<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-569/16</NO.CASE><NO.CASE>C-570/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CC0569</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:337">EU:C:2018:337</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Boti ettepanek – Liidetud kohtuasjad C‑569/16 ja C‑570/16</HT></P><P><HT TYPE="SC">Bauer ja Willmeroth</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Yves Bot</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180529">29. mail 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Liidetud kohtuasjad C‑569/16 ja C‑570/16</HT></P><P>Stadt Wuppertal</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Maria Elisabeth Bauer (C‑569/16)</P><P>ja</P><P>Volker Willmeroth als Inhaber der TWI Technische Wartung und Instandsetzung Volker Willmeroth e. K.</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Martina Broßonn (C‑570/16)</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus)</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Tööaja korraldus</KEYWORD><KEYWORD>Põhipuhkus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2003/88/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 7</KEYWORD><KEYWORD>Töösuhe, mis lõpeb töötaja surma tõttu</KEYWORD><KEYWORD>Õiguse saada tasustatud põhipuhkust lõppemine</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusnormid, mis ei võimalda maksta kasutamata põhipuhkuse eest hüvitist surnud töötaja pärijatele</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 31 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Siseriikliku õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustus</KEYWORD><KEYWORD>Otsene tuginemine põhiõiguste harta artikli 31 lõikele 2 eraõiguslike isikute vahelises vaidluses</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus jätta vastuolus olevad liikmesriigi õigusnormid kohaldamata</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevad eelotsusetaotlused käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 299, lk 9</REF.DOC.OJ>, ELT eriväljaanne 05/04, lk 381.</P></NOTE> artikli 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></NOTE> artikli 31 lõike 2 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Need eelotsusetaotlused on esitatud kahe menetluse raames, milles Maria Elisabeth Bauer ja Martina Broßonn on esitanud hagid oma abikaasade endiste tööandjate vastu, vastavalt, Stadt Wuppertal (Saksamaa) ja Volker Willmeroth, TWI Technische Wartung und Instandsetzung Volker Willmeroth e. K. omanik (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Willmeroth<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), põhjusel, et viimased keeldusid neile välja maksmast rahalist hüvitist tasustatud põhipuhkuse eest, mis nende abikaasadel jäi enne nende surma kasutamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Tööõigus on kindlasti üks peamisi valdkondi, kus eraõiguslike isikute vahelistes vaidlustes saab tugineda liidu õiguses kehtestatud normidele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Nagu märgib Walkila, S, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/><HT TYPE="ITALIC">Horizontal Effect of Fundamental Rights in EU Law</HT><QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>, Europa Law Publishing, Groning, 2016, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>an unequal relation of the parties tends more easily to justify recourse to fundamental rights in an effort to strengthen the position of the weaker party. Since this is a common situation and characteristic of many employer-employee relations, the field of employment law has proved a fruitful area for the evolution of the horizontal effect of fundamental right norms of EU law<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> (lk 199).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Samas võib Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> järelduv direktiivide horisontaalse vahetu õigusmõju puudumine omada sotsiaalsete põhiõiguste tõhusust pärssivat mõju vaidlustes, mille üle otsustavad liikmesriigi kohtud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt selle kohta Van Raepenbusch, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/><HT TYPE="ITALIC">Droit institutionnel de l’Union européenne</HT><QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, Larcier, Bruxelles, 2016, kes märgib, et see kohtupraktika on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>oluliseks piiranguks liidu õiguskorrast tulenevate õiguste tõhusale toimele, eriti sotsiaalõiguste valdkonnas, kus liidu sotsiaalõigus formuleerub peamiselt direktiivide vormis, vastavalt ELTL artikli 153 lõike 2 punktile b. Teisiti öeldes, isegi kui liidu sotsiaalõiguse sätete eesmärk on kaitsta töötajaid, olles piisavalt täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kohus vahetult kohaldada, ei saa viimased neile tugineda vaidluses oma eraõiguslikust isikust tööandja vastu ka siis, kui see oleks vajalik vältimaks sättega vastuolus oleva siseriikliku õiguse kohaldamist (tõrjuv mõju)<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> (lk 480).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Seda probleemi võib aga leevendada või isegi kõrvaldada, kui liidu esmase õiguse säte, täpsemalt harta säte vastaks tingimusele, mis on vajalikud, et sellele saaks vahetult tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Sarnaselt teiste hartas tunnustatud sotsiaalsete põhiõigustega on selle artikli 31 lõikes 2 sätestatud iga töötaja õigus iga-aastasele tasulisele puhkusele mõeldud reguleerima töösuhteid, mis suures osas on eraõiguslikud suhted. Arvestades, ühest küljest, eelpool viidatud Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat, mis puudutab direktiivide, mida liidu sotsiaalõiguse valdkonnas on palju, horisontaalse vahetu õigusmõju puudumist ja teisest küljest Euroopa Kohtu hiljutist praktikat, mis näib soosivat võimalust tugineda otse harta imperatiivsetele ja iseseisvatele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt kõige hilisem <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> sätetele eraõiguslike isikute vahelistes vaidlustes, ei ole üllatav, et Euroopa Kohtult küsitakse, kas harta artikli 31 lõikele 2 võiks eraõiguslike isikute vahelistes vaidlustes tugineda vahetult, et vältida sellega vastuolus oleva liikmesriigi õigusnormi kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Selles osas on minu arvates lähtepunktiks see, et hartaga tunnustatud sotsiaalsed põhiõigused peavad põhimõtteliselt, selleks et mitte jääda surnud kirjasõnaks, olema kaitstavad, ja seetõttu liikmesriigi kohtus otse kohalduvad. Peab üksnes lisama, et kõik harta sätted ei ole samaväärselt kohtulikult kaitstavad. Seetõttu peab Euroopa Kohus, kaaludes, kas harta säte on või ei ole vahetult liikmesriigi kohtus kohalduv, et vältida sellega vastuolus oleva liikmesriigi õigusnormi kohaldamist, võtma arvesse selle sätte sõnastust loetuna koos nende juurde kuuluvate selgitustega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Selgitused põhiõiguste harta kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 17</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>selgitused harta kohta<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Käesolevad kohtuasjad suunavad meid alljärgnevas analüüsis põhimõtteliselt selgitama välja põhjused, miks ma leian, et harta artikli 31 lõige 2 on säte, millel on vajalikud omadused, et sellele võiks eraõiguslike isikute vahelistes vaidlustes vahetult tugineda, et vältida sellega vastuolus oleva liikmesriigi õigusnormi kohaldamist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Harta artikli 31 lõike 2 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[on] igal töötajal […] õigus […] iga-aastasele tasulisele puhkusele<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artikkel 7 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Põhipuhkus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele vastavalt niisuguse puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Minimaalset tasulist põhipuhkust ei või asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 17 näeb ette, et liikmesriigid võivad mõnede nende sätete osas näha ette erandeid. Artiklist 7 kõrvalekaldumine ei ole siiski lubatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT><DATE ISO="19630108">8. jaanuari 1963. aasta</DATE> Saksamaa Liitvabariigi puhkuseseaduse (Bundesurlaubsgesetz)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 1963, lk 2.</P></NOTE> <DATE ISO="20020507">7. mai 2002. aasta</DATE> redaktsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2002 I, lk 1529 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>BUrlG<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>).</P></NOTE> § 7 lõikes 4 nähakse ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kui puhkust ei saa töösuhte lõppemise tõttu enam tervikuna või osaliselt anda, siis tuleb see töötajale hüvitada.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>BGB<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</P></NOTE> § 1922 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Üldõigusjärglus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Isiku surma korral (pärandi avanemine) läheb tema vara (pärand) tervikuna üle ühele või mitmele isikule (pärijad).<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>M. E. Bauer on oma <DATE ISO="20101220">20. detsembril 2010. aastal</DATE> surnud abikaasa, kes oli töösuhetes avalik-õigusliku juriidilise isiku Stadt Wuppertal’iga, ainupärja. Viimane jättis rahuldamata M. E. Baueri 5857,75 euro suuruse hüvitise nõude, mis vastaks 25 puhkusepäevale, mis jäid tema abikaasal enne surma kasutamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>M. Broßonn on alates 2003. aasta aprillist V. Willmeroth’i juures töötanud, alates 2012. aasta juulist haiguse tõttu töövõimetu olnud ja <DATE ISO="20130104">4. jaanuaril 2013. aastal</DATE> surnud abikaasa, ainupärija. V. Willmeroth jättis rahuldamata M. Broßonn’i 3702,72 euro suuruse hüvitise nõude, mis vastaks 32 kasutamata puhkusepäevale, millele oli tema abikaasal kokku 35 päevasest põhipuhkusest õigus surma päeva seisuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>M. E. Bauer ja M. Broßonn esitasid kumbki pädevale Arbeitsgericht’ile (esimese astme töökohtus, Saksamaa) hagi nimetatud hüvitiste maksmise nõudes. Need hagid rahuldati ning nende esimese astme kohtuotsuste peale esitatud Stadt Wuppertal’i ja V. Willmeroth’i apellatsioonkaebused jättis pädev Landesarbeitsgericht (liidumaa kõrgeim töökohus, Saksamaa) rahuldamata. Stadt Wuppertal ja V. Willmeroth taotlesid Bundesarbeitsgericht’ilt (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) nende otsuste kassatsiooni korras läbivaatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Mõlemas neis kohtuasjades tehtud eelotsuse küsimise määrustes meenutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohus on juba oma <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bollacke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑118/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1755">EU:C:2014:1755</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>kohtuotsus Bollacke<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) leidnud, et direktiivi 2003/88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu lõpeb õigus tasustatud põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski kahtleb, kas see kehtib ka olukorras, kui siseriiklik pärimisõigus välistab võimaluse, et rahalise hüvitise saamise õigus võiks kuuluda pärandvara hulka. BUrlG § 7 lõiget 4 koosmõjus BGB § 1922 lõikega 1 tõlgendades on tulemuseks see, et pärandaja õigus puhkusele lõppeb tema surmaga, mistõttu ei muutu see hüvitise saamise õiguseks ega moodusta osa pärandvarast. Kohus täpsustab selles osas, et nende sätete teistsuguse tõlgendamise puhul oleks tegemist tõlgendamisega <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT>, mida seetõttu ei saa aktsepteerida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Lisaks sellele, kuna Euroopa Kohus on leidnud, et tasustatud põhipuhkuse õigus võib 15 kuud pärast puhkuseaasta lõppu aeguda, kuivõrd sel juhul ei täida see enam selle õiguse eesmärki, milleks on võimaldada töötajale puhkust tema töölepingust tulenevate ülesannete täitmisest ja aega lõõgastumiseks ning huvialadega tegelemiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt <DATE ISO="20111122">22. