–

hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. aprillil 2024,

–

16. detsembril 2024 võetud esimesi menetlust korraldavaid meetmeid ning hageja ja komisjoni vastuseid, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 16. ja 20. jaanuaril 2025,

–

4. veebruaril 2025 võetud teisi menetlust korraldavaid meetmeid ning hageja ja komisjoni vastuseid, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 21. ja 19. veebruaril 2025,

1

Compagnie générale des établissements Michelin palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 10. jaanuari 2024. aasta otsus C(2024) 243 (final), millega määrati hageja ning kõikide otseselt ja kaudselt tema kontrolli all olevate tütarettevõtjate kontrollimine vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõikele 4 (juhtum AT.40863 – Hoops) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

I.

Vaidluse taust

2

Hageja tegeleb eeskätt sõidu‑ ja veoautode rehvide tootmise ja müügiga Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja terves maailmas.

3

10. jaanuaril 2024 võttis Euroopa Komisjon omal algatusel alustatud uurimise käigus vastu vaidlustatud otsuse, millega määrati hageja kontroll nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 20 lõike 4 alusel.

4

Vaidlustatud otsuse artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

5

Vaidlustatud otsuse artikli 2 lõikes 2 tuletas komisjon meelde tema inspektorite pädevust kontrolli käigus dokumente konfiskeerida. Vaidlustatud otsuste artiklis 3 on täpsustatud, et kontroll võib alata 30. jaanuaril 2024 või natuke hiljem.

6

Vaidlustatud otsuse asjakohane põhjendus on esitatud järgmistes põhjendustes:

7

30. jaanuaril 2024 saabusid komisjoni inspektorid koos Autorité de la concurrence’i (Prantsuse konkurentsiamet) esindajatega hageja ruumidesse, et teatada talle vaidlustatud otsusest ja viia läbi kontroll. Selle käigus otsis komisjon läbi kontorid, kogus materjali (sülearvutid, mobiiltelefonid, tahvelarvutid, salvestusseadmed), kuulas ära mitu isikut ja kopeeris kogutud materjali sisu.

8

2. veebruaril 2024 kontroll peatati.

9

Peale kontrolli peatamist saatis hageja komisjonile 2. veebruari 2024. aasta kuupäevaga dokumendi, milles ta esitas reservatsioone vaidlustatud otsuse sisu ja kontrolli läbiviimise kohta, vaidlustades nii kahtlustatud rikkumise esemelist kui ajalist kohaldamisala kui ka komisjoni inspektorite teatud nõudmisi kontrolli käigus.

10

4. märtsil 2024 jätkus kontroll komisjoni ruumides Brüsselis (Belgia). Kontroll lõppes 7. märtsil 2024.

II.

Poolte nõuded

11

Hageja palub Üldkohtul oma seisukohtade viimases versioonis sisuliselt:

–

tühistada vaidlustatud otsus;

–

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

12

Komisjon palub Üldkohtul:

–

jätta hagi rahuldamata;

–

mõista kohtukulud välja hagejalt.

III.

Õiguslik käsitlus

13

Kõigepealt tuleb menetluslikus plaanis märkida, et kostja vastuses esitas komisjon selgitused ja sisulised tõendid, et Üldkohus saaks kindlaks teha, kas tal on piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, et kahtlustada konkurentsieeskirjade rikkumist, ja seega põhjendada oma otsust kasutada oma kontrollivolitusi hageja ruumides.

14

Seejärel võttis Üldkohus kahte liiki menetlust korraldavaid meetmeid, et saada esiteks hagejalt märkused nende selgituste ja asjaolude kohta ning teiseks komisjonilt täpsustusi vaidlustatud otsuses esitatud teatud väidete kohta.

15

Esimeste menetlust korraldavate meetmete käigus oli hagejal võimalus hagiavalduses esitatud argumente kirjalikult muuta, võttes arvesse suundumusi, millest ta sai teada kostja vastuse ja selle lisade lugemisel. Teise menetlust korraldava meetme käigus oli hagejal võimalus esitada kirjalikult oma seisukoht selgituste ja sisuliste asjaolude kohta, mille komisjon esitas vastuseks esimestele menetlust korraldavatele meetmetele. Kohtuistungil oli hagejal samuti võimalus avaldada arvamust märkuste kohta, mille komisjon esitas muude menetlust korraldavate meetmete käigus vastuste kohta, mille hageja oli andnud esimestele menetlust korraldavatele meetmetele.

16

Seega tuleb vaidlustatud otsuse tühistamise nõuet analüüsida lähtuvalt komisjoni esitatud selgitustest ja sisulistest asjaoludest, mille sisu esitatakse allpool, kui analüüsitakse, kas need võib kvalifitseerida piisavalt veenvateks kaudseteks tõenditeks, et põhjendada otsust, millega anti korraldus alluda kontrollile.

17

Hageja põhjendab oma tühistamisnõuet kahe väitega, millest esimese kohaselt on rikutud ELTL artiklit 296 ja määruse nr 1/2003 artikli 20 lõiget 4, sest vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, ning teise kohaselt on rikutud põhiõigust sellele, et austataks tema ruumide puutumatust ja sõnumite saladust, mida nimetatakse ka „õiguseks ruumide puutumatusele“ või „õiguseks eraelu puutumatusele“, sest vaidlustatud otsus on meelevaldne ja ebaproportsionaalne.

18

Selle kohta tuleb märkida, et kuigi käesoleva hagiga vaidlustatud akt on tõepoolest otsus, millega määrati kõnealune kontroll, ja kuigi kõik hageja väited on suunatud eranditult selle otsuse tühistamisele, on teatud märkused ja argumendid, mis ta esitas menetluse kirjalikus osas, seotud siiski kontrolli läbiviimisega, mida komisjon tegi vaidlustatud otsust rakendades.

19

Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei mõjuta kontrolli määramise otsuse õiguspärasust viis, kuidas sellist otsust täideti, ja et ettevõtja ei saa seega tugineda kontrollimenetluse kulu õigusvastasusele, et põhjendada sellise õigusakti tühistamise nõuet, mille alusel komisjon kontrolli läbi viib (vt 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas Les Mousquetaires ja ITM Entreprises vs. komisjon, C‑682/20 P, EU:C:2022:578, punktid 67 ja 68).

20

Sellegipoolest, kuivõrd hageja ei väida, et kontrolli enda kulg on põhjus, miks vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud või tema erasfääri on õigusvastaselt rikutud, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja juhtis tähelepanu kontrollimise kulule üksnes selleks, et näidata väidetavat selguse ja täpsuse puudumist seoses riive põhjenduse või ulatusega, mis on lubatud otsusega, millega teda kohustati alluma kontrollile (vt analoogia alusel 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punktid 23 ja 24).

21

Seetõttu tuleb vaidlustatud otsuse tühistamiseks esitatud väidete analüüsimisel neid märkusi ja argumente hinnatagi just sellest vaatenurgast lähtuvalt.

A.

Esimene väide, et põhjendus on ebapiisav

22

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus ei vasta põhjendamiskohustusele, sest selle sisu on liiga napp, üldsõnaline, ebamäärane ja mitmeti mõistetav. Vaidlustatud otsuse põhjendus on ebatäpne ja laialivalguv, sest kasutatud on sõnu „ja/või“, „eelkõige“, „sealhulgas“ ja „hiljemalt“. Seetõttu on kahtlustatud rikkumise esemeline ja ajaline kohaldamisala mitmeti mõistetav, põhjendamata või ebamõistlik, mistõttu ei olnud hagejal võimalik selgelt aru saada, mida talle ette heideti, ja seega jäi ta ilma võimalusest oma õigusi täielikult kaitsta.

23

Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

1.

Sissejuhatavad märkused

24

Kõigepealt tuleb meenutada, et Euroopa Liidu institutsioonide aktide põhjendus, mida nõuab ELTL artikkel 296, peab olema kohandatud asjasse puutuva õigusakti laadiga ning sellest peab selgelt ja üheselt mõistetavalt ilmnema õigusakti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikutel oleks võimalik võetud meetme põhjendusi mõista ja pädeval kohtul oleks võimalik kontrolli teostada (vt 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Põhjendamise nõuet tuleb hinnata arvestades juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste laadi ning seda huvi, mis võib akti adressaatidel olla selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, sest seda, kas akti põhjendused vastavad ELTL artiklis 296 sätestatud nõuetele, tuleb hinnata nii selle sõnastusest kui ka kontekstist ja kõikidest asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusnormidest lähtudes (vt 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Samuti tuleb arvestada õiguslikku raamistikku, milles komisjon kontrolli teostab. Määruse nr 1/2003 artikkel 4 ja artikli 20 lõige 1 annavad nimelt komisjonile kontrollipädevuse, mille eesmärk on võimaldada tal täita oma ülesannet kaitsta siseturgu konkurentsimoonutuste eest ja karistada sel turul toime pandud konkurentsieeskirjade rikkumiste eest (vt 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Seega, mis puudutab konkreetsemalt komisjoni kontrolliotsuseid, siis tuleneb määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikest 4, et neis otsustes tuleb ära märkida eelkõige kontrollimise ese ja eesmärk. Nagu Euroopa Kohus on täpsustanud, kujutab see põhjendamise erikohustus endast põhimõttelise tähtsusega nõuet mitte üksnes selleks, et näidata asjaomaste ettevõtjate ruumides korraldatava uurimise põhjendatust, vaid ka selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik mõista oma koostöökohustuse ulatust, säilitades samal ajal nende kaitseõigused (vt 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Siinkohal tuleb meenutada, et komisjon ei ole kohustatud edastama kontrolliotsuse adressaadile kogu tema käsutuses olevat teavet kahtlustatud rikkumiste kohta ega andma nendele rikkumistele täpset õiguslikku kvalifikatsiooni, tingimusel et ta näitab selgelt, millist kahtlust ta kontrollida kavatseb (vt selle kohta 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Kuigi on tõsi, et komisjon peab ära näitama nii täpselt kui võimalik selle, mida ta otsib, ja asjaolud, mida ta peab kindlaks tegema, ei pea kontrolliotsuses sisalduvad andmed siiski tingimata sisaldama kõnealuse turu täpset piiritlemist, kahtlustatud rikkumiste täpset õiguslikku kvalifikatsiooni või viidet ajavahemikule, mille jooksul need rikkumised toime pandi, tingimusel et see kontrolliotsus sisaldab eespool punktides 24–28 välja toodud põhilisi asjaolusid (vt 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Võttes nimelt arvesse asjaolu, et kontrollimised toimuvad uurimise alguses, ei ole komisjonil selles menetlusetapis veel konkreetse õigusliku hinnangu andmiseks täpset teavet ning ta peab oma kahtluste põhjendatust ja toimunud asjaolude ulatust kõigepealt kontrollima, arvestades, et kontrolli eesmärk ongi koguda kahtlustatud rikkumise kohta tõendeid (vt selle kohta 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.

