(1)

Pärast eelteavitamise etappi teatasid Taani riigiasutused 7. detsembril 2011. aastal Euroopa Komisjonile Kopenhaageni uue universaalhalli rahastamise meetmest. Komisjon on saanud kavandatud meetmega seoses kaks kaebust ning 21. detsembril 2011. aastal palus komisjon teabenõudega Taani riigiasutustel selgitada kaebustes tõstatatud küsimusi. Taani riigiasutused esitasid oma vastuse 6. veebruaril 2012. aastal.

(2)

Komisjon teatas 22. märtsi 2012. aasta kirjaga Taani riigiasutustele, et on otsustanud algatada abi suhtes aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi.

(4)

Komisjonile esitasid märkused kuus huvitatud isikut. Komisjon edastas need märkused Taani riigiasutustele, kellele anti võimalus vastata. Taani riigiasutused esitasid oma märkused 26. juuli 2012. aasta ja 15. augusti 2012. aasta kirjadega.

(5)

Taani riigiasutused esitasid täiendavad selgitused 2012. aasta detsembris ja 2013. aasta jaanuaris. Ka valitud käitaja esitas 2013. aasta jaanuaris täiendavad selgitused. Peale selle selgitasid Taani riigiasutused pärast vastava nõude esitamist küsimusi, mis olid esile kerkinud seoses universaalhalli käsitleva Taani ajaleheartikliga.

(6)

Taani riigiasutused jätsid 6. märtsi 2013. aasta kirjaga teatisest välja toetuse Taani/Kopenhaageni pealinnaregioonilt (Hovedstaden) (3).

(7)

Taani riigiasutused on lubanud loobuda keelenõude täitmisest ning nõustuvad, et otsus võetakse vastu inglise keeles, nii et ainult ingliskeelne tekst on autentne.

(8)

Kopenhaageni linn kavatseb ehitada rahvusvahelistele normidele vastava universaalhalli, kus on võimalik korraldada kõrgetasemelisi rahvusvahelisi muusika-, kultuuri- ja spordiüritusi. Hall peaks mahutama kuni 15 000 istekohta.

(9)

Kopenhaagenis on ka teisi halle, mis on mõeldud peamiselt jalgpalliüritusteks, kuid Taani riigiasutused väidavad, et need ei ole piisavalt paindlikud ja nende suurus ei ole muudetav, et meelitada Kopenhaagenisse rahvusvahelisi spordi-, muusika- ja meelelahutusüritusi. Eelkõige tuleks esile tõsta Kopenhaageni keskuses asuvat Parkeni halli (Kopenhaageni jalgpalliklubi koduväljak, mida kasutatakse ka kuni 45 000 pealtvaatajaga suurte etenduste/kontsertide puhul). Läheduses, näiteks Rootsis Malmös, on ka teisi halle.

(10)

Asjaomase projekti peamised osalised (edaspidi „osapooled”) on Kopenhaageni linn ja eraõiguslik sihtasutus Realdania (4). Projektis osaleb ka ettevõtja By & Havn (mis kuulub 55 % ulatuses Kopenhaageni linnale ja 45 % ulatuses Taani riigile), kes annab õiguse tasuta kasutada maad, millele universaalhall ehitatakse.

(11)

Taani riigiasutuste sõnul on varasematele pelgalt eraalgatusel halli ehitamise ebaõnnestunud katsetele tuginedes selge, et Kopenhaagenisse on võimalik universaalhalli ehitada vaid riikliku kaasrahastamise abil.

(12)

Osapooled asutavad ühisomandisse kuuluva ettevõtja Arena Company, mille eesmärk on ehitada universaalhall ja seda omada ning hallata käitamislepingut (samas kui universaalhalli käitamisega tegeleb eraldiseisev ettevõtja, nagu on selgitatud allpool). Tegelike ehitustööde tegemiseks sõlmitakse lepingud avatud hankemenetluse tulemusel.

(13)

Universaalhalli projekteerimise ja ehitamise kogukulu on hinnanguliselt 1 100 miljonit Taani krooni (148 miljonit eurot) (5). Projekti rahastatakse osapoolte omakapitalist ja laenude kujul välisvahenditest. Kumbki osapool rahastab ettevõtja Arena Company kapitali (kokku 650 miljonit Taani krooni) 325 miljoni Taani krooniga (43,7 miljonit eurot) ning kummalegi osapoolele kuulub 50 % ettevõtjast. Välisrahastamine summas 345 miljonit Taani krooni (46,4 miljonit eurot) kaetakse turutingimustel saadud laenudega, mille tagasimakseperiood on 30 aastat. Ka Elitefacilitetsudvalget (6) annab universaalhalli ehitamise rahastamisse oma panuse 15 miljoni Taani krooni (2 miljonit eurot) näol.

(14)

Ettevõtja By & Havn annab esimeseks 40 aastaks tasuta õiguse kasutada maad, millele universaalhall ehitatakse. Pärast 40 aasta möödumist hakkab ettevõtja Arena Company maksma renti.

(15)

Ettevõtja Arena Company haldab käitamislepingut, kuid universaalhalli tegeliku käitamisega tegeleb eraldiseisev ettevõtja, mis valitakse avatud ja läbipaistva hankemenetluse teel (7). Käitajal on kohustus tagada, et hall on avatud kõigile kasutajatele mittediskrimineerivatel tingimustel ja turuhinnaga.