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KHS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:761">EU:C:2011:761</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning et seda eesmärki ei näi olevat võimalik enam saavutada, kui huvitatud isik on surnud, siis tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas puhkuseõiguse või õiguse saada kasutamata puhkuse eest hüvitist lõppemine on tõesti välistatud või on võimalik asuda seisukohale, et direktiivi 2003/88 ja hartaga tagatud minimaalse tasulise põhipuhkuse eesmärk on kaitsta ka surnud töötaja pärijaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Selles kontekstis küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas direktiivi 2003/88 artikkel 7 ja harta artikli 31 lõige 2 võiks iseenesest omada sellist toimet, et tööandja peab maksma hüvitist surnud töötaja pärijatele. Seonduvalt kohtuasjaga Willmeroth (C‑570/16), kus poolteks on kaks eraõiguslikku isikut, küsib eelotsusetaotluse lisaks, kas nende sätete võimalikul otse kohaldatavusel on ka horisontaalne õigusmõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused. Esimene küsimus on esitatud identsena kohtuasjade Bauer (C‑569/16) ja Willmeroth (C‑570/16) raames, samas kui teine küsimus seondub üksnes kohtuasjaga Willmeroth (C‑570/16):</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/88] artikkel 7 või [harta] artikli 31 lõige 2 annavad pärijale, kelle abikaasa suri töösuhte ajal, õiguse nõuda rahalist hüvitist põhipuhkuse eest, mis töötajal jäi surma tõttu saamata, kui Bundesurlaubsgesetzi (BUrlG) § 7 lõige 4 koostoimes Bürgerliches Gesetzbuchi (BGB) § 1922 lõikega 1 selle välistab?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas eeltoodu kehtib ka juhul, kui tegemist on kahe eraõigusliku isiku vahelise töösuhtega?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Esimese eelotsuse küsimusega, mis on sõnastatud identselt mõlemas liidetud kohtuasjas Bauer (C‑569/16) ja Willmeroth (C‑570/16), soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid või tavad, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu lõpeb õigus tasustatud põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist, mistõttu ei ole võimalik sellist hüvitist ka pärijatele välja maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kui vastus sellele esimesele küsimusele on jaatav, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus seejärel teada, kas surnud töötaja pärija võib tööandjalt, olgu viimane avalik‑õiguslik või eraõiguslik isik, kasutamata põhipuhkuse hüvitise väljamaksmist nõudes tugineda vahetult direktiivi 2003/88 artiklile 7 või harta artikli 31 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Tasub meenutada, et kohtuotsuses Bollacke on kohus seoses samade Saksa õiguse normidega juba leidnud, et direktiivi 2003/88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid või tavad, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu lõpeb õigus tasustatud põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohus arvamusel, et Euroopa Kohus ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas hüvitise saamise õigus kuulub pärandvara hulka isegi siis, kui liikmesriigi pärimisõigus selle välistab. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõlgenduse kohaselt järeldub Saksa õigusest, et pärandaja õigus puhkusele lõpeb tema surmaga, mistõttu ei muutu see pärast tema surma rahalise hüvitise saamise õiguseks kasutamata puhkuse eest BUrlG § 7 lõike 4 tähenduses, ja selline kasutamata põhipuhkuse eest hüvitise saamise õigus seega BGB § 1922 lõike 1 kohaselt pärandvara hulka ei kuulu. BUrlG § 7 lõiget 4 koosmõjus BGB § 1922 lõikega 1 ei saa seega tõlgendada nii, et töösuhte ajal surnud töötaja õigus põhipuhkusele läheb üle tema pärijatele. Olgu täpsustatud, et käsitlus põhineb Saksa õigusel, nagu see tuleneb Bundesarbeitsgericht’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) kohtupraktikast ja nagu seda on sama kohus tsiteerinud oma otsustes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt eelotsuse taotluse esitamise määrused nendes kahes liidetud kohtuasjas (punkt 14).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Pealegi ei välista see kohus, et töötaja surma korral kasutamata põhipuhkuse eest ette nähtud hüvitise saamise õigust puudutava Euroopa Kohtu praktika aluseks võib olla idee sellest, et sellise hüvitise maksmine töötaja pärijale ei pruugi vastata eesmärkidele, mida Euroopa Kohus on tasustatud põhipuhkuse õiguse puhul silmas pidanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt sarnase seisukoha osas Vitez, B., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Holiday Pay: Now also to Be Enjoyed during the Afterlife<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Law Reporter</HT>, Verlag radical brain S.A., Luxembourg, 2014, nr 4, lk 114.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole need elemendid sellised, mis seaksid kahtluse alla lahenduse, milleni jõudis Euroopa Kohus kohtuotsuses Bollacke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vastupidi, välja arvatud, kui selline mõju on välistatud konkreetses asjas, näeb see lahendus tingimata ette kasutamata põhipuhkuse eest ette nähtud hüvitise saamise õiguse ülemineku surnud töötaja pärijatele pärimisõiguse alusel. Teisiti öeldes, kuivõrd Euroopa Kohus on leidnud, et õigus põhipuhkusele ja selle asemel hüvitise saamise õigus on ühtse õiguse kaks osa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punktid 16 ja 20 samuti seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>, et rahaline hüvitis kasutamata tasulise põhipuhkuse eest on mõeldud kompensatsiooniks olukorras, kus töötajal ei olnud võimalik tasustatud põhipuhkust tegelikult kasutada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt selle kohta kohtuotsus Bollacke (punkt 17).</P></NOTE> ja on vajalik tagada selle soovitav toime<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punkt 24).</P></NOTE>, mistõttu ei lõpe õigus põhipuhkusele töötaja surmaga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punkt 26).</P></NOTE>, järeldub sellest, et viimase pärijatel peab olema võimalus kasutada töötajale kuulunud õigust tasustatud põhipuhkusele, ja seda rahalise hüvitise vormis. Vastupidine lahendus tooks kaasa selle, et surnud töötaja kaotab tagasiulatuvalt oma õiguse tasustatud põhipuhkusele ja seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>juhusliku, ei töötaja ega tööandja kontrollitava<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punkt 25).</P></NOTE> sündmuse tulemusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Lisaks viitavad mitu elemendid, et Euroopa Kohus on oma otsuses Bollacke arvesse võtnud ka esitatud lahenduse pärimisõiguslikke aspekte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Sellega seoses on kohane märkida, et nii BUrlG § 7 lõiget 4 kui BGB § 1922 lõiget 1 on tsiteeritud kohtuotsuses Bollacke Saksa õigust puudutavas osas. Liikmesriigi õigus, millele on viidatud selle otsuse resolutiivosas vastab seega neile kahele sättele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punktid 6 ja 7).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Ka tuleneb kohtuotsuses Bollacke esitatud asjaolude kirjeldusest, et Euroopa Kohus on teadlik, et põhikohtuasi põhineb asjaolul, et tööandja ei rahuldanud G. Bollacke nõuet maksta talle rahalist hüvitist tema abikaasa poolt kasutamata põhipuhkuse päevade eest, kuna kahtles, kas tegemist on pärandatava nõudega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus Bollacke (punkt 11).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Lisaks, kohtuotsuse Bollacke ajaks oli selge, et kahtluse all on Bundesarbeitsgericht’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) kohtupraktika, mille kohaselt ei teki õigust saada kasutamata tasustatud põhipuhkuse eest rahalist hüvitist töösuhte lõppemisel juhul, kui töösuhe lõpeb töötaja surma tõttu. Seega väljendas Landesarbeitsgericht Hamm (liidumaa kõrgeim töökohus Hammis, Saksamaa) kahtlust, kas see siseriiklik kohtupraktika on põhjendatud, arvestades Euroopa Kohtu praktikat direktiivi 2003/88 artikli 7 kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus Bollacke (punkt 12).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Lõpuks nähtub probleem, kas õigus saada tasustatud põhipuhkuse eest töösuhte lõppemise korral rahalist hüvitist on seotud töötaja isikuga, kuuludes ainult töötajale, et töötaja saaks puhata ja kasutada vaba aega, mis on tasustatud põhipuhkuse andmise eesmärk, ka hilisemal perioodil, üheselt sõnastatud Landesarbeitsgericht Hamm’i (liidumaa kõrgeim töökohus Hammis) esitatud teisest küsimusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nende tõdemuste pinnalt võib järeldada, et käesolevates eelotsusetaotlustes esitatud küsimused on juba esitatud kohtuotsuse Bollacke aluseks olevas kohtuasjas. Seega on Euroopa Kohus oma otsuse tegemisel võtnud arvesse ka selle kohtuasja pärimisõiguslikku aspekti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seega on asjakohane kinnitada Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses Bollacke antud tõlgendust, mille kohaselt direktiivi 2003/88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid või tavad, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu lõpeb õigus tasustatud põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist, mistõttu ei ole võimalik ka hüvitise saamise õiguse üleminek pärijatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb määratleda, millised järeldused peab eelotsusetaotluse esitanud kohus tegema direktiivi 2003/88 artikli 7 ja siseriikliku õiguse vastuolu tuvastamisest tema menetluses olevas asjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Mis puudutab esiteks liikmesriigi kohtu kohustust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>tõlgendada kooskõlaliselt<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> tänu soovile tõlgendada kokkusobituvalt, et ilmnenud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kokkusobimatust leevendada<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Laenasin need väljendid teosest: Simon, D., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>La panacée de l’interprétation conforme: injection homéopathique ou thérapie palliative?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, <HT TYPE="ITALIC">De Rome à Lisbonne</HT>: <HT TYPE="ITALIC">les juridictions de l’Union européenne à la croisée des chemins, Mélanges en l’honneur de Paolo Mengozzi</HT>, Bruylant, Bruxelles, 2013, lk 279–300, eriti lk 299.</P></NOTE>, võib nõustuda Bundesarbeitsgericht’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) esitatud seisukohaga, mille kohaselt oli tal võimatu tõlgendada BUrlG § 7 lõiget 4 ja BGB § 1922 lõiget 1 kokkusobituvalt direktiivi 2003/88 artikliga 7 nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul, mis, nagu see kohus märgib, kuulub üksnes liikmesriigi kohtute pädevusse, on tema ees kooskõlalise tõlgendamise piir, mille ületamine tähendaks tõlgendamist <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt eelotsusetaotlused nendes kahes liidetud kohtuasjas (punkt 16).