1">
<span>Menetlus Üldkohtus pärast asja uueks arutamiseks saatmist ja vaidlustatud kohtuotsus </span>
<span>10</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-7" title="page-1">
<span>Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded </span>
<span>19</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-8" title="page-1">
<span>Apellatsioonkaebuse analüüs </span>
<span>20</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-9" title="page-1">
<span>Esimene väide, et Üldkohus tegi otsuse ultra petita ning tõlgendas ja kohaldas vääralt vaidlusaluste allahindluste võimet konkurents kõrvaldada </span>
<span>21</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-10" title="page-1">
<span>Esimene väiteosa, et Üldkohus tegi otsuse ultra petita </span>
<span>21</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-11" title="page-1">
<span>– Poolte argumendid </span>
<span>21</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-12" title="page-1">
<span>– Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>22</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-13" title="page-1">
<span>Teine väiteosa, mille kohaselt on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud kriteeriume, mis puudutavad vaidlusaluste allahindluste võimet konkurentsi kõrvaldada </span>
<span>24</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-14" title="page-1">
<span>– Poolte argumendid </span>
<span>24</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-15" title="page-1">
<span>– Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>26</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-16" title="page-1">
<span>Teine väide, et rikutud on komisjoni kaitseõigusi </span>
<span>30</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-17" title="page-1">
<span>Poolte argumendid </span>
<span>30</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-18" title="page-1">
<span>Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>31</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-19" title="page-1">
<span>Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud õigusnormi nõutavate tõendite osas ja komisjoni kaitseõigusi ning moonutatud tõendeid Delli suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel </span>
<span>35</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-20" title="page-1">
<span>Esimene väiteosa, mille kohaselt on rikutud õigusnormi seoses nõutava tõendatuse tasemega </span>
<span>35</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-21" title="page-1">
<span>– Poolte argumendid </span>
<span>35</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-22" title="page-1">
<span>– Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>36</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-23" title="page-1">
<span>Teine väiteosa, et tõendamisstandardit, millest lähtuti, on vääralt kohaldatud </span>
<span>41</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-24" title="page-1">
<span>– Poolte argumendid </span>
<span>41</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-25" title="page-1">
<span>– Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>42</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-26" title="page-1">
<span>Kolmas väiteosa, mis puudutab tõendite moonutamist Delli suhtes tehtud AEC testi analüüsimisel ja komisjoni kaitseõiguste rikkumist </span>
<span>43</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-27" title="page-1">
<span>– Poolte argumendid </span>
<span>43</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-28" title="page-1">
<span>– Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>45</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-29" title="page-1">
<span>Neljanda väite kohaselt on HP suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel tehtud mitu õigusnormi rikkumist ja rikutud komisjoni kaitseõigusi </span>
<span>49</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-30" title="page-1">
<span>Esimene väiteosa, mille kohaselt on HP suhtes AEC testi analüüsimisel rikutud õigusnorme </span>
<span>49</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-31" title="page-1">
<span>– Poolte argumendid </span>
<span>49</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-32" title="page-1">
<span>– Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>51</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-33" title="page-1">
<span>Teine väiteosa, et HP suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel on rikutud komisjoni kaitseõigusi </span>
<span>57</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-34" title="page-1">
<span>– Poolte argumendid </span>
<span>57</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-35" title="page-1">
<span>– Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>57</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-36" title="page-1">
<span>Viies väide, mille kohaselt on vääralt tõlgendatud komisjoni poolt läbi viidud AEC testi ja ELTL artiklit 102, moonutatud tõendeid ja rikutud komisjoni kaitseõigusi Lenovo suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel </span>
<span>58</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-37" title="page-1">
<span>Poolte argumendid </span>
<span>58</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-38" title="page-1">
<span>Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>60</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-39" title="page-1">
<span>Kuues väide, mille kohaselt on vääralt hinnatud järeldusi, mis tuleb teha AEC testis tuvastatud vigadest </span>
<span>63</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-40" title="page-1">
<span>Poolte argumendid </span>
<span>63</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-41" title="page-1">
<span>Euroopa Kohtu hinnang </span>
<span>64</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-42" title="page-1">
<span>Kohtukulud </span>
<span>67</span>
</p>
<p class="C19Centre" id="para-43" title="page-1">
<span/>
</p>
</div>
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-45" title="page-2">
      Apellatsioonkaebus – Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Mikroprotsessorite turg – Otsus, milles tuvastatakse ELTL artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumine – Püsikliendisoodustused – Kuritarvitavaks tegevuseks kvalifitseerimine – Turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga vähemalt sama tõhusa konkurendi väljatõrjumise strateegia
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-2">
      Kohtuasjas C‑240/22 P,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-2">
      mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 5. aprillil 2022 esitatud apellatsioonkaebus,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-48" title="page-2">
      Euroopa Komisjon, esindajad: F. Castillo de la Torre, M. Kellerbauer, N. Khan ja C. Sjödin, hiljem F. Castillo de la Torre, M. Kellerbauer ja N. Khan ning lõpuks F. Castillo de la Torre ja M. Kellerbauer,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-49" title="page-2">
      apellant,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-2">
      keda toetab:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-2">
      Saksamaa Liitvabariik, esindajad: J. Möller ja P.‑L. Krüger,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-52" title="page-2">
      menetlusse astuja apellatsioonimenetluses,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-2">
      teised pooled menetluses:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-54" title="page-2">
      Intel Corporation Inc., asukoht Wilmington, Delaware (Ameerika Ühendriigid), esindajad: D. Beard, KC, barrister J. Williams ja solicitor A. Parr ning hiljem D. Beard, KC, barrister J. Williams ja Rechtsanwalt B. Meyring,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-55" title="page-2">
      hageja esimeses kohtuastmes,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-2">
      Association for Competitive Technology Inc., asukoht Washington, DC (Ameerika Ühendriigid), esindajad: avocat J.‑F. Bellis ja advocaat K. Van Hove,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-2">
      Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir),
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-58" title="page-2">
      menetlusse astujad esimeses kohtuastmes,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-59" title="page-2">
      EUROOPA KOHUS (viies koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-2">
      koosseisus: neljanda koja president I. Jarukaitis viienda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud D. Gratsias (ettekandja) ja E. Regan,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-61" title="page-2">
      kohtujurist: L. Medina,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-62" title="page-2">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-2">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-2">
      olles 18. jaanuari 2024. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-65" title="page-2">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-66" title="page-2">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 26. jaanuari 2022. aasta kohtuotsuse Intel Corporation vs. komisjon (T‑286/09 RENV, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2022:19) osas, milles sellega tühistati esiteks komisjoni 13. mai 2009. aasta otsuse K(2009) 3726 (lõplik) [ELTL artikli 102] ja EMP lepingu artikli 54 kohaldamise menetluses (juhtum COMP/C‑3/37.990 – Intel) (edaspidi „vaidlusalune otsus“) artikli 1 punktid a–e ja artikkel 2 ning teiseks selle otsuse artikkel 3 artikli 1 punkte a–e puudutavas osas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust ja vaidlusaluse otsuse sisu on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–35. Käesoleva menetluse huvides võib need kokku võtta järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel Corporation Inc. (edaspidi „Intel“) on Ameerika Ühendriikide õiguse alusel asutatud äriühing, kes töötab välja, arendab, toodab ja turustab mikroprotsessoreid (Central Processing Units, edaspidi „CPUd“), kiibistikke (chipsets) ja muid pooljuhtkomponente ning andmetöötlus- ja -sideseadmete platvormlahendusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast seda, kui Advanced Micro Devices Inc. (edaspidi „AMD“) esitas 18. oktoobril 2000 kaebuse, mida täiendati 26. novembril 2003, algatas komisjon nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) alusel Inteli suhtes uurimise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon saatis 26. juulil 2007 Intelile vastuväiteteatise, mis puudutas tema tegevust viie suure algseadmete tootja (Original Equipment Manufacturers, edaspidi „OEMid“) suhtes, kelleks olid Dell, Hewlett-Packard Company (HP), Acer Inc., NEC Corp. ja International Business Machines Corp. (IBM).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon saatis 17. juulil 2008 Intelile täiendava vastuväiteteatise, mis puudutas tema tegevust Euroopa elektroonikaseadmete edasimüüja ja Euroopa suurima kontoriarvutite edasimüüja Media-Saturn-Holding GmbH (edaspidi „MSH“) suhtes. See vastuväiteteatis käsitles ka Inteli tegevust Lenovo Group Ltd (edaspidi „Lenovo“) suhtes ja sisaldas Inteli tegevuse kohta osa 26. juuli 2007. aasta vastuväiteteatisega seotud OEMide suhtes uusi tõendeid, mille komisjon oli saanud pärast viimati nimetatud kuupäeva.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast mitmesuguseid menetlustoiminguid võttis komisjon 13. mail 2009 vastu vaidlusaluse otsuse, mille kokkuvõte ilmus Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2009, C 227, lk 13).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusaluses otsuses on märgitud, et Intel pani toime ühe ja vältava ELTL artikli 102 ja 2. mai 1992. aasta Euroopa majanduspiirkonna (EMP) lepingu (EÜT 1994, L 1, lk 3; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3) artikli 54 rikkumise ajavahemikus 2002. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta detsembrini, rakendades strateegiat, mille eesmärk oli tõrjuda x86 käsustikuga CPUde (edaspidi „x86 CPUd“) turult välja konkurent AMD.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusaluses otsuses käsitletud kaubad on CPUd, mis on iga arvuti põhikomponendid nii süsteemi üldise toimimise kui ka selle kogumaksumuse aspektist. Neid peetakse tihti arvuti „ajuks“. CPUde tootmiseks on seega vaja kõrgtehnoloogilist ja kulukat seadistust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvutites kasutatavad CPUd võib jagada kahte kategooriasse, nimelt x86 CPUd ja muul käsustikul põhinevad CPUd. X86 käsustik on standard, mille Intel on välja töötanud oma CPUde jaoks. See võimaldab toimida operatsioonisüsteemidel Windows ja Linux. Windowsi operatsioonisüsteem on peamiselt seotud kogu x86 käsustikuga. Enne 2000. aastat oli turul mitu x86 CPUde tootjat. Kuid enamik nendest lahkus hiljem turult. Intel ja AMD on peaaegu ainsad kaks ettevõtjat, kes on jätkanud x86 CPUde tootmist pärast seda kuupäeva.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Geograafiline turg määratleti kui ülemaailmne turg.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lähtudes esiteks sellest, et aastatel 1997–2007 oli Inteli turuosa ligikaudu 70% või enam, ja teiseks märkimisväärsetest takistustest asjaomasele turule sisenemiseks või tegevuse laiendamiseks – mis olid tingitud tagasiteenimatutest investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, intellektuaalomandisse ning x86 CPUde tootmisrajatistesse –, järeldas komisjon, et vähemalt ajavahemikul oktoobrist 2002 kuni detsembrini 2007 oli Intelil sellel turul turgu valitsev seisund.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon pani Intelile süüks kahte liiki kuritarvitamist. Esiteks on selleks allahindlused neljale OEMile, kõnealusel juhul Dellile, Lenovole, HP-le ja NEC-le, tingimusel et nad ostavad temalt kõik või peaaegu kõik oma x86 CPUd, ja MSH-le tehtud maksed, tingimusel et viimane müüb ainult Inteli toodetud x86 CPUdega varustatud arvuteid (edaspidi koos „vaidlusalused allahindlused“). Need allahindlused kujutavad endast püsikliendisoodustusi. MSH-le tehtud tingimuslikud maksed on ka käsitatavad nimetatud allahindlustega samaväärse mehhanismina.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon esitas vaidlusaluses otsuses majandusanalüüsi selle kohta, kas vaidlusalused allahindlused suudavad turult välja tõrjuda konkurendi, kes on muidu sama tõhus kui Intel (as efficient competitor test; edaspidi „AEC test“), kuid kes ei ole turgu valitsevas seisundis. Konkreetselt võimaldab see analüüs tuvastada hinna, millega Inteliga sama tõhus konkurent peaks pakkuma müügiks CPUsid, et „hüvitada“ algseadmetootjale Inteli antava allahindluse kaotus. Samalaadne analüüs viidi läbi Inteli poolt MSH-le tehtud maksete osas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon järeldas kogutud tõendite põhjal, et vaidlusalused allahindlused tagasid nn strateegiliste OEMide ja MSH lojaalsuse. Nendel allahindlustel oli veel ka see mõju, et need vähendasid märkimisväärselt konkurentide suutlikkust pakkuda saavutuspõhist konkurentsi oma x86 CPUdega. Inteli konkurentsivastane käitumine tõi seega endaga kaasa tarbijatele väiksema valikuvabaduse ja vähendas innovatsiooniga tegelemise stiimulit.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks leidis komisjon, et Inteli tegevusega seati ilmselgeid konkurentsipiiranguid (naked restrictions), mis seisnesid selles, et ta tegi kolmele OEMile, st HP‑le, Acerile ja Lenovole makseid selleks, et nad lükkaksid edasi või tühistaksid AMD x86 CPU-põhiste toodete turuletoomise või seaksid piiranguid nende toodete turustamisele. Komisjon järeldas, et selline tegevus, mis ei kuulu tavapärase saavutuspõhise konkurentsi alla, kahjustas samuti otseselt konkurentsi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon järeldas vaidlusaluses otsuses, et iga Intelile süüks pandud tegevus eespool viidatud algseadmetootjate ja MSH suhtes on käsitatav kuritarvitamisena ELTL artikli 102 tähenduses, kuid need kuritarvitused oma kogumis moodustavad ka ühe tervikstrateegia, mille eesmärk oli tõrjuda välja AMD, Inteli ainus märkimisväärne konkurent x86 CPUde turul. Seetõttu moodustavad need kuritarvitused ühe ELTL artikli 102 rikkumise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohaldades suuniseid määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2), määras komisjon Intelile trahvi summas 1,06 miljardit eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusaluse otsuse resolutsioon, mis on välja toodud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 35, on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C20Centreitalique" id="para-87" title="page-4">
      „Artikkel 1
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-88" title="page-4">
      Intel on 2002. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta detsembrini toime pannud ühe, vältava [ELTL artikli 102] ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise, rakendades konkurentide x86 CPUde turult väljatõrjumise strateegiat, mis koosnes järgmistest elementidest:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-89" title="page-4">
      a) 2002. aasta detsembrist kuni 2005. aasta detsembrini Dellile allahindluste tegemine, mille ulatuse tingimuseks oli see, et Dell ostab kõik oma x86 CPUd Intelilt;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-90" title="page-4">
      b) 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini HP-le allahindluste tegemine, mille ulatuse tingimuseks oli see, et HP ostab äriklientide lauaarvutitele mõeldud x86 CPUdest vähemalt 95% Intelilt;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-91" title="page-5">
      c) 2002. aasta oktoobrist kuni 2005. aasta novembrini NEC‑le allahindluste tegemine, mille ulatuse tingimuseks oli see, et NEC ostab kliendipersonaalarvutitele mõeldud x86 CPUdest vähemalt 80% Intelilt;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-92" title="page-5">
      d) 2007. aasta jaanuarist kuni 2007. aasta detsembrini Lenovole allahindluste tegemine, mille ulatuse tingimuseks oli see, et Lenovo ostab kõik oma sülearvutitele mõeldud x86 CPUd Intelilt;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-93" title="page-5">
      e) 2002. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta detsembrini [MSH-le] maksete tegemine, mille ulatuse tingimuseks oli see, et [MSH] müüb ainult Inteli x86 CPUdega arvuteid;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-94" title="page-5">
      f) 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini HP-le maksete tegemine tingimusel, et: i) HP suunab AMD x86 CPUdega varustatud HP äriklientide lauaarvutid pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning valitsussektori, hariduse ja meditsiini valdkonna klientidele, mitte suurtele ettevõtjatele; ii) HP keelab oma edasimüügipartneritel hoida laos AMD x86 CPUdega varustatud HP äriklientide lauaarvuteid, nii et nimetatud arvuteid saab klient osta ainult neid HP‑lt tellides (kas otse või HP edasimüügipartnerite kaudu, kes tegutsevad kaubandusagendina); iii) HP lükkab 6 kuu võrra edasi oma AMD x86 CPUdega varustatud äriklientide lauaarvuti turuletoomise Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-95" title="page-5">
      g) 2003. aasta septembrist kuni 2004. aasta jaanuarini maksete tegemine Acerile tingimusel, et Acer lükkab edasi AMD x86 CPUdega varustatud sülearvuti turuletoomise;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-96" title="page-5">
      h) 2006. aasta juunist kuni 2006. aasta detsembrini maksete tegemine Lenovole tingimusel, et Lenovo lükkab edasi ja lõpuks jätab ära AMD x86 CPUdega sülearvutite turuletoomise.
    </p>
    <p class="C20Centreitalique" id="para-97" title="page-5">
      Artikkel 2
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-98" title="page-5">
      Artiklis 1 märgitud rikkumise eest määratakse Intelile trahv summas 1 060 000  eurot […].
    </p>
    <p class="C20Centreitalique" id="para-99" title="page-5">
      Artikkel 3
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-100" title="page-5">
      Kui ta ei ole seda veel teinud, on Intel kohustatud kohe artiklis 1 nimetatud rikkumise lõpetama.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-101" title="page-5">
      Intel on kohustatud hoiduma artiklis 1 nimetatud tegudest või käitumisest või mis tahes tegudest või käitumisest, millel on sama või samaväärne ese või tagajärg.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-102" title="page-5">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene menetlus Üldkohtus ja Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 22. juulil 2009 ja milles ta palus vaidlusalune otsus tühistada, tuginedes üheksale väitele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Association for Competitive Technology Inc. (edaspidi „ACT“) ja Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir) said loa menetlusse astuda vastavalt Inteli ja komisjoni nõuete toetuseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus jättis 12. juuni 2014. aasta kohtuotsusega Intel vs. komisjon (T‑286/09, edaspidi „esialgne kohtuotsus“, EU:T:2014:547) hagi tervikuna rahuldamata. Selle hagi rahuldamata jätmisel põhineti eelkõige kahele eeldusele, mis puudutavad AEC testi rolli, mida komisjon kasutas vaidlustatud allahindluste mõju analüüsimiseks. Esimese eelduse kohaselt ei olnud nende allahindluste õigusvastasuse tuvastamiseks vaja analüüsida juhtumi asjaolusid, mistõttu ei olnud komisjon kohustatud nende allahindluste turult väljatõrjumise võimet tõendama eraldi iga üksikjuhu kaupa. Teise eelduse kohaselt ei olnud isegi siis, kui pidada juhtumi asjaolude hindamist püsikliendisoodustuste potentsiaalse konkurentsivastase mõju tõendamiseks vajalikuks, siiski vaja seda mõju tõendada AEC testi abil. Ammendavuse huvides esitatud analüüsis leidis Üldkohus, et komisjon oli tõendanud õiguslikult piisavalt ja juhtumi asjaolude analüüsi alusel, et vaidlusaluste allahindlustega suudetakse konkurentsi piirata. Sellest järeldub, et Üldkohus ei olnud kohustatud analüüsima, kas komisjon oli teinud AEC testi nõuetekohaselt ja vigu tegemata, ega kontrollima, kas selle testi jaoks Inteli pakutud alternatiivsed arvutused olid tehtud õigesti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel esitas Euroopa Kohtule 26. augustil 2014 apellatsioonkaebuse esialgse kohtuotsuse peale. Intel esitas oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kuus väidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">6. septembri 2017. aasta kohtuotsusega Intel vs. komisjon (C‑413/14 P, edaspidi „apellatsiooniastme kohtuotsus“, EU:C:2017:632) tühistas Euroopa Kohus esialgse kohtuotsuse ja saatis kohtuasja tagasi Üldkohtusse uueks arutamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkreetsemalt, olles tagasi lükanud apellatsioonkaebuse viienda ja neljanda väite, milles oli vastavalt heidetud Üldkohtule ette, et ta kohaldas vääralt kriteeriume, mis käsitlevad komisjoni pädevust seoses Inteli ja Lenovo vahel sõlmitud kokkulepetega, ning ühte olulist menetlusnormi rikkumist, analüüsis Euroopa Kohus apellatsioonkaebuse esimest väidet ja nõustus selle väitega, milles heideti ette õigusnormi rikkumist seetõttu, et vaidlusaluste allahindluste analüüsi ei viidud läbi kõigi asjaomaste asjaolude seisukohast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt kinnitas Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktides 133 ja 134, et ELTL artikli 102 eesmärk ei ole mingilgi moel takistada ettevõtjal jõuda turul tänu oma saavutustele turgu valitseva seisundini. Selle sätte eesmärk ei ole ka tagada, et turule jääksid konkurendid, kes on vähem tõhusad kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja. Seega ei pruugi väljatõrjuv toime alati konkurentsi kahjustada. Juba oma määratluselt võib saavutuspõhine konkurents viia vähem tõhusate ja seega tarbijale eelkõige hinna, valiku, kvaliteedi ja innovatsiooni seisukohast turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga võrreldes vähem huvi pakkuvate konkurentide turult väljumiseni või vähetähtsaks muutumiseni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsiooniastme kohtuotsuse punktides 135–137 meenutas Euroopa Kohus siiski, et arvestades turgu valitsevas seisundis ettevõtja erilist kohustust mitte kahjustada oma tegevusega tõhusat ja moonutamata konkurentsi siseturul, ei tohi turgu valitsevas seisundis ettevõtja tõrjuda välja oma konkurente, keda peetakse temaga sama tõhusateks, ega tugevdada oma turgu valitsevat seisundit muude vahenditega kui need, mis põhinevad saavutuspõhineval konkurentsil, näiteks hinnaalandused tingimusel, et klient varustab end kogu oma vajaduse või sellest olulise osa ulatuses tellimustega sellelt ettevõtjalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas täpsustas Euroopa Kohus apellatsiooniastme kohtuotsuse punktides 138 ja 139, et kui asjaomane ettevõtja väidab haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et tema tegevusel, mis seisnes püsikliendisoodustuste kohaldamises, ei olnud võimet konkurentsi piirata ja eelkõige tekitada etteheidetud väljatõrjuvat mõju, ei ole komisjon kohustatud mitte ainult analüüsima esiteks ettevõtja turgu valitseva seisundi olulisust asjaomasel turul ja teiseks vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul, nende allahindluste tingimusi ja andmise korda, kestust ja suurust, vaid ta on ka kohustatud hindama, kas võidi rakendada turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga vähemalt sama tõhusate konkurentide väljatõrjumise strateegiat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii tuvastas Euroopa Kohus apellatsiooniastme kohtuotsuse punktides 143 ja 144, et AEC test oli komisjoni hinnangus selle kohta, kas vaidlusalused allahindlused võivad avaldada Inteliga sama tõhusatele konkurentidele väljatõrjuvat mõju, ka tegelikult oluline, mistõttu oli Üldkohus kohustatud analüüsima kõiki Inteli argumente selle testi kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent nagu märgitud apellatsiooniastme kohtuotsuse punktides 145 ja 146, oli Üldkohus esialgses kohtuotsuses otsustanud, et ei ole vaja analüüsida, kas komisjon oli AEC testi nõuetekohaselt ja vigu tegemata läbi viinud, ning et ei ole vaja analüüsida ka küsimust, kas Inteli pakutud alternatiivsed arvutused olid tehtud õigesti. Seega, analüüsides ülemäärasena juhtumi asjaolusid, leidis Üldkohus samas kohtuotsuses, et komisjoni tehtud AEC test ei ole asjakohane, jättes seetõttu vastamata kriitikale, mille Intel selle testi suhtes esitas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel leidis Euroopa Kohus apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 147, et esialgne kohtuotsus tuleb tühistada osas, milles Üldkohus jättis vaidlusaluste allahindluste konkurentsi piiramise võime analüüsis vääralt arvesse võtmata Inteli argumendid väidetavate vigade kohta komisjoni AEC testis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii otsustas Euroopa Kohus apellatsiooniastme kohtuotsuse punktides 149 ja 150, et Üldkohus, kellele tuli kohtuasi tagasi saata, peab Inteli argumente arvestades analüüsima, kas vaidlusalused allahindlused võivad konkurentsi piirata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Üldkohtus pärast asja uueks arutamiseks saatmist ja vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">14., 15. ja 16. novembril 2017 esitasid vastavalt ACT, Intel ja komisjon Üldkohtu kodukorra artikli 217 lõike 1 alusel oma kirjalikud seisukohad järeldustega, mis tuleb apellatsiooniastme kohtuotsusest vaidluse lahendamiseks teha (edaspidi „peamised seisukohad kohtuasja uue arutamise kohta“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">20. veebruaril 2018 esitas ACT ja 5. märtsil 2018 Intel, nagu ka komisjon, oma täiendavad kirjalikud seisukohad vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 217 lõikele 3 (edaspidi „täiendavad seisukohad kohtuasja uue arutamise kohta“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma peamistes seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta kordas Intel, keda toetas ACT, muu hulgas oma nõuet tühistada vaidlusalune otsus. Komisjon palus oma seisukohtades, et Üldkohus jätaks hagi rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt määratles Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 74–102, milline on kohtuasja uue arutamise raames vaidluse ese, ja selle kohtuotsuse punktides 103–111, kas Inteli ja ACT poolt esitatud peamised ja täiendavad seisukohad kohtuasja uue arutamise kohta on vastuvõetavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab pärast kohtuasja uueks arutamiseks saatmist tema menetluses oleva vaidluse eset, siis järeldas Üldkohus, et sisuliselt puudutab see vaidlusaluste allahindluste konkurentsi piiramise võime analüüsi, lähtudes esiteks 13. veebruari 1979. aasta kohtuotsuses Hoffmann-La Roche vs. komisjon (85/76, EU:C:1979:36) esitatud täpsustustest, mis on välja toodud apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 133 ja järgmistes punktides, ning teiseks peamistest ja täiendavatest seisukohtadest kohtuasja uue arutamise kohta osas, milles käsitletakse küsimust, mis järeldusi tuleb nendest täpsustustest teha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses lähtus Üldkohus järeldustest, mis olid tehtud esialgses kohtuotsuses ilmselgete konkurentsipiirangute ja nende õigusvastasuse kohta ELTL artikli 102 seisukohast, ning selles kohtuotsuses antud hinnangutest, mis puudutasid vaidlusaluste allahindluste kvalifitseerimist „ainuvarustusallahindlusteks“. Üldkohus leidis siiski, et apellatsiooniastme kohtuotsuses lahendatud õigusküsimusi järgides ei tähenda vaidlusaluste allahindluste kvalifitseerimine „ainuvarustusallahindlusteks“ seda, et AEC test ei olnud nende allahindluste konkurentsi piiramise võime hindamiseks vajalik, ega ka seda, et piisas nende kuritarvitavaks kvalifitseerimisest ELTL artikli 102 alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses sellega, kas Inteli ja ACT peamised ja täiendavad seisukohad kohtuasja uue arutamise kohta on vastuvõetavad, rõhutas Üldkohus, et tema kodukorra artikli 84 lõikega 1 ei ole vastuolus see, et Intel keskendub oma seisukohtade põhiosas sellele, et ta kordab hagiavalduse AEC testi kohta esitatud argumente või isegi laiendab neid. Samas leidis Üldkohus, et apellatsiooniastme kohtuotsus ise ei kujuta endast uut asjaolu, mis õigustaks Inteli poolt vaidlusaluse otsuse peale esitatud etteheidete muutmist või laiendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel, olles meenutanud meetodit, mille Euroopa Kohus määratles selleks, et hinnata allahindluste süsteemi võimet piirata konkurentsi, ja apellatsiooniastme kohtuotsusest tulenevaid põhimõtteid, hindas Üldkohus Inteli ja ACT argumentide põhjendatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis analüüsis Üldkohus esiteks argumenti, et vaidlusalune otsus põhineb vääral õiguslikul analüüsil. Selle kohta järeldas Üldkohus, et komisjon rikkus vaidlusaluses otsuses õigusnormi, kui ta lähtus eeldusest, et vaidlusalused allahindlused rikuvad ELTL artiklit 102 seetõttu, et need on oma olemuselt kuritarvitavad, ilma et tal tuleks tingimata arvesse võtta nende allahindluste võimet konkurentsi piirata. Ent viidates AEC testi „tegelikule olulisusele“ komisjoni hinnangus selle kohta, kas kõnealused allahindlused võisid avaldada Inteliga sama tõhusatele konkurentidele väljatõrjuvat mõju, leidis Üldkohus, et ta peab teiseks analüüsima Inteli argumente, milles väideti, et AEC testis on tehtud palju vigu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse neid argumente käsitlev osa koosneb neljast alajaost. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 150 ja 151 esitatud põhjendused puudutavad Üldkohtu kontrolli ulatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohtuotsuse punktides 152–159 toodud põhjendused on pühendatud üldistele kaalutlustele vaidlusaluses otsuses tehtud AEC testi kohta. Need vaidlustatud kohtuotsuse punktid on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-129" title="page-9">
