<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-596/15 P</NO.CASE><NO.CASE>C-597/15 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0596</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:297">EU:C:2017:297</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>Kohtujurist Bobeki Ettepanek – Liidetud Kohtuasjad C‑596/15 P ja C‑597/15 P</P><P>BIONORICA VS. KOMISJON</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170425">25. aprillil 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Liidetud kohtuasjad C‑596/15 P ja C‑597/15 P</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Bionorica SE (C‑596/15 P)</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Diapharm GmbH &amp; Co. KG (C‑597/15 P)</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Rahvatervis</KEYWORD><KEYWORD>Tervisealased väited taimsete ainete kohta</KEYWORD><KEYWORD>Taimseid aineid käsitlevate tervisealaste väidete hindamise palve esitamata jätmine komisjoni poolt Euroopa Toiduohutusametile</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT>Sissejuhatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Määruse (EÜ) nr 1924/2006<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061220">20. detsembri 2006. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis‑ ja tervisealaste väidete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="404" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 404, lk 9</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>määrus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) kohaselt pidi Euroopa Komisjon konsulteerima Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>EFSA<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ning võtma enne <DATE ISO="20100131">31. jaanuari 2010</DATE> vastu toidu kohta esitada lubatud tervisealaste väidete nimekirja. Septembris 2010 ta aga peatas taimset päritolu toiduga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>taimsed toidud<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) seotud väidete hindamise EFSAs. See hindamine on praegugi peatatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Bionorica SE (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Bionorica<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) ja Diapharm GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Diapharm<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) (koos edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>apellandid<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) on esitanud apellatsioonkaebused Üldkohtu määruste peale kohtuasjades T‑619/14 ja T‑620/14 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>vaidlustatud kohtumäärused<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Kohtumäärused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150916">16.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Bionorica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑619/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:723">EU:T:2015:723</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Diapharm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑620/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:714">EU:T:2015:714</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vaidlustatud kohtumäärustega jäeti vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata apellantide hagid komisjoni tegevusetuse peale. Väidetav komisjoni tegevusetus seisnes selles, et ta ei palunud EFSA‑l hinnata tervisealaseid väiteid taimsete toitude kohta, et võtta vastu niisuguse toidu kohta esitada lubatud tervisealaste väidete nimekiri (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>taimse toidu alaste väidete nimekiri<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Üldkohus luges hagid vastuvõetamatuks põhjendusel, et komisjon on võimaliku tegevusetuse lõpetanud, vastates apellantide üleskutsele tegutseda ning seega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>määratledes oma seisukoha<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>. Samuti märkis Üldkohus, et Bionorical ja Diapharmil puudub põhjendatud huvi. Lõpuks leidis ta, et Diapharm ei ole otseselt puudutatud, et sellist hagi esitada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Käesolevad apellatsioonkaebused käsitlevad mitut tähtsat ja keerukat küsimust seoses vastuvõetavusega. Kõigepealt palutakse nendes Euroopa Kohtul üksikasjalikult kaaluda, mida tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>põhjendatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>, ja eeskätt selgitada, kuidas tuleb seda mõistet eristada mõistetest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>vaidlustatav akt<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>otsene puutumus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>. Samuti eeldavad apellatsioonkaebused mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>otsene puutumus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> rakendamist seoses tegevusetusega ning seega seoses apellantide tulevase olukorraga, kui soovitav akt peaks vastu võetama. Lõpuks on apellatsioonkaebustes üles tõstetud küsimus seoses Lissaboni-järgsete jätkuvate paralleelidega tühistamishagide ja tegevusetushagide vastuvõetavuse tingimuste vahel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT>Õiguslik raamistik</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT>Liidu õigus</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT>Määrus nr 1924/2006</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Tervisealane väide on määruse nr 1924/2006 artikli 2 lõike 2 punktis 5 määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>mis tahes väide, mis väidab, viitab või annab mõista, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on seos<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artikli 13 kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile väidete nimekirjad ja nendega seotud tingimused. Pärast EFSAga konsulteerimist pidi komisjon olema kohaldatava komiteemenetluse korra kohaselt <DATE ISO="20100131">31. jaanuariks 2010</DATE> vastu võtnud lubatud väidete nimekirja ja nendega seotud tingimused. Pärast seda kuupäeva võib neid nimekirju muuta vastavalt määruse järgmistes sätetes sätestatud korrale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määrusega mitte lubatud väidete kasutamine on vastavalt artiklile 10 keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikli 17 lõikes 5 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>[a]rtiklites 13 ja 14 sätestatud nimekirjades loetletud tervisealaseid väiteid võivad kasutada kooskõlas nende suhtes kohaldatavate tingimustega kõik toidukäitlejad […]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artikli 28 lõigetes 5 ja 6 on ette nähtud üleminekukord, mis kehtib kuni lõpliku väidete nimekirja vastuvõtmiseni:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="028.005"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>5.</NO.PARAG><ALINEA>Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud tervisealaseid väiteid võib esitada toidukäitlejate vastutusel alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast kuni artikli 13 lõikes 3 osutatud nimekirja vastuvõtmiseni tingimusel, et need väited on kooskõlas käesoleva määrusega ning nende suhtes kohaldatavate olemasolevate liikmesriigi sätetega ja ilma et see piiraks artiklis 24 osutatud kaitsemeetmete vastuvõtmist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="028.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA><P>Muude tervisealaste väidete suhtes, mida on kasutatud vastavalt liikmesriigi sätetele enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, välja arvatud artikli 13 lõike 1 punktis a ja artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud väited, kohaldatakse järgmisi sätteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tervisealastele väidetele, mida liikmesriigis on hinnatud ning millele seal on luba antud, antakse luba alljärgnevalt:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt <DATE ISO="20080131">31. jaanuariks 2008</DATE> teabe selliste toitumisalaste väidete kohta koos nende väidete aluseks olevaid teaduslikke andmeid hindava aruandega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>pärast ametiga konsulteerimist võtab komisjon kõnealusel viisil lubatud tervisealaste väidete kohta vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu otsuse, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><?PAGE NO="3"?><P>Kõnealuse korra kohaselt mittelubatud tervisealaste väidete kasutamist võib jätkata kuus kuud pärast otsuse vastuvõtmist;</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tervisealaste väidete, mida liikmesriigis ei ole hinnatud ja millele ei ole liikmesriigis luba antud, kasutamist võib jätkata tingimusel, et vastavalt käesolevale määrusele esitatakse taotlus enne <DATE ISO="20080119">19. jaanuari 2008</DATE>; nimetatud korra kohaselt mittelubatud tervisealaste väidete kasutamist võib jätkata kuus kuud pärast otsuse vastuvõtmist vastavalt artikli 17 lõikele 3.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT>Faktilised asjaolud ja menetlus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtumäärustes kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt on Bionorica äriühing, kes toodab ja müüb Euroopas farmaatsiatooteid ja toidulisandeid. Ta lisab oma toodete etikettidele ja reklaami teatavaid tervisealaseid väiteid. Diapharm osutab rahvusvaheliselt rida teenuseid, sealhulgas annab nõu toitu, eeskätt aga toidulisandeid käsitlevate tervisealaste väidete kasutamise suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt vaidlustatud kohtumääruste punkt 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Määruse artikli 13 lõikes 3 on ette nähtud, et komisjon võtab <DATE ISO="20100131">31. jaanuariks 2010</DATE> vastu toidu kohta esitada lubatud tervisealaste väidete nimekirja. Selleks pidi komisjon kõigepealt koguma liikmesriikidelt kokku väljapakutavad väited ja paluma EFSA‑l neid hinnata. Komisjon paluski EFSA‑l anda vajalikud hinnangud. Ent hiljem, septembris 2010 peatas komisjon taimseid toite käsitlevate väidete suhtes tehtava töö, kuid võttis vastu muude toitude kohta esitada lubatud väidete nimekirja vastavalt määrusele nr 432/2012.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Komisjoni <DATE ISO="20120516">16. mai 2012. aasta</DATE> määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="136" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 136, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Bionorica ja Diapharm kirjutasid komisjonile <DATE ISO="20140422">22. aprillil 2014</DATE>, kutsudes teda paluma EFSAd viivitamata jätkama vahepeal peatatud tervisealaste väidete hindamist, et võtta vastu määruse artikli 13 lõikes 3 ette nähtud nimekiri. Komisjon vastas apellantidele <DATE ISO="20140619">19. juunil 2014</DATE> järgmiselt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>komisjoni kiri<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>):</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Nagu teate, algatas komisjon arutelu nn taimseid toite käsitlevate tervisealaste väidete kohta pärast seda, kui mitu liikmesriigid ja huvitatud ringkonnad olid väljendanud muret, et niisuguseid aineid sisaldavaid tooteid koheldakse tervisealaseid väiteid käsitlevate õigusaktide kohaselt üht‑ ja traditsioonilisi taimseid ravimeid käsitlevate õigusaktide kohaselt teistmoodi.</ALINEA><ALINEA>Kuni selle arutelu tulemuse selgumiseni on komisjon palunud Euroopa Toiduohutusametil (EFSA) peatada teadusliku hinnangu andmine taimsete toitude kohta. Komisjon mõistab selle keeruka küsimuse tähtsust nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks. Siiski peaks komisjonile jääma parima tegevussuuna kindlakstegemiseks vajalik aeg ja kontekst.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT>Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärused</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Bionorica ja Diapharm esitasid 19. augustil 2014 Üldkohtusse hagid komisjoni tegevusetuse peale (vastavalt kohtuasjad T‑619/14 ja T‑620/14).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Komisjon märkis <DATE ISO="20141120">20. novembril 2014</DATE> esitatud vastuväites, et need hagid on vastuvõetamatud, millele apellandid vastasid <DATE ISO="20141219">19. detsembril 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Üldkohus jättis <DATE ISO="20150916">16. septembri 2015. aasta</DATE> kohtumäärustega need hagid vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Üldkohtu sõnul oli komisjoni kirjas määratletud komisjoni seisukoht, mis lõpetas võimaliku tegevusetuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Samuti märkis Üldkohus täiendavalt, et kummalgi apellandil ei ole hagi esitamiseks põhjendatud huvi. Üldkohus selgitas seda neljas punktis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Esiteks on seni, kui komisjon võtab vastu määruse artikli 13 lõikes 3 ette nähtud väidete nimekirja, kohaldatav artikli 28 lõigetes 5 ja 6 ette nähtud üleminekukord. See tähendab, et väiteid saab kasutada, niikaua kui järgitakse määrust ja kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt vaidlustatud kohtumääruste punktid 34–38.