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Selles osas on kohane meenutada, et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>direktiivist tulenev liikmesriigi kohustus saavutada direktiivis ette nähtud eesmärgid ning liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada selle kohustuse täitmine, on siduv kõigile liikmesriigi võimuorganitele, kaasa arvatud kohtutele vastavalt nende pädevusele<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu sõnul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>järeldub [sellest], et siseriikliku õiguse kohaldamisel peavad siseriiklikud kohtud selle tõlgendamisel võtma arvesse siseriiklikku õigust tervikuna ja kasutama siseriiklikus õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tõlgendada siseriiklikku õigust võimalikult suures ulatuses direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiivis ette nähtud tulemus ning seeläbi täita ELTL artikli 288 kolmanda lõigu nõudeid<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kuid Euroopa Kohus on ka märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>siseriikliku õiguse kooskõlalise tõlgendamise põhimõttel on teatavad piirid. Siseriikliku kohtu kohustust viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel liidu õigusele piiravad õiguse üldpõhimõtted ning see ei või olla aluseks siseriikliku õiguse <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT> tõlgendamisele<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus siiski selgelt täpsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kooskõlalise tõlgendamise nõue hõlmab siseriiklike kohtute kohustust vajaduse korral muuta väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb siseriikliku õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas direktiivi eesmärkidega<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Järelikult ei saa Euroopa Kohtu hinnangul eelotsusetaotluse esitanud kohus asuda põhikohtuasjas seisukohale, et tal on võimatu tõlgendada vaidlusalust siseriiklikku sätet kooskõlas liidu õigusega ainuüksi seetõttu, et ta on seda sätet järjepidevalt tõlgendanud viisil, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Selle Euroopa Kohtu praktika valguses on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesandeks kontrollida, kas põhikohtuasjas kohalduvad siseriikliku õiguse sätted, täpsemalt BUrlG § 7 lõige 4 ja BGB § 1922 lõige 1, on tõlgendatavad direktiiviga 2003/88 kooskõlaliselt. Sellega seoses tuleb võtta arvesse, et esiteks on siseriiklikud sätted sõnastatud võrdlemisi laialt ja üldiselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>See põhjendab muu hulgas kindlasti seda, miks teised Saksamaa kohtud, kes seda probleemi on pidanud lahendama, võisid arvata, et kooskõlaline tõlgendamine on võimalik.</P></NOTE> ja teiseks ilmneb ka eelotsusetaotlustest, et siseriikliku õiguse kokkusobimatus liidu õigusega põhineb tõlgendusel, mille on nendele sätetele andnud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt eelotsuse taotluse esitamise määrused nendes kahes liidetud kohtuasjas (punkt 14).</P></NOTE>. Seega näib, et Bundesarbeitsgericht’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) antud tõlgendus põhikohtuasjas kohalduvatele sätetele on põhjuseks, miks töötaja kaotab oma surma tõttu õiguse tasustatud põhipuhkusele rahalise hüvitise osas, mille eesmärk on kompensatsioon olukorras, kus töötajal ei olnud võimalik tasustatud põhipuhkust enne töösuhte lõppemist tegelikult kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Teiseks, tingimusel, et see kohus leiab jätkuvalt, et tal on võimatu tõlgendada siseriiklikku õigust direktiivi 2003/88 artikliga 7 kooskõlaliselt, tuleb analüüsida, kas sellel artiklil on vahetu õigusmõju ja kas M. E. Bauer ja M. Broßonn võivad sellisel juhul oma surnud abikaasade tööandjate vastu nõudeid esitades sellele tugineda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kõigil juhtudel, kui direktiivi sätted on nende sätete sisu silmas pidades tingimusteta ja piisavalt täpsed, võivad üksikisikud neile siseriiklikus kohtus riigi vastu tugineda nii juhul, kui viimane on jätnud direktiivi siseriiklikku õigusesse ettenähtud tähtajal üle võtmata, kui ka juhul, kui direktiiv on üle võetud ebaõigesti<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses Dominguez<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> leidis Euroopa Kohus, et direktiivi 2003/88 artikkel 7 vastab nendele kriteeriumidele, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kuna paneb liikmesriikidele saavutatava tulemuse osas ühetimõistetavas sõnastuses täpse kohustuse, seadmata sellega kehtestatud normi (mille järgi on kõikidel töötajatel õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele) kohaldamisele täiendavaid tingimusi<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohtuotsuse punkt 34.</P></NOTE> Pealegi, Euroopa Kohtu seisukoha järgi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>[e]hkki direktiivi 2003/88 artikkel 7 jätab liikmesriikidele selles sätestatud tasulise põhipuhkuse õiguse saamise ja andmise tingimuste kehtestamisel teatava kaalutlusruumi, ei muuda see asjaolu kõnealuse artikliga ette nähtud kohustuse täpset ja tingimusteta olemust.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> Euroopa Kohus märgib seejuures, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>direktiivi 2003/88 artikkel 7 ei<?PAGE NO="8"?> kuulu selle direktiivi nende sätete hulka, millest artikkel 17 lubab erandeid teha<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Seega on Euroopa Kohtu arvates võimalik <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kindlaks määrata minimaalne kaitse, mille liikmesriigid peavad artikli 7 kohaselt igal juhul tagama<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Samuti märgib Euroopa Kohus oma <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE><NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> punktis 36, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>direktiivi 2003/88 artikli 7 lõige 1 vastab vahetu õigusmõju tekkimiseks nõutud tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Mis puudutab täpsemalt direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2, siis selle vahetu õigusmõju ilmneb kohtuotsusest Bollacke, milles Euroopa Kohus on märkinud, et see säte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>ei esita rahalise hüvitise nõude tekkimisele muid tingimusi kui see, et ühest küljest on töösuhe lõppenud ning teisest küljest ei ole töötaja kasutanud kogu põhipuhkust, mida tal oli õigus saada töösuhte lõppemise hetkel<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punkt 23). Vt ka <DATE ISO="20160720">20. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maschek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:576">EU:C:2016:576</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Lisaks on Euroopa Kohus samas kohtuotsuses leidnud, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 2 ette nähtud õigus saada rahalist hüvitist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>tuleneb […] otseselt kõnealusest direktiivist<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punkt 28).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb uurida, kas mõlemas liidetud kohtuasjas võivad töötaja pärijad tugineda vahetult direktiivi 2003/88 artiklile 7, esitades tööandja vastu, olgu viimane avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, nõude kasutamata põhipuhkuse eest rahalise hüvitise saamiseks ehk saada kasu tasustatud põhipuhkuse rahalisest komponendist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Ilmneb, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika tõttu, mis keeldub tunnustamast direktiivide horisontaalset vahetut õigusmõju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>, on M. E. Bauer ja M. Broßonn ebavõrdses olukorras, mis puudutab nende surnud abikaasadele kuulunud õiguse põhipuhkusele tõhusa kaitse tagamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>M. E. Bauer, kelle abikaasa oli töösuhetes Stadt Wuppertal’iga, kes on avalik-õiguslik isik, võib selle isiku vastu nõuet esitades raskusteta tugineda oma õigusele saada kasutamata põhipuhkuse eest rahalist hüvitist, milline õigus, meenutan, tuleneb tema jaoks otseselt direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikest 2. Nimelt tuleb meenutada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kui õigussubjektid saavad tugineda direktiivile mitte üksikisiku, vaid riigi vastu, siis võivad nad seda teha sõltumata sellest, kellena riik toimib – kas tööandja või avaliku võimuna. Mõlemal juhul tuleb nimelt vältida, et riik võiks saada omapoolsest liidu õiguse rikkumisest kasu<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Nende kaalutluste põhjal on Euroopa Kohus möönnud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>õigussubjektid saavad tugineda direktiivi tingimusteta ja piisavalt täpsetele sätetele mitte üksnes liikmesriigi ja kõigi tema valitsemisalasse kuuluvate haldusorganite vastu, näiteks detsentraliseeritud ametiasutuste vastu […], vaid ka […] organite või üksuste vastu, mis alluvad riigile või on riigi kontrolli all või millel on laiemad volitused võrreldes nendega, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest eeskirjadest<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Järelikult võib seoses kohtuasjaga Bauer (C‑569/16) vastata Bundesarbeitsgericht’ile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) kui liikmesriigi kohtule, kes lahendab vaidlust eraõigusliku isiku ja avalik-õigusliku isiku vahel isiku, et juhul kui tal ei ole võimalik tõlgendada siseriiklikku õigust kooskõlaliselt direktiivi 2003/88 artikliga 7, on ta kohustatud oma pädevuse piires tagama sellest artiklist isikutele tuleneva õigusliku kaitse ja selle täieliku õigusmõju, jättes vajaduse korral kohaldamata iga sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>M. Broßonn’i menetluslik positsioon on mõnevõrra keerukam, kuivõrd tema abikaasa oli töösuhetes eraõigusliku isikuga. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika järgi ei saa direktiivi kui sellisega panna eraõiguslikule isikule kohustusi ning sellele ei saa järelikult eraõigusliku isiku vastu liikmesriigi kohtus tugineda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Seega, hoolimata asjaolust, et direktiivi 2003/88 artikli 1 lõike 3 kohaldatakse direktiivi nii avaliku kui erasektori kõigi tegevusalade suhtes, võib käsitlus viia järelduseni, et M. Broßonn’i liidu õigusega tagatud nõude saada kasutamata põhipuhkuse eest rahalist hüvitist maksmapanek osutub vaevarikkaks ja on täis takistusi. Proovime selle tee siiski esitada võimalikult selgelt, et isikud võiksid seda tulevikus hõlpsasti järgida, et tagada õiguse põhipuhkusele kui põhiõiguse tõhus kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Sellega seoses on sobiv meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>liidu õiguskorras tagatud põhiõigused laienevad kõigile liidu õigusega reguleeritud olukordadele<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20140115">15. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Association de médiation sociale (C‑176/12, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association de médiation sociale<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2">EU:C:2014:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Kuna BUrlG § 7 lõikega 4 võeti üle nõukogu <DATE ISO="19931123">23. novembri 1993. aasta</DATE> direktiiv 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="307" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="1993">ELT 1993, L 307, lk 18</REF.DOC.OJ>; <HT TYPE="ITALIC">ELT eriväljaanne</HT> 05/02, lk 197–203.