Etteheide, et põhjendus on napp või üldsõnaline

31

Käesolevas asjas tuleb märkida, et vaidlustatud otsus sisaldab konkreetset põhjendust kontrollimise eseme ja eesmärgi kohta, mille eesmärk on vastavalt eespool punktides 24–30 viidatud kohtupraktikale näidata, et kavandatud uurimine hageja ruumides on põhjendatud, ja võimaldada hagejal mõista oma koostöökohustuse ulatust, säilitades samas tema kaitseõigused. Selle põhjenduse eesmärk on seega täita komisjoni kohustus selgelt välja tuua kahtlused, mida ta kavatseb kontrollida, ja märkida võimalikult täpselt, mida otsitakse ja milliseid asjaolusid tuleb kontrollida, ilma et komisjon oleks siiski kohustatud edastama hagejale kogu teabe, mis on tema käsutuses kontrolliotsuse teatavakstegemisel, või andma selles otsuses range õigusliku kvalifikatsiooni rikkumisele, mida alles kahtlustatakse ega ole sugugi tõendatud.

32

Sellega seoses nähtub vaidlustatud otsuse artiklist 1, milles on esitatud kontrollimise ese ja eesmärk, et komisjoni kahtlused puudutavad hageja võimalikku osalemist ELTL artikliga 101 ja EMP lepingu artikliga 53 vastuolus olevates kokkulepetes või tegevuses seoses „peamiste rehvitootjate vahel sõidu‑ ja veoautode uute asendusrehvide hindade (eelkõige hulgihindade) kooskõlastamis[ega] EMPs“ (edaspidi „kahtlustatud kooskõlastamine“).

33

Vaidlustatud otsuses olevas põhjenduses on ka mitu täpsustust, mis võimaldavad paremini piiritleda komisjoni kahtlustatud kooskõlastamist, mis puudutas „eelkõige hulgihind[u]“ (vaidlustatud otsuse artikkel 1 ja põhjendus 2), mis hõlmab „ettevõtjate avalike teadete ettekavatsetud kasutamist, et olla vastastikku informeeritud oma tulevastest hinnakavatsustest ja ‑strateegiatest eesmärgiga mõjutada oma vastavat hinnapoliitikat“ (vaidlustatud otsuse artikkel 1), ning tõi eelkõige kaasa selle, et „rehvitootjad […] vaheta[sid] äriliselt tundlikku teavet (sealhulgas kõigile kättesaadavate avalike kanalite teel) oma vastavate hinnakavatsuste ja ‑strateegiate kohta, et mõjutada oma vastavat hinnapoliitikat“ (vaidlustatud otsuse põhjendus 3).

34

Vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei saa sellist põhjendust pidada kokkuvõtlikuks või üldsõnaliseks, sest seal on välja toodud kahtlused, mida komisjon kavatses kontrollimise käigus kahtlustatud kooskõlastamise kohta kontrollida, ning näidatakse ära, mida otsiti, ja asjaolud, mida uurimine pidi puudutama.

3.

Etteheide, et põhjendused on ebamäärased, mitmeti mõistetavad, ebatäpsed või laialivalguvad, ning selle mõju süüks pandud asjaolude mõistmisele

35

Mis puudutab küsimust, kas vaidlustatud otsuse põhjendus on selge ja võimalikult täpne, siis tuleb põhjenduse analüüsimisel veenduda, et komisjoni kirjeldus selles otsuses kahtlustatud kooskõlastamise kohta ei sisaldaks selliseid ebatäpsusi või mitmeti mõistetavusi, et hageja ei saaks mõista oma koostöökohustuse ulatust ja samal ajal säilitada oma kaitseõigused eespool punktides 24–30 viidatud kohtupraktika tähenduses.

36

Alternatiivsete sidesõnade „ja/või“ kasutamine kahtlustatud kooskõlastamise vormi kirjelduses, mis võib komisjoni sõnul toimuda nii ettevõtjatevaheliste kokkulepete kui ka kooskõlastatud tegevuse kujul, ei too hagejale kaasa erilisi tagajärgi. Nimelt sõltub käesolevas asjas kahtlustatud kooskõlastamise täpne õiguslik kvalifitseerimine kas ettevõtjatevaheliseks kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks hinnangust, mida ei saa kontrolliotsuse koostamise ajal nõuda (vt selle kohta 25. juuni 2014. aasta kohtuotsus Nexans ja Nexans France vs. komisjon, C‑37/13 P, EU:C:2014:2030, punktid 36 ja 37). Lisaks ja igal juhul ei muuda selle kvalifitseerimise tulemus käesoleval juhul hageja koostöökohustuse ulatust või tema kaitseõiguste ulatust kontrollimise ajal. Kui hagejale kohtuistungil selle kohta küsimusi esitati, ei suutnud ta tuua esile ühtegi sellist tagajärge tema suhtes käesolevas asjas.

37

Mis puudutab sõnade „eelkõige“ või „sealhulgas“ kasutamist komisjoni kahtluste kirjeldamisel, siis nende kasutamine lihtsustab viidete mõistmist, mille osaks nad on, nimelt „eelkõige hulgihindu“ ja „sealhulgas kõigile kättesaadavate avalike kanalite teel“, võimaldades hagejal paremini mõista, mida talle ette heidetakse ajal, mil ta peab alluma kontrollile.

38

Ühest küljest kirjeldavad need viited kahtlustatud kooskõlastamise sisu. Seega puudutavad komisjoni kahtlused konkurentsieeskirjade rikkumist, mis seisneb EMPs müüdavate uute asendusrehvide hindade kooskõlastamises. Märkides, et kahtlustatud kooskõlastamine puudutab „eelkõige“ – see tähendab viisil, mis väärib märkimist – hulgihindu, esitab komisjon täpsustuse selle kohta, mida hagejale ette heidetakse. Samuti, rõhutades, et peamiste rehvitootjate, sealhulgas hageja hindade kooskõlastamine toimus tundliku äriteabe vahetamise teel vastavate hinnakavatsuste ja ‑strateegiate kohta, mis hõlmab – see on väljendi „sealhulgas“ tähendus – kõigile kättesaadavates avalikes kanalites toimunud teabevahetust või hõlmab ettevõtjate avalike teadaannete ettekavatsetud kasutamist, selgitab komisjon kahtlustatud kooskõlastamist.

39

Teisest küljest võimaldab sõnade „eelkõige“ või „sealhulgas“ kasutamine mõista, et komisjoni käsutuses olev teave ei puuduta üksnes nendele viidetele järgnevaid asjaolusid. Komisjoni kahtlused puudutavad seega laiemalt sõidu‑ ja veoautode uute asendusrehvide hindade (mitte ainult hulgihindade) kooskõlastamist tootjate poolt EMPs ning tähendavad, et nende tootjate vastavaid hinnakavatsusi ja ‑strateegiaid puudutavat tundlikku äriteavet võidi vahetada ka muul viisil kui kõigile kättesaadavaid avalikke kanaleid kasutades.

40

Sõnade „eelkõige“ või „sealhulgas“ kasutamine võimaldab asuda seisukohale, et esitatud näited ei kujuta endast ammendavaid viiteid kahtlustatud rikkumise esemelise ulatuse kohta.

41

Mis puudutab väljendi „hiljemalt“ kasutamist kahtlustatud kooskõlastamise ajalise mõõtme määratlemiseks, siis nähtub vaidlustatud otsuse põhjenduse 4 esimesest lausest, et see kooskõlastamine algas „hiljemalt“ peamisel ajavahemikul, et ei saa välistada, et see algas varem ja et see oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal veel pooleli. Samuti nähtub selle põhjenduse teisest lausest, et tõendid viitavad eelnevale kooskõlastamisele EMPs müüdud sõidu‑ ja veoautode uute asendusrehvide kohta „hiljemalt“ ühel varasemal ajavahemikul.

42

Käesolevas asjas tuleb märkida, et otsustades omal algatusel anda teatud teavet kahtlustatud kooskõlastamise ajalise mõõtme kohta, leidis komisjon, et seda teavet on vaja vaidlustatud otsuses mainida, et hageja saaks mõista oma koostöökohustuse ulatust ja säilitada oma kaitseõigused kontrollimise käigus. Need andmed on seega osa põhjendusest ja võimaldavad kindlaks teha asjaolud, mida kontrollimine pidi puudutama.

43

Seega tuleb tõdeda, et eespool punktis 41 esitatud põhjendused võimaldavad hagejal mõista vaidlustatud otsuse ulatust ja Üldkohtul teostada oma kontrolli. Nimelt on selles põhjenduses esiteks märgitud, et kahtlustatud kooskõlastamine „algas hiljemalt“ peamisel ajavahemikul, ilma et oleks võimalik välistada, et see „algas varem“ ja et see „oli […] veel pooleli“, ning teiseks, et asjaolud viitavad eelnevale kooskõlastamisele „hiljemalt“ varasemal ajavahemikul. See põhjendus võimaldab ka mõista, nagu komisjon Üldkohtus kinnitas, et kahtlustatud rikkumine võis kesta kaua, st vaidlustatud otsuses mainitud varasema ajavahemiku algusest kuni peamise ajavahemiku lõpuni, või et kahtlustatud rikkumine algas hiljemalt varasemal ajavahemikul ja algas uuesti hiljemalt peamisel ajavahemikul, mistõttu tuleb kontrollida, kas see rikkumine jätkus või seda korrati, sealhulgas vahepealsel ajavahemikul, mis jäi vaidlustatud otsuses mainitud varasema ja peamise ajavahemiku vahele.

44

Need andmed, mida hageja võis mõista, võimaldavad asuda seisukohale, et ta ei olnud olukorras, kus tal ei olnud võimalik selgelt aru saada komisjoni kahtlustest, ja et seega võeti temalt võimalus täielikult kaitsta oma kaitseõigusi pärast vaidlustatud otsuse teatavakstegemist.

45

Sellega seoses tuleb märkida, nagu seda teeb ka komisjon, et see põhjendus võimaldas hagejal väita, et vaidlustatud otsuses mainitud kahe ajavahemiku vahele jääva ajavahemiku kohta ei ole esitatud ühtegi kaudset tõendit.

