STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Alsace / Vin d’Alsace“

PDO-FR-A1101-AM03 – 29.4.2025

1.   Toote nimetus

„Alsace / Vin d’Alsace“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☒	Kaitstud päritolunimetus (KPN)

☐	Kaitstud geograafiline tähis (KGT)

☐	Geograafiline tähis (GT)

3.   Valdkond

☐	Põllumajandustooted

☒

Veinid

☐	Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajanduse ja toidusõltumatuse ministeerium – ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse peadirektoraat, veini ja muude jookide büroo

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Käesolevas tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Kaitstud päritolunimetuse „Alsace“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest nn liidu muudatuse juhust, st:

a)	sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias;

b)	sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga;

c)	see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele. Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et tegemist on standardmuudatusega.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus

1.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, milles on viidatud kuupäevale, mil riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee kinnitas geograafilise piirkonna, ning milles on määratletud võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse (2019. aasta ametlik geograafiaseadustik).

Muudatus on järgmine: punkti 1 on lisatud kaks järgmist esimest lõiku:

„Geograafilise piirkonna on heaks kiitnud riiklik päritolunimetuste instituut pädeva riikliku komitee 3. veebruari 2000. aasta koosolekul. Piirkond hõlmab selle tootespetsifikaadi pädeva riikliku komitee poolse kinnitamise kuupäeva seisuga ja vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidil.“

Viite lisamine 2019. aasta geograafiaseadustikule tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Muudatus on järgmine: punkti 1 alapunktis a Haut-Rhini departemanguga seotud lõigus on

—	kommuuni nime Kaysersberg täiendatud sõnaga Vignoble;

—	kommuunide Kientzheim ja Sigolsheim nimed on välja jäetud.

—	Samuti tuleb nimetada veel üht vormilist muudatust:

—	punkti 1 alapunktis b esitatud sõna „järgmised“ on asendatud tekstiga „II osa punktis 2 osutatud“.

Need muudatused mõjutavad koonddokumenti.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 vahetus läheduses asuvat piirkonda käsitlevat osa on muudetud, et parandada numeratsiooniviga.

Muudatus on järgmine: punkti 3 alapunktis b esitatud numeratsioonitähis IV-1 b on asendatud järgmisega: II 2°.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punktis a on tabelisse seoses kasutusel oleva nimetusega Edelzwicker tehtud redaktsiooniline muudatus, kuna see on liigitatud kategooriasse „Alsace“ või „Vin d’Alsace“, millele võib järgneda täiendav koha või katastriüksuse nimi. See nimetus ei kuulu sellesse kategooriasse.

Muudatus on järgmine: punktis a esitatud tabelis olev lauseosa „millele võib järgneda täiendav koha või katastriüksuse nimi“ on kasutusel oleva nimetuse Edelzwicker puhul välja jäetud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Istutuskava

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punktis b on välja jäetud INAO heakskiidetud istutuskavade esitamise tähtaeg kohalikus omavalitsuses.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud nõue, mis puudutab pungade arvu ruutmeetri kohta, säilitakse ainult nõue ühel viinapuul olevate pungade kohta.

See muudatus võimaldab ühtlustada tootespetsifikaatide sõnastust ja hõlbustab kontrollimeetmete võtmist.

Viinapuude puhul, mille saagist võib toota veine päritolunimetusega „Alsace“ või „Vin d’Alsace“, millele järgneb katastriüksuse nimi või täiendav kohanimi, vähendatakse lubatud pungade arvu viinapuu kohta 24-lt 22-le. Selle vähendamisega järgitakse päritolunimetusega „Alsace“ või „Vin d’Alsace“ veini tootmise õigusega viinamarjaistanduste klassifikatsiooni nõudeid.

Viinapuude puhul, mille saagist võib toota veine päritolunimetusega „Alsace“ või „Vin d’Alsace“, millele järgneb katastriüksuse nimi või täiendav kohanimi või millele järgneb katastriüksuse nimi koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või märkega „sélection de grains nobles“ (valmistatud väärishallitusega marjadest), on lisatud järgmine rida: „kuni 20 punga viinapuu kohta“.

Need muudatused mõjutavad koonddokumenti.