</P></NOTE>, mis konsolideeriti direktiiviga 2003/88, on harta artikli 31 lõige 2 põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Teinud selle täpsustuse, leian, et liikmesriigi kohus, kes lahendab kahe eraõigusliku isiku vahelist vaidlust, peab juhul, kui tal ei ole võimalik tõlgendada siseriiklikku õigust kooskõlaliselt direktiivi 2003/88 artikliga 7, oma pädevuse piires tagama harta artikli 31 lõikest 2 isikutele tuleneva õiguste kaitse ja selle sätte täieliku õigusmõju, jättes vajaduse korral kohaldamata iga sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi. Minu arvates vastab harta artikli 31 lõige 2 tingimustele, mis on vajalikud selle vahetuks kohaldamiseks eraõiguslike isikute vahelises vaidluses, et vältida selliste liikmesriigi sätete kohaldamine, millega võetakse töötajalt ära õigus tasustatud põhipuhkusele. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada analoogselt nagu ta tegi seda vanuse alusel diskrimineerimise keelu üldpõhimõtte suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>, siis seonduvalt harta artiklitega 21 ja 47<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:278">EU:C:2018:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Meenutan, et harta artikli 31 lõike 2 kohaselt, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>[on] igal töötajal […] õigus […] iga-aastasele tasulisele puhkusele<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>. Nagu Euroopa Kohus on juba märkinud, on õigus tasustatud põhipuhkusele kehtestatud selle artikliga hartas, millele Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 1 on omistatud aluslepingutega võrdne õigusjõud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20171129">29. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>King</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:914">EU:C:2017:914</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Harta artikli 31 lõike 2 selgitustest ilmneb, et see säte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>põhineb direktiivil 93/104 […], Euroopa sotsiaalharta artiklil 2 ning töötajate sotsiaalseid põhiõigusi käsitleva ühenduse harta punktil 8<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt selgitused artiklile 31 (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 26</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Meenutan, et direktiiv 93/104 on hiljem konsolideeritud direktiiviga 2003/88 ja et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõike 1 – millest see direktiiv ei luba erandeid teha – sõnastusest tulenevalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Nagu ka direktiivi 93/104 artikli 7 lõike 1 sõnastus.</P></NOTE> on igale töötajale tagatud õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele. Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt kinnitanud, et selline õigus tasulisele põhipuhkusele kujutab endast eriti tähtsat liidu sotsiaalõiguse põhimõtet, mida pädevad liikmesriigi ametiasutused peavad kohaldama direktiiviga 2003/88 sõnaselgelt ette nähtud piirides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20171129">29. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>King</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:914">EU:C:2017:914</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kirjeldatud õigusraamistikust tulenevalt on õigus tasulisele põhipuhkusele eriti tähtis liidu sotsiaalõiguse põhimõte, mis nüüd on sätestatud harta artikli 31 lõikes 2 ja konkretiseeritud direktiivis 2003/88.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Käesolevad kohtuasjad pakuvad Euroopa Kohtule võimaluse sotsiaalsete põhiõiguste tõhusale tagamisele keskendunud kohtupraktika kaudu määratleda õigus tasulisele põhipuhkusele mitte üksnes liidu sotsiaalõiguse eriti tähtsa põhimõttena, vaid samuti ja eelkõige täisväärtusliku sotsiaalse põhiõigusena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kuidas võib hartas tunnustatud sotsiaalseid õigusi nimetada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>põhiõigusteks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> kui enamus nendest ei oma horisontaalset vahetut õigusmõju? Vt selle küsimuse kohta Fabre, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>La <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>fondamentalisation<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> des droits sociaux en droit de l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, <HT TYPE="ITALIC">La protection des droits fondamentaux dans l’Union européenne, entre évolution et permanence</HT>, Bruylant, Bruxelles, 2015, lk 163–194.</P></NOTE>. Kutsun seega Euroopa Kohut üles tugevdama nende sotsiaalsete põhiõiguste kohtulikku kaitstavust, mis vastavad tingimustele, mis on vajalikud nende vahetuks kohaldamiseks eraõiguslike isikute vahelises vaidluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Arvestades Euroopa Kohtu analüüsi otsuses Association de médiation sociale, tundub olevat õiguslikult põhjendatud tunnustada harta artikli 31 lõike 2 osas võimalust selle vahetuks kohaldamiseks eraõiguslike isikute vahelises vaidluses, et vältida selliste liikmesriigi sätete kohaldamist, millega võetakse töötajalt ära õigus tasustatud põhipuhkusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selles otsuses kinnitas Euroopa Kohus oma eitavat seisukohta võimaluse osas tunnustada direktiivide horisontaalset vahetut õigusmõju, meenutades väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei saa isegi direktiivi selget, täpset ja tingimusteta sätet, mille eesmärk on anda isikutele õigusi või panna neile kohustusi, sellisena kohaldada vaidluses, mille pooled on üksnes eraõiguslikud isikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et direktiivide horisontaalse vahetu õigusmõju puudumisel on tal võimatu rakendada leevendavaid meetmeid, mida siseriikliku õiguse vastava direktiiviga kooskõlaline tõlgendamine annaks. Seega peaks Euroopa Kohus toimima analoogselt sellega, kuidas ta otsustas oma <DATE ISO="20100119">19. jaanuari 2010. aasta</DATE> otsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P><REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kücükdeveci</NAME.CASE><NO.CASE>C‑555/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:21">EU:C:2010:21</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kontrollida, kas harta artiklit 27<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>See artikkel, pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>[t]öötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudel ja tingimustel<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.</P></NOTE>, üksi või koosmõjus direktiiviga 2002/14/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020311">11. märtsi 2002. aasta</DATE> direktiiv, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="080" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="2002">ELT 2002, L 80, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 219).</P></NOTE> võiks kohaldada eraõiguslike isikute vahelises vaidluses, et vältida vajaduse korral direktiiviga vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Märkinud, et harta artikkel 27 on kõnealuses kohtuasjas kohalduv, rõhutas Euroopa Kohus, et selle sätte sõnastusest nähtub selgelt, et selleks, et selle mõju oleks täielik, tuleb seda sisustada liidu õiguse või siseriikliku õiguse sätetega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 45).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellega seoses märgib Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>[…] liikmesriikidele direktiivi 2002/14 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud keeldu jätta ettevõtte töötajate arvu arvutamisel välja teatavate töötajate kategooria, kes esialgu sellesse arvutamisel arvessevõetavate isikute rühma kuuluvad, [ei saa] tuletada vahetult kohaldatava õigusliku normina harta artikli 27 sõnastusest ega seda artiklit puudutavatest selgitustest.<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 46).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus selgitas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>põhikohtuasja asjaolud erinevad [<DATE ISO="20100119">19. jaanuari 2010. aasta</DATE>] kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kücükdeveci</NAME.CASE> [<NO.CASE>C‑555/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:21">EU:C:2010:21</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>] asjaoludest, kuna harta artikli 21 lõikes 1 ette nähtud vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte, mis oli nimetatud kohtuasjas kõne all, ei ole iseenesest piisav, et anda isikutele subjektiivne õigus, millele sellisena saaks tugineda<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 47). Vt samuti, puudutavalt harta artikli 21 lõikes 1 sätestatud igasuguse diskrimineerimise keeldu usutunnistuse või veendumuste alusel, <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus järeldas sellest, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>harta artiklile 27 kui sellisele [ei saa] tugineda niisuguses vaidluses nagu põhikohtuasjas, et järeldada, et direktiiviga 2002/14 vastuolus olev siseriiklik õigusnorm tuleb jätta kohaldamata<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 48).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>[s]eda järeldust ei lükka ümber harta artikli 27 käsitlemine koosmõjus direktiivi 2002/14 sätetega, kuna arvestades asjaolu, et see artikkel ei ole iseenesest piisav, et anda isikutele subjektiivne õigus, millele sellisena saaks tugineda, ei saa see olla teisiti niisuguse koosmõju puhul<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 49).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Isik, kelle huve on kahjustatud sellega, et siseriiklik õigus ei ole liidu õigusega kooskõlas, võib saada leevendust asjaolust, et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>võib tugineda kohtupraktikale, mis lähtub <DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> otsusest liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>: <NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> [<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>]), et võimaluse korral saada talle tekitatud kahju eest hüvitist<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika). See, mida võib põhjendatult nimetada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>lahjaks leevenduseks<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> arvestades raskusi, mis seisavad kannatanu ees, kes soovib edukalt maksma panna kahju hüvitamise nõuet vastava liikmesriigi vastu: vt Van Raepenbusch, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/><HT TYPE="ITALIC">Droit institutionnel de l’Union européenne</HT><QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, Larcier, Bruxelles, 2016, lk 486.