EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.9.2021
COM(2021) 584 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
ETTEPANEK: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Malta taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 269 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.9.2021
COM(2021) 584 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
ETTEPANEK: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Malta taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 269 final}
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD
1.Reformide ja investeeringute kirjeldus
1.Komponent 1. Kliimaneutraalsuse saavutamine suurema energiatõhususe, puhta energia ja ringmajanduse kaudu
See Malta taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud energiatarbimise ja jäätmetekke järsu suurenemisega, mis tuleneb elanikkonna, tööhõive ja SKP kiirest kasvust viimastel aastatel. Malta iseärasused, sealhulgas tema väiksus, suur rahvastikutihedus, piiratud maa-ala, mastaabisäästu puudumine, sõltuvus üksikutest turustajatest ja tarnijatest ning loodusvarade nappus süvendavad neid probleeme veelgi.
Komponendi eesmärk on investeerida hoonete CO2-heite vähendamisse, pakkuda avalikus ruumis taastuvenergialahendusi, viies samal ajal ellu reforme, et töötada välja pikaajaline hoonete renoveerimise strateegia ja parandada jäätmekäitlust.
Investeeringutega renoveeritakse mitu erasektori ja avaliku sektori hoonet, riigikooli ja -haiglat, et parandada nende energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja CO2-heitkoguseid. Komponendi eesmärk on ka ehitada CO2-neutraalne kool, mis hõlmab ühtlasi taastuvenergiasüsteemide kasutamist ning investeeringuid taastuvenergiasse teedel ja avalikes kohtades. Neid investeeringuid täiendab hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia reform, luues raamistiku Malta hoonete renoveerimiseks 2050. aastaks. Komponendiga nähakse ette ka tõhustatud jäätmepoliitika ja jäätmekogumise ümberkorraldamine, et piirata jäätmete hulka ja parandada ringlussevõttu.
Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad investeerimist rohe- ja digipöördesse, eelkõige puhtasse ja tõhusasse energiatootmisse ja -kasutusse ning jäätmekäitlusse (riigipõhised soovitused 3 2019 ja 3 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendiga seotud meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja riskivähendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C1-R1: pikaajalise renoveerimisstrateegia väljatöötamine
Reformi eesmärk on tugevdada institutsioonilist raamistikku ja tagada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ehitustööstuses.
Reformiga luuakse reguleeriv asutus, kes vastutab ehitustööstuse integreeritud reguleerimise ja kestliku juhtimise eest ning kellel on erinevad kohustused, sealhulgas heade tavade suuniste ja meetodite, poliitika ja eeskirjade väljaandmine ja jõustamine, keskse üksuse loomine kaebuste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks ning hoonete ja ehitustööde ohutuse ja kvaliteedi järelevalveks Maltal. Reformiga tagatakse, et reguleerival asutusel on vajalik personal ja et see on täielikult toimiv. Reform suurendab kvalifitseeritud töötajate kättesaadavust, laiendades oskuste omandamise ja täiendamise meetmeid uutele kutsekategooriatele oskuste kaartiga, mille konkreetne prioriteet on vajalike oskuste omandamine hoonete renoveerimise projektide toetamiseks, tuginedes oskuste nõudluse ja pakkumise prognoosidele. Reformimeetmed on osa pikaajalisest strateegiast, mille eesmärk on renoveerida Malta hooned, et suurendada nende energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist, vähendada heitkoguseid ja saavutada 2050. aastaks hoonete CO2-heite vähendamine.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2023.
Reform C1-R2: tõhusa jäätmekäitluse edendamine tugeva jäätmekäitlusraamistiku, sealhulgas jäätmekogumissüsteemi reformimise kaudu
Reformi eesmärk on parandada jäätmekäitlust ja edendada üleminekut ringmajandusele.
Reform hõlmab üleminekut piirkondlikule ja ühtlustatud riiklikule jäätmekogumissüsteemile, laiendatud tootjavastutuse laiendamist uutele sektoritele ning ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlevaid meetmeid.
Jäätmete kogumise ümberkorraldamisega konsolideeritakse jäätmekogumisteenused viies piirkonnas Maltal ja Gozol (praeguse killustatud raamistiku asemel, mis jaguneb 68 kohaliku omavalitsuse vahel). Reformiga kaasneb suurem mastaabisääst, suurem liigiti kogumine, olemasoleva spetsiaalse sõidukipargi parem kasutamine ja investeerimiskulude optimeerimine.
Jõustuvad õigusaktid laiendatud tootjavastutuse kohustuste laiendamiseks täiendavatele jäätmevoogudele, nagu rehvid ja tekstiiltooted. Sellise laiendamise teostatavus ja ulatus otsustatakse sõltumatu uuringu põhjal. Seda protsessi toetatakse ka ühekordselt kasutatavat plasti käsitlevate õigusaktide jõustumisega.
Võetakse vastu ehitus- ja lammutusjäätmete strateegia, milles määratakse kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise võimalused, et viia selliste jäätmete käitlemine lõppladustamiselt üle korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule. Selle strateegia rakendamiseks i) jõustub uus reguleeriv raamistik ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemiseks, ii) ehitustööstuse jaoks võetakse vastu standardid tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete vähendamiseks ning tekkivate jäätmete käitlemiseks jäätmehierarhia kohaselt; ning iii) kehtestatakse tingimused selliste sobivate ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, mis on tingimata vajalikud ammendatud, osaliselt ammendatud või kasutuselt kõrvaldatud karjääride täitmiseks, et taastada nende esialgne seisukord.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Investeering C1-I1: Investeeringud avaliku ja erasektori hoonete renoveerimisse ja keskkonnasäästlikumaks muutmisse, sealhulgas põhjalik moderniseerimine energia- ja ressursitõhususe meetmete kaudu
Investeeringu eesmärk on parandada energiatõhusust, vähendada energianõudlust, vähendada CO2-heitkoguseid ja piirata energia raiskamist avaliku ja erasektori hoonete moderniseerimise teel.
Investeering seisneb vähemalt 9232 m² üldkasutatavate hoonete ja vähemalt 40 605 m² erasektori hoonete, sealhulgas ärihoonete ja mitteeluhoonete renoveerimises ning põhjalikus moderniseerimises. Eraomanduses olevate hoonete lõplik renoveeritud pindala sõltub toetuskava kohastest abikõlblikest kuludest. Renoveeritavad üldkasutatavad hooned valitakse suurima energiasäästupotentsiaali alusel, võttes samal ajal arvesse logistiliste küsimustega seotud täiendavaid kompromisse, mis võivad mõjutada meetmete tegelikku rakendamist. Eraomanduses olevate hoonete eripära ja nõuded tuleb veel kindlaks määrata. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering C1-I2: investeeringud riigihaiglate renoveerimisse ja täielikku moderniseerimisse
Investeeringu eesmärk on parandada energiatõhusust, vähendada energianõudlust, vähendada CO2-heitkoguseid, piirata energia raiskamist ning pakkuda head näidet teistele sarnastele hoonetele ühe riigihaigla moderniseerimise näol. Lisaks sellele parandab investeering ka patsientide heaolu ja tõstab teenuse kvaliteeti.
Investeeringu tulemusena renoveeritakse ja moderniseeritakse Mount Carmeli riigihaigla vähemalt 9,167 m² ulatuses. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering C1-I3: investeeringud riigikoolide renoveerimisse, moderniseerimisse ja taastuvenergiasse
Investeeringu eesmärk on parandada energiatõhusust, vähendada energianõudlust, vähendada CO2-heitkoguseid ja piirata energia raiskamist kahes riigikoolis. Investeeringuga muudetakse valitud koolid CO2-neutraalseks, suurendatakse taastuvenergia kasutamist ja parandatakse õpikeskkonda siseruumide tervislikkuse, õhukvaliteedi ja mugavuse optimeerimise kaudu.
Investeering seisneb kahe riikliku kooli (St Benedict College Għaxaq algkool ja Gozo College Naduri algkool) renoveerimises ja põhjalikus moderniseerimises 9710 m² ulatuses. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Investeering C1-I4: investeering CO2-neutraalse kooli ehitamisse, mis oleks eeskujuks tulevikus ja pakuks õpilastele tulevikukindlat õppimiskogemust
Investeeringu eesmärk on ehitada välja uus peaaegu täielikult CO2-neutraalne kool (St. Theresa College Msida Primary School), mis vastab suure energiatõhususe normidele, arvestades nii ressursitõhusust, kliimamuutustega kohanemise meetmeid, digitehnoloogia kasutuselevõttu kui ka taskukohasust. Projekt on tulevaste investeeringute katseprojekt ning sellega tutvustatakse siseruumide tervislikkuse, õhukvaliteedi, suure energiatõhususe, vähese CO2-heite ja taastuvenergiasüsteemide ulatusliku kasutamise optimeerimist. Samuti tagatakse sellega võrdne juurdepääs puuetega inimestele.
Investeering seisneb peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitamises, mille üldpindala on ligikaudu 14 499 m² ja mis mahutab 500 õpilast, 40 klassi, lastehoiukeskuse (120 lapse jaoks), raamatukogu (300 inimese jaoks) ja saali, mis on kättesaadav ka kogukonnale. Investeeringu tulemusena peaks primaarenergia nõudlus vähenema vähemalt 20 %, kui täidetakse liginullenergiahoonele esitatud nõuded.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
Investeering C1-I5: investeeringud taastuvenergiasse teedel ja avalikes kohtades
Selle investeeringu eesmärk on toota rohelist energiat taastuvate energiaallikate kaudu. Malta väiksus piirab maismaal energia tootmise võimalust. Arvestades päikeseenergia tähtsust saartel, on uuritud ka muid võimalusi lisaks traditsioonilistele investeeringutele päikesepaneelidesse katustel.
Investeering seisneb fotogalvaanilise taristu paigaldamises teedele, jalgteedele ja muudesse avalikesse kohtadesse installeeritud võimsusega 143 kW. Toodetud energiat kasutatakse eelkõige tänavavalgustuse ja jalakäijate ülekäigukohtade, elektriautode ja elektrijalgrataste laadimispunktide, USB-laadimispunktide, turvakaamerate, WiFi levialade ja muu maanteetehnoloogia jaoks taastuvenergia tootmiseks.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 30. juuniks 2024.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise ajakava (märkida kvartal ja aasta) |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1.1 |
C1.R.1 |
Eesmärk |
Ehitusametit käsitleva seaduse jõustumine |
Säte, millega nähakse ette ehitusametit käsitleva seaduse nr XIV jõustumine |
2. kv |
2021 |
Ehitusametit käsitleva seaduse jõustumine eesmärgiga luua ehitistega tegelev reguleeriv asutus. Amet vastutab ehitustööstuse reguleerimise, tõhustamise ja kestliku majandamise eest Maltal. |
|||
|
1.2 |
C1.R.1 |
Eesmärk |
Ehitusamet – täielikult toimiv |
Ehitusamet on täielikult toimiv kooskõlas 2021. aasta seadusega nr XIV. |
1. kv |
2023 |
Ehitusamet peaks olema täielikult toimiv kooskõlas 2021. aasta seadusega nr XIV. Kooskõlas kehtestatud haldusmenetlustega on ametil vahendid, mis võimaldavad tal tõhusalt täita seadusest tulenevaid volitusi. |
|||
|
1.3 |
C1.R.1 |
Eesmärk |
Ehitussektori spetsialistide koolitamine ja sertifitseerimine |
Ehitussektori spetsialistide koolituse ja sertifitseerimise käivitamine |
4. kv |
2022 |
Avatud kandideerimiskutse ehitussektori eri tasandi spetsialistidele ja töölistele koolitus- ja sertifitseerimisprogrammis osalemiseks, et hoogustada renoveerimiskursustel osalemist. See on suunatud kohaliku ehitusökosüsteemi eri tasandite spetsialistidele ja töölistele. |
|||
|
1.4 |
C1.R.1 |
Siht |
Väljaõppe saanud ja sertifitseeritud ehitussektori spetsialistide arv |
|
Arv |
0 |
500 |
2. kv |
2023 |
Väljaõppe saanud ja oskuste kaartiga sertifitseeritud ehitusspetsialistide arv |
|
1.5 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ajakohastatud keskkonnakaitseseaduse jõustumine |
Säte, mis viitab seaduse jõustumisele |
4. kv |
2021 |
Jõustub ajakohastatud keskkonnakaitseseadus, millega keelatakse teatavate ühekordselt kasutatavate plastesemete, nimelt plastkottide, söögiriistade, kõrte ja taldrikute import, tootmine, müük ja turustamine. |
|||
|
1.6 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Uuring laiendatud tootjavastutuse kohustuste võimaliku laiendamise kohta täiendavatele jäätmevoogudele |
Uuringu avaldamine laiendatud tootjavastutuse kohustuste võimaliku laiendamise kohta täiendavatele jäätmevoogudele |
4. kv |
2024 |
Avaldatud on uuring laiendatud tootjavastutuse kohustuste võimaliku laiendamise kohta täiendavatele jäätmevoogudele Uuringu eesmärk on hinnata, kas on võimalik laiendada teatavate jäätmevoogude puhul praegu kehtivaid laiendatud tootjavastutuse kohustusi täiendavatele jäätmevoogudele, sealhulgas rehvidele ja tekstiiltoodetele. Uuringu teeb sõltumatu töövõtja, kes valitakse riigihankemenetluste kaudu. |
|||
|
1.7 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Selliste õigusaktide jõustumine, mis on asjakohased uuringu kohaselt, milles käsitletakse uute jäätmevoogudega tegelemise teostatavust laiendatud tootjavastutuse kaudu |
Säte, mis viitab seaduse jõustumisele |
4. kv |
2025 |
Uute õigusaktide jõustumine, mis on asjakohased uuringu kohaselt, milles käsitletakse uute jäätmevoogudega tegelemise teostatavust laiendatud tootjavastutuse kaudu |
|||
|
1.8 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Malta ehitus- ja lammutusjäätmete strateegia vastuvõtmine |
Malta ehitus- ja lammutusjäätmete strateegia avaldamine internetis |
4. kv |
2021 |
Ehitus- ja lammutusjäätmete strateegia vastuvõtmine Strateegia peab olema kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ning ehitus- ja lammutusjäätmete protokolliga. Strateegias määratakse kindlaks konkreetsed meetmed neljas peamises prioriteetses valdkonnas:
Meede ei tohiks oluliselt suurendada jäätmete kõrvaldamist ega vähendada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu. |
|||
|
1.9 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ehitussektori standardite vastuvõtmine |
Ehitussektori standardite vastuvõtmine |
4. kv |
2022 |
Ehitussektori standardite vastuvõtmine. Standardites käsitletakse järgmist: 1) ehituse/lammutuse parimad tavad, mille eesmärk on vähendada tekitatud ehitus- ja lammutusjäätmeid ning tagada, et tekkivad jäätmed sobivad jäätmekäitluseks vastavalt jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiale. 2) ehitus- ja lammutusjäätmete liigitamine liigi, materjali, koostise ja kaalu järgi, et soodustada kohapeal eraldamist ning parandada jäätmevoogude kvaliteeti hilisemaks korduskasutuseks või ringlussevõtuks; 3) asjakohased kaevamistööd, mille eesmärk on kaevandatud kivimite taaskasutamine ehituse eesmärgil; 4) elamute sise- ja välisavade mõõtmed, et soodustada sisustuse korduskasutamist ja vähendada mitmekesistamist, tuues kaasa mastaabisäästu. Need standardid lisatakse reguleerivasse raamistikku ja nende järgimine on oluline nõue enne arenduslubade väljaandmist. |
|||
|
1.10 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine |
Uue reguleeriva raamistiku säte, mis viitab uue reguleeriva raamistiku jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine Maltal Reguleeriv raamistik töötatakse välja ja seda arutatakse kõigi ehitus- ja lammutusahelas osalejatega. Reguleeriv raamistik peab olema kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ning ehitus- ja lammutusjäätmete protokolli ja suunistega. Reguleeriva raamistiku peamine eesmärk on kehtestada õigusraamistik, mis keskenduks terviklikult ehitustööstusele alates ehitustoodete turule laskmisest kuni sellisest tööstusest tekkinud jäätmete käitlemiseni, võttes arvesse tööstusharu keskkonnamõju igas etapis. Õigusraamistikus keskendutakse neljale strateegias nimetatud peamisele prioriteetsele valdkonnale, et tagada üleminek ringmajandusele: i) ehitus- ja lammutusjäätmete vältimine ja parem käitlemine igas arendusetapis, st lammutus-, süvendus- ja ehitusetapis; ii) jäätmete eraldamine tekkekohas; ning iii) kasutuselt kõrvaldatud ressursside järelturgude arengu edendamine ning selle tagamine, et taaskasutamiselt ja kõrvaldamiselt minnakse üle korduskasutamisele ja ringlussevõtule. Lisaks määratakse kõnealustes eeskirjades selgelt kindlaks sektoris osalejate (nt arendajad, töövõtjad, arhitektid ja kinnisvaraomanikud) ülesanded ja vastutus. |
|||
|
1.11 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine tühimike (karjääride) täitmise teel |
Kehtestatud on tingimused ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks tühimikes |
4. kv |
2022 |
Kehtestatud on järgmised tingimused ehitus- ja lammutusprahi taaskasutamiseks tühimikes, et taastada nende esialgne seisukord, lähtudes rangetest keskkonnastandarditest: i) keskkonna- ja ressursiamet on koostöös planeerimisasutusega tuvastanud karjäärid, mis on tunnistatud ammendatuks, osaliselt ammendatuks või mitteaktiivseks, ning määranud kindlaks nende mahu; ii) põhimõtted tühimike viimiseks nende algsesse olekusse; ning iii) mehhanismid, millega stimuleeritakse materjalide purustamist enne tagasitäitmist, näiteks materjali purustamise nõue, kui avaldatakse pakkumismenetlus, mis hõlmab valitsusasutuste ehitustöid. Sellised mehhanismid määratakse kindlaks pärast konsulteerimist sidusrühmadega, sealhulgas võimalike toetusesaajatega, asjaomaste asutustega ja ka muude esmaste sidusrühmadega. Meede ei tohiks oluliselt suurendada jäätmete kõrvaldamist ega vähendada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad olema sobivad tavajäätmed, mis asendavad materjali, mis ei ole jäätmed, ning need peavad piirduma rangelt vajaliku kogusega kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 lõikega 17a. |
|||
|
1.12 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Viie piirkondliku munitsipaalasutuse loomine, kes vastutavad jäätmete kogumise eest Maltal ja Gozol |
Vastutus jäätmete kogumise eest on üle viidud piirkondadesse ning ringlussevõetavate materjalide kogumine ja kõik jäätmekogumiskeskused toimivad täielikult. |
4. kv |
2022 |
Vastutus jäätmete kogumise eest läheb 68 kohalikult omavalitsuselt üle viiele piirkonnale:
b) lõunapiirkond (14 kohalikku omavalitsust), c) kagupiirkond (15 kohalikku omavalitsust), d) põhjapiirkond (12 kohalikku omavalitsust), e) Gozo piirkond (14 kohalikku omavalitsust). Jäätmete kogumise koondamine viite keskusesse on lõpule viidud. Need viis keskust on täielikult toimivad ja vastutavad jäätmete kogumise eest. |
|||
|
1.13 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Pakendimaterjali käsitlevate läbivaadatud õigusaktide jõustumine, et võimaldada pakendijäätmete piirkondlikku kogumist |
Säte, mis viitab läbivaadatud seaduse jõustumisele |
4. kv |
2022 |
Pakendimaterjali käsitlevate läbivaadatud õigusaktide jõustumine, mis võimaldab pakendijäätmete piirkondlikku kogumist. Need põhinevad kohaliku omavalitsuse seadusega kehtestatud õigusaktidel piirkondliku jäätmete kogumise kohta.
|
|||
|
1.14 |
C1.I.1 |
Eesmärk |
Riigihoonete energiatõhususe audit |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe ja energiaauditi lõpuleviimine |
2. kv |
2022 |
Moderniseerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks valitud üldkasutatavate hoonete energiatõhususe auditi lõpuleviimine kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL, et kehtestada valitud hoonete energiatõhususe sertifikaadi klass ja määrata kindlaks kohaldatavad energiatõhususe suurendamise meetmed. Kõnealuse meetmega toetatavate üldkasutatavate hoonete pindala on vähemalt 9 232 m2. |
|||
|
1.15 |
C1.I.1 |
Eesmärk |
Üldkasutatavate hoonete renoveerimiseks tellitud teenused |
Sõlmitud lepingud investeeringuga hõlmatud valitud üldkasutatavate hoonete renoveerimisteenuste hankimiseks |
2. kv |
2023 |
Kõik lepingud, mis on sõlmitud üldkasutatavate hoonete pindalaga ca 9 232 m² renoveerimisteenuste hankimiseks. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %. |
|||
|
1.16 |
C1.I.1 |
Siht |
Renoveeritud üldkasutatavad hooned |
m2 |
0 |
9 232 |
4. kv |
2025 |
Toetust saanud üldkasutatavate hoonete pindalaga vähemalt 9232 m² renoveerimine on lõpule viidud . Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %. |
|
|
1.17 |
C1.I.1 |
Eesmärk |
Erasektori hoonete renoveerimise toetustaotluste esitamise kutse avaldamine |
Toetused, mille eesmärk on erasektori hoonete, sealhulgas ärihoonete ja muude mitteeluhoonete renoveerimine |
1. kv |
2022 |
Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine selliste taotlejate väljavalimiseks, kelle eesmärk on erasektori hoonete moderniseerimine ja energiatõhususe suurendamine (sealhulgas ärihooned ja mitteeluhooned). Kõnealuse investeeringu raames toetatav pindala on vähemalt 40 605 m2. |
|||
|
1.18 |
C1.I.1 |
Siht |
Renoveeritud erasektori hooned |
m2 |
0 |
40 605 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 40 605 m² ulatuses erasektori hoonete renoveerimise lõpuleviimine, mille jaoks antakse erasektori hoonete renoveerimistoetust. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %. |
|
|
1.19 |
C1.I.2 |
Eesmärk |
Mount Carmeli riigihaigla energiatõhususe audit |
Mount Carmeli riigihaigla energiatõhususe ja energiaauditi lõpuleviimine |
2. kv |
2022 |
Mount Carmeli haigla energiatõhususe auditi lõpuleviimine kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL, et kehtestada teatavate haiglaplokkide energiatõhususe sertifikaadi klass ja määrata kindlaks kohaldatavad energiatõhususe suurendamise meetmed. |
|||
|
1.20 |
C1.I.2 |
Eesmärk |
Lepingulised teenused Mount Carmeli riigihaigla renoveerimiseks ja põhjalikuks moderniseerimiseks |
Kõik Mount Carmeli riigihaigla renoveerimiseks sõlmitud lepingud. |
4. kv |
2023 |
Mount Carmeli riigihaigla renoveerimisteenuste hankimiseks sõlmitud lepingud tööde jaoks mahus vähemalt 9 167m2. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %. |
|||
|
1.21 |
C1.I.2 |
Siht |
Mount Carmeli haigla renoveeritud plokid |
m2 |
0 |
9 167 |
1. kv |
2026 |
Mount Carmeli riigihaigla plokkide renoveerimine mahus vähemalt 9 167 m2. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %. |
|
|
1.22 |
C1.I.3 |
Eesmärk |
Kahe riigikooli energiatõhususe audit |
Kahe riigikooli energiatõhususe ja energiaauditi lõpuleviimine |
4. kv |
2021 |
Kahe riigikooli (St. Benedict College Għaxaq algkool ja Gozo College Naduri algkool) energiatõhususe auditi lõpuleviimine kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL, et kehtestada nende energiatõhususe sertifikaadi klass ja määrata kindlaks kohaldatavad energiatõhususe suurendamise meetmed. Lõpuleviimine tähendab auditiaruande esitamist. |
|||
|
1.23 |
C1.I.3 |
Eesmärk |
Kahe riigikooli renoveerimiseks tellitud teenused |
Kahe riigikooli renoveerimiseks sõlmitud lepingud |
1. kv |
2022 |
Kõik hankelepingud, mis on sõlmitud kahe riigikooli (St Benedict College Għaxaq algkool ja Gozo College Naduri algkool) renoveerimiseks kogumahus ca 9 710 m2. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %. |
|||
|
1.24 |
C1.I.3 |
Siht |
Kaks renoveeritud riigikooli |
|
m2 |
0 |
9 710 |
4. kv |
2023 |
Lõpetatakse kahe riigikooli (St. Benedict College Għaxaq algkool ja Gozo College Naduri algkool) renoveerimine, mis koos teenindavad ligikaudu 500 õpilast. Renoveerimisega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 %. |
|
1.25 |
C1.I.4 |
Eesmärk |
Peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitustöödeks tellitud teenused |
Peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitamiseks sõlmitud lepingud |
1. kv |
2022 |
Allkirjastatud lepingud peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitustööde hankimiseks.
|
|||
|
1.26 |
C1.I.4 |
Siht |
Peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitamine on lõpule viidud |
m2 |
0 |
14 499 |
4. kv |
2023 |
Peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitamine on lõpule viidud Kool peaks mahutama ca 500 õpilast ja selle pindala on vähemalt 14 499 m2. Selle tulemusena peaks primaarenergia nõudlus vähenema vähemalt 20 %, kui täidetakse liginullenergiahoonele esitatud nõuded. |
|
|
1.27 |
C1.I.5 |
Siht |
Fotogalvaanilise taristu paigaldamine avalikesse kohtadesse |
kW |
0 |
143 |
2. kv |
2024 |
Fotogalvaanilise taristu installeeritud tootmisvõimsus maanteedel, jalgteedel ja muudes avalikes kohtades Maltal ja Gozol. |
|
B. KOMPONENT 2. Transpordi CO2-heite vähendamine
Malta taaste- ja vastupidavuskava see osa aitab lahendada liiklusummikute, kasvuhoonegaaside ja saasteainete heite probleemi ning muuta transpordisektor säästvamaks.