6.   Toestamisreeglid

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktist c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust, ning muudetud on lehestiku kõrguse kontrollimise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varem võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Kääritusmahutite kogumahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis f on kääritusmahutite mahutavuse arvutamiseks kasutatud koefitsienti vähendatud 1,3kordselt 1,2kordsele eelmise saagi mahule.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Pakendamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktist b on välja jäetud viide ettevõtja kohustusele hoida kontrollpudeleid kindlaksmääratud aja jooksul. See säte on hõlmatud heakskiidetud kontrollikavaga.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Pudelite ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi, lisades lauseosa „suletud ja kaetud“.

Selline täpsustus võimaldab ettevõtjatel seda reeglit paremini mõista.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Viinamarjakasvatuse meetodeid käsitlev üleminekumeede

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punkti 3 alapunkti b on muudetud järgmiselt:

—	välja on välja jäetud nõue, mis puudutab pungade arvu ruutmeetri kohta, säilitakse ainult nõue ühel viinapuul olevate pungade kohta. See muudatus võimaldab ühtlustada tootespetsifikaatide sõnastust ja hõlbustab kontrollimeetmete võtmist;

—	välja on jäetud nõue järgida vastavust kaart kandva traadi maksimaalsele kõrgusele, kuna see parameeter on I peatüki IV osa punkti 1 alapunktis c esitatud toestamiseeskirjadest välja jäetud.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Märgisel esitatud märge suhkrusisalduse kohta

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 1 on lisatud lõik, millega muudetakse kohustuslikuks praegu Euroopa delegeeritud määruses 2019/33 määratletud suhkrusisalduse vabatahtlik märkimine.

See märge võimaldab tarbijal saada paremini aru ostetava veini tüübist.

Koonddokumendi punkti 9 lisatakse säte märgistamise kohta.

12.   Redaktsioonilised ajakohastamised

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa muudeti järgmiselt:

—	punkti 1 alapunktis d on sõna „mahutid“ asendatud sõnaga „transpordimahutid“;

—	punkti 2 alapunktis a on reale „Alsace“ või „Vin d’Alsace“ lisatud sõnad „millele võib lisada kasutusel oleva nimetuse Edelzwicker“.

Need redaktsioonilised muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Alsace / Vin d’Alsace

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—	22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab püsiv värskus, mis tuleneb viinhappe domineerimisest tänu kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisele. Nende veinide aroom ja maitse on intensiivne, tegemist on mahuliste veinidega, millel on pikk järelmaitse, mida sageli rõhutab kerge küllastatus süsihappegaasiga. Eristatakse kuivasid ja mineraalseid veine ning pehmemaid puuviljaseid veine. Ametlikule nimetusele võib lisada kasutusel oleva nimetuse Edelzwicker. Nende veinide värvus varieerub tavaliselt rohelise varjundiga kahvatukollasest kuni kuldkollaseni. Nende minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 9,5 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

2.   Valged veinid, mille nimetusele on lisatud kasutusel olev nimetus

LÜHIKIRJELDUS

Nende veinide puhul eristatakse järgmisi veine: – kuivad ja mineraalsed veinid, millel on intensiivne ja väljapeetud happesus ja mis on üldiselt seotud kasutusel olevate nimetustega Chasselas või Gutedel, Sylvaner, Pinot blanc, Pinot või Klevner, Auxerrois, Riesling, Muscat ja Muscat Ottonel; – puuviljased veinid, mis on pehmemad ja mida iseloomustab suurem kuivainesisaldus, need veinid on tavaliselt seotud kasutusel olevate nimetustega Gewurztraminer ja Pinot gris. Nende veinide värvus varieerub tavaliselt rohelise varjundiga kahvatukollasest kuni kuldkollaseni. Neil on erinevad analüütilised omadused: – Chasselas või Gutedel, Muscat, Muscat Ottonel, Sylvaner on veinid, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 9,5 mahuprotsenti ja maksimaalne üldalkoholisisaldus pärast rikastamist 12,5 mahuprotsenti; – Auxerrois, Pinot blanc, Pinot või Klevner, Riesling on veinid, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti ja maksimaalne alkoholisisaldus pärast rikastamist 13 mahuprotsenti; – Gewurztraminer, Pinot gris on veinid, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti ja maksimaalne üldalkoholisisaldus pärast rikastamist 14,5 mahuprotsenti.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	1. Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	2. Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	3. Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	4. Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	5. Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