(16)

Hankemenetluse tulemusel võitis halli käitamise õiguse 30 aastaks kontserni Live Nation Entertainment Taani filiaal. Nimetatud kontsern on maailma suurim elava muusika ja meelelahutuse valdkonnas tegutsev ettevõtja ning tema tegevus toimub igal territooriumil kohalike ettevõtjate kaudu.

(17)

Käitaja on kohustatud maksma ettevõtjale Arena Company halli käitamise eest iga-aastast kindlasummalist renti, milleks on (*1)[…] (8) (kindlasummaline makse olenemata korraldatud ürituste arvust), ning muutuvat renti summas […]. Lisaks peab käitaja maksma […], mis kuulub tasumisele rendilepingu alusel ning seega tasub käitaja tegelikult kõik halli muutuvkulud.

(18)

Peale selle saab ettevõtja Arena Company tulu parklast ning Taani riigiasutused on taganud, et kõik parkimist käsitlevad kokkulepped räägitakse läbi ja sõlmitakse ärilistest kaalutlustest lähtuvalt. Nähakse ette, et välisrahastamise ja käitaja makstud rendi vahel on seos, mille kohaselt saadud tulu eest on võimalik välisrahastamise summad tagasi maksta.

(19)

Esimesel kümnel käitamisaastal annab riiklik spordiliit DIF (9) samuti igal aastal tegevustoetust summas 5 miljonit Taani krooni (672 000 eurot). Vastutasuks on spordiliidul õigus kasutada universaalhalli rahvusvahelisteks meistrivõistlusteks ja muudeks spordiüritusteks. Taani riigiasutuste sõnul maksab DIF halli kasutamise korral käitajale turutingimustel renti.

(20)

Komisjon leidis ametliku uurimise algatamise otsuses, et mis tahes tasandil (ehitamine, käitamine ja kasutamine) ei olnud võimalik välistada valikulise majandusliku eelise olemasolu ning sellest tulenevalt hõlmaks projekt riigiabi andmist. Peale selle, universaalhalli riiklik kaasrahastamine tõenäoliselt moonutaks või vähemalt ähvardaks moonutada konkurentsi ning mõjutaks konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Selles etapis oli komisjonil ka kahtlusi, kas kavandatud projekti saab pidada siseturuga kokkusobivaks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses kõigil kolmel võimaliku abi tasandil (ehitamine, käitamine ja kasutamine).

(21)

Nagu eespool öeldud, sai komisjon kavandatud meetmega seoses kaks kaebust, milles mõlemas väideti, et universaalhalli projekt moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ürituste korraldamise sektoris, eelkõige keskmise suurusega või suurte kommertsmeelelahutusürituste korraldamise turul, ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest käitaja konkureerib hallide käitajatega teistes liikmesriikides.

(22)

Kopenhaageni pealinnapiirkonna sidusrühmad — i) Sport Event Denmark (mittetulundusühendus); ii) Team Danmark (riiklik isemajandav institutsioon, mis vastutab Taani tippspordi üldise arengu eest) ning iii) Horesta ja Wonderful Copenhagen (turismiorganisatsioonid) — esitasid universaalhalli toetavad märkused.

(23)

Üks kaebuse esitaja läheb projekti hindamisel veelgi kaugemale, väites, et projekti näol oleks tegemist riigiabiga, mis ei ole kokkusobiv siseturuga, sest see avaldab moonutavat mõju konkurentsile keskmise suurusega ja suurte meelelahutusürituste korraldamiseks ette nähtud äriliste rajatiste vahel, mille olukord halveneks vertikaalse turgude sulgemise ohu tõttu […]. Lisaks seab kaebuse esitaja kahtluse alla Taani riigiasutuste väite, mille kohaselt oleks kattuvus olemasolevate rajatistega piiratud ning universaalhall meelitaks Kopenhaagenisse peamiselt selliseid üritusi, mida praegu olemasolevates rajatistes korraldada ei saa.

(24)

Teine kaebuse esitaja tõstab esile kahjuliku mõju konkurentsile ürituste turul Sundi piirkonnas, eelkõige rahvusvaheliste artistide kontsertidega seoses, ning seab kahtluse alla ka halli käitamiseks korraldatud hankemenetluse.

(25)

Pärast seda, kui Taani ajalehes ilmus universaalhalli käsitlev artikkel, esitati komisjonile veel mõned täiendavad märkused.

(26)

Taani riigiasutused jäävad seisukohale, et kavandatud meede ei hõlma riigiabi, viidates komisjoni varasemale praktikale, mille kohaselt teatavatel tingimustel ei pea infrastruktuurile antud abi tõlgendama riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning et riigiabiküsimust tuleks hinnata eraldi iga erineva asjaomase tasandi (omanik, käitaja ja kasutajad) puhul.

(27)

Taani riigiasutused keskendavad oma väidetes tähelepanu majandusliku eelise puudumisele (riigiasutused on sellisel seisukohal) ning nad väidavad, et ükski projekti kaasatud osapool ei saa riikliku kaasrahastamise tõttu otsest ega kaudset rahalist eelist.