Komponendi eesmärk on suunata liiklus maanteedelt säästvamatele transpordiliikidele ja vähendada maanteetranspordi CO2-heidet elektrifitseerimise kaudu kooskõlas Malta riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 2030, vähese CO2-heitega arengu 2050. aasta strateegiaga, Malta riikliku reformikavaga (2020) ja Malta riikliku transpordistrateegiaga.
Selle komponendi reformidega parandatakse transpordi planeerimist, laiendatakse ühistranspordi kasutamist ja rakendatakse Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava meetmeid. Samuti nähakse reformidega ette taaselustamisalad, edendatakse kaugtööd avalikus sektoris ja suurendatakse avaliku sektori sõidukipargi tõhusust. Investeeringud hõlmavad parvlaeva maabumiskoha ehitamist, utiliseerimiskava, millega toetatakse heitevabade elektrisõidukite ostmist erasektoris, avaliku sektori sõidukipargi uuendamist heitevabade elektrisõidukitega ning heitevabade elektrisõidukite ostmist ühistranspordi jaoks.
See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi keskenduda investeeringute tegemisel rohelisele majandusele üleminekule (riigipõhine soovitus 3 2020), säästvale transpordile (riigipõhised soovitused 3 2019 ja 3 2020) ja liiklusummikute vähendamisele (riigipõhine soovitus 3 2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendiga seotud meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja riskivähendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2-R1: Transpordisektori jätkusuutlikkust edendavate poliitikameetmete vastuvõtmise ja rakendamise stimuleerimine, sealhulgas kollektiivse ja mitmeliigilise transpordi kasutamise edendamine
Reformi eesmärk on toetada transpordisektori CO2-heite vähendamist transpordi parema planeerimise kaudu. See aitab kiirendada transpordisektori üleminekut CO2-heite vähendamisele, vähendada ummikuid ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Reform koosneb järgmisest: (i) uuringu „Malta leibkondade reisiuuring“ lõpuleviimine ja (ii) teadlikkuse suurendamise kampaania säästva transpordi edendamiseks.
Uuringu eesmärk on kvantifitseerida praegused reisiharjumused, käitumine ja hinnata avalikku arvamust uute võimalike meetmete kohta, mis lisatakse ajakohastatud transpordikavasse. Uuringu lõpuleviimine tähendab aega, mil uuringu jaoks koguti ja analüüsiti andmeid ning tulemused esitati kirjalikult.
Teadlikkuse suurendamise kampaania on üleriigiline algatus, mis on suunatud kõigile sektoritele ühiskonnas. Kampaaniaga edendatakse keskkonnahoidlikumaid transpordiliike, et edendada mitmeliigilisust hädavajalike reiside puhul, ning säästvamat liikuvussüsteemi Gozol ja Maltal. Selleks kasutatakse eri meediakanaleid, sealhulgas trüki-, tele- ja sotsiaalmeediat.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform C2-R2: ühistranspordi edendamine
Reformi eesmärk on edendada ühistranspordi kasutamist kui vahendit, millega vähendada heitkoguseid ja ummikuid.
Reformiga tagatakse uutele kohortrühmadele (ca 103 000 inimest) vaba juurdepääs ühistranspordi regulaarteenustele.
Kohortrühmade valikut toetab Malta leibkondade reisiuuring (NHTS). NHTS kvantifitseerib võimaliku ülemineku eraautodelt ühistranspordile, mis on otseselt tasuta bussireiside kasutuselevõtu tulemus.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform C2-R3: Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava (SUMP) lõpuleviimise ja rakendamise kiirendamine
Selle reformi eesmärk on edendada säästvat liikuvust Maltal transpordi parema planeerimise ja säästvate liikuvuslahenduste rakendamise kaudu.
Reform seisneb Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava (SUMP) avaldamises veebis ja selle rakendamises. Kavas keskendutakse põhja- ja lõunapoolsetele sadamapiirkondadele, mille arvele jääb üle 40 % Malta saarte kogurahvastikust. SUMPi eesmärk on parandada Malta elukvaliteeti ja liikuvust, hõlbustades kulutõhusat, energiatõhusat ja sujuvat liikuvust. Avaldamine seisneb säästva linnalise liikumiskeskkonna kava avaldamises transpordiministeeriumi veebisaidil.
SUMPi rakendamiseks viiakse reformiga ellu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava meetmeid vähemalt üheksas Valletta piirkonna kohalikus haldusüksuses, kusjuures iga kohaliku haldusüksuse kohta on vähemalt üks meede. Kõlblikud sekkumisliigid on: perifeersed parkimissüsteemid, mis soodustavad säästvamaid transpordiliike, sealhulgas jalgrattasõitu ja jalgsi käimist linnas, kohalike transpordisõlmede lokaliseerimist ja rakendamist, jalgrattataristut, autode jagamist mitme inimese vahel ja tellitavaid transporditeenuseid, elektrisõidukite ja laadimistaristute kasutuselevõttu ja kasutamist tihedalt asustatud linnapiirkondades ning linnalogistikat, näiteks viimase kilomeetri lahenduste rakendamise kaudu, sealhulgas ärilistel eesmärkidel ja alternatiivsete liikuvuslahenduste toetamise kaudu.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.
Reform C2-R4: sõidukite sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju vähendamine linnapiirkondades
Reformi eesmärk on luua Maltal ja Gozol üldsusele avatud autovaba ruum. Reformiga edendatakse külade ja linnakeskuste avalike väljakute ja kogukonnaruumide taaselustamist ning vähendatakse sõltuvust erasõidukitest. Taaselustamisalade valmimisega aitab see reform muu hulgas elanikel, eakatel, lastel ja perekondadel ohutult ja vaikselt vaba aega veeta. See loob rohkem võimalusi kohalikele ettevõtjatele, kaupmeestele, kunstnikele ja kohalikele organisatsioonidele tegevuse korraldamiseks.
Meetmed peaksid olema püsivad, kuid nende kättesaadavus võib piirduda valitud ajavahemikega. Valitud ajavahemikud võivad olla teatavad aastaajad, teatavad nädalapäevad või konkreetsed tunnid päevas.
Reformi käigus saavad linnapiirkondades kolme aasta jooksul valmis vähemalt kolm taaselustamisala, st vähemalt üks ala aastas. Taaselustamisala on autovaba ala, kus kohalikud omavalitsused edendavad jalutamist, jalgrattasõitu ja ühistransporti paralleelselt muude hariduskampaaniatega, et vältida tarbetut reisimist, mille tulemuseks on täiendav vaba ja koormamata avalik ruum. Nendes piirkondades eelistatakse hädavajalikuks reisimiseks jalgsi liikumist ja jalgrattaid, mis aitavad tagada ülemineku keskkonnasäästlikumatele ja säästvamatele transpordiliikidele. Taaselustamisalade valik peab olema kooskõlas Malta transpordi üldkavas esitatud meetmetega.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.
Reform C2-R5: Kaugtöö edendamine avalikus teenistuses
Reformi eesmärk on edendada kaugtööd avalikus sektoris. Võimalus töötada kodunt või piirkondlike sõlmjaamade kaudu peaks vähendama teekonda tööle ja sealt tagasi ning seega liiklusummikuid.
Esiteks hõlmab reform 15 kontoriruumi loomist, mis võimaldab avaliku teenistuse ametnikel teha kaugtööd kõigil Malta saartel. Need 15 kontoriruumi on kasutatavad kaugtööks ja nendes tuleb kokku luua vähemalt 140 töökohta.
Teiseks hõlmab reform avaliku teenistuse ametnike kaugtööpoliitika avaldamist. Selle raames kirjeldatakse kõlblikkuskriteeriume, tingimusi, heakskiitmise nõudeid ja kohaldamissuuniseid, mis on algatuse aluseks, mis edendab töö- ja eraelu tasakaalu ning aitab kaasa jätkusuutlikkusele.
Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2022.
Reform C2-R6: liikuvuse parem haldamine avalikus teenistuses
Reformi eesmärk on parandada liikuvuse haldamist Malta avalikus teenistuses, et muuta avalik liikuvusteenus tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks.
Praegu koosneb Malta valitsusasutuste sõidukipark avaliku teenuse osutamiseks umbes 650 sõidukist. Neid hallatakse detsentraliseeritult, kuna igal ministeeriumil või osakonnal on oma autopark. Vähene koordineerimine takistab tõhusate ja tulemuslike transporditeenuste osutamist.
Reformi esimene meede hõlmab uuringut, et hinnata avalike teenuste transporditaristut, mis on praegu kasutusel Malta saartel ning vastavates ministeeriumides ja talitustes. Uuringus uuritakse praegust olukorda ja luuakse alus olemasolevale jagatud liikuvusele avalikus teenistuses. Uuringus antakse soovitusi autode ühiskasutuse ümberkujundamiseks, mis tagaks suurema tõhususe, ning määratakse kindlaks riigi tasandil kasutatav puhtam sõidukipark, arvestades nii sõidukite arvu kui ka nende tüüpi. Uuringu teeb sõltumatu töövõtja, kes valitakse riigihankemenetluste kaudu.
Reformi teine meede koosneb meetmetest, mille eesmärk on suurendada ühisliikuvust avalikus teenistuses, näiteks sõidujagamismehhanismide arendamine ja edendamine. Eesmärk on suurendada ühisliikuvust avalikus teenistuses 10 % võrreldes lähteolukorraga, mis määrati kindlaks Malta avalikus teenistuses liikuvuse tõhustatud juhtimist käsitlevas sõltumatus uuringus. Jagatud liikuvust mõõdetakse koordineeritud reiside alusel vähemalt kahe valitsusasutuse vahel.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.
Investeering C2-I1: uus parvlaeva lossimiskoht alternatiivsete transpordiliikide edendamiseks Buġibbas, St Pauli lahes
Investeeringu eesmärk on vähendada Malta transpordisektori CO2-heidet, edendades ühendvedude kasutamist St. Pauli lahes Buġibbas uute parvlaevateenuste kaudu.
Investeering seisneb mereinfrastruktuuri, sealhulgas parvlaevade lossimisrajatiste, reisiterminali, sildumis- ja maabumisrajatiste ning ohutumate platvormide ehitamises, võttes arvesse ebasoodsaid ilmastikutingimusi. Parvlaevaterminal peab sisaldama kaitstud piletimüügikohta ja pendelrändajate ooteala. Lisaks sellele investeeringule osutatakse olemasoleva bussivõrguga fiiderteenust.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige tagatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmine kuue fiiderposti paigaldamisega merelaevade laadimiseks kai siseküljel ja viie elektrilaadimisluugi paigaldamisega merelaevade laadimiseks kai välisküljel. Kolm posti paigaldatakse ka teele, mis viib parvlaevapatrullide laadimiskohta juhuks, kui patrullid kasutavad parvlaeva.
Kooskõlas järeldustega, millele Malta pädevad asutused jõudsid kõnealuse meetme kavandamistaotluse hindamisel nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ alusel, peetakse vajalikuks täiendavat üksikasjalikku hindamist, et hinnata selle mõju ja olulisust asjaomasele poliitikale. See on asjakohane, kuna parvlaeva lossimist kavandatakse Natura 2000 aladel ning seega tuleks projekti asjakohaselt hinnata nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 alusel, pidades silmas ala kaitse-eesmärke ja tagada, et see ei kahjustaks asjaomaste alade terviklikkust.
Lisaks tuleb kõigi tõenäoliselt olulist keskkonnamõju avaldavate meetmete puhul läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, ning asjakohased hindamised direktiivi 2000/60/EÜ alusel, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamine, et tagada vastavus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
Kõik direktiivi 2011/92/EL kohase keskkonnamõju hindamise raames kindlaks määratud meetmed ning direktiivi 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohased hindamised, mis on vajalikud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse rangelt taristu ehitamise, käitamise ja dekomisjoneerimise etappides.
Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. See kehtib nii soolamata materjali ja võimaluse korral ka soolatud materjali kohta. Selleks et teha kindlaks, millist soolatud materjali saab ette valmistada korduskasutamiseks, ringlussevõtuks või muuks materjali taaskasutamiseks, peavad ettevõtjad materjali hindama. Kui hindamine kinnitab, et korduskasutamine, ringlussevõtt või muu materjalide taaskasutamine ei ole teostatav, kõrvaldavad ettevõtjad materjali kooskõlas kohalike jäätmekäitluseeskirjadega tunnustatud püsijäätmete prügilas.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering C2-I2: elektrisõidukite kasutuselevõtu edendamine erasektoris
Selle investeeringu eesmärk on soodustada laiemat üleminekut elektritranspordile ja vähendada Malta maanteetranspordisektorist tulenevaid heitkoguseid, edendades elektrisõidukite kasutuselevõttu erasektoris, sealhulgas ärisektoris.
Investeeringud koosnevad elektrisõidukite ostmise toetuskavast, mis koosneb 5 600 toetusest. Kava raames toetatakse uute reisijate- ja kaubaveosõidukite, minibusside/busside, neljarattaliste sõidukite/mootorrataste ja pedelekkide ostmist.
Toetuskava struktuur kavandatakse selliselt, et suurendada elektrisõidukite osakaalu kogu sõidukipargis. Kavas võetakse arvesse järgmisi tegureid:
-uute ja kasutatud elektrisõidukite praegused turuhinnad;
-kasutatud elektriliste ja uute elektriliste kergsõidukite hinnavahe;
-võrreldavate elektriliste kergsõidukite mudelite ja sisepõlemismootoriga sõidukite hinnavahe;
-parempoolse rooliga uute elektriliste kergsõidukite tarnimine/mudeli kättesaadavus;
-turunõudlus, mida näitab alates 2016. aastast kättesaadavaks tehtud toetuste iga-aastane kasutuselevõtt.
Kava kavandamisel ja rakendamisel pööratakse erilist tähelepanu elektrisõidukite kasutuselevõtu suurendamisele Gozol kooskõlas eesmärgiga kiirendada Gozo üleminekut kliimaneutraalsusele.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige saavad rahalist toetust ainult heitevabad sõidukid.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
Investeering C2-I3: Avalike teenuste osutamiseks kasutatavate sõidukite dekarboniseerimine
Selle investeeringu eesmärk on vähendada Malta transpordisektori CO2-heidet, edendades elektrisõidukite kasutuselevõttu avalikus teenistuses.
Investeering seisneb elektrisõidukite ostmises sisepõlemismootoriga sõidukite asendamiseks ja elektrisõidukite osakaalu saavutamiseks avalikus teeninduses 38 % ulatuses. Seoses reformiga C2-R6: Tõhustatud liikuvuse juhtimine avalikus teenistuses, investeeringu tulemusena saavutatakse puhtam ja väiksem sõidukipark, mida kasutatakse avaliku teenuse osutamisel, vähendades nõnda heitkoguseid ja ummikuid.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige saavad rahalist toetust ainult heitevabad sõidukid.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
Investeering C2-I4: Ühistranspordisõidukite osaline asendamine
Selle investeeringu eesmärk on vähendada CO2-heidet Malta ühistranspordisektoris.
Investeering seisneb 102 elektribussi ostmises ühistranspordi jaoks (12 m). Rahastamine katab sisepõlemismootoriga (12 m) ja elektrimootoriga (12 m) busside ostuhinna vahe. Need nullheitega bussid asendavad praeguses ühistranspordis kasutatavaid diiselbusse (Euro 5 bussid). Lisaks pakutakse investeeringu tulemusena eri vanuses inimestele tasuta ühistransporti, et veelgi tõhustada ühistranspordi kasutamist (reform C2.R2).
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige saavad rahalist toetust ainult heitevabad bussid.
Investeering tehakse 30. juuniks 2025.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise ajakava (märkida kvartal ja aasta) |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
2.1 |
C2.R.1 |
Eesmärk |
Leibkondade reisiuuring |
Leibkondade reisiuuringu lõpuleviimine |
4. kv |
2021 |
Leibkondade reisiuuring on lõpule viidud. Selle uuringu eesmärk on kvantifitseerida praegused liikumisharjumused, käitumine ja hinnata avalikku arvamust uute võimalike meetmete kohta, mis lisatakse ajakohastatud transpordikavasse. Uuringu lõpuleviimine tähendab aega, mil uuringu jaoks koguti ja analüüsiti andmeid ning tulemused esitati kirjalikus aruandes. |
|||
|
2.2 |
C2.R.1 |
Eesmärk |
Säästva heiteta ja vähese CO2-heitega transpordi alase teadlikkuse suurendamise kampaania lõpuleviimine |
Teadlikkuse suurendamise kampaania lõpuleviimine |
4. kv |
2025 |
Üldsusele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaania on lõpule viidud. Kampaania on üleriigiline algatus, mis on suunatud kõigile sektoritele ühiskonnas. Kasutatakse erinevaid meediakanaleid, sealhulgas trüki-, tele- ja sotsiaalmeediat. Kampaania eesmärk on edendada käitumuslikku muutust transpordiliikide kasutamisel. Kampaania on suunatud keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele, et edendada mitmeliigilisust hädavajalike reiside puhul, ning säästvamat liikuvussüsteemi kogu saartel. |
|||
|
2.3 |
C2.R.2 |
Siht |
Inimeste arv uutes kohortrühmades, kellel on juurdepääs tasuta ühistranspordile |
|
Arv |
0 |
103 000 |
4. kv |
2023 |
Hiljuti kindlaks määratud kohortrühmadesse kuuluvate inimeste arv, kes võivad kasutada tasuta ühistransporti. |
|
2.4 |
C2.R.3 |
Eesmärk |
Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava avaldamine |
Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava veebiväljaanne |
4. kv |
2022 |
Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava veebiväljaanne, milles on esitatud abikõlblikud meetmed, mida rakendatakse säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kaudu. Kõlblikud sekkumisliigid on: perifeersed parkimissüsteemid, mis soodustavad säästvamaid transpordiliike, sealhulgas jalgrattasõitu ja jalgsi käimist linnas; kohalike transpordisõlmede ja jalgrattataristu rajaamine ning autode jagamise ja nõudmise korral osutatavate transporditeenuste pakkumine; elektrisõidukite ja laadimistaristute kasutuselevõtt ja kasutamine tihedalt asustatud linnapiirkondades ja linnalogistika, näiteks pakkudes viimase etapi lahendusi, sealhulgas ärilistel eesmärkidel ja toetades alternatiivseid liikuvuslahendusi. |
|||
|
2.5 |
C2.R.3 |
Siht |
Valletta piirkonna kohalikud haldusüksused, mis pakuvad säästva linnalise liikumiskeskkonna kava raames paremaid linnalise liikumiskeskkonna lahendusi |
|
Arv |
0 |
9 |
2. kv |
2025 |
Vähemalt üheksas Valletta piirkonna kohalikus haldusüksuses on täielikult rakendatud vähemalt üks Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kohane abikõlblik meede.