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Oma kohtuotsuses Association de médiation sociale on Euroopa Kohus niisiis andnud signaali, et kõik harta IV jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>Solidaarsus<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> sätted ei ole sobivad vahetuks kohaldamiseks eraõiguslike isikute vahelises vaidluses. Euroopa Kohus võis sellega leevendada teatud hirme, mis seonduvad tema väidetava kalduvusega tunnustada laiaulatuslikult võimalust tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses vahetult hartaga tunnustatud sotsiaalsetele põhiõigustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Tuleb rõhutada, et lahendus, milleni Euroopa Kohus selles otsuses jõudis, ei ole vaba puudustest, mis puudutab sotsiaalsete põhiõiguste tõhusat kaitset<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt eelkõige Tinière, R., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>L’invocabilité des principes de la Charte des droits fondamentaux dans les litiges horizontaux<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue des droit et libertés fondamentaux</HT>, 2014, Chronique nr 14, kes märgib, et kohtuotsusest Association de médiation sociale tuleneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>põhimõtte vormis hartas tunnustatud õigustele ei saa eraõiguslike isikute vahelistes horisontaalsetes vaidlustes tugineda. Samas kui enamus töösuhteid rajatakse eraõiguslike isikute vahel, jätab selline lahendus need õigusliku kaitseta, välja arvatud, kui töösuhe hõlmab riigiasutust […]. Suur osa sotsiaalõigustest ja [hartast] positiivse õigusena jääbki lihtsalt loosungiks<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> (lk 6). Autor taunib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>põhiõiguste tõhusa kaitse [puudumist] – mis puudutab põhimõtet, siis ei vähenda miski selle fundamentaalset olemust – kui selle rikkumine on samal ajal nõuetekohaselt tuvastatud<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ja osutab samuti riskile, mida kujutab endast Euroopa Kohtu seisukoht võrreldes liikmesriikide kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtuga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>samaväärse kaitse tunnustamise<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> vaatenurgast (lk 7). Vt ka Van Raepenbusch, S., <HT TYPE="ITALIC">Droit institutionnel de l’Union européenne</HT>, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, Larcier, Bruxelles, 2016, kes seoses Euroopa Kohtu järeldustega kohtuotsuses Association de médiation sociale märgib, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>direktiivide kohustuslik kasutamine sotsiaalse reguleerimise viisina liidu tasandil tähendab harta sotsiaalsetele sätetele tuginemise olulist piiramist isikute jaoks, kes kannatavad kohalduva liikmesriigi õiguse vastuolu tõttu<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> (lk 485).</P></NOTE>. Samuti võiks asuda seisukohale, et põhiõigust harta artikli 52 lõige 5 mitte üksnes ei välista, vaid sõnaselgelt volitab selleks, et harta sätet, millel on tähendus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>põhimõttena<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, võiks liikmesriigi kohtus kohaldada vahetult, et kontrollida liikmesriigi õigusaktide õiguspärasust liidu õiguse rakendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Selliselt on ka mõistetav, et Euroopa Kohus, täites oma rolli harta tõlgendajana ja austades täielikult võimude lahususe põhimõtet, peab end seotuks harta sätete sõnastusega, eelkõige kui nendega tunnustatakse õigust või põhimõtet, viidates, nagu see on ette nähtud harta artiklis 27, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudele ja tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Selle loogika järgi võiks arvata, et oma kohtuotsusega Association de médiation sociale Euroopa Kohus austas, seda selgelt väljendamata, olulist vahetegu hartaga tunnustatud põhimõtete, mille osas kohtulik kaitstavus on piiratud ja kaudne, ning hartaga tunnustatud õiguste vahel, mis Euroopa Kohtu arvates võivad olla täielikult ja vahetult kohtulikult kaitstavad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Olgu kuidas on, ma ei lasku diskussiooni hartaga tunnustatud õiguste ja põhimõtete vastava mõju ja kohtuliku kaitstavuse üle, kuivõrd harta artikli 31 lõike 2 sõnastust silmas pidades tundub mulle olevat vaidluse alt väljas see, et iga-aastane tasustatud puhkuseperiood on sätestatud töötajale kuuluva õigusena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt selle kohta Lenaerts, K., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>La solidarité ou le chapitre IV de la charte des droits fondamentaux de l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue trimestrielle des droits de l’homme</HT>, Larcier, Bruxelles, 2010, nr°82, lk 217–236, kes klassifitseerib kategooriasse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>õigused, tagajärgedega, millega need seotud on, eelkõige võimaluse osas neile tugineda, […] õiguse sobivatele ja õiglastele töötingimustele (artikkel 31)<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> (lk 227, § 28). Vt selle kohta, Bogg, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Article 31: Fair and just working conditions<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>, väljaandes Peers, S., Hervey, T., Kenner, J. ja Ward, A., <HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights: a commentary</HT>, Hart Publishing, Oxford, 2014, lk 833–868, eriti lk 849, § 31.34 ja § 31.35, samuti Bailleux, A., ja Dumont, H., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/><HT TYPE="ITALIC">Le pacte constitutionnel européen, Tome 1: Fondements du droit institutionnel de l’Union</HT><QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, Bruylant, Bruxelles, 2015, lk 436, § 1030. Vt lõpuks kohtujurist Tanchevi ettepanekut kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>King</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:439">EU:C:2017:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Eelistan keskenduda sellele, mis tuleneb otseselt kohtuotsusest Association de médiation sociale, see tähendab, et ei direktiivist 2002/14 ega harta artiklist 27, olgu eraldi või koosmõjus, tulene isikutele subjektiivset õigust, millele saaks sellisena tugineda horisontaalses vaidluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Teisiti öeldes, kõnealuse harta sätte täpsustamine liidu teisese õiguse normi lisamisega ei tee seda sätet vahetult kohaldatavaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Seega, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>põhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> harta tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>ei pääse kunagi oma kaasasündinud ebatäiuslikkusest. See on tõkestav, ja kõik võimalikud direktiivid, olgu kui selged, täpsed ja tingimusteta kui tahes, ei muuda siin midagi<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>, vt Fabre, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>La <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>fondamentalisation<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> des droits sociaux en droit de l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>, <HT TYPE="ITALIC">La protection des droits fondamentaux dans l’Union européenne, entre évolution et permanence</HT>, Bruylant, Bruxelles, 2015, lk 163–194, eriti lk 185. Nagu märgib Cariat, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>L’invocation de la Charte des droits fondamentaux de l’Union européenne dans les litiges horizontaux: état des lieux après l’arrêt Association de Médiation Sociale<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers de droit européen</HT>, Larcier, Bruxelles, 2014, nr 2, lk 305–336, on Euroopa Kohus selles kohtuotsuses esitanud põhjenduse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>lähtudes direktiividele tüüpilisest analüüsist, mis kontrollib direktiivide ja harta mõju üksteise järel, jättes tunnustamata mis tahes lisaväärtuse nendele koos tuginemisest<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> (lk 310).</P></NOTE>. Samal ajal ilmneb Euroopa Kohtu põhjendustest selles kohtulahendis, et iseenesest ei ole harta sätetele vahetu tuginemine horisontaalses vaidluses välistatud. Selline tuginemine on võimalik juhul, kui kõnealune harta säte on iseseisvalt piisav, et anda isikutele subjektiivne kohaldatav õigus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Seega on võimalik väita, et kohtuotsus Association de médiation sociale sisaldab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>väikest revolutsiooni“ põhiõiguste kaitse valdkonnas, tunnustades kaudselt, et teatud tingimustel omab harta horisontaalset vahetut õigusmõju<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>: Vt Carpano, E., ja Mazuyer, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>La représentation des travailleurs à l’épreuve de l’article 27 de la Charte des droits fondamentaux de l’Union: précisions sur l’invocabilité horizontale du droit de l’Union<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de droit du travail</HT>, Dalloz, Paris, 2014, nr 5, lk 312–320, eriti lk 317.</P></NOTE>. Euroopa Kohtu seisukoha järgi ei ole see nii harta artikli 27 puhul, mis, nagu tuleneb selle sõnastusest, tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>sisustada liidu õiguse või siseriikliku õiguse sätetega<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 45).</P></NOTE>, et selle mõju oleks täielik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu põhjenduste sisemine loogika kohtuotsuses Association de médiation sociale tundub põhinevat ideel, et direktiiv, mis konkretiseerib harta sätetega tunnustatud põhiõigusi, ei lisa sellele sättele omadusi, mis on vajalikud selleks, et sellele võiks vahetult tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses, kui on selge, et kõnealune säte ise, arvestades selle sõnastust ja sellele antud selgitusi sellistele tingimustele ei vasta. Selle loogika järgi ei saa direktiiv, millel horisontaalne vahetu õigusmõju puudub, sellist omadust edasi anda harta sättele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Association de médiation sociale lõpetas seega ebamäärase olukorra, mis võis tuleneda <DATE ISO="20100119">19. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsuse Kücükdeveci<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑555/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:21">EU:C:2010:21</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, sõnastusest, millega tunnustati võimalust tugineda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttele (nagu seda konkretiseerib direktiiv 2000/78[/EÜ]<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiiv, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="303" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 303</REF.DOC.OJ>, p. 16; ELT eriväljaanne 05/01, lk 79).</P></NOTE>)<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt eelkõige selle kohtuotsuse punkt 51.</P></NOTE>. Kas selline sõnastus ei sea mitte kahtluse alla väljakujunenud kohtupraktikat direktiivide vahetu õigusmõju puudumise kohta ja isegi õigusnormide hierarhia?<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt selle kohta Bailleux, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>La Cour de justice, la Charte des droits fondamentaux et l’intensité normative des droits sociaux<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de droit social</HT>, La Charte, Bruges, 2014, nr 3, lk 283–308, eriti lk 293.</P></NOTE> Selles osas tuleneb kohtuotsusest Association de médiation sociale selgelt, et <DATE ISO="20100119">19. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsusel Kücükdeveci<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑555/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:21">EU:C:2010:21</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> põhinev kohtupraktika jäi kehtima, ning et üksnes esmase õiguse hulka kuuluvad normid on need,<?PAGE NO="13"?> millele võib vajaduse korral tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt Bailleux, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>La Cour de justice, la Charte des droits fondamentaux et l’intensité normative des droits sociaux<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de droit social</HT>, La Charte, Bruges, 2014, nr 3, lk 283–308, eriti lk 294 ja 295. Vt selle kohta ka Carpano, E., ja Mazuyer, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>La représentation des travailleurs à l’épreuve de l’article 27 de la Charte des droits fondamentaux de l’Union: précisions sur l’invocabilité horizontale du droit de l’Union<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de droit du travail</HT>, Dalloz, Paris, 2014, nr 5, lk 312–320, kes seoses vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega väidab, et võimatus sellele tugineda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>ei tulene mitte niivõrd üldise põhimõtte seotusest direktiiviga, vaid et piisab vaid sellest endast. […] Teisiti öeldes, võimalik välistav mõju ei seondu mitte direktiivi mõjuga, vaid üksnes põhimõtte või põhiõiguse mõjuga, mis peaks olema juba ise piisav<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> (lk 319).