</P></NOTE> Seetõttu ei saa apellandid loota kõnealuse nimekirja vastuvõtmisest enamat kui jätkuvat õigust asjassepuutuvaid väiteid kasutada. Õigupoolest aga võib olukord selle nimekirja vastuvõtmise korral halveneda, sest väiteid ei pruugita lubada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑619/14, punktid 40–45, ja vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑620/14, punktid 40–44.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Teiseks ei tekita nimekirja vastu võtmata jätmine kuidagi ebavõrdseid konkurentsitingimusi. Üleminekukord võimaldab väiteid jätkuvalt kasutada. Nimekirja vastu võtmata jätmisest tuleneda võiv ebavõrdsus kahjustaks ainult nende ettevõtjate huve, kelle väited on juba hinnatud ja tagasi lükatud. Seetõttu ei saa apellandid väita, et neil on huvi selle nimekirja vastuvõtmise suhtes. Pealegi ei ole Diapharm asjassepuutuvates väidetes käsitletavate toiduainete tootja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑619/14, punktid 46–48, ja vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑620/14, punktid 45–47.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei teki nimekirja vastu võtmata jätmisest õiguslikku ebakindlust (mis apellantide väitel tähendab, et neil on huvi), sest oli selge, millised reeglid üleminekukorra ajal kehtisid. Samuti saab komisjon määruse nr 432/2012 kohaselt kehtestada uusi üleminekusätteid ka lõplikus nimekirjas, mille ta vastu võtab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑619/14, punktid 49–53, ja vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑620/14, punktid 48–52.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Neljandaks ei ole Bionorica ega Diapharm tõendanud, et komisjoni tegevusetus põhjustas neile rahalist kahju, ega seda, kuidas taimse toidu alaste väidete nimekirja vastuvõtmine sellise kahju lõpetaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑619/14, punkt 54, ja vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑620/14, punkt 53.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Üldkohus lisas, et peale põhjendatud huvi puudub Diapharmil ka otsene puutumus, sest ta ei tooda ega müü Euroopa turul toiduaineid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑620/14, punkt 56.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT>Menetlus Euroopa Kohtus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses paluvad apellandid Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu määrused kohtuasjades T‑619/14 ja T‑620/14 ning mõista kohtukulud välja komisjonilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Bionorica on esitanud oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kaks väidet. Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta otsustas, et komisjon on oma seisukoha määratlenud. Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi oma järelduses, et Bionorical ei ole hagi esitamise suhtes põhjendatud huvi. Diapharm on esitanud needsamad kaks väidet ja kolmanda: Üldkohus eksis oma järelduses, et Diapharm ei vasta otsese puutumuse kriteeriumile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Apellandid oma väiteid nii ei nummerdanud. Mina teen seda kajastuse lihtsuse huvides.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Komisjon ei ole nende argumentidega nõus. Ta väidab, et määratles oma seisukoha ja igal juhul ei ole kummalgi apellandil põhjendatud huvi. Samuti väidab komisjon, et Diapharm ei ole otseselt puudutatud. Lõpuks ei nõustu komisjon tühistamishagide ja tegevusetushagide vaheliste paralleelidega selles osas, mis puudutab ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses niisuguse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>halduse üldakti<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> vastu võtmata jätmist, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>ei sisalda rakendusmeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Apellandid ja komisjon esitasid oma kirjalikud seisukohad ja tutvustasid oma argumente <DATE ISO="20170119">19. jaanuaril 2017</DATE> peetud kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT>Hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT>Sissejuhatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Mõlemas kohtuasjas järeldas Üldkohus, et hagi on vastuvõetamatu seetõttu, et a) komisjon on määratlenud oma seisukoha ja b) Bionorical ega Diapharmil ei ole kummalgi põhjendatud huvi. Diapharmi osas märkis Euroopa Kohus ka seda, et hagi on vastuvõetamatu, sest hageja ei ole otseselt puudutatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Edaspidi kirjeldatud põhjustel olen seisukohal, et mõlemad Üldkohtu määrused on esimese kahe punkti osas – seisukoha määratlemine ja põhjendatud huvi – õigusnorme rikkuvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Seetõttu arvan, et Üldkohtu määrus Bionorica suhtes tuleb tühistada. Samuti teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada otsus Bionorica hagi vastuvõetavuse kohta üldiselt ning kui Euroopa Kohus nõustub, et hagi on vastuvõetav, saata asi tagasi Üldkohtusse sisulise otsuse tegemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Ehkki ka Üldkohtu määrus Diapharmi suhtes rikub õigusnorme, nagu on näidatud Diapharmi esimestes kahes apellatsiooniväites, tuleb Diapharmi hagi lõpuks siiski rahuldamata jätta, sest tal puudub – kuigi teistsugustel põhjustel – põhjendatud huvi, ilma et oleks vaja kaaluda kolmandat väidet, mis käsitleb seda, et ta ei olnud otseselt puudutatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT>Esimene apellatsiooniväide: ELTL artikli 265 rikkumine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Esimeses apellatsioonkaebuse väites märgivad apellandid, et Üldkohus eksis oma järelduses, et komisjoni kiri kujutab endast komisjoni seisukoha määratlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Ma nõustun.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nagu võib näha eespool punktist 12, on komisjoni kirja esimeses lõigus lihtsalt kirjeldatud <HT TYPE="ITALIC">status quo</HT>’t. Teise lõigu esimesest lausest nähtub, et komisjon palus EFSA‑l töö peatada kuni komisjoni arutelu tulemuste selgumiseni. Teise lõigu teises lauses on tunnistatud, et olukord on keerukas. Kolmandas lauses on komisjon lihtsalt märkinud, et tal on vaja aega ja konteksti, et otsustada, mida teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on teise lõigu mõte niisugune, et selle keeruka küsimuse uurimine kestab ja komisjon ei saa kohe tegutseda. Teisisõnu paneb see apellandid ootele. Kindlasti ei ütle komisjon, et ta keeldub tegutsemast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kohtupraktikast nähtub selgelt, et see, kui ettevõtjal palutakse olla kannatlik või oodata, samal ajal kui institutsioon küsimusega tegeleb, ei kujuta endast seisukoha määratlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19850522">22.5.1985</DATE>, <NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>13/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:220">EU:C:1985:220</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980915">15.9.1998</DATE>, <NAME.CASE>Gestevisión Telecinco <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑95/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1998:206">EU:T:1998:206</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja. <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020307">7.3.2002</DATE>, <NAME.CASE>Intervet International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑212/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:63">EU:T:2002:63</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)</P></NOTE> Komisjoni kiri kuulub selgelt sedalaadi ootele panevate vastuste hulka. Seetõttu ei ole see seisukoha määratlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Komisjoni väitel oli konteksti arvestades selge, et komisjoni seisukoht oli keelduda apellantide tegutsemispalvet täitmast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu. Komisjoni kiri on parimal juhul ebamäärane. Komisjoni tekstiloomest tulenevad ebamäärasused seisukohamääratluse olemasolu küsimuses tuleb lahendada apellandi kasuks. Apellandilt ei saa nõuda komisjoni teadete sisu äraarvamist konteksti põhjal ja sisuliselt nende tõlgendamist enda kahjuks. Mõistagi ei ole tõenäoline, et komisjoni teadete selgus oma olemuse tõttu kunagi jõuaks piibelliku ideaalini <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Iga teie <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>jah<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> olgu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>jah<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja iga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>ei<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> olgu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>ei<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/><QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Matteuse 5:37. King James 2000 versioon.</P></NOTE> Ent kindlasti peaks komisjon oma kirjavahetuses väljenduma otsesemalt ja ühemõttelisemalt, kui see, mida ta soovib teatada, on tõepoolest institutsiooni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>selge<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> seisukoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Seda arvestades olen seisukohal, et apellantide esimene väide on põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT>Teine väide: põhjendatud huvi</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Teises väites märgivad apellandid, et Üldkohus eksis, kui ta märkis, et neil puudub piisav huvi hagi esitamiseks (põhjendatud huvi). Selles suhtes ei nõustu nad Üldkohtu järeldustega, mis puudutavad a) lubatud väidete olukorra võrreldavust nende omaga, mille suhtes kehtib üleminekukord; b) konkurentsieelise puudumist; ja c) järeldust, et õiguskindlusetust ei esinenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 18–20.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Samuti väidab Bionorica, et Üldkohus tegi Bionoricat toidulisandite tootjaks nimetades faktivea. Bionorica väitel aitas see viga kaasa sellele, et Üldkohus jättis tunnustamata Bionorica põhjendatud huvi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Ehkki see on esitatud eraldi sellest osast, mis käsitleb huvi puudumist hagi esitamise suhtes, nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>faktivead<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> all.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Käsitlen kõigepealt faktilist ebatäpsust, millele Bionorica osutab (1); seejärel kaalun üldiselt kohtupraktikat, mis käsitleb põhjendatud huvi ning asjassepuutuvaid materiaalõiguse tingimusi (2); ja lõpuks rakendan seda käesolevate apellatsioonkaebuste küsimuses (3).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT>Väidetav faktiviga</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Faktilisi asjaolusid tuvastama on pädev ainult Üldkohus. Euroopa Kohus kõigest teostab kontrolli niivõrd, kui talle esitatud dokumentidest ilmneb Üldkohtu järelduste sisuline ebatäpsus või kui tõendeid on moonutatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19940601">1.6.1994</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Brazzelli Lualdi jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑136/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:211">EU:C:1994:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000615">15.6.2000</DATE>, <NAME.CASE>Dorsch Consult <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:321">EU:C:2000:321</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kohtuasjas T‑619/14 märkis Üldkohus oma määruses, et Bionorica on ettevõtja, kes toodab ja turustab Euroopa turul farmaatsiatooteid ja toidulisandeid ning on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>toiduainetootja<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑619/14, punktid 1 ja 48.</P></NOTE> Üldkohtu toimikust aga selgub, et Bionorica on ettevõtja, kes toodab ja turustab farmaatsiatooteid, mitte toidulisandeid ega üldisemalt toitu. Seda on Euroopa Kohtu menetluses esitatud kirjalikes ja suulistes seisukohtades kinnitanud ka Bionorica.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Seetõttu on selge, et Üldkohtu määrus kohtuasjas T‑619/14 sisaldab sisulist ebatäpsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kas see asetab küsimärgi alla Üldkohtu järelduse seoses põhjendatud huviga, on aga iseküsimus. Nagu komisjon õigesti märgib, oleks Bionorical ju olnud tõenäoliselt lihtsam oma huvi käesolevas asjas tõendada, kui ta oleks tegelikult toidulisandite turul tegutsenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Enne kui asun kaaluma põhjendatud huvi konkreetselt käesolevas asjas, meenutan põgusalt sellekohase kohtupraktika põhiaspekte.