|
|
2.6 |
C2.R.4 |
Eesmärk |
Kokkulepe kohalike omavalitsuste liiduga taaselustamisalade kohta linnapiirkondades |
Allkirjastatud leping linnapiirkondade taaselustamisalade kohta |
2. kv |
2021 |
Malta transpordiühenduse (Transport Malta) ja kohalike omavalitsuste liidu (Local Councils Association) vahelise lepingu allkirjastamine taaselustamisalade väljavalimiseks linnapiirkondades. Taaselustamisala on autovaba ala, kus kohalikud omavalitsused edendavad jalutamist, jalgrattasõitu ja ühistransporti paralleelselt muude hariduskampaaniatega, et vältida tarbetut reisimist, mille tulemuseks on täiendav vaba ja koormamata avalik ruum. Taaselustamisalade valik peab olema kooskõlas Malta transpordi üldkavas esitatud meetmetega. |
|||
|
2.7 |
C2.R.4 |
Siht |
Linnades loodud avatud ja autovabad taaselustamisalad |
|
Arv |
0 |
3 |
2. kv |
2025 |
Kolme taaselustamisala loomine linnapiirkondades. |
|
2.8 |
C2.R.5 |
Eesmärk |
Avaliku teenistuse ametnike kaugtööpoliitika avaldamine |
Avaliku teenistuse ametnike kaugtööpoliitika dokumendi avaldamine |
1. kv |
2022 |
Avaliku teenistuse ametnike kaugtööpoliitika avaldamine Selle raames kirjeldatakse kõlblikkuskriteeriume, tingimusi, heakskiitmise nõudeid ja kohaldamissuuniseid, mis on algatuse aluseks, mis edendab töö- ja eraelu tasakaalu ning aitab kaasa jätkusuutlikkusele. |
|||
|
2.9 |
C2.R.5 |
Siht |
15 kontorit, mis võimaldavad avaliku teenistuse ametnikel teha kaugtööd kogu Malta saartel |
|
Arv |
0 |
15 |
4. kv |
2021 |
Eri paikades asuvad bürood, kus on vajalik sisseseade, mis võimaldab kõigi ministeeriumide ametnikel teha kaugtööd. Nendes 15 kontoriruumis tuleb kokku luua vähemalt 140 töökohta. |
|
2.10 |
C2.R.6 |
Eesmärk |
Malta avalikus teenistuses liikuvuse tõhustamist käsitleva uuringu lõpuleviimine |
Uuringu ja asjaomaste soovituste valmimine |
1. kv |
2023 |
Malta avalikus teenistuses liikuvuse tõhustamist käsitleva uuringu lõpuleviimine Uuringus uuritakse praegust olukorda ja luuakse alus olemasolevale jagatud liikuvusele avalikus teenistuses (kooskõlastatud reisid vähemalt kahe ministeeriumi vahel); antakse soovitusi protsessi ümberkorraldamiseks, et saavutada suurem tõhusus; ning tehakse kindlaks valitsemissektoris kasutamiseks sobivate keskkonnasäästlike sõidukite arv ja liik. Uuringu teeb sõltumatu töövõtja, kes valitakse riigihankemenetluste kaudu. Uuringu tulemused edastatakse Euroopa Komisjonile. |
|||
|
2.11 |
C2.R.6 |
Siht |
Jagatud liikuvuse suurenemine avalikus teenistuses |
|
% (protsent) |
0 |
10 |
2. kv |
2025 |
Selle sihi raames mõõdetakse ühisliikuvuse (vähemalt kahe valitsusasutuse koordineeritud reisid) paranemist avalikus teenistuses võrreldes lähteolukorraga, mis määrati kindlaks Malta avalikus teenistuses liikuvuse tõhustatud juhtimist käsitlevas sõltumatus uuringus. |
|
2.12 |
C2.I.1 |
Eesmärk |
Planeerimisasutuse luba |
Väljastatud planeerimisluba |
2. kv |
2022 |
Planeerimisasutuse loa väljaandmine (sealhulgas leevendusmeetmete rakendamine, mis tulenevad kõigist asjakohastest (direktiivi 2011/92/EL, direktiivi 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohastest) hindamistest ning keskkonna- ressursiameti tingimustest „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmiseks kooskõlas asjaomaste tehniliste suunistega (2021/C58/01) uue praamide lossimiskoha ning uuele liikuvusele üleminekut edendavate rajatiste jaoks. Selleks et täita DNSHi tehnilisi suuniseid (2021/C58/01) tuleb paigaldada kuus fiiderposti merelaevade laadimiseks kai siseküljel ja viis elektrilaadimisluuki merelaevade laadimiseks kai välisküljel ning kolm autode laadimispunkti, mis jäävad kaile viiva tee äärde. |
|||
|
2.13 |
C2.I.1 |
Eesmärk |
Laevade uue lossimisala ja rajatiste ehitustöödeks tellitud teenused |
Lepingu allkirjastamine |
3. kv |
2022 |
Allkirjastatud ehitustööde leping lossimiskoha ehitamiseks St Pauli lahes Buġibbas pärast hankekonkursi läbiviimist. Selleks et täita DNSHi tehnilisi suuniseid (2021/C58/01) tuleb paigaldada kuus fiiderposti merelaevade laadimiseks kai siseküljel ja viis elektrilaadimisluuki merelaevade laadimiseks kai välisküljel ning kolm autode laadimispunkti, mis jäävad kaile viiva tee äärde. |
|||
|
2.14 |
C2.I.1 |
Eesmärk |
Laevade uue lossimisala ja liikuvusrajatiste valmimine ning toimivad parvlaevateenused |
Laevade uue lossimisala ja liikuvusrajatiste valmimine |
4. kv |
2025 |
Laevade uue lossimisala ja liikuvusrajatiste valmimine, mis hõlbustab üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele, ning mida kinnitab arhitekti tõend tööde lõpetamise kohta. Ehitustööd hõlmavad ehitustöid, mis on seotud uue lainemurdja ehitamise ja olemasoleva ehitise lammutamisega, ehitustöödega seotud ellingu, kai lisaseadmetega, nagu kaldteed, käiguteed ja venderid, aga teenuseid ja kommunaalteenuseid, sealhulgas laadimisjaamade ehitamist ning lossimisrajatisi. Laevateenused peavad täielikult toimima. |
|||
|
2.15 |
C2.I.2 |
Eesmärk |
Avalik pakkumine elektrisõidukite ja jalgrataste jaoks erasektoris, sealhulgas utiliseerimiskava |
Avaliku pakkumise käivitamine elektrisõidukite ja jalgrataste jaoks erasektoris, sealhulgas utiliseerimiskava |
1. kv |
2022 |
Erasektoris uute elektrisõidukite ja jalgrataste ostmiseks toetuse saamiseks avatud konkursi algatamine, sealhulgas kodumajapidamistele ja äriettevõtetele mõeldud utiliseerimiskavad. Kava hõlmab ka uute reisijate- ja kaubaveosõidukite, minibusside/busside, neljarattaliste sõidukite/mootorrataste ja pedelekkide ostmise toetamist. |
|||
|
2.16 |
C2.I.2 |
Siht |
Erasektorile kava raames antud toetuste arv |
|
Arv |
0 |
1 000 |
2. kv |
2023 |
See siht mõõdab elektrisõidukite kava raames erasektorile antud toetuste arvu. |
|
2.17 |
C2.I.2 |
Siht |
Erasektorile kava raames antud toetuste arv |
|
Arv |
1 000 |
5 600 |
4. kv |
2024 |
See siht mõõdab elektrisõidukite kava raames erasektorile antud toetuste arvu. See sisaldab ka elektrisõidukite kava lõpuleviimist.
|
|
2.18 |
C2.I.3 |
Eesmärk |
Lepingu alusel osutatavad teenused elektrisõidukite tarnimiseks avaliku teenuse osutamiseks kasutatava sõidukipargi jaoks |
Allkirjastatud lepingud |
3. kv |
2023 |
Allkirjastatud lepingud avaliku teenuse osutamiseks kasutatavate elektrisõidukite tarnimiseks, mis asendavad praegu kasutusel olevaid sisepõlemismootoriga sõidukeid. |
|||
|
2.19 |
C2.I.3 |
Siht |
Elektrisõidukite osakaal avaliku sektori sõidukipargis |
|
% (protsent) |
0 |
38 |
3. kv |
2025 |
38 % avalikus sektoris teenuse osutamiseks kasutatavast sõidukipargist peab olema täielikult elektriline (nullheide). |
|
2.20 |
C2.I.4 |
Eesmärk |
Vastastikuse mõistmise memorandum Malta ühistranspordis kasutatava sõidukipargi osaliseks asendamiseks |
Allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum |
2. kv |
2022 |
Allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum, milles lepiti kokku 102 elektribussi ostmises ühistranspordipargi osaliseks asendamiseks. |
|||
|
2.21 |
C2.I.4 |
Siht |
Nullheitega elektribussid, mis on kasutusele võetud ühistranspordipargi osaliseks asendamiseks |
|
Arv |
0 |
102 |
2. kv |
2025 |
Siht mõõdab Malta ühistranspordis aktiivses kasutuses olevate elektribusside arvu. |
C. KOMPONENT 3. Digiüleminek
Malta taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud digiteerimise edasise suurendamisega avalikus ja erasektoris, eelkõige seoses valitsuse digitaalse tuumikvõrgu vastupidavuse, suutlikkuse ja turvalisuse parandamisega, juurdepääsuga digitehnoloogiale, e-valitsuse teenuste ulatuse ja kvaliteediga, nende teenuste kasutuselevõtuga kodanike ja ettevõtjate poolt ning erasektori digitaliseerimisega. See komponent aitab parandada ka Malta teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust, mis on vajalik, sest Malta on Euroopa 2021. aasta innovatsiooni tulemustabeli 1 kohaselt üksnes „mõõdukas innovaator“.
Komponendi eesmärk on kiirendada digiüleminekut, eelkõige tugevdades riiklikku poliitikaraamistikku, investeerides avaliku halduse ja avalike teenuste digitaliseerimisse (et suurendada nende ulatust, kvaliteeti ja kasutuselevõttu), ning toetades VKEde digitaliseerimist. Komponendi eesmärk on ka parandada Malta teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust.
Selle komponendi esimene reform hõlmab algatuste väljatöötamist ja rakendamist seoses tulevase Malta digistrateegia (2021–2027) kolme peamise aspektiga: vähendada digilõhet, edendada digioskusi ja parandada digitaalseid avalikke teenuseid. Digioskuste arendamise strateegiate rakendamist toetatakse muude ELi rahastamisprogrammide, näiteks Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu. Teine reform on seotud Malta aruka spetsialiseerumise strateegia elluviimisega, keskendudes eelkõige ettevõtete teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö tugevdamisele. Investeeringud on suunatud valitsuse digitaalsete tuumikvõrkude ja digilahenduste tugevdamisele, kaubandusliku meresõidu ameti digitaliseerimisele, avaliku halduse edasisele digitaliseerimisele ja toetusmeetmete rakendamisele erasektori (nimelt VKEde) digitaliseerimiseks.
Komponent aitab täita digiüleminekuga seotud riigipõhiseid soovitusi (riigipõhine soovitus 3 2020) ning teadusuuringuid ja innovatsiooni (riigipõhised soovitused 3 2019 ja 3 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendiga seotud meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja riskivähendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C3-R1: digiülemineku süvendamine poliitikareformi abil, keskendudes digilõhe vähendamisele ja digioskuste edendamisele
Reformi eesmärk on töötada välja ja rakendada strateegiaid ja algatusi, mis keskenduvad digilõhe vähendamisele, digioskuste edendamisele ja digitaalsete avalike teenuste parandamisele.
Reform hõlmab Malta digitaalstrateegias (2021–2027) sätestatud meetmete rakendamist. Eelkõige hõlmab reform sellise programmi käivitamist, mille eesmärk on toetada väikese sissetulekuga peredele ühenduse pakkumist ning juurdepääsu arvutitele ja nendega seotud teadmistele, parandades seeläbi digitaalset kirjaoskust, vähendades digitaalset lõhet ja parandades sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust. Reformiga tugevdatakse ja edendatakse ka inimressursside suutlikkust stipendiumikava käivitamise kaudu, et julgustada üliõpilasi saama digivaldkonna spetsialistideks, sealhulgas uuenduslike tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti valdkonnas. Reform hõlbustab avalike teenuste sujuvat osutamist mobiil- ja veebiüleselt, edendab kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamist, pakub avatud juurdepääsu riiklikele valitsemissektori andmebaasidele ja harib digiüleminekut soodustavat ökosüsteemi.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform C3-R2: viia lõpule ja rakendada Malta aruka spetsialiseerumise strateegia, keskendudes eelkõige ettevõtete teadus- ja arendustegevuse edendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö tugevdamisele
Reformi eesmärk on kehtestada uus aruka spetsialiseerumise poliitikaraamistik ja seda rakendada, keskendudes ettevõtete teadus- ja arendustegevuse edendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö tugevdamisele.
Reform hõlmab Malta aruka spetsialiseerumise strateegia (2021–2027) vastuvõtmist, mille peamised algatused hõlmavad asutustevahelise koostöö edendamist ettevõtete toetamisel ja asutustevahelist koordineerimist, et suurendada teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiskavadest, samuti rahastamistaotlustega seotud menetluste lihtsustamist ning suuniste andmist võimalikele toetusesaajatele sihipärasemal ja tõhusamal viisil. Reformiga soodustatakse ka avaliku ja erasektori koostööd, et muuta teadusuuringute tulemused turuvalmis lahendusteks. Reform täiendab liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide kaudu tehtavaid jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
Investeering C3-I1: valitsuse digitaalse tuumikvõrgu vastupidavuse, turvalisuse ja tõhususe suurendamine ning investeeringud asjakohastesse digilahendustesse, -seadmetesse ja -vahenditesse
Investeeringu eesmärk on parandada valitsuse digitaalse tuumikvõrgu vastupidavust ja turvalisust ning suurendada teenuste ühtsust, standardimist ja jagamist kõikjal avalikus teenistuses. Valitsusasutuste jätkuva digiteerimise ja talitluspidevuse jaoks on ülimalt oluline suurem turvalisus ja paindlik keskkond. Digitaalne tuumikvõrk peaks hakkama toimima ka horisontaalse koostalitusvõimelise alusena, et võimaldada näiteks ühekordsuse põhimõtte rakendamist ja andmete jagamist. Lisaks investeeringu positiivsele mõjule digitaalsetele avalikele teenustele parandab see ka sidemeid ettevõtjatega, näiteks hõlbustades litsentside menetlemist.
Investeering seisneb mitmesuguste digitaalsete lahenduste ja komponentide väljatöötamises, hankimises ja rakendamises digitaalses tuumikvõrgus, et veelgi parandada tuumvõrgu üldist turvalisust, vastupidavust ja suutlikkust (näiteks parandades andmekeskuste suutlikkust ja vastupidavust, rakendades vahendeid pilveturvalisuse seireks, andmete klassifitseerimiseks, privilegeeritud kontode haldamiseks, võttes kasutusele kujunemisjärgus tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, rakendades tipptasemel turvaoperatiivkeskust ning investeerides küberturvalisuse vahenditesse ja muusse taristusse). Vahenditesse tehtavaid investeeringuid täiendavad ametnikele pakutav digikoolitus ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, eelkõige küberjulgeoleku valdkonnas. Investeering peab võimaldama ka kontseptsiooni tõestamist, mille eesmärk on luua uusi ja paremaid teenuseid, et suurendada kasutajate digitaalset kogemust.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering C3-I2: Malta transpordiameti kaubandusliku merenduse osakonna digitaliseerimine
Investeeringu eesmärk on veelgi digitaliseerida kaubandusliku merenduse sektorit, mis on Malta jaoks ülimalt tähtis. Investeeringud digiteenustesse ja pilvepõhisesse taristusse aitavad tagada tõhusama reguleerimistava ning parandada sisemist tegevust, kliendisuhteid ja haldust Malta kaubandusliku merenduse ametis.
Investeering seisneb järgmiste IT-vahendite ja -süsteemide väljatöötamises: dokumendihaldussüsteem, sealhulgas füüsiliste failide digiteerimine, laevahaldussüsteem, merenduse digitaalne liides (avalik kasutajaliides ja erasektori kasutajaliides), meremeeste haldamise süsteem, merenduse analüüsimise vahend ja arveldusmoodul. Lisaks peavad töötajad olema kvalifitseeritud või nad tuleb ümber kvalifitseerida, et nad oskaksid kasutada väljatöötatud IT-süsteeme ja -vahendeid. Investeering peab võimaldama lõpptarbijatel taotleda teenuseid otse süsteemi kaudu. Lisaks hõlmab investeering laevatoimikute digiteerimist. Kõnealune investeering põhineb varasemal tehnilisel tööl, mida tehti liidu struktuurireformi tugiprogrammi ja tehnilise toetuse rahastamisvahendi raames.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering C3-I3: avaliku halduse edasine digiteerimine ja moderniseerimine
Investeeringu eesmärk on, et avaliku halduse asutused annaksid kodanikele ja ettevõtlusorganisatsioonidele paremaid kliendikogemusi, suurendaksid internetipõhiste teenuste kasutuselevõttu ja suurendaksid seega Malta majanduse konkurentsivõimet. Selle investeeringuga arendatakse ka riigiametnike kaasaegseid kaugtöövahendeid, mis peaksid võimaldama avalikul sektoril olla eeskujulik tööandja, tagades samal ajal talitluspidevuse, edendades soolist võrdõiguslikkust (näiteks paindlikkuse suurendamise kaudu) ja kaitstes keskkonda.
Investeering koosneb mitmest meetmest, mille eesmärk on parandada kliendikogemust internetipõhiste teenustega:
-avalike ja kasutajaskonnasiseste teenuste ümberkujundamine, et parandada nende osutamist, eelkõige muutes need töövoogudeks, maksimeerides automatiseerimist ja integreerides need tagasüsteemidega. Ümberkujundamises osalevad ka kliendid, et tegeleda ka nende peamiste vajaduste ja probleemidega.
-kliendikogemuse suurendamine füüsilistes keskustes (näiteks varustades klienditeenindajad vajalike digitaalsete vahenditega ja rakendades tsentraalselt hallatavat järjekorrasüsteemi) ja internetis (kasutades näiteks tehisintellektilahendusi, et hõlbustada protsesse teksti kõneks ja kõne tekstiks teisendamise vahendite ja loomulike keeletöötlusmehhanismide abil).
-platvormi loomine, mis ühendab kõiki vara üleandmise protsessiga seotud sidusrühmi (nt pangad, notarid, kinnistusregister, avalik register ja kommunaalteenused) ning põhineb hajusraamatu tehnoloogial, et lihtsustada vara omandiõiguse üleandmist;
-põhi- ja haldusregistrite loomine andmete jagamiseks ja taaskasutamiseks kooskõlas avaandmeid käsitleva direktiiviga (EL) 2019/1024, et aidata kaasa haldusprotsesside lihtsustamisele ja ühekordsuse põhimõtte saavutamisele; ning
-ühtse riikliku kontaktpunkti kasutuselevõtt, et aidata kaasa kaupade tollivormistuse täielikule digitaliseerimisele ja automatiseerimisele.
Investeeringu eesmärk on ka riigiametnike kaugtöölahenduste edasiarendamine, tugevdades muu hulgas kaasaegset digitaalset töökohta, mis on Maltal 2019. aastal kasutusele võetud kaugtööplatvorm. Investeeringu see osa hõlmab vajaliku riist- ja tarkvara pakkumist riigiametnikele kaugtöö võimaldamiseks.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering C3-I4: meetmed erasektori digiteerimise hoogustamiseks
Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtjaid nende digitaliseerimispüüdlustes, kõrvaldades rahastamisvõimaluste puudujäägid. Investeering aitab ettevõtjatel omandada uut digivõimekust ja digiteerida selliseid tööprotsesse nagu toote- ja protsessidisain, hanked, tarneahel/turustamine ja müügijärgsed teenused.
Investeering koosneb riiklikest toetuskavadest, mis võimaldavad ettevõtjatel investeerida digiteerimisse (sealhulgas riistvarasse, tarkvarasse ja digilahendustesse), et tõhustada oma tegevust ja uurida uusi ärivõimalusi. Toetuskavadega toetatakse peamiselt VKEsid (sh mikroettevõtteid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid), tagades seega vastastikuse täiendavuse muude ELi rahastamisprogrammide raames antava toetusega.
Toetust antakse ettevõtetele, kes tegutsevad erinevates majandussektorites, sealhulgas hulgi- ja jaekaubandus, turism (sh kultuur) ja tootmine. Turismisektoris hõlmab investeering lisaks operatiivsele logistikale ka selle uurimist, kuidas kasutada analüüsivahendeid ja tehisintellekti majutuspakettide väljatöötamiseks ja kohandamiseks ning pakkuda võimalusi klientide kogemuste maksimeerimiseks. Investeeringud digitaliseerimisse ja muudesse tehnoloogiatesse aitavad samuti suurendada ressursitõhusust turismitööstuses, sealhulgas vee ja elektri kasutamist. Tootmissektoris aitab investeering ettevõtetel parandada tõhusust, tootlikkust ja kliendikogemusi, kasutades muu hulgas selliseid kujunemisjärgus tehnoloogiaid nagu digitaalne mestimine, ennetav hooldus, tuvastamine ja jälgimine ning mooduldisain. Lisaks hõlmavad eri sektorites toetatavad investeeringud ka toote elutsükli haldamist, olelusringi analüüsi, asjade internetti, küberturvalisust ja andmekaitset, küberfüüsikalisi süsteeme, täiendatud reaalsust, tehisintellekti, ringtootmist, autonoomseid lahendusi, suurandmeid ja andmehaldust ning otsuste tegemise tugisüsteeme.
Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle kasutamine edasistes etappides 2 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohased tegevused, millega saavutatakse selline prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 3 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 4 ja mehaanilis- bioloogilise töötlemise rajatistega 5 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks on ette nähtud, et valida võib ainult selliseid tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise ajakava (märkida kvartal ja aasta) |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
3.1 |
C3.R.1 |
Eesmärk |
Üliõpilastele IKT-spetsialistideks saamise stipendiumikava käivitamine |
Kava avaldamine veebis |
1. kv |
2022 |
Kooskõlas Malta digistrateegiaga aastateks 2021–2027 avada stipendiumikava, et julgustada üliõpilasi tegema karjääri IKT nišivaldkonnas, nagu tehisintellekt. |
|||
|
3.2 |
C3.R.1 |
Siht |
Isikud, keda toetatakse digilõhe vähendamise eesmärgil |
|
Arv |
0 |
1 000 |
4. kv |
2023 |
2021. aastal käivitatakse kaheaastane katseprojekt, et analüüsida koduse internetiühenduse ja arvutile juurdepääsu eeldatavat mõju madala sissetulekuga perekondadele seoses digitaalse kirjaoskuse, ühenduvuse, digitehnoloogia integreerimise ja arvutioskustega. Katseprojekt on suunatud madala sissetulekuga ja piiratud vahenditega taotlejatele. Toetusesaajatele pakutakse internetiühendust ja arvutit ning koolitust ja juhiseid nende kasutamise kohta, kui nad seda taotlevad. |
|
3.3 |
C3.R.2 |
Eesmärk |
Malta aruka spetsialiseerumise strateegia vastuvõtmine |
Strateegia avaldamine veebis |
4. kv |
2021 |
Riikliku aruka spetsialiseerumise strateegia avaldamine. Strateegias keskendutakse mitmele olulisele algatusele, sealhulgas:
- investeeringud teadusuuringute taristusse;
|
|||
|
3.4 |
C3.R.2 |
Siht |
Malta Ettevõtluse ja Malta Teadus- ja Tehnoloogianõukogu vaheline kontohaldus |
|
Arv |
0 |
50 |
4. kv |
2024 |
Malta Ettevõtluse ja Malta Teadus- ja Tehnoloogianõukogu vahelise kontohalduse kaudu toetatavate ettevõtete arv. Ettevõtetele antakse teadus- ja arendustegevuse alast teavet, suuniseid ja toetust ning uuritakse rahvusvahelistumise võimalusi muu hulgas Euroopa programmides osalemise kaudu. |
|
3.5 |
C3.I.1 |
Siht |
Digitaalse tuumvõrgu tagamine |
|
% (protsent) |
99,7 |
99,8 |
4. kv |
2023 |
Digitaalse tuumvõrgu (MAGNET ja MITA) toimimise protsent (kogu tööaeg, mil võrk on püsti, jagatuna töötundide koguarvuga sellel ajavahemikul, v.a plaanijärgne seisak), mille on välja arvutanud Malta Infotehnoloogia Agentuur (MITA). |
|
3.6 |
C3.I.1 |
Eesmärk |
NISTi küberturvalisuse raamistiku parem tase |
NIST peaks saavutama 4. taseme, mida peab kinnitama välisasutus |
4. kv |
2025 |
Sisehinnang, mis tõendab, et MITA taristu saavutab NISTi 4. taseme. Aruanne peab olema täpne ja üksikasjalik, näidates selgelt, kuidas iga raamistikuga ettenähtud meetme tase saavutatakse. Aruande kinnitab väline asutus. |
|||
|
3.7 |
C3.I.2 |
Siht |
Laevafailide digiteerimine |
|
Arv |
0 |
15 000 |
4. kv |
2024 |
Füüsiliste failide teisendamine digitaalseteks failideks ja nende elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine haldusinfosüsteemis. Vähemalt 15 000 faili skaneeritakse ja tehakse kättesaadavaks digitaalseks otsinguks ja kasutamiseks. |
|
3.8 |
C3.I.2 |
Eesmärk |
Väljatöötatud IT-vahendite ja -süsteemide käivitamine ja kättesaadavus kasutajatele |
Väljatöötatud IT-vahendid ja -süsteemid käivitatakse ja tehakse kasutamiseks kättesaadavaks |
4. kv |
2025 |
Töötatakse lõplikult välja järgmised IT-vahendid ja -süsteemid: need käivitatakse ja tehakse kasutajatele täielikult kättesaadavaks kaubandusliku merenduse ametis ja vajaduse korral ka väljaspool seda:
Seda peaks kinnitama haldusinfosüsteemis koostatud aruanne. |
|||
|
3.9 |
C3.I.2 |
Siht |
Töötajate tehniline koolitus |
|
Arv |
0 |
135 |
4. kv |
2025 |
Nende töötajate (vahetustöötajad ja operatiivtöötajad) arv , kes on saanud järgmiste IT-vahendite ja -süsteemide kasutamise koolituse:
|
|
3.10 |
C3.I.3 |
Siht |
Kulud, mis on seotud kaasaegse digitaalse töökohaga ja lahendustega, mis parandavad kliendikogemust |
|
EUR |
0 |
2 500 000 |
4. kv |
2022 |
Vähemalt 2 500 000 eurot on makstud lepinguliste kohustuste eest, mis on seotud meetmetega, mis on seotud kaasaegse digitaalse töökohaga, ja lahendustega, mille eesmärk on parandada kliendikogemust. |
|
3.11 |
C3.I.3 |
Siht |
Täiendavate Microsoft 365 (või samaväärsete) litsentside ost |
|
Arv |
20 000 |
23 500 |
4. kv |
2025 |
Alates 2019. aastast rakendab MITA projekti, mis võimaldas 2019. aasta lõpuks 12 000 riigiametnikul kasutada Microsoft 365 lahendusi, sealhulgas Teamsi ja OneDrive’i. 2020. aasta lõpuks suurenes nende arv 20 000ni. Lisaks ostab MITA 2025. aasta lõpuks veel 3 500 Microsoft 365 (või samaväärset) litsentsi. |
|
3.12 |
C3.I.3 |
Siht |
Täiendava IT riist- ja tarkvara soetamine |
|
Arv |
0 |
2 000 |
4. kv |
2024 |
Selleks et rohkem kasutajaid saaks kaugtööd teha, vahetatakse nende sülearvutid välja (2 000), kuna need ei toeta uut tehnoloogiat. MITA kasutab ka kontseptsiooni tõestamist, et lisada uusi funktsioone, nagu telefoniteenused (litsentsid hangitakse 2 000 kasutajale) ja virtuaalsed töölauad (litsentsid hangitakse 2 000 kasutajale). Selle rakendamise toetamiseks rakendab MITA ka internetipõhist identiteedikontrolli ja ärirakenduste kriitiliste funktsioonide turvet. |
|
3.13 |
C3.I.3 |
Siht |
Internetipõhiste teenuste laialdasem kasutuselevõtt |
|
% (protsent) |
63 |
71 |
4. kv |
2025 |
DESI näitaja: Isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul kasutanud internetti suhtlemiseks ametiasutustega, väljendatuna internetikasutajate protsendina. |
|
3.14 |
C3.I.4 |
Eesmärk |
Konkursikutse algatamine |
Konkursikutse avaldamine |
1. kv |
2022 |
Konkursikutsete algatamine ettevõtjatele, et saada toetust digiülemineku, sealhulgas hulgi- ja jaemüügi, turismi (sh kultuuri) ja tootmissektorite jaoks. Lisaks on ette nähtud kõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades selleks välistamisloetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
3.15 |
C3.I.4 |
Siht |
Ettevõtjad, kes saavad toetust digiteerimiseks ette nähtud investeeringutest |
|
Arv |
0 |
360 |
2. kv |
2026 |
Ettevõtjate miinimumarv, kes saavad toetust digiteerimiseks, sealhulgas hulgi- ja jaekaubanduse, turismi (sh kultuuri) ja töötleva tööstuse sektoris, kusjuures toetuslepinguid sõlmitakse 15 000 000 euro ulatuses ja vähemalt 90 % eelarvest makstakse toetusesaajatele pärast digiprojektide lõpuleviimist välja. Toetatavad investeeringud hõlmavad VKEde investeeringuid riistvarasse, tarkvarasse ja digilahendustesse; toetust turismitööstusele, et tõhustada tegevust, sealhulgas operatiivlogistikat, ressursitõhusust ning analüütiliste vahendite ja tehisintellekti kasutuselevõttu; ning toetust tootmisettevõtetele, sealhulgas olemasolevate tehnoloogiate kasutamise optimeerimiseks ning kujunemisjärgus tehnoloogiate ja suundumuste, andmehalduse ja otsuste tegemise tugisüsteemide kasutamiseks. Lepingute sõlmimine eesmärgi 3.14 all nimetatud projektikonkursside raames välja valitud projektide puhul toimub kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades selleks välistamisloetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
D. KOMPONENT 4. Tervishoid
Malta taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse Malta tervishoiusektori, eelkõige vananeva elanikkonna vajaduste rahuldamisega seonduvaid probleeme. Komponendi eesmärk on suurendada tervishoiusektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust, tagades samal ajal üldise kättesaadavuse, kvaliteetse hoolduse ja jätkusuutlikud teenused.