      „152 AEC testi lähtepunkt, nagu see on määratletud [vaidlusaluse] otsuse põhjenduses 1003 ja sellele järgnevates põhjendustes ning mida komisjon käesolevas asjas kohaldas, on see, et arvestades eelkõige Inteli toote laadi, tema mainet ja profiili, oli ta möödapääsmatu äripartner ning OEMid ostsid Intelilt alati vähemalt ühe osa oma CPUde tarnevajadusest, sõltumata sellest, milline oli alternatiivse tarnija pakkumise kvaliteet. Järelikult olid kliendid valmis ja suutelised oma varustusvajadusest alternatiivsele tarnijale üle kandma ainult teatud turuosa (edaspidi „vaieldav osa“). Sellest möödapääsmatu äripartneri staatusest tulenes Inteli võime kasutada mittevaieldavat osa kontrollmehhanismina, et vähendada hinda vaieldaval osal turust.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-130" title="page-9">
      153 Nagu märgib ka Üldkohus esialgse kohtuotsuse punktis 141, lähtutakse [vaidlusaluses] otsuses läbi viidud AEC testis asjaolust, et [Inteliga] sama tõhus konkurent, kes soovib endale võita vaieldavat osa tellimustest, mida seni täitis möödapääsmatuks äripartneriks olev turgu valitsevas seisundis ettevõtja, peab pakkuma kliendile hüvitist ainuvarustusallahindluse eest, mille viimane kaotaks, kui ta ostaks väiksema koguse kui see, mis on kindlaks määratud täieliku või peaaegu täieliku ainuvarustamise tingimusega. AEC testi eesmärk on kindlaks teha, kas sama tõhus konkurent kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja, kellel on samad kulud kui viimasel, suudab sellisel juhul alati kulud katta.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-131" title="page-10">
      154 Käesoleval juhul kohaldatud kujul tuvastati AEC testiga hind, millega Inteliga sama tõhus konkurent oleks pidanud pakkuma oma x86 CPUsid, et hüvitada OEMile Inteli ainuvarustusallahindluse makse kaotus. Seda hinda nimetati AEC testis „tegelikuks hinnaks“ või „PEks“.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-132" title="page-10">
      155 Põhimõtteliselt hõlmab koguallahindluste see osa, mille eest [Inteliga] sama tõhus konkurent peab hüvitist pakkuma, üksnes allahindluste summat, mis sõltub ainuvarustamise tingimusest, jättes välja koguselised hinnaalandused (edaspidi allahindluste „tingimuslik osa“). Nagu nähtub eelkõige [vaidlusaluse] otsuse põhjendusest 1460, viitab käesolevas asjas AEC test selleks, et võtta arvesse ainult makse tingimuslikku osa, keskmisele müügihinnale […] ehk kataloogihinnale, millest arvati maha tingimuslikud hinnaalandused.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-133" title="page-10">
      156 Mida väiksem on vaieldav osa ja järelikult ka nende toodete kogus, mille osas alternatiivne tarnija võib konkurentsi pakkuda, seda suurem on tõenäosus, et ainuvarustusmaksel on võime sama tõhus konkurent [kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja] turult välja tõrjuda. Nimelt kuigi Inteli poolt tema kliendile tehtud maksete kaotus jaguneb väikesele kogusele toodetest, mida alternatiivne tarnija pakub vaieldavas osas, toob see kaasa tegelikult makstava hinna märkimisväärse vähenemise. See hind on seega palju tõenäolisemalt madalam kui Inteli jätkusuutlik kuluosa.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-134" title="page-10">
      157 Tegelikku hinda tuleb võrrelda Inteli jätkusuutliku kuluosaga. Inteli jätkusuutlik kuluosa, mis määratleti [vaidlusaluses] otsuses, on keskmine välditav kulu […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-135" title="page-10">
      158 Nagu nähtub eelkõige [vaidlusaluse] otsuse põhjendusest 1006, võib järeldada, et ainuvarustusmaksete süsteem suudab [Inteliga] sama tõhusate konkurentide turulepääsu takistada, kui tegelik hind on madalam Inteli [keskmisest välditavast kulust]. Sellisel juhul on AEC testi tulemus negatiivne. Kui aga tegelik hind on [keskmisest välditavast kulust] kõrgem, on [Inteliga] sama tõhus konkurent võimeline katma oma kulud ja seega võimeline turule pääsema. Sellisel juhul on AEC testi tulemus positiivne.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-136" title="page-10">
      159 Nendest üldistest kaalutlustest lähtudes tuleb analüüsida, kas [Inteli] argumendid, mille kohaselt AEC [testis] on tehtud mitu viga, on põhjendatud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 175, 258, 260, 283, 285, 286, 297–299 ja 334, et komisjoni kasutatud metoodika kohaselt määratakse AEC testi positiivne või negatiivne tulemus sama kohtuotsuse punktis 158 esitatud tähenduses lõpuks kindlaks vaieldava osa ja nõutava osa võrdlemise teel, kusjuures viimane on see osa kliendi nõudlusest, mille Inteliga sama tõhus konkurent peab saama, et siseneda turule kahjumita. Kui vaieldav osa on suurem kui nõutav osa, on AEC testi tulemus Inteli jaoks positiivne ning vastupidine olukord annab tunnistust negatiivsest tulemusest ja sellest, et vaidlusalused allahindlused on võimelised selle ettevõtjaga sama tõhusa konkurendi turult välja tõrjuma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 160–166 esitatud põhjendused puudutavad tõendamiskoormist ja nõutavat tõendatuse taset.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohtuotsuse punktides 167–482 esitatud põhjendustes analüüsis Üldkohus Inteli nende argumentide põhjendatust, mille kohaselt oli vaidlusaluses otsuses tehtud AEC testis palju vigu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need põhjendused jagunevad viieks osaks, millest igaüks käsitleb argumente, mille Intel esitas vaidlusaluses otsuses tehtud AEC testi kohta seoses esiteks nelja asjasse puutuva OEMiga, kelleks olid Dell, HP, NEC ja Lenovo, ning teiseks turustaja MSHga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu analüüs Delli olukorra kohta on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 202–282. Selle analüüsi lõpus leidis Üldkohus esiteks selle kohtuotsuse punktis 283, et komisjon ei olnud õiguslikult piisavalt tõendanud, et oletus, et Delli turuosa oli asjaomasel perioodil 7,1%, on põhjendatud. Kuna sellest eeldusest lähtudes tõendati vaieldava ja nõutava osa võrdlemise teel Inteli poolt Dellile tehtud allahindluste võimet avaldada väljatõrjuvat mõju, ei tõendanud see võrdlus Üldkohtu hinnangul seda võimet õiguslikult piisavalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 284 ühelt poolt, et vaidlusaluses otsuses ei ole piisavalt analüüsitud tegureid, mis komisjoni hinnangul toetasid vaidlusaluste allahindluste eeldatavat väljatõrjumisvõimet, st sisuliselt seda, et Inteli allahindluste mis tahes kaotus tähendas Inteli poolt Delli konkureerivatele OEMidele tehtavate allahindluste suurenemist, ja seda, et vaieldava osa hindamisel ei ole arvesse võetud asjaolu, et Dell ostis Intelilt ka muid tooteid peale x86 CPUde, eelkõige kiibistikke. Teiselt poolt ei tõenda alternatiivne arvutusmeetod, mida komisjon selles otsuses kasutas, et vaidlusalustel allahindlustel võis olla konkurentsivastane väljatõrjuv mõju kogu vaatlusalusel ajavahemikul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent vaidlustatud kohtuotsuse punktis 285 meenutas Üldkohus, et vaidlusaluse otsuse põhjenduse 1281 kohaselt on järeldused, millele komisjon jõudis seoses Dellile tehtud allahindluste võimega avaldada väljatõrjuvat mõju, tuletatud vaieldava osa ja nõutava osa võrdlusest, toetavatest teguritest ning sellest alternatiivsest arvutusmeetodist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid asjaolusid arvestades leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 286, et komisjonil ei olnud võimalik kindlaks teha vaieldava osa ja nõutava osa võrdluse ning toetavate tegurite alusel Dellile tehtud vaidlusaluste allahindluste võimet väljatõrjuvat mõju avaldada. Lisaks ei saa Üldkohtu hinnangul komisjoni järeldusi kinnitada eraldivõetuna komisjoni kasutatud kolmas element, nimelt alternatiivne arvutusmeetod, millel oli vaidlusaluse otsuse põhjenduse 1281 kohaselt kaht esimest elementi kinnitav roll, seda enam, et see ei tõenda, et vaidlusalustel allahindlustel võis olla väljatõrjuv mõju kogu vaatlusalusel ajavahemikul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel nõustus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 287 Inteli etteheitega, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1281 esitatud järeldust, et ajavahemikus 2002. aasta detsembrist kuni 2005. aasta detsembrini olid või võisid Inteli allahindlused olla võimelised avaldama konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju, sest tema konkurent – isegi kui ta oleks olnud sama tõhus – ei oleks suutnud rahuldada Delli x86 CPUde varustusvajadust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu analüüs HP olukorra kohta on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 288–335. Olles analüüsinud rea asjaolusid x86 CPU ostumahtude, allahindluste summa ja keskmise müügihinna kohta, leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 319, et komisjon tegi vea seisukoha tõttu, et tema nõutava osa arvutus võimaldas tal teha järeldusi väljatõrjuva mõju kohta, mida avaldasid Inteli poolt HP‑le tehtud hinnaalandused, kogu ajavahemiku jooksul 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini. Nimelt ei ole komisjon tõendanud sellise mõju esinemist ajavahemikul 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta septembrini.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 320, et asjaolu, et komisjon tegi vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1389 nõutava osa alternatiivse arvutuse, viidates selle otsuse põhjenduses 1338 esitatud arvudele, ei saa seda viga heastada, sest ka see alternatiivne arvutus ei hõlma kogu ajavahemikku 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 328–331 seoses toetava teguriga, mis seisnes Inteli poolt esialgu HP‑le tehtud allahindluste ülekandmises ühele tema konkurendile, et komisjon oleks pidanud täpsustama, millist AEC testis arvesse võetud asjaolu ja kuidas see mõjutas. Seega oli vaidlusalune otsus puudulikult põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 335, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1406 tehtud järeldus – mille kohaselt ajavahemikus 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini olid HP-le tehtud Inteli allahindlused võimelised konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju avaldama või et neil võis selline mõju olla – on põhjendatud, kuna ta ei tõendanud selle mõju olemasolu ajavahemikus 1. novembrist 2002 kuni 30. septembrini 2003.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu analüüs NEC olukorra kohta on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 336–411. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 411 leidis Üldkohus, et omistades tingimuslikele allahindlustele liiga suure väärtuse ja ekstrapoleerides tulemused, milleni ta jõudis 2002. aasta neljanda kvartali suhtes, kogu rikkumise perioodile, on komisjon teinud kaks hindamisviga. Nende järelduste põhjal tuvastas Üldkohus, et komisjoni läbi viidud AEC test oli väär juba oma põhiparameetritelt. Seega ei ole komisjon õiguslikult piisavalt tõendanud, et vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1456 esitatud järeldus, mille kohaselt Inteli poolt NEC-le tehtud maksed olid või võisid olla võimelised Inteliga sama tõhusa konkurendi välja tõrjuma, on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu analüüs Lenovo olukorra kohta on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 412–457. Selle kohtuotsuse punktis 439 leidis Üldkohus, et arvutused, mille komisjon tegi selleks, et tuvastada allahindluste tingimuslik osa ja seejärel nõutav osa, mille Inteliga sama tõhus konkurent pidi saavutama, et ilma kahjumisse jäämata turule pääseda, põhinesid hüpoteesil, mis on vastuolus vaidlusaluse otsuse põhjendustes 1003 ja 1004 esitatud AEC testi põhialustega. Täpsemalt on üheks selliseks põhialuseks põhimõte, et hüpoteetiline konkurent on sama tõhus kui Intel. Ent Üldkohtu hinnangul käsitles komisjon oma analüüsis, mis puudutas hinnangut vaidlusaluste allahindluste summale, mida Intel andis Lenovole kahe mitterahalise eelise kujul – st Inteli üheaastase standardgarantii pikendamine ja pakkumine kasutada paremini Hiina turustusplatvormi –, tegelikult vähem tõhusat konkurenti, keda aga ei saa pidada sobivaks ettevõtjaks hindamaks, kas vaidlusalused allahindlused võivad avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles vaidlustatud kohtuotsuse punktides 440–456 leidnud, et komisjoni argumendid ei lükka seda järeldust ümber, leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 457, et institutsioon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1507 esitatud järeldust, et Inteli vaidlusalustel allahindlustel oli või võis olla 2007. aastal selline väljatõrjuv mõju viimasega sama tõhusa konkurendi kahjuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu analüüs MSH olukorra kohta on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 458–481. Selle kohtuotsuse punktides 466–480 keskendus Üldkohus „kahekordse tingimusliku allahindluse“ meetodile. See meetod põhineb ideel, et MSH-le teatud kaubamärgiga arvutite müümiseks pidi Inteliga sama tõhus konkurent tagama mitte ainult selle, et MSH oli valmis ostma selle konkurendi CPUdega varustatud arvuteid, vaid ka ja eelkõige, et OEMid olid valmis neid arvuteid tootma. Konkurent oleks seega pidanud tegema kaks makset. Ühe selleks, et saada vaieldav osa OEMilt, ja teine vaieldava osa saamiseks MSH-lt. Seega võis Inteli tegevusel tarneahela eri tasanditel olla kumulatiivne mõju. Seadmata kahtluse alla põhimõtet, millele see arutluskäik tugines, tuvastas Üldkohus, et selle põhimõtte rakendamisel – milles lähtuti eeldusest, et iga MSH tarnijast OEM sai tingimusliku allahindluse samas suuruses kui NEC-le 2002. aasta neljandas kvartalis tehtud kogu vaidlusalune allahindlus – on tehtud kaks viga, millest mõlemad võivad muuta vääraks MSHd puudutava AEC testi tulemused. Esiteks, komisjon ei väitnud ega tõendanud, et Intel tegi mõnele teisele OEMile, kellelt MSH arvuteid ostis, nimelt Fujitsule, Acerile, HP-le, Compaqile, Toshibale ja Medionile, eraklientidele suunatud arvutite segmendis tingimuslikke allahindlusi tingimustel, mis olid sarnased NEC-lt ostetud arvutitele tehtud vaidlusaluste allahindlustega. Teiseks ja igal juhul ei ole komisjon tõendanud, et kui eeldada, et need olid tüüpilised kõikide OEMide puhul, olid NEC-le 2002. aasta neljandas kvartalis tehtud vaidlusalused hinnaalandused samad kümne aasta jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid asjaolusid arvestades asus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 482 seisukohale, et tuleb nõustuda Inteli argumendiga, et vaidlusaluses otsuses esitatud komisjoni AEC testis on seoses Delli, HP, NEC, Lenovo ja MSHga tehtud vigu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel uuris Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 483–521 Inteli ja ACT argumente selle kohta, et komisjon ei analüüsinud nõuetekohaselt kriteeriumina, mida on nimetatud apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139, ühelt poolt vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul ning teiselt poolt nende allahindluste kestust ja suurust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul, siis tõi Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 485 esile vaidlusaluse otsuse punkti 4.2.4, mis hõlmab selle otsuse põhjendusi 1577–1596, tuvastades, et sellest punktist on näha need strateegilise tähtsusega OEMid, kellele vaidlustatud allahindlusi tehti. Üldkohtu sõnul rõhutas komisjon selle otsuse põhjenduses 1577 sisuliselt, et arvestades nende turuosa, nende tugevat esindatust asjaomase turu kõige kasumlikumas segmendis ning nende võimet muuta sellel turul aktsepteerituks uus protsessor, olid mõned OEMid, käesoleval juhul Dell ja HP, strateegiliselt tähtsamad kui teised, et anda x86 CPUde tootjatele juurdepääs sellele turule. Üldkohus pidas asjakohaseks ka sama otsuse põhjendust 1597, mille kohaselt oli Inteli tegevus suunatud niisugustele OEMidele, kellel oli märkimisväärne turuosa, ja lisaks olid nad strateegiliselt olulisemad kui teised, mis mõjutas turgu tervikuna rohkem kui siis, kui vaadelda ainult nende turuosade summat. Komisjon järeldas sellest, et vaidlusaluseid allahindlusi tuleb lugeda märkimisväärseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 493 leidis Üldkohus, et ei saa välistada, et selle kindlakstegemisel, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul, võib olla asjakohane vaidlusaluse otsuse punkt 4.2.4, sest see puudutab teatud tegureid, mis on a priori asjasse puutuvad allahindlussüsteemi väljatõrjumisvõime analüüsimisel. Samas märkis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 494, et ei selle otsuse punkti 4.2.4 ega põhjendust 1597, millele komisjon tugineb, järeldades, et ta uuris osakaalu turul, ei saa tõlgendada nii, et käesolevas asjas sisaldavad need ise piisavat analüüsi vaidlusaluse allahindluse turu osakaalu kohta apellatsiooniastme kohtuotsuse punkti 139 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 495, et isegi kui eeldada, et komisjon võis õiguspäraselt tugineda teatud OEMide turuosadele, selle asemel et analüüsida vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul, võttis see institutsioon vaidlusaluse otsuse põhjendustes 1578–1580 arvesse üksnes Delli ja HP turuosasid, välistades teised OEMid, keda need allahindlused puudutasid. Lisaks puudutasid turuosad, mida komisjon sel viisil arvesse võttis, üksnes ajavahemikku 2003. aasta esimesest kvartalist kuni 2005. aasta viimase kvartalini, st ainult ühte osa ajavahemikust 2002. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta detsembrini, mida see otsus käsitles, ning jättis seega tähelepanuta ka ajavahemiku 2006–2007, mis puudutasid Lenovot ja MSHd. Lõpuks, turuosasid puudutavad arvandmed, millele komisjon tugines, võtavad arvesse Delli ja HP ülemaailmseid turuosasid kõigis tootesegmentides, vaatamata sellele, et ainus rikkumise esemeks olev HP-le tehtud allahindlus puudutas ettevõtjatele mõeldud lauaarvuteid, nagu on märgitud vaidlusaluse otsuse artikli 1 punktis b.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 499 ja 500, et vastupidi apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 nimetatud komisjoni kohustusele oli ta jätnud kindlaks tegemata, kui suur on vaidlusaluste allahindluste osakaal turul, ning järeldas sellest, et komisjon ei olnud analüüsinud nõuetekohaselt selle osakaalu kriteeriumi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab vaidlusaluste allahindluste kestust, siis tuvastas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 508–515 kaks rühma vaidlusaluse otsuse põhjendusi, milles komisjon analüüsis selle kestusega seotud asjaolusid. Need on esiteks selle otsuse põhjendused 1013–1035 ning teiseks põhjendused 201, 202, 965–968 ja 1227.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses leidis Üldkohus ühelt poolt, et vaidlusaluse otsuse põhjenduste 1013–1035 eesmärk oli üksnes määratleda ajavahemik – käesoleval juhul üks aasta –, mille jooksul tegid OEMid valikud seoses oma x86 CPUde vajadusega, ja see oli alus, millel põhines Inteli poolt igale puudutatud OEMile tehtud vaidlusaluste allahindluste vaieldava osa arvutus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega kasutas Üldkohtu hinnangul komisjon seda ajategurit selleks, et määrata kindlaks meetod, kuidas arvutada OEMi vaieldav osa, mis seejärel suhestati AEC testi teiste teguritega, et hinnata vaidlusaluste allahindluste võimet avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju. Üldkohus leidis, et selline analüüs ei uuri seega allahindluste kestust tegurina, mis võib iseenesest tõendada nende allahindluste võimet niisugust väljatõrjuvat mõju avaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt nähtub küll vaidlusaluse otsuse põhjendustest 201, 202, 965–968 ja 1227, et komisjon uuris OEMide poolt Inteli ees võetud ning allahindlustele õigusi andvate kohustuste kestust ja vormi kui tegureid, mis võisid soodustada või takistada uue konkurendi turulepääsu, arvestades eelkõige nende kohustuste kestust või Inteli võimet teha või kohandada oma allahindlusi lühikese aja jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus leidis siiski, et isegi kui ajateguri need aspektid tundusid talle asjakohased, analüüsis komisjon neid üksnes osaliselt ja piiratult. Ta ei analüüsinud neid aspekte kõigi OEMide puhul asjakohase tegurina, et tuvastada, kas vaidlusalused allahindlused võisid avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks lükkas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 516–518 tagasi komisjoni argumendi, et isegi kui AEC test ei tõenda vaidlusaluste allahindluste võimet väljatõrjuvat mõju avaldada, tuleb lähtuda kogu kestusest, mille jooksul Intel tegi OEMidele ainuvarustusallahindlusi ja -makseid, ning et kuna Lenovole tehti allahindlusi ühe aasta vältel ning teistele OEMidele ja MSH-le mitme aasta vältel, tuleb järeldada, et Inteli konkurent x86 CPUde turul oleks pidanud aktsepteerima tootluse vähenemist ja müügi palju väiksemat tootlust kui Intelil. Komisjoni sõnul nähtusid need kaalutlused esialgse kohtuotsuse punktidest 93 ja 195 ning olid seetõttu lõplikud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märkis Üldkohus kõigepealt, et Euroopa Kohus tühistas esialgse kohtuotsuse tervikuna, mistõttu peab Üldkohus kohtuasja uueks arutamiseks saatmise järel analüüsima uuesti poolte argumente allahindluste kestuse kohta, ilma et ta oleks seotud esialgse kohtuotsuse punktidega 93 ja 195.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel leidis Üldkohus, arvestades kõiki apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 nimetatud kriteeriume, mida tuleb analüüsida juhul, kui asjaomane ettevõtja väidab tõenditele tuginedes, et tema tegevusel ei olnud võimet konkurentsi piirata, et vaatamata järeldustele, mida on võimalik teha AEC testi põhjal, ei piisa ainuüksi viitest ajavahemikule, mille jooksul Intel tegi OEMidele ja MSH-le vaidlusaluseid allahindlusi, et teha lõplikke järeldusi nendega tekitatud konkurentsivastase väljatõrjuva mõju kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samadel põhjustel lükkas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 519 tagasi komisjoni argumendi, et vaidlusaluste allahindluste kestust ei saa lahutada selle ajastusest (timing), sest neid oli vaja selleks, et kompenseerida Inteli võimetust esitada õigeks ajaks tehniline vastus AMD turustatavatele 64bitistele x86 CPUdele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende kaalutluste põhjal leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 520, et komisjon tegi vea, sest ta ei analüüsinud vaidlusaluses otsuses allahindluste kestust kui asjaolu, mis võimaldab tõendada vaidlusaluste allahindluste võimet avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 521, et Intel väidab põhjendatult, et vaidlusaluses otsuses komisjoni poolt apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 nimetatud kriteeriumide analüüs sisaldab mitut viga, kuna komisjon ei analüüsinud selles otsuses nõuetekohaselt kriteeriumi, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul, ega analüüsinud õigesti nende allahindluste kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse lõpupunktides võttis Üldkohus kokku selle kohtuotsuse resolutsiooni aluseks olevad põhjendused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses meenutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 523, et Intel väitis haldusmenetluses asjasse puutuvatele tõenditele tuginedes, et vaidlusalused allahindlused ei olnud võimelised avaldama talle ette heidetud väljatõrjuvat mõju. Vaidlusaluse otsuse põhjendustes 1002–1573 tegi komisjon AEC testi ja selle testi tulemusi arvestades järeldas ta selle otsuse põhjendustes 1574 ja 1575, et Inteli antud vaidlusalustel hinnaalandustel ja tema tehtud vaidlusalustel maksetel oli või võis olla konkurentsivastane väljatõrjuv mõju, kuna isegi viimasega sama tõhusal konkurendil ei oleks olnud võimalik rahuldada Delli, HP, NEC ja Lenovo x86 CPUde tarnevajadust või müüa MSH turustatavate arvutite kaudu tema toodetud x86 CPUsid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 524 rõhutas Üldkohus, et analüüsitud väidete ja argumentide kohta antud hinnangutest nähtub aga esiteks, et vaidlusaluses otsuses läbi viidud AEC testis on tehtud vigu, ning teiseks, et mis puudutab apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 nimetatud kriteeriume, siis ei analüüsinud komisjon nõuetekohaselt kriteeriumi, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul, ega analüüsinud õigesti allahindluste kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab täpsemalt HP-le tehtud allahindlusi, siis meenutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 525, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud oma järeldust, et ajavahemikus 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini olid HP-le tehtud allahindlused võimelised konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju avaldama, kuna ta ei tõendanud sellise mõju olemasolu ajavahemikus 1. novembrist 2002 kuni 30. septembrini 2003. Seega eeldades, et sellest tuli järeldada, et AEC testil võis olla tõenduslik väärtus ajavahemiku 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini ühe osa suhtes, ei saa Üldkohtu hinnangul nende allahindluste konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju õiguslikult piisavalt tõendada, kuna komisjon ei analüüsinud nõuetekohaselt kriteeriumi, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul, ega analüüsinud õigesti allahindluste kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 526 ja 527, et komisjon ei ole suutnud tõendada, et Inteli vaidlusalustel allahindlustel ja vaidlusalustel maksetel oli või võis olla konkurentsivastane väljatõrjuv mõju ja et seega olid need käsitatavad ELTL artikli 102 rikkumisena, mistõttu ei saanud vaidlusaluse otsuse põhjendused olla aluseks selle otsuse artikli 1 punktidele a–e.