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT>Põhjendatud huvi</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Põhjendatud huvi on vältimatu tingimus mis tahes hagi esitamiseks Euroopa Kohtusse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Andechser Molkerei Scheitz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:356">EU:C:2015:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19890731">31.7.1989</DATE>, <NAME.CASE>S <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>206/89 R</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:333">EU:C:1989:333</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtupraktika käsitleb üldiselt tühistamishagisid. Tegevusetushagide kohta vt siiski kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19950627">27.6.1995</DATE>, <NAME.CASE>Guérin automobiles <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑186/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1995:114">EU:T:1995:114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020307">7.3.2002</DATE>, <NAME.CASE>Intervet International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑212/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:63">EU:T:2002:63</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle tingimuse üldine eesmärk on tagada, et Euroopa Kohus ei võtaks menetlusse hagisid, milles taotletakse kohtu hinnangut üldistes või hüpoteetilistes küsimustes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Van Raepenbusch, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>L’intérêt à agir dans le contentieux communautaire<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> – <HT TYPE="ITALIC">Mélanges en hommage à Georges Vandersanden: promenades au sein du droit européen</HT>, Brüssel, Bruyant, 2008, lk 381.</P></NOTE> Akti vastuvõtmine (või tühistamine) peab <HT TYPE="ITALIC">tooma mingit kasu</HT> hagi esitajale ehk olema talle <HT TYPE="ITALIC">kasulik</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070607">7.6.2007</DATE>, <NAME.CASE>Wunenburger <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:322">EU:C:2007:322</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080408">8.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>Saint-Gobain Glass Deutschland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:207">EU:C:2008:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080417">17.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>Flaherty jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:230">EU:C:2008:230</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Andechser Molkerei Scheitz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:356">EU:C:2015:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kasu<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kasulikkus<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> peab samuti olema <HT TYPE="ITALIC">isiklik</HT>. Teisisõnu ei saa hageja esitada nõuet kolmanda isiku huvides või üldistes huvides (s.o populaarkaebust).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860710">10.7.1986</DATE>, <NAME.CASE>DEFI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>282/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:316">EU:C:1986:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030625">25.6.2003</DATE>, <NAME.CASE>Pérez Escolar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑41/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:175">EU:T:2003:175</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) – jäetud apellatsioonimenetluses muutmata kohtumääruses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041001">1.10.2004</DATE>, <NAME.CASE>Pérez Escolar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/03 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:580">EU:C:2004:580</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Seevastu vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20010404">4.4.2001</DATE>, <NAME.CASE>Regione Autonoma Friuli-Venezia Giulia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑288/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2001:115">EU:T:2001:115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seega eeldab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>huvi<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> seda, et kui hagi on edukas, tekib hagejale sellest mingi kasu. Kui kohtulahend oleks hagejale tarbetu või kahjulik, puudub tal põhjendatud huvi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19971218">18.12.1997</DATE>, <NAME.CASE>ATM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑178/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1997:210">EU:T:1997:210</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus otsustati, et otsuse kinnitamine või tühistamine hageja huve ei mõjuta, mistõttu tal puudub põhjendatud huvi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kas põhjendatud huvi tõendamise seisukohast saab see isiklik kasu olla <HT TYPE="ITALIC">faktiline</HT> või peab see olema <HT TYPE="ITALIC">õiguslik</HT> (s.o kujutama endast soodsaid tagajärgi hageja õigustele ja kohustustele)? Minu arvates võib tegu olla ühe või teisega või ka mõlemaga. Igal juhul on selge, et piisab ühestki. Näiteks võib põhjendatud huvi tekitada tühistamisest tulenev hageja konkurentsipositsiooni parenemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kui vaadata senist kohtupraktikat, oleks sellegipoolest kasulik, kui Euroopa Kohus seda sõnaselgelt kinnitaks. Põhjus on mitmes kohtuotsuses, milles näib esmapilgul olevat nõue, et põhjendatud huvi tõendamiseks on vaja tagajärgi hageja õiguslikule olukorrale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860624">24.6.1986</DATE>, <NAME.CASE>AKZO Chemie ja AKZO Chemie UK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>53/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:256">EU:C:1986:256</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>vaja kindlaks teha, kas […] vaidlusalune akt kujutab endast meedet, mille õiguslikud tagajärjed mõjutavad hageja huve, selgelt muutes tema õiguslikku olukorda<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Vt samuti nt kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140903">3.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑112/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:752">EU:T:2014:752</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20010919">19.9.2001</DATE>, <NAME.CASE>Procter &amp; Gamble <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet (nelinurkne kujundiga tablett)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑129/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2001:231">EU:T:2001:231</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020307">7.3.2002</DATE>, <NAME.CASE>Intervet International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑212/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:63">EU:T:2002:63</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080403">3.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>Kongra-Gel jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑253/04</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:88">EU:T:2008:88</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mõnes kohtumääruses näib isegi olevat osutatud kasule ja õiguslikele tagajärgedele kui eri viisidele ühe ja sama nõude väljendamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt nt kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131015">15.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Andechser Molkerei Scheitz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑13/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:567">EU:T:2013:567</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis jäeti apellatsioonimenetluses muutmata, ja kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Andechser Molkerei Scheitz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:356">EU:C:2015:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nende kohtuotsuste lähemal uurimisel aga ilmneb üldiselt, et Euroopa Kohus on lihtsalt väljendanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>vaidlustatava akti<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>põhjendatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> tingimusi ühes ja samas lauses või punktis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Need kohtuotsused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>näivad hägustavat [põhjendatud huvi nõuet] vaidlustatava akti nõudega<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, vt Lenaerts, K., Maselis, I. ja Gutman, K., <HT TYPE="ITALIC">EU Procedural Law</HT>, Oxford University Press, Oxford, 2014, lk 356, joonealune märkus 528.</P></NOTE> Mõistagi peab akt selleks, et olla tühistamis‑ või tegevusetushagi ese, tekitama siduvaid õiguslikke tagajärgi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Tegevusetushagide korral peab <HT TYPE="ITALIC">lõppeesmärgina</HT> taotletav akt olema vaidlustatav selles mõttes, et see tekitab õiguslikke tagajärgi. Konkreetne hagi ese aga võib olla vahepealse sammuna <HT TYPE="ITALIC">ettevalmistava</HT> akti vastu võtmata jätmine. Vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130926">26.9.2013</DATE>, <NAME.CASE>Pioneer Hi-Bred International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑164/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:503">EU:T:2013:503</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega peab kohtuasja tulemus saama viia õiguslike tagajärgedeni selles mõttes, et see akt liidu õiguskorrast kõrvaldatakse või sinna lisatakse. Ent see ei ole sama mis põhjendatud huvi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Samamoodi on kohtupraktikat, kus on kõrvutatud põhjendatud huvi ja otsest puutumust. Vt nt kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140903">3.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑112/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:752">EU:T:2014:752</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Siiski on need jätkuvalt kaks eraldi tingimust.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab ka kohtupraktika, kus on loetud hagid vastuvõetavaks, kui on selge, et hagejale soodsast kohtuotsusest ei muutu tema õiguslik olukord. Ilmne näide on see, et konkurentide tühistushagid komisjoni otsuste peale, millega lubatakse ettevõtjate koondumist, on vastuvõetavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060704">4.7.2006</DATE>, <NAME.CASE>easyJet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑177/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:187">EU:T:2006:187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kohtupraktika kinnitab ka seda, et huvi peab olema kindel ja reaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Euroopa Kohtu presidendi määrus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090305">5.3.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Provincia di Imperia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑183/08 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:136">EU:C:2009:136</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seetõttu ei piisa hüpoteetilisest huvist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19870121">21.1.1987</DATE>, <NAME.CASE>Stroghili <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kontrollikoda</NAME.CASE> (<NO.CASE>204/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:21">EU:C:1987:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Huvi peab olemas olema hagi esitamise hetkel ning säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070607">7.6.2007</DATE>, <NAME.CASE>Wunenburger <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:322">EU:C:2007:322</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150917">17.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Mory jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑33/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:609">EU:C:2015:609</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui hageja väidetav huvi puudutab tulevikus tekkivat õiguslikku olukorda, peab ta tõendama, et sellise olukorra saabumine talle kindlasti kahju tekitab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19920917">17.9.1992</DATE>, <NAME.CASE>NBV ja NVB <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑138/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1992:95">EU:T:1992:95</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selguse huvides märgin, et need pretsedendid ei tähenda, et huvi tõendamiseks peavad kõik asjassepuutuvad tulevased sündmused olema kindlad. Muu hulgas on võimalik, et hagejale edukaks osutuv hagi on talle kasulik peamiselt <HT TYPE="ITALIC">võimaluse</HT> või <HT TYPE="ITALIC">väljavaate</HT> loomise kaudu. Võimaluse olemasolu on kindel, tulemus aga mitte. Ruleti keerlemisel on olemas väike võimalus saada suur võit, kuid see ei ole tagatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Ilmseid näiteid leidub riigihangete valdkonnas. Kaebuse esitajal, kes vaidlustab selle, et leping sõlmitakse tema konkurendiga, ei ole tagatist, et kui ta on edukas, sõlmitakse leping temaga. Ent sageli on see võimalus tema jaoks olemas ja seega ka huvi lepingu sõlmimise otsuse tühistamise suhtes. Nendel juhtudel, kui tal ühel või teisel põhjusel mingitki võimalust ei ole, võib tõepoolest puududa ka huvi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110609">9.6.2011</DATE>, <NAME.CASE>Evropaïki Dynamiki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:370">EU:C:2011:370</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Näiteid sedalaadi huvist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>kasuliku võimaluse<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>ukse lahtijätmise<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> suhtes pakuvad ka Euroopa Kohtu otsused Flaherty<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080417">17.