Esimese reformi eesmärk on parandada tööjõu haldamist. Sellega käsitletakse välismaiste tervishoiutöötajate töölevõtmise ja töölhoidmisega seonduvaid probleeme, pöörates muu hulgas tähelepanu nende heaolu parandamisele. Samuti aidatakse reformiga kaasa laste terviseprobleemide ennetamisele. Teise reformiga kõrvaldatakse regulatiivsed tõkked, mis takistavad vere-, koe- ja rakukeskuse täielikku kasutamist.
Esimene investeering seisneb Malta vere-, koe- ja rakukeskuse loomises peahaigla vahetusse lähedusse. Teine investeering koosneb kolmest projektist, millega suurendatakse tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet digiteerimise ja uute tehnoloogiate abil.
See komponent tugineb varasematele meetmetele, mille eesmärk on suurendada Malta elanikkonnale pakutavate teenuste mitmekesisust ja ühtlustada eri teenuste koostoimet, et tagada ravi järjepidevus.
Kõnealune komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi tervishoiusüsteemi vastupanuvõime ja eelarvelise jätkusuutlikkuse parandamise kohta (riigipõhine soovitus 1 2019) ja (riigipõhine soovitus 1 2020), pidades eelkõige silmas üleilmset pandeemiat. Selle komponendi meetmeid täiendavad muude ELi programmide raames rahastatavad algatused, millega toetatakse tervishoiutöötajate suutlikkuse suurendamist ja täiendavaid investeeringuid esmatasandi arstiabi keskustesse.
Eeldatakse, et ükski selle komponendiga seotud meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja riskivähendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C4-R1: tervishoiupoliitika raamistiku väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga muuta tervishoiusüsteem kestlikumaks ja vastupidavamaks, pöörates erilist tähelepanu tervise ennetamisele ja tööjõule
Selle reformi eesmärk on suurendada tervishoiusektori vastupanuvõimet tugeva ja kestliku tööjõu tagamise kaudu ning tõhustada laste terviseprobleemide ennetamist.
Reformi osa on ka spetsiaalse tööjõu planeerimise vahendi väljatöötamine. Vahend sisaldab inimressursside eelarvestamise, vabade töökohtade haldamise ja töölevõtmise lihtsustamisega seotud elemente.
Reformiga rakendatakse ka meetmeid välismaalastest tervishoiutöötajate heaolu ja integreerimise parandamiseks. Meetmed määratakse kindlaks uuringu põhjal, mille viib läbi sõltumatu töövõtja. Uuringuga määratakse kindlaks SF36 terviseuuringu metoodika heaolunäitajate MH1 ja MH2 lähteväärtus 6 . Meetmete tulemusena peaksid heaolunäitajad paranema 10 % võrreldes uuringuga kehtestatud lähteväärtusega.
Reformi raames: i) hinnatakse ülekaalulisuse levimust 4-5aastaste laste seas, mis on osa ülekaalulisuse seireprogrammist koolilaste hulgas; ii) võetakse kasutusele vastsündinute kuulmise sõeluuringu programm, et teha kindlaks kuulmisprobleemidega imikud varases eluetapis. See võimaldab kiiret sekkumist, minimeerides seega arengust tingitud viivitusi, mis võivad neil lastel nende esimestel eluaastatel tekkida.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform C4-R2: Malta vere-, koe- ja rakukeskuse loomisega seotud riikliku õigusraamistiku läbivaatamine
Reformi eesmärk on parandada riiklikku õigusraamistikku seoses Malta vere-, koe- ja rakukeskuse loomisega.
Reform hõlmab selliste konkreetsete õigusaktide jõustumist, milles käsitletakse lünki, tõkkeid või kitsaskohti, mis võivad takistada uue vere-, koe- ja rakukeskuse täielikku kasutamist (vt investeering C4-I1) ja mille jaoks on vaja muuta siseriiklikke õigusakte. Sellele eelnevas sõltumatus uuringus tehakse kindlaks sellised lüngad, takistused ja kitsaskohad, võttes arvesse asjakohaseid Euroopa õigusakte ja suuniseid.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2024.
Investeering C4-I1: Malta vere-, koe- ja rakukeskuse loomine
Investeeringu eesmärk on leevendada Malta sõltuvust teistest riikidest raviprotseduuride ja ravi seisukohast vajaliku vere-, koe- ja rakuteraapia pakkumisel, et vähendada vajadust pikaajalise ravi järele, minimeerida tervishoiukulusid ja parandada sotsiaalset heaolu, pakkudes teenuseid kohalikul tasandil.
Investeering hõlmab vere-, koe- ja rakukeskuse loomist. See hõlmab keskuse hoone projekteerimist ja ehitamist ning meditsiiniseadmete ja mööbli hankimist. Keskus osutab vähemalt järgmisi teenuseid: vere- ja koepank (luud, sarvkest, amnion), autoloogsete tüvirakkude siirdamine.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering C4-I2: tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine digiteerimise ja uute tehnoloogiate abil
Investeeringu eesmärk on kiirendada Malta tervishoiusüsteemi üleminekut digitehnoloogiale. Digiteerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine parandab patsientide ravi kvaliteeti, parandab õigeaegse ja läbipaistva teabe pakkumise kaudu patsientide kogemusi ning vähendab ooteaega.
Reform koosneb järgmisest: i) ambulatoorsete protsesside ja operatsioonide digiteerimine, kasutades masinõpet, tehisintellekti ja automatiseerimist, et täielikult võimaldada ressursside tõhusat kasutamist, ajahaldust ja töövoogu; ii) koeanalüüsi histopatoloogia töövoo muutmine ja aruannete esitamine kergesti juurdepääsetaval täiustatud digitaalsel platvormil; ii) kiiritusravi tõhustamine, soetades kaasaegse magnetresonantstomograafi, mis tagab parema kuvamiskvaliteedi ja seega parema ravi, mis omakorda vähendab vajamineva ravi mahtu ja selleks kuluvat aega ning kõrvalnähte patsientide jaoks. Magnetresonantstomograafis on ühendatud kasvajate ja ohustatud elundite täpse lokaliseerimise tehnoloogia ning lineaarsed kiirendid kiiritusravi osutamiseks, mis tagavad patsientidele märkimisväärselt tõhusama ravi.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 30. juuniks 2025.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise ajakava (märkida kvartal ja aasta) |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
4.1 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Uuring välistööjõu paremat integreerimist ja heaolu takistavate ja hõlbustavate tegurite kohta |
Uuringu avaldamine välistööjõu paremat integreerimist ja heaolu takistavate ja hõlbustavate tegurite kohta |
2. kv |
2022 |
Uuringu avaldamine avalikus sektoris töötava välistööjõu integreerimise ja heaolu kohta Uuringu käigus i) uuritakse välistööjõu paremat integreerimist ja heaolu takistavaid ja hõlbustavaid tegureid (sealhulgas ootused, mured, suhted kolleegidega), ii) konsulteeritakse kõigi asjaomaste sidusrühmadega (sh JobsPlus ja Identity Malta) ning iii) esitatakse poliitilisi soovitusi meetmete kohta, millega parandada välistööjõu integreerimist ja heaolu. Uuringus kasutatakse heaolu mõõtmiseks asjakohaseid hindamisvahendeid ja -metoodikat. Uuringus uuritakse praegust olukorda ja tehakse kindlaks välistööjõu heaolu lähteväärtus, mis põhineb SF36 küsimustiku MH1 või MH2 tulemustel, mille puhul on tegemist 36 punktist koosneva patsiendi ütlustel põhineva uuringuga patsiendi tervise kohta. MH1 ja MH2 näitajad arvutatakse uuringu vaimse tervise jaotise küsimustele antud vastuste põhjal. Uuringu teeb sõltumatu töövõtja, kes valitakse avaliku hankemenetluste kaudu. Uuring tehakse komisjonile kättesaadavaks haldusteabesüsteemi kaudu. |
|||
|
4.2 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Spetsiaalne tööjõu planeerimise vahend |
Spetsiaalne tööjõu planeerimise vahend on olemas ja töövalmis |
2. kv |
2023 |
Töötatakse välja inimressursside eelarvestamise, vabade töökohtade haldamise ja töölevõtmise lihtsustamise vahend ning see on töövalmis. |
|||
|
4.3 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Aruanne meetmete rakendamise kohta ning sekkumisjärgse heaolu võrdlemine esialgse hinnanguga. |
Aruande avaldamine veebis meetmete rakendamise kohta ning sekkumisjärgse heaolu võrdlemine esialgse hinnanguga |
4. kv |
2025 |
Eesmärgis 4.1 all esitatud poliitiliste soovituste rakendamist ja välistööjõu heaolu paranemist käsitleva aruande avaldamine, tuginedes eesmärgi 4.1 all ette nähtud metoodikale. |
|||
|
4.4 |
C4.R.1 |
Siht |
Välistööjõu heaolu parandamine |
% (protsentides) |
0 |
10 |
4. kv |
2025 |
Selle sihi raames mõõdetakse välistööjõu teatatud heaolu paranemist võrreldes eesmärgis 4.1 all kehtestatud lähteväärtusega, mõõdetuna keskmise MH1 või MH2 punktisummana SF36 küsimustiku vastavas jaos. |
|
|
4.5 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Aruanne rasvumise levimuse kohta 4–5aastaste seas Maltal |
Aruande avaldamine veebis rasvumise levimuse kohta 4–5aastaste seas Maltal |
4. kv |
2022 |
Laste rasvumist käsitleva aruande avaldamine, mida võetakse arvesse laste rasvumise jälgimise programmis. Aruandes uuritakse rasvumise levimust 4–5aastaste seas Maltal. 1.–11. klasside lastest kaasatakse valimisse 10 % ning lasteaialastest kaasatakse kõik, kes käivad vähemalt poole ajast lasteaias. Selle hinnanguga kehtestatakse sellele noorele vanuserühmale üksnes lähteväärtus ja võrreldakse seda vanemate rühmadega. Selle tulemusena töötatakse välja poliitilised soovitused, mille hulgas võib olla teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. |
|||
|
4.6 |
C4.R.1 |
Siht |
Vastsündinute kuulmise sõeluuringu programmi elluviimine |
% (protsentides) |
40 |
95 |
1. kv |
2023 |
Programmi raames tehakse kindlaks kuulmisprobleemid imikueas (uue põlvkonna kuulmissõeluuring). Programm hõlmab võimalike kuulmiskahjustusega imikute väljaselgitamist, et saavutada varajane tuvastamine ja rehabilitatsioon. Eesmärgi saavutamiseks kontrollitakse vähemalt 95 % eelmisel aastal sündinud imikutest. |
|
|
4.7 |
C4.R.2 |
Eesmärk |
Vere- ja koepanga ning rakukeskusega seotud õigusraamistiku läbivaatamine |
Vere- ja koepanga ning rakukeskusega seotud õigusraamistiku läbivaatamise avaldamine veebis |
1. kv |
2022 |
Läbivaatamise raames: i) kontrollitakse vere, kudede ja rakkudega seotud õigusraamistikku; ning ii) tehakse kindlaks õiguslikud muudatused, mis on vajalikud, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked ja kitsaskohad, mis võivad mõjutada keskuse toimimist. Uuring hõlmab järgmiste valdkondade õigusaktide läbivaatamist: 1. Verd, kudesid ja rakke käsitlevad õigusaktid; 2. Asjakohased keskkonnaalased õigusaktid; 3. Asjakohased korralduslikud õigusaktid (võrdsed võimalused, andmekaitse, eetika ja patsientide õigused, juurdepääsetavus); ja 4. Riigiabi käsitlevad õigusaktid.
|
|||
|
4.8 |
C4.R.2 |
Eesmärk |
Vere- ja koepanka ning rakukeskust käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab vere- ja koepanka ning rakukeskust käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumisele |
2. kv |
2024 |
Vere- ja koepanka ning rakukeskust käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine. Läbivaadatud raamistikuga kõrvaldatakse regulatiivsed tõkked ja kitsaskohad, mis võivad mõjutada keskuse toimimist. |
|||
|
4.9 |
C4.I.1 |
Eesmärk |
Lepingu alusel osutatavad teenused vere-, koe- ja rakukeskuse ehitamiseks |
Allkirjastatud leping vere-, koe- ja rakukeskuse ehitamiseks |
1. kv |
2023 |
Allkirjastatud leping vere-, koe- ja rakukeskuse ehitamiseks pärast avaliku hanke läbiviimist |
|||
|
4.10 |
C4.I.1 |
Eesmärk |
Kasutajatele avatud vere-, koe- ja rakukeskus |
Kasutajatele avatud vere-, koe- ja rakukeskus |
4. kv |
2025 |
Rajatis on valmis ja sertifitseeritud vere, kudede ja rakkude töötlemiseks. Rajatis on avatud kasutajatele kavandatud teenuste pakkumiseks ja tal on selleks vajalikud ressursid.
|
|||
|
4.11 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Allkirjastatud leping magnetresonantstomograafi hankimiseks Sir Anthony Mamo Oncology Centre nimelisse haiglasse |
Allkirjastatud leping magnetresonantstomograafi hankimiseks Sir Anthony Mamo Oncology Centre nimelisse haiglasse |
2. kv |
2022 |
Allkirjastatud leping magnetresonantstomograafi hankimiseks Sir Anthony Mamo Oncology Centre nimelisse haiglasse pärast avaliku hanke läbiviimist |
|||
|
4.12 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Magnetresonantstomograafi töövalmis seadmine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine |
Magnetresonantstomograafi täielikult töövalmis seadmine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine |
2. kv |
2023 |
Magnetresonantstomograaf on toimiv ja seda kasutatakse Sir Anthony Mamo Oncology Centre’i patsientide raviks. |
|||
|
4.13 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Kõik Mater Dei haigla histopatoloogiaosakonnas digitaalsete patoloogiateenuste osutamise jaoks sõlmitud lepingud |
Kõik Mater Dei haigla histopatoloogiaosakonnas digitaalsete patoloogiateenuste osutamise jaoks sõlmitud lepingud |
2. kv |
2022 |
Kõik Mater Dei haigla histopatoloogiaosakonnas digitaalsete patoloogiateenuste osutamise jaoks sõlmitud lepingud pärast avaliku hanke läbiviimist.
|
|||
|
4.14 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Digitaalste patoloogiateenuste osutamine Mater Dei histopatoloogia osakonnas |
Digitaalste patoloogiateenuste osutamine Mater Dei histopatoloogia osakonnas |
2. kv |
2024 |
Digitaalste patoloogiateenuste osutamine Mater Dei histopatoloogia osakonnas toimib ja patsiendid kasutavad neid. Rajatisel on vähemalt järgmine suutlikkus: elektrooniline jälgimissüsteem alates proovi vastuvõtmisest kuni juhtumi käsitlemiseni; histoloogiliste juhtumite digiteerimine; makrokujutiste integreerimine ja häältuvastus proovidissekteerimisel; kontrolliprotsesside automatiseerimine laboriprotsesside kõigis etappides; ning juhtumite määramise automatiseerimine vastavatele konsultantidele. |
|||
|
4.15 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Kõik lepingud, mis on sõlmitud Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimiseks |
Kõik lepingud, mis on sõlmitud Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimiseks |
4. kv |
2022 |
Kõik lepingud, mis on sõlmitud Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimiseks pärast avaliku hanke läbiviimist Projekti raames tagatakse tehnoloogia, et pakkuda mitmekülgsemat ja tõhusamat ambulatoorset teenust, mis hõlmab järgmist: vastuvõtuaegade määramine ja sellega seotud logistiline tugi; patsientide ja kliinikute vastuvõtu ratsionaliseerimine; patsientide kaasamise ja dialoogi hõlbustamine; vastuvõtu võimaldamine tehisintellekti kaudu; ning liidese loomine teiste tervishoiuministeeriumi IKT-lahendustega. |
|||
|
4.16 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimine on toimiv ja patsientidele avatud |
Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimine on täielikult toimiv ja patsientidele avatud |
2. kv |
2025 |
Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimine on täielikult toimiv ja patsientidele avatud. Keskusel on kõrgtasemel digitehnoloogiataristu, mis võimaldab vähemalt a) patsientide ja kliinikute vastuvõtu planeerimist ja muutmist; a) paneeli patsiendi jälgimiseks; c) patsientide elektroonilist kaasamist ja dialoogi; ja d) vastuvõttu tehisintellekti kaudu. |
|||
E. KOMPONENT 5. Kvaliteetse hariduse ja sotsiaal-majandusliku jätkusuutlikkuse edendamine
Malta taaste- ja vastupidavuskava see osa aitab lahendada probleeme, mis on seotud koolist väljalangenute ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute suure osakaaluga, oskustööjõu nappusega ning vajadusega parandada haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteeti ja kaasavust. Lisaks hinnatakse selles praegust pensioni- ja töötushüvitiste süsteemi eesmärgiga jätkata poliitikareforme kõnealuse süsteemi piisavuse ja kestlikkuse tagamiseks. Selle eesmärk on suurendada Malta tööjõu ja ühiskonna vastupanuvõimet, võttes arvesse ka rohe- ja digipööret.
Selle komponendi reformid tugevdavad haridussüsteemist varakult väljalangemisega seotud sekkumis- ja ennetusmeetmeid, laiendavad kõigi täiskasvanute ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate juhendamise ning oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, parandavad erivajadustega õpilaste kvaliteetset kaasavat haridust, hariduspoliitika järelevalvesüsteemi ning arendavad edasi pensioni- ja töötushüvitiste süsteemi korrapärast analüüsi ja järelevalvet, et toetada selle piisavust ja kestlikkust. Investeering hõlmab kutsehariduse tippkeskuse (ITS-linnaku) loomist, sealhulgas uut teaduskonda, praktikakohti, ettevõtlust soodustavat inkubatsioonikeskust, teadus- ja arenduskeskust, mis stimuleerib uuenduslikke ideid, ning alusharidus- ja lapsehoiuasutust, et julgustada tasustamata hoolduskohustustega isikuid, eelkõige naisi kursustel osalema. Sellega kaasneb ajakohaste koolitusprogrammide väljatöötamine, et tugevdada tulevikukindlat esmast ja täiendkutseharidust ja -koolitust majutus- ja turismisektoris, mis on Malta üks peamisi majandus- ja tööhõivesektoreid.
See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud kvaliteetse ja kaasava haridusega (riigipõhised soovitused 2 2020 ja 3 2019), tööturuga (riigipõhine soovitus 2 2020) ja pensionisüsteemiga (riigipõhine soovitus 1 2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendiga seotud meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja riskivähendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C5-R1: tugevdada haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamise meetmeid, keskendudes oskuste omandamisele
Koos taaste- ja vastupidavusrahastu väliste lisameetmetega, mille eesmärk on tegeleda haridussüsteemist varakult lahkumise mitmetahulise probleemiga, nagu nõustamine, õppekavaväline tegevus ja kiusamisvastased meetmed, on käesoleva reformi eesmärk tugevdada haridussüsteemist varakult lahkumisega seotud sekkumis- ja ennetusmeetmeid, mis aitavad vähendada haridussüsteemist varakult lahkumise praegust kõrget määra (Maltal 16,7 % võrreldes ELi 9,9 %-ga 2020. aastal) ja saavutada 2025. aastaks 12,7 %).
Reformi raames pakutakse akrediteeritud kirjaoskuse tugiprogramme (nn Reading Recovery (RR) programmid) iga päev 30 minutit individuaalõppe vormis kõige vähem edasijõudnud 6–7aastastele õpilastele. Programm peab võimaldama abivajavatel lastel jõuda 12–20 nädala jooksul eakohase algtasemeni. Õpetajad saavad vastava koolituse.
Pärast põhioskuste strateegia vastuvõtmist hõlmab reform ka vähemalt kolme meetme rakendamist kahekümne neljast meetmest, mis on esitatud igas vanuses õppurite põhioskuste strateegias.
Lisaks hõlmab reform haridussüsteemist varakult lahkunud noorte jälgimissüsteemi loomist, andmelao projekti, mis hõlmab ka andmetele juurdepääsu poliitika jälgimise ja suunamisega tegelevatele asutustele.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
Reform C5-R2: oskuste arendamise ja tunnustamise parandamine, pöörates erilist tähelepanu väheste oskustega täiskasvanutele
Selle reformi eesmärk on laiendada oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi kõigile täiskasvanutele, olenemata nende tööalasest staatusest, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga inimestele, kelle osalemine elukestvas õppes on eriti väike.