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustel tühistas Üldkohus esiteks vaidlusaluse otsuse artikli 1 punktid a–e ja artikli 2 ning teiseks selle otsuse artikli 3 ainult osas, mis puudutab nimetatud otsuse artikli 3 punktides a–e kirjeldatud tegevust. Ent lähtudes järeldustest, mis olid tehtud esialgses kohtuotsuses ilmselgete konkurentsipiirangute ja nende õigusvastasuse kohta ELTL artikli 102 seisukohast, jättis Üldkohus hagi ülejäänud osas rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu presidendi 5. augusti 2022. aasta otsusega lubati Saksamaa Liitvabariigil astuda käesolevas asjas menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon palub Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus, välja arvatud selle resolutsiooni punkt 3, millega Üldkohus jättis talle esitatud hagi osaliselt rahuldamata;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">saata kohtuasi tagasi Üldkohtule ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">teha otsus kohtukulude kohta edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel ja ACT paluvad Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista apellatsioonimenetluse kohtukulud välja komisjonilt ja menetlusse astumisega seotud kohtukulud Saksamaa Liitvabariigilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik palub Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus, välja arvatud resolutsiooni punkt 3;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">saata kohtuasi tagasi Üldkohtule ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">teha otsus kohtukulude kohta edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kuus väidet:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">esimese väite kohaselt on rikutud ne ultra petita-põhimõtet ning ka vääralt tõlgendatud ja kohaldatud kriteeriume, mille Euroopa Kohus apellatsiooniastme kohtuotsuses ette nägi ja mis puudutavad vaidlusaluste allahindluste võimet konkurentsi kõrvaldada;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">teise väite kohaselt on AEC testi kontrollimisel rikutud komisjoni kaitseõigusi;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kolmas väide käsitleb õigusnormi rikkumist nõutavate tõendite osas, kaitseõiguste rikkumist ja tõendite moonutamist Delli suhtes tehtud AEC testi analüüsimisel;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">neljanda väite kohaselt on HP suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel tehtud mitu õigusnormi rikkumist ja rikutud komisjoni kaitseõigusi;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">viienda väite kohaselt on vääralt tõlgendatud komisjoni poolt läbi viidud AEC testi ja ELTL artiklit 102, moonutatud tõendeid ja rikutud komisjoni kaitseõigusi Lenovo suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kuuenda väite kohaselt on vääralt hinnatud järeldusi, mis tuleb teha AEC testis tuvastatud vigadest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne oma vastuse esitamist igale apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud väitele märgib Intel, keda toetab ACT, et need väited on tulemusetud, kuna komisjon ei seadnud kahtluse alla vaidlustatud kohtuotsuse punktides 144–149 esitatud Üldkohtu analüüsi. Selle analüüsi kohaselt on vaidlusaluste allahindluste olemuselt kuritarvitavaks kvalifitseerimine, olenemata nende võimest konkurentsi piirata, käsitatav õigusnormi rikkumisena. Komisjon tunnistas seega, et AEC test ei olnud osa vaidlusaluse otsuse resolutsiooni aluseks olevast põhjendusest. Seda arvestades piisab ainuüksi selle vea tuvastamisest, et põhjendada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni, kuna mis tahes väidetav viga, mille Üldkohus sellele järeldusele järgnenud hinnangutes tegi, ei ole asjakohane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle väitega ei saa nõustuda. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 149 sisuliselt märkis, ei piisa vaidlusaluse otsuse tühistamiseks veast, mis seisnes selles, et vaidlusalused allahindlused kvalifitseeriti juba oma laadilt ELTL artikli 102 rikkumiseks, sest komisjon viis läbi AEC testi, mis omas tegelikku tähtsust hinnangus sellele, kas need allahindlused olid võimelised Inteliga sama tõhusa konkurendi turult välja tõrjuma. Järelikult, nagu nähtub ka vaidlustatud kohtuotsuse punktist 524, tühistas Üldkohus selle otsuse AEC testis tuvastatud vigade tõttu, asjaolu tõttu, et analüüsimata oli jäetud vaidlusaluste allahindluste turuosa suurus, ning asjaolu tõttu, et komisjoni analüüs nende allahindluste kestuse kohta oli ebaõige. Sellest järeldub, et käesoleva apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud väited võivad seada kahtluse alla vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni aluseks olevad Üldkohtu hinnangud, ja juhul kui need väited on põhjendatud, viia selle kohtuotsuse tühistamiseni. Järelikult tuleb tagasi lükata Inteli vastuväide nende väidete tulemusetuse kohta ja seega neid analüüsida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide, et Üldkohus tegi otsuse ultra petita ning tõlgendas ja kohaldas vääralt vaidlusaluste allahindluste võimet konkurents kõrvaldada</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide koosneb kahest osast, mis puudutavad vastavalt seda, et Üldkohus tegi otsuse ultra petita, ja teise võimalusena seda, et ta tõlgendas ja kohaldas vääralt kriteeriume, mille abil kindlaks teha, kas vaidlusalused allahindlused suudavad konkurentsi kõrvaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väiteosa, et Üldkohus tegi otsuse ultra petita</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab, et Intel ei esitanud esimese kohtuastme hagiavalduses argumenti, et vaidlusaluses otsuses ei analüüsitud piisavalt kriteeriume turu osakaalu ja vaidlusaluste allahindluste kestuse kohta. Intel esitas selle argumendi alles peamistes seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, esiteks ei sisalda see hagiavaldus ühtegi viidet vaidlusaluse otsuse põhjendustele, mis puudutavad nende OEMide strateegilist tähtsust, kellele vaidlusaluseid allahindlusi anti. Apellatsioonkaebuses, mille Intel esitas esialgse kohtuotsuse peale, vaidles ta vastu ainult Üldkohtu hinnangule selle kohta, kui suur oli nende allahindluste osakaal turul. Argument, mille Intel selles hagiavalduses esitas, puudutas väidetavalt väga piiratud osa turust, mida nendest allahindlustest tulenev konkurentsivastane väljatõrjuv mõju tegelikult mõjutas, mitte aga küsimust, kas komisjon analüüsis nõuetekohaselt nende allahindluste osakaalu turul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ja sarnaselt ei seadnud Intel kahtluse alla komisjoni poolt läbi viidud vaidlustatud allahindluste kestuse analüüsi ulatust, vaid ta lihtsalt leidis, et selle institutsiooni lähenemisviis, nimelt OEMidega ja MSHga sõlmitud lühiajaliste kokkulepete liitmine, ei ole õige, mis on hilisema etapi küsimus. Seega piirdus Intel esialgse kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse põhjendamisel sellega, et ta seadis kahtluse alla nende kokkulepete liitmise, mida Üldkohus tegi selleks, et tõendada vaidlusaluste allahindluste võimet konkurentsi kõrvaldada. Vastupidi sellele, mida märgib Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 506, ei ole vaidlusaluste allahindluste kestust puudutavad etteheited seotud hagiavalduse punktides 102 ja 111–114 esitatutega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel, keda toetab ACT, vaidleb vastu esimese väite selle osa põhjendatusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu kohtutes toimuvat menetlust reguleerivatest normidest, eelkõige Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklist 21 ning Üldkohtu kodukorra artiklist 76 ja artikli 84 lõikest 1 tuleneb, et põhimõtteliselt määravad kindlaks ja piiritlevad vaidluse pooled ning liidu kohus ei või teha otsust ultra petita (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. CK Telecoms UK Investments, C‑376/20 P, EU:C:2023:561, punkt 324), kuna tema otsustatav tühistamine ei saa ületada hageja nõude piire (vt selle kohta 14. novembri 2017. aasta kohtuotsus British Airways vs. komisjon, C‑122/16 P, EU:C:2017:861, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas, nagu märgitud käesoleva kohtuotsuse punktist 83, tühistas Üldkohus esiteks vaidlusaluse otsuse artikli 1 punktid a–e ja artikli 2 ning teiseks selle otsuse artikli 3 ainult osas, mis puudutab nimetatud otsuse artikli 1 punktides a–e kirjeldatud tegevust. Lisaks jättis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt hagi rahuldamata ülejäänud osas, see tähendab osas, mis puudutab ilmselgeid konkurentsipiiranguid ja nende õigusvastasust ELTL artikli 102 seisukohast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohta tuleb märkida, et hagiavalduse punktis 674 palus Intel muu hulgas tühistada vaidlusalune otsus tervikuna, mis tähendab, et Üldkohus otsustas selle otsuse tühistada väiksemas ulatuses kui Intel seda nõudis. Sellest järeldub, et kuna komisjon heidab Üldkohtule formaalselt ette otsuse tegemist ultra petita, tuleb see etteheide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon heidab Üldkohtule ette ka seda, et ta kontrollis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 485–500 komisjoni poolt vaidlusaluses otsuses vaidlustatud allahindluste turuosa kohta antud hinnangute õiguspärasust, lähtudes väitest, mille Intel esitas esimest korda oma peamistes seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta. Nii toimides ületas Üldkohus hagiavalduses või ka repliigis määratletud ja piiritletud vaidluse piire, rikkudes nii oma kodukorra artiklit 84.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses sellega tuleb märkida, et Üldkohtu kodukorra artikli 84 lõike 1 kohaselt ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 106 ka õigesti rõhutas, et pooled ei või pärast seda, kui Euroopa Kohus on teinud asja uueks arutamiseks saatmise otsuse, üldjuhul tugineda väidetele, mida ei olnud esitatud menetluses, milles tehti Euroopa Kohtu poolt tühistatud Üldkohtu otsus (1. juuli 2008. aasta kohtuotsus Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt, C‑341/06 P ja C‑342/06 P, EU:C:2008:375, punkt 71). Vastuvõetavaks tuleb tunnistada ainult väide, millega täiendatakse varem otseselt või kaudselt menetluse algatusdokumendis esitatud väidet ja millel on varem esitatud väitega otsene seos (11. märtsi 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Gmina Miasto Gdynia ja Port Lotniczy Gdynia Kosakowo, C‑56/18 P, EU:C:2020:192, punkt 66).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas märkis Intel kõigepealt hagiavalduse punktis 12, et komisjon jättis ELTL artiklit 102 rikkudes hindamata vaidlusaluste allahindluste võime konkurentsi piirata kõigi juhtumi asjaolude alusel, ning seejärel märkis ta oma hagiavalduse punktides 115–117, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma nende x86 CPUde väikest turuosa, mida need allahindlused puudutasid ja mis jäi vahemikku 0,3–2% aastas. Hagiavalduse nendes punktides kritiseeris Intel ka komisjoni lähenemist, mille kohaselt hinnatakse nende allahindluste konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju turusegmentide kaupa eraldi, samas kui AMD võis võistelda segmentides, mida vaidlusalused allahindlused ei puudutanud, ning rõhutas, et komisjon ei teinud kindlaks allahindlusi, mida tehti mitmele teisele juhtivale OEMile. Intel arendas neid etteheiteid edasi repliigi punktides 12, 37, 38, 52, 155, 185, 208 ja 257, kusjuures neli viimast punkti puudutasid vastavalt HP-le, Lenovole, NEC-le ja MSH-le tehtud vaidlusaluseid allahindlusi. Oma arvutuste dokumenteerimiseks viitas Intel korduvalt professor Salopi ja dr Hayesi 22. juuli 2009. aasta aruandele (edaspidi „Salopi-Hayesi aruanne“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et nendes etteheidetes väitis Intel Üldkohtus sisuliselt, et vaidlusaluste allahindluste osakaal turul oli nii väike, et välistas igasuguse konkurentsivastase väljatõrjumise võime. Järelikult, kui Üldkohus hindas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 492–500 komisjoni poolt vaidlusaluses otsuses selle kohta antud hinnangute õiguspärasust, ei ületanud ta vaidluse piire, mille Intel oli esimeses kohtuastmes esitatud hagis kindlaks määranud ja piiritlenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab samuti, et see, kuidas vaidlustatud kohtuotsuses uuriti vaidlusaluses otsuses tehtud allahindluste kestuse analüüsi, ei vasta ühelegi hagiavalduses esitatud väitele, vastates vaid uuele väitele, mis on esitatud alles Inteli peamistes ja täiendavates seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta ning on seetõttu vastuvõetamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses rõhutas Intel hagiavalduse punktides 101 ja 102, et kui hinnatakse tegevuse võimet konkurentsi piirata, on oluline arvestada selle tegevuse kestust. Sellega seoses rõhutas Intel hagiavalduse punktides 111 ja 112, mis puudutavad vaidlusaluste allahindluste võimet avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju, asjaolu, et vaidlusaluseid allahindlusi anti vaid mõni kuu ja et OEMid võisid teatud kokkulepped, milles need allahindlused olid ette nähtud, lõpetada 30‑päevase etteteatamise tähtajaga, mistõttu ei saa sellist väljatõrjuvat mõju eeldada. Intel kordas seda argumenti repliigi punktis 39.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et nendes etteheidetes väitis Intel sisuliselt, et vaidlusaluste allahindluste kestus ei võimaldanud eeldada nende võimet avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju. Seega leidis Üldkohus õigesti vaidlustatud kohtuotsuse punktis 506, milles ta lükkas tagasi komisjoni asjakohase vastuvõetamatuse vastuväite, et Inteli argumendid, mille ta oli esitanud oma peamistes ja täiendavates seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta seoses vaidlusaluste allahindluste kestusega, on selgelt seotud hagiavalduses esitatud argumentidega ning on seetõttu vastuvõetavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väiteosa, mille kohaselt on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud kriteeriume, mis puudutavad vaidlusaluste allahindluste võimet konkurentsi kõrvaldada</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena väidab komisjon, et Üldkohus piirdus apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 kehtestatud kriteeriumide analüüsimisel sellega, et analüüsis vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul ja nende kestust, võtmata arvesse ühtegi muud kriteeriumi, mis on asjakohane hindamaks nende allahindluste võimet konkurentsi kõrvaldada. Selline lähenemine on vastuolus nõudega hinnata kõiki juhtumi asjakohaseid asjaolusid üldiselt nende kogumis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi Euroopa Kohtu poolt apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 ette nähtud kriteeriumid ei ole ammendavad, on need osa asjaoludest, mis on olulised selle hindamisel, kas allahindlussüsteem suudab konkurentsi välja tõrjuda. Kõnealused kriteeriumid ei ole seega kumulatiivsed selles mõttes, et komisjon ei ole kohustatud iga kriteeriumi eraldi analüüsima ega omistama igaühele sama kaalu. Sellest tuleneb, et allahindlussüsteemi võimet konkurentsi kõrvaldada ei saa vähendada ühe või kahe eraldi analüüsitud asjaolu alusel. Kuid vaidlustatud kohtuotsuse punktides 519–521 ja 525–527 leidis Üldkohus, et vaidlusaluse otsuse tühistamiseks piisas sellest, et komisjon ei olnud analüüsinud nõuetekohaselt kriteeriumi, mis puudutas vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul, ega viinud läbi vaidlusaluste allahindluste kestuse nõuetekohast analüüsi. Nimelt, esiteks ei nähtu vaidlustatud kohtuotsusest selgelt, mil määral tugines Üldkohus oma hinnangus AEC testis tuvastatud vigadele. Teiseks, vaidlustatud kohtuotsuse punktis 525 leidis Üldkohus, et konkurentsivastase väljatõrjumise võimet ei saa pidada tõendatuks, kui komisjon ei analüüsi nõuetekohaselt kriteeriume seoses allahindluste osakaaluga turul ja nende kestusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus näib seega olevat kasutanud formalistlikku lähenemisviisi, mille kohaselt oleks komisjon pidanud analüüsima kõiki apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 kindlaks määratud kriteeriume ja omistama igale kriteeriumile sama kaalu, sõltumata esiteks iga kriteeriumi suhtelisest tähtsusest tema menetluses oleva kohtuasja konkreetses kontekstis ja teiseks üldisest hinnangust kõikidele asjasse puutuvatele asjaoludele, mis võivad tõendada, et vaidlusalused allahindlused on võimelised konkurentsi välja tõrjuma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni hinnangul ei saanud Üldkohus aga jõuda järeldusele süüks pandud tegevuse võime kohta konkurentsi kõrvaldada, ilma et ta analüüsiks esiteks Inteli turgu valitseva seisundi tähtsust asjaomasel turul, teiseks vaidlusaluste allahindluste tegemise tingimusi ja korda ning nende mõju OEMide ja MSH otsustele nende varustamise kohta, kolmandaks nende allahindluste summat, neljandaks nende ajakava ja viiendaks konkurentsivastase strateegia olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt, mis puudutab eelmises punktis mainitud kahte esimest kriteeriumi, siis ei vaielnud Intel vastu asjaolule, et ainuvarustamise tingimus, millest vaidlusalused allahindlused sõltusid, mõjutas OEMide ja MSH otsuseid nende tarneallikate kohta. Samamoodi, arvestades x86 CPUde turgu iseloomustavat duopoli, toob AMD väljatõrjumise strateegia olemasolu kaasa kogu konkurentsi kõrvaldamise ohu sellel turul. Üldkohus jättis siiski arvesse võtmata sellise strateegia olemasolu mitte ainult iseseisva asjakohase kriteeriumina, vaid ka AEC testi raames. Lisaks on komisjoni hinnangul suurem tähtsus vaidlusaluste allahindluste ajakaval, kuna see tõendab, et nende allahindluste tegemine andis märku Inteli võimetusest õigel ajal tehniliselt vastata AMD turustatavatele 64bitistele x86 CPUdele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu tühistas Üldkohus vaidlusaluse otsuse üksnes põhjusel, et komisjon ei olnud analüüsinud piisavalt kahte kriteeriumi nende hulgast, mis on välja toodud apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139. See asjaolu ei ole aga piisav, et tühistada akt, mis põhineb keeruliste hinnangute kogumil, kui nende hinnangute muudest elementidest, mida ei ole vaidlustatud või mis on kinnitatud, piisab, et põhjendada selles aktis tehtud järeldust. Seega oleks Üldkohus pidanud analüüsima, kas hoolimata vaidlusaluses otsuses kahe kõnealuse kriteeriumi analüüsi ulatuses tuvastatud puudustest sisaldas vaidlusalune otsus analüüsi teiste kriteeriumide alusel, mis õigustab järeldust, et vaidlusalused allahindlused on võimelised konkurentsi kõrvaldama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik väidab, et Üldkohus oleks pidanud kõigepealt analüüsima, kas Intel esitas haldusmenetluses täpseid argumente, mis käsitlevad seda, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul ja nende allahindluste kestus, ja mis lükkavad ümber eelduse, et need allahindlused on võimelised konkurentsi kõrvaldama. Ainult sel juhul oleks komisjon pidanud õiguse olla ära kuulatud alusel käsitlema neid kahte kriteeriumi vaidlusaluses otsuses. Lisaks oleks Üldkohus pidanud analüüsima, kas nende kahe kriteeriumi erinev analüüs või kaalumine komisjoni poolt oleks viinud järelduseni, et konkurentsivastane väljatõrjumine ei olnud võimalik. Seega oleks Üldkohus pidanud hindama nende kriteeriumide olulisust, arvestades seda, et oli olemas tervikstrateegia, mida Intel rakendas selleks, et välja tõrjuda AMD, kes oli tema ainus konkurent x86 CPUde turul. See, et esineb kavatsus konkurendid välja tõrjuda, võib aga asendada kõik kahtlused seoses sellega, milline on vaidlusaluste allahindluste osakaal turul ja nende kestus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel ja ACT vaidlevad esimese väite selle osa põhjendatusele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et pool, kellel lubatakse Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 alusel selles kohtus läbivaatamisel olevas kohtuasjas menetlusse astuda, ei või muuta vaidluse eset, mis on piiritletud hageja ja kostja nõuete ja väidetega. Sellest järeldub, et vastuvõetavad on ainult need menetlusse astuja argumendid, mis jäävad nõuete ja väidetega kindlaks määratud raamistikku, kuna menetlusse astuja ei saa esitada uusi väiteid, mis erinevad apellandi väidetest (vt selle kohta 10. novembri 2016. aasta kohtuotsus DTS Distribuidora de Televisión Digital vs. komisjon, C‑449/14 P, EU:C:2016:848, punktid 114 ja 121).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariigi argument, et Üldkohus oleks pidanud kõigepealt analüüsima, kas Intel esitas haldusmenetluses täpseid argumente selle kohta, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul ja nende allahindluste kestus, tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Nimelt ei ole see etteheide seotud ühegi väitega, mille komisjon esitas apellatsioonkaebuse põhjendamiseks. Lisaks on see tegelikult ka vastuolus komisjoni teises väites esitatud argumendiga, et Intel esitas haldusmenetluses väga suure hulga tõendeid küsimuses, kas vaidlusalused allahindlused võivad avaldada etteheidetud konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju, ja see tähendab apellatsiooniastme kohtuotsuse punktide 138 ja 139 kohaselt seda, et komisjon oli kohustatud analüüsima muu hulgas vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul ja nende kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab etteheiteid, millele komisjon esimese väite teises osas tugineb, siis tuleb märkida, et komisjon märgib oma apellatsioonkaebuses, et see osa põhineb eeldusel, et Üldkohus tühistas vaidlusaluse otsuse, tuginedes üksnes asjaolule, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt analüüsinud vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu kriteeriumi ega analüüsinud õigesti nende allahindluste kestust. Komisjon märgib samuti, et kui Euroopa Kohus leiab, et see eeldus on väär, tuleb analüüsida apellatsioonkaebuse teisi väiteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle eelduse põhjendamiseks tugineb komisjon vaidlustatud kohtuotsuse punktile 525, mille sisu on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 81.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon järeldab sellest punktist 525, mis puudutab eelkõige Inteli poolt HP-le tehtud vaidlustatud allahindlusi, et hoolimata vaidlustatud kohtuotsuse punktis 524 tehtud sõnaselgest viitest kolmele põhjusele, mille alusel vaidlusalune otsus tühistati, nimelt esiteks vead AEC testis seoses OEMidega ja MSHga, teiseks vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu puudulik analüüs ja kolmandaks nende allahindluste kestuse ebaõige analüüs, põhjendas Üldkohus tegelikult seda tühistamist üksnes hinnangutega kahe viimase põhjuse kohta. Seda lähenemist kasutades hindas Üldkohus komisjoni arvates abstraktselt ja formalistlikult seda, kas komisjon analüüsis neid kahte kriteeriumi piisavalt, võtmata arvesse kummagi kriteeriumi suhtelist tähtsust ja võtmata arvesse muid vaidlusaluses otsuses analüüsitud asjaolusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meenutada, et olles vaidlustatud kohtuotsuse punktides 145 ja 147 leidnud, et vaidlusaluses otsuses on rikutud õigusnormi lähenemisviisi tõttu, et vaidlusalused allahindlused olid kuritarvitavad oma olemuselt, sõltumata nende võimest piirata konkurentsi sama tõhusa konkurendi turult väljatõrjumise teel, mistõttu AEC test ei olnud selle võime hindamiseks vajalik, tuvastas Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 149, et komisjon oli siiski sellise testi läbi viinud ja et see oli ka selle võime hindamisel tegelikult oluline, mistõttu tuli lisaks analüüsida Inteli argumente selle testi kohta. Kooskõlas selle hinnanguga analüüsis Üldkohus nimetatud kohtuotsuse punktides 150–482 Inteli argumente selle kohta, et vaidlusalune otsus tuleb tühistada põhjusel, et Delli, HP, NEC, Lenovo ja MSH suhtes läbi viidud AEC test sisaldas mitut viga (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 42–61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Alles pärast seda, kui Üldkohus oli vaidlustatud kohtuotsuse punktis 482 leidnud, et suure osaga nendest argumentidest tuleb nõustuda, analüüsis ta selle kohtuotsuse punktides 483–520 Inteli ja ACT argumente, mille kohaselt ei analüüsinud komisjon apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 mainitud kriteeriumidena nõuetekohaselt esiteks vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul ega teiseks nende allahindluste kestust ja suurust (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 62–77).