3.   Valged veinid, mille nimetusele järgneb täiendav kohanimi

LÜHIKIRJELDUS

Need veinid kuuluvad kahe eespool loetletud veinitüübi alla: kuivad ja mineraalsed veinid ning pehmemad puuviljased veinid. Nende veinide puhul on ühendatud iga valitud viinamarjasordi optimaalsed omadused. Nende veinide värvus varieerub tavaliselt rohelise varjundiga kahvatukollasest kuni kuldkollaseni. Nende minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti, välja arvatud juhul, kui täiendavale kohanimele on lisatud kasutusel olev nimetus Gewurztraminer või Pinot gris, sel juhul on see 12 mahuprotsenti. Nende veinide maksimaalne üldalkoholisisaldus pärast rikastamist on 13,5 mahuprotsenti ning ainult kasutusel oleva nimetuse Gewurztraminer või Pinot gris puhul 15 mahuprotsenti. Täiendava geograafilise nimetuse Klevener de Heiligenstein puhul on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 11 mahuprotsenti ja maksimaalne üldalkoholisisaldus pärast rikastamist 14 mahuprotsenti.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

4.   Valged veinid, mille nimetusele järgneb katastriüksuse nimi

LÜHIKIRJELDUS

Need veinid kuuluvad kahe eespool loetletud veinitüübi alla: kuivad ja mineraalsed veinid ning pehmemad puuviljased veinid. Nende veinide puhul on ühendatud iga valitud viinamarjasordi optimaalsed omadused. Nende veinide värvus varieerub tavaliselt rohelise varjundiga kahvatukollasest kuni kuldkollaseni. Kui nimetusele järgneb katastriüksuse nimi, on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 10,5 mahuprotsenti, välja arvatud juhul, kui katastriüksuse nimele on lisatud kasutusel olevad nimetused Gewurztraminer või Pinot gris, sel juhul on see 12 mahuprotsenti. Nende veinide maksimaalne üldalkoholisisaldus pärast rikastamist on 13,5 mahuprotsenti, välja arvatud kasutusel olevate nimetuste Gewurztraminer või Pinot gris puhul, sel juhul on see 15 mahuprotsenti.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Roosadel veinidel on tavaliselt eri intensiivsusega roosast kuni läbipaistva punaseni ulatuv värvus. Neid veine iseloomustab püsiv värskus, mis tuleneb viinhappe domineerimisest tänu kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisele. Nende veinide aroom ja maitse on intensiivne, tegemist on mahuliste veinidega, millel on pikk järelmaitse, mida sageli rõhutab kerge küllastatus süsihappegaasiga. Roosad veinid on värsked, puuviljased ja kerged. Ametlikule nimetusele võib lisada kasutusel oleva nimetuse Pinot noir. Nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi nende veinide üldalkoholisisaldus olla suurem kui 13 mahuprotsenti.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

6.   Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punastel veinidel on väljapeetud intensiivsusega punase värvuse eri varjundid. Neid veine iseloomustab püsiv värskus, mis tuleneb viinhappe domineerimisest tänu kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisele. Nende veinide aroom ja maitse on intensiivne, tegemist on mahuliste veinidega, millel on pikk järelmaitse, mida sageli rõhutab kerge küllastatus süsihappegaasiga. Villimise etapis ei ületa punaste veinide õunhappesisaldus 0,4 grammi liitri kohta. Eristatakse järgmisi veine: ambitsioonikad, peened, elegantsed punased veinid, värsked, puuviljased ja kerged punased veinid. Ametlikule nimetusele võib lisada kasutusel oleva nimetuse Pinot noir. Nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi nende veinide alkoholisisaldus olla suurem kui 14 mahuprotsenti. Nimetusele võib järgneda katastriüksuse nimetus või täiendav kohanimi Côtes de Rouffach, Ottrott, Rodern, Sainte Hippolyte. Sel juhul on veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 11,5 mahuprotsenti ja nende üldalkoholisisaldus pärast rikastamist ei ole suurem kui 14,5 mahuprotsenti.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

7.   Nimetus, millele on lisatud märge „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus)

LÜHIKIRJELDUS

Nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul 16 mahuprotsenti ning muude viinamarjasortide puhul 14,5 mahuprotsenti. Tegemist on valgete veinidega, mille intensiivne värvus ulatub kuni merevaigukollaseni. Neil veinidel on sageli väga eksootilised, kuumtöödeldud puuvilju meenutavad lõhna- ja maitseomadused ning värske järelmaitse. Need on märkimisväärselt kontsentreeritud ning nende lõhna- ja maitseomadused püsivad kaua.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

8.   Nimetus, millele on lisatud märge „sélection de grains nobles“ (valmistatud väärishallitusega marjadest)

LÜHIKIRJELDUS

Nende veinide naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul 18,2 mahuprotsenti ning muude viinamarjasortide puhul 16,4 mahuprotsenti. Tegemist on valgete veinidega, mille intensiivne värvus ulatub kuni merevaigukollaseni. Need veinid on kontsentreeritumad, intensiivsed, sageli puuviljakeedise lõhna ja maitsega. Need on märkimisväärselt kontsentreeritud ning nende lõhna- ja maitseomadused püsivad kaua.

Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 viinapuud hektari kohta. Puuridade maksimaalne vahekaugus on 2,50 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

2.   Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi meetodil, kusjuures jäetakse:

—	kuni 24 punga viinapuu kohta nimetuse „Alsace“ või „Vin d'Alsace“ puhul;

—	kuni 22 punga viinapuu kohta nimetuse „Alsace“ või „Vin d’Alsace“ puhul, millele järgneb katastriüksuse nimi või täiendav kohanimi;

—	kuni 20 punga viinapuu kohta nimetuse „Alsace“ või „Vin d’Alsace“ puhul, millele järgneb täiendav kohanimi või katastriüksuse nimi ja millele on lisatud märge „vendanges tardives“ või „sélection de grains nobles“.

3.   Saagikoristus

Viljelustavad

Viinamarjasortidest „Pinot gris G“ või „Pinot noir N“ valmistatud veinid, mille puhul võib kasutada katastriüksuse nime, ja veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ või „sélection de grains nobles“, valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4.   Mahuprotsentides väljendatud minimaalse naturaalse alkoholisisalduse suurendamine

Veinivalmistuse eritava

Veinide puhul, mille puhul võib kasutada katastriüksuse nime või täiendavat geograafilist tähist, ei või minimaalset naturaalset alkoholisisaldust suurendada enam kui 2 mahuprotsendi võrra.

Valgete veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ või „sélection de grains nobles“, ei ole veini rikastamine lubatud.

5.   Veinitootmine

Veinitootmisel kohaldatav piirang

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

—	Roosade veinide tootmisel on aktiivsöe kasutamine nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

6.   Laagerdumine

Veinivalmistuse eritava

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ või „sélection de grains nobles“, peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Valged veinid 96 hektoliitrit hektari kohta

2.	Valged veinid, mille nimetusele järgneb täiendav kohanimi 79 hektoliitrit hektari kohta

3.	Valged veinid, mille nimetusele järgneb katastriüksuse nimi 75 hektoliitrit hektari kohta

4.	Roosad veinid 90 hektoliitrit hektari kohta

5.	Punased veinid või veinid, mille nimetusele on lisatud märge „vendanges tardives“ 66 hektoliitrit hektari kohta

6.	Veinid, mille nimetusele on lisatud märge „sélection de grains nobles“ 48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Geograafilise piirkonna on heaks kiitnud riiklik päritolunimetuste instituut pädeva riikliku komitee 3. veebruari 2000. aasta koosolekul. Piirkond hõlmab selle tootespetsifikaadi pädeva riikliku komitee poolse kinnitamise kuupäeva seisuga ja vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidil.

Kontrollitud päritolunimetuse „Alsace“ või „Vin d’Alsace“ puhul, millele võib järgneda katastriüksuse nimi, toimub viinamarjade koristamine ning veini valmistamine ja laagerdamine Haut-Rhini ja Bas-Rhini departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:

—

Haut-Rhini departemang: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hartmanswiller, Hattstatt, Herrlisheim, Houssen, Hunawihr, Husseren-les-Châteaux, Ingersheim, Jungholtz, Katzenthal, Kaysersberg Vignoble, Leimbach, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Obermorschwihr, Orschwihr, Osenbach, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rorschwihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultz, Soultzmatt, Steinbach, Thann, Turckheim, Uffholtz, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Walbach, Wattwiller, Westhalten, Wettolsheim, Wihr-au-Val, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg, Zimmerbach;

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Andlau, Avolsheim, Balbronn, Barr, Bergbieten, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Blienschwiller, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Eichhoffen, Epfig, Ergersheim, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kintzheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Mutzig, Nothalten, Nordheim, Oberhoffen-lès-Wissembourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, SaintNabor, Saint-Pierre, Scharrachbergheim-Irmstett, Scherwiller, Soultz-lesBains, Steinseltz, Stotzheim, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Wolxheim, Zellwiller.