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>Flaherty jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:230">EU:C:2008:230</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Gordon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Gordon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑198/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:761">EU:C:2008:761</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kohtuasjas Flaherty olid apellandid taotlenud võimalust suurendada oma kalalaevastikku. Komisjon oli seisukohal, et ühel apellantide rühmal puudus põhjendatud huvi, sest nad ei olnud veel alustanud laevade ehitamist, erinevalt teisest rühmast, kes oli seda teinud. Euroopa Kohus asus seisukohale, et huvi on olemas mõlemal rühmal, isegi kui teise rühma huvi on märkimisväärsem.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080417">17.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>Flaherty jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:230">EU:C:2008:230</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtuasjas Gordon vaidlustas apellant teda käsitleva karjääriarengu aruande. Ehkki ta oli jäänud püsiva töövõimetuse tõttu pensionile, oli tema uuesti töölevõtmine siiski võimalik ja seetõttu oli tal huvi selle aruande vaidlustamise suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Gordon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑198/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:761">EU:C:2008:761</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on põhjendatud huvi olemas, kui vaidlustatud akti vastuvõtmine toob hagejale õiguslikku või faktilist <HT TYPE="ITALIC">kasu</HT>, mis on tema suhtes <HT TYPE="ITALIC">isiklik</HT>. Üldiselt peab see kasu olema <HT TYPE="ITALIC">kindel ja reaalne</HT> või vähemalt peab olema niisuguse kasu saamise <HT TYPE="ITALIC">võimalus</HT> või <HT TYPE="ITALIC">väljavaade</HT>. Seevastu ei oleks Euroopa Kohtu senise praktikaga kooskõlas põhjendatud huvi välistamine põhjusel, et kasu on kõigest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>faktiline<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> või et on olemas pelgalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>kasu saamise võimalus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> erinevalt täielikust kindlusest, olenemata sellest, milliseks kujunevad tulevased sündmused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT>Rakendamine käesolevas kohtuasjas</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Rakendades eespool kirjeldatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>põhjendatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> nii, nagu kohtupraktikas on ette nähtud, selgitan järgnevalt, miks olen seisukohal, et tegelikult on Bionorical põhjendatud huvi olemas. Selles suhtes on Üldkohus kohtuasjas T‑619/14 antud kohtumääruses õigusnormi rikkunud. Diapharmil aga, kes on tootmisahela varasema etapi ettevõtja, see huvi puudub ning Üldkohtu määrus kohtuasjas T‑620/14 tuleb jätta muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Mitu selle küsimuse aspekti väärib üksikasjalikku käsitelu. Üldkohtu põhjenduskäigus on eeskätt oluline üldine võrdlus määruse artiklis 28 ette nähtud üleminekukorra ja (taimse toidu alaste väidete nimekirja vastuvõtmisel tekkiva) alalise korra vahel. Sellepärast alustan analüüsi küsimusest, milline <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>eelis<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>kasu<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> võib üldiselt tekkida sellest, kui üleminekukord asendub taimse toidu alaste väidete nimekirja vastuvõtmisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>alalise<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> korraga (i). Seejärel kaalun küsimust õiguskindluse kui põhjendatud huvi aluse kohta (ii). Lõpuks kaalun Bionorica (iii) ja Diapharmi (iv) konkreetset olukorda.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT>Alalisest korrast tulenevad eelised võrreldes üleminekukorraga</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Üldkohus märkis vaidlustatud kohtumääruste punktis 39, et apellandid ei saaks taimse toidu alaste väidete nimekirja vastuvõtmisest mingit kasu. Sisuliselt põhjendas Üldkohus seda nii, et kuni nimekirja vastuvõtmiseni kehtib üleminekukord. Ühe või teise väite olukord üleminekukorra ajal on praktikas sama hea nagu siis, kui see väide oleks lubatud. Kui väidet ei lubataks, oleks olukord üleminekukorra ajal ju soodsam.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Õiguslikus mõttes ei ole üleminekukord ja luba samaväärsed. Nagu apellandid on osutanud, on olukord üleminekukorra ajal objektiivselt vähem soodne kui luba, kõige selgemalt seetõttu, et üleminekukorra ajal kehtivad väidete jätkuva kasutamise suhtes siseriiklikus õiguses ette nähtud tingimused,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt määruse artikli 28 lõiked 5 ja 6.</P></NOTE> seega 28 potentsiaalselt erinevat režiimi. Liidu eeskirjadega konkreetselt lubatud väidete puhul olukord niisugune ei ole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt määruse artikli 17 lõige 5.</P></NOTE> Selles mõttes tekiks loa saamisest põhimõtteliselt selge kasu võrreldes üleminekukorraga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Tulen tagasi küsimuse juurde, kas see kasu oleks iga apellandi suhtes isiklik, käesoleva ettepaneku punktides 87–90 ja 97.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Üldkohtu sõnul võib väita, et üleminekukord võib olla parem kui väite lubamisest <HT TYPE="ITALIC">keeldumine</HT>. Siiski ei arva ma, et keeldumise võimalusest iseenesest piisab, et jätta apellandid põhjendatud huvita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Esiteks viitan selles küsimuses eespool viidatud riigihanke näitele. Niisugustel juhtudel ei taotle kaebajad kasu garantiid, vaid kõigest võimalust. Selline võimalik kasu on kindlasti olemas ka käesolevas asjas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 55.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Teiseks – mis vahest veelgi olulisem – on käesolev juhtum veidi teistsugune. Riigihanke puhul saab võimalik tulemus pealtnäha olla kas soodne (otsus tühistatakse, kaebaja saab lepingu) või neutraalne (otsus tühistatakse, kuid kaebaja ei saa ka seekord lepingut). Käesolevas asjas saab võimalik tulemus pealtnäha olla kas soodne (nimekiri võetakse vastu, väide lubatakse) või ebasoodne (nimekiri võetakse vastu, väidet ei lubata). Ent mõlemal juhul on selgelt olemas kasu saamise võimalus, mis kujutab endast huvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kolmandaks pean ma seisukohta, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>keeldumine on ebasoodne<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>, liiga lihtsustatuks. Ka väite lubamisest keeldumine saab selgelt kasu tuua. Näiteks, nagu märkis Bionorica, võib see tähendada ettevõtja jaoks õiguskindluse suurenemist: võib-olla küll ei lubatud teatavat tervisealast väidet, kuid ühtaegu tähendab see, et ettevõtja saab oma äristrateegiat tulevikku silmas pidades kohandada. Või kui küünilisemalt väljenduda: keeldumine võib muuta keerukamaks neid väiteid kasutada soovivate konkurentide olukorra. Kõikidel nendel juhtudel on olemas faktiline kasu, mis on ettevõtja suhtes isiklik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sügavamas plaanis näen Üldkohtu lähenemisviisis, kui see loogiliselt lõpuni arendada, tõsiseid probleeme. Selle lähenemisviisi rakendamisel piisab hageja huvi eitamiseks <HT TYPE="ITALIC">võimalusest</HT>, et väide lükatakse tagasi ja nii satub hageja potentsiaalselt halvemasse olukorda kui see, milles ta on üleminekukorra ajal. Mulle näib, et kui sellise lähenemisviisiga nõustuda, saaks hagejal olla põhjendatud huvi tegevusetushagi esitamise suhtes üksnes juhul, kui <HT TYPE="ITALIC">selle hagi halvim võimalik tulemus oleks parem kui eelnenud olukord</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Pean seda eeldust mitmel tasandil küsitavaks. Kaks praktilist tagajärge on iseäranis murettekitavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Esiteks ei saaks mitte ainult Bionorica, vaid üldse mitte ükski ettevõtja praktikas kunagi tõendada, et pärast lõpliku nimekirja vastuvõtmist oleks ta alati paremas olukorras. Seega, kui see põhjenduskäik loogiliselt lõpuni arendada, ei saaks ükski ettevõtja kunagi tegevusetushagi esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Teiseks võimaldaks niisugune lähenemisviis komisjonil paljudel juhtudel lõppaktide vastuvõtmist määramata ajaks blokeerida, kui on olemas teatav kaalutlusõigus tulemuse suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Üldkohus märgib oma määrustes, et selle kaalutlusõiguse kasutamine on tähendanud, et võimalus, et väide lubatakse, on praktikas väga väike. Ma ei arva, et põhjendatud huvi kindlakstegemisel võiks olla asjakohane 10%, 50% või 90% suurune edu tõenäosus. Oleks lihtsalt vale seada põhjendatud huvi mõiste sõltuvusse üldisest statistikast seoses täitevvõimu varasemate valikutega eri juhtumite suhtes.</P></NOTE> Nagu apellandid Üldkohtusse esitatud hagis märkisid, satuks hageja seetõttu tegevusetuse korral halvemasse olukorda, sest ta ei saaks üldse mingis vormis hagi esitada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt selles mõttes kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130926">26.9.2013</DATE>, <NAME.CASE>Pioneer Hi-Bred International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑164/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:503">EU:T:2013:503</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Põhjendatud huvi küsimus ei leidnud üksikasjalikku käsitlust. Siiski on see kohtuotsus väärt käesolevas asjas mainimist, niivõrd kui Üldkohus luges vastuvõetavaks hagi, milles vaidlustati see, et komisjon jättis nõukogule saatmata ettepaneku ühe geneetiliselt muundatud organismi lubamiseks, ehkki täielikult tunnistati, et nõukogu oleks võinud selle ettepaneku tagasi lükata või vastu võtta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Pean ka seda liiga kitsaks põhjendatud huvi mõiste tõlgenduseks: põhjendatud huvi on eelkõige vahend alusetute või kunstlike või üldistes huvides esitatavate hagide väljapraakimiseks. Kõige madalamal tasandil tähendab põhjendatud huvi seda, et midagi on kaalul. See tähendab, et panus on mängus ja kohtuasja tulemusest on midagi võita või kaotada. On selge, miks peab hagi Euroopa Kohtu praktika kohaselt saama hagejale kasulik olla. Kui tulemus saab olla ainult kahjulik, ei ole huvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kasulikkuse nõuet aga ei tohiks pea peale pöörata tingimusega, mis eeldab kasu iga mõeldava tulemuse põhjal. Niisuguse lähenemisviisiga saab ELTL artikli 265 alusel esitatava tegevusetushagi ainult toimetuks muuta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Lõpuks on tegevusetuse kohta kohtupraktikat vähe ja ettevalmistavate aktide vastu võtmata jätmise kohta veel palju vähem.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19950627">27.6.1995</DATE>, <NAME.CASE>Guérin automobiles <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑186/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1995:114">EU:T:1995:114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020307">7.3.2002</DATE>, <NAME.CASE>Intervet International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑212/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:63">EU:T:2002:63</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130926">26.9.2013</DATE>, <NAME.CASE>Pioneer Hi-Bred International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑164/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:503">EU:T:2013:503</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Minu teada ei ole Euroopa Kohus teinud ühtegi otsust, mis üksikasjalikult käsitleks põhjendatud huvi mõistet niisuguste hagide kontekstis. Saab õigustatult küsida, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>põhjendatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> on seotud lõpliku halduse üldaktiga (käesoleval juhul taimse toidu alaste väidete nimekirjaga) või ettevalmistavate etappidega (käesoleval juhul EFSA‑le palve esitamisega, et ta väiteid hindaks).