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle analüüsi lõpuks asus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 521 seisukohale, et Intel väidab põhjendatult, et vaidlusaluses otsuses komisjoni poolt apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 nimetatud kriteeriumide analüüs sisaldab mitut viga, kuna komisjon ei analüüsinud nõuetekohaselt kriteeriumi, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul, ega analüüsinud õigesti nende allahindluste kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 523 ja 524, et kuigi komisjon tuvastas vaidlusaluse otsuse punktides 1002–1575 esitatud AEC testi alusel, et vaidlusalused allahindlused on võimelised välja tõrjuma Inteliga sama tõhusa konkurendi ja nii piirama konkurentsi, on siiski esiteks tõsi, et selles testis oli tehtud vigu, teiseks, et komisjon ei analüüsinud nõuetekohaselt vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu kriteeriumi, ja kolmandaks, et ta ei olnud analüüsinud õigesti nende allahindluste kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis meenutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 525, et AEC testis tuvastatud viga konkreetselt seoses HP-le tehtud vaidlusaluste allahindlustega puudutas ajavahemikku 1. novembrist 2002 kuni 30. septembrini 2003, samas kui seda OEMi puudutav rikkumine pandi toime ajavahemikul 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini. Kuid arvestades asjaolu, et komisjon ei analüüsinud nõuetekohaselt vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu kriteeriumi ega analüüsinud õigesti nende allahindluste kestust, leidis Üldkohus, et HP suhtes rakendatud tegevuse võime avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud kogu rikkumisperioodi osas, isegi kui asuda seisukohale, et AEC testil oli tõenduslik väärtus ühe osa suhtes sellest perioodist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et komisjon tõlgendab vaidlustatud kohtuotsuse punkti 525 valesti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, esiteks ei saa nimetatud punkt 525 osas, milles see puudutab üksnes HP-le tehtud allahindlusi, kahtluse alla seada asjaolu, et nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 524, põhineb vaidlusaluste allahindluste võime tõrjuda Inteliga sama tõhus konkurent välja turult, kus tegutsevad Dell, Lenovo, NEC ja MSH, mitme kriteeriumi – nimelt AEC test, turu osakaal ja nende allahindluste kestus – analüüsil. Teiseks, kuna seda võimet tuleb hinnata üksnes HP-le tehtud vaidlusaluste allahindluste alusel, nähtub selle kohtuotsuse punktist 525, et nende allahindluste osakaal turul ja nende kestus on veelgi suurema tähtsusega sellise võime ja seega rikkumise tuvastamisel kogu rikkumisperioodi suhtes. Ent komisjon ei väida, et vaidlusalune otsus sisaldab analüüsi, mis võiks tõendada konkurentsivastase väljatõrjumise võime olemasolu ainuüksi HP-le tehtud allahindluste alusel ajavahemiku suhtes 2003. aasta oktoobrist kuni 2005. aasta maini. Pealegi ei nähtu nimetatud kohtuotsuse punktidest 483–521, et vaidlusalune otsus sellist analüüsi sisaldab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et vaidlustatud kohtuotsuse punkti 525 ei saa selle kontekstist lahti rebituna mõista nii, et see jätab tähelepanuta Üldkohtu analüüsi AEC testi kohta, mis on esitatud selle kohtuotsuse punktides 150–482, kuigi selle kohtuotsuse punktis 524 on sõnaselgelt märgitud, et see analüüs on vaidlusaluse otsuse tühistamise aluseks, nagu ka hinnangud, mis puudutavad vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul ja nende kestust. Käesoleva kohtuotsuse punktis 118 esitatud eeldus, millele komisjon tugineb esimese väite teises osas, on seega väär.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle eelduse ebaõigsus tähendab ka seda, et komisjon ei saa Üldkohtule põhjendatult ette heita vaidlusaluse otsuse tühistamist puhtformaalsel põhjusel, et see institutsioon oleks pidanud kõiki apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 nimetatud kriteeriume analüüsima eraldi ja sama üksikasjalikkusega, sõltumata iga kriteeriumi suhtelisest kaalust juhtumi asjaolusid arvesse võttes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">130</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses, nagu nähtub apellatsiooniastme kohtuotsuse punktidest 137–139, kuuluvad vaidlusaluste allahindluste osakaal turul ja nende kestus asjaolude hulka, mida komisjon peab hindama, et trahvitud turgu valitsevas seisundis ettevõtja kuritarvitamine tuvastada, kuna asjaolu, et see ettevõtja väitis haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et tema tegevusel ei ole võimet avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju, toob sellele institutsioonile kaasa erilise kohustuse hinnata, kas esineb strateegia, mille eesmärk on tõrjuda välja vähemalt sama tõhusad konkurendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">131</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis esiteks, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 485, 493–495, 509 ja 510, ning vastupidi sellele, mida komisjon talle ette heidab, püüdis Üldkohus kindlaks teha vaidlusaluse otsuse põhjendused, mis võivad olla asjakohased seoses sellega, milline oli vaidlusaluste allahindluste osakaal turul ja nende kestus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">132</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 493–500 ja 506–520, et Üldkohus tuvastas rea lünki vaidlusaluse otsuse asjakohastes põhjendustes, mis viis ta järeldusele, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt analüüsinud vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu kriteeriumi ega nende allahindluste kestust kui tõendeid, mis võimaldavad tõendada nende võimet avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju. Komisjon ei sea aga käesolevas apellatsioonkaebuses neid Üldkohtu hinnanguid kahtluse alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">133</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti ei saa nõustuda komisjoni etteheitega, mida toetab Saksamaa Liitvabariik, et Üldkohus ei saanud vaidlusalust otsust tühistada, ilma et ta oleks analüüsinud Inteli turgu valitseva seisundi tähtsust asjaomasel turul, vaidlusaluste hinnaalanduste ja asjasse puutuvate maksete tegemise tingimusi ja korda ning nende mõju OEMide ja MSH otsustele nende varustamise kohta, allahindluste suurust ja ajakava ning konkurentsivastase strateegia olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">134</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida esiteks, et kuna see etteheide on apellatsioonkaebuse esimese väite teise osa lahutamatu osa, põhineb ka see etteheide vääral eeldusel, et vaidlusalune otsus tühistati eranditult Üldkohtu hinnangute alusel, mis puudutasid vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul ja nende kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">135</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt vaidlusaluses otsuses esitatud ainus analüüs, millega soovitakse tõendada, et vaidlusalused allahindlused kujutavad endast kuritarvitamist, sõltumata nende võimest tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent, see, mis nähtub eelkõige selle otsuse põhjendustest 920–926, 950, 972, 981, 989, 1000 ja 1001, mida analüüsiti vaidlustatud kohtuotsuse punktides 133–144. Nagu märkis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 145–147, nähtub apellatsiooniastme kohtuotsuse punktidest 137–139 ja 141, et selles analüüsis on rikutud õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">136</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent kuna komisjon tugineb Inteli turgu valitsevale seisundile, allahindluste tingimuslikule laadile ja niisuguse strateegia olemasolule, mille eesmärk oli Inteli konkurent välja tõrjuda, sõltumata küsimusest, kas see konkurent on sama tõhus kui Intel, siis põhinevad selle etteheite põhjendamiseks esitatud argumendid kaudselt, kuid tingimata ideel, et vaidlusalused allahindlused on iseenesest kuritarvitavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">137</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Osas, milles komisjon viitab vaidlusaluste allahindluste summale, väljatõrjuvat mõju toetavatele teguritele ja neid allahindlusi saanud OEMide strateegilisele laadile, tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida väidab see institutsioon, analüüsis Üldkohus neid asjaolusid oma hinnangutes, mille ta andis AEC testile, vaidlusaluste allahindluste osakaalule turul ja nende kestusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">138</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon heidab seega Üldkohtule tegelikult ette, et viimane ei analüüsinud, kas vaidlusaluse otsuse erinevad jaod sisaldavad elemente, millest on võimalik konstrueerida arutluskäik, mis tõendab, et vaidlusalustel allahindlustel on võime avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju, vaatamata Üldkohtu järeldustele vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu ja nende kestuse kohta, samas kui komisjon ei vaidlusta neid järeldusi käesolevas apellatsioonimenetluses. Ent sõltumata asjaolust, et kriteeriumid, millele komisjon tugineb, ei tundu eraldi vaadelduna olevat piisavad, et tuvastada ELTL artikli 102 rikkumine, ei saanud Üldkohus sellist analüüsi läbi viia, kuna – nagu ta sisuliselt meenutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 150 – ta ei saa muuta komisjoni tuvastatud rikkumise koosseisu tunnuseid, asendades selle akti vastuvõtja põhjendused, mille õiguspärasust ta ELTL artikli 263 alusel kontrollib, enda omadega (vt selle kohta 16. juuni 2022. aasta kohtuotsus Sony Corporation ja Sony Electronics vs. komisjon, C‑697/19 P, EU:C:2022:478, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">139</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kuna Üldkohus tuvastas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 150–527 vead, mis tema arvates muudavad õigusvastaseks vaidlusaluse otsuse põhjendused seoses AEC testi läbiviimisega, vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu ja kestusega, mistõttu ei olnud need põhjendused tema analüüsi kohaselt sobivad ELTL artikli 102 rikkumise tuvastamiseks ega seetõttu selle otsuse artikli 1 punktide a–e aluseks, siis ei rikkunud Üldkohus kriteeriume, mis puudutavad vaidlusaluste allahindluste võimet konkurentsi kõrvaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">140</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb tagasi lükata esimese väite teine osa ja seega esimene väide tervikuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide, et rikutud on komisjoni kaitseõigusi</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">141</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon leiab, et kui eeldada, et Inteli antud vaidlusalused allahindlused on kuritarvitavad, ei saa see institutsioon olla kohustatud vaidlusalust otsust põhjendama nii, et lisaks sellele, et ta vastab väga suurele hulgale tõenditele, mille Intel esitas haldusmenetluses, tuleb tal ka vastata argumentidele, mida Intel selle menetluse käigus ei esitanud. Üldkohtu menetluses esitas Intel majandusekspertiisi aruannete vormis täiendavaid argumente AEC testi kohta. Vaatamata asjaolule, et Üldkohus võttis neid arvukaid uusi tõendeid arvesse, keeldus ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 235, 236, 252, 253, 316, 317, 443 ja 444 arvesse võtmast komisjoni esitatud vastuväiteid nende tõendite kohta põhjusel, et selline analüüs viiks selleni, et ta asendab vaidlusaluses otsuses esitatud arutluskäigu enda omaga. Nende vastuväidete eesmärk ei olnud aga täita mõnda lünka selle otsuse põhjendustes, vaid vastata uutele majandusanalüüsidele, mille Intel esitas esimest korda menetluse käigus. Komisjoni argumentide arvessevõtmine ei oleks seega viinud selleni, et Üldkohus oleks asendanud vaidlusaluses otsuses esitatud analüüsi enda hinnanguga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">142</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid asjaolusid arvestades rikkus Üldkohus komisjoni kaitseõigusi osas, mis puudutab esiteks Delli vaieldava osa arvutamist, teiseks HP-le 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta septembrini tehtud vaidlusaluste allahindluste väljatõrjumise võimet ja kolmandaks Lenovole antud mitterahaliste eeliste väärtust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">143</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb vastu teise väite põhjendatusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">144</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb meenutada, et nagu nähtub apellatsiooniastme kohtuotsuse punktidest 137–139, on komisjon kohustatud hindama turgu valitsevas seisundis ettevõtja võimalikku strateegiat, mille eesmärk on tõrjuda välja temaga vähemalt sama tõhusad konkurendid, kui see ettevõtja väidab haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et tema tegevusel ei olnud võimet konkurentsi piirata ja eelkõige tekitada etteheidetud väljatõrjuvat mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">145</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et kui komisjon tõendab seda võimet AEC testi abil, milles võetakse arvesse trahvitud ettevõtja esitatud tõendeid, ei saa Üldkohus tuvastada selle testi kehtetust tõendite alusel, mille see ettevõtja esitas esimest korda Üldkohtus, kui need ei olnud komisjonile teada ja neid oleks saanud esitada haldusmenetluses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">146</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, vastavalt meetodile, mida komisjon kasutas selleks, et hinnata, kas vaidlusalused allahindlused suudavad välja tõrjuda Inteliga sama tõhusa konkurendi, määratakse AEC testi positiivne või negatiivne tulemus vaidlustatud kohtuotsuse punkti 158 tähenduses lõpuks kindlaks vaidlusaluse osa ja nõutava osa võrdlemise teel. Viimane on see osa kliendi nõudlusest, mille Inteliga sama tõhus konkurent peab saama, et siseneda turule kahjumita. Kui vaieldav osa on suurem kui nõutav osa, on AEC testi tulemus Inteli jaoks positiivne, samas kui vastupidine olukord annab negatiivse tulemuse, millest tuleb järeldada, et vaidlusalused allahindlused on võimelised turult välja tõrjuma selle ettevõtjaga sama tõhusa konkurendi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">147</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, mis puudutab Delli olukorda, siis esitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 204–206, 215 ja 220 tõendid, millele Intel tugines, et vaielda vastu vaieldava osa suurusele 7,1%, mille komisjon oli vaidlusaluses otsuses selle ettevõtja suhtes välja arvutanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">148</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks on selleks tõendiks 10. novembri 2005. aasta e-kiri, mille koostas Delli juht D1 (edaspidi „D1 e-kiri“), millest nähtub, et Delli tellimuste ülekandmise määr AMD-le võis olla kuni 25% x86 CPUde mahust, kusjuures see juht kinnitas vande all selle e-kirja sisu Delaware’i osariigis (Ameerika Ühendriigid) toimunud eraõiguslikus kohtumenetluses Inteli ja AMD vahel. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 204 märgib Üldkohus veel, et esimest korda Üldkohtus Inteli esitatud Salopi-Hayesi aruande kohaselt andis Delli tarnevajaduse 25% suurune prognoos esimese aasta vaieldavaks osaks 17,5% või 12,5%, kui kasutada komisjoni lähenemisviisi, mida Intel pidas ebamõistlikuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">149</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, 9. märtsi 2004. aasta e-kiri, mille koostas üks teine Delli juht D5, viitas võimalikule Delli tarnete ülekandmisele AMD-le 25% ulatuses Delli x86 CPUde koguvajadusest 90 päeva jooksul (edaspidi „D5 e-kiri“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">150</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks tuleneb vaidlustatud kohtuotsuse punktist 194, et 21. detsembril 2007 tegi Inteli töötaja I1, kes vastutas asjaolude asetleidmise ajal Delliga suhtlemise eest, avalduse, millest nähtub, et Inteli sisehinnangu kohaselt jäi Delli x86 CPUde nõudluse vaieldav osa esimesel aastal vahemikku 15–25% (edaspidi „I1 avaldus“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">151</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, neljandaks kinnitab D1 avaldus Delaware’i osariigis Inteli ja AMD vahelises eraõiguslikus kohtuvaidluses tema 10. novembri 2005. aasta e-kirja sisu, samas kui samas menetluses tehtud Delli ühe teise juhi D3 avaldusest nähtub, et selle avalduse tegijal ei olnud mingit põhjust kahelda D1 avalduste õigsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">152</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 174, 196, 209–211 ja 222 nähtub, et kõik Inteli viidatud dokumendid peale Salopi-Hayesi aruande olid haldustoimikus ja et seda käsitleti vaidlusaluses otsuses, millele komisjon vastu ei vaidle. Komisjon keskendub oma argumentides sellele, kuidas Üldkohus kasutas Salopi-Hayesi aruannet, et seada kahtluse alla 7,1% suurune vaieldav osa, mille see institutsioon selles otsuses välja arvutas, ning kritiseerib Üldkohtu keeldumist võtta arvesse analüüse, millele nimetatud otsuse põhjendustes ei tuginetud ja mille komisjon lisas esimeses kohtuastmes toimunud menetluses esitatud kostja vastusele ja vasturepliigile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">153</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 171, 229, 233 ja 234, et mis puudutab AEC testi Delli kohta, siis võttis komisjon aluseks vaieldava osa 7,1% arvutustabeli põhjal, mis oli koostatud 2004. aasta jaanuaris (edaspidi „2004. aasta arvutustabel“) ja mille Dell oli talle haldusmenetluses esitanud. Täpsemalt tuletas komisjon vaieldava osa suuruse 7,1% Delli x86 CPUde tellimuste AMD-le üleviimise määra 7% alusel, mille kavatses Dell 2004. aasta arvutustabeli kohaselt sellelt ettevõtjalt 2005. aastaks osta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">154</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 175 viitas Üldkohus nõutava ja vaieldava osa võrdlusele niisugusena, nagu komisjon seda vaidlusaluses otsuses tegi. Selle võrdluse põhjal järeldas komisjon, et Delli puudutava rikkumisperioodi moodustavast 13 kvartalist 9 puhul oli nõutav osa suurem kui vaieldav osa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">155</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõsi, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 204, milles esitatakse Inteli argumentatsioon, võimaldas Salopi-Hayesi aruanne määrata Delli tarnevajaduse 25% suuruse prognoosi alusel, mis tulenes vaieldava osa puhul D1 ja D5 e‑kirjadest, selle osa suuruseks esimesel aastal 17,5% – protsendimäär, mis väheneb 12,5 protsendile, kui kasutada komisjoni lähenemisviisi, millega Intel ei nõustu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">156</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuid esiteks nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 220–234, mis käsitlevad nende tõendite hindamist, millele Intel Üldkohtus tugines, et Üldkohus seadis kahtluse alla vaidlusaluses otsuses esitatud arvutuskäigu Delli vaieldava osa suhtes, tuginedes D1 ja D5 e-kirjadele, Delaware’i osariigis Inteli ja AMD vahelises eraõiguslikus kohtuvaidluses tehtud Delli juhtide avaldustele ning I1 avaldusele. Seevastu ei tuginenud Üldkohus oma hinnangus Salopi-Hayesi aruandele, mida ei ole nendes punktides ka mainitud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">157</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, vastupidi eeldusele, millele komisjon oma arutluskäigus viitab, ei tuginenud Üldkohus oma hinnangus sellele aruandele, mistõttu tuleb selle institutsiooni argumendid igal juhul tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">158</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks meenutas Üldkohus küll vaidlustatud kohtuotsuse punktis 236, et kui võtta arvesse täiendavaid analüüse, mille komisjon esitas esimest korda tema menetluses, et põhjendada vaidlusaluses otsuses sisalduvat AEC testi, siis asendaks ta selle tagajärjel vaidlusaluse otsuse põhjendused enda omadega, mis ei ole tal ELTL artiklis 263 ette nähtud õiguspärasuse kontrolli raames lubatud. Siiski analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 237–239 neid asjaolusid, isegi kui see oli ülemäärane, ja järeldas, et need ei sea kahtluse alla sama kohtuotsuse punktis 234 esitatud kaalutlust, mistõttu põhineb apellatsioonkaebuse selle väite toetuseks esitatud komisjoni etteheide ka vääral eeldusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">159</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 240–255 asjaolusid, mis puudutavad Delli tellimuste tegelikku ülekandmist AMD-le 2006. ja 2007. aastal, arvestades, et need kinnitavad kahtlust järelduse osas, et Delli vaieldav osa on 7,1%. Sellega seoses märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 243, et vaidlusaluse otsuse põhjenduse 1245 kohaselt oli järelduste alusel, mis tehti Delli ühe osa tellimuste tegeliku ülekandmise kohta AMD-le, võimalik välja arvutada vaieldav osa üle 7,1%, nimelt suuruses, mis jäi vahemikku 8,2–10,1%.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">160</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi sellele, mida väidab komisjon, põhinevad Üldkohtu hinnangud Delli tellimuste tegeliku ülekandmise kohta AMD-le 2006. ja 2007. aastal eranditult vaidlusalusest otsusest nähtuvatel asjaoludel. Üldkohus ei tugine ühelegi asjaolule, mille Intel esitas esimest korda tema menetluse käigus, ja komisjon ei märgi, millises vaidlustatud kohtuotsuse punktis Üldkohus sellisele asjaolule tugines.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">161</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et komisjoni etteheide, et Üldkohus tugines oma hinnangus Delli vaieldava osa kohta esimest korda Üldkohtus esitatud tõenditele, võtmata arvesse analüüse, mille see institutsioon esitas nende tõendite põhjendatuse ümberlükkamiseks, tugineb igal juhul valedele eeldustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">162</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena märkis Üldkohus HP kohta, et komisjon ei ole tõendanud konkurentsivastase väljatõrjuva mõju olemasolu ajavahemikus 1. novembrist 2002 kuni 30. septembrini 2003. Komisjon leiab aga, et kui Intelil oleks õigus väita esimest korda Üldkohtus, et AEC test ei hõlmanud teatud perioodi puudutavaid asjaolusid, siis peaks sellel institutsioonil olema lubatud seda testi menetluse käigus täiendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">163</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohta tuleb toonitada, et Üldkohtus esitatud Inteli argumentidega HP kohta soovis Intel vastu vaielda vaidlusaluses otsuses sisalduva AEC testi õiguspärasusele, viitamata tõenditele, mida haldusmenetluses ei olnud esitatud. Sellest järeldub, et Üldkohus ei teinud igal juhul viga, kui ta kohtuotsuse punktides 300 ja 301 jättis 1. juuli 2010. aasta kohtuotsuse Knauf Gips vs. komisjon (C‑407/08 P, EU:C:2010:389, punkt 89) alusel kõrvale komisjoni seisukoha, et need argumendid on väidetavalt vastuvõetamatud, kuna Intel ei vaielnud haldusmenetluses vastu ajavahemikele, mida komisjon oma arvutustes kasutas. Samamoodi, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 138, otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 317 õigesti, et ta ei saa arvesse võtta täiendavaid arvutusi, mis ei tulene vaidlusalusest otsusest ja mille komisjon esitas esimest korda vasturepliigi lisas, et põhjendada vaidlusaluses otsuses läbi viidud AEC testi, ilma et ta asendaks selles otsuses esitatud komisjoni põhjenduse enda omadega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">164</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana asus Üldkohus seisukohale, et oma analüüsis, mis puudutas hinnangut vaidlusaluste allahindluste summale, mida Intel andis Lenovole kahe mitterahalise eelise kujul – st Inteli üheaastase standardgarantii pikendamine ja Hiina turustusplatvormi parem kasutamine –, lähtus komisjon, kes tugines pigem Lenovole antud eeliste väärtusele kui Intelile nende andmisest tekkivatele kuludele, tegelikult vähem tõhusast konkurendist kui Intel, keda aga ei saa pidada sobivaks ettevõtjaks hindamaks, kas vaidlusalused allahindlused võivad avaldada konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">165</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 433–439, tugines Üldkohus selle AEC testi põhimõtteid puudutava hinnangu põhjendamiseks selle testi laadile, nagu seda on kirjeldatud vaidlusaluses otsuses. Vastupidi sellele, mida väidab komisjon selleks, et tõendada, et Üldkohus rikkus tema kaitseõigusi, ei tuginenud Üldkohus selleks Shapiro-Hayesi 28. jaanuari 2009. aasta lisaaruandele (edaspidi „Shapiro-Hayesi lisaaruanne“), mille Intel esitas esimest korda esimeses kohtuastmes ja mis – nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 423 ja 452 – käsitleb eraldi küsimust, nimelt Inteli antud kahe mitterahalise eelise kulu arvutust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">166</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ei kujuta endast komisjoni kaitseõiguste rikkumist vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 443 ja 444 tulenev Üldkohtu keeldumine võtta arvesse selle institutsiooni esitatud arvutusi selle kohta, milline oli Inteli jaoks asjasse puutuvate mitterahaliste eeliste tegelik kulu, kuna nende arvutuste arvessevõtmisel asendanuks ta vaidlusaluses otsuses antud hinnangu enda omaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">167</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus viitas selle kohtuotsuse punktis 452 Shapiro-Hayesi lisaaruandele alles seoses komisjoni poolt esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite analüüsiga, mis viidi ülemäärasena läbi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 451–453.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">168</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et teine väide tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud õigusnormi nõutavate tõendite osas ja komisjoni kaitseõigusi ning moonutatud tõendeid Delli suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">169</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väide koosneb kolmest osast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väiteosa, mille kohaselt on rikutud õigusnormi seoses nõutava tõendatuse tasemega</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">170</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab, et Üldkohus tugines valedele õiguslikele kriteeriumidele, kui ta hindas tõendeid, mille see institutsioon esitas selleks, et tuvastada turgu valitseva seisundi kuritarvitamise esinemine. Täpsemalt ei põhine AEC test esiteks oletustel täheldatud asjaoludest tuleneva käitumise kohta, vaid ökonomeetrilise mudeli kasutamisel selle mudeli sisendväärtuste (input value) hinnangute suhtes. Järelikult, vastupidi sellele, mida väidab Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 165, ei saa vaidlusaluse otsuse tühistamiseni viia asjaolu, et Intel esitas faktiliste asjaolude usutava seletuse, mis võimaldaks järeldada, et rikkumist toime ei pandud. Teiseks on AEC test sisuliselt hindamine, mis OEMi vaieldava osa aspektist põhineb oletustel, millele juba nende määratluselt ei ole kindlat ja lõplikku vastust, vaid antakse üksnes optimaalne või mõistlik hinnang. Seega, vastupidi sellele, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 166 leidis, ei piisa vaidlusaluse otsuse tühistamise saavutamiseks sellest, et tekitatakse kahtlus komisjoni hinnangu suhtes, mille ta niisuguse testi tulemusel andis, või veelgi enam sellest, et lihtsalt väidetakse, et mõeldav on teistsugune tulemus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">171</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õige lähenemisviis tõendatuse taseme ja AEC testi kohtuliku kontrolli osas oleks seega niisugune, et ei kontrollita mitte ainult esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud. Turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevuse võimet konkurentsi piirata hinnatakse konteksti puudutavate asjaolude alusel, mis ei ole kõik eranditult seotud selle ettevõtja tegevusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">172</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega jättis Üldkohus vaidlusaluses otsuses Delli vaieldavale osale antud hinnangu kõrvale väära tõendamisstandardi alusel, piirdudes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 244 tõdemusega, et „vaieldava osa 7,1% suurus ei olnud ainus mõeldav hüpotees“ ja et see asjaolu „[võis] panna kahtlema komisjoni poolt [vaidlusaluses] otsuses antud hinnangu põhjendatuses“. Süütuse presumptsioon ei tähenda, et hinnanguid konteksti puudutavatele asjaoludele, mis ei ole seotud turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevusega, tuleb pidada kehtetuteks niipea, kui Üldkohtul on neist ühe suhtes tekkinud „kahtlus“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">173</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb kolmanda väite selle osa põhjendatusele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">174</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni argumentide põhjendatuse hindamiseks tuleb meenutada käesolevas asjas läbi viidud AEC testi konteksti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">175</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsiooniastme kohtuotsuse punktides 133 ja 134 meenutas Euroopa Kohus, et ELTL artikli 102 eesmärk ei ole takistada ettevõtjal saada tänu oma saavutustele valitsev seisund ühel või mitmel turul ega tagada, et konkureerivad ettevõtjad, kes on vähem tõhusad kui need, kellel on selline seisund, jääksid turule. Seega ei pruugi väljatõrjuv toime alati konkurentsi kahjustada. Saavutuspõhine konkurents võib nimelt viia selleni, et vähem tõhusad ja seega tarbijate jaoks eelkõige hindade, toodangu, valiku, kvaliteedi või uuenduslikkuse poolest vähem huvipakkuvad konkureerivad ettevõtjad kaovad turult või marginaliseeruvad (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punktid 126 ja 127 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">176</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult selleks, et konkreetsel juhul saaks asuda seisukohale, et teatud tegevus tuleb kvalifitseerida „turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks“, on üldreeglina vaja tõendada, et kasutades vahendeid, mis erinevad saavutuspõhises ettevõtjatevahelises konkurentsis kasutatavatest vahenditest, piirab see tegevus tegelikult või potentsiaalselt konkurentsi, tõrjudes sama tõhusad konkureerivad ettevõtjad asjaomaselt turult või asjaomastelt turgudelt välja või takistades nende arengut neil turgudel (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 129 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">177</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut silmas pidades ja arvestades turgu valitsevas seisundis ettevõtja erilist kohustust mitte kahjustada oma tegevusega tõhusat ja moonutamata konkurentsi siseturul, keelab ELTL artikkel 102 tal tegeleda niisuguse tegevusega, millel võib olla temaga sama tõhusate konkurentide jaoks väljatõrjuv mõju, tugevdades nii tema turgu valitsevat seisundit muude vahenditega kui need, mida kasutatakse saavutuspõhises konkurentsis (vt selle kohta apellatsiooniastme kohtuotsus, punktid 135 ja 136, ning 12. mai 2022. aasta kohtuotsus Servizio Elettrico Nazionale jt, C‑377/20, EU:C:2022:379, punkt 76).