Reform seisneb e-kolledži loomises, mis pakub õppijate abistamiseks põhjalikke veebikursusi ning veebipõhist juhendamist ja kasutajatuge. E-kolledžit täiendab keskus, kus asub füüsiline ruum tehniliste seadmete ja personaalsete juhendajatega nendele täiskasvanutele, kellel puuduvad digioskused või seadmed veebikursustele juurdepääsuks. Samuti luuakse mentorlus- ja juhendamisüksus, et pakkuda juhendamist täiskasvanutele, kes otsivad parimat haridusteed, mis vastaks nende täiendus- ja ümberõppevajadustele, aga ka nõustamist üldise heaolu valdkonnas.
Reform hõlmab ka täiskasvanuhariduse nõustamissüsteemi väljatöötamise tegevuskavas sisalduva kolme meetme rakendamist, sealhulgas täiskasvanuhariduse spetsialistide suutlikkuse suurendamist ja nõustamisvõrgustike loomist.
Seda meedet toetab haridus- ja koolitussüsteemi ning tööandjate vaheline tõhustatud koostöö, mis tuleneb komponendi nr 1 reformist ja komponendi nr 3 reformist nr 2 ning riikliku tööturuasutuse (JobsPlus) tegevusest väljaspool piirkondlikku reformikava.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
Reform C5-R3: uute haridusvõimaluste arendamine kaasava ja kvaliteetse hariduse edendamiseks
Reformi eesmärk on edendada kvaliteetset kaasavat haridust.
Reform hõlmab tõsiste erivajadustega õpilaste jaoks multisensoorsete õpperuumide loomist kõrgkoolides (rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus (ISCED) 1. aste, algharidus) ja kahe autismiüksuse loomist keskkoolides (ISCED 2. aste, teise taseme alumise astme haridus), võimaldades seega erivajadustega õpilaste edasist integreerimist tavakoolikeskkonda. Meetmega kaasneb õpetajate ja õppetuge pakkuvate haridustöötajate pidev koolitamine kaasava pedagoogika valdkonnas.
Reform hõlmab ka ajakohastatud riikliku kaasamispoliitika strateegia vähemalt 20 meetme (mis moodustavad vähemalt 50 % kõigist meetmetest) rakendamist, mille tulemusena saavutatakse strateegias määratletud arukad eesmärgid.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform C5-R4: tõhusa hariduspoliitika järelevalvesüsteemi rakendamine
Reformi eesmärk on luua tõhus hariduspoliitika järelevalvesüsteem ja seda rakendada.
Kõnealune reform hõlmab töökava koostamist, mis sisaldab peamisi tulemusnäitajaid ja nendega seotud järelevalvekorda, samuti igal aastal hinnatavate poliitikameetmete loetelu, mis hõlbustab hariduspoliitika raamistiku rakendamisel tehtud edusammude jälgimist. Töökavas esitatakse ka põhjalik hindamissüsteem, mis on seotud koolisiseste hindamisprotsessidega ja millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas koolipersonal. See hõlmab ka hariduse eest vastutava ministeeriumi juurde loodud poliitika järelevalveüksusesse uute töötajate värbamist. Poliitikakujundajad annavad iga kuu aru konkreetsete meetmete rakendamisel tehtud edusammudest vastavalt kehtestatud töökavale. Seda teavet võetakse arvesse kord kvartalis toimuval ministeeriumi strateegilise juhtimise koosolekul, et hõlbustada poliitika rakendamist. Igal aastal koostatakse sisearuanne poliitika rakendamise seisu kohta.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform C5-R5: tööturu vastupanuvõime tugevdamine
Reformi eesmärk on hinnata ja korrapäraselt jälgida töötushüvitiste piisavust ja katvust Maltal, tugevdada tööturu vastupanuvõimet ning suurendada soolist võrdõiguslikkust üldisemalt.
Reform sisaldab uuringut, milles hinnatakse töötushüvitiste piisavust ja katvust ning soovitatakse poliitikavariante, et saavutada hüvitiste suurem piisavus ja katvus nii kestuse kui ka tegeliku kättesaadavuse osas, suurendades samal ajal stiimulit töötada. Võttes arvesse uuringu soovitusi, võetakse kasutusele järelevalveprotsess, et korrapäraselt hinnata kehtestatud poliitikameetmete tõhusust. Esimene aruanne valmib 2024. aasta lõpuks, milles määratakse kindlaks järgmise aruande avaldamine järgmise viie aasta jooksul.
Pärast tööhõivestrateegia vastuvõtmist keskendub reform ka tööhõivestrateegia rakendamisele, mis hõlmab vähemalt järgmist: i) vanemaealised töötajad (vanuses 55–64 aastat), eelkõige vanemaealiste naiste aktiveerimine; ii) madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud ja iii) sooline tööhõivelõhe.
Pärast soolise võrdõiguslikkuse ja süvalaiendamise strateegia tegevuskava vastuvõtmist keskendub reform ka soolise võrdõiguslikkuse ja süvalaiendamise strateegia tegevuskava põhimeetmete rakendamisele.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform C5-R6: Malta pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse läbivaatamine
Reformi eesmärk on parandada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja piisavust.
Reformi käigus avaldatakse pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja piisavuse suurendamiseks tegevuskava, milles esitatakse poliitikaettepanekud, sealhulgas õigusaktide muudatused, kui need on asjakohased, jätkuna pensionide läbivaatamise aruandele, milles hinnatakse praegust pensionisüsteemi ja soovitatakse poliitikameetmeid, ning samuti ka konsultatsioonijärgne tagasiside.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2022.
Investeering C5-I1: kutsehariduse tippkeskuse loomine (ITS-linnak)
Investeeringu eesmärk on tugevdada esma- ja jätkukutseharidust ja -koolitust majutus- ja turismisektoris, suurendades selle atraktiivsust, tööturu vajadustele vastavust ning asjakohasust digiülemineku ja rohelisele majandusele ülemineku seisukohast.
Investeering seisneb kutsehariduse tippkeskuse loomises, rajades uue turismiuuringute instituudi ITS-linnaku, mis hõlmab teaduskonda, praktikakohti ja kogu toetavat taristut. Uus linnak hõlmab ka ettevõtlust soodustavat inkubatsioonikeskust, teadus- ja arenduskeskust, mis stimuleerib uuenduslikke ideid, ning alusharidus- ja lapsehoiuasutust, et julgustada tasustamata hoolduskohustustega isikuid, eelkõige naisi turismialastel kursustel osalema ning seejärel asjaomases sektoris osalema. Kõiki rajatisi kohandatakse nii, et puuetega inimesed saaksid neid täiel määral kasutada. Meetmega kaasneb ajakohaste koolitusprogrammide väljatöötamine, mis kajastavad tööstuse esilekerkivaid vajadusi sellistes valdkondades nagu säästev turism ja ökoturism; heaolu ja meditsiiniturism, digitaalne turism ja tehisintellekti kasutamine turismis.
Kõik selle investeeringu alusel ehitatavad hooned peavad vastama liginullheitehoone nõuetele.
Eeldatakse, et see meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest ((v.a 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (teatavaks tehtud numbri C(2000) 1147 all) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid)) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale, direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 11 lõike 2 punktile b ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Investeering tehakse 31. oktoobriks 2025.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise ajakava (märkida kvartal ja aasta) |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
5.1 |
C5.R.1 |
Siht |
Programmi „Lugemise elavdamine“ raames koolitatud (6-7aastaste) õpilaste arv |
Arv |
0 |
1 000 |
4. kv |
2024 |
Sihtrühmaks on keskmiselt 250 õpilast (6–7aastased), kes saavad igal aastal alates 2021. aastast lugemise elavdamise programmi raames õpetust. Aastatel 2021–2024 peab vähemalt 1000 õpilast olema edukalt läbinud kõnealuse programmi, saades sõltumatuks lugejaks ja kirjutajaks, mida kinnitab programmi lõpus tehtav test. |
|
|
5.2 |
C5.R.1 |
Siht |
Reading Recovery (RR) programmi raames koolitatud haridustöötajad |
Arv |
0 |
85 |
4. kv |
2023 |
85 õpetajast koosnev rühm, kes teeb koostööd kõige raskemini õpetatavate lastega, osaleb aastapikkusel intensiivkoolitusel, et õppida kasutama nn Reading Recovery (RR) metoodikat. Selle aja jooksul teevad õpetajad kindlaks kõige aeglasemalt edasijõudvad lapsed ja töötavad nende õpilastega pool tundi päevas maksimaalselt 20 nädala jooksul ning programmi lõppedes on vähemalt 80 % nendest lastest saanud iseseisvad lugejad ja kirjutajad. |
|
|
5.3 |
C5.R.1 |
Eesmärk |
Põhioskuste strateegias sisalduvate meetmete rakendamine |
Põhioskuste strateegias sisalduvaid meetmed viiakse ellu pärast strateegia vastuvõtmist |
4. kv |
2024 |
Pärast strateegia vastuvõtmist rakendatakse vähemalt 3 meedet 24st meetmest, mis on esitatud igas vanuses õppijate põhioskuste strateegias, sealhulgas:
|
|||
|
5.4 |
C5.R.1 |
Eesmärk |
Andmelao projekt /varakult haridussüsteemist lahkujate üldine jälgimissüsteem |
Andmelao projekt /varakult haridussüsteemist lahkujate üldine jälgimissüsteem on valmis ja toimib |
3. kv |
2024 |
Andmeladu on toimiv ning poliitika jälgimise ja suunamisega tegelevatel asutustel on juurdepääs andmetele. Projekti peamine eesmärk on keskenduda riigikoolide andmetele võimalusega lisada ka erakoolide andmeid, tingimusel et nad teevad koostööd. |
|||
|
5.5 |
C5.R.2 |
Eesmärk |
Meetmete rakendamine, mis on esitatud tegevuskavas, mis käsitleb nõustamissüsteemi väljatöötamist, täiskasvanuhariduse spetsialistide suutlikkuse suurendamist ja nõustamisvõrgustike loomist |
Meetmete rakendamine, mis on esitatud tegevuskavas, mis käsitleb nõustamissüsteemi väljatöötamist, täiskasvanuhariduse spetsialistide suutlikkuse suurendamist ja nõustamisvõrgustike loomist |
2. kv |
2023 |
Pärast tegevuskava heakskiitmist tuleb rakendada vähemalt kolm meedet kümnest, mis on esitatud tegevuskavas, mis käsitleb nõustamissüsteemi väljatöötamist, täiskasvanuhariduse spetsialistide suutlikkuse suurendamist ja nõustamisvõrgustike loomist Nende meetmete hulka kuuluvad:
ii) vähemalt nelja juhendaja koolitamine, et võtta arvesse täiskasvanud õppijate vajadusi; ning
|
|||
|
5.6 |
C5.R.2 |
Eesmärk |
E-kolledži käivitamine |
E-kolledž, sealhulgas juhendamisüksus ja veebikeskus hakkavad toimima |
2. kv |
2022 |
E-kolledž peab olema õiguslikult ja praktikas toimiv ning hõlmama vähemalt 10 eri valdkonda hõlmavat kursust. E-kolledžil peab olema õppureid abistav õppejuhtimissüsteem, nõustamis- ja juhendamisüksus, veebipõhine keskus ja veebipõhised juhendajad. |
|||
|
5.7 |
C5.R.2 |
Siht |
Õppurid, kellel on stiimul kasutada uut e-kolledži platvormi |
Arv |
0 |
4 800 |
4. kv |
2024 |
Vähemalt 4800 õppurit, kes kasutavad uue e-kolledži platvormi kaudu pakutavaid teenuseid. Sihtrühm koosneb erineva sotsiaal-majandusliku taustaga 15aastastest ja vanematest täiskasvanutest, kellel ei ole Malta kvalifikatsiooniraamistiku kohast 3. taseme või kõrgema tasemega kvalifikatsiooni. |
|
|
5.8 |
C5.R.3 |
Siht |
Kahe autismiüksuse (sisustatud füüsilised ruumid ja koolitatud haridustöötajad) loomine koolides |
Arv |
0 |
2 |
4. kv |
2021 |
Kaks uut autismiüksust (füüsilised ruumid) peavad olema valmis ja töökorras. Sellised üksused on õpilastele vastavalt vajadusele kättesaadavad õpilastele (valge tuba – vesivoodi ja mullitoru). Kaks esimest autismiüksust on mõeldud kuni 16 õpilasele. Kaks õpetajat ja kuus õpitoe pakkujat saavad lisakoolituse kaasavas pedagoogikas. Funktsionaalse õppekava õpetamises saavad koolitust vähemalt 1 õpetaja ja kaks õpitoe pakkujat igas klassis. Õpetajaid ja õpitoe pakkujaid koolitavad riikliku koolide tugiteenistuse (National School Support Services – NSSS) töötajad. |
|
|
5.9 |
C5.R.3 |
Siht |
Kahe uue multisensoorse õpperuumi (füüsiline ruum pluss seadmed ja koolituse läbinud töötajad) loomine kõrgkoolides |
Arv |
0 |
2 |
1. kv |
2022 |
Kaks uut multisensoorset õpperuumi peavad on valmis ja toimivad. Sellised ruumid on õpilastele vajaduse korral kättesaadavad. Ühte ruumi kasutatakse sensoorse alana, mis on varustatud järgmisega: ballimeri, batuut, pall; teine ruum on üldise tegevuse jaoks ja see on varustatud järgmisega: kööginurk, arvutiala ja vaikne ala. Igas klassis on vähemalt üks õpetaja. Õpetajaid ja koolitavad riikliku koolide tugiteenistuse (National School Support Services – NSSS) töötajad. |
|
|
5.10 |
C5.R.3 |
Eesmärk |
Ajakohastatud riikliku kaasamisstrateegia meetmete rakendamine |
Ajakohastatud riiklikus kaasamisstrateegias sisalduvaid meetmed viiakse ellu pärast strateegia vastuvõtmist |
4. kv |
2025 |
Ajakohastatud riikliku kaasamispoliitika strateegia vähemalt 20 meetme (mis moodustavad vähemalt 50 % kõigist meetmetest) rakendamine, mille tulemusena saavutatakse strateegias määratletud arukad eesmärgid. Nende meetmetega
|
|||
|
5.11 |
C5.R.4 |
Eesmärk |
Hiljuti kasutusele võetud hindamise ja järelevalve töökava rakendamine |
Hindamise ja järelevalve töökava rakendamise seisu käsitleva iga-aastase sisearuande esmakordne avaldamine |
4. kv |
2025 |
Pärast seda, kui on vastu võetud hindamise ja järelevalve töökava, milles on esitatud peamised tulemusnäitajad ja nendega seotud järelevalvekord, ning igal aastal hinnatavate poliitikameetmete loetelu, annavad poliitikakujundajad iga kuu aru meetmete rakendamisel tehtud edusammudest vastavalt töökavale. Seda teavet võetakse arvesse kord kvartalis toimuval ministeeriumi strateegilise juhtimise koosolekul, et hõlbustada poliitika rakendamist. Igal aastal koostatakse sisearuanne poliitika rakendamise seisu kohta. See hõlmab kogu hariduspoliitikat, mis on läbi vaadatud, ja hõlmab ajavahemikku 2021–2030.
Poliitika järelevalveüksusesse võetakse tööle kaks ametnikku. |
|||
|
5.12 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Töötushüvitiste hindamine |
Töötushüvitiste hindamist käsitleva uuringu avaldamine veebis |
2. kv |
2022 |
Malta töötushüvitisi käsitlev uuring viiakse lõpule ja avaldatakse. Uuringus hinnatakse olukorda ning esitatakse valitsusele konkreetsed ja üksikasjalikud soovitused selle kohta, kuidas parandada tegelikku hõlmatust ja saavutada hüvitiste piisavus nii kestuse kui ka tegeliku kättesaadavuse osas, suurendades samal ajal stiimulit töötada. |
|||
|
5.13 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Töötushüvitistega seotud probleemide ja poliitikameetmete seire |
Esimese seirearuande avaldamine veebis koos asjakohase statistilise teabega |
4. kv |
2024 |
Võetakse kasutusele asjakohast statistilist teavet sisaldav seireprotsess, et teha korrapäraselt kokkuvõtteid töötushüvitistega seonduvate poliitikameetmete tõhususest. Esimene aruanne valmib 2024. aasta lõpuks, milles määratakse kindlaks järgmise aruande avaldamine järgmise viie aasta jooksul. |
|||
|
5.14 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Hiljuti vastu võetud tööhõivestrateegia meetmete rakendamine |
Pärast tööhõivestrateegia vastuvõtmist rakendatakse strateegiast tulenevaid meetmeid , sealhulgas jõustatakse vajaduse korral õigusaktid. |
3. kv |
2025 |
Pärast tööhõivestrateegia vastuvõtmist rakendatakse strateegia meetmeid, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
|
|||
|
5.15 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Hiljuti vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse ja süvalaiendamise strateegia tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamine |
Pärast soolise võrdõiguslikkuse ja süvalaiendamise strateegia tegevuskava vastuvõtmist rakendatakse strateegia tegevuskavast tulenevaid meetmeid. |
4. kv |
2025 |
Soolise võrdõiguslikkuse ja süvalaiendamise strateegia tegevuskava meetmete rakendamine vähemalt järgmistes valdkondades:
|
|||
|
5.16 |
C5.R.6 |
Eesmärk |
Pensionide läbivaatamise aruande järelmeetmed ja poliitika ettepanekud |
Pensioniaruande ja konsultatsioonijärgse tagasiside järelmeetmena avaldatakse veebis tegevuskava, milles esitatakse poliitikaettepanekud, sealhulgas õigusaktide muudatused, kui see on asjakohane |
4. kv |
2022 |
Pensioniaruande ja konsultatsioonijärgse tagasiside järelmeetmena avaldatakse tegevuskava, milles esitatakse poliitikaettepanekud, sealhulgas vajaduse korral seadusandlikud muudatused, eesmärgiga parandada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja piisavust. |
|||
|
5.17 |
C5.I.1 |
Siht |
Koolitusprogrammide arvu suurendamine investeeringute tulemusena |
Arv |
23 |
31 |
3. kv |
2025 |
Lisaks praegusele 23 peavooluprogrammile, mida pakub turismiuuringute instituut, pakutakse õpilastele veel kaheksa 8 koolitusprogrammi, mis hõlmavad kokku vähemalt 31 täiskvalifikatsiooni, sealhulgas kondiitriprogramm, sommeljeede programm, peakoka programm, digi- ja heaoluturism ning kestlik turism. Programmid vaadatakse läbi tööstusharuga konsulteerides. |
|
|
5.18 |
C5.I.1 |
Siht |
Kutsehariduse tippkeskuse (ITS-linnak) rakendamisega seotud kulud |
EUR |
0 |
15 000 000 |
4. kv |
2023 |
Vähemalt 15 000 000 euro suurune kulu on tehtud kooskõlas sertifitseeritud tööde/teenustega, mis on seotud Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (ITS-linnak). |
|
|
5.19 |
C5.I.1 |
Eesmärk |
Kutsehariduse tippkeskuse (ITS-linnaku) käivitamine majutussektori jaoks |
Kutsehariduse tippkeskus (ITS-linnak) on valmis ja avatud õppurite vastuvõtmiseks |
3. kv |
2025 |
Kutsehariduse tippkeskuse (ITS-linnaku) on täielikult toimiv See hõlmab:
iv) Turismiuuringute Instituudi juurde loodavat teadus- ja arenduskeskust, mille eesmärk on luua uusi teadmiste ja ärikontseptsioonide allikaid turismiga seotud juhtimisvaldkondades. |
|||
E. KOMPONENT 6. Institutsioonilise raamistiku tugevdamine
Malta taaste- ja vastupidavusrahastu selles osas käsitletakse mitmeid institutsioonilisi ja juhtimisalaseid probleeme õiguse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse ning maksustamise valdkonnas. Kohtusüsteemis on tuvastatud puudusi seoses kohtusüsteemi sõltumatusega, uurimisharust eraldiseisva prokuratuuri puudumisega ning ebatõhususega. Kohtusüsteemi edasine digitaliseerimine peaks aitama kaasa ka nende puuduste kõrvaldamisele. Juhtimisraamistikus on kindlaks tehtud ka probleemid, mis takistavad korruptsiooni tõhusat avastamist ja selle eest vastutusele võtmist, sealhulgas struktuursed puudused, mis takistasid Malta alalise korruptsioonivastase komisjoni sõltumatut ja tõhusat toimimist. Rahapesuga seotud probleemid on seotud rahapesujuhtumite nõrga uurimise ja nende eest süüdistuste esitamisega ning kuritegelikul teel saadud tulu ebapiisava jälitamise ja konfiskeerimise korraga. Olukorda halvendavad Malta kodakondsus- ja elukohakavad ning viimastel aastatel on kiiresti kasvanud rahvusvahelise suunitlusega tegevus, nagu finantsteenused, virtuaalne vara ja kaughasartmängud. Maksustamise valdkonnas võimaldavad sissetulevate ja väljaminevate dividendide, intresside ja litsentsitasude tõhusat maksustamist käsitlevate siseriiklike sätete puudumine, Malta kodakondsus- ja elukohakavad ning siirdehindade eeskirjade puudumine nii äriühingutel kui ka üksikisikutel kasutada agressiivset maksuplaneerimist.
Eesmärk on parandada kohtusüsteemi suutlikkust ja juhtimist, tugevdada institutsioonilist raamistikku korruptsiooni vastu võitlemiseks, tõhustada rahapesuvastast korda ja võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu. Selle komponendi mitu elementi on tagasiulatuvad, olles osaliselt juba rakendatud 2020. aastal ja 2021. aasta alguses.
Kohtusüsteemi tõhustamise reformid hõlmavad kohtunike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise meetodi muutmist, hinnates ja rakendades samal ajal parandusmeetmeid, mis on vajalikud erikohtute sõltumatuse tagamiseks. Eeldatakse, et korruptsioonivastase võitluse institutsioonilise raamistiku suutlikkust tugevdatakse riikliku pettusevastase võitluse ja korruptsioonivastase strateegia suutlikkuse suurendamise elementide rakendamise, varade tagastamise büroo reformi ja olulisele korruptsioonivastasele organile, nimelt alalisele korruptsioonivastasele komisjonile suunatud reformide kaudu. Kuritegude, sealhulgas korruptsiooni ja rahapesu uurimise tõhustamiseks hõlmavad reformid uut politseiülema ametisse nimetamise menetlust. Süüdistuste esitamise osas tehakse ettepanek luua eraldi prokuratuur, rakendades samal ajal kohtulikku kontrolli otsuste üle, mille kohaselt peaprokurör ei pea süüdistust esitama. Selles komponendi osana esitatakse ka meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase korra tugevdamiseks. Lisaks on neli reformi suunatud agressiivse maksuplaneerimise vastu, nimelt piirates käitumisjuhendi töörühma koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja kantud riikidest pärit dividendide maksuvabastust, kehtestades siirdehindu käsitlevad õigusaktid, viies läbi uuringu, millele järgnesid õiguslikud muudatused sissetulevate ja väljaminevate dividendide, intressimaksete ja litsentsitasudega seotud meetmete kohta, ning vahetades lõpuks omaalgatuslikult teavet tulevaste taotlejate kohta, kes saavad Malta kodakondsuse kodakondsuskava alusel oma algse maksujurisdiktsiooniga.
See komponent hõlmab ka ühte investeeringut, mille eesmärk on parandada kohtusüsteemi kvaliteeti ja tõhusust selle digitaliseerimise kaudu.
Komponent aitab täita kohtute sõltumatuse, rahapesu vastu võitlemise ja agressiivse maksuplaneerimisega seotud riigipõhiseid soovitusi (riigipõhised soovitused 4 2020 ja 2 2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendiga seotud meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja riskivähendusmeetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C6-R1: kohtunike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise meetodi reform
Selle meetme eesmärk on tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust.