</P></NOTE>. Kuivõrd see kohtuotsus tunnustab võimalust tugineda vahetult harta sätetele eraõiguslike isikute vahelises vaidluses, võib seda pidada otsuseks, millega tunnustati lisakaitset direktiivide horisontaalse vahetu kohaldatavuse puudumise tingimustes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt selle kohta Cariat, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>L’invocation de la Charte des droits fondamentaux de l’Union européenne dans les litiges horizontaux: état des lieux après l’arrêt Association de Médiation Sociale<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers de droit européen</HT>, Larcier, Bruxelles, 2014, nr 2, lk 305–336, eriti lk 316, § 8.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus järgis seda õiguslikku argumentatsiooni oma <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses Egenberger<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, tunnustades võimalust tugineda eraõiguslike isikute vahelises vaidluses vahetult harta artiklile 21, mis kehtestab usutunnistuse ja veendumuste alusel diskrimineerimise keelu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Selle tunnustamise tuvastamiseks märgib Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>[m]is puudutab harta artikli 21 kohustuslikkust, siis ei eristu see artikkel põhimõtteliselt mitmetest aluslepingute sätetest, mis keelavad diskrimineerimise erinevatel alustel, isegi kui need diskrimineerimised tulenevad eraõiguslike isikute vahel sõlmitud lepingutes<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> (<DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis viitab <DATE ISO="19760408">8. aprilli 1976. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Defrenne</NAME.CASE> (<NO.CASE>43/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:56">EU:C:1976:56</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20000606">6. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Angonese</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑281/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:296">EU:C:2000:296</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20001003">3. oktoobri 2000. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ferlini</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:530">EU:C:2000:530</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>International Transport Workers’ Federation et Finnish Seamen’s Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:772">EU:C:2007:772</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)). See ühtib tähelepanekutega, mida on teinud Carpano, E., et Mazuyer, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>La représentation des travailleurs à l’épreuve de l’article 27 de la Charte des droits fondamentaux de l’Union: précisions sur l’invocabilité horizontale du droit de l’Union<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de droit du travail</HT>, Dalloz, Paris, 2014, nr 5, lk 312–320, kohtuotsuse Association de médiation sociale kohta, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>tunnustades harta sätete võimalikku horisontaalset vahetut õigusmõju, ei teinud Euroopa Kohus muud kui tegi järelduse harta käsitamisest liidu esmase õigusena Lissaboni lepingu alusel<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> (lk 320).</P></NOTE> ja harta artiklile 47, mis puudutab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Euroopa Kohtu hinnangul see artikkel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>[on] iseenesest piisav ja seda normi ei tule täpsustada liidu või liikmesriigi õiguse sätetega selleks, et see annaks isikutele õiguse, millele nad võivad vahetult tugineda<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Vastupidi selle, mida mõnikord väidetakse, ei ole harta sätete võimalik vahetu kohaldamine horisontaalsetes vaidlustes, mis minu arvates on kohtuotsuse Association de médiation sociale tuumaks, harta artikliga 51 vastuolus, kuivõrd selle võimaluse tunnustamise eesmärgiks on panna liikmesriike, kes on selle sätete adressaat, austama selles sätestatud põhiõigusi liidu õiguse kohaldamisel. Olukord, kus nendele õigustele tuginetakse horisontaalse vaidluse kontekstis ei oma sellest vaatenurgast tähendust ega võimalda mingil juhul liikmesriigil jätta tuvastamata harta rikkumist liidu õiguse kohaldamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt selle kohta Bailleux, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>La Cour de justice, la Charte des droits fondamentaux et l’intensité normative des droits sociaux<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de droit social</HT>, La Charte, Bruges, 2014, nr 3, lk 283–308, eriti, lk 305.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Seega tuleks kindlasti kaotada takistused, mida harta artikli 51 lõige 1 võib seada nende sätete otsekohaldatavusele eraõiguslike isikute vahelises vaidluses. Kuigi see artikkel näeb ette, et harta sätted on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>, ei välista see ka sõnaselgelt harta mõju eraõiguslike isikute vahelistes suhetes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt selle kohta Robin‑Olivier, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>Article 31 – Conditions de travail justes et équitables<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/>, <HT TYPE="ITALIC">Charte des droits fondamentaux de l’Union européenne, Commentaire article par article</HT>, Bruylant, Bruxelles, 2018, lk 679–694, eriti lk 693, § 29.</P></NOTE>. Tuleb lisada, et Euroopa Kohus on tunnustanud mitme liidu esmase õiguse sätte horisontaalset vahetut õigusmõju, olgugi et nende adressaadiks, selle sõnastuse järgi, on liikmesriigid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem.</HT></P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Eespool esitatust järeldub, et oma kohtuotsusega Association de médiation sociale on Euroopa Kohus esitanud ühtse analüüsi raamistiku kaitse osas, mida pakuvad direktiivid ja põhiõiguste kaitsenormid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt Cariat, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>L’invocation de la Charte des droits fondamentaux de l’Union européenne dans les litiges horizontaux: état des lieux après l’ arrêt Association de Médiation Sociale<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers de droit européen</HT>, Larcier, Bruxelles, 2014, nr 2, lk 305–336, eriti lk 311 ja järgmised leheküljed.</P></NOTE>. Käesolevad kohtuasjad pakuvad Euroopa Kohtule võimaluse seda raamistikku täiendada ja täpsustada, praegusel juhul seonduvalt harta artikliga, täpsemalt selle artikli 31 lõikega 2, milline, erinevalt selle artiklist 27 vastab minu arvates tingimustele, mis on vajalikud selle vahetuks kohaldamiseks eraõiguslike isikute vahelises vaidluses, eesmärgiga vältida vajaduse korral sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Selleks, et harta sättele saaks vahetult tugineda, peab see olemusliku tunnusena, nagu see nähtub tema sõnastusest, olema kohustuslik ja iseseisev.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt selle kohta Lenaerts, K., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>L’invocabilité du principe de non-discrimination entre particuliers<QUOT.START CODE="201C" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>, <HT TYPE="ITALIC">Le droit du travail au XXI<HT TYPE="SUP">e</HT> siècle, Liber Amicorum Claude Wantiez</HT>, Larcier, Bruxelles, 2015, lk 89–105, kes märgib vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega seoses, et <QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>[l]ugedes koos kohtuotsuseid Mangold, Kücükdeveci ja AMS võib järeldada, et võimalus tugineda [sellele põhimõttele] horisontaalselt põhineb esiteks selle kohustuslikul olemusel. […] Teiseks mängib Euroopa Kohtu argumentatsioonis määravat rolli selle põhimõtte normatiivne iseseisvus. See iseseisvus lubab eristada toimivaid norme põhiseaduse tasandil normidest, mis vajavad toime saavutamiseks seadusandja sekkumist. Seega, nimetatud normatiivne iseseisvus võimaldab anda horisontaalse vahetu õigusmõju diskrimineerimise keelu põhimõttele, ilma et mindaks vastuollu aluslepingute autorite antud volitusega. Kuivõrd see põhimõte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>on iseseisvalt võimeline andma eraõiguslikele isikutele subjektiivse õiguse, millele saab sellisena tugineda<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>, ei kahjusta see ka liidu või liikmesriigi seadusandja eelisõigusi. Seevastu vajab harta artikkel 27 oma toime saavutamiseks seadusandja sekkumist, olgu liidu või liikmesriigi tasandil, mistõttu ei ole sellel vahetut õigusmõju<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> (lk 104 ja 105).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Põhiõigus tasustatud põhipuhkusele, nagu see on sõnastatud harta artikli 31 lõikes 2, on kahtluseta olemuslikult kohustuslik. Euroopa Kohus on järjepidevalt rõhutanud oma praktikas nii õiguse tasustatud põhipuhkusele tähtsust kui ka selle kohustuslikku iseloomu, märkides, et see kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>erilise tähtsusega liidu sotsiaalõiguse põhimõtet, millest ei või teha erandeid<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20100422">22. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zentralbetriebsrat der Landeskrankenhäuser Tirols</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑486/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:215">EU:C:2010:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Üldisemalt, nagu märgib Bogg, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>Article 31: Fair and just working conditions<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> väljaandes Peers, S., Hervey, T., Kenner, J. ja Ward, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/><HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights: a commentary</HT><QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>, Hart Publishing, Oxford, 2014, lk 833–868, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>Article 31 speaks to the very purpose of labour law itself, namely to ensure fair and just working conditions, and it transfigures this overarching protective purpose into a subjective fundamental social right. This transfiguration, based in the injunction to respect the human dignity of all workers, marks out Article 31 as the <HT TYPE="ITALIC">grundnorm</HT> of the other labour rights in the Solidarity chapter<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> (lk 846, § 31.27).</P></NOTE>. Seega ei puuduta see õigus mitte üksnes avaliku võimu tegevusvaldkonda, vaid ka eraõiguslike isikute vahelisi töösuhteid. Tegemist on kriteeriumiga, mida Euroopa Kohus on arvesse võtnud oma <DATE ISO="19760408">8. aprilli 1976. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Defrenne</NAME.CASE> (<NO.CASE>43/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:56">EU:C:1976:56</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Punkt 39. Vt ka <DATE ISO="20000606">6. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Angonese</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑281/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:296">EU:C:2000:296</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Lisaks peab, nagu juba eespool mainitud, kõnealune harta säte olema iseseisev<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Nagu märgib Walkila, S, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/><HT TYPE="ITALIC">Horizontal Effect of Fundamental Rights in EU Law</HT><QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>, Europa Law Publishing, Groning, 2016, <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>[t]he core criterion pertains to the question whether a norm may be deemed <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>sufficient in itself<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> to serve as a direct basis of a claim before a court. That points to the remedial force of the norm; i.e., whether the norm has a sufficiently ascertainable normative content which enables a judge to apply it in given circumstances. The remedial force of a fundamental right norm may be examined on the basis of content and context based analyses […]<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>. À cet égard, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>[t]he content-based analysis inquires whether the norm enjoys <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>fully effectiveness<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201D" ID="QE0099"/> in the sense that its normative content is defined with a requisite degree of specificity and clarity so that the parties to a legal dispute may rely upon it and the courts enforce it<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> (lk 183).</P></NOTE>, mis tähendab seda, et täiendava liidu õiguse või liikmesriigi õiguse normi kehtestamine selle hartaga tunnustatud põhiõiguse toimimiseks ei ole vajalik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt selles osas Van Raepenbusch, S., <HT TYPE="ITALIC">Droit institutionnel de l’Union européenne</HT>, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, Larcier, Bruxelles, 2016, kes leiab, et pärast kohtuotsust Association de médiation sociale, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>[o]n […] selgelt kindlaks määratud, et harta põhiõiguste kaitsenormidele, mis vastavad iseseisvuse tingimustele, mis viib nende tunnustamiseni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>isemajandavatena<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>, kui kasutada rahvusvahelise õiguse klassikalist terminoloogiat, võib tugineda autonoomselt isegi eraõiguslikes suhetes, et vältida sellega vastuolus oleva riigisisese õigusnormi kohaldamist, eeldusel, et kõnealune olukord omab seotust liidu õigusega<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/> (lk 487). Meenutan selles osas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>[t]unnus <HT TYPE="ITALIC">self sufficient</HT> tähistab […] rahvusvahelise normi autonoomse kohaldamise võimalust, tema normatiivset võimekust<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>, vt Verhoeven, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>La notion d’<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>applicabilité directe<QUOT.START CODE="201C" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/> du droit International<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue belge de droit international</HT>, Bruylant, Bruxelles, 1985, lk 243–264, en particulier lk 248. Vt ka Vandaele, A., ja Claes, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>L’effet direct des traités internationaux – Une analyse en droit positif et en théorie du droit axée sur les droits de l’homme<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>, Working Paper nr 15, detsember 2001, K.U. Leuven, Faculté de droit, Institut de droit international, kättesaadav järgmisel internetiaadressilt: https://www.law.kuleuven.be/iir/nl/onderzoek/working-papers/WP15f.pdf.</P></NOTE>. Teisiti öeldes ei vaja kõnealune harta säte eraõiguslike isikute vahelistes suhetes vahetu õigusmõju saavutamiseks mis tahes täiendava akti sekkumist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Täpsemalt olen arvamusel, et arvestades selle sõnastust, ei vaja harta artikli 31 lõige 2 eraõiguslike isikute vahelistes suhetes vahetu õigusmõju saavutamiseks mis tahes täiendava akti sekkumist. Sellises struktuuris oleks liidu teisese õiguse akti ja/või liikmesriigi võetud rakendusmeetmete kehtestamine kindlasti kasulik, võimaldamaks eraõiguslikel isikutel konkreetsemalt tugineda vastavale põhiõigusele. Nende meetmete võtmine, mida ei nõua ka harta vastava sätte sõnastus, ei ole aga vajalik selleks, et säte võiks omada vahetut õigusmõju liikmesriigi kohtu menetluses olevas vaidluses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vt selle kohta Bogg, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>Article 31: Fair and just working conditions<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>, väljaandes Peers, S., Hervey, T., Kenner, J. ja Ward, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/><HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights: a commentary</HT><QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/>, Hart Publishing, Oxford, 2014, lk 833–868: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>The absence of these limiting formulae means that Article 31 is better understood as a genuinely autonomous fundamental right, a standard against which Union laws and national laws and practices are measured rather than a standard capable of being diluted and weakened by those laws and practices<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/> (lk 846, § 31.27).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et tunnustades iga töötaja õigust tasustatud põhipuhkusele täidab harta artikli 31 lõige 2 tingimused, mis on vajalikud selle vahetuks kohaldamiseks eraõiguslike isikute vahelistes vaidlustes, et vältida selliste liikmesriigi õiguse sätete kohaldamist, millega sellist töötaja õigust ei tunnustata. Kuid just selline on olukord, nagu juba varem märgitud, kui liikmesriigi õigusnormid või tavad näevad ette, et kui töösuhe lõpeb töötaja surma tõttu, lõpeb õigus tasustatud põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist, mistõttu ei ole võimalik sellist hüvitist ka pärijatele välja maksta. Nimelt, nagu Euroopa Kohus on kohtuotsuses Bollacke sisuliselt märkinud, tooksid sellised liikmesriigi õigusnormid või tavad kaasa selle, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>tasustatava põhipuhkuse õigus kui selline [kaob] tagasiulatuvalt tervikuna.<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Vt kohtuotsus Bollacke (punkt 25).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seetõttu soovitame Euroopa Kohtul kohtuasjas Willmeroth (C‑570/16) vastata Bundesarbeitsgericht’ile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) kui liikmesriigi kohtule, kes lahendab vaidlust kahe eraõigusliku isiku vahel, et juhul kui tal ei ole võimalik tõlgendada siseriiklikku õigust kooskõlaliselt direktiivi 2003/88 artikliga 7, on ta kohustatud oma pädevuse piires tagama isikutele harta artikli 31 lõikest 2 tuleneva õigusliku kaitse ja selle artikli täieliku õigusmõju, jättes vajaduse korral kohaldamata iga sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Täiendan oma ettepanekut täpsustusega, et järeldus, mille kohaselt harta artikli 31 lõige 2, mis näeb ette iga töötaja õiguse iga-aastasele tasulisele puhkusele, on iseseisev, võimaldades eraõiguslikel isikutel sellele vahetult tugineda menetluses, millele kohaldub liidu õigus, ei hõlma küsimust selle sätte normatiivse sisu kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et üheks kohtuotsuse Association de médiation sociale järelduseks on, et hinnates harta sätte vahetu kohaldatavuse võimalikkust eraõiguslike isikute vahelises vaidluses, tuleb arvesse võtta seda artiklit puudutavaid selgitusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Vt kohtuotsus Association de médiation sociale (punkt 46). Vt selle kohta Cariat, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>L’invocation de la Charte des droits fondamentaux de l’Union européenne dans les litiges horizontaux: état des lieux après l’arrêt Association de Médiation Sociale<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers de droit européen</HT>, Larcier, Bruxelles, 2014, nr 2, lk 305–336, eriti lk 323, § 10.</P></NOTE>. Neid selgitusi tuleb seega minu hinnangul arvesse võtta harta artikli 31 lõikes 2 sisalduva otsekohalduva õigusnormi normatiivse sisu tuvastamiseks. Selline harta sätete selgituste arvestamine on lisaks ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõike 1 kolmandas lõigus, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>[h]artas esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid tõlgendatakse vastavalt harta VII jaotise üldsätetele, mis reguleerivad selle tõlgendamist ja kohaldamist, võttes nõuetekohaselt arvesse hartas osutatud selgitusi, milles on esitatud asjaomaste sätete allikad<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>. Vastavalt harta artikli 52 lõikele 7 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>[võetakse] [h]arta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi […] asjakohaselt arvesse liidu ja liikmesriikide kohtutes<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt selle kohta ka harta preambula viies lõik.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Harta artikli 31 lõike 2 selgitustest ilmneb, et direktiiv 93/104 on olnud üheks aluseks, millele koostajad selle sätte kujundamisel tuginesid. Nimelt, meenutan, et selle selgituse kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>põhineb [harta artikli 31 lõige 2] direktiivil 93/104/[…]<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/>. Direktiiv 93/104 konsolideeriti seejärel direktiiviga 2003/88 ja direktiivi 2003/88 artikli 7 lõike 1 – millest see direktiiv ei luba erandeid teha – sõnastusest tulenevalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Nagu ka direktiivi 93/104 artikli 7 lõike 1 sõnastus.</P></NOTE> on igale töötajale tagatud õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele. Harta artikli 31 lõikes 2 peitub niisiis direktiivi 93/104 tuum, kuivõrd see käsitleb ja sellesse on koondatud kõige olulisem sellest direktiivist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Vt analoogia alusel Euroopa põhiseaduse artikli II‑91 kohta, Jeammaud, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>Article II 91; conditions de travail justes et équitables<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>, <HT TYPE="ITALIC">Traité établissant une Constitution pour l’Europe, partie II, La Charte des droits fondamentaux de l’Union européenne</HT>: commentaire article par article, tome 2, Bruylant, Bruxelles, 2005, lk 416–425, eriti lk 419 ja 423.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Järeldan sellisest normide asetusest, nagu kirjeldatud ka hiljutises Euroopa Kohtu praktikas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20171129">29. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>King</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:914">EU:C:2017:914</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis teeb viite <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>direktiivi 2003/88 artiklis 7 ja harta artikli 31 lõikes 2 kehtestatud põhimõtte[le], mille kohaselt ei või õigus tasulisele põhipuhkusele puhkuseaasta ja/või siseriiklikus õiguses ette nähtud üleviimise tähtaja möödumisel aeguda, kui töötajal ei olnud võimalik oma puhkust kasutada<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> (punkt 56).