7.   Veiniviinamarjasort/veiniviinamarjasordid

Auxerrois B

Chasselas B

Chasselas rose Rs

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot blanc B

Pinot gris G

Pinot noir N

Riesling B

Savagnin rose Rs

Sylvaner B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Põhjuslikud seosed

Põhjapoolne viinamarjaistandus on kaitstud ookeani mõju eest Vogeeside mäemassiiviga ning on optimaalses ulatuses päikesepaisteline. See on peamine tegur, mis annab veinidele ühise maitseidentiteedi.

Viinamarjakasvatust mõjutavate tegurite mitmekesisuse, mulla ja pinnase vaheldusrikkuse ning väga eripäraste kohalike ilmastikutingimuste tõttu on Alsace’i tootjad pidanud alal hoidma palju erinevaid, eelkõige aromaatseid viinamarjasorte, soodustades bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja vältides viinamarjasortide valiku lihtsustamist.

Alsace’i puhul on see mitmekesisus võimaldanud välja tuua piirkonna parimad omadused ja loonud tugeva n-ö Alsace’i identiteedi.

Viinamarjasortide valikust tingitult on tootmine keskendunud eelkõige väga aromaatsetele veinidele. Erinevate geoloogiliste ja mullastikutingimuste tõttu on viinamarjade kasvatustingimused mitmekesised ja see on andnud ettevõtjatele võimaluse valida iga kasvatatava sordi jaoks optimaalsed kasvutingimused. Ajaloolistel tootmiskeskustel põhineva piirkonna ning täiendavate piirkondlike ja kohalike nimetuste range ja täpne piiritlemine ning kasvatatavate viinamarjasortide kavandamine annavad sellele valikule konkreetse väljenduse.

Vogeeside mäemassiivide pakutava kaitse tõttu on Alsace’is poolkontinentaalne kuiv ja suures osas päikeseline kliima, mis võimaldab viinapuudel optimaalselt areneda ja saavutada vastavus viinamarjade suhkrusisalduse miinimumnõuetele. Istanduste paiknemine mäenõlvadel ning kliima, mida iseloomustab kuumade päevade ja jahedate ööde vaheldumine kogu viinamarjade valmimisaja jooksul, suur istutustihedus ja lehestiku kõrgus tagavad viinamarjade hea küpsuse (suhkru ja viinhappe tasakaal), veinide värskuse püsimise ning võimaldab välja areneda veinide lõhna- ja maitseomadustel, andes neile pika järelmaitse. Viinamarjaistanduste keskmine kõrgus merepinnast (200–400 m) vastab optimaalsele soojusvahemikule ning tagab loodusliku viinhappesisalduse kvalitatiivse tasakaalu. Kõik need tingimused aitavad seega kaasa Alsace’i veinide eripärade kujunemisele.

Hilissuve väga head ilmastikutingimused soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, mis võimaldab valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest. Neid võimalusi aitab säilitada viinamarjade käsitsi koristamine, rangemad minimaalse suhkrusisalduse eeskirjad ning keeld veine rikastada. Vähemalt 18 kuud kestev laagerdumine parandab veini kvaliteeti, aja jooksul suureneb nende nüansirikkus ning tugevnevad lõhna- ja maitseomadused.

Lähedal olev Reini jõgi oli juba keskajal oluline sidekanal, mis innustas eksportima piirkonnast veine jõe suudmeala riikidesse ja kaugemalegi. Väljapoole riigi territooriumi saadetavad veinipartiid ja eksport moodustavad ikka veel enam kui veerandi toodangust.

Alsace’i veinitee, mille toimimises osalevad kõik piirkonnas otsemüüki arendanud viinamarjakasvatajad, kasutab ära ka ajaloolist ja endiselt elujõulist sümbioosi Alsace’i toidukunstiga, mis on piirkonna kõige atraktiivsem turismimagnet. Tegemist on Alsace’i majanduse olulise trumbiga.