Reform hõlmab 2020. aasta XLV ja XLIII seaduse jõustumist, millega nähakse ette ülemkohtu esimehe ametisse nimetamine kõigi esindajatekoja liikmete kahekolmandikulise heakskiiduga, muutes samal ajal ka kohtunike ametisse nimetamise komitee koosseisu, nii et rohkem kui pooled selle liikmetest on kohtusüsteemi liikmed. Reformiga nähakse ette ka avatud kandideerimiskutsed kohtusüsteemi vabadele ametikohtadele kandideerimiseks, mille raames võivad tingimustele vastavad isikud väljendada oma sellekohast huvi kohtunike ametissenimetamise komitees. Seda menetlust rakendati nelja kohtuniku ja nelja magistraadikohtuniku ametisse nimetamiseks 2021. aastal. Kohtunike ja magistraadikohtunike ametist tagandamise otsuste eesõigus on õigusemõistmise komisjonil, mis enamikus koosneb kohtusüsteemi liikmetest. Kuna erikohtute ametisse nimetamise meetod ja nende juhtimine erineb tavakohtute omast, vaadatakse erikohtute sõltumatus läbi ka koostöös Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga. Aruanne sisaldab i) hinnangut erikohtute liikmete ametisse nimetamise sõltumatuse tagatiste kohta, ii) hinnangut tagatiste kohta, millega nähakse ette, et üldkohtud vaatavad apellatsioonikohtute otsused täielikult läbi, ning iii) konkreetseid ja täpseid poliitilisi soovitusi. Seadusemuudatused tehakse vastavalt uuringu soovitustele ja võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni arvamust.
Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2026.
Reform C6-R2: eraldi prokuratuuri loomine
Selle meetme eesmärk on tugevdada prokuratuuri sõltumatust Maltal.
Reform tugineb 2019. aastal astutud esimesele sammule, kui asutati riigiadvokaadi büroo, et võtta üle prokuratuurivälised ülesanded, mida peaprokurör varem täitis, rakendades vajalikke õiguslikke muudatusi ja kõigi raskete kohtuasjade puhul süüdistuse esitamise üleviimist, st kõigi üle kaheaastaste vanglakaristuste (sealhulgas rahapesu ja korruptsiooni eest) üleviimine politsei vastutusalast prokuratuuri (mida juhib peaprokurör) vastutusalasse. 2021. aasta seaduses nr XXVIII on sätestatud, et peaprokurör võib koos politseitäituriga esitada süüdistuse magistraadikohtule, välja arvatud juhul, kui tal on pädevus viia asi kriminaalkohtusse. Selles kirjeldatakse ka peaprokuröri ja täitevpolitsei ex officio menetlust magistraadikohtus, millel on kriminaalkohtu pädevus. Tõsiste kohtuasjade üleandmine toimub pärast etapiviisilist üleminekut, mis algas 2020. aasta oktoobris ja viiakse täielikult lõpule 2024. aastal, tehes tihedat koostööd politsei ja peaprokuröri büroo vahel ning kehtestades nendevahelise standardse töökorra. Reformiga tagatakse ka peaprokuröri büroo suurendatud vastutuse võtmiseks vajalike lisatöötajate värbamine. Samuti viiakse läbi sõltumatu hindamine, et teha kindlaks, kuidas tuleb kõik muud vähem rasked kuriteod, mille eest on määratud trahv või alla kaheaastane vanglakaristus, viia politseiteenistusest üle peaprokuröri büroosse. Samuti rakendatakse kõnealusest läbivaatamisest tulenevaid seadusandlikke muudatusi.
Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2026.
Reform C6-R3: institutsioonilise raamistiku tugevdamine võitluseks korruptsiooni vastu; riikliku pettusevastase võitluse ja korruptsioonivastase strateegia rakendamine
Selle reformi eesmärk on ajakohastada 2008. aasta riiklikku pettustevastast ja korruptsioonivastast strateegiat, et suurendada nende riigiasutuste suutlikkust, võimu ja vastutust, kellele on usaldatud reguleerimis- ja kontrollifunktsioonid seoses riigi vahendite haldamisega, ning viia ellu teatavad strateegias kindlaks määratud meetmed.
Avaldatud strateegias on esitatud kakskümmend kolm meedet, mis on jagatud neljaks strateegiliseks eesmärgiks: i) suutlikkuse suurendamine, ii) teabevahetusstrateegia, iii) riikliku koostöö maksimeerimine ning iv) ELi ja rahvusvahelise koostöö maksimeerimine. Reformiga viiakse ellu kolm tegevuspunkti, keskendudes eesmärgi raames konkreetseid suutlikkuse suurendamisega seotud meetmetele. Esiteks, kooskõlas kolmanda tegevuspunktiga koostatakse ja avaldatakse riiklik pettuse ja korruptsiooni riski hindamise ja järelmeetmete strateegia, et säilitada tõhus riskipõhine süsteem pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemiseks, seada prioriteediks avaliku sektori vahendid ja nende tõhus jaotamine, aidata riiklikel ametiasutustel hinnata oma kontrollide piisavust ja neid vajaduse korral tugevdada ning ajakohastada käesolevat tegevuskava. Teiseks töötatakse kooskõlas punktiga 6 välja ja viiakse läbi kaks sihipärast koolitust riigi ametiasutuste ametnikele, kes võitlevad pettuse ja korruptsiooni vastu. Esimese koolituse raames pakutakse põhikursust riigi ametiasutuste määratud ametnikele ja teine hõlmab asjaomaste üksuste koolitusvajadusi. Koolitust pakutakse järgmistele ametkondadele a) siseauditi- ja uurimisosakond, b) riigiprokuratuur, c) riigiprokuröri büroo, d) riigikontroll, e) Malta politsei, f) tolliamet, g) ELi korraldusasutused, h) rahapesu andmebüroo, i) maksuküsimuste volinik, j) perekonnaasjade, laste õiguste ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium, k) lepingute osakond, l) kriminaaltulu jälitamise büroo ja m) alaline korruptsioonivastane komisjon. Kolmandaks töötatakse kooskõlas punktidega 13 ja 14 välja ja luuakse dokumendihoidla süsteem, et tugevdada koostööd 13 institutsiooni vahel, mis moodustavad osa korruptsiooni- ja pettusevastase võitluse koordineerimiskomiteest. See süsteem i) säilitab elektroonilisi dokumente, ii) pakub tsentraliseeritud juurdepääsu dokumentidele, mida on koordineerimiskomiteesse kuuluvatel institutsioonidel lihtne kätte saada, ja iii) tagab tundliku teabe vajaliku turvalisuse. Meetme punktis 6 ette nähtud koolitusega tagatakse ka dokumendihoidla nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikud oskused. Reformiga tagatakse ka rikkumisest teatajate andmete andmebaasi loomine, mis on toimiv ja kättesaadav kõigile korruptsioonivastase võitlusega tegelevatele üksustele. See sisaldab korrapäraselt ajakohastatavaid andmeid i) saadud kaebuste arvu kohta; ii) saadud kaebuste aja kohta; iii) saadud kaebuste menetlemise kohta; iv) tulemuste teatamise kohta rikkumisest teatajale; v) teatatud sektorite kohta. Kuigi see ei ole üks NAFCSi tegevuspunktidest, on rikkumisest teatajate kaitse pettuste ja korruptsiooni vastases võitluses väga oluline.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
Reform C6-R4: Korruptsioonivastase alalise komisjoni (PCAC) reform
Meetme eesmärk on võimaldada PCACi sõltumatumat ja tõhusamat toimimist õiguslike muudatuste, suutlikkuse suurendamise ja tugevdatud tegevuskorra kaudu.
Õiguslike muudatustega muudetakse komisjoni esimehe ja liikmete ametisse nimetamise korda. Samuti muudetakse reformiga PCACi aruandlusjälge, mille kohaselt edastatakse aruanded otse peaprokurörile, mitte justiitsministrile, nagu varem, tugevdades sellega PCACi sõltumatut toimimist. Reform hõlmab ka kolme aasta eelarve ja inimressursside kava vastuvõtmist, et tugevdada PCACi organisatsioonilist suutlikkust, standardse töökorra kehtestamist, et aidata töötajatel teha rutiinseid toiminguid, ning PCACi valduses olevate teabejuhtumite digitaalse registri loomist, millele on juurdepääs kõigil teistel riiklikel korruptsioonivastastel asutustel.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
Reform C6-R5: Kriminaaltulu jälitamise büroo reform
Selle meetme eesmärk on suurendada kriminaaltulu jälitamise büroo volitusi ja suutlikkust, et tugevdada õiguskaitseasutuste rolli rahapesu ja finantskuritegude vastases võitluses.
Reform hõlmab kriminaaltulu seaduse (2021. aasta V seadus) jõustumist, mis hõlmab seadusandlikke muudatusi, et tugevdada kriminaaltulu jälitamise büroo sõltumatust valitsusest ja nõuda büroolt suhete loomist samaväärsete asutustega väljaspool Maltat. Reformiga tugevdatakse ka büroo suutlikkust, võttes tööle täiendavaid töötajaid.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform C6-R6: uus politseikomissari ametisse nimetamise menetlus
Selle meetme eesmärk on tugevdada kohtusüsteemi, täpsemalt selle uurimistega tegelevat haru, reformides politseikomissari ametisse nimetamise viisi.
Reform hõlmab 2020. aasta seaduse XIX jõustumist, millega muudetakse politseiseadust (Malta seadustekogu 164. peatükk) ja põhiseaduse artiklit 92, et kehtestada politseikomissari ametisse nimetamise läbipaistev ja konkurentsivõimeline protsess. Uue menetluse kohaselt avaldab avaliku teenistuse komisjon avatud kandideerimiskutse, hindab esitatud taotlusi ja koostab seejärel nimekirja, kuhu kantakse kaks kõige sobivamat kandidaati. Avaliku teenistuse komisjon edastab selle nimekirja ministrite kabinetile. Kabinet kaalub mõlemat kandidaati ja nimetab seejärel kõige sobivama kandidaadi, kes kutsutakse ärakuulamisele parlamendi ametisse nimetamise komisjoni. Kui komitee soovitab, et valitud kandidaat tuleks ametisse nimetada, nimetab peaminister väljavalitud kandidaadi ametisse pärast konsulteerimist avaliku teenistuse komisjoniga.
Tegemist on tagasiulatuva meetmega, mille parlament kiitis heaks 2020. aasta märtsis.
Reform C6-R7: kriminaalmenetlusest loobumise otsuste ja muude peaprokuröri otsuste kohtulikku läbivaatamist käsitlev reform. See hõlmab kannatanu õigusliku seisundi määramist konkreetsetele asutustele korruptiivsest tegevusest teatamisel.
Reformi eesmärk on tugevdada süüdistuste esitamist kohtuasjades, tagades, et prokuratuuri otsused, eelkõige otsus süüdistust mitte esitada, on kohtulikult kontrollitavad.
Reformi esimene osa seisneb 2020. aasta seaduse XLI jõustumises, millega nähakse ette peaprokuröri otsuste kohtulik läbivaatamine, kui ta on otsustanud mitte esitada süüdistust õigusvastasuse või ebamõistlikkuse tõttu. Korruptsioonist teatamise eest vastutavatele organitele, sealhulgas alalisele korruptsioonivastasele komisjonile, ombudsmanile, avaliku elu standardite volinikule ja riigikontrolörile antakse seaduse alusel kannatanu staatus. 2020. aasta seadus XLI võimaldab neil asutustel taotleda kohtulikku läbivaatamist ainult neil juhtudel, mille nad on kannatanuna suunanud peaprokurörile.
Reformi teises osas hinnatakse sõltumatu läbivaatamise teel reformi esimeses osas kehtestatud õigusnormi tõhusust, et laiendada selle kohaldamisala. See võimaldaks eespool nimetatud „kannatanud pooltel“ taotleda kohtulikku läbivaatamist kõigi juhtumite puhul, mitte ainult nende juhtumite puhul, millest asjaomased pooled on teatanud, ning nende juhtumite puhul, kus mõistliku aja jooksul süüdistust ei esitatud. Õigusaktide muudatused tehakse kooskõlas läbivaatamisest tulenevate soovitustega.
Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2026.
Reform C6-R8: Malta rahapesu/terrorismi rahastamise vastase võitluse/sihtotstarbeliste finantssanktsioonide tugevdamine
Selle meetme eesmärk on tagada jätkusuutlik, ennetav, reageerimisvõimeline ja tõhus rahapesuvastane raamistik, mis suudab reageerida pidevalt muutuvatele rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvatele riskidele.
Reform hõlmab riikliku rahapesu/terrorismi rahastamise vastase strateegia/sihtotstarbeliste finantssanktsioonide ja 2021. aasta tegevuskava rakendamist, millega asendatakse 2017.–2020. aasta strateegia. Reformiga rakendatakse 82 meedet, mis keskenduvad seitsmele poliitilisele eesmärgile: i) õigusaktide pidev ajakohastamine vastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide suuniste nõuetele ja Euroopa standarditele; ii) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja sihtotstarbelste finantssanktsioonide meetmete prioriseerimine ajakohastatud riikliku riskihindamise alusel; iii) kõigi tegevuste koordineerimine (rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse riikliku koordineerimiskomitee allkomitee loomise kaudu), et edendada teabevahetust, et tagada ennetavate ja mahasuruvate meetmete võimalikult suur tõhusus; iv) kuritegelikul teel saadud tulu sisenemise ärahoidmine Malta süsteemi, parandades tegelikult kasusaavaid omanikke käsitleva teabe läbipaistvust ja täpsust ning kohaldades tõhusat riskipõhist järelevalvet ja sanktsioone; v) rahapesu avastamine, selle uurimine ja selle eest vastutusele võtmine eriti keeruliste juhtumite puhul, mis hõlmavad välismaal toime pandud kuritegusid või professionaalset rahapesu, mida teevad riigisisesed võimaldajad; vi) kogu võimaliku konfiskeerimise objektiks oleva vara (sealhulgas virtuaalvara) tõhus riskipõhine avastamine ja haldamine ning kuritegevuselt maksu kogumine; ning vii) terrorismi rahastamise riskipõhine järelevalve ja sanktsioonid riskide vältimiseks, tagamaks, et Malta majandust ei kuritarvitata. Reformiga tagatakse ka asjakohane koolitus ja teavitustegevus riikliku koordinatsioonikeskuse asjaomastele liikmetele. Reformiga rakendatakse ka vajalikke meetmeid, et käsitleda rahapesuvastase töökonna 2021. aasta juunis lõpule viidud hindamiste tulemusi.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform C6-R9: agressiivne maksuplaneerimine – käitumisjuhendi töörühm
Nende meetmete eesmärk on kaotada võimalus vabastada Maltal maksust dividendid, mis on saadud selliste isikute üksustelt, kes elavad jurisdiktsioonides, mis on loetletud käitumisjuhendi töörühma koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelus.
Reformiga kaotatakse nn osaluserandid, mis võimaldavad vabastada Maltal maksust osalusosalusest saadud dividenditulu või kapitali kasvutulu (tavaliselt vähemalt 5 % suurune aktsiaosalus). Täpsemalt ei kuulu sellise erandi alla dividendid, mis on saadud sellistelt isikutelt, kes elavad jurisdiktsioonides, mis on vähemalt kolme kuu jooksul kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide käitumisjuhendi töörühma loetellu. Selle uue sätte kohaldamiseks suurendatakse reformiga ka maksumaksjate deklaratsioonide kontrollimisega tegelevate uurijate arvu.
Reform viiakse ellu 30. septembriks 2022.
Reform C6-R10: siirdehindu käsitlevad õigusaktid
Meetme eesmärk on hoida ära avaliku sektori tulude vähenemine rahvusvahelise maksuarbitraaži tõttu.
Reformiga võetakse Malta õigusraamistikus kasutusele siirdehindu käsitlevad õigusaktid. Enne kui tehakse ettepanek siirdehindade erieeskirjade kohta seoses reaalturuväärtuse põhimõtte ja siirdehindade eelkokkulepetega, tuleb läbi viia konsultatsiooniprotsess. Alles siis jõustuvad sellised siirdehindadega seotud konkreetsed siirdehindade eeskirjad. Enne eeskirjade kohaldatavaks muutumist korraldatakse ka asjaomaste osapoolte (nt maksuametite töötajad, eraõiguslikud maksuspetsialistid ja äriühingute esindajad) koolitamine.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform C6-R11: uuring sissetulevate ja väljaminevate dividendide, intresside ja litsentsitasudega seotud meetmete asjakohasuse kohta
Meetme eesmärk on anda valitsusele suuniseid agressiivse maksuplaneerimise riskide maandamise poliitika väljatöötamiseks sissetulevate ja väljaminevate dividendi-, intressi- ja litsentsitasumaksete valdkonnas.
Reform hõlmab sõltumatut uuringut, et analüüsida olukorda ja anda soovitusi õiguslike meetmete võtmiseks, mis on vajalikud Maltal asutatud äriühingute ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu kuuluvates jurisdiktsioonides asutatud seotud äriühingute vaheliste väljaminevate ja sissetulevate dividendi-, intressi- ja litsentsitasumaksete käsitlemiseks, või mida loetakse nullmaksuga või madala maksumääraga jurisdiktsioonideks. Uuring sisaldab konkreetseid ettepanekuid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete tugevdamiseks, et ennetada maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist ning edendada õiglast maksustamist. Valitsus võtab uuringu käigus tuvastatud riskide leevendamiseks vastu õigusaktid.
Meede rakendatakse 30. septembriks 2024.
Reform C6-R12: agressiivse maksuplaneerimise riskide leevendamine
Meetme eesmärk on leevendada agressiivse maksuplaneerimise riske, mis tulenevad kodakondsusepõhisest investeerimiskavast.
Reformiga rakendatakse nõuetekohase hoolsuse menetlust, et määrata kindlaks naturalisatsiooni korras otseinvesteeringuid hõlmavate erakordsete teenete eest kodakondsust taotlevate isikute maksuresidentsuse algsed jurisdiktsioonid, ning teavitada algsete maksuresidentsuse jurisdiktsioonide maksuhaldureid taotlejatest, kellele antakse Malta kodakondsus. Menetluse jõustumine määratakse kindlaks vastavate läbivaadatud suuniste ja taotlusvormide avaldamisega.
Meede rakendatakse 31. märtsiks 2022.
Investeering C6-I1: kohtusüsteemi digiteerimine
Selle meetme eesmärk on saavutada tõhusam õigusemõistmine. Investeeringu eesmärk on rakendada kooskõlas digitaalse õigusemõistmise strateegiaga mitmeid turvalisi digilahendusi ja -vahendeid, et toetada kasutajaid koostöö ja integratsiooni, õiguskaitse kättesaadavuse parandamise ja suurema tõhususe kaudu. Peamised sidusrühmad on õiguskohtud, Malta politsei, riigiadvokaat, peaprokurör ning õigusabi ja kriminaaltulu jälitamise büroo.