</P></NOTE>, et harta artikli 31 lõige 2 tagab igale töötajale õiguse vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Vt selle kohta Bogg, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>Article 31: Fair and just working conditions<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>, väljaandes Peers, S., Hervey, T., Kenner, J. ja Ward, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/><HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights: a commentary</HT><QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>, Hart Publishing, Oxford, 2014, lk 833–868, kes leiab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>though the duration of annual paid leave is not specified in Article 31(2), this should be understood as a minimum of four weeks leave per year in line with Article 7 of the Directive<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/> (lk 859, § 31.56). See küsimus on keskne pooleliolevates kohtuasjades TSN (C‑609/17) ja AKT (C‑610/17), kus työtuomioistuin (töökohus, Soome) soovis Euroopa Kohtult teada, kas harta artikli 31 lõige 2 kaitseb õigust puhkusele, mille kestus on pikem, kui direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud minimaalsed neli nädalat.</P></NOTE>. Teisisõnu, harta artikli 31 lõike 2 normatiivse sisu tuvastamiseks ja selle alusel tekkivate kohustuste määratlemiseks ei või minu arvates teha üldistust direktiivi 2003/88 artiklist 7 ja vastavast Euroopa Kohtu praktikast, kus kohus on tema ette toodud kohtuasjade raames täpsustanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>liidu sotsiaalõiguse olulise põhimõtte<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20171129">29. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>King</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:914">EU:C:2017:914</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> – õiguse põhipuhkusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Vt selles osas Bogg, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>Article 31: Fair and just working conditions<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/>, väljaandes Peers, S., Hervey, T., Kenner, J. ja Ward, A., <HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights: a commentary</HT>, Hart Publishing, Oxford, 2014, lk 833–868, kelle arvates <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>it follows from this symbiosis that the reasoning and specific legal conclusions of the CJEU on article 7 are also reflected in the parameters of the right to a period of annual paid leave under Article 31(2). This interpretative synergy between Article 7 of the Working Time Directive and Article 31(2) means that the rights are so entwined in the CJEU’s legal reasoning that it is now difficult to discern where one begins and the other ends<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>(lk 858 et 859, § 31.55). Sama idee järgimiseks vt kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanekut kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:486">EU:C:2017:486</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kus ta, olles märkinud, et harta artikli 31 lõike 2 selgituste kohaselt põhineb see direktiivil 93/104, leiab seoses õigusega iganädalasele puhkeajale, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0122" REF.END="QE0122"/>harta artikli 31 lõike 2 ulatus kattub direktiivi 2003/88 artikli 5 ulatusega<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>. Ta järeldab sellest, et harta nimetatud sättest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0123" REF.END="QE0123"/>ei saa […] leida täiendavaid elemente, mis oleksid tarvilikud asjakohaseks direktiivi 2003/88 artikli 5 tõlgendamiseks<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/> (punktid 43 ja 44). Vt selle kohta samuti <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:844">EU:C:2017:844</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – sisu ja ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Selle normide asetuse tõttu peab ka õigust rahalisele hüvitisele, mis on kõigil töötajatel, kellele ei olnud võimalik nende tahtest sõltumatutel põhjustel kasutada õigust põhipuhkusele enne töösuhte lõppemist, nagu see tuleneb direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikest 2 ja nagu seda on tunnustanud ja täpsustanud Euroopa Kohus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20090120">20. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schultz-Hoff jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑350/06 ja C‑520/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:18">EU:C:2009:18</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171129">29. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>King</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:914">EU:C:2017:914</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, pidama harta artikli 31 lõike 2 alusel kaitstud õiguseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Vt selle kohta Bogg, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0124" REF.END="QE0124"/>Article 31: Fair and just working conditions<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/>, väljaandes Peers, S., Hervey, T., Kenner, J. ja Ward, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0125" REF.END="QE0125"/><HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights: a commentary</HT><QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/>, Hart Publishing, Oxford, 2014, lk 833–868, kelle hinnangul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0126" REF.END="QE0126"/>the worker’s right to a payment in lieu of untaken leave during a leave year on termination of the employment relationship is a fundamental social right that is necessarily implicit in the right to paid annual leave under Article 31(2). This principle was established in [judgment of <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090120">20 January 2009</DATE>, <NAME.CASE>Schultz-Hoff and Others</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑350/06 and C‑520/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:18">EU:C:2009:18</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)] in respect of Article 7 and it should apply with equal force to Article 31(2)<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/>(lk 861, § 31.60).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Hiljutine Euroopa Kohtu praktika näib hartast tulenevate kohustuste määratlemisel arvesse võtvat kõnealuse põhiõiguse konkretiseerimise standardit<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes märgin, et Euroopa Kohus tundub olevat kohtuotsuses Association de médiation sociale teinud järeldused sellest, et mitte kõik harta sätted ei võimalda nendele ühtemoodi vahetult tuginemist eraõiguslike isikute vahelises vaidluses. Kui ilmneb, et harta säte on vähese normatiivsusega, on sellega tunnustatava põhiõiguse kaitseks vajalik liidu ja/või liikmesriigi seadusandja sekkumine, kuivõrd see ei saa iseseisvalt omada vahetut õiguslikku mõju siseriiklikus menetluses. Sellises olukorras peab Euroopa Kohus võtma arvesse harta koostajate tahte jätta liidu ja/või liikmesriigi seadusandja täpsustada selles tunnustatud põhiõiguse sisu ja selle rakendamise tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Kuigi see Euroopa Kohtu positsioon on mõistetav, eelkõige arvestades võimude lahususe põhimõtet, peab see siiski minu arvates olema tasakaalustatud paindlikuma lähenemisviisiga, mis puudutab sätteid nagu harta artikli 31 lõige 2, mis tunnustab teatud õigust, viitamata otseselt liidu või liikmesriigi õigusnormi kehtestamise vajadusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Samuti ei tohi alahinnata teiste põhiõiguste kaitse instrumentide nagu Euroopa sotsiaalharta potentsiaali vahetu õigusmõju tunnustamiseks liikmesriikide kohtute poolt. Sellega seoses tundub mulle Euroopa Kohtu tõrksus tunnistada harta artikli 31 lõike 2 vahetut õigusmõju vastupidise liikumisena liikmesriigi kohtute suundumusele näidata suuremat valmidust Euroopa sotsiaalharta vahetu õigusmõju tunnustamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Vt selle kohta Nivard, C., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0127" REF.END="QE0127"/>L’effet direct de la charte sociale européenne<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue des droits et libertés fondamentaux</HT>, 2012, chronique nr 28. Viitan näiteks Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu <DATE ISO="20140210">10. veebruari 2014. aasta</DATE> otsusele X, nr 358992, samuti kassatsioonikohtu (Prantsusmaa) <DATE ISO="20100414">14. aprilli 2010. aasta</DATE> otsusele (Cass. soc. nr 09‑60426 ja 09‑60429). Märgin samuti, et parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 2 lõige 3 nimetab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0128" REF.END="QE0128"/>vähemalt neljanädalase iga-aastase tasustatava puhkuse<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/> õiguse.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kutsun Euroopa Kohut üles mitte võtma harta artikli 31 lõike 2 suhtes liiga piiravat seisukohta, tehes tasakaalustatud otsuse, mille kohaselt, kuigi kõik harta sätted, millega tunnustatakse sotsiaalseid põhiõigusi, ei ole sellised, mille osas võiks tulla kõne alla horisontaalne vahetu õigusmõju, on see aga kohane sätete puhul, mis on kohustuslikud ja iseseisvad. Lühidalt, käesolevad kohtuasjad pakuvad Euroopa Kohtule võimaluse tunnustada sotsiaalseid põhiõigusi selliselt, et need ei jääks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0129" REF.END="QE0129"/>sisutuks fraasiks<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>Kasutades Tinière, R. väljendit, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0130" REF.END="QE0130"/>L’invocabilité des principes de la Charte des droits fondamentaux dans les litiges horizontaux<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue des droits et libertés fondamentaux</HT>, 2014, chronique nr 14.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Ülaltoodud põhjendusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepanku vastata Bundesarbeitsgericht’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) esitatud eelotsuse küsimustele liidetud kohtuasjades Bauer (C‑569/16) ja Willmeroth (C‑570/16) järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid või tavad, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu lõpeb õigus tasustatud põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist, mistõttu ei ole võimalik sellist hüvitist ka pärijatele välja maksta.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Lisaks teen kohtuasjas Bauer (C‑569/16) ettepaneku vastata Bundesarbeitsgericht’ile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) et:</TXT><P>Liikmesriigi kohus, kes lahendab vaidlust eraõigusliku isiku ja avalik-õigusliku isiku vahel, on juhul, kui tal osutub võimatuks tõlgendada kohaldatavat siseriiklikku õigust tähenduses, mis on kooskõlas direktiivi 2003/88 artikliga 7, kohustatud oma pädevuse piires tagama sellest artiklist isikutele tuleneva õigusliku kaitse ja selle täieliku õigusmõju, jättes vajaduse korral kohaldamata iga sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi.</P></NP></ITEM><?PAGE NO="18"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Lõpuks teen kohtuasjas Willmeroth (C‑570/16) Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada järgmiselt:</TXT><P>Liikmesriigi kohus, kes lahendab eraõiguslike isikute vahelist vaidlust, on juhul, kui tal osutub võimatuks tõlgendada kohaldatavat siseriiklikku õigust tähenduses, mis on kooskõlas direktiivi 2003/88 artikliga 7, kohustatud oma pädevuse piires tagama harta artikli 31 lõikest 2 isikutele tuleneva õiguste kaitse ja selle artikli täieliku õigusmõju, jättes vajaduse korral kohaldamata iga sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi.</P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>