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Üldkohtu otsused Intervet ja Pioneer Hi-Bred (viidatud 45. joonealuses märkuses) käsitlevad praktilises mõttes põhjendatud huvi olemasolu, lähtudes huvist seadusandliku menetluse lõpptulemuse suhtes. Seda küsimust aga nendes kohtuotsustes konkreetselt ei käsitletud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Käesolevas jaos kasutatud põhjenduskäigus vaadeldakse huvi <HT TYPE="ITALIC">lõpliku</HT> meetme vastuvõtmise suhtes. Mööndavasti võib lõplik nimekiri käesolevas asjas olla kasulik (lubamine) või mitte (lubamisest keeldumine).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Nagu eespool punktis 66 mainitud, on see lühendatud käsitlus. Pean mustvalget arusaama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>luba hea, keeldumine halb<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> liigseks (eksiteele viia võivaks) lihtsustuseks. Nagu apellandid märgivad, võib väita, et keeldumine võib olla õiguskindluse seisukohast kasulik. Teisest küljest ei tähenda lubamine tingimata <HT TYPE="ITALIC">carte blanche</HT>’i. Sellega võib näiteks kaasneda tingimusi, mida ettevõtjad peavad koormavamaks kui neid, mis tulenesid üleminekukorrast.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Tegevusetushagide korral, mille eesmärk on ettevalmistavate aktide vastuvõtmine, kui lõplik akt võib olla soodne või ebasoodne, on siiski selgelt vaja ettevalmistavat akti, et <HT TYPE="ITALIC">oleks üldse võimalus</HT> kasutoova lõpliku akti vastuvõtmiseks. Selles mõttes seisneb vahetu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>põhjendatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> niisugustes kohtuasjades selles, et reguleerimismenetlus edasi liiguks. Teine ja minu hinnangul ka õiguspärane võimalus oleks kaaluda põhjendatud huvi küsimust seoses hagidega, mis esitatakse ettevalmistava akti vastu võtmata jätmise peale. See sobiks hästi ka Euroopa Kohtu põhjendustega senistes vähestes tegevusetust käsitlenud kohtuasjades nagu Pioneer Hi-Bred, kus otsustamismenetluse tulemus ei olnud kindel, kuid Üldkohus järeldas siiski, et oli olemas põhjendatud huvi esitada hagi ettevalmistava akti vastu võtmata jätmise peale ja seega asjade edasiliikumise suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt käesoleva ettepaneku 44. joonealune märkus. Nimetatud asjas ei seatud huvi olemasolu isegi küsimärgi alla.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT>Õiguskindlus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Apellandid on Üldkohtule ja Euroopa Kohtule korduvalt märkinud, et taimse toidu alaste väidete nimekirja vastuvõtmisest suureneks õiguskindlus. Selles suhtes viitasid nad näiteks arvukatele erinevatele siseriiklikele lähenemisviisidele ja lihtmenetlustele siseriiklikes kohtutes, mille tulemused ei ole ettearvatavad ja mille eesmärk on peamiselt torpedeerida väidete kasutamist ettevõtjate poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa <HT TYPE="ITALIC">üldine</HT> tuginemine õiguskindluse kasulikule mõjule iseenesest anda õiguspärast alust põhjendatud huviks. Nagu eespool punktis 47 selgitatud, peab põhjendatud huvi olema isiklik. See põhimõtteliselt välistab põhjendatud huvi põhinemise üldisel murel õigusriigi pärast, hüpoteetilistel vaidlustel, akadeemilisel innul või pelgal uudishimul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Ent niisugune üldine muretundmine erineb selgelt olukorrast, kus üleminekukorra pikaajaline tähtajatu kehtimine tekitab õiguskindlusetust, mis avaldab mõju isiku <HT TYPE="ITALIC">enda</HT> konkurentsipositsioonile ja tema <HT TYPE="ITALIC">enda</HT> äri‑ ja investeerimisstrateegiatele. Niisuguseid juhtumeid ei saa lihtsalt tähelepanuta jätta kui populaarkaebusi. Nendes võib esineda <HT TYPE="ITALIC">isiklikku</HT> huvi. Järgmistes jagudes käsitlengi kummagi apellandi suhtes ükshaaval seda, kas niisugused huvid kujutavad endast põhjendatud huvi käesolevate apellatsioonkaebuste esitamiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">iii)</HT></NO.P><TXT>Kohtuasi C‑596/15 P: Bionorica</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Bionorica toodab ja turustab liidus farmaatsiatooteid. Nagu eespool punktis 43 selgitatud, ei tegutse Bionorica erinevalt vaidlustatud kohtumääruses märgitust praegu liidus toidulisandite turul. Sellises olukorras oleks Bionorica huvi seotud tema võimaliku sisenemisega taimsete toidulisandite turule, kus kasutatakse nende kohta tervisealaseid väiteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Ent Bionorica tegutseb ka eespool nimetatuga lähedasel, tema väitel toidulisanditega konkureerivate taimsete farmaatsiatoodete turul. Muu hulgas loetles Bionorica Üldkohtusse esitatud hagiavalduses mitmeid enda turustatavaid farmaatsiatooteid, milles sisalduvad aktiivained a) on kasutusel ka toidulisandites ja b) on needsamad, mille suhtes on määruse alusel taotletud terviseväidete lubamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Sisuliselt märgib Bionorica, et olenemata sellest, milline on õigusloomeprotsessi tulemus – kas väited lubatakse või lükatakse tagasi –, saab Bionorica sellest ikkagi kasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Bionorica märgib, et väidete lubamise korral saab ta siseneda vastavaid aineid sisaldavate ja asjassepuutuvate lubatud väidetega tähistatud toidulisandite turule. Seejuures turustaks ta tooteid, mis otseselt konkureerivad sedalaadi farmaatsiatoodetega, mida ta praegu müüb, kuid ilma et sellest tekiks mitmeid seotud kulusid, mis tulenevad näiteks kliinilistest uuringutest ja farmakoloogilisest järelevalvest. Kui aga väiteid ei lubata, oleks tal vähemalt sellekohane õiguskindlus. Ta saaks oma tegevust sellele vastavalt kohandada. Samuti osutavad Bionorica väited väga selgele tagajärjele, mis seisneb selles, et kui väiteid ei lubata, oleks talle kasulik ka see, kui tema praegused toidulisandeid müüvad konkurendid ei saaks enam oma toodete reklaamis neid väiteid kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Oma järelduses, et Bionorical puudub põhjendatud huvi, keskendub Üldkohus üldisele eeldusele, et põhimõtteliselt on üleminekukord vähemalt sama lubav kui kehtestatav lubatud väidete nimekiri. Selle tulemusel ei saa Bionorica ega ka keegi teine kasu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Üldkohtu põhjenduskäik on selles küsimuses tõesti peamiselt abstraheeritud kummagi apellandi konkreetsest olukorrast.</P></NOTE> taimse toidu alaste väidete vastuvõtmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et Üldkohtu põhjenduskäigu see aspekt on ekslik. Konkurentsile avalduva mõju kohta märgib Üldkohus, et võimalikku ebasoodsamasse olukorda satuksid need ettevõtjad, kelle taotlus väidete lubamiseks on tagasi lükatud, mistõttu neid väiteid ei saa kasutada. Seevastu ei satu ebasoodsamasse olukorda ettevõtjad, kelle taotluste menetlemine on peatatud ja kes saavad üleminekukorra ajal jätkuvalt väiteid kasutada. See põhjenduskäik aga rajaneb jällegi ekslikul üleminekukorra ja lõpliku korra soodsate ja ebasoodsate külgede võrdlusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Eespool kirjeldatud põhjustel olen seisukohal, et põhjendatud huvi tuleb käsitada nii, et see hõlmab olukordi, kus hageja saab asjaomase akti tühistamisest või vastuvõtmisest <HT TYPE="ITALIC">isiklikult</HT> <HT TYPE="ITALIC">faktilist või õiguslikku kasu</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Minu arvates on Bionorica vastupidi Üldkohtu järeldusele esitanud piisavalt andmeid niisuguse isikliku kasu ja põhjendatud huvi tõendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Esiteks märkis Bionorica, et farmaatsiatooted konkureerivad toidulisanditega, millest mõned sisaldavad neidsamu aineid mis tema enda tooted, ning nende ainete kohta esitatavate väidete hindamine on peatatud. Selle konkurentsisuhte kohta ei ole vastuväiteid esitatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>See erineb olukorrast kohtuasjas Andechser (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Andechser Molkerei Scheitz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:356">EU:C:2015:356</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)). Nimetatud kohtuasjas väitis hageja, et ta on sattunud konkurentsis ebasoodsamasse olukorda, sest tema tooted (mahejogurtid) konkureerivad teiste jogurtitega, mis ei ole toodetud mahedalt. Vaidlusalune määrus võimaldas kasutada steviooli nimelist suhkruasendajat <HT TYPE="ITALIC">lisandina</HT> niisugustes teistes jogurtites, kuid ei võimaldanud sõnaselgelt kasutada steviooli mahejogurtite <HT TYPE="ITALIC">koostisosana</HT>. Euroopa Kohus otsustas nimetatud kohtuasjas, et apellant ei ole oma põhjendatud huvi tõendanud, sest mahejogurtite konkureerimine teiste jogurtitega, mis ei ole toodetud mahedalt, oli pelgalt väide ega olnud tõendatud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Teiseks märkis Bionorica, et arvestades, et ta on neid aineid sisaldavate farmaatsiatoodete turul, on ta valmis sisenema toidulisandite turule, kui asjakohased väited lubatase. Selle võimaliku turule sisenemise kohta ei ole vastuväiteid esitatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Nagu eespool punktides 42–46 on seoses esimese väitega kirjeldatud, märkis Üldkohus koguni (ekslikult), et see on juba toimunud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kolmandaks on Bionorica tõendanud, et üleminekukord pakub vähem kindlust kui alaline kord, ning väitnud, et see suhteline ebakindlus pärsib teda turule sisenemisel. Teisisõnu avaldab õiguskindluse puudus mõju tema <HT TYPE="ITALIC">enda</HT> konkurentsi‑ ja investeerimisotsustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes olen seisukohal, et need tegurid – ja iseäranis Bionorica tegutsemine lähedastel turgudel, kus kaubeldakse samasuguseid aineid sisaldavate toodetega – tõendavad, et Bionorica võib saada <HT TYPE="ITALIC">isiklikku kasu</HT> ja seega on tal selles kohtuasjas põhjendatud huvi. Seda järeldust ei sea kahtluse alla Üldkohtu tuvastatud faktiline asjaolu, et Bionorica ei tõendanud rahalise kahju tekkimist. Ehkki sellise kahju tõendamine aitaks huvi tuvastada, on selge, et kohustust seda tõendada ei ole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Tuleb rõhutada, et käesolev kohtuasi käsitleb menetlusõiguslikku küsimust seoses põhjendatud huviga, mitte materiaalõiguslikku küsimust kahju kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seetõttu rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et Bionorical puudub põhjendatud huvi. Bionorica apellatsioonkaebuse teine väide on põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">iv)</HT></NO.P><TXT>Kohtuasi C‑597/15 P: Diapharm</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Diapharmi tegevus hõlmab äriühingute nõustamist tervisealaste väidete teemal, sealhulgas seoses toiduainete ja iseäranis toidulisanditega. Ta ise toiduaineturul ega sellega lähedastel turgudel ei tegutse. Ta tegutseb tootmisahela varasemas etapis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Diapharm väidab sisuliselt, et taimse toidu alaste väidete nimekirja vastu võtmata jätmine komisjoni poolt on talle kahjulik, sest seetõttu on vähenenud nõudlus tema teenuste järele, millest on saamata jäänud märkimisväärselt palju tulu. Selles suhtes muudab väiksem õiguskindlus tervisealaste väidete osas taimsete ravimite turu tema väitel vähem atraktiivseks. Põhjus on selles, et nimetatud turule sisenemine on kulukas ning äriühingud saavad siseneda toidulisandite turule ja kasutada üleminekukorda ära väidete avaldamiseks väiksemate kuludega ning vältida niiviisi ravimite turustamisega seotud kulutusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Samuti väitis Diapharm Üldkohtus, et ta oli tihedalt kaasatud tootmisharu liidu juhitud tegevusse, mis tipnes sellega, et Saksamaa ametiasutustele esitati loa saamiseks tervisealaste väidete nimekiri, mis edastati hiljem komisjonile loa saamiseks määruse alusel. Selles suhtes lisas Diapharm Üldkohtusse esitatud hagiavaldusele nimekirja ainetest, mille suhtes ta tegi enda väitel tootmisharu liidule ettepaneku tervisealaste väidete kohta, mis seejärel edastati Saksamaa ametiasutuste kaudu komisjonile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Otsustades, et Diapharmil puudub põhjendatud huvi, kasutas Üldkohus peaaegu samasuguseid põhjendusi nagu Bionorica kohta. Samadel põhjustel nagu eespool jaotises i näidatud, pean neid põhjendusi ekslikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Nõustun siiski Üldkohtu lõppjäreldusega, et Diapharm ei ole käesolevas kohtuasjas piisavalt tõendanud oma põhjendatud huvi, kuid seda teisel põhjusel. Diapharmi huvi on lihtsalt liiga kauge ega vasta seetõttu tingimustele, mille kohaselt peab hagejal kaalul olema kindel ja isiklik kasu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Põhjendatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> eeldab <HT TYPE="ITALIC">isiklikku</HT> kasu. On tõsi, et Diapharm oli tihedalt kaasatud tegevusse, mille tulemusel esitati komisjonile ettepanek väidete kohta. See on minu arvates oluline asjaolu, kuid ei tõenda <HT TYPE="ITALIC">isiklikku</HT> huvi, mis väljenduks <HT TYPE="ITALIC">kasus</HT>, mida Diapharm ise saaks taimse toidu alaste väidete nimekirja vastuvõtmisest. Olenemata sellest, mil määral oli Diapharm kaasatud, osales ta väidete nimekirja esitamises Saksamaa ametiasutustele kõigest kaudselt. Ta ei kasuta asjassepuutuvaid väiteid ise ega konkureeri neid kasutavate ettevõtjatega. Diapharmi argumendid suurema õiguskindluse kohta, mis tooks põhimõtteliselt kasu peamiselt asjakohastel või konkureerivatel turgudel tegutsevatele ettevõtjatele, on samuti liiga nõrk ja kaudne, et ses suhtes midagi muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Sellele järeldusele jõudes võtan arvesse Üldkohtu märkust, et Diapharm ei ole esitanud piisavalt tõendeid komisjoni tegevusetusest tuleneva rahalise kahju kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑620/14, punkt 53.