Investeeringute ettevalmistamisel jõustuvad kohtute digiüleminekut käsitlevad õigusaktid, et võimaldada tsiviilmenetluse korraldamist videokonverentside kaudu ja kriminaalmenetluse algatamist elektrooniliselt. Investeering koosneb seejärel kahest osast: a) protsesside kaardistamine ja ümberkujundamine algusest lõpuni digitaalsete protsesside suunas, projektijuhtimine, õigusalane ja üldine nõustamine ning kulude-tulude analüüsi tugi – see hõlmab horisontaalseid nõudeid investeeringu toetamiseks, sealhulgas tugitarkvara ja allhanketeenused, et tagada piisavad ressursid, oskused ja asjatundlikkus; ja b) digitaalsed lahendused kohtusüsteemi jaoks. Viimane hõlmab i) digitaalset juhtumiintegratsiooni ja koostalitlusvõime lahendust, ii) kohtuportaali ja paneele, iii) kohtuametit: sülearvutid kasutajate suurema liikuvuse võimaldamiseks, iv) õigusagentuuri kohtuid: virtuaalsete istungite lahendused, v) õigusagentuuri kohtuid: Wi-Fi, vi) riikliku karistusregistrite infosüsteemi kaudu saadavaid käitumistunnistusi, vii) justiitsministeeriumi ohvrite tugiplatvormi integreerimist riiklike sidusrühmadega, viii) „I Belong“ e-õppe keskust (inimõiguste direktoraat), ix) peaprokuröri ja riigiadvokaadi kohtuasjade haldamise süsteeme, x) õigusabi haldamise süsteemi(xi) teabevabaduse süsteemi, (xii) vara tagastamise süsteemi, (xiii) volituste lõppemisest teatamise süsteemi, xiv) integreeritud suletud tele- ja turvasüsteemi koos lisaseadmetega, xv) konverentsi- ja koolitusruumide sisseseadet ja tarkvara, xvi) eksperimenteerimis- ja spetsialiseerumisalgatusi, mis täiendavad videokonverentse ja võimalikke skaneerimisi.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise ajakava (märkida kvartal ja aasta) |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
6.1 |
C6.R.1 |
Eesmärk |
2020. aasta XLV seaduse ja 2020. aasta seadus XLIII jõustumine. |
Säte, millega nähakse ette 2020. aasta seaduse nr XLV ja 2020. aasta seaduse XLIII jõustumine |
3. kv |
2020 |
Põhiseadust muudeti, et sätestada ülemkohtuniku ametisse nimetamine kõigi esindajatekoja liikmete kahekolmandikulise heakskiiduga; muuta kohtunike ametisse nimetamise komitee koosseisu, nii et enamik selle liikmetest oleksid kohtu liikmed; ning näha ette avalikud kandideerimiskutsed vabadele ametikohtadele kandideerimiseks kohtusüsteemis. 2020. aasta seadusega XLV kehtestatakse uus menetlus, mille abil võib kohtunikke ametist taandada või määrata neile distsiplinaarmenetlus. |
|||
|
6.2 |
C6.R.1 |
Siht |
Täiendavad kohtu liikmed |
|
Arv |
42 |
47 |
2. kv |
2021 |
Pärast 2020. aasta XLIII seaduse vastuvõtmist avaldati 12. veebruaril 2021 valitsuse ametlikus väljaandes kandideerimiskutse nelja kohtuniku ametisse nimetamiseks. Kohtunikud nimetati ametisse 2021. aasta aprilli keskel, mille tulemusel suurenes kohtunike arv kolme võrra. Seejärel avaldati 20. aprillil 2021 kandideerimiskutse nelja kohtuniku ametisse nimetamiseks, kes nimetati ametisse 2021. aasta juunis, mille tulemusel suurenes kohtunike arv kahe võrra. Selle tulemusena suurenes kohtunike arv viie liikme võrra. |
|
6.3 |
C6.R.1 |
Eesmärk |
Erikohtute sõltumatust käsitlev sõltumatu uuring |
Erikohtute sõltumatust käsitleva sõltumatu uuringu avaldamine internetis |
4. kv |
2024 |
Sõltumatu töövõtja kaasatakse riigihankemenetluste kaudu, et hinnata erikohtute sõltumatust riiklikul tasandil. Hindamine viiakse läbi koostöös Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga. |
|||
|
6.4 |
C6.R.1 |
Eesmärk |
Selliste seadusandlike muudatuste jõustumine, mis on vajalikud erikohtute sõltumatust käsitleva sõltumatu uuringu alusel |
Säte, mis viitab seaduse jõustumisele, millega kehtestatakse seadusemuudatused, mida peetakse vajalikuks erikohtute sõltumatust käsitleva sõltumatu uuringu alusel |
1. kv |
2026 |
Seadusandlike muudatustega võetakse parandusmeetmeid, mis põhinevad erikohtute sõltumatust käsitleva sõltumatu uuringu tulemustel/soovitustel. |
|||
|
6.5 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
Lühimenetluse asjade politseilt peaprokuröri büroole üleandmise sõltumatu läbivaatamine |
Lühimenetluse asjade politseilt peaprokuröri büroole üleandmise sõltumatu läbivaatamise kokkuvõtte avaldamine veebis |
4. kv |
2024 |
Pärast 2020. aasta süütegude määruste (üleminekusätete) jõustumist (2020. aasta määrus L.N. 378) vaatab sõltumatu töövõtja läbi vähem raskete kuritegude eest süüdistuse esitamise üleandmise politseilt peaprokuröri büroole. Läbivaatamise käigus sõnastatakse poliitikavalikud ja soovitused ülejäänud asjade (st lühimenetluse asjade) üleviimiseks. Tulemused edastatakse Euroopa Komisjonile. |
|||
|
6.6 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mis on sõltumatu läbivaatamise põhjal vajalikud lühimenetluse asjade politseilt peaprokuröri büroole üleandmiseks |
Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mis on sõltumatu läbivaatamise põhjal vajalikud lühimenetluse asjade politseilt peaprokuröri büroole üleandmiseks |
1. kv |
2026 |
Õigusaktide muudatused põhinevad järeldustel/soovitustel, mis on tehtud sõltumatu läbivaatamise käigus kohtuasjade politseilt peaprokuröri büroole üleandmise kohta |
|||
|
6.7 |
C6.R.2 |
Siht |
Peaprokuröri büroo suutlikkuse suurendamine |
|
Arv |
73 |
104 |
4. kv |
2022 |
Peaprokuröri büroo personalikava (2021) kohaselt võetakse 2022. aasta lõpuks tööle kokku 31 uut ametnikku. Nende hulgas on uusi juriste, õigusnõustajaid, juhtivtöötajaid, sealhulgas tippjuhte, IKT-ametnikke ning muid haldus- ja tugitöötajaid. |
|
6.8 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
Kõigi peale lühimenetluse asjade üleandmine peaprokuröri büroole. |
Kõigi peale lühimenetluse asjade üleandmine peaprokuröri büroole. |
4. kv |
2024 |
2020. aastal alanud etapiviisiline üleminek kõigi peale lühimenetluse asjade üleandmiseks peaprokuröri büroole tuleb lõpule viia. |
|||
|
6.9 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
2021. aasta seaduse nr XXVIII „Kriminaalseadustik“ (muudatus nr 5) jõustumine |
Säte, millega nähakse ette 2021. aasta seaduse nr XXVIII (muudatus nr 5) jõustumine |
2. kv |
2021 |
2021. aasta seadus nr XXVII „Kriminaalseadustik“ (muudatus nr 5), mis jõustus 4. juunil 2021, näeb ette vajalikud muudatused karistusseadustikus, et tagada suurem õiguslik selgus pärast seda, kui peaprokuröri büroole on üle antud raskete kuritegude kohtusse viimine. |
|||
|
6.10 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Malta riikliku pettuste- ja korruptsioonivastase 2008. aasta strateegia ajakohastamine |
Ajakohastatud pettuste- ja korruptsioonivastase strateegia avaldamine internetis |
2. kv |
2021 |
Riikliku pettuste- ja korruptsioonivastase strateegia eesmärk on tagada normatiivne, institutsiooniline ja tegevuslik raamistik tõhusaks ja tulemuslikuks võitluseks pettuse ja korruptsiooni vastu Maltal, võttes arvesse kohalikke nõudeid ja rahvusvahelisi kohustusi. Ajakohastatud strateegia avalikustati siis, kui see esitati parlamendis 2021. aasta teises kvartalis. |
|||
|
6.11 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Riiklik riskihindamine ning pettuste ja korruptsiooni vastane strateegia. |
Riikliku pettuseriski hinnangu avaldamine veebis. |
3. kv |
2022 |
Kooskõlas NAFCSi tegevuskava punktiga 3 viib siseauditi ja finantsuurimise seaduse (Malta seadustekogu 461) kohaselt loodud ja avaldatud koordineerimiskomitee läbi riikliku riskihindamise. Riikliku riskihindamise eesmärk on i) säilitada tõhus riskipõhine süsteem pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemiseks; ii) seada prioriteediks ja eraldada avaliku sektori vahendeid tõhusalt; ii) aidata riiklikel ametiasutustel hinnata oma kontrollide piisavust ja neid vajaduse korral tugevdada; iv) suurendada üldsuse teadlikkust; ning v) ajakohastada käesolevat tegevuskava, mis on NAFCSi lahutamatu osa. |
|||
|
6.12 |
C6.R.3 |
Siht |
Kaks koolitusprogrammi ametnikele, kelle on määranud riigi ametiasutused |
|
Arv |
0 |
52 |
1. kv |
2024 |
Kooskõlas NAFCSi meetme punktiga 6 osaleb kummaski koolitusprogrammis vähemalt kaks osalejat 13 koordineerimiskomiteesse kuuluvast asutusest. Esimesel koolitusel pakutakse riigi ametiasutuste määratud ametnikele põhikursusi õigusliku tausta, uurimismeetodite, jälitusandmete, analüüsimeetodite, kohtuekspertiisi ja infosüsteemi vahendite kohta. Need koolitused moodustavad osa koolitusprogrammist, mis viiakse ellu ühe aasta jooksul. Teine koolitus põhineb koolitusvajaduste analüüsil. |
|
6.13 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Keskne dokumendihoidla |
Keskne dokumendihoidla, millele on juurdepääs koordineerimiskomiteesse kuuluvatel asutustel |
4. kv |
2024 |
Kooskõlas NAFCSi meetmete punktidega 13 ja 14 luuakse keskne dokumendihoidla. Selles i) hoitakse elektroonilisi dokumente; ii) pakutakse tsentraliseeritud juurdepääsu dokumentidele, mida siseauditi ja finantsuurimise seaduse kohaselt moodustatud kooskõlastuskomitees osalevatel institutsioonidel on lihtne kätte saada; ning iii) tagatakse tundliku teabe jaoks vajalik turvalisus. |
|||
|
6.14 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Rikkumistest teatamise andmeid sisaldav andmebaas |
Rikkumistest teatamise andmete andmebaas/hoidla, mis toimib ja on kättesaadav kõigile korruptsioonivastase võitlusega tegelevatele üksustele |
4. kv |
2024 |
Andmed/statistika tehakse kättesaadavaks, avaldades korrapäraselt teavet i) saadud kaebuste arvu kohta; ii) saadud kaebuste aja kohta; iii) tulemuste teatamise kohta rikkumisest teatajale; iv) tulemuste teatamise kohta rikkumisest teatajale; ja v) teatatud sektorite kohta. |
|||
|
6.15 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
2020. aasta XLVI seaduse jõustumine |
Säte, millega nähakse ette 2020. aasta seaduse XLVI jõustumine |
3. kv |
2020 |
2020. aasta seadusega XLVI antakse alalisele korruptsioonivastasele komisjonile täiendav seadusjärgne jõud. Seaduses täpsustatakse komisjoni esimehe ja liikmete ametisse nimetamise korda. Seaduses on sätestatud, et kui korruptsioonivastase komisjoni arvates on uuritav käitumine korruptiivne või seotud korruptiivse tegevusega või soodustab seda, edastatakse aruanne peaprokurörile. |
|||
|
6.16 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
Korruptsioonivastase komisjoni eelarve- ja personalikavad |
Eelarve- ja personalikavade rakendamine |
4. kv |
2024 |
Korruptsioonivastane komisjon koostab 31. detsembriks 2021 järgmise kolme aasta eelarve- ja personalikava, millega suurendatakse töötajate arvu. Kava sisaldab vajadusi (eelarve, toimingud, inimressursid) ja selles nähakse ette, kuidas vajadused täidetakse. Kava viiakse täielikult ellu 2024. aasta 4. kvartaliks. |
|||
|
6.17 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
Korruptsioonivastase komisjoni valduses oleva korruptsioonijuhtumeid käsitleva teabe digitaalse registri loomine |
Korruptsioonivastase komisjoni korruptsioonijuhtumite digitaalne register hakkab toimima |
4. kv |
2024 |
Korruptsioonijuhtumite, meetmete ja menetluste kohta teabe kogumiseks luuakse digitaalne register, et suurendada korruptsioonivastase komisjoni tegevuse tõhusust ja toetada teiste ametiasutuste tööd tema pädevusse kuuluvates küsimustes. |
|||
|
6.18 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
Korruptsioonivastane komisjon võtab vastu sisemise standardse töökorra |
Sisemist standardset töökorda hakatakse kohaldama |
4. kv |
2024 |
Sisemises standardses töökorras esitatakse etapiviisilised juhised, et aidata töötajatel teha rutiinseid toiminguid. Need hõlmavad: i) eesmärki; ii) õigusakte, reguleerimisala ja kohaldatavust; iii) poliitika üksikasju; iv) korruptsiooni, kokkumängu ja rikkumisest teatajate kaitsega seotud mõisteid; v) poliitika järgimist; vi) andmete säilitamist/registrit; vii) sisemenetlusi (etapid, ametite pädevus, institutsioonidevaheline koostöö); ning viii) koolitust ja teabevahetust. |
|||
|
6.19 |
C6.R.5 |
Siht |
Kriminaaltulu jälitamise büroo töötajate arvu suurendamine |
|
Arv |
11 |
45 |
4. kv |
2023 |
Kooskõlas kriminaaltulu jälitamise büroo strateegiaga (2021–2023) võetakse kriminaaltulu jälitamise büroos tööle kokku 45 ametnikku (täistööaja ekvivalendina), kelle hulka kuuluvad ka teadustöötajad, juhtivametnikud ning haldus- ja abipersonal. |
|
6.20 |
C6.R.5 |
Eesmärk |
2021. aasta kriminaaltuluseaduse V jõustumine |
Säte, millega nähakse ette kriminaaltulu V seaduse jõustumine |
1. kv |
2021 |
Kriminaaltulu seadusega (2021. aasta seadus V) määratletakse uuesti kriminaaltulu jälitamise büroo struktuur, nähes ette selle suhtes valitsusega ja tugevdades selle sõltumatust valitsusest. |
|||
|
6.21 |
C6.R.6 |
Eesmärk |
Politseiseaduse muutmise 2020. aasta seaduse XIX jõustumine |
Säte, millega nähakse ette politseiseaduse muutmise 2020. aasta seaduse XIX jõustumine |
2. kv |
2020 |
Seadusega XIX muudetakse politseiseadust (Malta seadustekogu 164. peatükk) ja põhiseaduse artiklit 92, et kehtestada politseikomissari ametisse nimetamise läbipaistev ja konkurentsivõimeline protsess. |
|||
|
6.22 |
C6.R.7 |
Eesmärk |
2020. aasta seaduse XLI (mis käsitleb peaprokuröri poolt kriminaalmenetlusest loobumise otsuste kohtulikku läbivaatamist) jõustumine |
2020. aasta XLI seaduse jõustumine |
3. kv |
2020 |
2020. aasta seadusega XLI muudetakse põhiseadust, karistusseadustikku ning kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Selles on ette nähtud kohtulik kontroll peaprokuröri otsuste üle mitte esitada süüdistust õigusvastasuse või ebamõistlikkuse alusel. Alalisele korruptsioonivastasele komisjonile, ombudsmanile, avaliku elu standardite volinikule ja riigikontrolörile on seaduse alusel antud kannatanud poole staatus. Seega võivad need asutused taotleda kohtulikku läbivaatamist ainult nende asjade puhul, mille nad on kannatanud poolena suunanud peaprokurörile. |
|||
|
6.23 |
C6.R.7 |
Eesmärk |
Kannatanud pooli käsitleva sätte (2020. aasta seadus XLI) (peaprokuröri otsuse edasikaebamise kohta süüdistust mitte esitada) sõltumatu läbivaatamine. |
Kannatanud pooli käsitleva sätte (2020. aasta seadus XLI) (peaprokuröri otsuse edasikaebamise kohta süüdistust mitte esitada) sõltumatu läbivaatamise lõpuleviimine. |
2. kv |
2024 |
Kvalitatiivne läbivaatamise käigus hinnatakse kohtuliku läbivaatamise reformi rakendamist. Selle viib läbi sõltumatu töövõtja, kes valitakse riigihankemenetluste kaudu. Läbivaatamise käigus hinnatakse 2020. aasta seaduse XLI mõju ja seda, kas peaprokuröri büroo või politsei poolt süüdistuse esitamata jätmise korral peaks olema võimalik esitada kaebus ka siis, kui mõistliku aja jooksul süüdistust ei esitata. Läbivaatamise käigus hinnatakse ka seda, kas 2020. aasta seaduses XLI nimetatud „kannatanud pooltel“ peaks samuti olema võimalik esitada kaebus süüdistuse esitamata jätmise kohta kõikides asjades, mitte ainult siis, kui nad on nendest tegudest teatanud peaprokurörile. Uuringu tulemused edastatakse Euroopa Komisjonile. |
|||
|
6.24 |
C6.R.7 |
Eesmärk |
Seadusemuudatuste jõustumine, millega muudetakse kohtulikku läbivaatamist kannatanud poolte jaoks, et kaevata edasi peaprokuröri otsus süüdistust mitte esitada |
Seadusemuudatuste jõustumine, millega muudetakse kohtulikku läbivaatamist kannatanud poolte jaoks, et kaevata edasi peaprokuröri otsus süüdistust mitte esitada |
1. kv |
2026 |
Tuginedes järeldustele/soovitustele, mis tehti kahju kannatanud pooltele (2020. aasta seadus XLI) süüdistuse esitamata jätmise otsuse vaidlustamiseks ette nähtud sätte sõltumatu läbivaatamise käigus, jõustuvad seadusemuudatused, et kohandada 2020. aasta seaduses XLI nimetatud kahju kannatanud poolte võimalust: e) esitada kaebus peaprokuröri büroo ja politsei poolt süüdistuse esitamata jätmise kohta, kui mõistliku aja jooksul süüdistust ei esitata; ii) esitada kaebus süüdistuse esitamata jätmise kohta kõigis asjades ja mitte ainult siis, kui nad on nendest tegudest teatanud peaprokurörile. |
|||
|
6.25 |
C6.R.8 |
Eesmärk |
Riikliku rahapesuvastase/terrorismi rahastamise vastase võitluse/sihtotstarbeliste finantssanktsioonide strateegia (AML/CFT/TFS) tegevuskava (2021–2023) ja tegevuskava rakendamise lõpuleviimine |
Veebis avaldatav lõpparuanne, mis näitab, et riikliku rahapesuvastase võitluse, terrorismi rahastamise tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia (2021–2023) tegevuskava ja tegevuskava on täielikult rakendatud. |
4. kv |
2023 |
Kõik AML/CFT/TFS strateegias ja 2021.–2023. aasta tegevuskavas kindlaks määratud seitsme poliitikaeesmärgi kohased meetmed (sealhulgas uus riiklik riskihindamine) on täielikult rakendatud. Seda käsitletakse lõpparuandes, mille koostab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse riiklik koordineerimiskomitee (NCC sekretariaat) ja mille kinnitab NCC juhatus pärast konsulteerimist peamiste sidusrühmadega. Peamiste sidusrühmade hulka kuuluvad rahandus-, sise- ja justiitsministeerium, kriminaaltulu jälitamise büroo, Malta Keskpank, maksuküsimuste ja finantsteabe analüüsi üksus (FIAU), Malta finantsteenuste amet (MFSA), Malta hasartmänguamet (MGA), Malta politseijõud ja peaprokurör. |
|||
|
6.26 |
C6.R.8 |
Siht |
Iga-aastaste AML/CFT koolituste arv |
|
Arv |
5 |
10 |
2. kv |
2022 |
2021. aastal korraldatakse 10 AML/CFT koolitust. Kursuste konkreetne sisu määratakse kindlaks vastavalt koolitusvajadustele, mille on kindlaks määranud riiklik koordinatsioonikeskus, mis koordineerib AML/CFT/CPF valdkonna koolitus- ja teavitusalgatusi. Koolitus on avatud eelkõige sama allkomitee liikmetele.
- finantsteabe analüüsi üksus (FIAU) - Malta finantsteenuste amet (MFSA) - Malta hasartmänguamet (MGA) - Malta politseijõud (MPF) - peaprokuröri büroo (AGO) - maksuküsimuste voliniku büroo (OCfR) - Malta julgeolekuteenistus (MSS) - Malta äriregister (MBR) - tolliamet - kriminaaltulu jälitamise büroo (ARB) - vabatahtlike organisatsioonide voliniku büroo (OCVO) - sanktsioonide järelevalvenõukogu (SMB). |
|
6.27 |
C6.R.8 |
Eesmärk |
FATF-hindamise järgselt nõutavate meetmete rakendamine, sealhulgas õiguslike meetmete kaudu |
FATF-hindamise järgselt nõutavate meetmete rakendamine, sealhulgas õiguslike meetmete kaudu |
4. kv |
2023 |
Rahapesuvastane töökond (FATF) andis 2021. aasta juunis hinnangu Malta rahapesuvastasele raamistikule. Malta kohustub rakendama, sealhulgas õigusaktide ja reguleerimise kaudu, kõiki FATFi poolt esitatud soovitusi 2023. aasta detsembriks. Eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kõik FATFi poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed jõustuksid ja/või oleksid täielikult toimivad ja suudaksid anda nõutavaid tulemusi. |
|||
|
6.28 |
C6.R.9 |
Eesmärk |
Uue äriühingute tulumaksudeklaratsiooni jõustumine, et koguda teavet dividendide kohta, mis on saadud isikutelt, kes elavad jurisdiktsioonides, mis on kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide käitumisjuhendi töörühma loetellu. |
Äriühingu tulumaksu muudetud deklaratsiooni jõustumine |
2. kv |
2022 |
Äriühingu tulumaksu muudetud deklaratsiooni jõustumine aastal 2021. See on haldusmeede, mille kaudu nõutakse maksudeklaratsioonis andmeid dividendide kohta, mis on saadud isikutelt, kes elavad jurisdiktsioonides, mis on kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide käitumisjuhendi töörühma loetellu. |
|||
|
6.29 |
C6.R.9 |
Siht |
Töötajate määramine maksumaksjate kontrollimiseks selles maksustamisvaldkonnas |
Töötajate määramine maksumaksjate kontrollimiseks selles maksustamisvaldkonnas |
Arv |
0 |
2 |
3. kv |
2022 |
Kahe täisajaga uurija määramine maksumaksjate kontrollimiseks seoses osalustega selliste isikutes, kes elavad jurisdiktsioonides, mis on kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide käitumisjuhendi töörühma loetellu. |
|
6.30 |
C6.R.10 |
Eesmärk |
Siirdehindu käsitlevate eeskirjade kehtestamist võimaldava asjakohase sätte jõustumine |
Säte, mis viitab siirdehindu käsitlevate eeskirjade
|
2. kv |
2021 |
Siirdehindade kehtestamiseks vajalikud õigusnormid (eelarvemeetmete rakendamise seadus) on täielikult jõustunud. |
|||
|
6.31 |
C6.R.10 |
Eesmärk |
Konsulteerimine sidusrühmadega ja konkreetsete siirdehindade eeskirjade koostamine |
Sidusrühmadega konsulteerimine, konkreetsete siirdehindade eeskirjade koostamine ning kabinetile heakskiitmiseks edastatav õigusteave |
2. kv |
2022 |
Sidusrühmadega konsulteerimine viiakse lõpule. Õigusteave siirdehindade eeskirjade kohta edastatakse valitsuskabinetile heakskiitmiseks. Konsulteerimise eesmärk on saada teavet, mis on seotud siirdehindade eelkokkulepete ulatuse ja menetlusega. Peamised sidusrühmad on maksuküsimustega tegelevate spetsialistide esindusorganid, kuhu kuuluvad raamatupidajad, juristid ja muud maksuspetsialistid. |
|||
|
6.32 |
C6.R.10 |
Eesmärk |
Siirdehindade eeskirjade jõustumine |
Siirdehindade eeskirjade jõustumine |
4. kv |
2022 |
Reaalturuväärtuse põhimõtte ja siirdehindade eelkokkulepetega seotud eeskirjade jõustumine. Neid eeskirju hakatakse kohaldama alates 2024. aasta esimesest kvartalist. |
|||
|
6.33 |
C6.R.10 |
Siht |
Töötajate värbamine maksuametisse ja nende koolitamine, et spetsialiseeruda siirdehindade eeskirjade kohaldamisele. |
|
Arv |
2 |
8 |
2.kv |
2023 |
Tööle võetakse veel kuus ametnikku. Kõiki kaheksat ametnikku, kes tegelevad siirdehindade eeskirjade kohaldamisega, koolitatakse tegema koostööd pädeva asutuse ja siirdehindade uurimisosakonnaga. Koolitus toimub kursuste vormis, mille käigus iga ametnik saab vähemalt 80 tundi koolitust, sealhulgas reaalturuväärtuse põhimõtte, võrreldavuse põhimõtte ja OECD siirdehindade määramise suunistes sätestatud siirdehindade meetodite kohta, siirdehindade dokumenteerimise ja vaidluste lahendamise kohta, eriti kui need on seotud avaldatud siirdehindade eeskirjadega. |
|
6.34 |
C6.R.10 |
Siht |
Maksuspetsialistide ja äriühingute esindajate koolitamine |
|
Arv |
0 |
2 |
4. kv |
2023 |
Maksuküsimuste voliniku ametnikud korraldavad koostöös asjaomaste sektorite esindajatega vajaduse korral kaks koolitust. Koolitus kestab 12 tundi ja hõlmab selliseid teemasid nagu kohaldamisala, siirdehindade eelkokkulepped ja siirdehindade määramise meetodid. Need üritused on suunatud vähemalt 250 maksuspetsialistile ja piiriülese äritegevusega tegelevate ettevõtete esindajatele. |
|
6.35 |
C6.R.11 |
Eesmärk |
Uuring sissetulevate ja väljaminevate dividendide, intresside ja litsentsitasudega seotud meetmete kohta |
Täieliku uuringu tulemusi sissetulevate ja väljaminevate dividendide, intresside ja litsentsitasudega seotud meetmete kohta jagatakse Euroopa Komisjoniga. |
4. kv |
2022 |
Uuringu esitab sõltumatu töövõtja, kes valitakse riigihankemenetluste kaudu. Uuringus analüüsitakse olukorda ja antakse soovitusi õiguslike meetmete võtmiseks, mis on vajalikud Maltal asutatud äriühingute ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu kuuluvates jurisdiktsioonides asutatud seotud äriühingute vaheliste väljaminevate ja sissetulevate dividendi-, intressi- ja litsentsitasumaksete käsitlemiseks, või mida loetakse nullmaksuga või madala maksumääraga jurisdiktsioonideks. Soovitustes esitatakse analüüs ja konkreetsed ettepanekud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete tugevdamiseks, et ennetada maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist. Kommenteeritud kokkuvõte avaldatakse valitsuse veebisaidil ja kogu uuringut jagatakse Euroopa Komisjoniga. |
|||
|
6.36 |
C6.R.11 |
Eesmärk |
Sissetulevaid ja väljaminevaid makseid käsitlevate õigusaktide jõustumine |
Sissetulevaid ja väljaminevaid makseid käsitlevate õigusaktide jõustumine |
3. kv |
2024 |
Need õigusaktid kehtestatakse eesmärgiga leevendada sissetulevaid ja väljaminevaid makseid (nt dividendid, intressid ja litsentsitasud) käsitlevas uuringus tuvastatud riske. |
|||
|
6.37 |
C6.R.12 |
Eesmärk |
Omaalgatusliku teabevahetuse jõustumine |
Suuniste ja taotlusvormide avaldamine omaalgatusliku teabevahetuse jaoks |
1. kv |
2022 |
Jõustub omaalgatusliku teabevahetuse mehhanism, mille kohaselt vahetavad Malta maksuhaldurid kodakondsust omavate edukate taotlejate maksuresidentsuse algsete jurisdiktsioonidega teavet isikute kohta, kellele antakse naturalisatsiooni korras otseinvesteeringuid hõlmavate erakordsete teenete eest Malta kodakondsus (kodakondsuseeskirjad), ning kes on OECD konventsiooni (vastastikuse abi kohta maksuküsimustes) osalised, ja muude jurisdiktsioonidega, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised, kuid kellega Maltal on olemas kahepoolne teabevahetusmehhanism. Jõustumine määratakse kindlaks vastavate läbivaadatud suuniste ja taotlusvormide avaldamisega. |
|||
|
6.38 |
C6.I.1 |
Eesmärk |
i) 2020. aasta LIII seaduse (muudatus nr 4); ja ii) 2021. aasta III seaduse (muudatus nr 2) jõustumine kohtute digitaliseerimise kohta. |
i) 2020. aasta seaduse nr LIII (muudatus nr 4) ja ii) 2021. aasta seaduse nr III (muudatus nr 2) jõustumine kohtute digitaliseerimise kohta |
1. kv |
2021 |
2020. aasta seadusega LIII (muudatus nr 4) muudeti kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning võimaldati tsiviilmenetluse läbiviimist videokonverentsi vahendusel. 2021. aasta III seadusega (muudatus nr 2) muudeti karistusseadustikku ja võimaldati kriminaalõiguslike toimingute tegemist elektrooniliselt. |
|||
|
6,39 |
C6.I.1 |
Siht |
Kohtusüsteemi digitaliseerimisega seotud kulud |
|
EUR |
0 |
2 000 000 |
4. kv |
2023 |
Vähemalt 2 000 000 eurot on välja makstud kooskõlas lepinguliste kohustustega, mis on seotud kohtusüsteemi digiteerimisega. |
|
6,40 |
C6.I.1 |
Eesmärk |
Väljatöötatud IT-vahendite ja -süsteemide käivitamine ja kättesaadavus kasutajatele |
Väljatöötatud IT-vahendite ja -süsteemide käivitamine ja kättesaadavus kasutajatele |
2. kv |
2026 |
Kõigi IT-vahendite ja -süsteemide väljatöötamine on lõpule viidud, need on käivitatud ja esmastele sidusrühmadele täielikult kättesaadavaks tehtud. |
|||
2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Malta taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 344 900 000 eurot.