(28)

Kui peaks leitama, et universaalhalli projekt hõlmab riigiabi, siis sellisel juhul väidavad Taani riigiasutused, et seda riigiabi tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt. Nad väidavad, et eelkõige tuleks arvesse võtta järgmist:

(29)

Lisaks on Taani riigiasutused esitanud sõltumatu majanduskonsultatsioonibüroo Copenhagen Economics koostatud aruande, mis käsitleb positiivset ja negatiivset mõju, mida universaalhall avaldaks konkurentsile, ning milles jõutakse kokkuvõtvalt järeldusele, et riikliku kaasrahastamisega kaasneb märkimisväärne kasu majandusliku heaolu näol ning konkurentsivastane mõju on tagasihoidlik või isegi vähetähtis.

(30)

Peale selle selgitasid Taani riigiasutused pärast vastava nõude esitamist küsimusi, mis olid esile kerkinud seoses universaalhalli käsitleva Taani ajaleheartikliga.

(31)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(32)

Selleks et teavitatud projekti saaks käsitada riigiabina, peab kõnealune projekt vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: 1) meede peab olema võetud riigi vahendeid kasutades; 2) meetmega peab olema antud ettevõtjatele majanduslik eelis; 3) nimetatud eelis peab olema valikuline ja moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi; ning 4) meede peab mõjutama ühendusesisest kaubandust.

(33)

Seoses nõudega, et meede peab olema võetud riigi vahendeid kasutades ja seostuma riigiga, tuleb märkida, et see kriteerium on antud juhtumi puhul ilmselgelt täidetud, sest nii Kopenhaageni linn kui ka teised riigiasutused (vt allpool) annavad oma panuse otsese toetuse näol ning võimaldavad kasutada maad, millele hall ehitatakse. Sellised riigiasutused ja riigi osalemine ning asutuste ja riigi ressursid seostuvad seega riigiga.

(34)

Universaalhalli ehitamise riigipoolne rahastamine võib kujutada endast abi, kui sellega antakse valikuline eelis konkreetseks majandustegevuseks. Sellega seoses kujutab kaubanduslikuks tegevuseks ette nähtud infrastruktuuri ehitamise rahastamine endast riigiabi vastavalt Euroopa Kohtu otsusele Leipzig/Halle lennujaama käsitlevas kohtuasjas, (10) kui täidetud on kõik artikli 107 lõike 1 nõuded. Kohtu hinnangu kohaselt määrab ehitise laadi infrastruktuuri hilisema kasutuse majanduslik iseloom. Antud juhul kasutatakse halli teenuste pakkumiseks turul, st majandustegevuseks. Sellest tulenevalt tuleb hinnata, kas projekti kaasatud erinevatele osapooltele on antud riigiabi.

(35)

Taani riigiasutused tunnistavad, et universaalhalli projekti ei suuda turuosalised üksi ellu viia ning et riiklik kaasrahastamine on selle projekti elluviimiseks vajalik, nagu on näidanud universaalhalli ehitamise 2009. aasta katse, mis vajaliku rahastamise puudumise tõttu ebaõnnestus (11).

(36)

Seoses nõudega, et meede peab olema võimaldatud riigi ressurssidest ja seostuma riigiga, tuleb märkida, et see kriteerium on ilmselgelt täidetud Kopenhaageni linna rahastamise näol ja maa andmise näol ettevõtja By & Havn poolt (nimetatud ettevõtja kuulub Kopenhaageni linnale ja Taani riigile). Kopenhaageni linn ja Taani riik kujutavad endast selgelt riigiasutusi, mis kasutavad riigile kuuluvaid ja/või riigi kontrollitavaid ressursse.

(37)

Samuti kujutab endast riigi ressurssi toetus (universaalhalli ehitamiseks), mille andis Elitefacilitetsudvalget (komitee, mille eesmärk on muuta spordirajatised vastavaks rahvusvahelistele standarditele eesmärgiga võõrustada rahvusvahelisi spordisündmusi), mida eeldatavalt vähemalt osaliselt rahastab Taani riik. Komitee Elitefacilitetsudvalget tegevuskorra määrab kindlaks kultuuriministeerium, mis on sõlminud nimetatud komiteega tegevuslepingu rahastamisperioodiks. Seega pidades silmas rahastamist, mida komitee saab Taani riigilt ja mida ta omakorda kasutab/jagab oma ülesannete täitmise käigus, on kõnealuse komitee tegevus seostatav riigiga.

(38)

Riigi panus halli ehitamisse — sealhulgas maa andmine ja toetus komiteelt Elitefacilitetsudvalget — annab ettevõtjale Arena Company (universaalhalli omanik) majandusliku eelise, sest selline panus on vajalik halli ehitamiseks, mida ei oleks turutingimustel võimalik ehitada. Kuna kaasatud rahalised vahendid on ilmselgelt riigi ressursid ning toetuse andmise otsus on seostatav riigiga, on täidetud kõik riigiabi kriteeriumid (vt allpool konkurentsi moonutamist ja liikmesriikidevahelisele ühendusesisesele kaubandusele avalduvat mõju käsitlev osa). Sellest tulenevalt kujutab riigi panus seega riigiabi ettevõtjale Arena Company.