46

Samuti ja laiemas tähenduses ei viita hageja argumendid – seoses kahtlustatud rikkumise esemelise ja ajalise ulatuse kohta esitatud põhjenduse mitmetimõistetavuse, põhjendamatuse või ebamõistlikkusega – tegelikult arusaamise probleemile, vaid põhinevad sisuliselt pigem ideel, et komisjoni poolt vaidlustatud otsuses esitatud viiteid tema kahtluste sisu kohta ei toeta piisavalt veenvad kaudsed tõendid.

47

Selliseid küsimusi, mis ei puuduta põhjenduse olemasolu kui sellist, vaid selliste kaudsete tõendite olemasolu, mis õigustavad esitatud kahtlusi, analüüsitakse järgnevalt teise väite raames, võttes arvesse selgitusi ja olulisi asjaolusid, mis komisjon edastas selleks, et võimaldada kohtulikku kontrolli haldusotsuse üle, millega kohustatakse selle adressaati alluma kontrollimisele selles otsuses esitatud põhjustel.

48

Eeltoodust tuleneb, et esimene väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, kuna vaidlustatud otsuse põhjendused võimaldavad vastavalt ELTL artiklile 296 hagejal mõista võetud meetme põhjuseid ja Üldkohtul teostada kontrolli. Selles põhjenduses on vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikele 4 näidatud ka kontrollimise eset ja eesmärki piisaval määral, et põhjendada kavandatud sekkumist hageja ruumides, ning anda talle võimalus mõista koostöökohustuse ulatust, säilitades samas tema kaitseõigused.

B.

Teine väide, et on rikutud hageja õigust tema ruumide puutumatusele ja sõnumite saladusele

49

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses ei austata tema ruumide puutumatust ja sõnumite saladust, mida nimetatakse ka „põhiõiguseks ruumide puutumatusele“. See väide koosneb kahest osast. Esiteks olevat vaidlustatud otsus meelevaldne, kuna komisjonil ei ole piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, mis võimaldaksid tal kahtlustada, et hageja oli seotud konkurentsiõiguse rikkumisega. Teiseks sekkuvat vaidlustatud otsus ebaproportsionaalselt tema tegevusse ja tulemuslikkusesse. Kõigepealt väidab hageja sisuliselt, et kuna suunistes [ELTL] artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes (ELT 2023, C 259, lk 1; edaspidi „2023. aasta suunised“) toodud näide ja kahtlustatud kooskõlastamine on sarnased, on käesoleva juhtumi ainus eesmärk anda sisu selles näites mainitud teoreetilisele juhtumile, võtmata arvesse käsitletava olukorra eripära.

1.

Sissejuhatavad märkused

50

Tuleb tõdeda, et juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule tugineda põhiõigusele ruumide puutumatusele, mis kuulub eraelu puutumatuse kaitse konteksti.

51

Tuleb nimelt meenutada, et nõue kaitsta iga isiku – nii füüsilise kui ka juriidilise – privaatsfääri avaliku võimu omavolilise või ebaproportsionaalse sekkumise eest on liidu õiguse üldpõhimõte (vt 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika; see kohtuotsus jäeti apellatsioonimenetluses muutmata 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsusega České dráhy vs. komisjon, C‑538/18 P ja C‑539/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:53).

52

Samuti tuleb märkida, et põhiõigus ruumide puutumatusele on liidu õiguse üldpõhimõte, mis on väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 7, mis vastab Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 8 (vt 18. juuni 2015. aasta kohtuotsus Deutsche Bahn jt vs. komisjon, C‑583/13 P, EU:C:2015:404, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

53

Harta artikli 7 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema kodu ja edastatavate sõnumite saladust. Harta artikli 52 lõikes 1 on täpsustatud, et hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades õiguste ja vabaduste olemust ning proportsionaalsuse põhimõtet, millele võib piiranguid kehtestada siis, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

54

Samuti on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 kohaselt igaühel õigus sellele, et austataks tema kodu ja sõnumite saladust, ning et ametivõimud ei sekkuks selle õiguse kasutamisse muul moel kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik.

55

Selleks, et kaitsta juriidilise isiku tegevussfääri avaliku võimu meelevaldsete või ebaproportsionaalsete sekkumiste eest ja järgida põhiõigust ruumide puutumatusele, st juriidilise isiku õigust oma ruumide puutumatusele ja sõnumite saladusele, tuleb praktikas esiteks meenutada, et kontrolli määramise otsuse eesmärk peab olema selliste dokumentide kogumine, mis on vajalikud, et kontrollida selliste kindlate faktiliste ja õiguslike asjaolude tõelevastavust ja ulatust, mille kohta komisjonil on juba andmeid ja mis on piisavalt kindlad kaudsed tõendid, mis lubavad kahtlustada konkurentsieeskirjade rikkumist (vt 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

56

Teisisõnu on konkurentsieeskirjade rikkumise kahtlustamiseks piisavalt kindlate kaudsete tõendite omamine sine qua non tingimus selleks, et komisjon võiks määrata kontrollimise määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 alusel (20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 36).

57

Teiseks tuleb veel eespool punktides 51–56 nimetatud põhimõtteid järgides märkida, et kontrolli määramise otsuse sõnastus ei tohi ületada selliste kaudsete tõendite alusel kahtlustatava rikkumise ulatust (20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 37).

58

Nimelt, kuna kontrolli määramise otsuse põhjendused piiravad komisjoni ametnikele antud kontrollivolituste ulatust, siis võivad nad hankida vaid kontrolli esemeks olevaid dokumente (18. juuni 2015. aasta kohtuotsus Deutsche Bahn jt vs. komisjon, C‑583/13 P, EU:C:2015:404, punkt 60). Eespool punktis 51 mainitud üldpõhimõttega on seega vastuolus selline kontrolli määramise otsuse sõnastus, mis laiendab seda ulatust kaugemale kui see, mis tuleneb asjaomase otsuse tegemise ajal komisjoni valduses olevatest piisavalt veenvatest kaudsetest tõenditest (vt 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

59

Selles kontekstis tuleb hinnata hageja argumente vaidlustatud otsuse meelevaldsuse või ebaproportsionaalsuse kohta seoses õigusega sellele, et austataks tema ruumide puutumatust ja sõnumite saladust.

2.

2023. aasta suunistes toodud ühe näite sarnasus kahtlustatud kooskõlastamisega

60

Hageja kahtleb, kas vaidlustatud otsus on põhjendatud, vajalik või proportsionaalne, kuna selle otsuse eesmärk näib olevat kohaldada näidet, millel puudub alus kohtupraktikas ja mille suhtes ei ole korraldatud avalikku arutelu. Seega andis komisjon veidi enne kontrolli 2023. aasta suunistes näite uuest konkurentsieeskirjade rikkumise juhtumist. Seda näidet ei olnud lisatud suuniste eelnõusse, mis esitati avalikule arutelule, ning see ei sisalda ühtegi viidet kohtupraktikale ega otsustuspraktikale. Seetõttu on üllatav selle näite sarnasus vaidlustatud otsusega, milles viidatakse sisuliselt teabele, mis puudutab tulukõnede (earnings calls, tulemusi käsitlevad konverentskõned) transkriptsioone, ühepoolseid avalikke teadaandeid hinnatõusu kohta ja sektori väidetavat distsipliini marginaalide säilitamiseks.

61

Komisjon väidab, et isegi kui viidatud sarnasus oleks olemas, ei selgita hageja, kuidas see muudab vaidlustatud otsuse meelevaldseks ja ebaproportsionaalseks.

62

Käesolevas asjas tuleb kõigepealt märkida, et vaidlustatud otsust põhjendavaid selgitusi ja sisulisi asjaolusid esitades alustas komisjon väitega, et tema hinnangul võisid ettevõtjate avalikud teadaanded hõlbustada kooskõlastamist ja täiendada või isegi asendada salajast suhtlemist, et viia ellu konkurentsivastaseid kokkuleppeid. Sellise hüpoteesi kaalumiseks tuletas komisjon meelde, et ta esitas oma 2023. aasta suuniste teabevahetuse kokkusobivust käsitlevas osas näite „ühepoolsetest avalikest teadaannetest“. See näide, mis vastab 2023. aasta suuniste punkti 432 näitele 4, on järgmine:

63

Samuti tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses viitas komisjon kahtlustele, mis on seotud ELTL artikliga 101 vastuolus oleva tegevusega, mis puudutas „peamiste rehvitootjate vahel sõidu‑ ja veoautode uute asendusrehvide hindade […] kooskõlastamist EMPs“, mis hõlmas „ettevõtjate avalike teadete ettekavatsetud kasutamist, et olla vastastikku informeeritud oma tulevastest hinnakavatsustest ja ‑strateegiatest eesmärgiga mõjutada oma vastavat hinnapoliitikat“, ning mis tõi kaasa eelkõige selle, et „rehvitootjad […] vaheta[sid] äriliselt tundlikku teavet (sealhulgas kõigile kättesaadavate avalike kanalite teel) oma vastavate hinnakavatsuste ja ‑strateegiate kohta“.

64

Ehkki 2023. aasta suuniste punkti 432 näites 4 kirjeldatud olukord ja kahtlustatud kooskõlastamine on teataval määral sarnased, ei võimalda see sarnasus siiski iseenesest järeldada, et vaidlustatud otsus, mille puhul on esimese väite analüüsi tulemusel juba märgitud, et see vastab põhjendamiskohustusele, oleks seetõttu meelevaldne või ebaproportsionaalne.

65

Esiteks tuleb üldiselt meenutada, et komisjonil kui konkurentsipoliitika elluviimise eest vastutaval institutsioonil on võimalus anda suunistes juhiseid selle kohta, kuidas tema tõlgendab seda, kas konkurentsiõigusega on kooskõlas tegevus, mille eest ei ole veel karistatud.

66

Teiseks nähtub täpsemalt käesoleva kohtuasjaga seoses selgitustest ja tõenditest, mis komisjon kostja vastuses esitas, et vaidlustatud otsus võeti vastu sellise menetluse tulemusel, mis seisnes sellise konkreetse olukorra tuvastamises, mis vastas komisjoni seatud kriteeriumidele konkurentsipoliitika rakendamiseks.