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1.1 |
C1.R.1 |
Eesmärk |
Ehitusametit käsitleva seaduse jõustumine |
|
1.5 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ajakohastatud keskkonnakaitseseaduse jõustumine |
|
1.8 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Malta ehitus- ja lammutusjäätmete strateegia vastuvõtmine |
|
1.22 |
C1.I.3 |
Eesmärk |
Kahe riigikooli energiatõhususe audit |
|
2.1 |
C2.R.1 |
Eesmärk |
Leibkondade reisiuuring |
|
2.6 |
C2.R.4 |
Eesmärk |
Kokkulepe kohalike omavalitsuste liiduga taaselustamisalade kohta linnapiirkondades |
|
2.9 |
C2.R.5 |
Siht |
15 kontorit, mis võimaldavad avaliku teenistuse ametnikel teha kaugtööd kogu Malta saartel |
|
3.3 |
C3.R.2 |
Eesmärk |
Malta aruka spetsialiseerumise strateegia vastuvõtmine |
|
5.8 |
C5.R.3 |
Siht |
Kahe autismiüksuse (sisustatud füüsilised ruumid ja koolitatud haridustöötajad) loomine koolides |
|
6.1 |
C6.R.1 |
Eesmärk |
2020. aasta XLV seaduse ja 2020. aasta seadus XLIII jõustumine. |
|
6.2 |
C6.R.1 |
Siht |
Täiendavad kohtu liikmed |
|
6.9 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
2021. aasta seaduse nr XXVIII „Kriminaalseadustik“ (muudatus nr 5) jõustumine |
|
6.10 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Malta riikliku pettuste- ja korruptsioonivastase 2008. aasta strateegia ajakohastamine |
|
6.15 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
2020. aasta XLVI seaduse jõustumine |
|
6.20 |
C6.R.5 |
Eesmärk |
2021. aasta kriminaaltuluseaduse V jõustumine |
|
6.21 |
C6.R.6 |
Eesmärk |
Politseiseaduse muutmise 2020. aasta seaduse XIX jõustumine |
|
6.22 |
C6.R.7 |
Eesmärk |
2020. aasta seaduse XLI (mis käsitleb peaprokuröri poolt kriminaalmenetlusest loobumise otsuste kohtulikku läbivaatamist) jõustumine |
|
6.30 |
C6.R.10 |
Eesmärk |
Siirdehindu käsitlevate eeskirjade kehtestamist võimaldava asjakohase sätte jõustumine |
|
6.38 |
C6.I.1 |
Eesmärk |
i) 2020. aasta LIII seaduse (muudatus nr 4); ja ii) 2021. aasta III seaduse (muudatus nr 2) jõustumine kohtute digitaliseerimise kohta. |
|
Osamakse summa |
60 116 664 eurot |
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1.3 |
C1.R.1 |
Eesmärk |
Ehitussektori spetsialistide koolitamine ja sertifitseerimine |
|
1.9 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ehitussektori standardite vastuvõtmine |
|
1.11 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine tühimike (karjääride) täitmise teel |
|
1.12 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Viie piirkondliku munitsipaalasutuse loomine, kes vastutavad jäätmete kogumise eest Maltal ja Gozol |
|
1.13 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Pakendimaterjali käsitlevate läbivaadatud õigusaktide jõustumine, et võimaldada pakendijäätmete piirkondlikku kogumist |
|
1.14 |
C1.I.1 |
Eesmärk |
Riigihoonete energiatõhususe audit |
|
1.17 |
C1.I.1 |
Eesmärk |
Erasektori hoonete renoveerimise toetustaotluste esitamise kutse avaldamine |
|
1.19 |
C1.I.2 |
Eesmärk |
Mount Carmeli riigihaigla energiatõhususe audit |
|
1.23 |
C1.I.3 |
Eesmärk |
Kahe riigikooli renoveerimiseks tellitud teenused |
|
1.25 |
C1.I.4 |
Eesmärk |
Peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitustöödeks tellitud teenused |
|
2.4 |
C2.R.3 |
Eesmärk |
Valletta piirkonna säästva linnalise liikumiskeskkonna kava avaldamine |
|
2.8 |
C2.R.5 |
Eesmärk |
Avaliku teenistuse ametnike kaugtööpoliitika avaldamine |
|
2.12 |
C2.I.1 |
Eesmärk |
Planeerimisasutuse luba |
|
2.13 |
C2.I.1 |
Eesmärk |
Laevade uue lossimisala ja rajatiste ehitustöödeks tellitud teenused |
|
2.15 |
C2.I.2 |
Eesmärk |
Avalik pakkumine elektrisõidukite ja jalgrataste jaoks erasektoris, sealhulgas utiliseerimiskava |
|
2.20 |
C2.I.4 |
Eesmärk |
Vastastikuse mõistmise memorandum Malta ühistranspordis kasutatava sõidukipargi osaliseks asendamiseks |
|
3.1 |
C3.R.1 |
Eesmärk |
Üliõpilastele IKT-spetsialistideks saamise stipendiumikava käivitamine |
|
3.10 |
C3.I.3 |
Siht |
Kulud, mis on seotud kaasaegse digitaalse töökohaga ja lahendustega, mis parandavad kliendikogemust |
|
3.14 |
C3.I.4 |
Eesmärk |
Konkursikutse algatamine |
|
4.1 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Uuring välistööjõu paremat integreerimist ja heaolu takistavate ja hõlbustavate tegurite kohta |
|
4.5 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Aruanne rasvumise levimuse kohta 4–5aastaste seas Maltal |
|
4.7 |
C4.R.2 |
Eesmärk |
Vere- ja koepanga ning rakukeskusega seotud õigusraamistiku läbivaatamine |
|
4.11 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Allkirjastatud leping magnetresonantstomograafi hankimiseks Sir Anthony Mamo Oncology Centre nimelisse haiglasse |
|
4.13 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Kõik Mater Dei haigla histopatoloogiaosakonnas digitaalsete patoloogiateenuste osutamise jaoks sõlmitud lepingud |
|
4.15 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Kõik lepingud, mis on sõlmitud Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimiseks |
|
5.6 |
C5.R.2 |
Eesmärk |
E-kolledži käivitamine |
|
5.9 |
C5.R.3 |
Siht |
Kahe uue multisensoorse õpperuumi (füüsiline ruum pluss seadmed ja koolituse läbinud töötajad) loomine kõrgkoolides |
|
5.12 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Töötushüvitiste hindamine |
|
5.16 |
C5.R.6 |
Eesmärk |
Pensionide läbivaatamise aruande järelmeetmed ja poliitika ettepanekud |
|
6.7 |
C6.R.2 |
Siht |
Peaprokuröri büroo suutlikkuse suurendamine |
|
6.11 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Riiklik riskihindamine ning pettuste ja korruptsiooni vastane strateegia. |
|
6.26 |
C6.R.8 |
Siht |
Iga-aastaste AML/CFT koolituste arv |
|
6.28 |
C6.R.9 |
Eesmärk |
Uue äriühingute tulumaksudeklaratsiooni jõustumine, et koguda teavet dividendide kohta, mis on saadud isikutelt, kes elavad jurisdiktsioonides, mis on kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide käitumisjuhendi töörühma loetellu. |
|
6.29 |
C6.R.9 |
Siht |
Töötajate määramine maksumaksjate kontrollimiseks selles maksustamisvaldkonnas |
|
6.31 |
C6.R.10 |
Eesmärk |
Konsulteerimine sidusrühmadega ja konkreetsete siirdehindade eeskirjade koostamine |
|
6.32 |
C6.R.10 |
Eesmärk |
Siirdehindade eeskirjade jõustumine |
|
6.35 |
C6.R.11 |
Eesmärk |
Uuring sissetulevate ja väljaminevate dividendide, intresside ja litsentsitasudega seotud meetmete kohta |
|
6.37 |
C6.R.12 |
Eesmärk |
Omaalgatusliku teabevahetuse jõustumine |
|
Osamakse summa |
82 264 909 eurot |
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1.2 |
C1.R.1 |
Eesmärk |
Ehitusamet – täielikult toimiv |
|
1.4 |
C1.R.1 |
Siht |
Väljaõppe saanud ja sertifitseeritud ehitussektori spetsialistide arv |
|
1.10 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine |
|
1.15 |
C1.I.1 |
Eesmärk |
Üldkasutatavate hoonete renoveerimiseks tellitud teenused |
|
1.20 |
C1.I.2 |
Eesmärk |
Lepingulised teenused Mount Carmeli riigihaigla renoveerimiseks ja põhjalikuks moderniseerimiseks |
|
1.24 |
C1.I.3 |
Siht |
Kaks renoveeritud riigikooli |
|
1.26 |
C1.I.4 |
Siht |
Peaaegu täielikult CO2-neutraalse kooli ehitamine on lõpule viidud |
|
2.3 |
C2.R.2 |
Siht |
Inimeste arv uutes kohortrühmades, kellel on juurdepääs tasuta ühistranspordile |
|
2.10 |
C2.R.6 |
Eesmärk |
Malta avalikus teenistuses liikuvuse tõhustamist käsitleva uuringu lõpuleviimine |
|
2.16 |
C2.I.2 |
Siht |
Erasektorile kava raames antud toetuste arv |
|
2.18 |
C2.I.3 |
Eesmärk |
Lepingu alusel osutatavad teenused elektrisõidukite tarnimiseks avaliku teenuse osutamiseks kasutatava sõidukipargi jaoks |
|
3.2 |
C3.R.1 |
Siht |
Isikud, keda toetatakse digilõhe vähendamise eesmärgil |
|
3.5 |
C3.I.1 |
Siht |
Digitaalse tuumvõrgu tagamine |
|
4.2 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Spetsiaalne tööjõu planeerimise vahend |
|
4.6 |
C4.R.1 |
Siht |
Vastsündinute kuulmise sõeluuringu programmi elluviimine |
|
4.9 |
C4.I.1 |
Eesmärk |
Lepingu alusel osutatavad teenused vere-, koe- ja rakukeskuse ehitamiseks |
|
4.12 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Magnetresonantstomograafi töövalmis seadmine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine |
|
5.2 |
C5.R.1 |
Siht |
Reading Recovery (RR) programmi raames koolitatud haridustöötajad |
|
5.5 |
C5.R.2 |
Eesmärk |
Meetmete rakendamine, mis on esitatud tegevuskavas, mis käsitleb nõustamissüsteemi väljatöötamist, täiskasvanuhariduse spetsialistide suutlikkuse suurendamist ja nõustamisvõrgustike loomist |
|
5.18 |
C5.I.1 |
Siht |
Kutsehariduse tippkeskuse (ITS-linnak) rakendamisega seotud kulud |
|
6.19 |
C6.R.5 |
Siht |
Kriminaaltulu jälitamise büroo töötajate arvu suurendamine |
|
6.25 |
C6.R.8 |
Eesmärk |
Riikliku rahapesuvastase/terrorismi rahastamise vastase võitluse/sihtotstarbeliste finantssanktsioonide strateegia (AML/CFT/TFS) tegevuskava (2021–2023) ja tegevuskava rakendamise lõpuleviimine |
|
6.27 |
C6.R.8 |
Eesmärk |
FATF-hindamise järgselt nõutavate meetmete rakendamine, sealhulgas õiguslike meetmete kaudu |
|
6.33 |
C6.R.10 |
Siht |
Töötajate värbamine maksuametisse ja nende koolitamine, et spetsialiseeruda siirdehindade eeskirjade kohaldamisele. |
|
6.34 |
C6.R.10 |
Siht |
Maksuspetsialistide ja äriühingute esindajate koolitamine |
|
6.39 |
C6.I.1 |
Siht |
Kohtusüsteemi digitaliseerimisega seotud kulud |
|
Osamakse summa |
60 116 664 eurot |
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1.6 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Uuring laiendatud tootjavastutuse kohustuste võimaliku laiendamise kohta täiendavatele jäätmevoogudele |
|
1.27 |
C1.I.5 |
Siht |
Fotogalvaanilise taristu paigaldamine avalikesse kohtadesse |
|
2.17 |
C2.I.2 |
Siht |
Erasektorile kava raames antud toetuste arv |
|
3.4 |
C3.R.2 |
Siht |
Malta Ettevõtluse ja Malta Teadus- ja Tehnoloogianõukogu vaheline kontohaldus |
|
3.7 |
C3.I.2 |
Siht |
Laevafailide digiteerimine |
|
3.12 |
C3.I.3 |
Siht |
Täiendava IT riist- ja tarkvara soetamine |
|
4.8 |
C4.R.2 |
Eesmärk |
Vere- ja koepanka ning rakukeskust käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine |
|
4.14 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Digitaalste patoloogiateenuste osutamine Mater Dei histopatoloogia osakonnas |
|
5.1 |
C5.R.1 |
Siht |
Programmi „Lugemise elavdamine“ raames koolitatud (6-7aastaste) õpilaste arv |
|
5.3 |
C5.R.1 |
Eesmärk |
Põhioskuste strateegias sisalduvate meetmete rakendamine |
|
5.4 |
C5.R.1 |
Eesmärk |
Andmelao projekt /varakult haridussüsteemist lahkujate üldine jälgimissüsteem |
|
5.7 |
C5.R.2 |
Siht |
Õppurid, kellel on stiimul kasutada uut e-kolledži platvormi |
|
5.13 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Töötushüvitistega seotud probleemide ja poliitikameetmete seire |
|
6.3 |
C6.R.1 |
Eesmärk |
Erikohtute sõltumatust käsitlev sõltumatu uuring |
|
6.5 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
Lühimenetluse asjade politseilt peaprokuröri büroole üleandmise sõltumatu läbivaatamine |
|
6.8 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
Kõigi peale lühimenetluse asjade üleandmine peaprokuröri büroole. |
|
6.12 |
C6.R.3 |
Siht |
Kaks koolitusprogrammi ametnikele, kelle on määranud riigi ametiasutused |
|
6.13 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Keskne dokumendihoidla |
|
6.14 |
C6.R.3 |
Eesmärk |
Rikkumistest teatamise andmeid sisaldav andmebaas |
|
6.16 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
Korruptsioonivastase komisjoni eelarve- ja personalikavad |
|
6.17 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
Korruptsioonivastase komisjoni valduses oleva korruptsioonijuhtumeid käsitleva teabe digitaalse registri loomine |
|
6.18 |
C6.R.4 |
Eesmärk |
Korruptsioonivastane komisjon võtab vastu sisemise standardse töökorra |
|
6.23 |
C6.R.7 |
Eesmärk |
Kannatanud pooli käsitleva sätte (2020. aasta seadus XLI) (peaprokuröri otsuse edasikaebamise kohta süüdistust mitte esitada) sõltumatu läbivaatamine. |
|
6.36 |
C6.R.11 |
Eesmärk |
Sissetulevaid ja väljaminevaid makseid käsitlevate õigusaktide jõustumine |
|
Osamakse summa |
60 116 664 eurot |
1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1.7 |
C1.R.2 |
Eesmärk |
Selliste õigusaktide jõustumine, mis on asjakohased uuringu kohaselt, milles käsitletakse uute jäätmevoogudega tegelemise teostatavust laiendatud tootjavastutuse kaudu |
|
1.16 |
C1.I.1 |
Siht |
Renoveeritud üldkasutatavad hooned |
|
1.18 |
C1.I.1 |
Siht |
Renoveeritud erasektori hooned |
|
2.2 |
C2.R.1 |
Eesmärk |
Säästva heiteta ja vähese CO2-heitega transpordi alase teadlikkuse suurendamise kampaania lõpuleviimine |
|
2.5 |
C2.R.3 |
Siht |
Valletta piirkonna kohalikud haldusüksused, mis pakuvad säästva linnalise liikumiskeskkonna kava raames paremaid linnalise liikumiskeskkonna lahendusi |
|
2.7 |
C2.R.4 |
Siht |
Linnades loodud avatud ja autovabad taaselusamisalad |
|
2.11 |
C2.R.6 |
Siht |
Jagatud liikuvuse suurenemine avalikus teenistuses |
|
2.14 |
C2.I.1 |
Eesmärk |
Laevade uue lossimisala ja liikuvusrajatiste valmimine ning toimivad parvlaevateenused |
|
2.19 |
C2.I.3 |
Siht |
Elektrisõidukite osakaal avaliku sektori sõidukipargis |
|
2.21 |
C2.I.4 |
Siht |
Nullheitega elektribussid, mis on kasutusele võetud ühistranspordipargi osaliseks asendamiseks |
|
3.6 |
C3.I.1 |
Eesmärk |
NISTi küberturvalisuse raamistiku parem tase |
|
3.8 |
C3.I.2 |
Eesmärk |
Väljatöötatud IT-vahendite ja -süsteemide käivitamine ja kättesaadavus kasutajatele |
|
3.9 |
C3.I.2 |
Siht |
Töötajate tehniline koolitus |
|
3.11 |
C3.I.3 |
Siht |
Täiendavate Microsoft 365 (või samaväärsete) litsentside ost |
|
3.13 |
C3.I.3 |
Siht |
Internetipõhiste teenuste laialdasem kasutuselevõtt |
|
4.3 |
C4.R.1 |
Eesmärk |
Aruanne meetmete rakendamise kohta ning sekkumisjärgse heaolu võrdlemine esialgse hinnanguga. |
|
4.4 |
C4.R.1 |
Siht |
Välistööjõu heaolu parandamine |
|
4.10 |
C4.I.1 |
Eesmärk |
Kasutajatele avatud vere-, koe- ja rakukeskus |
|
4.16 |
C4.I.2 |
Eesmärk |
Mater Dei haigla uue ambulatoorse keskuse digiteerimine on toimiv ja patsientidele avatud |
|
5.10 |
C5.R.3 |
Eesmärk |
Ajakohastatud riikliku kaasamisstrateegia meetmete rakendamine |
|
5.11 |
C5.R.4 |
Eesmärk |
Hiljuti kasutusele võetud hindamise ja järelevalve töökava rakendamine |
|
5.14 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Hiljuti vastu võetud tööhõivestrateegia meetmete rakendamine |
|
5.15 |
C5.R.5 |
Eesmärk |
Hiljuti vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse ja süvalaiendamise strateegia tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamine |
|
5.17 |
C5.I.1 |
Siht |
Koolitusprogrammide arvu suurendamine investeeringute tulemusena |
|
5.19 |
C5.I.1 |
Eesmärk |
Kutsehariduse tippkeskuse (ITS-linnaku) käivitamine majutussektori jaoks |
|
Osamakse summa |
41 132 454 eurot |
1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1.21 |
C1.I.2 |
Siht |
Mount Carmeli haigla renoveeritud plokid |
|
3.15 |
C3.I.4 |
Siht |
Ettevõtjad, kes saavad toetust digiteerimiseks ette nähtud investeeringutest |
|
6.4 |
C6.R.1 |
Eesmärk |
Selliste seadusandlike muudatuste jõustumine, mis on vajalikud erikohtute sõltumatust käsitleva sõltumatu uuringu alusel |
|
6.6 |
C6.R.2 |
Eesmärk |
Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mis on sõltumatu läbivaatamise põhjal vajalikud lühimenetluse asjade politseilt peaprokuröri büroole üleandmiseks |
|
6.24 |
C6.R.7 |
Eesmärk |
Seadusemuudatuste jõustumine, millega muudetakse kohtulikku läbivaatamist kannatanud poolte jaoks, et kaevata edasi peaprokuröri otsus süüdistust mitte esitada |
|
6.40 |
C6.I.1 |
Eesmärk |
Väljatöötatud IT-vahendite ja -süsteemide käivitamine ja kättesaadavus kasutajatele |
|
Osamakse summa |
12 656 140 eurot |
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Malta taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
ELi vahendite haldamise eest vastutab ministeerium, mis vastutab taaste- ja vastupidavuskava üldise rakendamisprotsessi koordineerimise, juhtimise ja kontrolli eest. Ta tagab kehtestatud riiklike ja ELi eeskirjade järgimise, võtab meetmeid piisava haldussuutlikkuse tagamiseks ning viib läbi määrusega (EL) nr 2021/241 ette nähtud konsultatsioonid, teabevahetuse ja teavitustegevuse. ELi vahendite haldamise eest vastutava ministeeriumi planeerimise ja prioriteetide koordineerimise osakonnale (PPCD) on usaldatud taaste- ja vastupidavuskava tõhus rakendamine, eelkõige artikli 22 lõigetes 2 ja 3 määratletud ülesannete täitmine, ning ta võtab kõik asjakohased meetmed, et kaitsta liidu finantshuve ja tagada, et vahendite kasutamine seoses Malta taaste- ja vastupidavuskava meetmetega on kooskõlas kohaldatava ELi ja siseriikliku õigusega. Samuti vastutab ta liidu vahendite haldaja kinnituse ja maksetaotlusele lisatud auditite kokkuvõtte koostamise ja allkirjastamise eest. Iga reformi ja investeeringu elluviimises osalevad vastutavad asutused teevad korrapärast koostööd ELi vahendite haldamise eest vastutava ministeeriumiga. Siseauditi ja -uurimise osakond on määratud taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutuseks kui sõltumatu organ. Auditeerimisasutuse strateegia hõlmab nii süsteemiauditeid, keskendudes eesmärkidest ja sihtidest teatamise süsteemile, tõsiste eeskirjade eiramiste avastamise ja kõrvaldamise süsteemile, sealhulgas IT-süsteemile, ning hõlmab ka nõuetekohasel valimil põhinevat substantiivset kontrolli.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Komisjoni kontaktpunktiks on ELi vahendite haldamise eest vastutav ministeerium, kes on Malta taaste- ja vastupidavuskava rakendamise keskne koordineeriv asutus. Ta tegutseb koordineeriva asutusena, mis jälgib eesmärkide ja sihtide saavutamist ning tagab maksetaotluste esitamiseks vajaliku korra. Asutus koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta. Planeerimise ja prioriteetide kooskõlastamise osakonna (PPCD) hallatavat juhtimis- ja teabesüsteemi kasutatakse vajaliku teabe kogumiseks, et jälgida reformide ja investeeringute kogu tsüklit, sealhulgas eesmärke, sihte ja nende rahalise rakendamise seiret toetavat teavet.
Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Malta pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Malta tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.