(39)

Kuid spordiliidu DIF toetustega seoses väidavad Taani riigiasutused, et need maksed ei kujuta endast riigi ressursse. Spordiliit DIF saab suure osa oma sissetulekust Taani riigilt iga-aastaste toetuste näol (Taani hasartmänguturult saadud tulust), kuid ka muudest (mitteriiklikest) allikatest. Spordiliidu DIF kodukorra kohaselt valitakse juhtorganid riigiasutuste mis tahes mõjutusteta ning riigiasutused ei mõjuta spordiliidu DIF juhtorganite vastu võetud konkreetseid otsuseid. Seega ei ole Taani riigil ega mis tahes muul avalik-õiguslikul organil mingit mõjuõigust spordiliidu DIF võetud otsuste üle. Peale selle, spordiliidu DIF makstav iga-aastane summa on makse õiguse eest reserveerida hall konkreetsel kasutusotstarbel, mis on spordiliidu enda huvides vastavalt spordiliidu enda otsusele sõlmida kokkulepe, et maksta halli reserveerimise õiguse eest. Sellest tulenevalt ei saa Taani riigiasutuste arvetes seostada spordiliidu tehtud makseid riigiga ning seega ei saa neid käsitada abina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(40)

Halli käitamiseks korraldati Taani riigiasutuste sõnul hankemenetlus, mille käigus võeti täiel määral arvesse ELi riigihanke-eeskirju, ning käitaja valiti avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse käigus, kus hinnale (finants- ja ärilistele tingimustele) määrati suhteliselt suur osakaal, st ligikaudu 75 %. Kõigil huvitatud isikutel oli võrdne võimalus esitada pakkumus käitamislepingu saamiseks ning leping sõlmiti parima pakkumuse teinud ettevõtjaga.

(41)

Hankemenetlus kuulutati välja 2011. aasta aprillis ning kuulutus avaldati esinevates allikates (12). Kõigi huvitatud isikute jaoks korraldati Kopenhaagenis projekti tutvustav teabepäev.

(42)

Kõigile huvitatud isikutele väljastati teabekiri ja küsimustik eelnevaks kvalifitseerumise kindlaksmääramiseks (13). Kõik küsimustiku esitanud isikud vastasid projektipartnerite nõudmistele ning seega kutsuti nad 2011. aasta juunis osalema hankemenetluse esimeses etapis. Nimetatud esimeses etapis esitati kolm pakkumust ning teise etappi valiti kaks pakkujat, kes hiljem esitasid oma pakkumuse. Nende kahe pakkumuse hindamise tulemusel sõlmiti leping ettevõtjaga Danish Venue Enterprise (ettevõtja Live Nation Entertainment osa) (14). Hindamise käigus võeti arvesse finantspakkumise tugevust, õiguslikke tingimusi, rajatistele esitatud nõudeid, teenuseid ning teostatavust ja riski. Mõlemad pakkumused olid tugevad, kuid valitud käitaja sai rohkem punkte enamikus kategooriates ning eelkõige pakkus valitud käitaja kindlasummalist renti, mis oli märkimisväärselt kõrgem teise pakkuju renditasust.

(43)

Valitud käitaja maksab renti, mis koosneb iga-aastasest kindlasummalisest rendist, milleks on […], ja muutuvat renti summas […]. Samuti peab käitaja maksma […], mis kuulub tasumisele rendilepingu alusel ning seega tasub käitaja tegelikult rendina kõik muutuvkulud, sealhulgas hoolduskulud. Rendileping sõlmitakse […] aastaks (kõik pakkumused pidid hõlmama vähemalt 25 aastat ning käitaja on selgitanud, et pikaajalised 20–30 aasta pikkused lepingud on antud valdkonnas tavapärased).

(44)

Kuigi need tingimused vähendavad valitud käitajale võimaldatud eelist miinimumini, mis on vajalik infrastruktuuri käitamise tagamiseks, ei saa välistada eelise olemasolu selle uue halli käitajale. Kuid arvestades asjaolu, et selline abi oleks kokkusobiv siseturuga vastavalt allpool tõendatule, ei ole vaja jõuda abi olemasolus lõplikule järeldusele.

(45)

Rendilepingu kohaselt peab käitaja tegema universaalhalli kättesaadavaks erinevatele kasutajarühmadele ja erinevateks tegevusteks (pöörates erilist tähelepanu meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritustele) ning et kindlustada halli mitmekülgne kasutamine, ei tohi ta kohaldada sooduskohtlemist mis tahes konkreetset liiki tegevuse suhtes. Eesmärgiga tagada, et kasutajatelt võetakse tasu turutingimustel, on rendilepingus öeldud, et kasutamise eest võetavad tasud peavad alati vastama turuhinnale, mida on avatud turul konkreetse kasutuse eest võimalik mõistlikult saada (15). Samuti ei tohi halli kasutusaega võimaldada ülekaalukalt vaid teatavatele konkreetsetele kasutajatele. Seega on hall mitmeotstarbeline ja avatud kõigile, mitte ainult ühele valdavale kasutajale.

(46)

Peale selle on rendilepingus öeldud, et kasutamise eest võetavad tasud peavad vastama turuhinnale, mida on avatud turul konkreetse kasutuse eest võimalik mõistlikult saada. Lisaks on käitaja eraõiguslik ettevõtja, kes peab katma oma kulud ja tõepoolest teenima kasumit ning tal on õigus määrata hinnad lähtuvalt ärilistest kaalutlustest ja ta ei tohi kasutajate vahel diskrimineerival viisil vahet teha.