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">178</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Euroopa Kohus apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 137 meenutab, võib selline tegevus seisneda püsikliendi allahindluste süsteemis, s.o allahindlustes, mida antakse tingimusel, et klient – olgu tema ostutehingute maht turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt suur või väike – varustab end kogu oma vajaduse või selle olulise osa ulatuses asjaomaselt ettevõtjalt soetatava kaubaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">179</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas tuleb selle tõendamisel, kas teatud tegevusel on tegelik või potentsiaalne konkurentsi piirav mõju, mis võib tähendada erinevate analüüsiskeemide kasutamist olenevalt konkreetses asjas käsitletava tegevuse liigist, igal juhul hinnata kõiki asjasse puutuvaid faktilisi asjaolusid, olenemata sellest, kas need puudutavad seda tegevust ennast, asjaomast turgu või asjaomaseid turge või konkurentsi toimimist sellel turul või nendel turgudel. Lisaks peab tõendamise eesmärk olema täpsetele ja konkreetsetele analüüsidele ja tõenditele tuginedes tõendada, et sellel tegevusel on vähemalt võime avaldada väljatõrjuvat mõju (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punktid 129 ja 130 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">180</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, mis puudutab püsikliendi allahindluste tegemises seisnevat tegevust, mille kohta turgu valitsevas seisundis ettevõtja väidab haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et ta ei olnud võimeline avaldama talle ette heidetud väljatõrjuvat mõju, siis ei ole komisjon kohustatud mitte ainult analüüsima selliseid asjaolusid nagu ettevõtja turgu valitseva seisundi olulisus asjaomasel turul ja vaidlusaluste allahindluste osakaal turul, nagu ka nende allahindluste tingimused ja andmise kord, nende kestus ja suurus, vaid ka seda, kas eksisteeris vähemalt sama tõhusate konkurentide väljatõrjumise strateegia (apellatsiooniastme kohtuotsus, punktid 138 ja 139 ning seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta 19. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Unilever Italia Mkt. Operations, C‑680/20, EU:C:2023:33, punktid 47–49).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">181</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selliste allahindluste võimet tõrjuda välja turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga sama tõhus konkurent, kes eeldatavasti kannab samu kulusid kui need, mida kannab turgu valitsevas seisundis ettevõtja, hinnatakse üldiselt AEC testi abil. Nimelt, isegi kui see test on vaid üks viis, kuidas hinnata, kas turgu valitsevas seisundis ettevõtja kasutas muid vahendeid kui need, mis kuuluvad „tavapärase“ konkurentsi juurde, on selle eesmärk just nimelt hinnata abstraktselt sellise sama tõhusa konkurendi võimet matkida turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevust ja järelikult seda, kas seda tegevust tuleb pidada tavapäraseks, st saavutuspõhiseks konkurentsiks (vt selle kohta 12. mai 2022. aasta kohtuotsus Servizio Elettrico Nazionale jt, C‑377/20, EU:C:2022:379, punktid 80–82 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">182</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et hinnata komisjoni esitatud argumentide põhjendatust, tuleb samuti meeles pidada, et nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 43 ja 44, võtab niisugune AEC test nagu see, mis viidi läbi käesolevas asjas, arvesse eelkõige vaidlusaluste allahindluste võimalikku kaotust, kui OEM otsustab end varustada tellimustega AMD-lt, ning põhineb lõpuks iga OEMi ja MSH vaieldava ja nõutava osa võrdlusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">183</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab vaidlustatava osa ja nõutava osa võrdlust, siis nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 175, et komisjon tõi nõutava osa välja vaidlusaluse otsuse tabelis nr 22 (edaspidi „tabel nr 22“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">184</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 171, et komisjon määras vaieldavaks osaks 7,1% ehk arvu, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 153 mainitud 2004. aasta arvutustabelist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">185</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 175 märkis Üldkohus, et sisuliselt võttis komisjon seda arvu arvesse kui asjakohast protsenti, mida tuleb kohaldada vaieldava osa kindlaksmääramisel, ning võrdles seda nõutava osaga, mis tuleneb tabelist nr 22 iga asjaomase kvartali kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">186</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle tabeli viimases veerus, millele on viidatud ka vaidlustatud kohtuotsuse punktis 175, on märgitud, et perioodil alates 2003. aasta majandusaasta neljandast kvartalist kuni 2006. aasta majandusaasta neljanda kvartalini jäi nõutav osa vahemikku 4,9% – mis on 2004. aasta majandusaasta esimese kvartali jaoks arvutatud väärtus – kuni 12,1% – mis on 2006. aasta majandusaasta neljanda kvartali jaoks arvutatud väärtus. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse selles punktis märkis, leidis komisjon, et vaatlusaluse perioodi üheksa viimase kvartali puhul oli nõutav osa suurem kui vaieldav osa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">187</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast seda, kui Üldkohus oli vaidlustatud kohtuotsuse punktides 189–201 tagasi lükanud Inteli argumendid, milles heideti komisjonile ette õiguskindluse põhimõtte rikkumist 2004. aasta arvutustabeli arvessevõtmise tõttu, analüüsis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 202–256 Inteli argumente, mis puudutasid hinnangut, et vaieldav osa oli 7,1%.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">188</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohta nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 203 ja 240, et Intel vaidles vastu komisjoni tuvastatud 7,1% suurusele vaieldavale osale, tuginedes esimesena muudele tõenditele kui 2004. aasta arvutustabel ja teisena andmetele Delli tellimuste tegeliku ülekandmise kohta AMD-le aastatel 2006 ja 2007, mis tõendasid, et Delli vaieldav osa võis olla suurem kui 7,1%.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">189</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, tõendid, millele Intel tugines, on – nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 204–206, 215 ja 220 – D1 e-kiri, D5 e-kiri, Delli juhtide avaldused Delaware’i osariigis toimunud eraõiguslikus kohtuvaidluses, mille pooled olid Intel ja AMD, ning I1 avaldus, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktides 147–151.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">190</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus analüüsis neid tõendeid vaidlustatud kohtuotsuse punktides 213–232. Selle kohtuotsuse punktis 233 asus Üldkohus seisukohale, et D1 ja D5 e-kirjadest, avaldustest, mille Delli juhid tegid Inteli ja AMD vahelises eraõiguslikus kohtuvaidluses Delaware’i osariigis, ning I1 avaldusest, mis koos loetuna üksteist toetavad, nähtub, et 2005. aastal võis Delli tellimuste AMD-le ülekandmise määr olla kuni 25% x86 CPUde kogutellimusest, mitte 7%, nagu see on märgitud 2004. aasta arvutustabelis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">191</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tulenevalt järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 234, et tõendid, millele Intel tugineb, seavad kahtluse alla asjaolu, et Delli vaieldavat osa tuli hinnata üksnes 2004. aasta arvutustabeli alusel, milles märgitu kohaselt oli 2005. aastal Delli tellimuste AMD-le üleviimise määr 7%, millest komisjon tuletas vaieldava osa suuruseks 7,1%.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">192</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 243, et komisjon tunnistas vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1245 sõnaselgelt, et järeldustest, mis tehti Delli ühe osa tellimuste tegeliku ülekandmise kohta AMD-le aastatel 2006 ja 2007, oli võimalik välja arvutada vaieldava osa suurus üle 7,1%, nimelt vahemikku 8,2–10,1% ulatuvana.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">193</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis märkis Üldkohus esiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktis 244, et juba ainuüksi nende hinnangute olemasolust piisab, et tõendada, et vaieldava osa suurus 7,1% ei olnud ainus mõeldav hüpotees, ja panna kahtlema komisjoni poolt vaidlusaluses otsuses antud hinnangu põhjendatuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">194</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks lükkas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 246–251 tagasi komisjoni argumendid, mille kohaselt oli Delli tellimuste ülekandmine AMD-le aastatel 2006 ja 2007 vaatlusaluse ajavahemiku olukorra analüüsis vähetähtis, et kohandada tuleks vähemalt teatavaid arvutusparameetreid, eelkõige hinnaalanduste taset 2006. aastal, ning et komisjon viis vaidlusaluses otsuses ammendavuse huvides läbi AEC testi, võttes arvesse 2006. ja 2007. aasta olukorda, ja et see kinnitas tema järeldusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">195</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 254, et vaidlusalusest otsusest nähtub, et Delli vaieldava osa 8,2–10,1% määra oli võimalik kindlaks teha muude tõendite alusel peale 2004. aasta arvutustabeli. Seega kordas Üldkohus hinnangut, et juba niisuguste hinnangute olemasolu vaidlusaluses otsuses näitab, et Delli osas ei olnud 7,1% suuruse vaieldava osa hüpotees ainus mõeldav hüpotees, mis pani Üldkohtu kahtlema komisjoni poolt vaidlusaluses otsuses aluseks võetud hüpoteesi põhjendatuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">196</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 255 leidis Üldkohus, et nii see järeldus kui ka selle kohtuotsuse punktis 234 esitatud järeldus, mis puudutab vaieldava osa hindamist Inteli esitatud muude asjaolude alusel kui 2004. aasta arvutustabel, kinnitavad koostoimes kahtlust hinnangu suhtes, mis sellele vaieldavale osale vaidlusaluses otsuses anti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">197</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid hinnanguid arvestades leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 256, et Inteli esitatud tõendid panevad kohut kahtlema selles, et Delli vaieldava osa suuruseks tuli määrata 7,1%. Seega leidis Üldkohus, et komisjon ei olnud õiguslikult piisavalt tõendanud, et vaieldava osa suhtes antud hinnang on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">198</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 257–271 ülemäärasena komisjoni selle analüüsi põhjendatust, mis puudutas Delli vaieldavat osa vaatlusaluse ajavahemiku algusosas, mis kestis 2002. aasta detsembrist kuni 2003. aasta oktoobrini. Sellega seoses rõhutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 260, et tabelist nr 22 nähtub selgelt, et selles tabelis viidatud neljas esimeses kvartalis oli vaieldav osa suurem kui nõutav osa, seda isegi siis, kui nõustuda nõutava ja vaieldava osa arvutustega, mille tegi komisjon.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">199</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles analüüsinud komisjoni asjakohaseid argumente, asus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 270 ja 271 seisukohale, et see institutsioon ei ole suutnud tagantjärele selgitada ega kinnitada, milles seisnes erinevus rikkumisperioodi esimese nelja kvartali kohta tabelis nr 22 esitatud tulemuste ja kogu selle ajavahemiku põhjal tema tehtud järelduse vahel, et Intel ei läbinud AEC testi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">200</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu lõplikud kaalutlused AEC testi kohta Dellile tehtud vaidlusaluste allahindluste osas on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 283–287, mille sisu on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktides 48–51.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">201</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et nagu väidab ka komisjon, on AEC test käesolevas asjas läbiviidud kujul ökonomeetriline mudel, milles kasutatavad sisendväärtused (input value) võimaldavad esiteks arvutada nõutava osa ja teiseks määrata kindlaks vaieldava osa. Nõutava osa arvutamisel võetakse arvesse turgu valitsevas seisundis ettevõtja tehtud tingimuslikke allahindlusi, selle ettevõtja keskmist välditavat kulu ja keskmist müügihinda. Vaieldava osa arvutamiseks võetakse arvesse hinnangud, mida allahindlust saav ettevõtja, aga ka teised asjaomased ettevõtjad võivad olla teinud oma varustusvajaduse selle osa kohta, mida ta võib katta ostudega turgu valitsevas seisundis ettevõtja konkurendilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">202</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega näitab AEC testi tulemus, kas hinnakujundus püsikliendisoodustuste kaudu, mida kasutab turgu valitsevas seisundis ettevõtja ja mis on piisavalt selgelt määratletav turu osakaalu, nende soodustuste tegemise tingimuste ja korra ning kestuse ja suuruse seisukohast, võib välja tõrjuda selle ettevõtjaga sama tõhusa konkurendi ja kahjustada seega ELTL artikliga 102 kaitstud konkurentsi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">203</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab Delli, siis nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 183–186, sõltub AEC testi positiivne või negatiivne tulemus kahe määra, nimelt vaieldava osa ja kuni esimese kümnendkohani välja arvutatud nõutava osa võrdlusest. Nende määrade arvutamisel tugineb komisjon oletustele, mille puhul tuleb arvesse võtta hulgaliselt arvandmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">204</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, nagu väidab ka komisjon, et ei piisa, kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja seab kahtluse alla AEC testi raames tehtud ühe arvutuse õigsuse, et lükata ümber sellel testil põhinev komisjoni järeldus püsikliendisoodustuste süsteemi võime kohta tõrjuda välja sama tõhus konkurent kui see ettevõtja. Veel on vaja, et tuvastatud puudus või viga muudaks testi tulemust nii, et see muutub negatiivsest positiivseks, mistõttu tekiks põhjendatud kahtlus komisjoni saadud tulemuse põhjendatuses ja sellest tulenevalt asjaomaste allahindluste võimes tõrjuda välja turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga sama tõhus konkurent. Sellised kahtlused võivad tekkida arvutusvigade tõttu või tõendite valikulise või puuduliku arvessevõtmise tõttu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">205</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 213–256 ja 283, et seoses Dellile tehtud vaidlusaluste allahindlustega ei tuginenud Üldkohus oma kaalutlustes AEC testi kohta kahtlustele, mis mõjutasid ühte vähetähtsat osa komisjoni hinnangust, või pelgale võimalusele, et selle testi puhul oli mõeldav teistsugune tulemus. Üldkohus tugines aga asjaolule, et kõik asjakohased andmed, mida tuleb Delli vaieldava osa hindamisel arvesse võtta ja mille hindamine kuulub – välja arvatud käesoleva väite kolmanda osa raames analüüsitud tõendite moonutamise väide – Üldkohtu ainupädevusse, ehk andmed, millest komisjon võttis arvesse ainult 2004. aasta arvutustabelit, näitasid, et see vaieldav osa võib väga tõenäoliselt olla kõrgem mitte ainult suurusest 7,1%, milleni jõudis komisjon, vaid ka nõutavast osast, mistõttu AEC testi tulemus oleks võinud olla erinev, muutudes negatiivsest positiivseks, kui kõiki neid andmeid oleks arvesse võetud. Nende kaalutluste põhjal leidis Üldkohus tõendite sõltumatu hindamise teel, et komisjoni oletus, et vaieldav osa on 7,1%, ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud, mistõttu on selle institutsiooni AEC testi põhjal tehtud järeldused kehtetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">206</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon ei saa vastupidist argumenti tuletada üksnes vaidlustatud kohtuotsuse punktide 244 ja 254 sõnastusest, mille kohaselt vaidlusaluses otsuses sisalduvatest hinnangutest Delli ühe osa tellimuste tegeliku ülekandmise kohta AMD-le aastatel 2006 ja 2007 piisab, „et tõendada, et vaieldava osa 7,1% suurus ei olnud ainus mõeldav hüpotees, ja panna kahtlema komisjoni poolt [vaidlusaluses] otsuses antud hinnangu põhjendatuses“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">207</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt nähtub vaidlustatud kohtuotsuse nende punktide sõnastusest, arvestades selle kohtuotsuse punkte 242 ja 243, et Üldkohus soovis rõhutada, et see, et vaieldav osa võis olla suurem mitte ainult 7,1 protsendist, vaid ka nõutavast osast, oli mõeldav isegi vaidlusaluses otsuses sisalduvate komisjoni hinnangute alusel. Seega oli see vaieldav osa „mõeldav“ ka komisjoni enda jaoks, kes otsustas siiski tugineda ainult 2004. aasta arvutustabelile. Lisaks jõudis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 254 esitatud järelduseni pärast seda, kui ta oli selle kohtuotsuse punktides 245–251 tagasi lükanud komisjoni argumendid, millega viimane seadis kahtluse alla nende andmete asjasse puutuvuse, mis käsitlesid Delli tellimuste tegelikku ülekandumist AMD-le aastatel 2006 ja 2007.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">208</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et Üldkohus ei käsitlenud vääralt AEC testi kui ökonomeetrilist mudelit, mis võimaldab hinnata vaidlusaluste allahindluste võimet tõrjuda välja sama tõhus konkurent kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja, mistõttu tuleb kolmanda väite esimene osa tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väiteosa, et tõendamisstandardit, millest lähtuti, on vääralt kohaldatud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">209</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena väidab komisjon, et Üldkohus kohaldas valesti tõendamisstandardit, millest ta ise vaidlustatud kohtuotsuse punktis 166 lähtus. Täpsemalt, nagu märkis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 217, on 2004. aasta arvutustabelil, millele komisjon Delli vaieldava osa arvutamisel tugines, suurem tõenduslik väärtus kui Delli dokumentidel või tema kõrgemate juhtide avaldustel, millele Intel tugineb. Seda arvestades ei piisa tõendite, millele tugines komisjon, kahtluse alla seadmiseks asjaolust, et tõenditel, millele Intel tugines, on siiski teatud tõenduslik väärtus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">210</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb kolmanda väite selle osa põhjendatusele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">211</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 166 meenutas Üldkohus sisuliselt, et kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja viitab võimalusele, et esineb asjaolu, mis võib mõjutada nende tõendite tõenduslikku väärtust, millele komisjon tugineb, peab see ettevõtja õiguslikult piisavalt tõendama tema viidatud asjaolu olemasolu ja asjakohasust ning mõju, mida see asjaolu avaldab tema vastu esitatud tõendite tõenduslikule väärtusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">212</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohta tuleb märkida, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 217 ja 218 esitatud hinnangud on vastus selle kohtuotsuse punktis 215 esitatud Inteli argumendile, mille kohaselt esiteks olid dokumendid, millele viimane tugines, koostanud Delli kõrgemad juhid, teiseks kinnitas D1 vande all oma 10. novembri 2005. aasta e-kirja sisu Delaware’i osariigis toimuvas eraõiguslikus kohtuvaidluses, mille pooled olid Intel ja AMD, ja kolmandaks avaldas Delli üks teine juht D3 selles vaidluses, et tal ei ole mingit põhjust kahelda D1 väidete õigsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">213</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 216 vastas Üldkohus sellele konkreetsele argumendile, et ettevõtja nimel antud vastustel, näiteks vastusel, mille Dell esitas haldusmenetluses, kus ta esitas 2004. aasta arvutustabeli, on suurem usaldusväärsus kui vastusel, mille annab tema töötaja või üks tema juhtidest. Selle üldreegli seisukohast viitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 217 ja 218 seega 2004. aasta arvutustabeli suuremale tõenduslikule väärtusele ning selle üksikasjalikkusele ja täpsusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">214</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks ei mõjuta see üldreegel siiski komisjoni kohustust võtta arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, et hinnata, kas ELTL artikli 102 rikkumist saab õiguslikult piisavalt tõendada. See hinnang kehtib seda enam, et nagu märgib Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 172, oli ka 2004. aasta arvutustabel Delli sisedokument, milles olid esitatud hüpoteesid, mille kohaselt Delli ja AMD vaheline suhe muutub ja AMD roll Delli erinevates tegevusharudes suureneb.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">215</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks nähtub tõendite üksikasjalikust analüüsist, mille Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 220–256 läbi viis, et ta ei omistanud tõenditele, millele Intel tugines, suuremat tõenduslikku väärtust kui 2004. aasta arvutamistabelile, vaid et ta leidis tõendite sõltumatu hindamise raames, et need tõendid seavad õiguslikult piisavalt kahtluse alla selle, kas on põhjendatud vaieldava osa määramine 7,1 protsendile, mitte aga täpsele kõrgemale tasemele, mis oleks juhul, kui oleks fikseeritud mõni kõrgem määr, muutnud AEC testi tulemuse Intelile soodsamaks. Lisaks, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 198 ja 199, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 257–271 samuti, et komisjon ei ole tõendanud, et Dellile tehtud allahindlused võisid vaatlusaluse perioodi alguses konkurentsi piirata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">216</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et komisjon rajab oma argumendid Üldkohtu kasutatud tõendamisstandardi väära kohaldamise kohta vaidlustatud kohtuotsuse osalisele tõlgendamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">217</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb kolmanda väite teine osa tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väiteosa, mis puudutab tõendite moonutamist Delli suhtes tehtud AEC testi analüüsimisel ja komisjoni kaitseõiguste rikkumist</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">218</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda võimalusena väidab komisjon, et Üldkohus moonutas tõendeid, tugines oma otsuses vastuolulistele põhjendustele ja rikkus tema kaitseõigusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">219</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt on tõendeid moonutatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 239 esitatud kaalutluses, mille kohaselt jääb püsima kahtlus protsendimäära suhtes, mida saab Delli lõplikuks vaieldavaks osaks pidada, täpsemalt küsimuses, et selleks protsendiks tuleb pidada 7,1%. Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 204–206 nähtub, et Intel tugines oma argumentides peamiselt kolmele dokumendile, nimelt D1 ja D5 e-kirjadele ning I1 avaldusele, lähtudes ka nende dokumentide alusel koostatud majandusanalüüsidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">220</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kahte esimest dokumenti, siis väidab komisjon, et tuletades vaidlustatud kohtuotsuse punktis 233 vaieldava osa, mis võis ulatuda 25 protsendini Delli vajadustest, ajas Üldkohus segamini tarnevajaduse, mille Dell võis suuta katta tellimustega AMD-lt üheaastase perioodi lõpus, ja selle vajaduse keskmise kogu nimetatud perioodi jooksul. On aga iseenesestmõistetav, et see keskmine oli alla 25%. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 218 tunnistas, tugines komisjon õigesti 2004. aasta arvutustabelis sisalduva teabe täpsusele ja üksikasjalikkusele, mis põhjendab Delli vaieldava osa kindlaksmääramist suuruses 7,1%. Järelikult, vastupidi sellele, mida märgib Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 239, ei võimalda asjaolu, et D1 e-kiri õigustab Delli vaieldava osa määratlemist vahemikku 5,6–10,4%, kahelda selles, et Delli vaieldavaks osaks tuli määrata 7,1%. Lisaks oleks käesoleva kohtuotsuse punktis 219 nimetatud dokumentide alusel vaieldava osa kindlaksmääramiseks olnud vaja koostada hüpoteese selle kohta, milline oli Intelilt kui Delli varustajalt AMD-le ülemineku ajakava ja kasvumäär, samas kui 2004. aasta arvutustabel sisaldas kogu selleks vajalikku teavet. Ent tõendid, millele Üldkohus tugines, võimaldasid tal arvutada vaieldava osa üksnes vahemikena, samas kui 2004. aasta arvutustabelis sisalduv täpne ja üksikasjalik teave võimaldas välja arvutada konkreetse arvu, nagu on tunnistatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 218.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">221</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kolmandat dokumenti, nimelt I1 avaldust, mis koostati uurimise eesmärgil, et Intel vabaneks igasugusest vastutusest, siis kvalifitseeris Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 227 selle väikese tõendusliku väärtusega tõendiks, üritades samas kohtuotsuse punktis 230 taastada selle usutavuse vastuolulise põhjendusega, mis viitab nimetatud avalduse moonutamisele. Nimelt ei saa väikese tõendusliku väärtusega tõend olla täpsetest ja üksikasjalikest tõenditest kaalukam. Asumata seisukohale, et 2004. aasta arvutustabel ei toeta järeldusi, mis selle põhjal vaidlusaluses otsuses tehti, kohaldas Üldkohus väära kriteeriumi, mis seisnes selles, et ta tegi kindlaks, kas komisjoni hästi põhjendatud hinnang, et vaieldav osa oli 7,1%, oli ainus mõeldav protsent.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">222</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, järeldades vaidlustatud kohtuotsuse punktis 247, et komisjon kasutas vaieldava osa hindamiseks seisukohti, mis olid tuletatud Delli tellimuste üleminekust AMD-le 2006. ja 2007. aastal, moonutas Üldkohus vaidlusalust otsust. Komisjon ei võtnud arvesse andmeid, mis olid rikkumisest hilisemad, mistõttu ta ei tunnistanud, et rikkumise perioodil võis vaieldav osa ulatuda 10,1%-ni. Asjaolu, et AMD suurenev konkurentsisurve, millele on viidatud vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1243, võimaldas lõpuks AMD-l konkureerida vaieldava osa suurusel määral, mis võis 2006. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta juunini ulatuda 10,1%-ni, tähendab tingimata väiksemat konkurentsisurvet rikkumisperioodi jooksul. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 249–251 esitatud Üldkohtu kaalutlused põhinevad samuti vaidlusaluse otsuse moonutatud põhjendustel 1245 ja 1258, kuna need lähtuvad põhimõttest, et komisjon võttis vaieldava osa arvutamisel arvesse rikkumisjärgset perioodi puudutavaid andmeid ja jättis tähelepanuta tabelist nr 22 nähtuvad tõendid. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 250 ajas Üldkohus segi kalendriaastad ja Delli majandusaastad, mis viis ta väära järelduseni, et AEC testi raames võeti arvesse rikkumisele järgnevat perioodi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">223</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, vastupidi hinnangule, mille Üldkohus andis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 263, ei ole võimalik tuvastada mingit vastuolu selle vahel, mis tuleneb ühelt poolt vaidlusaluse otsuse põhjendusest 1256, mille kohaselt vähemalt rikkumisperioodi nelja kvartali osas õnnestus Intelil AEC test läbida, ja teiselt poolt selle otsuse põhjendustes 1281 ja 1282 esitatud komisjoni järeldustest, millest tuleneb, et Dellile tehtud vaidlusalustel allahindlustel võis olla väljatõrjuv mõju kogu selle perioodi vältel. Nimelt, kuigi selle otsuse põhjenduses 1263 on üksnes võrreldud nõutavat osa ja vaieldavat osa, sisaldab selle otsuse põhjendus 1281 üldist hinnangut vaidlusaluste allahindluste võimele konkurentsi välja tõrjuda, võttes arvesse ka toetavaid tegureid, mida komisjon ei ole kohustatud mõõtma ja mille olemasolu Intel ei ole vaidlustanud. Need toetavad tegurid, mis on osa AEC testi kontekstist ja asjakohased selle hindamisel, kas vaidlusalused allahindlused olid võimelised tõrjuma välja Inteliga sama tõhusa konkurendi, esinesid ka rikkumisperioodi esimeses neljas kvartalis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">224</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama moodi põhineb vaidlusaluse otsuse moonutatud põhjendusel 1212 vaidlustatud kohtuotsuse punktis 268 esitatud järeldus, et komisjon ei võtnud arvesse vaieldavaid turuosasid 17,3%, 22,5% ja 24,2%, mis ilmnesid ka 2004. aasta arvutustabelist. Nimelt puudutavad Üldkohtu mainitud protsendimäärad ajavahemikke, mis järgnesid sellele, mida võeti arvesse vaieldava osa arvutamisel ja mille jooksul oli Dell pärast seda, kui turg oli aktsepteerinud tema AMD toodetud x86 CPUdega varustatud arvutid, suutnud suurendada oma osakaalu nende CPUde ostmisel. Asjaolu, et Üldkohus peab neid suuremaid arve „vaieldavaks osaks“, näitab, et ta tegi vea, kui ta leidis, et need arvud seavad kahtluse alla komisjoni järelduse, et vaieldav osa oli 7,1%.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">225</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusaluse otsuse selline moonutamine mõjutab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 270 esitatud Üldkohtu järeldust, et komisjoni argumendid ei võimalda tagantjärele selgitada ega kinnitada, milles seisnes erinevus vaatlusaluse ajavahemiku esimese nelja kvartali kohta tabelis nr 22 esitatud komisjoni tulemuste ja kogu vaatlusaluse ajavahemiku suhtes tehtud järelduse vahel, et Intel ei läbinud AEC testi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">226</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, Üldkohus oleks pidanud arvesse võtma komisjoni poolt kohtumenetluse käigus esitatud majandusanalüüse, millega sooviti tõendada, et isegi kui eeldada, et vaieldav osa tuleb arvutada käesoleva kohtuotsuse punktis 219 nimetatud dokumentide alusel, ei saa sellest tuletada vaieldavat osa vahemikus 12,5–17,5%. Kuna Üldkohus keeldus seda tegemast, rikkus ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 235, 236, 252 ja 253 komisjoni kaitseõigusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">227</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb kolmanda väite selle osa põhjendatusele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">228</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades tõendite moonutamise etteheite erandlikkust, peab apellant ELTL artikli 256, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punkti d kohaselt täpselt osutama tõenditele, mida Üldkohus on moonutanud, ning analüüsivigadele, mis tema hinnangul on moonutamise põhjustanud. Niisugune moonutamine peab olema toimiku materjalidest tulenevalt ilmne, ilma et oleks vaja fakte ja tõendeid uuesti hindama asuda (vt selle kohta 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus QuaMa Quality Management vs. EUIPO, C‑139/17 P, EU:C:2018:608, punkt 34).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">229</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi tõendite moonutamine võib seisneda dokumendi tõlgendamises vastuolus selle sisuga, ei piisa sellise moonutamise tõendamiseks sellest, et on näidatud, et seda dokumenti võib tõlgendada teisiti, kui Üldkohus seda tegi. Selleks on vaja tuvastada, et Üldkohus ületas ilmselgelt selle dokumendi mõistliku hindamise piire, näiteks tõlgendas seda vastuolus selle sõnastusega (25. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Dalli vs. komisjon, C‑615/19 P, EU:C:2021:133, punkt 139, ja 23. märtsi 2023. aasta kohtuotsus PV vs. komisjon, C‑640/20 P, EU:C:2023:232, punkt 134).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">230</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et vaidlustatud kohtuotsuse lõigud Delli suhtes kohaldatud AEC testi kohta koosnevad osast, mis puudutab vaieldava osa hindamist (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 171–271), osast, mis puudutab komisjoni kasutatud alternatiivset arvutust, mille ta viis läbi selleks, et kinnitada, et Dellile tehtud vaidlusalused allahindlused olid võimelised Inteliga sama tõhusa konkurendi turult välja tõrjuma (selle kohtuotsuse punktid 272–276), ja osast, mis käsitleb teatud tegurite arvessevõtmist, mis juhul, kui need oleksid lisatud AEC testi, oleksid vaidlusaluse otsuse kohaselt toetanud Dellile tehtud vaidlustatud allahindluste väljatõrjumisvõimet. Need toetavad tegurid seisnevad esiteks selles, et Dell oli kindlalt seisukohal, et ükskõik millise temale tehtava vaidlusaluse allahindluse kaotusega kaasneb nende vaidlustatud allahindluste suurenemine, mida Intel teeb Delliga konkureerivatele OEMidele, ja teiseks selles, et hinnangus vaieldava osa kohta ei võeta arvesse asjaolu, et Dell ostis Intelilt ka muid tooteid peale x86 CPU mikroprotsessorite, eelkõige kiipkaarte (nimetatud kohtuotsuse punktid 177 ja 277–282).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">231</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Osal, mis puudutab Delli vaieldava osa hindamist, on kolm alajaotust. Esimene hõlmab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 189–201 ja puudutab Inteli argumente õiguskindluse põhimõtte kohta, mille Üldkohus tagasi lükkas. Teine hõlmab selle kohtuotsuse punkte 202–256 ja käsitleb Inteli argumente, millega vaieldakse vastu komisjoni tuvastatud vaieldava osa suurusele 7,1%, millega Üldkohus nõustus. Kolmas alajaotus hõlmab selle kohtuotsuse punkte 257–271 ja puudutab Inteli argumente seoses rikkumisperioodi algusosaga, mis kestis 2002. aasta detsembrist kuni 2003. aasta oktoobrini, mida Üldkohus analüüsis ülemäärasena, nõustudes nende argumentidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">232</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab alajaotust, milles käsitletakse komisjoni tehtud alternatiivset arvutust, siis järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 276, et see ei tõenda, et Inteli allahindlustel võis olla väljatõrjuv mõju kogu rikkumisperioodi vältel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">233</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab toetavaid tegureid käsitlevat alajaotust, siis leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 282, et need tegurid lisati vaidlusalusesse otsusesse elementidena, mis võisid toetada vaidlusaluste allahindluste väljatõrjuva mõju esinemise põhianalüüsi, ning et komisjon ei uurinud neid piisavalt aspektist, milline oli nende mõju hinnangule, mis anti allahindluste väljatõrjumisvõimele. Seega ei saanud Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse selle punkti kohaselt nende arvessevõtmist tõhusalt kontrollida ega asendada oma hinnanguga komisjoni peamist analüüsi Dellile tehtud vaidlusaluste allahindluste võime kohta avaldada väljatõrjuvat mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">234</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Argumendid, millega komisjon põhjendab etteheidet tõendite moonutamise kohta, puudutavad vaidlustatud kohtuotsuse selle osa kahte viimast alajaotust, mis käsitlevad Delli vaieldava osa hindamist, ning toetavaid tegureid (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 231–233).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">235</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 203 ja 240, analüüsis Üldkohus kahes etapis Inteli argumente, millega viimane vaidles vastu vaieldava osa suurusele 7,1%, millest komisjon Delli puhul lähtus. Esimesena analüüsis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 203–239 tõendeid, millele Intel selle osa suuruse vastu vaidlemiseks tugines, ning teisena analüüsis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 240–255 Inteli argumente Delli tellimuste tegeliku ülekandumise kohta AMD-le aastatel 2006 ja 2007.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">236</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda arvestades põhineb esiteks komisjoni argument, mille kohaselt Üldkohus moonutas D1 või D5 e-kirja, sidudes Delli tellimuste teatud mahu ülekandumise AMD-le üheaastase perioodi lõpus ja Delli vaieldava osa, vaidlustatud kohtuotsuse vääral tõlgendusel. Nimelt nähtub eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 204, 233 ja 234, et Üldkohus eristab ühelt poolt x86 CPUde teatud ostumahu ülekandumist Intelilt AMD-le ja teiselt poolt vaieldavat osa. Täpsemalt märgib Üldkohus nendes punktides, et ostumahu 25% ülekandumise prognoos võis vaidluse poolte hinnangul väljenduda vaieldavas osas suuruses vahemikus 12,5–17,5%, ning ta võrdles selle mahu ülekandumist 7 protsendiga, millest komisjon lähtus, kui ta määras vaieldav osa suuruseks 7,1%. Seda arvestades tuleb tõdeda, et moonutamise argumendi varjus püüab komisjon tegelikult, tuginedes 2004. aasta arvutustabeli suurele tõenduslikule väärtusele võrreldes D1 e-kirjaga, saavutada seda, et Euroopa Kohus hindaks tõendeid uuesti. Need argumendid tuleb seega jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">237</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, mis puudutab komisjoni argumente I1 avalduse kohta, siis nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 233, et see avaldus oli vaid üks neljast tõendist, millele Üldkohus tugines, et asuda samas punktis seisukohale, et Delli tellimuste ülekandumine AMD-le võis puudutada kuni 25% x86 CPUde mahust, mitte 7%, nagu nähtub 2004. aasta arvutustabelist. Lisaks ei ole komisjon täpselt selgitanud seda, milliseid asjaolusid Üldkohus moonutas. Neil asjaoludel ei puuduta kõnealune argument tegelikult I1 avalduse moonutamist käesoleva kohtuotsuse punktides 228 ja 229 esitatud tähenduses, vaid sellega soovitakse hoopis, et Euroopa Kohus hindaks uuesti seda tõendit ja selle tähtsust kõikide Üldkohtu analüüsitud tõendite hulgas, mistõttu tuleb see vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">238</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, mis puudutab argumente, milles komisjon väidab, et vaidlusalust otsust on moonutatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 247–251 esitatud Üldkohtu hinnangutes, mis puudutavad nende andmete arvessevõtmist, mis tulenesid ühe osa Delli tellimuste tegelikust ülekandumisest AMD-le 2006. ja 2007. aastal, st pärast rikkumisperioodi, mis lõppes detsembris 2005, siis tuleb märkida järgmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">239</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 247 ja 248 märkis Üldkohus, et komisjon ei saa tugineda nende asjaolude asjasse puutuvusele, mis on tuletatud Delli tellimuste ülekandumisest AMD-le 2006. ja 2007. aastal, et vaielda vastu Inteli argumentidele üheaastase ajavahemiku algushetke kohta vaieldava osa arvutamisel, kuid ta eitas samal ajal nendesamade asjaolude asjasse puutuvust vaieldava osa täpse suuruse hindamisel. Vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei leidnud Üldkohus, kui ta võttis põhimõttelise seisukoha, milles kritiseeritakse tõendite valikulist kasutamist komisjoni poolt, et see institutsioon kasutas vaieldava osa hindamiseks seisukohti, mis olid tuletatud ühe osa Delli tellimuste üleminekust AMD-le 2006. ja 2007. aastal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">240</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks lükkas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 249 tagasi komisjoni argumendi, mille ta esitas oma täiendavates seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta ja mille kohaselt on Delli nõudluse tegelik ülekandumine AMD-le 2006. ja 2007. aastal suhteline, kuna sel perioodil Inteli tehtud vaidlusalused allahindlused suurenesid. Sellega seoses märkis Üldkohus, et komisjon ei kohandanud selle asjaolu arvessevõtmiseks vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1245 esitatud vaieldavat osa, mis oli hinnanguliselt 8,2–10,1%. Vaidlustatud kohtuotsuse sellest punktist ei nähtu, et Üldkohus leidis, et komisjon lähtus rikkumisperioodi vaieldava osa määrast 8,2–10,1%. Üldkohus märgib selles vaid, et kui komisjon leidis, et teatud tegur mõjutab selle otsuse põhjenduses 1245 mainitud määrade usaldusväärsust, oleks ta pidanud neid määrasid selle teguri arvessevõtmiseks kohandama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">241</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 250 viitab Üldkohus ühele teisele argumendile, mille komisjon esitas oma täiendavates seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta ning mille kohaselt „hõlmas“ AEC test AMD tegelikke turuosasid Delli ostudes aastatel 2006 ja 2007 ja selle arvutuse tulemused kinnitavad vaidlusaluses otsuses tehtud järeldusi „ajavahemiku kohta, mis lõppes 2005. aastal“. Sellega seoses märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 251, et komisjon ei kohandanud 2005. aasta suhtes kindlaks määratud vaieldavat osa vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1245 tehtud arvutuste alusel, mis puudutavad rikkumisele järgnevat perioodi. Kuna sellist kohandamist ei tehtud, ei ole nimelt võimalik kinnitada, et selles otsuses tehtud arvutuste tulemused kinnitasid sama otsuse järeldusi rikkumise perioodi kohta, seda enam, et nendes viidatakse suurele vaieldavale osale, mis pigem seab need järeldused kahtluse alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">242</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendest kaalutlustest nähtub, et Üldkohus eristas õigesti AEC testi andmeid rikkumisperioodi kohta ja rikkumisjärgset perioodi puudutavaid andmeid, mis ei olnud selle testi osa. Seega analüüsis Üldkohus vastuseks Inteli argumentidele komisjoni nende hinnangute põhjendatust, mis puudutasid rikkumisjärgset perioodi käsitlevaid andmeid, moonutamata vaidlusaluse otsuse asjasse puutuvate põhjenduste sisu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">243</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei saa nõustuda komisjoni argumentidega, mille kohaselt rikkus Üldkohus tema kaitseõigusi, kui ta keeldus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 236 ja 253 arvesse võtmast selle kohtuotsuse punktides 235 ja 252 mainitud täiendavaid analüüse, mille komisjon esitas esimest korda kohtumenetluses, et vaielda vastu asjaoludele, mille Intel esitas väidetavalt esimest korda Üldkohtus. Nimelt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 156–161, ei võtnud Üldkohus arvesse tõendeid, mille Intel esitas esimest korda Üldkohtus, mistõttu põhinevad komisjoni poolt selle väite põhjendamiseks esitatud argumendid igal juhul vääral eeldusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">244</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 235–243 esitatud hinnanguid, tuleb tulemusetuse tõttu tagasi lükata komisjoni argumendid, mis puudutavad hinnangut, mille Üldkohus andis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 257–271 ülemäärasena ja mis puudutas Delli vaieldava osa analüüsi rikkumisperioodi algusosa kohta, mis kestis 2002. aasta detsembrist kuni 2003. aasta oktoobrini. Nimelt, nagu on täpsustatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 257, andis Üldkohus selle hinnangu, kuigi järeldus, millele ta jõudis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 256 ja mille kohaselt ei olnud komisjon õiguslikult piisavalt tõendanud, et vaidlusaluses otsuses antud hinnang Delli vaieldavale osale on põhjendatud, muudab juba iseenesest kehtetuks komisjoni hinnangu sellele vaieldavale osale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">245</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, komisjoni argument, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta nõudis, et toetavaid tegureid, millele ta tugines, mõõdetaks selleks, et tõendada vaidlusaluste allahindluste võimet tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent, põhineb vaidlustatud kohtuotsuse punktide 278–282 vääral tõlgendusel. Nendest punktidest tuleneb, et Üldkohus jättis kõrvale vaidlusaluses otsuses tehtud analüüsi Dellile tehtud vaidlusaluste allahindluste ülekandmise kohta tema konkurentidele ja nende allahindluste kaotamise kohta kiipkaartide ostmisel, kuna asjakohase arvudes väljendatud hinnangu puudumise tõttu oli Üldkohtul võimatu tõhusalt kontrollida, kas need kaks toetavat tegurit võisid heastada puudused, mis tulenesid vigadest AEC testis seoses Delli vaieldava osaga, või tõendada nende allahindluste turult väljatõrjumise võimet. Seetõttu ei asunud Üldkohus mitte seisukohale, et toetavad tegurid tuleb igal juhul täpselt välja arvutada, vaid ta leidis, et kui neid tegureid arvestada komisjoni põhianalüüsis Dellile tehtud vaidlusaluste allahindluste võime kohta tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent, peab neid puudutav analüüs olema selle võime tõendamiseks sobiv.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">246</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kolmas osa tuleb tagasi lükata, nagu ka kolmas väide tervikuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljanda väite kohaselt on HP suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel tehtud mitu õigusnormi rikkumist ja rikutud komisjoni kaitseõigusi</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">247</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljas väide koosneb kahest osast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väiteosa, mille kohaselt on HP suhtes AEC testi analüüsimisel rikutud õigusnorme</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">248</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon leiab, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 319 ja 335, et HP nõutava osa arvutused ei võimaldanud asuda seisukohale, et HP-le tehtud vaidlusalused allahindlused olid võimelised ajavahemikul 1. novembrist 2002 kuni 30. septembrini 2003 konkurentsi välja tõrjuma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">249</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses väidab komisjon esiteks, et Üldkohus kohaldas väära tõendamisstandardit, mis HPd puudutava AEC testi puhul muutis vaidlustatud kohtuotsuse punktid 292–320 õigusvastaseks. Seega rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 335, et komisjon ei ole tõendanud, et ajavahemikul 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini võis HP-le tehtud vaidlusalustel allahindlustel olla konkurentsivastane väljatõrjuv mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">250</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige ei vaielnud Üldkohus vastu sellele, et vaidlusaluses otsuses oli märgitud ka nõutav osa 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta septembrini. Siiski kritiseeris Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 304 ja 305 asjaolu, et selle osa kindlaksmääramisel tugines komisjon nende arvude summale või aritmeetilisele keskmisele, mis puudutas ainult kolme kvartalit, nimelt 2003. aasta neljandat kvartalit ning 2004. aasta esimest ja teist kvartalit. Need arvud näitlikustavad aga piisavalt tervet Inteli ja HP vahelist esimest kokkulepet, mis kehtis 2002. aasta novembrist kuni 2004. aasta maini (edaspidi „HPA1 leping“), mis ongi põhjus, miks komisjon nendele tugines.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">251</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus kritiseeris seega komisjoni ühe majandusliku parameetri valikut, nimelt nõutava osa arvutamiseks valitud võrdlusperioodi. See majanduslik parameeter ei ole aga faktiküsimus, vaid keerulise majandusliku hinnangu aspekt, mille puhul on komisjonil lai kaalutlusruum, ning Üldkohtu kontroll peab seega piirduma selle kontrollimisega, kas on tehtud ilmne hindamisviga, nagu õigusvastase meetodi kasutamine komisjoni poolt. Intel ei esitanud aga asjasse puutuvate kvartalite osas alternatiivset arvutust, kuna komisjoni lähenemine oli talle igal juhul soodne. Seda arvestades asendas Üldkohus komisjoni hinnangu enda omaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">252</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tugines komisjoni metodoloogiline valik selle võrdlusperioodi kindlaksmääramiseks tuletatud põhjendusele, mis tuleneb ühelt poolt asjaolust, et vaidlusaluse otsuse tabelis nr 35 on nõutav osa määratletud nii, et see hõlmab HPA1 lepingu kogu kestust, ja teiselt poolt asjaolust, et nagu on märgitud vaidlusaluse otsuse põhjenduses 346, jäi kõige olulisem tegur, st HP-le tehtud vaidlusaluste allahindluste summa, kogu selle kokkuleppe perioodi jooksul muutumatuks, ning Intel sellele vastu ei vaielnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">253</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta keeldus arvesse võtmast ühelt poolt asjaolu, et Intel ei vaidlustanud haldusmenetluses ajavahemikke, mida komisjon kasutas vastuväiteteatises arvutuste tegemiseks, ja teiselt poolt seda, et lausa see ettevõtja ise kasutas neid ajavahemikke oma arvutustes, mille ta esitas komisjonile selle menetluse käigus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">254</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, isegi kui eeldada, et Üldkohtu hinnang, et komisjon ei ole tõendanud konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju ajavahemikus 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta septembrini, on põhjendatud, ei õigusta see järeldust, mille tegi Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 335, et see viga mõjutas kogu analüüsi, milles järeldati, et HP-le tehtud vaidlusalused allahindlused olid võimelised välja tõrjuma konkurentsi ajavahemikus 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini, mis hõlmas ajavahemikku 2004. aasta juunist kuni 2005. aasta maini ehk perioodi, mida kattis Inteli ja HP vahel sõlmitud teine leping (edaspidi „HPA2 kokkulepe“). Vastupidi, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 525 möönis, võib AEC testi pidada tõenduslikku väärtust omavaks ajavahemiku suhtes 2003. aasta oktoobrist kuni 2005. aasta maini.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">255</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks, järeldades vaidlustatud kohtuotsuse punktis 334, et vaidlusalune otsus ei ole toetavate tegurite osas õiguslikult piisavalt põhjendatud, viitas Üldkohus tingimata selles otsuses arvesse võetud kahele vaidlustatud kohtuotsuse punktis 321 viidatud toetavale tegurile, nimelt Intelile soodsate arvandmete kasutamisele komisjoni poolt ja ohule, et algul HP-le suunatud vaidlusalused allahindlused lähevad üle tema mõnele teisele konkurendile. Üldkohus analüüsis aga vaidlusaluse otsuse põhjendusi üksnes teise teguri osas, mistõttu ei ole vaidlustatud kohtuotsus esimese teguri osas isegi mitte kaudselt põhjendatud. Igal juhul rikkus Üldkohus õigusnormi ka sellega, et ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 328, 331 ja 334, et vaidlusalune otsus ei olnud teise toetava teguri osas õiguslikult piisavalt põhjendatud. Sellega seoses märgib komisjon muu hulgas, et Üldkohus nõudis tegelikult, et ta läheks kaugemale hinnangust selle kohta, kas vaidlusalused allahindlused suudavad välja tõrjuda Inteliga sama tõhusa konkurendi, ja mõõdaks väljatõrjuvat mõju asjaolu alusel, mis ei ole AEC testi parameetriks, vaid on hüpoteetiline. Järelikult, isegi kui Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuses õigesti, et vaidlusalune otsus ei tõenda konkurentsivastase väljatõrjuva mõju olemasolu ajavahemikus 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta septembrini, on selle kohtuotsuse punktis 335 tehtud üldine järeldus väär.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">256</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb komisjoni argumentide põhjendatusele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">257</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus kirjeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 288 ja 289 faktilist konteksti seoses HP-le tehtud vaidlusaluste allahindlustega. Nendest punktidest nähtub, et Intel oli sõlminud HPga ajavahemikuks 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini kaks järjestikust äriklientidele suunatud lauaarvutite seadmete tootmise lepingut, mis puudutasid x86 CPUsid. Nendest lepingutest esimene, nimelt HPA1 leping, hõlmas ajavahemikku novembrist 2002 kuni maini 2004 ja teine, nimelt HPA2 leping, ajavahemikku juunist 2004 kuni maini 2005. Nendes kokkulepetes ette nähtud hinnaalanduste tegemine sõltus kirja panemata tingimusest, et HP tellib Intelilt vähemalt 95% oma x86 CPUde tarnevajadusest, et varustada oma äriklientidele suunatud lauaarvuteid. Vaidlustatud kohtuotsuse punkti 288 kohaselt, milles viidatakse sellega seoses vaidlusaluse otsuse põhjendusele 1406, järeldas komisjon AEC testi põhjal, et nendel allahindlustel võis olla konkurentsivastane väljatõrjuv mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">258</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktide 298, 299, 303 ja 321 kohaselt põhineb see järeldus esiteks vaieldava osa ja nõutava osa võrdlusel ning teiseks kahel toetaval teguril. Toetavad tegurid olid esiteks see, et komisjon oli kasutanud Intelile kõige soodsamaid arvandmeid, ja teiseks see, et kui HP asuks sõlmima x86 CPUde ostutehinguid hoopis AMDga, saaks Intel omakorda kanda alguses HP-le mõeldud allahindlused üle mõnele teisele tema x86 CPUsid kasutavale HP konkurendile, näiteks Dellile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">259</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 299 nähtub, et vaidlusaluse otsuse kohaselt määras komisjon HP vaieldavaks osaks 7%.