67

Neil asjaoludel ei võimalda ükski toimiku dokument asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus võeti vastu üksnes selleks, et anda sisu 2023. aasta suunistes toodud näitele. Vastupidi, selgitused ja asjaolud, mis komisjon esitas kostja vastuses ja vastuses esimestele menetlust korraldavatele meetmetele, võimaldavad pigem järeldada, et vaidlustatud otsus tuleneb objektiivselt määratletud põhimõtete rakendamisest, ilma et oleks viidatud teatud sektorile või ettevõtjatele (vt allpool punktid 91–104).

68

Järelikult ei sea 2023. aasta suunistes välja toodud näite sarnasus käesolevas asjas kahtlustatud kooskõlastamisega iseenesest kahtluse alla vaidlustatud otsuse vajalikkust või proportsionaalsust. Hageja sellekohased argumendid tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

3.

Esimene väiteosa, et vaidlustatud otsus on meelevaldne

69

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on meelevaldne, mis võimaldas komisjonil võtta ette tema ruumide ja sõnumite uurimise. Esiteks on vaidlustatud otsuses märgitud, et „[k]omisjonil on teavet“ ja „tõendeid“ kahtlustatud kooskõlastamise kohta, andmata rohkem teavet selle laadi, vormi, kuupäeva ja autori kohta. Teiseks annab see üksikasjalikkuse puudumine ning kahtlustatud kooskõlastamise ebatäpne ja lünklik kirjeldus alust arvata, et komisjonil ei olnud piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid oma kahtluste põhjendamiseks. Seega peab liidu kohus kindlaks tegema, kas komisjonil olid sellised kaudsed tõendid. Kolmandaks ilmneb rõhust, mis on asetatud kõigile kättesaadavate avalike kanalite kaudu esitatud teadetele või hinna mõiste põhjendamata üldhinnangule, et ilmselgelt puudub arusaam sellest, kuidas tööstusettevõtjas hind kujuneb, mis on eriti keeruline ja mida ei saa taandada mõnele teadaandele. See arusaamatus muudab vaidlustatud otsuses kirjeldatud kontrolli põhjenduse tulemusetuks.

70

Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu. Tal on piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, et kahtlustada vaidlustatud otsuses viidatud konkurentsivastast tegevust ja põhjendada seega kontrollimist, nagu nähtub Üldkohtule edastatud asjaoludest.

71

Käesoleval juhul tuleb seega kindlaks teha ühest küljest, kas komisjonil oli piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, et hagejat konkurentsieeskirjade rikkumises kahtlustada, ja teisest küljest, kas vaidlustatud otsusega määratletud kontrolli ulatus piirdus rikkumisega, mida komisjon võis selliste kaudsete tõendite alusel kahtlustada.

a)

Puudub vajadus esitada vaidlustatud otsuses kogu komisjoni käsutuses olev teave

72

Tuleb märkida, et pooled on ühel meelel selles, et kuigi komisjoni ülesanne on esitada kontrolli määramise otsuses teatud teave, nimelt ülevaade kahtlustest, millele ta tugineb, ja märge, et tal on kaudseid tõendeid, mis võimaldavad neid kahtlusi veenvalt kinnitada, ei pea nimetatud otsus siiski sisaldama kogu teavet, mis on uurimise selles staadiumis komisjoni valduses. Tuleb leida tasakaal selle vahel, mida tuleb esitada vaidlustatud otsuses, ja selle vahel, mida ei ole vaja seal ära märkida.

73

Kohtupraktikas on sellisele tasakaalule korduvalt viidatud.

74

Seega, kuigi komisjon ei ole kohustatud avaldama kontrolli määramise otsuse adressaadile kogu tema käsutuses olevat teavet eeldatud rikkumiste kohta, peab ta kontrolliotsuses siiski võimalikult täpselt esitama kahtlustused, mida ta kavatseb kontrollida, see tähendab, mida otsitakse ning millised on asjaolud, millega seoses kontroll läbi viiakse (vt 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punktid 38 ja 39 ning seal viidatud kohtupraktika).

75

Kuigi selleks et tõendada, et kontrollimine on põhjendatud, tuleb komisjonil kontrolli määramise otsuses üksikasjalikult näidata, et tema käsutuses on olulisi otseseid ja kaudseid tõendeid, mis lubavad tal kahtlustada, et kontrollitav ettevõtja on toime pannud rikkumise, ei saa talle siiski panna kohustust täpsustada eeluurimise staadiumis lisaks rikkumise kahtlustele, mida ta kontrollib, seda, millised on kaudsed tõendid ehk asjaolud, mis viisid hüpoteesini, et on rikutud ELTL artiklit 101. Nimelt seaks selline kohustus kahtluse alla tasakaalu, mille kohtupraktika on seadnud uurimise tõhususe ja asjaomase ettevõtja kaitseõiguste kaitsmise vahele (vt analoogia alusel 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

76

Eeltoodust tuleneb, et komisjon pidi vaidlustatud otsuses esitama oma kahtluste sisu vormis, mis talle tundus sobiv, ning täpsustama, et tal olid kaudsed tõendid, mis võimaldasid neid vajaduse korral kinnitada, ning olenevalt olukorrast kontrollida, ega selline otsus ei kahjusta põhjendamatult õigust ruumide puutumatusele ja sõnumite saladusele.

77

Vastupidi sellele, mida hageja väidab, ei saa selles kontekstis komisjonile ette heita, et ta märkis vaidlustatud otsuses, et tal „on teavet“ ja „tõendeid“ kahtlustatud kooskõlastamise või selle teatud aspektide kohta, ilma et ta annaks rohkem teavet kui selles mainitud andmed nende asjaolude laadi või vormi kohta või isegi täpsustusi nende kuupäeva ja autori kohta. Selline teave või sellised täpsustused ei ole nõutavad hetkel, mil komisjon teatab kontrolli määramise otsusest.

b)

Komisjoni esitatud kaudsete tõendite piisavalt veenev laad, et põhjendada vaidlustatud otsust

1)

Sissejuhatavad märkused

78

Tuleb märkida, et pooled on ühel meelel selles, et kui liidu kohtul tuleb sarnaselt käesolevas kohtuasjaga analüüsida kontrolli määramise otsust, tegemaks kindlaks, et see ei ole meelevaldne, peab ta veenduma, et esinevad piisavalt veenvad kaudsed tõendid, mis annavad alust kahtlustada, et asjaomane ettevõtja on rikkunud konkurentsieeskirju (vt 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

79

Selle kohta tuleneb kohtupraktikast, et vähemalt juhul, kui määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 alusel tehtud otsuse adressaadiks olev ettevõtja esitab teatavaid asjaolusid, mis seavad kahtluse alla nende kaudsete tõendite piisavalt veenva laadi, mis komisjonil sellise otsuse tegemiseks olemas olid, peab Üldkohus neid kaudseid tõendeid analüüsima ja kontrollima, kas need on piisavalt veenvad (vt 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon, T‑325/16, EU:T:2018:368, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika). Selline kontroll, mis eeldab, et Üldkohtule edastataks piisavalt veenvad kaudsed tõendid, mida komisjon peab tõendamisel asjakohaseks, viidi läbi kohtuasjades, milles tehti 14. novembri 2012. aasta kohtuotsus Nexans France ja Nexans vs. komisjon (T‑135/09, EU:T:2012:596) ja 20. juuni 2018. aasta kohtuotsus České dráhy vs. komisjon (T‑325/16, EU:T:2018:368), või kohtuasjades, milles tehti 5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Casino, Guichard‑Perrachon ja AMC vs. komisjon (T‑249/17, EU:T:2020:458), 5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Intermarché Casino Achats (T‑254/17, ei avaldata, EU:T:2020:459) ja 5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Les Mousquetaires ja ITM Entreprises (T‑255/17, EU:T:2020:460).

80

Nimelt, nagu nähtub 18. juuni 2015. aasta kohtuotsusest Deutsche Bahn jt vs. komisjon (C‑583/13 P, EU:C:2015:404, punktid 30–36), võimaldab õiguspärasuse täielik kohtulik kontroll, mida teostatakse tagantjärele tõendite alusel, mis hageja on esitanud nii õigus- kui ka faktiküsimustes esitatud väidete põhjendamiseks, kompenseerida kohtu eelneva loa puudumist ja tagada kontrollimeetme kooskõla põhiõigusega ruumide puutumatusele.

81

Käesolevas asjas teostatakse seda kohtulikku kontrolli, võttes arvesse kahtlustatud kooskõlastamise põhitunnuseid, mida komisjon vaidlustatud otsuses kirjeldas.

82

Nii puudutab kahtlustatud kooskõlastamine sisuliselt „eelkõige hulgihind[u]“, hõlmab „ettevõtjate avalike teadete ettekavatsetud kasutamist, et olla vastastikku informeeritud oma tulevastest hinnakavatsustest ja ‑strateegiatest eesmärgiga mõjutada oma vastavat hinnapoliitikat“, ning see tõi eelkõige kaasa selle, et „rehvitootjad […] vaheta[sid] äriliselt tundlikku teavet (sealhulgas kõigile kättesaadavate avalike kanalite teel) oma vastavate hinnakavatsuste ja ‑strateegiate kohta“.

83

Ka ajalises plaanis toimus kahtlustatud kooskõlastamine „hiljemalt“ peamisel ajavahemikul ja varasemal ajavahemikul, mille kohta komisjon mainis neile vastavaid aastaid.

84

Samuti tuleb meenutada, et käesolevas kohtuasjas esitas komisjon kostja vastuses selgitused ja sisulised tõendid, et Üldkohus saaks kindlaks teha, kas tal oli piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid oma kahtluste kinnitamiseks ja kontrollimise põhjendamiseks, mis lihtsustas Üldkohtu kontrolli.

85

Mis puudutab küsimust, kas neid selgitusi ja sisulisi tõendeid võib pidada piisavalt veenvaks, et põhjendada kontrolli, siis tuleb meenutada järgmist.

86

Esiteks ei ole küsimus selles, kas vastavad kaudsed tõendid võimaldavad tuvastada kahtlustatud konkurentsivastase tegevuse olemasolu ELTL artikli 101 lõikes 1 määratletud kriteeriumide alusel ja mitte üksnes seda tegevust kahtlustada. Selline küsimus on veel ennatlik, eelkõige kuna uurimise selles staadiumis on oluline see, kas kontrollimine, mille eesmärk oli kinnitada kahtlusi, mida võis nendest kaudsetest tõenditest tuletada, võis võimaldada komisjonil koguda tõendeid, mis võisid veel puududa, et tuvastada kahtlustatud rikkumine, mis põhjendab seega komisjoni sekkumist hageja õigusesse tema ruumide puutumatusele ja sõnumite saladusele.