(47)

Halli rentimine võib kujutada endast abi kasutajatele, kui kasutajaid võib pidada ettevõtjateks aluslepingu artikli 107 tähenduses või kui nende makstav rent on väiksem kui võrreldava infrastruktuuri eest tavapärastel turutingimustel makstav rent. Tavakasutajad ei kvalifitseeru ettevõtjatena aluslepingu artikli 107 tähenduses. Kuid antud juhul ja arvestades asjaolu, et selline abi oleks kokkusobiv siseturuga vastavalt allpool tõendatule, ei ole vaja jõuda abi olemasolus lõplikule järeldusele.

(48)

Hall on ette nähtud mitmeotstarbelise hallina eri liiki kõrgetasemeliste rahvusvaheliste ürituste (muusika-, kultuuri- ja spordiürituste) korraldamiseks. Kuna seda laadi rahvusvaheliste ürituste korraldamise turg on avatud konkurentsile rajatiste pakkujate ja ürituste korraldajate vahel, võib eeldada, et mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele on olemas, kui võtta arvesse kavandatud universaalhalli asukohta (väga lähedal Lõuna-Rootsile auto või rongiga minnes) ja asjaolu, et nii Kopenhaagenis kui ka lähilinnades (sealhulgas teistes liikmesriikides) on olemas ka teised hallid.

(49)

Peale selle on Üldkohus Madalmaade Ahoy kompleksi käsitlevas otsuses sedastanud, et puudub igasugune põhjus, miks peaks turg piirnema selle liikmesriigi territooriumiga (16). Seega leiab komisjon sarnaselt menetluse algatamise otsuses märgitule, et hallile antud abi moonutab konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(50)

Taani riigiasutused väitsid, et kui leitakse, et meede kujutab endast riigiabi, tuleks see tunnistada kokkusobivaks siseturuga aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Selleks et kavandatud meedet võiks pidada kokkusobivaks siseturuga nimetatud erandi alusel, uurib komisjon, kas meetmega soovitakse saavutada ühist huvi pakkuvat poliitikaeesmärki ning kas meede on vajalik ja proportsionaalne ega moonuta alusetult konkurentsi.

(51)

Seoses ühist huvi pakkuva poliitikaeesmärgi saavutamisega märgitakse, et spordi- ja muude avalike ürituste korraldamiseks ette nähtud rajatiste ehitamist ning üldsusele kasu toova erineva tegevuse toetamist võib pidada riigi vastutusalaks, eelkõige pidades silmas Amsterdami lepingule spordi kohta lisatud deklaratsiooni ja aluslepingu artiklit 165, milles sätestatakse, et „liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni”.

(52)

Lisaks spordiüritustele kasutatakse halli ka kultuuriürituste (kontserdid, etendused) korraldamiseks ning sel moel aidatakse kaasa kultuurilise mitmekesisuse edendamisele, pidades silmas aluslepingu artikli 167 lõiget 4. Peale selle aitab hall suurendada üldist heaolu kultuurisündmuste suurenenud pakkumise kaudu ning mõningase positiivse mõju kaudu majanduskasvule ja tööhõivele.

(53)

Kuna halliga tagatakse üldsusele suurem juurdepääs spordile ja kultuurile ning nende tarbimisele — võttes eelkõige arvesse halli mitmeotstarbelist iseloomu ning spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks ette nähtud muude rajatiste mahutavust ja/või piisavust Kopenhaagenis –, täidab Kopenhaageni linn oma kohustust üldsuse ees, muutes halliprojekti elluviimise võimalikuks ning meelitades seega Kopenhaagenisse täiendavaid kultuuri-, muusika- ja spordiüritusi. Halli ehitamist tuleks seega vaadelda kui ühist huvi pakkuva poliitikaeesmärgi elluviimist.

(54)

Menetluse käigus on Taani riigiasutused jätnud teatisest välja toetuse pealinnapiirkonnalt. Seoses kavandatud meetme vajalikkuse ja proportsionaalsusega on Taani riigiasutused menetluse käigus ka tõendanud vajadust universaalhalli pakutava täiendava mahutavuse järele ning lisaks on nad tõendanud, et olemasolevate hallide mahutavus ei ole piisav ning et olemasolevad hallid ei ole teatavat liiki ürituste jaoks sobivad (näiteks muud Kopenhaagenis olemasolevad hallid ei ole kas piisavalt paindlikud või ei ole nende suurus muudetav, et meelitada Kopenhaagenisse rahvusvahelisi spordi-, muusika- ja meelelahutusüritusi). Sellest tulenevalt konkureeriks uus universaalhall vaid piiratud määral ürituste pärast, mis vastasel korral toimuksid eeldatavalt muudes Kopenhaageni rajatistes, sest universaalhalliga pakutakse teistsuguseid võimalusi ja seal korraldataks mitmesuguseid uusi üritusi, mida antud hetkel Kopenhaagenis korraldada ei saa, suurendades sellega ürituste arvu, nagu allpool on üksikasjalikult selgitatud.

(55)

Kuigi nii Kopenhaagenis kui ka naaberlinnades (sealhulgas teistes liikmesriikides) on teisi halle, leiab komisjon, et Taani riigiasutused on suutnud tõendada mahutavuse puudulikkust — vähemalt teatavat liiki üritustega seoses — ning kinnitanud, et uus hall pigem täiendaks, mitte ei asendaks olemasolevaid halle. Taani riigiasutused on ka selgitanud, et uue halliga kaasneb tõenäoliselt kultuuri-, muusika- ja spordiürituste üldine pakkumise kasv, mitte ei toimu lihtsalt ürituste toimumise koha vahetus.