André Jullien märkis 1822. aastal, et „hinnatud kanged valged veinid“ on „kuivad ja väga tugeva lõhnabuketiga“. Varem on neid veine veetud kuni Mainzi piirkonnani, kus neid lisati reinveinidele, et muuta need jõulisemaks ja rikastada nende lõhna- ja maitsepaletti. Jules Guyot ütles 1866. aastal, et Alsace’i valged veinid „on väga hinnatud omadustega ja asuvad valgete veinide seas väga kõrgel kohal“. Samuti kuulusid tema lemmikute hulka viinamarjasordist „Riesling B“ valmistatud valged veinid, mis on „märkimisväärsed tänu nende heale maitsele, tugevusele ja pikaealisusele“.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Täiendavad kohanimed

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Ametlikule nimetusele võib järgneda üks järgmistest täiendavatest kohanimedest veinide puhul, mis vastavad iga nimetuse jaoks kehtestatud tootmistingimustele:

—

Bergheim;

—	Blienschdeterrer;

—	Coteaux du Haut-Koenigsbourg;

—	Côtes de Barr;

—	Côte de Rouffach;

—	Klevener de Heiligenstein;

—

Ottrott;

—

Rodern;

—	Saint-Hippolyte;

—	Scherwiller;

—	Vallée Noble;

—	Val Saint Grégoire;

—

Wolxheim.

Villimine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

5. juuli 1972. aasta seadusega kehtestati kohustus villida kontrollitud päritolunimetusega „Alsace“ või „Vin d’Alsace“ veine Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangus.

Kontrollitud päritolunimetusega „Alsace“ või „Vind d'Alsace“ veinid villitakse reinveini (Vin du Rhin) tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta otsuse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudeleid ei ole lubatud kasutada.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetuse „Alsace“ või „Vin d'Alsace“ puhul hõlmab vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse veini valmistamise, töötlemise ja kääritamisega seotud erandit, Aude’i departemangu järgmiste kommuunide territooriume või nende osasid:

—	Haut-Rhini departemang: Gundolsheim, Ostheim;

—	Bas-Rhini departemang: Dachstein, Ernolsheim-Bruche, Fessenheim-le-Bas, Mittelhausen, Petersbach, Seebach, Strasbourg.

Märge „Edelzwicker“

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Päritolunimetusele võib lisada kasutusel oleva nimetuse Edelzwicker, välja arvatud juhul, kui sellele järgneb täiendav kohanimi või katastriüksuse nimi, vaiksete valgete veinide puhul, mis vastavad üksnes kõnealuse nimetuse jaoks kehtestatud tootmistingimustele.

Kasutusel oleva nimetuse Edelzwicker all pakutavate veinide puhul ei tohi mahutitel, märgistustel ega äridokumentidel olla märget ühe või mitme kasutusel oleva nimetuse kohta.

Märked „Vendages tardives“ ja „Sélection de grains nobles“

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Ametlikule nimetusele, millele võib järgneda täiendav kohanimi või katastriüksuse nimi, võib lisada märke „vendanges tardives“ või „sélection de grains nobles“, kui tegemist on valgete veinidega, mis vastavad nende nimetuste jaoks ette nähtud tootmistingimustele.

Nendele märgetele tuleb lisada märge aastakäigu kohta ja üks järgmistest nimetustest: Gewurztraminer, Muscat, Muscat Ottonel, Pinot gris, Riesling.

Katastriüksuse nime märkimine

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Ametlikule nimetusele võib järgneda katastriüksuse nimi veinide puhul, mis vastavad katastriüksuse nime esitamise jaoks ettenähtud tootmistingimustele.

Kasutusel olevad nimetused

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele, millele võib järgneda täiendav kohanimi või katastriüksuse nimi, võib lisada ühe järgmistest kasutusel olevatest nimetustest, tingimusel et veinid on valmistatud eranditult sortidest, mida võib tähistada asjaomase nimetusega, ja eeldusel, et need vastavad kõigile neile nimetustele kehtestatud muudele tootmistingimustele:

Auxerrois

Chasselas või Gutedel

Gewurztraminer

Muscat

Muscat Ottonel

Pinot blanc

Pinot või Klevner

Pinot gris

Riesling

Sylvaner

Pinot noir (punaste ja roosade veinide puhul)

Kahe või enama kasutusel oleva nimetuse esitamine samal märgistusel ei ole lubatud.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, mille puhul antakse käesoleva tootespetsifikaadiga õigus kasutada kontrollitud päritolunimetust „Alsace“ või „Vin d'Alsace“, välja arvatud märkega „vendanges tardives“ või „sélection de grains nobles“ veinid, mida pakutakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks esitada ega müüa, kui nendega seotud teadetes, reklaamides, märgistustel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähemärkidega toodud märge suhkrusisalduse kohta vastavalt Euroopa õigusaktides sätestatud tingimustele.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-2bf32a0d-f86a-4d0d-ae1a-f052b3713e55

---

(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).