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">260</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõutav osa on ära toodud vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1334 esitatud tabelis nr 34 (edaspidi „tabel nr 34“), millele viidatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 303. Selle tabeli viimases veerus on märgitud, et perioodil alates 2003. aasta majandusaasta kolmandast kvartalist kuni 2006. aasta majandusaasta kolmanda kvartalini jäi nõutav osa vahemikku 9,7% – mis on 2003. aasta majandusaasta neljanda kvartali jaoks arvutatud väärtus – kuni 18,9% – mis on 2005. aasta majandusaasta esimese kvartali jaoks arvutatud väärtus. Nii leidis komisjon vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1387, millele viidatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 298, et nõutav osa ületas vaieldavat osa kogu rikkumisperioodil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">261</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks näitab vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1337 esitatud tabel nr 35, millele viidatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 292, selle põhjenduse kohaselt komisjoni järelduse tugevust ja see on esitatud viisil, mis lubab arvata, et see hõlmab kogu HPA1 lepingu kehtivuse perioodi. Sellest tabelist nähtub, et HPA1 lepinguga hõlmatud ajavahemikul on nõutav osa 10,6%.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">262</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 291 nähtub, et Intel heitis komisjonile ette, et ta tegi muu hulgas neli viga, millest esimene puudutab vaieldavat osa, teine vaidlusaluste allahindluste tingimusliku osa suurust, kolmas uuritud rikkumisperioodi ja neljas arvesse võetud toetavaid tegureid. Üldkohus keskendus oma analüüsis vigadele, millele viidati kolmanda ja neljandana.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">263</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüsitud rikkumisperioodi kohta märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 303, et tabel nr 34 hõlmas ajavahemikku 2003. aasta majandusaasta neljandast kvartalist kuni 2005. aasta majandusaasta kolmanda kvartalini, mistõttu ei sisalda see mingeid andmeid 2002. aasta novembri ja detsembri kohta ning 2003. aasta majandusaasta kolme esimese kvartali kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">264</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama moodi rõhutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 304, et tabeli nr 35 esimeses reas esitatud arvandmed HPA1 lepingu kohta on tabeli nr 34 kolmel esimesel real esitatud arvandmete summa või aritmeetiline keskmine. Üldkohus esitas selle hinnangu aluseks olevad üksikasjad selle kohtuotsuse punktis 305, lisades punktis 306, et komisjon ei väida, et see matemaatiline suhe on juhuslik kokkusattumus või et kindlaks tehtud erinevad väärtused on kolme puuduva kvartali ning kolme järgmise kvartali osas ühesugused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">265</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda arvestades asus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 307 seisukohale, et komisjon ei võtnud tõepoolest arvesse 2002. aasta novembrit ja detsembrit ning 2003. aasta majandusaasta kolme esimest kvartalit oma arvutustes, mille abil ta jõudis tabelis nr 35 esitatud arvudeni. Ta lisas samas punktis, et HPA1 lepingu kehtivuse aja nõutava osa arvutus, mis viis tabelites nr 34 ja nr 35 esitatud tulemusteni, ei hõlmanud seega kogu ajavahemikku 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini, mille osas komisjon arvas end olevat suuteline tõendama HP-le tehtud vaidlusalustest allahindlustest tuleneva konkurentsivastase väljatõrjuva mõju esinemist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">266</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 308–320 lükkas Üldkohus tagasi argumendid, mille komisjon oli esitanud esiteks selle alusel, et kvartalipõhise arvutuse tulemus ei erine põhimõtteliselt väidetava üldise arvutuse tulemusest, ja teiseks viidete alusel kostja vastuse lisale ja vasturepliigi lisale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">267</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab komisjoni argumente selle kohta, et AEC test tähendab keerulist majanduslikku hinnangut, mille suhtes sellel institutsioonil on kaalutlusruum, mida Üldkohus oleks pidanud austama, siis tuleb meenutada, et komisjon viis läbi AEC testi selleks, et tõendada, et vaidlusalused allahindlused olid võimelised turult välja tõrjuma Inteliga sama tõhusa konkurendi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">268</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 83–85 sisuliselt märgib, eeldab nõutava osa välja arvutamine metodoloogiliste valikute tegemist, mille komisjon peab tegema nii, et oleks tagatud, et ta rajab oma järeldused kõigile vajalikele faktiliselt õigetele, usaldusväärsetele ja sidusatele andmetele. Seda arvestades võis komisjon otsustada analüüsida HP-le tehtud vaidlusaluste allahindluste võimet tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent kvartalipõhiselt, lähtudes ajavahemikust 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini. Samas, kuna vaidlusaluses otsuses ei ole seda võimet tõendatud muul viisil, peab AEC test suutma tulemuslikult toetada järeldust, et nendel allahindlustel on selline võime kogu selle perioodi vältel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">269</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent esiteks ei väida komisjon, et Üldkohtu järeldused faktiliste asjaolude kohta, millele ta annab oma sõltumatu hinnangu – mille kohaselt ühelt poolt ei hõlma nõutava osa arvutamist käsitlev tabel nr 34 ajavahemikku, mis kestaks kuni 2004. aasta majandusaasta neljanda kvartali alguseni, ja teiselt poolt on tabelis nr 35 vaatamata HPA1 lepingule tehtud viitele sama puudus –, tulenevad mis tahes tõendite moonutamisest või vaidlusalusest otsusest endast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">270</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 91 ja 92 sisuliselt märgib, peab isegi juhul, kui ekstrapoleerimise mehhanismi kasutamine ei ole põhimõtteliselt keelatud valik – kuna selle mehhanismi eesmärk on tuletada mitte teada olev element andmetest, mis on teada –, see põhinema konkreetsel loogilisel järjestusel, mille on määratlenud ja mida on selgitanud pool, kellel on tõendamiskohustus, st käesoleval juhul komisjon.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">271</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon aga ei väida ja vaidlustatud kohtuotsusest ka ei nähtu, et ta tugines Üldkohtu menetluses pärast 2003. aasta kolmandat kvartalit kestnud perioodi puudutavate andmete näitlikule laadile, et põhjendada nende ekstrapoleerimist rikkumisperioodi osale, mis kestis kuni selle kvartali lõpuni, ja veel vähem, et selline näitlik laad nähtub vaidlusalusest otsusest. Vastupidi, vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1337 nimetatud 1658. joonealuses märkuses, millele on viidatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 292 ja 297, on märgitud, et analüüsitav periood ei lange täielikult kokku kõnealuste kokkulepete kestusega, kuna HPA1 lepingu osas ei hõlmanud HP esitatud arvandmed selle lepingu kogukestust. See viide välistab ka võimaluse asuda seisukohale, et vaidlusalune otsus sisaldab kaudset põhjendust, et pärast 2003. aasta majandusaasta kolmandat kvartalit kestnud perioodi andmed on näitlikustavat laadi, mis oleks võinud õigustada ekstrapoleerimist. Pealegi, kuna komisjon ei sea kahtluse alla vaidlustatud kohtuotsuse punktis 306 esitatud kinnitust, mida on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 264, tuleb asuda seisukohale, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 307, et komisjon ei võtnud tegelikult arvesse 2002. aasta novembrit ja detsembrit ning 2003. aasta majandusaasta kolme esimest kvartalit.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">272</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 318 ülemäärasena arvutusi, mille komisjon oli esitanud vasturepliigi lisas, et tõendada, et HP nõutavat osa puudutavad tulemused olid puuduva kahe kuu ja kolme kvartali suhtes samad kui selle osa tulemused kvartalite suhtes, mida komisjon tegelikult arvesse võttis. Sellega seoses leidis Üldkohus, et miski ei tõenda, et tõene on hüpotees, et vaidlusaluste allahindluste stabiilsuse tõttu HPA1 lepinguga hõlmatud perioodil olid selle perioodi nõutava osa tulemused kohaldatavad ka ajavahemikule, mida arvesse ei võetud, seda enam, et miski ei viita sellele, et HP ostumaht ja keskmine müügihind jäid samaks kogu rikkumisperioodi jooksul. Komisjon märgib aga ainult, et vaidlusaluste allahindluste summa, mille HP kaotab, on nõutava osa arvutamisel kõige olulisem tegur, väitmata siiski, et Üldkohtu eespool nimetatud hinnangus on tõendeid moonutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">273</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab komisjoni argumenti, et Intel ei vaidlustanud haldusmenetluses ajavahemikke, mida ta oma arvutustes kasutas, siis tuleb meenutada, et komisjon peab hindama muu hulgas sellise strateegia võimalikku olemasolu, mille eesmärk on püsikliendisoodustuste tegemise abil tõrjuda välja vähemalt sama tõhusad konkurendid kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja, kui viimane väidab haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et tema tegevusel ei olnud võimet konkurentsi piirata, eriti aga avaldada etteheidetud väljatõrjuvat mõju (vt apellatsiooniastme kohtuotsuse punktid 138 ja 139).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">274</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et komisjonil on õigus tugineda oma hinnangus samadele eeldustele ja asjaoludele, mille esitas trahvitud ettevõtja, ning ta võib ka läbi viia oma analüüse muude tema uurimise käigus hangitud tõendite põhjal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">275</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuid see, et Intel esitas haldusmenetluses arvutused, milles endis oli lähtutud komisjoni kasutatud vaatlusperioodidest, näitasid selle ettevõtja sõnul, et vaidlusalustel allahindlustel ei olnud võimalik välja tõrjuda temaga sama tõhusat konkurenti, mis erines selgelt olukorrast, mis esinenuks siis, kui Intel oleks esitanud selle menetluse käigus rikkumisperioodi ühte osa puudutavaid tõendeid, mille ta ise ekstrapoleeris rikkumise teistele osadele ja millele komisjon omakorda tuginenuks vastuväiteteatises ja – kui seda ei vaidlustata – vaidlusaluses otsuses. See eristamine on vajalik sõltumata vastusest küsimusele, kas Intel tõi haldusmenetluses esile puudused seoses ajavahemikuga 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta juulini, nagu ta seda kinnitab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">276</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tuleb meenutada, et nagu nähtub juba käesoleva kohtuotsuse punktist 163 ja nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 300 õigesti märkis, ei kohusta ükski liidu õigusnorm vastuväiteteatise adressaati vaidlema vastu selle teatise erinevatele faktilistele või õiguslikele asjaoludele haldusmenetluses kartuses, et seda kohtumenetluses enam teha ei saa (1. juuli 2010. aasta kohtuotsus Knauf Gips vs. komisjon, C‑407/08 P, EU:C:2010:389, punkt 89).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">277</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kuna Intel väitis haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et HP suhtes ei olnud tema tegevusel võimet konkurentsi piirata, mis tõi seega kaasa komisjoni kohustuse hinnata, kas rakendatakse strateegiat, mille eesmärk on tõrjuda välja Inteliga vähemalt sama tõhusad konkurendid, ei takistanud miski tal Üldkohtus vaidlustada kõnealuse perioodiga seotud asjaolusid, mis olid osa vaidlusaluse otsuse põhjendusest. Sellest järeldub, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta kasutas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 300–302 sama lähenemisviisi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">278</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni argument, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et puudus AEC testis seoses kuni 2003. aasta majandusaasta kolmanda kvartali lõpuni kestnud rikkumisperioodi osaga mõjutas 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini kestnud kogu rikkumisperioodi suhtes läbi viidud analüüsi, tugineb vaidlustatud kohtuotsuse punkti 335 väärale tõlgendusele. Nimelt märkis Üldkohus selles punktis, et vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1406 tehtud järeldus, et HP-le tehtud vaidlusalustel allahindlustel võis ajavahemikus 2002. aasta novembrist kuni 2005. aasta maini olla konkurentsivastane väljatõrjuv mõju, ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud üksnes osas, milles „[komisjon] ei tõendanud turult väljatõrjuva mõju olemasolu ajavahemikus 1. novembrist 2002 kuni 30. septembrini 2003“. Nii möönis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 525, et see asjaolu ei saa kaasa tuua vaidlusaluse otsuse tühistamist kogu HP suhtes kindlaks tehtud rikkumisperioodi osas. Seda arvestades, nagu nähtub selle kohtuotsuse samast punktist, tühistas Üldkohus otsuse kogu selle ajavahemiku osas alles pärast seda, kui ta oli selle kohtuotsuse punktides 485–520 tuvastanud, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt analüüsinud vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu kriteeriumi ja et ta ei olnud analüüsinud õigesti nende allahindluste kestust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">279</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei tuginenud Üldkohus vaidlusaluse otsuse tühistamisel HP-le tehtud vaidlusaluste allahindluste osas puudusele, mis mõjutas ainult ühte osa rikkumisperioodist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">280</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb tagasi lükata komisjoni argument, et Üldkohus analüüsis üksnes seda toetavat tegurit, mis käsitles algul HP-le suunatud vaidlusaluste allahindluste teisele konkurendile üleandmise riski, mitte aga tegurit, et komisjon kasutas Intelile soodsaid arvandmeid. Sellega seoses piisab, kui märkida, et arvestades Üldkohtu tuvastatud puuduste laadi – nimelt puudusid rikkumisperioodi esimese osa kohta tõendid täielikult –, ei saanud „toetav tegur“, mis seisnes selles, et komisjon kasutas Intelile soodsaid asjaolusid, juba oma määratluselt seda osa puudutada. Üldkohus ei olnud seega kohustatud seda tegurit eraldi analüüsima.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">281</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab komisjoni argumenti, et Üldkohus nõudis tegelikult, et ta läheks kaugemale hinnangust sellele, kas vaidlusalused allahindlused olid võimelised tõrjuma välja Inteliga sama tõhusa konkurendi, ja et ta mõõdaks toetava teguri avaldatavat väljatõrjuvat mõju, siis nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 328 ja 329, et põhjenduse puudumine, mille Üldkohus tuvastas selle kohtuotsuse punktis 331, puudutab sisuliselt võimalust, et toetav tegur, mis seisnes algul HP-le tehtud vaidlusaluste allahindluste ülekandumises ühele tema konkurendile, võimaldab tagasi lükata kõik argumendid, mille Intel oli esitanud AEC testi kohta, ja heastada kõik vead, mis vaidlusaluses otsuses selles suhtes olid tehtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">282</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 330, et argument, mille komisjon esitas kohtuistungil ja mille kohaselt HP keeldus AMD pakkumusest, et HP-le tarnitakse miljon x86 CPUd tasuta, üksnes seetõttu, et niisuguse pakkumusega nõustumine oleks mõjutanud tema suhet Inteliga, oli lihtsalt tõendamata oletus, mis ei saa heastada vaidlusaluses otsuses põhjenduse puudumist mõju kohta, mis oleks olnud toetaval teguril – nimelt algul HP-le tehtud vaidlusaluste allahindluste ülekandmises ühele tema konkurendile – komisjoni järeldustele, mis tehti AEC testi põhjal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">283</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas kontekstis nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 321, 334 ja 335 nende koostoimes, et Üldkohus analüüsis, kas vaidlusaluse otsuse põhjendused 1390–1395, mis käsitlevad toetavaid tegureid, sisaldasid põhjendusi, mis võimaldavad heastada HP nõutava osa arvutamise aluseks olevate asjaolude puudumise nende kahe kuu ja kolme kvartali suhtes, mille osas AEC test osutus puudulikuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">284</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohta tuleb meenutada, et vaidlusaluste allahindluste võimet tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent hinnati AEC testi raames läbi viidud HP nõutava ja vaieldava osa võrdluse teel. See võrdlus põhineb omakorda arvutusel, milles võetakse arvesse vaidlusaluste allahindluste summa, mis kaotataks juhul, kui ei järgitaks nende saamiseks täidetavaid ainuvarustustingimusi, HP ostumahtu ning Inteli keskmist müügihinda ja tema keskmist välditavat kulu. Ent nagu nähtub vaidlusaluse otsuse põhjendustest 1393 ja 1394, millele viidatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 321, on nende allahindluste võimalik ülekandmine HP konkurendile mõõdetav parameeter, millele viidati HP ja AMD vahelises suhtluses ja mis võib mõjutada eelkõige tagajärgi, mis tekivad nende allahindluste kaotusest, mida võeti arvesse nõutava osa arvutamisel. Samamoodi tuleneb vaidlusaluse otsuse põhjendusest 1285, millele komisjon tugineb neljanda väite selle osa põhjendamiseks, et vaidlusaluses otsuses põhineb HP nõutava osa arvutamine „eeldusel, et potentsiaalselt kaotatud allahindlusi ei kanta üle [HP] konkurentidele“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">285</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, kui komisjon kavatses tugineda HP-le tehtud vaidlusaluste allahindluste võimalikule ülekandumisele tema konkurendile, et tuvastada nende võime tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent sõltumata puudustest AEC testis, pidi see institutsioon esitama arutluskäigu, mis näitab selle ülekandumise mõju ühele või teisele nõutava osa arvutamise aluseks olevale tegurile, nagu märgib Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 328 ja 329.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">286</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See Üldkohtu analüüs ei oleks vähem põhjendatud, kui – nagu väidab komisjon neljanda väite selle osa põhjendamiseks – vaidlusaluse otsuse põhjendust 1285 tuleb mõista nii, et HP suhtes nõutava osa arvutamise parameetrid välistavad HP‑le tehtud vaidlusaluste allahindluste võimaliku ülekandumise ühele või mitmele selle ettevõtja konkurendile. Nimelt, kui selline ülekandumine ei kuulu selle arvutuse parameetrite hulka, saab see konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju vaid süvendada, nagu märkis komisjon vaidlusaluse otsuse põhjenduses 1392. Ent nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 267–280, järeldas Üldkohus õigusnormi rikkumata, et komisjon ei ole tõendanud vaidlustatud allahindluste konkurentsivastase väljatõrjumise võimet rikkumisperioodi kuuluva kahe kuu ja kolme kvartali osas, mistõttu ei saa selle perioodi osas arvesse võtta konkurentsivastase väljatõrjuva mõju suurenemist, kuna puudub vastav konkreetne põhjendus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">287</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et vastupidi komisjoni väidetule ei nõudnud Üldkohus kaudselt seda, et ta läheks kaugemale hinnangust vaidlusaluste allahindluste võimele tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent, ega ka seda, et ta väljatõrjuvat mõju mõõdaks. Üldkohus piirdus seisukohaga, et asumaks seisukohale, et selline toetav tegur nagu see, millele viitas komisjon, võimaldab tagasi lükata Inteli argumendid, mis puudutavad AEC testi jaoks tehtud arvutusi, ja heastada selles testis tehtud vead, peavad selle sobivust näitavad asjaolud, nagu ka nende arvutuste põhielemendid, nähtuma otsusest, milles rikkumine tuvastati.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">288</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb neljanda väite esimene osa tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väiteosa, et HP suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel on rikutud komisjoni kaitseõigusi</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">289</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon märgib, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 316 ja 317 keeldus Üldkohus arvesse võtmast teatavaid menetluse käigus esitatud tõendeid. Need tõendid näitavad, et isegi kui nõustuda Inteli uue argumendiga AEC testi aluseks võetud perioodi kohta, ei muuda see selle testi tulemust vääraks. Samadel põhjustel kui need, mis esitati teise väite põhjendamiseks, rikub komisjoni kaitseõigusi see, et Üldkohus keeldus analüüsimast Inteli argumentide tagasilükkamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">290</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb vastu neljanda väite selle osa põhjendatusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">291</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb märkida, et kuna arvestades haldusmenetluses Inteli esitatud argumente ja tõendeid pidi komisjon analüüsima, kas see ettevõtja rakendas strateegiat, mille eesmärk oli tõrjuda välja temaga vähemalt sama tõhusad konkurendid, siis pidi see institutsioon vaidlusaluses otsuses tõendama, et kõnealusel strateegial oli selline võime.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">292</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 316 ja 317, et komisjon tugines Üldkohtus täiendavale arvutusele, mis hõlmas 2003. aasta majandusaasta teist ja kolmandat kvartalit, esimest korda dokumendis, mis esitati vasturepliigi lisana.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">293</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 163, ei teinud Üldkohus viga, kui ta keeldus arvesse võtmast neid täiendavaid arvutusi, mille komisjon esitas esimest korda vasturepliigi lisas, seda enam, et see institutsioon ei väida, et ta põhjendas nende hilinenud esitamist esimeses kohtuastmes, nagu nõuab Üldkohtu kodukorra artikli 85 lõige 2.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">294</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et neljanda väite teine osa tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja seetõttu ei saa nõustuda selle väitega tervikuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viies väide, mille kohaselt on vääralt tõlgendatud komisjoni poolt läbi viidud AEC testi ja ELTL artiklit 102, moonutatud tõendeid ja rikutud komisjoni kaitseõigusi Lenovo suhtes läbi viidud AEC testi analüüsimisel</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">295</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon meenutab, et Üldkohus pööras oma analüüsis sama tõhusa konkurendi testi osas, mis puudutas Lenovot, tähelepanu küsimusele väärtuse kohta, mis oli kahel mitterahalisel eelisel, mida viimane sai vastutasuna ainutarne eest Intelilt ja mille kaotamise korral oleks Inteliga sama tõhus konkurent pidanud talle hüvitist pakkuma. Nendeks eelisteks olid esiteks Inteli standardgarantii pikendamine aasta võrra ja teiseks Shenzhenis (Hiina) asuva Inteli turustusplatvormi kasutusse andmine. Sellega seoses väidab komisjon, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 436–439 jättis Üldkohus tähelepanuta AEC testi laadi, mille tõttu määratleti Inteliga sarnane „sama tõhus“ konkurent vääralt ja lõpuks rikuti ELTL artiklit 102.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">296</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei kvalifitseerinud Üldkohus esiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktis 454 selle kohtuotsuse eelmistes punktides tuvastatud hindamisvigu „ilmseks“. Kuid arvestades AEC testi läbiviimiseks vajalikke metodoloogilisi valikuid, võivad üksnes „ilmsed“ hindamisvead tuua kaasa niisugusel testil põhineva otsuse tühistamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">297</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, kuna Üldkohus tugines kõigile Inteli kantud kuludele, sealhulgas nendele, mis tekkisid seoses Lenovole turustusplatvormi kasutusse andmisega, mitte ainult CPUde tootmisega seotud kuludele, jättis Üldkohus tähelepanuta asjaolu, et lõppküsimus, mis tuleb ELTL artikli 102 seisukohast lahendada, on see, kas esineb konkurentsivastane turult väljatõrjumise võime, mis tuleneb vaidlusalustest allahindlustest, mida kohaldati ka mittevaieldavale osale, mis on palju suurem kui vaieldav osa. Seetõttu oleks tulnud rõhku panna küsimusele, kas Inteliga sama tõhusal konkurendil oli võimalik saada vaieldav osa OEMi tellimusvajadustest ja seda vaatamata asjaolule, et ta tegevus on väiksemamahuline kui Intelil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">298</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei tule arvesse võtta mitte vaidlusaluste allahindluste maksumust turgu valitsevas seisundis ettevõtja jaoks, vaid kasu, mida need allahindlused annavad nende saajale, st selle ettevõtja kliendile. Sama lähenemist, mis tagab, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja ei saa AEC testis selle seisundi tõttu mingit eelist, tuleb kohaldada sõltumata küsimusest, kas allahindlusi tehakse rahas või on need mitterahalised. Lisaks nähtub Inteli esitatud tõenditest, et ta ei leidnud, et turustusplatvormi Lenovo kasutusse andmisega seotud kulud olid osa temaga sama tõhusa konkurendi välditavast keskmisest kulust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">299</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul lükkas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 438 ekslikult tagasi lähenemisviisi, mida komisjon kasutas vaidlusaluses otsuses ja mille kohaselt ei oleks Inteli konkurendil sellist turustusplatvormi nagu see, mis anti Lenovo kasutusse, ja seetõttu oleks see konkurent pidanud pakkuma Lenovole hüvitist selle mitterahalise eelise kaotamise eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">300</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab standardgarantii pikendamist, siis jättis Üldkohus tähelepanuta asjaolu, et Intel jätkas Lenovole palju suurema mittevaieldava osa müümist kui oli vaieldav osa, mida müüs konkurent. Eeldades, et x86 CPUde rikete määr nende garantiiperioodil ja parandus- või asenduskulud on samad, on garantiinõuetele vastamise kogukulu Lenovo arvutite puhul, millel on Inteli x86 CPUd, palju suurem kui Inteliga sama tõhusa konkurendi x86 CPUsid sisaldavate Lenovo arvutite garantiinõuete kogumaksumus. Järelikult ei muuda kahe tootja sama tõhususe tase kuidagi asjaolu, et veenmaks Lenovot loobuma pikendamast garantiid, mida Intel pakkus vastutasuks ainuvarustuskohustuse võtmise eest, oleks Inteliga sama tõhus konkurent pidanud pakkuma oma x86 CPUsid hinnaga, mis kompenseeriks garantiinõuete kulu, mida Lenovo ei saaks Intelile üle kanda. Seega käsitles komisjon AEC testis õigesti Inteli standardgarantii pikendamise väärtust Lenovo jaoks sama moodi nagu rahas tehtavat allahindlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">301</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena, keeldudes analüüsimast tõendeid, mis lükkavad ümber Inteli väited, mille komisjon esitas menetluse käigus vasturepliigi lisas D.39, rikkus Üldkohus tema kaitseõigusi. Kuna Üldkohus analüüsis tõendeid, mille komisjon esitas vasturepliigi lisas D.39 ja millest tema arvates tuleneb, et Intel hindas mitterahaliste eeliste kulu 47 miljonile USA dollarile, ei põhjendanud ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 452 oma keeldumist võtta arvesse dokumenti „Intel Chart entitled 2006 v. 2007 Trend“, millest nähtub, et standardgarantii pikendamise kulu oli Inteli puhul 23 miljonit USA dollarit. Kui Üldkohus ei võtnud seda dokumenti arvesse põhjusel, et selle eesmärk võis olla Inteli ettepaneku positiivsena esitamine läbirääkimistel Lenovoga, siis kujutab see põhjendus endast kõnealuse dokumendi moonutamist, kuna sellel dokumendil on märge „konfidentsiaalne Intel“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">302</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb viienda väite põhjendatusele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">303</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 98 meenutas Üldkohus, et Intel ja Lenovo sõlmisid 2007. aastal vastastikuse mõistmise memorandumi „Memorandum of Understanding“ (edaspidi „2007. aasta MoU“), mis sõltus suulisest ainuvarustuskokkuleppest. Selle kohtuotsuse punktis 415 viitas Üldkohus vaidlusaluse otsuse põhjendusele 1461, milles komisjon kinnitas, et Lenovole tehtud vaidlusaluste allahindluste summa oli märgitud 2007. aasta MoUs, mis nägi 2007. aastaks ette kord kvartalis makstava rahalise toetuse summas 180 miljonit USA dollarit.