(56)

Universaalhalli hakatakse kasutama suurte siseruumides toimuvate kultuuri-, muusika- ja spordisündmuste korraldamiseks. Selle paindlikud võimalused sobivad spordiüritusteks, meistrivõistlusteks, kontsertideks, etendusteks, kultuuriüritusteks, kongressideks, näitusteks jne, kusjuures spordiürituste puhul on halli mahutavus 12 500 kohta ja muusikaürituste puhul 15 000 kohta. Hallis ei ole võimalik korraldada jalgpallivõistlusi.

(57)

Muudeks Kopenhaagenis asuvateks olemasolevateks rajatisteks on eelkõige Parken — riiklik jalgpallistaadion Kopenhaageni keskuses (Kopenhaageni jalgpalliklubi koduväljak, mida kasutatakse ka suurte etenduste/kontsertide puhul ja mis mahutab umbes 45 000–50 000 pealtvaatajat) — ning Forum Copenhagen (siseruumides paiknev rajatis), mis asub Kopenhaagenis ning mida peamiselt kasutatakse messideks ja näitusteks.

(58)

Parken on eelkõige jalgpallistaadion ning seega ei konkureeri uue siseruumide kasutamist võimaldava universaalhalliga, kus jalgpallikohtumisi ei ole võimalik korraldada. Väiksemal määral korraldatakse Parkenis ka kontserte, kuid Parkeni mahutavust silmas pidades meelitab see peamiselt ligi suuri staadionituure, mida korraldatakse sageli 40 000 — 50 000 pealtvaatajale. Seda on võimalik muuta ka köetavaks sisehalliks, kuid sellest olenemata kasutatakse Parkenit peamiselt ikkagi jalgpallikohtumisteks. Varasema programmi kohaselt toimus ajavahemikul 2007–2011 Parkenis 19 kontserti, kusjuures hinnanguliselt oli igal sellisel kontserdil pealtvaatajaid umbes 34 000. Seega on mõistlik järeldada, et Parkenis toimuvatel kontsertidel on universaalhalli kavandatavast mahutavusest keskmiselt üle kahe korra suurem pealtvaatajate arv. Peale selle, ettevõtja Live Nation Denmark sõnul peaks Parkenis 2013. aastal toimuma […] tuurikontserti, millest […] on kindlasti väga suurele publikule — sageli 40 000 — 50 000 pealtvaatajat — mõeldud staadionituurid, mis ületavad tunduvalt universaalhalli mahutavuse. Staadionituurid ei kaasa tõenäoliselt halle oma tuurikavva, sest piletimüügi potentsiaal on väike ning mitu korda ühes hallis esinemine ei ole ka atraktiivne võrreldes ühekordse staadionikontserdiga.

(59)

Teine Kopenhaageni keskuses asuv rajatis on Forum, vanem siseruumides asuv kontserdi- ja näituserajatis. Forumis on võimalik korraldada 8 500 istekohaga või 10 000 seisukohaga kontserte ning paljud Forumisse sobivad üritused oleksid uues universaalhallis korraldades vähematraktiivsed, sest halli mahutavus oleks liiga alakasutatud. Erinevad on ka füüsilised tunnusjooned, sest Forum ehitati 1920ndatel aastatel, pöörates rõhku ulatuslikule põrandapinnale ning seetõttu sobib Forum hästi messideks ja näitusteks, kus külastajad peavad ringi liikuma, ning vähemal määral sobib see rajatis kontsertideks ja eelkõige spordiüritusteks.

(60)

Seega erinevad uus universaalhall, Forum ja Parken märkimisväärselt mahutavuse ja paindlikkuse osas ning sellest tulenevalt suudavad need kolm rajatist üksteist asendada vaid piiratud määral. Selliste erinevate tunnusjoonte tõttu on uue universaalhalli konkurentsimõju Kopenhaagenis olemasolevatele rajatistele ja neis rajatistes ürituste korraldamise atraktiivsusele tõenäoliselt piiratud.

(61)

Uue universaalhalliga sarnaste tunnusjoontega rajatised on pigem Rootsis asuv Malmö Arena ja Taanis Jüütimaal Herningis asuv Jyske Bank Boxen (mõnisada kilomeetrit Kopenhaagenist). Taani riigiasutuste sõnul näeb viimati nimetatud rajatise direktor uue universaalhalliga toimuva koostöö kaudu uusi võimalusi suurte ürituste meelitamiseks Taani.

(62)

Uue universaalhalli konkurentsimõju osas Malmö Arenale võeti arvesse järgmisi aspekte. Kuigi Malmö paikneb geograafiliselt lähedal, asub see teises riigis, mida eraldab Taanist vesi ning kuhu jõudmiseks tuleb ületada tasuline sild. Malmö Arena on universaalhall (kuigi see kavandati peamiselt spordihallina), kuhu mahub 13 000 pealtvaatajat spordiürituste puhul ja umbes 15 500 pealtvaatajat kontsertide puhul ning see on sarnane Kopenhaageni uuele universaalhallile.