87

Nimelt tuleneb rikkumist puudutavate tõendite ja kontrolli määramise otsuse aluseks olevate kaudsete tõendite eristamisest, et viimased ei pea tõendama rikkumise olemasolu ja sisu, sest vastasel juhul kaotaks komisjonile määruse nr 1/2003 artikliga 20 antud pädevus igasuguse kasu (vt selle kohta analoogia alusel 14. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Cementos Portland Valderrivas vs. komisjon, T‑296/11, EU:T:2014:121, punkt 59).

88

Järelikult ei saa asjaolu, et arvesse võetud seiku on võimalik tõlgendada erinevalt, välistada seda, et need kujutavad endast piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, kuivõrd komisjoni eelistatud tõlgendus näib usutav (vt analoogia alusel teabe nõudmise otsuse kohta 14. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Cementos Portland Valderrivas vs. komisjon, T‑296/11, EU:T:2014:121, punkt 59). Usutavuse hindamisel tuleb meeles pidada, et komisjoni kontrollipädevus hõlmab õigust otsida mitmesuguseid andmeid, mis ei ole veel teada või mis ei ole täielikult kindlaks tehtud (vt 14. novembri 2012. aasta kohtuotsus Nexans France ja Nexans vs. komisjon, T‑135/09, EU:T:2012:596, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika), tingimusel et neid asjaolusid saab pärast analüüsimist seostada kontrolli esemega ja piisavalt veenvate kaudsete tõenditega, mis on aluseks kahtlustele rikkumise kohta, mis põhjendasid kontrolli määramise otsust.

89

Samuti on oluline meenutada, et erinevaid kaudseid tõendeid, mis võimaldavad rikkumist kahtlustada, tuleb hinnata mitte eraldi, vaid kogumis, ning et need võivad üksteist vastastikku kinnitada (vt selle kohta 27. novembri 2014. aasta kohtuotsus Alstom Grid vs. komisjon, T‑521/09, EU:T:2014:1000, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 29. veebruari 2016. aasta kohtuotsus EGL jt vs. komisjon, T‑251/12, ei avaldata, EU:T:2016:114, punkt 150 ja seal viidatud kohtupraktika).

90

Teiseks tuleb samuti rõhutada, et käesolev kohtuasi leiab aset eeluurimise staadiumi kontekstis, st hetkes, kui komisjon ei ole veel võtnud seisukohta kahtlustatud rikkumise olemasolu kohta. Selles staadiumis ei tähenda asjaolu, et komisjon viis läbi kontrollimise, seda, et asjaomane ettevõtja on süüdi konkurentsivastases tegevuses, ega mõjuta kuidagi ette ära käimasoleva uurimise tulemust. Seega on oluline meenutada, et hageja suhtes kehtib süütuse presumptsioon ja komisjon peab vajaduse korral lõplikus otsuses tõendama ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumist, mida vaidlustatud otsuses kahtlustati.

2)

Kahtlaste teadaannete kindlakstegemiseks kasutatud meetod

91

Enne komisjoni esitatud selgituste ja tõendite analüüsimist tuleb võtta seisukoht poolte argumentide kohta, mis puudutavad rehvisektori kindlakstegemiseks kasutatud metoodikat.

92

Nimelt tuleb meenutada, et vaidlustatud otsust põhjendavaid selgitusi ja tõendeid esitades täpsustas komisjon, et tähelepanu pööramine konkurentsivastasele kooskõlastamisele avalike kanalite kaudu (vt eespool punkt 62) viis selleni, et ta hakkas turge jälgima, et analüüsida sadu tuhandeid tulukõnesid erinevates sektorites ja mitmes geograafilises piirkonnas, et otsida kahtlasi avalikke teadaandeid. Komisjon märkis selle kohta, et ettevõtja juhtkonna ning analüütikute, investorite ja meedia vahel korraldati korrapäraselt tulukõnesid, et arutada selle ettevõtja finantstulemusi, ning et nende transkriptsioonides kajastatud sisu on üldsusele kättesaadav, kusjuures mõni ettevõtja avaldab need oma veebisaidil või on need kättesaadavad tasulistes andmebaasides.

93

Komisjoni sõnul oli analüüsi eesmärk teha kindlaks olukorrad, kus konkureerivate ettevõtjate juhid kasutasid eriti sageli ja pikema aja jooksul väljendeid, mis võivad viidata kokkumängule. Selle analüüsi tulemuse kohaselt eristub rehvisektor selles osas teistest sektoritest kahtlaste avalike teadaannete suure arvu poolest, millele komisjon viitab.

94

Esimeste menetlust korraldavate meetmete käigus palus Üldkohus komisjonil täpsustada rehvisektori tuvastamiseks tehtud toimingute sisu. Nii toimides reageeris Üldkohus märkustele, mis hageja esitas paralleelselt komisjoni vastuses esitatud tõendite kohta ja mille kohaselt rehvisektori kindlakstegemise kohta edastatud teave oli väga üldsõnaline ega võimaldanud selgitada selle „problemaatilist“ laadi.

95

Vastuseks sellele taotlusele märkis komisjon kõigepealt, et ta on loonud sadadest tuhandetest tulukõnedest koosneva andmebaasi, mis on saadud ühelt finantsandmete pakkujalt. Ta märkis ka, et ta analüüsis selle andmebaasi andmeid kvantitatiivselt, kasutades peamisi otsingusõnu pika ajavahemiku jooksul, mis hõlmas nii peamist ajavahemikku kui ka varasemat ajavahemikku (edaspidi „uurimisperiood“), et teha kindlaks võimaliku kokkumängu olemasolu ja seega sektorid, kus kõiki tulukõnesid kvalitatiivse analüüsi käigus seejärel üksikasjalikumalt uuritakse. Komisjoni sõnul kasutati kahte peamiste otsingusõnade kategooriat: esimene kategooria, mis koosneb ligikaudu 100 kahesõnalisest ühendist (ehk kahest järjestikusest sõnast), mis on seotud asjakohaste strateegiliste äriotsustega, ja teine kategooria, mis koosneb rohkem kui 400 kahesõnalisest ühendist ja mille eesmärk on tuvastada teadaandeid selle kohta, kuidas konkurendid käitusid või tulevikus käituvad. Oma vastuses tõi komisjon mõne näite kummaski kategoorias kasutatud kahesõnalistest ühenditest.

96

Seejärel märkis komisjon saadud tulemuste kohta, et kuigi pool kõigist analüüsitud tulukõnedest ei sisaldanud ühtegi viidet eespool nimetatud kategooriatesse kuuluvatele kahesõnalistele ühenditele, iseloomustab peamiste rehvitootjate tulukõnesid märkimisväärne hulk teateid, mis hõlmasid vähemalt ühte strateegiliste äriotsustega seotud kahesõnalist ühendit, ja märkimisväärne hulk teateid, mis hõlmasid vähemalt ühte kahesõnalist ühendit, mis on seotud konkurentsikäitumisega. Lisaks leidus märkimisväärne osa tulukõnedest kõikide uurimisperioodil vaadeldud ettevõtjate tulukõnede „esiviisiku“ või „esikümne“ hulgas, kus kõige sagedamini neid kahesõnalisi ühendeid mainiti. Peamiste rehvitootjate tulukõnesid iseloomustas ka ühte või teise kategooriasse kuuluvate kahesõnaliste ühendite kasutamise sagedus.

97

Nende tulemuste kirjeldamiseks mainis komisjon teatavaid peamiste rehvitootjate tulukõnesid, mis toimusid kõik peamisel ajavahemikul või vahetult enne seda ning mille kohta ta tõi välja viidatud kahesõnaliste ühendite arvu, vastava sõnaühendi kategooria (kaubandusstrateegia või konkurentsikäitumine) ja nende tulukõnede asetumise selliste tulukõnede kõige kõrgemale tasemele, kus kõige sagedamini vastava kategooria sõnaühendeid mainiti.

98

Nende asjaolude põhjal leidis komisjon, et peamised rehvitootjad eristusid teiste sektorite ettevõtjatest suurema arvu teadete poolest, mis sisaldasid kahesõnalisi ühendeid, mis võivad viidata võimalikule kokkumängule, mida seejärel uuriti kvalitatiivselt, et paremini mõista konteksti, milles tuvastatud kahesõnalised ühendid asetsevad. Komisjon täpsustas sellega seoses, et nende peamiste rehvitootjate tulukõnede kvalitatiivne analüüs puudutas nii kvantitatiivse analüüsi tulemusel identifitseeritud tulukõnesid kui ka selliseid, mida see analüüs ei tuvastanud. Eelnevad andmed võimaldasid seega komisjonil tuvastada seose, mis tema arvates eksisteeris ühepoolsetest avalikest teadaannetest koosneva teoreetilise käitumise ja käesoleva juhtumi vahel.

99

Hageja märkused komisjoni esialgse kvantitatiivse analüüsi käigus tehtud toimingute kirjelduse kohta ei võimalda seada kahtluse alla eespool kirjeldatud meetodit ja analüüsi tulemusi.

100

Oma märkustes komisjoni esitatud täpsustuste kohta väidab hageja, et kvantitatiivne analüüs ei anna vähimatki kaudset tõendit kokkumängu kohta. Ta väidab, et näited kahesõnalistest ühenditest, mis komisjon esitas, ei ole üldse problemaatilised, kuna rehvisektori või muude sektorite tootjad kasutavad neid kahesõnalisi ühendeid sageli ning vastavaid teadaandeid saab hõlpsasti selgitada asjaomast kaupa, turgu või ajavahemikku puudutavate andmetega. Hageja esitab selle kohta muudes tööstussektorites tegutsevate ettevõtjate või muude rehvitootjate tulukõnede väljavõtted, mis sisaldavad vaidlusaluste teadaannetega sarnaseid teadaandeid. Ta väidab samuti, et sellistel teadaannetel on palju põhjendusi, nagu innovatsioonil põhineva tööstusstrateegia rakendamine, väliste inflatsioonipingete olemasolu või vajadus vastata analüütikute küsimustele.

101

Tuleb siiski tõdeda, et need märkused puudutavad sisuliselt vähem esialgset kvantitatiivset analüüsi kui hiljem läbi viidud kvalitatiivse analüüsi tulemusi.