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">304</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 417 viitas Üldkohus vaidlusaluse otsuse põhjendusele 1463, milles viidatakse Inteli argumendile, et hinnaalanduste suuruse seisukohast oli asjakohane vaid 138 miljoni USA dollari suurune summa. Nii on selle kohtuotsuse punktis 417 selgitatud, et Lenovole 2007. aasta MoUs ette nähtud 180 miljoni USA dollari suurusest finantstoetusest anti rahas vaid 135 miljonit USA dollarit. Ülejäänud osa sellest toetusest anti mitterahaliste eeliste vormis, nimelt Inteli standardgarantii pikendamisega aasta võrra ja ettepanekuga muuta Inteli Hiina turustusplatvormi kasutus paremaks. Komisjon toonitas, et Intel oli väitnud, et kuigi nende kahe Lenovole antud mitterahalise eelise väärtus oli vastavalt 20 ja 24 miljonit USA dollarit, oli Intelile nende maksumus oluliselt väiksem, vastavalt 1,7 ja 1,3 miljonit USA dollarit. Intel väitis ka, et selleks, et teha kindlaks, kas konkurent oli sama tõhus kui tema, tuleb neid tegureid hinnata mitte selle alusel, milline oli nende väärtus Lenovole, vaid selle alusel, milline oli nende majanduslik maksumus talle. Intel jõudis 138 miljoni USA dollari suuruse summani nii, et ta lisas 135 miljoni USA dollari suurusele rahalisele finantstoetusele need 1,7 ja 1,3 miljoni USA dollari suurused kulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">305</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 420 ja 421 märgib Üldkohus, et vaidlusaluse otsuse põhjendustes 1466 ja 1467 lükkas komisjon esiteks tagasi Inteli viimase argumendi põhjusel, et AEC test nõuab, et uuritaks hinda, millega sama tõhus konkurent, kes ei ole aga turgu valitsev ettevõtja, oleks pidanud pakkuma kliendile oma tooteid, et kompenseerida turgu valitsevas seisundis ettevõtja antud tingimuslike eeliste kaotust, mis tulenes sellest, et see klient kannab vaieldava osa oma tarnevajadusest, mille ta tellib turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt, üle sellele hüpoteetilisele sama tõhusale konkurendile. Teiseks järeldas komisjon sellest, et hinnata tuleb kliendile tekkivat kulu, kuna sama tõhus konkurent peab kompenseerima selle kulu, mitte aga majandusliku maksumuse turgu valitsevale ettevõtjale, kui need kaks arvu on erinevad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">306</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 433–439 tuvastas Üldkohus, et meetod, mida komisjon kasutas Lenovole tehtud vaidlusaluste allahindluste ulatuse hindamiseks, põhines hüpoteesil, mis on vastuolus vaidlusaluse otsuse põhjendustes 1003 ja 1004 esitatud AEC testi põhialustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">307</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses rõhutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 434, et vaidlusaluse otsuse põhjenduse 1003 kohaselt on AEC testi eesmärk analüüsida, kas Intel ise – võttes arvesse tema kulusid ja vaidlusaluste allahindluste mõju – saaks siseneda turule kitsamal alusel, ilma et tal tekiks kahju. Nii rõhutas Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 435, et nagu on märgitud selle otsuse põhjenduses 1004, on AEC test puhtalt hüpoteetiline analüüs selles mõttes, et kindlaks tuleb teha see, kas takistatakse sellise konkurendi turulepääsu, kes on sama tõhus kui Intel – st ta toodab ja tarnib x86 CPUsid, millel on sama väärtus kui Inteli omadel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">308</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb meenutada, nagu märkis ka Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 154, 157 ja 158, mis on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 43, et AEC test, nagu seda kohaldati käesolevas asjas, teeb kindlaks „tegeliku hinna“, st hinna, millega Inteliga sama tõhus konkurent oleks pidanud pakkuma oma x86 CPUsid, et kompenseerida Inteli poolt OEMile ainuvarustuse eest tehtava makse kaotust, ning seejärel võrreldakse tegelikku hinda „Inteli jätkusuutliku kuluosaga“, st keskmise välditava kuluga. Ent ainuvarustusmaksete süsteem suudab Inteliga sama tõhusate konkurentide turulepääsu takistada, kui tegelik hind on madalam tema keskmisest välditavast kulust. Nagu ka märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 44, määratakse AEC testi positiivne või negatiivne tulemus lõpuks kindlaks vaieldava osa ja nõutava osa võrdlemise teel, kusjuures viimane on see osa kliendi nõudlusest, mille Inteliga sama tõhus konkurent peab saama, et siseneda turule kahjumita.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">309</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 412, milles viidatakse vaidlusaluse otsuse põhjendustele 1457–1508, et Lenovole tehtud vaidlusaluste allahindluste ulatus ja laad on tegurid, mida võeti nõutava osa arvutamisel arvesse. Kui neid hinnaalandusi tehakse rahas, on nende väärtus objektiivne ja sama nii Intelile kui ka nende saajale. Seevastu juhul, kui need on kas või osaliselt mitterahalised, tuleb neid hinnata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">310</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tuleb märkida, et on tõsi, et Inteliga sama tõhus konkurent peab pakkuma oma tooteid hinnaga, mis kompenseerib turgu valitsevas seisundis ettevõtja antud tingimuslike eeliste kaotuse. Kuid see kompensatsioon ei pea siiski tingimata olema rahaline hüvitis, mis vastab asjaomasele kliendile antava mitterahalise soorituse väärtusele. See võib seisneda mitterahalises teenuses, mis on samaväärne sellega, mille klient kaotab, kui ta otsustab vaieldava osa ulatuses oste teha turgu valitsevas seisundis ettevõtja konkurendilt. Samuti ei ole sel juhul oluline, et sel teenusel võib sellest kasu saava kliendi subjektiivsest vaatepunktist olla väärtus, mis erineb kulust, mis oleks tekkinud turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga sama tõhusal konkurendil, et seda teenust kliendile osutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">311</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb AEC testi aluspõhimõtete kohaselt hinnata mitterahalise teenuse kujul antavat hinnaalandust nii, et aluseks võetakse hüpoteetiline konkurent, kelle kulustruktuur on sarnane turgu valitsevas seisundis ettevõtja omaga (vt selle kohta 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Deutsche Telekom vs. komisjon, C‑280/08 P, EU:C:2010:603, punkt 198, ja 19. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Unilever Italia Mkt. Operations, C‑680/20, EU:C:2023:33, punkt 59).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">312</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline lähenemine on seda põhjendatum, et see on kooskõlas ka õiguskindluse üldpõhimõttega, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 190 õigesti märkis. Nimelt võimaldab turgu valitsevas seisundis ettevõtja kulude arvessevõtmine tal ELTL artiklist 102 tulenevat erilist vastutust arvestades hinnata oma tegevuse õiguspärasust, kuna talle on teada tema enda kulud (vt selle kohta 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Deutsche Telekom vs. komisjon, C‑280/08 P, EU:C:2010:603, punkt 202).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">313</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas ei saa välistada, nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktides 160 ja 165, et mitterahalise teenuse maksumus võib vajada teatavat kohandamist, mis võimaldab arvesse võtta asjaolu, et sama tõhusal konkurendil ei ole turgu valitsevat seisundit. Selline kohandamine võib osutuda vajalikuks, kui turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga sama tõhusa konkurendi kulu mõjutab see, et ta täidab ainult klientide vaieldava osa nõudlusest, mis on väiksem kui mittevaieldav osa, mille ulatuses klienti varustab turgu valitsevas seisundis ettevõtja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">314</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, nagu märgib ka kohtujurist selle ettepaneku punktis 155, et tuvastades vaidlustatud kohtuotsuse punktides 437 ja 438, et komisjon ei lähtunud oma põhjenduskäigus hüpoteetilisest konkurendist, kes oli võimeline Lenovole müüma x86 CPUsid, andes talle samas mitterahalisi eeliseid Inteliga samadel tingimustel, ning selle kohtuotsuse punktis 439, et nii toimides lähtus komisjon eeldusest, mis oli vastupidine vaidlusaluses otsuses esitatud AEC testi põhjendustele, ei asendanud Üldkohus komisjoni antud kehtivat hinnangut enda hinnanguga, vaid ta tõi esile ebakõla AEC testis, mida see institutsioon käesoleval juhul oli kohaldanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">315</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu märgib ka Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 441, ilma et komisjon talle apellatsioonkaebuses vastu vaidleks, ei vasta vaidlusalune otsus küsimusele, milline oleks olnud Inteliga sama tõhusa konkurendi kulu, kui ta oleks pidanud tekitama juurdepääsu turustusplatvormile või selle andma lihtsalt oma juba olemasoleva platvormi ümberehitamise teel nii, et OEM saaks seda kasutada, nagu Intel pakkus Lenovole, ega küsimusele, millised oleksid olnud garantii pikendamise kulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">316</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 428 nähtub, et komisjon esitas selle analüüsi esimest korda vasturepliigi lisas D.39. Kuid esiteks väljub see analüüs vaidlusaluse otsuse põhjendustes määratletud raamistikust, mistõttu ei saa Üldkohus seda arvesse võtta, nagu ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 443 ja 444 selgitas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">317</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb tagasi lükata komisjoni poolt teise võimalusena esitatud etteheide, et rikutud on tema kaitseõigusi (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 301), ja seda käesoleva kohtuotsuse punktides 164–167 esitatud põhjustel, millest tuleneb, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi ega rikkunud komisjoni kaitseõigusi, kui ta märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 444, et ta ei saanud ilma vaidlusaluses otsuses esitatud komisjoni põhjendusi enda omadega asendamata võtta arvesse tõendeid, mis esitati esimest korda vasturepliigi lisas, ja väljuda nii selle otsuse põhjendustes määratletud raamidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">318</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 448 ülemääraselt vasturepliigi lisas D.39 sisalduvat analüüsi ja lükkas selle tagasi põhjendusel, et kulud, mida kandis komisjoni sõnul Inteliga sama tõhus konkurent, kellel on Hiinas turustusplatvorm, erinevad Lenovo jaoks nende mitterahaliste teenuste väärtusest, mida komisjon oma AEC testis arvesse võttis. Igal juhul ei väida aga komisjon, et selles Üldkohtu poolt ülemäärasena antud hinnangus on tõendeid moonutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">319</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi tuleb tagasi lükata ka komisjoni argument, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 452, milles Üldkohus analüüsis dokumendi „Intel Chart entitled 2006 v. 2007 Trend“ – mille see institutsioon esitas esimest korda vasturepliigi lisana D.41 – tõenduslikku väärtust, jättis Üldkohus tähelepanuta kulu, mis Intelile tekkis selles dokumendis viidatud standardgarantii pikendamisest, ja nõustus Shapiro-Hayesi lisaaruandes arvutatud väiksema kuluga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">320</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punkti 451 alguses kasutatud sõnadest „igal juhul“, hindas Üldkohus selle dokumendi tõenduslikku väärtust ülemäärasena. Komisjon ei vaidlusta aga Üldkohtu poolt kohtuotsuse punktis 450 peamise põhjenduse raames tehtud järeldust, et selles dokumendis sisalduvaid asjaolusid ei ole vaidlusaluses otsuses mainitud. Seda arvestades on komisjoni argument tulemusetu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">321</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et viies väide tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuues väide, mille kohaselt on vääralt hinnatud järeldusi, mis tuleb teha AEC testis tuvastatud vigadest</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">322</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon esitab kuuenda väite teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus lükkab tagasi teised apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud väited. Selles väites leiab komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi seoses järeldustega, mis tuleb teha esiteks AEC testi suhtes tuvastatud vigadest ja teiseks Inteliga sama tõhusa konkurendi mõistest, nagu see tuleneb apellatsiooniastme kohtuotsusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">323</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt, esiteks ei tähenda AEC testis tehtud vigade tuvastamine seda, et Intel selle testi läbis ja et vaidlusalused allahindlused ei suutnud konkurentsi välja tõrjuda, vaid üksnes seda, et komisjon ei ole vaidlusaluses otsuses tõendanud, et Intel nimetatud testi ei läbinud. Sellega seoses, viidates oma peamistele seisukohtadele kohtuasja uue arutamise kohta, milles tuginetakse eelkõige selle otsuse põhjendustele 1037 ja 1038, meenutab komisjon, et selles otsuses määratletud „Inteli jätkusuutlik kuluosa“ on keskmine välditav kulu, mis on ettevaatlik ja Intelile soodne kulukriteerium, sest see välistab suured püsikulud, mis Inteli konkurendil peavad olema, et olla pikas perspektiivis elujõuline. Seega on asjaolu, et Intel ei läbinud AEC testi, mis võttis arvesse keskmist välditavat kulu, vaid üks asjaolu nende hulgas, mida tuleb arvesse võtta, kui hinnatakse asjaolude kogumit, mis on vajalik, et vastata küsimusele, kas vaidlusalused allahindlused olid võimelised konkurentsi välja tõrjuma. Saksamaa Liitvabariik lisab, et teatavatel asjaoludel, nagu käesolevas asjas, võib juhtuda, et ainuvarustuskokkulepped panevad kaubanduspartnerid raskemini aktsepteerima oma tarnija konkurentide samaväärseid pakkumisi nii nende võetud kohustuste tõttu kui ka ostetud toodete mittevaieldavast osast sõltuvuse tõttu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">324</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 518 ja 519 peamistes seisukohtades kohtuasja uue arutamise kohta esitatud argumenti moonutades, et pelgast viitest ajavahemikule, mille jooksul Intel vaidlusaluseid allahindlusi andis, ja nende allahindluste ajakavale, ei piisa iseenesest – ning vaatamata järeldustele, mida oli võimalik teha AEC testist – selleks, et põhjendada lõplikke järeldusi nendega tekitatud väljatõrjuva mõju kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">325</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et Üldkohus rikkus õigusnormi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 526 ja 527 tehtud järelduses, et komisjon ei ole tõendanud, et vaidlusalustel hinnaalandustel ja maksetel oli või võis olla konkurentsivastane väljatõrjuv mõju. Enne sellele järeldusele jõudmist pidi Üldkohus juhtumi asjaolude üldise hindamise raames analüüsima, kas AEC test oli vaidlusaluses otsuses eriti määrav tegur ja kas selles testis tuvastatud vead olid piisavalt olulised, et tuua kaasa selle otsuse tühistamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">326</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks jäetakse selle järeldusega tähelepanuta asjaolu, et mõiste „sama tõhus konkurent“ ei põhine üksnes hindu ja kulusid puudutavatel kaalutlustel. Sellega seoses nähtub apellatsiooniastme kohtuotsuse punktist 139, et küsimus, kas vaidlusalused allahindlused suutsid välja tõrjuda sama tõhusa konkurendi nagu Intel, sõltub ka sellistest parameetritest nagu selle konkurendi pakutavate toodete valik, kvaliteet ja innovaatilisus. Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 116–122 ja 134 nähtub aga, et Üldkohus jättis need kriteeriumid arvesse võtmata, kuigi need olid asjakohased mõiste „tõhus konkurent“ seisukohast, kelleks võis olla AMD, kelle tooted on nii innovaatilised kui ka hästi toimivad ja seega OEMide jaoks atraktiivsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">327</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Intel vaidleb selle argumentatsiooni põhjendatusele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">328</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena on oluline meenutada, et komisjoni ülesanne on tõendada tema poolt tuvastatud konkurentsinormide rikkumisi ja esitada tõendid, mille alusel saab õiguslikult piisavalt tuvastada rikkumise koosseisu tunnuste esinemine (vt selle kohta 6. jaanuari 2004. aasta kohtuotsus BAI ja komisjon vs. Bayer, C‑2/01 P ja C‑3/01 P, EU:C:2004:2, punkt 62, ning 16. veebruari 2017. aasta kohtuotsus Hansen &amp; Rosenthal ja H&amp;R Wax Company Vertrieb vs. komisjon, C‑90/15 P, EU:C:2017:123, punkt 26).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">329</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need rikkumise koosseisu tunnused peavad ilmnema rikkumise tuvastanud akti põhjendustest, sest nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 138 ja 163, ei või liidu kohtud neid muuta, asendades ELTL artiklis 263 ette nähtud seaduslikkuse kontrolli raames asjaomase akti andja põhjendused enda omadega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">330</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 175–181, et kuigi püsikliendisoodustuste tegemine turgu valitsevas seisundis ettevõtja poolt võib olla kvalifitseeritav ELTL artikli 102 rikkumiseks, kohustab asjaolu, et see ettevõtja väidab haldusmenetluses tõenditele tuginedes, et tema tegevusel ei olnud võimet konkurentsi piirata, eriti aga tekitada etteheidetud väljatõrjuvat mõju, komisjoni läbi viima analüüsi, mille eesmärk on teha kindlaks selle võime olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">331</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna sellisel juhul tuleb konkurentsi piiramise tegelikku või potentsiaalset mõju tõendada kõigi asjasse puutuvate faktiliste asjaolude alusel, siis peab komisjon – nagu rõhutas Euroopa Kohus apellatsiooniastme kohtuotsuse punktis 139 – analüüsima mitte ainult ettevõtja turgu valitseva seisundi olulisust asjaomasel turul, vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu, allahindluste tegemise tingimusi ja korda, nende kestust ja suurust, vaid ka selle ettevõtjaga vähemalt sama tõhusate konkurentide väljatõrjumise strateegia võimalikku olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">332</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle analüüsi alusel peab komisjon sel juhul täitma käesoleva kohtuotsuse punktides 328 ja 329 kirjeldatud kohustuse tõendada uurimise tulemusel vastu võetud otsuse põhjendustes, et süüks pandud tegevus kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ELTL artikli 102 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">333</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana tuleneb apellatsiooniastme kohtuotsuse punktidest 142, 143, 147 ja 149 ning ka vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 30, 31, 152–158, 175, 283, 285, 286, 297–299, 339, 412, 413, 457 ja 466–468, et AEC testi abil, mille eesmärk on teha kindlaks hind, millega Inteliga sama tõhus konkurent oleks pidanud pakkuma oma x86 CPUsid, et „hüvitada“ OEMile vaidlusaluse allahindluste kaotus, et komisjon põhjendas vaidlusaluses otsuses vaidlusaluste allahindluste võimet selline konkurent välja tõrjuda ja piirata konkurentsi OEMide ja MSH suhtes viisil, mis on ELTL artikliga 102 keelatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">334</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub ka apellatsiooniastme kohtuotsuse punktidest 147 ja 149, saatis Euroopa Kohus asjaolu tõttu, et komisjon oli teinud AEC testi, selle kohtuasja tagasi uueks arutamiseks Üldkohtule, et viimane analüüsiks vaidlustatud allahindluste konkurentsi piiramise võimet, lähtudes Inteli argumentidest, milles toodi esile väidetavad vead, mille komisjon selles testis tegi. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 523 märkis, järeldas komisjon nimetatud testi tulemuste põhjal, et Inteli vaidlusalused hinnaalandused ja maksed olid konkurentsivastase väljatõrjuva mõjuga või võimelised sellist mõju avaldama, kuna isegi temaga sama tõhus konkurent ei oleks saanud Delli, HPd, NECd ja Lenovot x86 CPUdega varustada või tagada MSH poolt tema x86 CPUdega varustatud arvutite müüki.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">335</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tuleneb vaidlustatud kohtuotsuse punktist 157, et komisjon võttis AEC testis Inteli keskmist välditavat kulu arvesse. Vaidlust ei ole selles, et komisjon tugines sellele kulukriteeriumile põhjusel, et arvestades Intelile soodsamat laadi, näitab see, et Inteliga sama tõhusal konkurendil ei ole võimalik selliseid kulusid katta, selgelt, et ta ohverdab oma tulu ja saab kahju müügi korral klientidele, keda turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevus puudutab, mistõttu konkurents kõrvaldatakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">336</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandana, vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 485, 493–495, 509 ja 510 nähtub, et komisjon pühendas teatud hulga vaidlusaluse otsuse põhjendusi vaidlusaluste allahindluste osakaalule turul ja nende kestuse analüüsile ning et seda kestust puudutavate põhjenduste hulgas asuvad mitu põhjendust vaidlusaluse otsuse osas, mis käsitleb AEC testi. Ent nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 62–76, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 483–521 – mille konkreetseid asjaolusid apellatsioonkaebuses vaidluse alla ei seatud – läbi viidud analüüsi tulemusel, et komisjon ei analüüsinud nõuetekohaselt vaidlusaluste allahindluste turu osakaalu kriteeriumi ega viinud õigesti läbi ka vaidlusaluste allahindluste kestuse analüüsi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">337</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 80–82, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 524–527, et AEC testis tuvastatud vead, vaidlusaluste allahindluste osakaal turul ja nende andmise kestus õigustavad vaidlusaluse otsuse artikli 1 punktide a–e tühistamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">338</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades eespool esitatud hinnanguid, ei pidanud Üldkohus enne vaidlusaluse otsuse osalist tühistamist analüüsima, kas vaidlusalustel allahindlustel on võime tõrjuda välja sama tõhus konkurent nagu Intel, tuginedes selle uurimise käigus asjaoludele, mis erinevad nendest asjaoludest, millele komisjon selle võime tõendamiseks tugines.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">339</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige ei pidanud Üldkohus uurima, kas sellist võimet on võimalik tõendada arutluskäigu abil, milles ei esine tema tuvastatud vigu, kuna selline arutluskäik ei ole vaidlusaluses otsuses sõnastatud järjekindlalt ja nii, et see võimaldab järeldada, et see saab resolutsiooni toetada sõltumata põhjendustest, milles on rikutud õigusnormi või tehtud faktivigu, mis muudavad komisjoni järeldused kehtetuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">340</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub esiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 133–147, et vaidlusaluses otsuses esitatud analüüsis, millega soovitakse tõendada, et vaidlusalused allahindlused kujutavad endast kuritarvitamist sõltumata järeldustest, mille komisjon tegi AEC testist, on rikutud õigusnormi, kuna see lähtub eeldusest, et vaidlusalused allahindlused olid kuritarvitavad sõltumata nende võimest tõrjuda välja Inteliga sama tõhus konkurent. Teiseks, mis puudutab AEC testi, siis ei väida komisjon, et see otsus sisaldab täiendavat analüüsi, milles võetakse arvesse teistsugust kulukriteeriumi kui keskmine välditav kulu, mis võimaldaks seda võimet tuvastada, ega ka seda, et ta tõendas selles otsuses, et süüks pandav tegevus sisaldas ka muid elemente, mis olenemata AEC testi järeldustest oleksid võinud kaasa tuua konkurentsivastase väljatõrjuva mõju tulenevalt Inteli tegevusest mittevaieldava osa raames.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">341</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid asjaolusid arvestades ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 518 ja 519, et pelgast viitest ajavahemikule, mille jooksul Intel vaidlusaluseid allahindlusi andis, ja nende allahindluste ajakavale, ei piisa iseenesest – ning vaatamata järeldustele, mida oli võimalik teha AEC testist – selleks, et põhjendada lõplikke järeldusi nendega tekitatud väljatõrjuva mõju kohta. See kaalutlus näib veelgi põhjendatum nende Üldkohtu järelduste kontekstis, mis puudutavad esiteks vaidlusaluste allahindluste osakaalu turul ja nende kestust ning mis on tehtud vastavalt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 492–500 ja 508–515, ning teiseks NEC ja MSH suhtes rakendatud vaidlusaluseid allahindlusi, kuna selles osas tehtud järelduste konkreetseid aspekte ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">342</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on asjakohatu ka komisjoni argument, et Üldkohus ei võtnud arvesse asjaolu, et AMD on „tõhus“ konkurent, nagu see on määratletud apellatsiooniastme kohtuotsuses, kuna tema tooted on tõhusad, innovatiivsed ja atraktiivsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">343</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 435, on AEC test hüpoteetiline stsenaarium, mis võimaldab kindlaks teha, kas vaidlusaluste allahindluste tõttu kõrvaldatakse turult konkurent, kes on sama tõhus kui Intel ja kes toodab ja tarnib x86 CPUsid, millel on sama väärtus kui Inteli poolt tema klientidele pakutavatel x86 CPUdel, kuid kellel ei ole sama suurt müügibaasi kui Intelil. Sellest tuleneb, et see analüüs ei sõltu AMD enda tegelikust suutlikkusest turule jääda. Kõnealune analüüs võib seega tõendada, et vaidlusalustel allahindlustel oli ELTL artiklit 102 rikkudes võime kõrvaldada kulude, valiku, kvaliteedi ja innovatsiooni seisukohast eeldatavalt Inteliga sama tõhus konkurent, isegi kui AMD ise ei olnud välja tõrjutud, ning sellest analüüsist võib ka järeldada sellise võime puudumist, vaatamata sellele, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja üks või teine konkurent lahkus turult või oli vähetähtis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">344</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et kuues väide tuleb tagasi lükata ja järelikult tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">345</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">346</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">347</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna Intel ja ACT on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">348</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõike 1 kohaselt, mida selle kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">349</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna Intel ja ACT on nõudnud kohtukulude väljamõistmist Saksamaa Liitvabariigilt, tuleb viimase kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja Inteli ja ACT kohtukulud, mis on seotud menetlusse astumisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-493" title="page-66">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Intel Corporation Inc. ja Association for Competitive Technology Inc. kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Intel Corporation Inc. ja Association for Competitive Technology Inc. kohtukulud, mis on seotud menetlusse astumisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-497" title="page-66">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: inglise.</p>
</body>
</html>