(63)

Kuid 2012. ja 2013. aasta programmi põhjal võib Malmö Arenal korraldatavate ürituste kohta öelda, et märkimisväärne osa toimunud või kavandatud üritustest on Rootsi või kohaliku suunitlusega. Esiteks, Malmö Arena on kohaliku jäähokivõistkonna koduhall ning aastas toimub siin umbes 25 mängu. Teiseks, varasemast programmist (2012. aasta sügis) nähtub, et enamik Malmö Arenal toimunud kontserte ja etendusi oli suunatud Rootsi publikule, mida kinnitab ka asjaolu, et kõnealuse halli veebisaidi taanikeelsel versioonil reklaamitakse vaid väga väikest osa üritustest (st nelja üritust 14st 2012. aasta samalaadsete näitajatega sügisprogrammi puhul). Samas kolm neist taanikeelsel veebisaidil reklaamitud neljast üritusest kuulusid kontserttuuri, mis korraldati samuti Taani rajatistes. See näitab ka, et korraldajad ei näe Kopenhaageni rajatisi ilmtingimata Malmö Arena asendusena, vaid vastupidi — võib täitsa juhtuda, et mängida soovitakse mõlemas linnas.

(64)

2013. aasta programmi tunnusjooned on sarnased — kavandatakse 48 üritust ning neist kuut etendust/kontserti reklaamitakse ka Malmö Arena taanikeelsel veebisaidil (neist kuuest üks üritus peaks toimuma ka Kopenhaagenis, kaks kontserti on juba Kopenhaagenis toimunud vastava tuuri alguses ning veel üks neist etendustest on Eurovisiooni lauluvõistlus, mis igal juhul toimub Rootsis, sest Rootsi võitis võistluse 2012. aastal). Lisaks ilmneb Malmö Arenal toimuvate ettevõtja Live Nation Entertainment ürituste piletimüügist, et taanlaste osalemine Malmös toimuvatel rahvusvahelistel tuurikontsertidel on väike.

(65)

Seega, pidades silmas asjaolu, et Malmö Arena paikneb teises riigis ja sellega kaasnevad teatavad takistused, sealhulgas tasuline sild, erinev keel ja valuuta, kultuurilised erinevused, Malmö Arena valdav kasutaja ning asjaolu, et paljud üritused on selgelt suunatud Rootsile, on väga ebatõenäoline, et paljud Malmö Arenal korraldatavad üritused toimuksid väljaspool Rootsit, mistõttu mõjutaks Kopenhaageni uue universaalhalliga kaasnev konkurents potentsiaalselt vaid väga väikest osa üritustest. Sellest tulenevalt tuleb pidada riski, et Malmö Arena jääb üritustest ilma või peab nende pärast konkureerima Kopenhaageni universaalhalliga, üsna väikeseks ning seega on uue universaalhalli konkurentsimõju ka Malmö Arenale tõenäoliselt piiratud.

(66)

Vastupidi — Taani riigiasutuste sõnul eeldatakse, et uue universaalhalliga kaasnevad üritused, mis vastasel juhul Kopenhaagenisse või piirkonda üldse ei jõuakski ning see võib kasu tuua ka Parkenile, Jyske Bank Boxenile ja Malmö Arenale. Suurte spordiürituste puhul — näiteks maailmameistrivõistlused ujumises, jäähokis ja käsipallis — on vaja mitut toimumiskohta ning uue universaalhalliga muutub Taani ja piirkond tõenäoliselt palju tugevamaks kandidaadiks selliste spordiürituste korraldamise seisukohast kaaskorraldajana või muude ürituste puhul, mis võivad ärilistel kaalutlustel või muudel põhjustel (näiteks erinevad teenindusega hõlmatud alad) olla tulusad vaid juhul, kui esinetakse kahes erinevas kohas.

(67)

Valitud käitaja, kelleks on ettevõtja Live Nation Denmark, on täiendavalt kinnitanud, et jätkab muude piirkonna rajatiste kasutamist oma ürituste korraldamisel, võttes arvesse nii kliendi vajadusi konkreetset liiki rajatise järele kui ka enda vajadusi eesmärgiga muuta etendused tulusaks ning seega ei saa ta soosida enda rajatisi. Näitena võib tuua, et kontsern Live Nation on üks peamisi sisupakkujaid Londoni O2 Arenale, kuigi seda rajatist käitab teine ettevõtja. Valitud käitaja loodab rajatise käitajana ka sellele, et tema rajatist kasutatakse aastas võimalikult paljudel päevadel eesmärgiga teha käivet ning seega on tal stiimul teha oma rajatis kättesaadavaks teistele ürituste korraldajatele. Käitamislepingu kohaselt ei tohi käitaja keelata ka teiste korraldajate juurdepääsu universaalhallile ning ta on kohustatud tegema halli kättesaadavaks erinevatele kasutajatele turuhinnaga, soosimata ühtegi konkreetset ettevõtjat.

(68)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et Taani riigiasutused on tõendanud vajadust täiendava mahutavuse järele Kopenhaagenis ning et uus universaalhall täiendab olemasolevaid halle, pakkudes täiendavat mahutavust, ning samas ka laiendab Kopenhaagenis toimuda võivate ürituste liike ning seeläbi parandab märkimisväärselt üldsuse juurdepääsu sellistele üritustele piirkonnas. Kattuvust piirkonnas olemasolevate rajatiste ja uue universaalhalli vahel tuleb pidada piiratuks ning seega on ebatõenäoline risk, et uus turule tulija tõrjub turult piirkonnas olemasoleva rajatise, sest uus universaalhall pigem täiendab kui asendab olemasolevaid halle. Samuti tundub äärmiselt ebatõenäoline vertikaalne turgude sulgemise oht ning ka stiimul moonutada konkurentsi konkurentsivastaselt madalate hindade kehtestamisega. Mis puudutab mis tahes võimalikku vertikaalset turgude sulgemist, siis nagu eespool öeldud, on universaalhalli käitaja lepingu kohaselt kohustatud tagama võrdsetel tingimustel juurdepääsu ning tal ei ole õigust keelata teistele korraldajatele juurdepääsu hallile ning sellise käitumisega seaks ta ühtlasi ohtu ka oma finantsilise elujõulisuse.