</P></NOTE> See tuvastatud faktiline asjaolu, mida Euroopa Kohus ei saa uuesti arutlusse võtta, on minu arvates oluline, sest saamata jäänud tulus väljenduv rahaline kahju oli Diapharmi argumentides nii kesksel kohal. Toonitan, et Diapharm ei olnud kohustatud rahalist kahju tõendama, et tõendada akti vastuvõtmisest talle tekkivat tegelikku kasu ja seega põhjendatud huvi. Käesolevas asjas oleks sellest põhjendatud huvi künnise ületamisel siiski abi olnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Siinkohal võiks järelduse asemel mainida ühte üsna praktilist asjaolu. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on hageja tõendada, et tal on põhjendatud huvi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Andechser Molkerei Scheitz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑682/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:356">EU:C:2015:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Arvan, et sellega seoses tasub meenutada vajadust olla praktiline ja proportsionaalne seda kinnitavate tõendite hulga suhtes, mille omal algatusel esitamist hagejalt eeldatakse. Nii ei ole see, kui eeldada hagiavalduse esitamise etapis ammendavat tõendust ärilise mõju kohta näiteks mahukate majandus‑ või finantsaruannete kujul, minu arvates hageja perspektiivist realistlik (eeskätt seoses kuludega ja ka lubatud lehekülgede arvu piirangutega) ega Euroopa Kohtu menetluse tõhususe huvides. Vajaduse korral võiks siiski esitada lisatõendeid repliigi etapis või kui see on Üldkohtu põhjenduskäigus tõesti kesksel kohal, võiks Üldkohus anda juhiseid nende esitamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Seda arvestades olen Üldkohtu põhjendustes leiduvatest puudustest hoolimata seisukohal, et ta ei rikkunud õigusnormi, kui ta järeldas, et Diapharmil puudub põhjendatud huvi. Seetõttu tuleb lugeda Diapharmi teine väide ainetuks ja jätta Üldkohtu otsus põhjendatud huvi puudumise osas muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Selle tagajärjel ei ole vaja analüüsida Üldkohtu järeldust, et Diapharmi hagi on vastuvõetamatu ka seetõttu, et ta ei ole otseselt puudutatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT>Muud vastuvõetavuse tingimused</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Kuna mõlemad vastuvõetamatuse alused, millele Üldkohus Bionoricat käsitlevas kohtumääruses tugines, rikuvad õigusnormi, võib Euroopa Kohus otsustada selle kohtumääruse tühistada ja saata asja tagasi Üldkohtusse lõpliku otsuse tegemiseks. Siis peaks Bionorica Üldkohtus tõendama, et teised vastuvõetavuse tingimused on täidetud, ning alles siis, kui tal see õnnestub, esitama oma sisulised argumendid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140227">27.2.2014</DATE>, <NAME.CASE>Stichting Woonpunkt jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑132/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:100">EU:C:2014:100</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus pärast Üldkohtu otsuse tühistamist ka ise teha asja suhtes kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei saa Euroopa Kohus selles menetlusstaadiumis teha kohtuotsust Üldkohtule esitatud hagi sisu suhtes. Komisjon ei ole sisulisi argumente esitanud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Siiski on Euroopa Kohtul minu arvates kõik vajalikud tõendid, et teha otsus lükata tagasi komisjoni poolt esimeses astmes esitatud esialgne väide vastuvõetamatuse kohta. Menetluse tõhususe ja menetlusökonoomia huvides ning tagamaks, et Bionorica saab aegsasti vastuse küsimuses, kas tema sisulised väited ära kuulatakse, teen Euroopa Kohtule ettepaneku minna seda teed.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT>Tegevusetushagide vastuvõetavuse tingimused</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Bionorica apellatsioonkaebuse lõppeesmärk on lubatud väidete nimekirja sisaldava määruse vastuvõtmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Senise kohtupraktika kohaselt saab hageja esitada tegevusetushagi niisuguse akti vastuvõtmiseks, mis oleks adresseeritud talle või puudutaks teda otseselt ja isiklikult.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19961126">26.11.1996</DATE>, <NAME.CASE>T. Port</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑68/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:452">EU:C:1996:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041001">1.10.2004</DATE>, <NAME.CASE>Pérez Escolar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/03 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:580">EU:C:2004:580</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Bionorica ei väida, et taimse toidu alaste väidete loetelu adresseeritakse temale. Sellepärast peab ta tõendama, et niisugune määrus puudutab teda otseselt ja isiklikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Viimati nimetatud alternatiivset vastuvõetavuse alust ei ole ELTL artikli 265 tekstis sõnaselgelt ette nähtud. See tuleneb hoopis kohtupraktikal põhinevast paralleelist ELTL artikliga 263, mis võimaldab ka teistel hagejatel peale liikmesriikide ja liidu institutsioonide neid otseselt ja isiklikult puudutavaid akte vaidlustada. Seda tingimuste paralleeli mõlema aluslepingusätte suhtes kinnitades järeldas Euroopa Kohus kohtuasjas T. Port, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>isikute võimalus oma õigusi maksma panna ei tohi oleneda sellest, kas asjaomane institutsioon on tegutsenud või tegutsemata jätnud<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19961126">26.11.1996</DATE>, <NAME.CASE>T. Port</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑68/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:452">EU:C:1996:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas esitati küsimus, kas seda paralleeli mõjutab Lissaboni lepinguga ELTL artikli 263 sõnastusse tehtud muudatus. Tõepoolest on alates Lissaboni lepingust ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud, et hageja võib esitada hagi ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>halduse üldakti vastu, mis puudutab teda otseselt ega sisalda rakendusmeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Kas see muudatus koostoimes eespool mainitud kohtuotsusest T. Port lähtuva kohtupraktika suunaga tähendab ka seda, et hageja võib nüüd esitada hagi ka selle peale, et on jäetud vastu võtmata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>halduse üldakt […], mis puudutab teda otseselt ega sisalda rakendusmeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Kohtuistungil märkis komisjon, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Ta jäi seisukohale, et Lissaboni lepingu eesmärk oli täita varasemast EÜ asutamislepingu artikli 230 neljandast lõigust tekkinud konkreetne lünk õiguskaitses. Siiski tehti see muudatus täie teadmisega kõnealuseid paralleele käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast üksnes tollase EÜ asutamislepingu artikli 230 neljanda lõigu (nüüd ELTL artikli 263 neljas lõik) suhtes, jättes tollase EÜ asutamislepingu artikli 232 (nüüd ELTL artikkel 265) muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Ma ei ole sellega nõus. Minu arvates peab vastus olema jaatav, ja seda eeskätt kolmel põhjusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Esiteks tulenevad Lissaboni lepingule eelnenud paralleelid ELTL artiklite 263 ja 265 tingimuste vahel mitte ELTL artikli 265 sõnastusest, vaid murest õiguskaitsevahendite järjepidevuse pärast. Seetõttu ei ole komisjoni argument ELTL artikli 265 sõnastuse muutmata jätmise kohta just kõige tugevam, sest ka enne Lissaboni lepingut oli peamine kõnealust paralleeli põhjendav argument teistsugune. Samal ajal kehtivad see peamine argument ja mured, mille tõttu Euroopa Kohus pidas võimalikuks ELTL artikli 265 tähttähelisest sõnastusest kõrvale kalduda, samamoodi jätkuvalt ka pärast Lissaboni lepingu sõlmimist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Teiseks oli Lissaboni lepinguga ELTL artikli 263 neljandasse lõiku tehtud muudatuste eesmärk laiendada pääsu liidu kohtutesse seoses teatavat liiki aktidega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131003">3.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtujuristi ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cruz Villalón, kohtuasi T &amp; L Sugars ja Sidul Açúcares <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2283">EU:C:2014:2283</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> eeskätt vastuseks Jégo-Quéré<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Euroopa Kohtu otsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040401">1.4.2004</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Jégo-Quéré</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:210">EU:C:2004:210</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega tühistati Üldkohtu otsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020503">3.5.2002</DATE>, <NAME.CASE>Jégo-Quéré <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑177/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:112">EU:T:2002:112</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja UPA<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020725">25.7.2002</DATE>, <NAME.CASE>Unión de Pequeños Agricultores <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑50/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:462">EU:C:2002:462</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kohtupraktikale. Kui nüüd ELTL artikli 265 kohast kohtusse pöördumise võimalust piirata, eitades nende kahe hagi liigi vahelist paralleeli, läheks see minu arvates selgelt vastuollu nende aluslepingu muudatuste põhieesmärgi ja mõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Kolmandaks on tegevusetushagi eesmärk suhteliselt tagasihoidlik: tõrjuda institutsioonilist skleroosi. Selles ei soovita erinevalt tühistamishagist mõista anda, et töö on tehtud halvasti, vaid lihtsalt seda, et töö on üldse tegemata jäänud. Tegevusetushagi eesmärk ei ole tegutsemist aeglustada, vaid hoopis kiirendada seda kooskõlas kohustustega, mille liidu institutsioonid on endale võtnud. Kui komisjoni argumendiga sellisel kujul nõustuda, tekiks üsna paradoksaalne olukord, kus ELTL artiklis 265 sätestatud kaebeõiguse tingimused oleksid artiklis 263 sätestatust kitsamad. Kui üldse loobuda nende kahe sätte vahelisest paralleelist, tuleks seda minu arvates teha just teistpidi: nii, et kaebeõiguse tingimused oleksid tegevusetushagide suhtes laiemad kui tühistamishagide suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Nendel põhjustel tuleb Euroopa Kohtu loodud paralleel ELTL artiklite 263 ja 265 vahel säilitada. Kui hagejad ei ole liikmesriigid ega liidu institutsioonid, peaksid nende tegevusetushagid olema vastuvõetavad kolmes olukorras, nimelt kui taotletav lõplik akt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>adresseeritaks hagejale; või</P></ITEM><ITEM><P>puudutaks hagejat otseselt ja isiklikult; või</P></ITEM><ITEM><P>oleks halduse üldakt, mis puudutab hagejat otseselt ega sisalda rakendusmeetmeid.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT>Isiklik puutumus ja halduse üldakt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>On üsna selge, et akt, mille vastuvõtmist taotletakse, ei puudutaks Euroopa Kohtu praktika tähenduses Bionoricat isiklikult. Miski ei erista teda teistest ettevõtjatest, keda selline akt mõjutada võib.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19630715">15.7.1963</DATE>, <NAME.CASE>Plaumann <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>25/62</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:17">EU:C:1963:17</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 107).