—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (1), eriti selle artiklit 44,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2023. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 23. novembril 2022. aastal  (2),

—

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

—

võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (4),

—

võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (5),

—

võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2023, mille komisjon võttis vastu 12. aprillil 2023. aastal (COM(2023)0250),

—

võttes arvesse 19. juunil 2023. aastal vastu võetud ja 20. juunil 2023. aastal Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2023 kohta (09682/2023 – C9-0208/2023),

—

võttes arvesse parlamendi 10. mai 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu taasterahastu laenukasutuse kulutuste kasvu mõju kohta ELi 2024. aasta eelarvele (6),

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0225/2023),

A.

arvestades, et paranduseelarve projekt nr 2/2023 on mõeldud kirjendamaks 2023. aasta eelarvesse 2022. aasta ülejääk summas 2 519 miljardit eurot;

B.

arvestades, et selle ülejäägi põhielemendid on tulude positiivne saldo (21 984 miljardit eurot) ja kavandatust väiksemad kulud (320,6 miljonit eurot);

C.

arvestades, et tulude poolel tuleneb ülejääk peamiselt oodatust suuremast tollimaksude laekumisest (veidi üle 2 miljardi euro); arvestades, et haldustulude ülejääk (170 miljonit eurot) on peamiselt seletatav algselt prognoositust suurema palkade korrigeerimisega, mis suurendas laekuvaid makse ja lõive ning pensionisüsteemi sissemakseid; arvestades, et finantstulu ülejääk, viivised ja trahvid moodustasid 141 miljonit eurot;

D.

arvestades, et kulude poolel tegi komisjon makseid 2022. aastal vähem kokku 247 miljonit eurot ja 2021. aasta ülekandmiste osas 75 miljonit eurot; arvestades, et teiste institutsioonide assigneeringute alakasutuse ja tühistamise tase jäi eelmiste aastatega võrreldes madalaks;

E.

arvestades, et Saksamaa, Madalmaade, Taani, Rootsi ja Austria iga-aastane kogurahvatulul põhinev osamaksete kindlasummaline vähendamine ulatub veidi üle 5 miljardi euroni (neto); arvestades, et liidu eelarve varud on väga piiratud ja eelarve piiratud paindlikkus võetakse tõenäoliselt kasutusele taasterahastu tagasimaksetega seotud suuremate kulude katteks;