(69)

Riikliku kaasrahastamiseta ei oleks projekti võimalik ellu viia, sest riigi panuseta ei ole piisavalt rahalisi vahendeid universaalhalli projekti rahastamiseks, nagu on väitnud Taani riigiasutused ja mida kinnitavad ka Kopenhaageni linna varasemad halli ehitamise katsed. Plaani on peetud juba aastakümne jagu ja Kopenhaageni linnal oleks olnud hea meel mis tahes erainvestori üle, kes oleks otsustanud ehitada universaalhalli turutingimustel iseseisvalt, kuid nagu ilmnes näiteks 2009. aasta katsest, mida kirjeldati eespool, ei suutnud linn leida ühtegi sellist investorit.

(70)

Riigi panus piirdub puuduvate rahaliste vahenditega, st summaga, mida ei suudeta turult leida, ning selline panus summas 325 miljonit Taani krooni (43,7 miljonit eurot) moodustab umbes 30 % universaalhalli kavandamise ja ehitamisega seotud kogukuludest. Vastutasuks saab riik 50 % ettevõtjast Arena Company, mis on asutatud selleks, et ehitada universaalhall ja seda omada ning hallata käitamislepingut, kuid — nagu eespool selgitatud — tegeleb universaalhalli käitamisega eraldiseisev ettevõtja.

(71)

Seoses universaalhalli võimalike alternatiividega — näiteks väiksem hall või sama mahutavusega vähemkulukas hall — tuleb märkida, et need ei vastaks eesmärkidele, mida projektiga saavutada soovitakse. Väiksem hall ei rahuldaks vajadust rajatise järele, millel on universaalhallile omane kavandatud mahutavus ja paindlikkus. Seega täidetakse uue universaalhalliga turul tühimik, mis jääks alles, kui universaalhalli asemel ehitataks väiksema mahutavusega väiksem hall. Samuti on tõenäoline, et konkurentsimõju oleks väiksema halli puhul suurem, sest eristumine olemasolevatest rajatistest oleks väiksem.

(72)

Odavama ja vähem võimalusi pakkuva halliga seoses tuleks märkida, et sihtasutuse Realdania rahastamine sõltub halli kõrgest arhitektuurilisest väärtusest. Ka Kopenhaageni linn peab oluliseks kõrget arhitektuurilist ja esteetilist väärtust uute arenduste puhul piirkonnas, kuhu hall kavatsetakse ehitada. Peale selle paikneb halli ehituskoht elamupiirkonnas, mis seab teatavad kulukad nõudmised disainile ja helikindlusele.

(73)

Seega on tõendatud, et riigi panus projekti on äärmiselt oluline projekti elluviimiseks. Universaalhalli riiklik rahastamine on vajalik ka seetõttu, et riigi panuseta ei ole piisavalt rahalisi vahendeid universaalhalli projekti rahastamiseks. Eespool toodut silmas pidades on tagatud ka see, et riigi panus piirdub rangelt vajalikuga.

(74)

Igal juhul on nii käitaja valikumenetlusega kui ka rendilepinguga ning muudel eespool toodud põhjustel tagatud, et täidetakse vajalikkuse ja proportsionaalsusega seotud nõuded.

(75)

Universaalhalli kasutamisega seoses on tõendatud, et see saab toimuma mittediskrimineerivatel alustel, soosimata seejuures ühtegi konkreetset ettevõtjat. Seega on hall mitmeotstarbeline ja avatud kõigile, mitte ainult ühele valdavale kasutajale.

(76)

Sellest tulenevalt täiendab uus hall olemasolevaid halle lisamahutavusega ning ühtlasi laiendab ka Kopenhaagenis toimuvate ürituste liike. Seega tuleb abi pidada sihipäraseks ja põhjendatuks.

(77)

Eespool toodud põhjustel on tõendatud, et riigi osalemine universaalhalli projektis on nii vajalik kui ka proportsionaalne ning sellega ei kaasne konkurentsi põhjendamatut moonutamist ning et abiga käitajale ja kasutajatele kaasneda võiv potentsiaalne kasu on samuti kokkusobiv siseturuga.

(78)

Riigi panus Kopenhaageni universaalhalli ehitamisse kujutab endast riigiabi ettevõtjale Arena Company ning potentsiaalselt ka universaalhalli käitajale ja kasutajatele. On tõendatud, et universaalhalli riiklik kaasrahastamine on nii vajalik kui ka proportsionaalne projekti elluviimiseks ning samuti piisavalt avatud kõigile mittediskrimineerivatel tingimusel, ilma et soositaks mis tahes konkreetset ettevõtjat. Seega on kaalumise tulemus positiivne.

(79)

Seetõttu leiab komisjon, et universaalhalli rahastamine on kokkusobiv siseturuga aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt.

(80)

Komisjon märgib, et Taani on nõustunud sellega, et otsus võetakse vastu inglise keeles, nii et ainult ingliskeelne tekst on autentne,