102

Nagu komisjon selgitab, võimaldas kvantitatiivne analüüs kindlaks teha rehvisektori üksnes selles mõttes, et andmebaasi osaks olevate tulukõnede uurimise tulemusel iseloomustas peamiste rehvitootjate tulukõnesid see, et neis kasutati märkimisväärselt vähemalt ühte või mitut kahesõnalist ühendit, mida kasutatakse võtmeotsingus. Nagu selgitab ka komisjon, ei olnud kahesõnalise ühendi esinemine tulukõnes iseenesest piisav. Alles pärast niinimetatud kvalitatiivset analüüsi, mida komisjon kutsus ka käsitsi läbivaatamiseks, leiti, et vastav teadaanne võib viidata võimalikule kokkumängule. Komisjon täpsustab lisaks, et kvalitatiivne analüüs oli käesolevas asjas kõne all olevate teadaannete kindlakstegemisel määrava tähtsusega eelkõige seetõttu, et see võimaldas tal paremini mõista kahesõnaliste ühendite esinemise konteksti ja jätta kõrvale asjasse puutumatud dokumendid või teha kindlaks peamiste rehvitootjate potentsiaalselt problemaatilised avalikud teadaanded, mida kvantitatiivne analüüs ei võimaldanud kindlaks teha.

103

Selgub, et hageja märkused puudutavad peamiselt konteksti, millesse kuulub teadaanne, mis enamasti tuvastati kõigepealt kahesõnalise ühendi abil ja mida seejärel analüüsiti kvalitatiivselt, et võimaldada jõuda järeldusele, et komisjoni jaoks on tegemist teadaandega, mis võib viidata võimalikule kokkumängule. Neid argumente analüüsitakse järgnevalt seega nende argumentide hindamise raames, mis puudutavad vaidlustatud otsuse meelevaldsust, mis väidetavalt ei põhine piisavalt veenvatel kaudsetel tõenditel, et õigustada esitatud kahtlusi.

104

Lisaks, isegi kui eeldada, nagu kinnitab hageja, et teiste sektorite ettevõtjad või muud rehvitootjad võisid teha teadaandeid, mis sisaldasid kahesõnalisi ühendeid, mis kuulusid mõnda komisjoni määratletud kategooriasse, ei saa see siiski võtta komisjonilt võimalust uurida üksikasjalikumalt, nagu ta enda sõnul tegi kvalitatiivsel tasandil, rehvisektorit või rehvitootjaid, kes olid tema kvantitatiivse analüüsi tulemusel tuvastatud teadaannete koostajad.

3)

Edastatud kaudsete tõendite piisavalt veenev laad

105

Selles kontekstis võimaldab komisjoni edastatud kaudsete tõendite ja nende kohta esitatud märkuste uurimine jõuda kahe järelduseni küsimuses, kas need on piisavalt veenvad.

i)

Piisavalt veenvate kaudsete tõendite olemasolu, et põhjendada kahtlusi hindade kooskõlastamise kohta peamisel ajavahemikul

106

Kohaldatava õiguse seisukohast tuleb kõigepealt meenutada, et komisjoni kahtlustatud konkurentsivastane tegevus puudutab hindade kooskõlastamist, täpsemalt „peamiste rehvitootjate vahel sõidu‑ ja veoautode uute asendusrehvide hindade (eelkõige hulgihindade) kooskõlastamist EMPs“.

107

Kui see on aga tõendatud, on seda liiki tegevus ELTL artikli 101 lõike 1 punktiga a keelatud, olgu see siis ettevõtjatevahelise kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse vormis, kui selle eesmärk või tagajärg on „otseselt või kaudselt määrat[a] kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused“. Liidu õiguses peab komisjon peale selle üheks rängemaks konkurentsirikkumiseks mitme ettevõtja ühist tahet määrata turul hinnad kindlaks konkreetsel viisil.

108

Lisaks tuleb faktiliste asjaolude kohta tõdeda, nagu komisjon õigesti märkis, et mõni teadaanne, mille on teinud peamised rehvitootjad, kelle suhtes ta uurimist läbi viis, oma tulukõnedes ning rehvide hinda või toorainete hinda puudutavates teadaannetes, mis kõik tehti peamisel ajavahemikul, kujutas endast piisavalt veenvat kaudset tõendit, et kinnitada kahtlustusi sellel ajavahemikul kahtlustatud kooskõlastamise kohta.

–

Komisjoni esitatud teadaanded

109

Komisjoni poolt peamise ajavahemiku sisse jääva ühe aasta ühe osa jooksultoimunud mitmes tulukõnes esile toodud erinevate teadaannete analüüs võimaldab tuvastada, et erinevad rehvitootjad olid avalikult teatanud oma vastavatest hinnakavatsustest ja ‑strateegiatest.

110

Nii märkis komisjon vaidlustatud otsust põhjendavaid selgitusi ja sisulisi asjaolusid esitades, et pärast märkimisväärse hulga tulukõnede transkriptsioonide ning peamistelt EMP rehvitootjatelt, sealhulgas hagejalt, pärit ettekannete uurimist jõudis ta järeldusele, et teatud arv nende tootjate teadaandeid olid kahtlased, kuna nad võtsid korrapäraselt avalikult seisukoha selle kohta, kuidas nende konkurendid pidid oma hinnad kindlaks määrama, nende tahte kohta tegutseda turul hindade küsimuses liidri või järgijana ning viisi kohta, kuidas nad reageerivad oma konkurentide hinnamuutustele.

111

Nende väidete selgitamiseks edastas komisjon kaks tulukõnede seeriat, mis leidsid aset peamise ajavahemiku ühe aasta ühe osa jooksul. Iga tulukõne kohta tõi komisjon esile nende teadaannete täpse sisu, mis tundusid talle tema kahtluste põhjendamiseks asjakohased. Komisjon täpsustas samuti, et tema arvates ei vasta seda liiki teadaanded seadusest tulenevale nõudele ning et võrdlusena kinnitab teistes sektorites tegutsevate ettevõtjate tulukõnede uurimine, et selliste teadaannete korrapärasus rehvitootjate poolt ei vasta tavapärasele käitumisele.

112

Vastuseks ühele Üldkohtu küsimusele kahtlustatud kooskõlastamise ajalise mõõtme kohta edastas komisjon seejärel teised tulukõned ning ühe ettekande. Need dokumendid täiendasid varem kostja vastusega edastatud tulukõnesid, hõlmates peamise ajavahemiku aasta teise osa (vt punkt 111 eespool). Iga selle dokumendi puhul tõi komisjon esile teadaannete täpse sisu, mis tundus talle asjakohane, et põhjendada oma kahtlusi kõnealuse aasta kohta.

113

Komisjon viitab sellega seoses teadaannetele, mis algavad sõnadega „soovime saata märguande“ (we want to send a signal), „me kavatseme“ (we have a plan to), „strateegias keskendutakse“ (the strategy is to focus on), „me pingutame selle nimel“ (we strive to stick to), „anname endast parima“ (we will do our best to), „oleme võimelised“ (we are able to) ja „me ei kavatse minna“ (not our intention to go for) ja mida tema sõnul kasutasid uurimise esemeks olevad rehvitootjad selleks, et avalikult teatada käitumisest, mis on äsja otsustatud või mida kavatsetakse rakendada, või mõnikord isegi selleks, et soovitada konkurentidel sellise käitumise kasuks otsustada.

114

Arvestades selliseid teadaandeid peamise ajavahemiku kohta, oli komisjonil õigus kahtlustada, et oli vähemalt usutav, see tähendab et mõistlikult ootuspärane, et nende ühepoolsete avalike teadaannete eesmärk võis olla märguande saatmine peamistele konkurentidele, et nendes sisalduvad andmed asjaomaste tootjate hinnakavatsuste ja ‑strateegiate kohta võetaks üle või et neid võetaks arvesse.

–

Komisjoni esitatud muud asjaolud

115

Nagu komisjon õigesti väidab, oli samuti usutav asuda seisukohale, et kvalitatiivse analüüsi tulemusel tuvastatud teadaannetest tekkinud kahtlusi kinnitasid tema tähelepanekud, mille ta tegi pärast mõne teadaande uurimist, mis puudutasid rehvide hindu või tooraine- ja energiahindade langust või tõusu.

116

Ühest küljest täpsustas komisjon, et ta analüüsis peamiste rehvitootjate hinnateadaandeid asjaomasel perioodil ja tuvastas, et need avaldati sageli lähedastel kuupäevadel. Nende väidete selgitamiseks esitas komisjon erinevaid teateid, mis pärinesid spetsialiseerunud veebilehelt, kus mainiti eespool nimetatud teadaandeid, mis tehti samal ajal peamisel ajavahemikul.

117

Teisest küljest tuvastas komisjon tooraine- ja energiahindade arengu analüüsi põhjal, et tootjate teadaanded olid joondunud, kui tooraine- ja energiahinnad muutusid. Nii tuvastas komisjon, et erinevate tootjate tulukõned sisaldasid sarnaseid teadaandeid, mis näivad viitavat sellele, et rehvide hindu tuleb tõsta, kui tooraine- ja energiahinnad tõusevad. Samuti tuvastas komisjon, et kui tooraine- ja energiahinnad langevad, avaldasid tootjad teadaandeid, mis näitasid, et hindade vähendamist tuleb vältida. Nende väidete selgitamiseks esitas komisjon kaks tulukõnet, mis leidsid aset peamise ajavahemiku ühe aasta alguses, ning rõhutas neist kummagi puhul nende teadaannete täpset sisu, mis tundus talle nende järelduste põhjendamiseks asjakohane. Komisjon viitas ka ühe tulukõne raames tehtud ettekandele, et näidata teatavate materjalide hindade arengut, eelkõige peamise ajavavahemiku teatud aastate jooksul. Lisaks märkis komisjon, et COVID‑19 pandeemia tõttu tõusid tooraine hinnad märkimisväärselt. Selles kontekstis puudutasid ettevõtjate teated kiiret hinnatõusu, nagu seda näitasid kaks tulukõnet, mis leidsid aset peamise ajavahemiku ühel aastal ja mille puhul komisjon tõi esile nende teadaannete täpse sisu, mis tundusid talle eespool viidatud järelduse põhjendamiseks asjakohased.

–

Hageja esitatud märkused

118

Hageja märkused komisjoni poolt esile toodud teadaannete kohta ja muud asjaolud, millele ta tugineb, ei sea kahtluse alla komisjoni hinnanguid, kuivõrd need märkused on liiga üldised või põhinevad ideel, et komisjonil peab olema tõendeid kahtlustatud rikkumise kohta (vt selle kohta 31. märtsi 1993. aasta kohtuotsus Ahlström Osakeyhtiö jt vs. komisjon, C‑89/85, C‑104/85, C‑114/85, C‑116/85, C‑117/85 ja C‑125/85–C‑129/85, EU:C:1993:120, punktid 70 ja 71 ning seal viidatud kohtupraktika), mitte ainult piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid selles staadiumis.