</P></NOTE> Muu hulgas ei ole väidetud, et Bionorica taotles konkreetselt luba ühegi väite kohta, mille hindamine on peatatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vrd kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>Hagenmeyer ja Hahn <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑17/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:234">EU:T:2014:234</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Kas eeldusel, et Euroopa Kohus kinnitab oma praktikal põhinevat paralleeli ELTL artikliga 263, kvalifitseerub taotletava akti vastuvõtmine siiski <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>halduse üldaktiks<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>ei sisalda rakendusmeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Minu arvates kvalifitseerub küll. Kõnealune akt ei oleks seadusandlik akt, vaid oleks komisjoni poolt nn komiteemenetluses vastu võetud akt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt määruse artikli 13 lõige 3 ja artikli 24 lõige 2.</P></NOTE> Sellisena oleks see kindlasti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>halduse üldakt<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> senise kohtupraktika tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131003">3.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Üldkohus järeldas oma otsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150612">12.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Health Food Manufacturers’ Association jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑296/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:375">EU:T:2015:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et määrus nr 432/2012 on üldkohaldatav akt.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Rakendusmeetmete puudumise kohta märgin lihtsalt, et taotletava akti vastuvõtmise korral tekib vahetu õigus kasutada toiduainete kohta lubatud väiteid kooskõlas tingimustega, mida võidakse nende väidete kasutamise suhtes kehtestada, või loa andmisest keeldumise korral kehtestub automaatselt nende väidete kasutamise keeld. Liikmesriigid ega institutsioonid ei pea nende õiguste kinnitamiseks ega keeldude rakendamiseks midagi tegema. Õigupoolest on samalaadsele järeldusele juba jõudnud Üldkohus, kui ta märkis, et määrus nr 432/2012 ei vaja rakendusmeetmeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150612">12.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Health Food Manufacturers’ Association jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑296/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:375">EU:T:2015:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Niisiis kvalifitseerub taotletav akt halduse üldaktiks, mis ei sisalda rakendusmeetmeid. Jääb seega küsimus, kas niisugune akt Bionoricat otseselt puudutaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT>Otsene puutumus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Selleks et tegevusetushagi oleks vastuvõetav, peab hageja samuti tõendama enda otsest puutumust. Kohtupraktikas sageli kasutatava vormeli kohaselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980505">5.5.1998</DATE>, <NAME.CASE>Glencore Grain <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/96 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:196">EU:C:1998:196</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080313">13.3.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Infront WM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑125/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:159">EU:C:2008:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090702">2.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Bavaria ja Bavaria Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:415">EU:C:2009:415</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980505">5.5.1998</DATE>, <NAME.CASE>Dreyfus <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑386/96 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:193">EU:C:1998:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090910">10.9.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ente per le Ville Vesuviane ja Ente per le Ville Vesuviane <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑445/07 P ja C‑455/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:529">EU:C:2009:529</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtuasjas Dreyfus kasutas Euroopa Kohus esimest korda kohtupraktika vormelit, milles viidatakse hageja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>õiguslikku olukorda<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> vahetult mõjutavatele aktidele. Ehkki nimetatud kohtuotsuse punktis 43 on viidatud mitmele seda konkreetset järeldust toetavale pretsedendile, ei ilmne ühestki neist niisugust vahetut mõju hageja õiguslikule olukorrale kui otsese puutumuse tingimusest (ka kohtuasjas Dreyfus tuvastas Euroopa Kohus lõpuks, et vaidlusalune akt avaldab vahetut mõju hageja õiguslikule olukorrale, ja muutis Üldkohtu sellekohast otsust).</P></NOTE> tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>otsene puutumus<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> seda, et akt avaldab otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale ega jäta õigusakti rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Jagan siiski mujal juba väljendatud kahtlusi küsimuses, kas see vormel saab õieti täielikult kajastada tervet müriaadi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>otsese puudutuse<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> nüansse, mida Euroopa Kohus on kohaldanud (vt kohtujuristi ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kokott, kohtuasi Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:21">EU:C:2013:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)). Muu hulgas, mis puudutab selle kriteeriumi esimest osa, loetakse hageja sageli otseselt puudutatuks, kui asjassepuutuvate aktide mõju tema suhtes on mitte õiguslik, vaid pelgalt faktiline, näiteks kui hageja on otseselt puudutatud kui turuosaline, kes konkureerib teiste turuosalistega. Selle nähtuse ilmsed näiteid leidub kohtupraktikas seoses riigiabi‑ ja koondumisotsuste peale esitatud hagidega. Riigiabiga seoses vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19900712">12.7.1990</DATE>, <NAME.CASE>Cofaz jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:301">EU:C:1990:301</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus eeldati, et vastuvõetavus on kindel. Vt samuti kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071122">22.11.2007</DATE>, <NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Lenzing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑525/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:698">EU:C:2007:698</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Hiljutisematest vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160915">15.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Ferracci <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑219/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:485">EU:T:2016:485</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Koondumiste kontrolliga seoses vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030403">3.4.2003</DATE>, <NAME.CASE>BaByliss <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑114/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:100">EU:T:2003:100</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030930">30.9.2003</DATE>, <NAME.CASE>ARD <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑158/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:246">EU:T:2003:246</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Selle kriteeriumi <HT TYPE="ITALIC">teise</HT> osaga – automaatsus ehk kaalutlusõiguse puudumine – seoses ei teki käesolevas kohtuasjas erilisi raskusi. Samamoodi nagu Üldkohus järeldas määruse nr 432/2012 kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150612">12.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Health Food Manufacturers’ Association jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑296/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:375">EU:T:2015:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> pean selgeks, et käesoleval juhul oleks rakendumine tõesti automaatne ja liikmesriikidele ei jääks kaalutlusruumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Seoses <HT TYPE="ITALIC">esimese</HT> osaga – mis puudutab otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale – väidab Bionorica sisuliselt, et tema õiguslik olukord oleks otseselt mõjutatud eeskätt seetõttu, et taotletav akt kas annaks talle seadusliku õiguse kasutada toidulisandite kohta teatavaid väiteid või takistaks teda ja tema konkurente seda tegemast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Konkurentide takistamine väiteid kasutamast võib kujutada endast otsest mõju nende konkurentide õiguslikule olukorrale, kuid mitte Bionorica omale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Ülejäänud osa väitest on keerukam. Mulle näib keeruline väita, et Bionorica ei saaks taotletava akti tulemusel õigust lubatud väiteid kasutada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Ehkki vt käesoleva ettepaneku punktid 137–139.</P></NOTE> või et vähemalt oleks tal keelatud kasutada teisi väiteid. Niisugust seaduslikku õigust saaks Bionorica teostada otseselt. Selline keeld rakenduks tema suhtes vahetult. Tekiksid otsesed muutused tema õiguslikus olukorras.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Sellele mõttekäigule saaks esitada ühe vastuväite: Bionorica ei tegutse praegu toiduainete turul või vähemalt ei teinud seda hagi esitamise ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Otsese puutumusega seoses on kohtupretsedentides mainitud tegeliku asjaomasel turul kohaloleku nõuet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150612">12.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Health Food Manufacturers’ Association jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑296/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:375">EU:T:2015:375</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See siiski ei ole süstemaatiline. Otsene puutumus on tuvastatud ka näiteks seoses võimaliku (võib väita, et teoreetilise) turule sisenemisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>Hagenmeyer ja Hahn <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑17/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:234">EU:T:2014:234</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuasjas esitas hagi ülikooliprofessor, kes oli taotlenud luba tervisealasele väitele, milles kiideti vee häid omadusi. Üldkohus luges tema hagi, milles paluti tühistada komisjoni keeldumine selle loa andmisest määruses nr 1170/2011 (komisjoni <DATE ISO="20111116">16. novembri 2011. aasta</DATE> määrus (EL) nr 1170/2011, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate haigestumise riski vähendamisele viitavate tervisealaste väidete esitamist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 299, lk 1</REF.DOC.OJ>)), vastuvõetavaks.</P></NOTE> ja tegutsemisega tootmisahela <HT TYPE="ITALIC">eelneva etapi</HT> turul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111025">25.10.2011</DATE>, <NAME.CASE>Microban International ja Microban (Europe) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑262/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:623">EU:T:2011:623</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), vaidlustas hageja toidupakendimaterjalides triklosaani kasutamise keelu. Hageja oli lisaainete tootja, müüja ja turustaja ning taotles triklosaani lisamist <DATE ISO="19900223">23. veebruari 1990. aasta</DATE> direktiiviga 90/128/EMÜ toiduainetega kokkupuutumiseks ette nähtud plastmaterjalide ja -toodete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="075" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="1990">EÜT 1990, L 75, lk 19</REF.DOC.OJ>) lubatud lisaainete loetellu. Oli selge, et keeld mõjutab teda <HT TYPE="ITALIC">äriliselt</HT> (vt kohtuotsuse Microban punkt 28). Siiski ei tegutsenud ta tegelikult toidupakenditurul, mis kuulus tootmisahela järgmisse etappi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Sügavamas plaanis aga olen seisukohal, et selline nõue ei tulene otsese puutumuse mõistest endast. Niisuguse nõude tõlgendamine selle mõiste osana on küsitav lausa kahest vaatenurgast: praktilisest ja süsteemsest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Esiteks on praktilise poole pealt vägagi ebaselge, mida kohalolek turul niisuguse juhtumi puhul nagu käesolev õieti tähendab. Tähendab see asjassepuutuvate väidete tegelikku kasutamist toiduainete kohta, mida tegevusetushagi (või tühistamishagi) esitamise ajal turustatakse? Aga kui neid väiteid ei saa siseriiklike õigusnormide kohaldamise tagajärjel praktikas kasutada (nagu võib üleminekukorra ajal olla)? Või tähendab see ühel või teisel kujul kohalolekut toiduaineturul, kus kasutatakse koostisaineid või aineid, mille kohta need väited käivad, ilma et neid väiteid olekski vaja tegelikult kasutada? Mis siis, kui toodete müüki (nende väidetega) esineb, kuid vaid juhuti või ei ole seda mõnda aega olnud? Mis siis, kui turule sisenetakse peatselt, kuid seda ei ole veel tehtud? Mis siis, kui turule sisenemine ja väidete kasutamine muutub otstarbekaks alles pärast õigusliku olukorra selginemist ja väidete lubamist, nii et vajalikke investeeringuid on võimalik põhjendada (mis sisuliselt ongi üks Bionorica esitatud argument)?