119

Esiteks, kinnitamaks, et komisjoni viidatud teadaanded ei ole piisavalt veenvad kaudsed tõendid kahtlustatud kooskõlastamise olemasolu kohta, väidab hageja, et tegemist on tavapäraste ja korrapäraste teadaannetega rehvisektoris, nagu ka muudes tööstussektorites.

120

Tuleb aga tõdeda, et isegi kui eeldada, et sama laadi ja sama korrapäraseid teadaandeid kui need, mida tuvastati edastatud tulukõnedes, on võimalik tuvastada teiste rehvitootjate või muude sektorite tootjate tulukõnedes, ei saa see võtta komisjonilt võimalust kontrollida kahtlusi, mis tekkisid tema käsutuses olevatest piisavalt veenvatest kaudsetest tõenditest tema tuvastatud rehvitootjate kohta.

121

Teiseks märgib hageja, et kõik tulukõnede väljavõtted, millele komisjon viitab, pärinevad teadaannetest, mis tehti nende tulukõnede selles osas, mis vastas küsimuste ja vastuste ringile. Sellised teadaanded ei ole seega spontaansed, vaid vastavad küsimustele äripankasid esindavatelt finantsanalüütikutelt, mitte aga konkurentidelt. Ettevõtjalt, kes osaleb tulukõnes ning selle küsimuste ja vastuste ringis, oodatakse, et ta esitaks oma vaatenurgad makromajanduslikus kontekstis ja selgitaks neid. Sellised teadaanded vastavad vähemalt Prantsusmaal asutatud äriühingute puhul ka seadusest tulenevale läbipaistvuse nõudele, mille kohaselt tuleb turgudele pidevalt edastada kogu teave, mida ei ole avalikustatud ja mis avalikustamise korral võib mõjutada asjaomase ettevõtja börsikurssi.

122

Sellega seoses tuleb ühest küljest märkida, et see, kuidas komisjon eelistab kõnealuseid teadaandeid tõlgendada, ei sea kahtluse alla ettevõtjate õigust korraldada tulukõnesid kui sellist. See tõlgendus ei kahjusta ka käesoleva kohtuasja raames seadusest tulenevat finantsläbipaistvuse nõuet. See tõlgendus põhineb pigem ideel, et kuigi ettevõtjad võivad korraldada tulukõnesid ja peavad järgima seadusest tulenevaid nõudeid finantskommunikatsiooni valdkonnas, ei saa nad siiski kasutada tulukõnesid võimaliku kokkumängu huvides, mida komisjon kahtlustab. Sellega seoses on komisjonil õigus asuda seisukohale, et ükski vajadus vastata analüütikute küsimustele ega seadusjärgne kohustus finantsläbipaistvuse valdkonnas ei anna asjaomastele ettevõtjatele õigust leppida kokku, et „otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused“ ELTL artikli 101 lõike 1 punkti a tähenduses.

123

Teisest küljest, mis puudutab küsimust, kas kõnealuseid teadaandeid saab selgitada mitte komisjoni eelistatud tõlgendusega, vaid hageja pakutud muude tõlgendustega, nimelt ühekordse vajadusega vastata analüütiku küsimusele või üldise nõudega, et finantsteatised peavad olema läbipaistvad, siis tuleb tõdeda, et selline küsimus on uurimise selles staadiumis ennatlik. Käesolevas asjas piisab, kui märkida, et hageja väide, et kõnealused teadaanded, eelkõige need, mille kohta komisjon leiab, et need puudutavad viisi, kuidas konkurendid pidid oma hinnad kindlaks määrama, kuidas nad tegutsesid hindade osas eestvedaja või jälgijana või kuidas kõnealune tootja reageeris konkurentide hinnamuutustele, tulenevad vajadusest vastata analüütikute küsimustele või vastavad õigusnormidest tulenevatele nõuetele, ei ole piisav, et seada kahtluse alla komisjoni eelistatud tõlgenduse usutavus, millega põhjendatakse vaidlustatud otsust (vt punkt 87 eespool).

124

Kolmandaks väidab hageja, et komisjoni viidatud teadaanded sisaldavad vaid üldisi viiteid rehvisektori konkurentsikeskkonnale, viidates hinnasurvele ja inflatsioonikontekstile ning tema hinnapoliitikale, mis on seotud tema „erilise positsiooniga“. Esimesed andmed on üldised ja üldteada. Need puudutavad väliseid tegureid, mis olid teada analüütikutele, kes püüavad kindlaks teha nende tegurite mõju ettevõtjate majandustulemustele. Teised vaid kordavad hageja poolt juba mitu aastat hoitavat selget positsiooni. Lisaks kajastavad teadaanded konkurentide hindade arengu kohta üksnes iga ettevõtja majanduslikku ratsionaalsust ja väljendavad tavapärast konkurentsi. See selgitab ka tähelepanekuid, mis komisjon tuletas rehvide hindu ja sisendite hindu puudutavatest teadaannatest.

125

Sellest tuleneb, et hageja ise möönab, et tema seisukoht komisjoni eelistatud tõlgenduse usutavuse vaidlustamiseks seisneb selles, et ta väidab, et esinevad „muud usutavad põhjendused“ kui see, mida komisjon selles staadiumis kasutas, et selgitada viidatud teadaannete sisu.

126

Arvestades aga arvesse võetud avalike teadaannete sisu (vt eespool punkt 113), mis võib vastavalt komisjoni eelistatud tõlgendusele näidata rehvide hindade kooskõlastamist, ning nendest teadaannetest tekkinud kahtluste kinnitamiseks esitatud erinevaid tõendeid, oli usutav asuda seisukohale, et kahtlustatud kooskõlastamine võis eksisteerida ja et seega tuli läbi viia kontroll.

127

Selles kontekstis uuritakse hageja esitatud muid usaldusväärseid põhjendusi hilisemas staadiumis, kui ilmneb, et komisjoni kahtlusi kinnitavad kontrollimiste tulemused. Need muud selgitused ei ole iseenesest piisavad, et välistada komisjoni eelistatud tõlgenduse usutavust.

128

Neljandaks tuleb pärast hageja esitatud küsimusi, arvestades eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendusi (vt eespool punkt 47), meenutada, et vastuseks esimestele menetlust korraldavatele meetmetele esitas komisjon täpsustusi selle kohta, kuidas ta tõlgendas tema käsutuses olevaid kaudseid tõendeid seoses nende hindade ulatusega, mis olid seotud kahtlustatud kooskõlastamisega.

129

Selles küsimuses märkis komisjon, et uurimine keskendus teabele tulevaste kavatsuste ja hinnastrateegiate kohta, mida peamised rehvitootjad eelkõige oma tulukõnede abil edastasid.

130

Sellega seoses märkis komisjon, et ta täheldas, et tulukõnede kontekstis viitasid peamised rehvitootjad sageli „hulgimüügihindadele“ (sell-in prices või wholesale prices), mis on väärtusahelas kohaldatud esimesed hinnad. Tavaliselt on tegemist hindadega, mida rehvitootjad küsivad hetkel, kui rehvid nende tehasest väljuvad. Komisjon täpsustas ka, et ta tõi samas kontekstis välja korrapärased viited mõistele sell-out prices (jaemüügihinnad), st väärtusahela lõpphindadele.

131

Nende väidete kirjeldamiseks esitas komisjon hageja konkurentide kaks tulukõnet, millest esimene toimus peamisel ajavahemikul ja teine enne peamist ajavahemikku, ilma et neid oleks siiski seostatud varasema ajavahemikuga. Nendest tulukõnedest välja võetud teadaannetest, mis komisjon esile tõi, nähtub, et hindade, varude või turuosade olukorrale viidatakse nii tehasest väljumisel kui ka turustaja juures toimuva müügi osas.

132

Selles kontekstis täpsustas komisjon, et ta leidis, et kõik hinnad kogu väärtusahelas on asjakohased kontrollimise käigus, mis määrati selleks, et kontrollida kahtlusi kahtlustatud kooskõlastamise kohta. Ta märgib selle kohta, et tulukõnede ajal tehtud teadaanded kajastavad asjaomaste tootjate kõrgeima juhtkonna juhiseid nende tulevaste kavatsuste ja hinnastrateegiate kohta. Neid üldsuuniseid võib sellisena kasutada kogu väärtusahela ulatuses. Komisjoni sõnul puudutavad need teadaanded nii suuniseid hindade tõstmiseks või nende teatud tasemel hoidmiseks kui ka strateegiat, mis keskendub pigem hindadele kui mahupõhisele konkurentsile. Neil põhjustel väidab komisjon, et kõnealused teadaanded võivad olla asjakohased nii hulgi- kui ka jaehindade kindlaksmääramisel.

133

Lisaks märkis komisjon, et Euroopa peamised rehvitootjad olid üldjuhul vertikaalselt integreeritud ning seega tegutsesid nii rehvide tootmise kui ka jaemüügiturul. Nad olid seega huvitatud sellest, et hulgituru tasandi hinnatõusud kajastuksid järgnevates jaehindades tagamaks kasumimarginaali eesmärgid kogu väärtusahela ulatuses. Komisjoni sõnul ei saa seega välistada, et kõnealustes tulukõnedes esitatud hinnastrateegiaid tuli rakendada hilisemas etapis, et saavutada soovitud tulemus.

134

Sellega seoses väidab hageja oma seisukohtades, et komisjoni esitatud täpsustused oleksid pidanud sisalduma vaidlustatud otsuses. Laiemalt märgib hageja ka seda, et nii hulgimüügihindade (sell-in prices) kui ka jaemüügihindade (sell-out prices) puhul ei saa komisjoni viidatud teadaanded juba oma määratluse kohaselt kujutada endast piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid erinevatel põhjustel, mis on seotud näiteks asjaoluga, et kõnealused teadaanded viitavad kindlatele otsustele hinnamuutuste kohta, et need teadaanded on üldised ja ebatäpsed või et kõik rehvide jaemüügihinnad (sell-out prices) on hõlpsasti kättesaadavad avalikud andmed.