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Kuidas lahendada tegevusetushagide korral üldisemalt see, et arutelu on tegelikult täiesti hüpoteetiline ja käsitleb otsest mõju palju aastaid hiljem tekkivas õiguslikus olukorras, ent sellesse arvatakse sisse praegused faktilised asjaolud?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Turul kohaloleku (kestva kohaloleku? juhutise kohaloleku? minimaalse kohaloleku? peatse kohaloleku?) mõistega seotud komplikatsioonid võivad olla olulised näiteks põhjendatud huvi küsimuses. Arvan, et need on tootmisahela eelnevas etapis tegutseva Diapharmi puhul lausa määravad. Ent minu arvates ei saa need olla otsese puutumuse vormiline tingimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Teiseks olen seisukohal, et niisugune lähenemisviis oleks süsteemsest vaatenurgast olemuslikult vastuoluline. Akt kas loob isiku suhtes otseselt kohaldatavaid õigusi või keelde või ei loo neid. Standardse kohtupraktikas kasutatud vormeli kohaselt on otsese puutumuse selgitamiseks vaja uurida, millised õigused või keelud on isiku suhtes kohaldatavad, mitte kas <HT TYPE="ITALIC">ta ühel või teisel hetkel neid õigusi aktiivselt kasutab või keeldude all kannatab</HT>. Jällegi, hageja konkreetne faktiline olukord hagiavalduse esitamise ajal võib olla oluline tema põhjendatud huvi tuvastamisel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt eespool käesolevas ettepanekus arutelu põhjendatud huvi kohta (C jagu).</P></NOTE> ent mitte määrav seoses tema otsese puutumusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Samuti väärib esiletõstmist veel üks süsteemne argument. Kohtupraktikas on välja kujunenud, et hinnates hageja konkreetset olukorda tema <HT TYPE="ITALIC">isikliku</HT> puutumuse kindlakstegemiseks, peab Euroopa Kohus turul kohalolekut täiesti asjassepuutumatuks. Nendes kohtuasjades on korratud, et teoreetiliselt võib igaüks igal ajal turule siseneda. Mulle näib kummaline, et täpselt seesama faktor – tegelik kohalolek turul –, mis on vastuvõetavuse ühe aspekti suhtes asjassepuutumatuna kõrvale heidetud, peaks järsku olema määrav objektiivsemana näival hageja seaduslike õiguste ja kohustuste hindamisel tema <HT TYPE="ITALIC">otsese</HT> puutumuse kindlakstegemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes olen seisukohal, et turul kohaloleku nõuet võib pidada otsese puutumuse mõistesse kuuluvaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Kas turul kohaloleku nõue võib siiski tuleneda määrusest endast?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Üldiselt on ilmne, et määruses saab piiritleda isikuid, kellele antakse selle määrusega õigusi või pannakse kohustusi. Käesoleval juhul ja selle konkreetse määruse puhul aga selles mõttes piiritlev turul kohaloleku nõue puudub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 10 sätestatud keelud väidete kasutamise suhtes on üldkohaldatavad. See tähendab, et need ei piirdu ühe või teise rühmaga. Määrus mõjutab igat isikut, kes müüb asjassepuutuvaid koostisosi sisaldavaid toiduaineid või kavatseb seda teha, otseselt ja õiguslikult takistades teda kasutamast teatavaid tervisealaseid väiteid. Tegelik kohalolek turul ei puutu asjasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Väidete lubamise kohta määruse artikli 17 lõikes 5 on sellessamas sättes ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>[a]rtiklites 13 ja 14 sätestatud nimekirjades loetletud tervisealaseid väiteid võivad kasutada […] <HT TYPE="ITALIC">kõik toidukäitlejad</HT> […]<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Kas see tähendab, et apellantide taotletav akt annaks seadusliku väidete kasutamise õiguse üksnes konkreetsel hetkel piiritletud isikute rühmale (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>toidukäitlejad<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>)?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Üks selle sätte tõlgendus võib tõesti olla niisugune. Ma ei pea seda siiski õigeks tõlgenduseks. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>toidukäitleja<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> on määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt määruse artikli 2 lõike 1 punkt a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020128">28. jaanuari 2002. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="031" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 31, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), artikli 3 lõige 3.</P></NOTE> See ei ole selge määratlus, vaid hiiglasuure ja eklektilise rühma kirjeldus, mis hõlmab igaüht alates lillkapsaste turustajatest kuni energiajookide tootjate või toidulisandites kasutatavate aminohapete valmistajateni. Seega, nagu on selgitatud eespool punktides 134 ja 135, on lubatud ja keelatud tervisealaste väidete nimekiri vahetult kohaldatav igaühele, kes niisuguses valdkonnas tegutseb, ainuüksi selle tegutsemise tagajärjel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Veel küsimusi tekib siis, kui tegutsemine toiduainetööstuses on juhutine või ajutine, millele on eespool punktis 131 juba tähelepanu juhitud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Seetõttu on lihtsalt ebaloogiline selgelt eristada ühelt poolt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>suletud<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> isikute rühma, kellele see säte otseselt loob seaduslikke õigusi, ja teiselt poolt kõiki teisi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Otsustada teisiti tähendaks tunnistada, et käesolevas asjas oleksid apellandid võinud ise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>sepitseda<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> enda otsese puutumuse, asudes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>toidukäitleja<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> staatuse saamise eesmärgil ajutiselt mingisse vähetähtsasse ja täiesti asjassepuutumatusse tegevusse toiduainetööstuses. Niisuguste õiguslike tagajärgede omistamine ühele marginaalsele pikslile toiduainetööstuse mosaiigis, samal ajal kuulutades asjassepuutumatuks tõendatud kohaloleku tihedalt seotud turgudel, ei oleks usutav ega järjepidev.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Sellest, et artikli 17 lõikes 5 sisalduv viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>toidukäitlejatele<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> ei ole mõeldud piiritlema suletud rühma isikuid, kes saavad erinevalt kõigist teistest kasutada teatavaid seaduslikke õigusi, annab samuti tunnistust kontrast kohtuasjadega, kus sellist lähenemisviisi kasutati. Nii näiteks jättis Euroopa Kohus kohtuasjas T &amp; L Sugars<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150428">28.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>T &amp; L Sugars ja Sidul Açúcares <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:284">EU:C:2015:284</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> rahuldamata hagi, milles paluti tühistada üks suhkrusektori määrus, millega anti õigusi <HT TYPE="ITALIC">suhkrutootjatele</HT> – kes on väga selgelt määratletud suletud rühm, mis piiritletakse loamenetluse kaudu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150428">28.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>T &amp; L Sugars ja Sidul Açúcares <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:284">EU:C:2015:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) märkis Euroopa Kohus, et taotlusi võivad esitada ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>peedi‑ ja roosuhkrut või isoglükoosi tootvad ettevõtjad, kes on tunnustatud vastavalt määruse nr 1234/2007 artiklile 57 ja kellele on eraldatud tootmiskvoot selleks turustusaastaks<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.</P></NOTE> –, põhjendusel, et hagejad sellesse rühma ei kuulu ja seetõttu ei mõjuta määrus otseselt nende õiguslikku seisundit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150428">28.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>T &amp; L Sugars ja Sidul Açúcares <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:284">EU:C:2015:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes olen seisukohal, et akt, mille vastuvõtmist lõppeesmärgina taotletakse, s.o taimse toidu alaste lubatud väidete nimekiri, puudutab Bionoricat otseselt selles mõttes, et mõjutab otseselt tema õiguslikku olukorda.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4)</HT></NO.P><TXT>Kokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Seda arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku järeldada, et Bionorica tegevusetushagi on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>See järeldus ei eelda seniste vastuvõetavuse tingimuste tõlgendamise muudatusi. Siiski võiks sellega kaasneda kinnitav selgitus kehtivate tingimuste ja nende liigenduse kohta. Muu hulgas on vaja korrata üle erinevused mõistete <HT TYPE="ITALIC">põhjendatud huvi</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">otsene puutumus</HT> vahel, mis võivad olla mõnes kohtuasjas mõnevõrra hägustunud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Eespool 26. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Senise kohtupraktika kohaselt eeldab põhjendatud huvi hageja <HT TYPE="ITALIC">isiklikku kasu</HT> asjassepuutuva akti vastuvõtmisest (või tühistamisest) või vähemalt selget võimalust või väljavaadet niisugust kasu saada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 50.</P></NOTE> See kasu võib olla <HT TYPE="ITALIC">faktiline</HT> või <HT TYPE="ITALIC">õiguslik</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Otsene puutumus esineb juhul, kui akt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>avaldab otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale ega jäta õigusakti rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid ühenduse õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980505">5.5.1998</DATE>, <NAME.CASE>Dreyfus <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑386/96 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:193">EU:C:1998:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt muud kohtupraktikat, millele on viidatud eespool 66. joonealuses märkuses. Vt samuti 71. joonealune märkus. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>Faktilise<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> otsese puutumuse küsimust ei ole siin siiski vaja käsitleda.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>On selge, et põhjendatud huvi ja otsese puutumuse tingimused teineteisega teataval määral kattuvad. Nende sisu ja eesmärgid on aga erinevad ning neil tuleb vahet teha. Tegu ei ole pelgalt mõtteharjutusega. Sellel on selge praktiline tähtsus, eriti hagejate jaoks, kes peavad Euroopa Kohtu praktika kohaselt tõendama, et mõlemad tingimused on täidetud, või leppima oma hagiavalduste tagasilükkamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Niisiis seostub põhjendatud huvi hageja faktilise või õigusliku olukorraga ning mõjuga, mida kohtuasja tulemus sellele olukorrale avaldaks. Selle kui vastuvõetavuse tingimuse eesmärk on praakida välja üldistes huvides esitatavad hagid ja hagid, millest ei saa hagejale kasu olla. Seetõttu on vaja, et tekiks <HT TYPE="ITALIC">isiklik kasu</HT>. Mõnes mõttes saab seda pidada hagide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>esimeseks sõelumiseks<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>, mille künnis on isikule avalduva mõju seisukohast madalam kui põhitingimustel, milleks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>otsene puutumus<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>isiklik puutumus<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Otsene puutumus seevastu keskendub eeskätt vaidlustatava õigusakti olemusele ning sellest tulenevate seaduslike õiguste ja kohustuste laadile. Selle puhul võetakse arvesse akti autori kaalutlusõigust ning võimalike sekkuvate aktide olemasolu, mis võiksid liidu akti ja hageja vahelise seose katkestada. Niivõrd kui otsene puutumus eeldab otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Vt 67. joonealune märkus.</P></NOTE> on küsimus selles, kas kõnealune akt loob seaduslikke õigusi või kohustusi, millele hageja võib tugineda või mis võivad tema tegevust piirata. Selles suhtes ei ole juhtumi faktiliste asjaolude poole pealt määrav, kas hageja neid õigusi hagi esitamise hetkel aktiivselt kasutab.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT>Ettepanekud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑596/15 P</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu määrus kohtuasjas T‑619/14 ning lugeda apellandi poolt selles kohtuasjas esitatud tegevusetushagi vastuvõetavaks;</P></ITEM><ITEM><P>saata asi tagasi Üldkohtusse sisulise otsuse tegemiseks;</P></ITEM><ITEM><P>määrata, et kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑597/15 P</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda ning mõista komisjoni kohtukulud välja apellandilt.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>