135

Tuleb siiski märkida, et mainides, et kahtlustatud kooskõlastamine puudutas „peamiste rehvitootjate […] hindade (eelkõige hulgihindade) kooskõlastamist“, kasutas komisjon sõnastust, mis vastab tema käsutuses olevate kaudsete tõendite sisule, mis on piisavalt tõsised, et tekitada kahtlusi võimalikus salajases tegevuses, mis tuleneb vaidlustatud otsuses viidatud rehvitootjate teatud avalikest teadaannetest oma tulukõnede ajal.

136

Ent täpsustuste kohaselt, mis komisjon esitas siis, kui liidu kohus kontrollis nende kaudsete tõendite sisu, mida kinnitab hageja poolt kohtuistungil esitatud märkus, et osa tema uute asendusrehvide müügist EMPs toimub jaemüügi tasandil, võis komisjon usutavalt asuda seisukohale, et tema kahtlused ja piisavalt veenvad kaudsed tõendid hõlmasid kogu väärtusahelat, millele viidati tulukõnedes, mitte ainult või eranditult hulgimüüki.

137

Selles kontekstis uuritakse hageja esitatud selgitusi hilisemas staadiumis, kui ilmneb, et komisjoni kahtlusi kinnitavad kontrollimiste tulemused. Sellisena ei ole need muud selgitused käesolevas asjas vaidlustatud otsuse kohtuliku kontrolli staadiumis piisavad, et välistada selle tõlgenduse usutavus, mida komisjon eelistas seoses hinna mõiste ulatusega, millele selles otsuses kontrollimise põhjendamiseks viidatakse.

138

Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et arvestades erinevate edastatud avalike teadaannete sisu ning nendest teadaannetest tekkinud kahtluste kinnitamiseks esitatud erinevaid tõendeid, on põhjendatud komisjoni eelistatud tõlgendus, mille kohaselt need kaudsed tõendid kogumis võimaldasid asuda seisukohale, et on tõenäoline, et vaidlustatud otsuses viidatud peamised rehvitootjad kooskõlastasid sõidu‑ ja veoautode uute asendusrehvide hindu EMPs peamisel ajavahemikul, ilma et oleks võimalik välistada, et võimalik kooskõlastamine algas varem ja et see oli kontrollimise ajal veel pooleli.

139

Neil asjaoludel tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata etteheide, et vaidlustatud otsus on meelevaldne põhjusel, et peamisele ajavahemikule vastavaid kahtlusi – nagu need on määratletud põhjenduse 4 esimeses lauses – ei toeta piisavalt veenvad kaudsed tõendid.

ii)

Piisavalt veenvate kaudsete tõendite puudumine, et põhjendada kahtlusi hindade kooskõlastamise kohta varasemal ajavahemikul

140

Mis puudutab varasemat ajavahemikku ja Üldkohtu küsimust kahtlustatud kooskõlastamise ajalise mõõtme kohta, siis tuleb märkida, et komisjon möönab, nagu ta kohtuistungil kinnitas, et ta ei esitanud Üldkohtule sellest perioodist pärit kaudseid tõendeid.

141

See asjaolu on hindamisel asjakohane, sest nagu märgib hageja, nähtub komisjoni esitatud selgitustest, et uurimisperiood, mida kasutati saadud sadade tuhandete tulukõnede kvantitatiivseks analüüsiks, on piisavalt pikk, et hõlmata nii peamist ajavahemikku kui ka varasemat ajavahemikku (vt punktid 95–98 eespool).

142

Seega tuleb märkida, et kuigi komisjonil oli võimalik kindlaks teha teatud tulukõned peamisest ajavahemikust, tuginedes tema poolt määratletud kahele kahesõnalise ühendi kategooriale ja seejärel läbi viidud kvalitatiivsele analüüsile, ei märkinud ta, et ta oleks varasema ajavahemiku osas suutnud selliseid tulukõnesid tuvastada. Võttes aga arvesse kvantitatiivses analüüsis kasutatud kahesõnaliste ühendite arvu ja mitmekesisust, võib asuda seisukohale, et kui varasema ajavahemiku osas oleks esinenud asjakohaseid tulukõnesid, oleks need identifitseeritud samamoodi nagu need, mis puudutasid peamist ajavahemikku. Ometi ei edastanud komisjon Üldkohtule selle kohta ühtegi selgitust ega vastavat dokumenti, kuigi tal paluti esitada kujul, mida ta pidas sobivaks, tõendamaks tema käsutuses olevate kaudsete tõendite piisavat veenvust, erinevad asjaolud, millele ta viitas vaidlustatud otsuse põhjenduse 4 teises lauses, mis käsitleb varasemat ajavahemikku.

143

Neil asjaoludel peab Üldkohus arvesse võtma asjaolu, et komisjonil ei olnud võimalik talle esitada – nagu ta sai teha peamise ajavahemiku kohta – juhtivate rehvitootjate avalikke teadaandeid, mis olid tehtud varasemal ajavahemikul toimunud tulukõnedega seoses.

144

Lisaks, mis puudutab kaudseid tõendeid kahtluste kohta, millele vaidlustatud otsuses varasema ajavahemiku kohta on viidatud, siis väidab komisjon, et mitu sellest ajavahemikust hilisemat tulukõnet juhtis tema tähelepanu sellele ajavahemikule.

145

Komisjoni sellekohaste väidete kohaselt mainisid need varasemast ajavahemikust hilisemad tulukõned seda ajavahemikku seoses vaidlustatud otsuses mainitud peamiste rehvitootjate kommentaaridega, mis puudutasid tooraine hinnatõusude edasikandmist.

146

Nii viitas komisjon ühe konkurendi poolt tulukõne ajal tehtud avalikule teadaandele peamisel ajavahemikul, milles viidatakse „tsüklile, [mis vastab varasemale ajavahemikule]“. Selle teadaande kohaselt tuli toorainekulude suurenemisest tingitud saamata jäänud tulu täielikult tagasi teenida sellele tsüklile järgnenud aastal.

147

Teised tulukõned, millest komisjon teatas, viitasid samuti varasemale perioodile. Kolm nendest tulukõnedest toimusid eelnevate aastate jooksul, mis olid lähedal peamisele ajavahemikule, ning neli neist ning üks ettekanne toimusid peamisel ajavahemikul. Nende teadaannete sisu kohaselt, millele komisjon tähelepanu juhtis, lähendasid peamised asjaomased rehvitootjad tollast olukorda sellele olukorrale, mida neist igaüks oli kogenud ajal, mil turul olid tooraine osas märkimisväärsed tõusud.

148

Komisjoni arvates võivad need viited olla kaudseks tõendiks varasemal ajavahemikul toimunud kooskõlastamisest, kuigi hageja vaidleb sellele vastu oma märkustes selles küsimuses.

149

Sellega seoses tuleb tõdeda, et teadaanded, millele komisjon viitas, et tõendada piisavalt veenvate kaudsete tõendite olemasolu, et kinnitada vaidlustatud otsuses varasema ajavahemiku osas esitatud kahtlusi kooskõlastamise kohta, ei ole sama laadi kui need, mida uuriti peamise ajavahemiku kohta. Komisjon kinnitas seda järeldust kohtuistungil.

150

Nimelt, kuigi komisjoni kahtlustatud kooskõlastamine põhineb ideel, et peamised rehvitootjad teavitasid üksteist oma vastavatest tulevastest hinnakavatsustest ja ‑strateegiatest ning et peamise ajavahemiku kohta edastatud kaudsed tõendid viitasid avalikele teadaannetele, mida võidi sellise kooskõlastamise tuvastamisel arvesse võtta, ei nähtunud varasema ajavahemiku kohta esitatud erinevatest teadaannetest tulevasi kavatsusi ega vastavaid hinnastrateegiaid, mida võidi sel ajavahemikul rakendada.

151

Nimelt nähtub nendest teadaannetest, näiteks kõige vanemast komisjoni viidatud teadaandest, et asjaomane tootja tuletab oma koostööpartneritele meelde, et see ei ole esimene tooraine hinna tõus ja et minevikus suutis ta seda hinnatõusu edasi kanda. Siiski võib kooskõlastamine, mida avalik teadaanne hinnatõusu edasikandmise kohta võib komisjoni eelistatud tõlgenduse kohaselt kaasa tuua, kehtida ainult tuleviku suhtes. Käesolevas asjas ei esita komisjon kaudseid tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et varasemal ajavahemikul, mil tooraine hind samuti märkimisväärselt tõusis, kooskõlastasid peamised rehvitootjad oma tegevust analoogselt sellega, mis on hiljem dokumenteeritud peamise ajavahemiku kohta, või viisil, mis erineb sellest, mida nad olid väidetavalt kasutanud sellel peamisel ajavahemikul.

152

Peale selle ei ole komisjon Üldkohtule esitanud vähimatki tõendit, mis võimaldaks ette kujutada muud liiki kooskõlastamist kui see, mida kahtlustati käesolevas asjas.

153

Kokkuvõttes tuleneb eeltoodust ühest küljest, et kuna puuduvad asjakohased tõendid varasema ajavahemiku kohta, kuigi see oli komisjoni kvantitatiivse analüüsi käigus kasutatud uurimisperioodi ese (vt eespool punkt 95), ja teisest küljest, kuna puuduvad muud asjakohased asjaolud, mis võimaldaksid tuvastada võimaliku kooskõlastamise varasemal ajavahemikul, ei ole piisavalt tõendatud komisjoni eelistatud tõlgendus, et oli usutav, et vaidlustatud otsuses viidatud peamised rehvitootjad kooskõlastasid oma sõidu‑ ja veoautode uute asendusrehvide hinnad EMPs varasemal ajavahemikul.

154

Neil asjaoludel tuleb lugeda põhjendatuks etteheide, et vaidlustatud otsus on meelevaldne põhjusel, et varasemale ajavahemikule vastavaid kahtlusi – nagu need on määratletud põhjenduse 4 teises lauses – ei toeta piisavalt veenvad kaudsed tõendid. Vaidlustatud otsus tuleb seega selles osas osaliselt tühistada.

4.

Teine väiteosa, et vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne

155

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses ei järgita proportsionaalsuse põhimõtet järgmistel põhjustel: puudub risk tõenditele, ettevõtja nõuetekohase tegevuse liigne takistamine, kontrolli määramise otsuste ülemäärane avalikustamine ja võimalus kasutada vähem piiravat meedet, nimelt teabenõuet.

156

Alustuseks tuleb meenutada, et liidu õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluv proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et liidu institutsioonide tegevus ei ületaks piiri, mis on asjaomaste õigusnormidega seatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, kusjuures tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega (vt 25. novembri 2014. aasta kohtuotsus Orange vs. komisjon, T‑402/13, EU:T:2014:991, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

157

Kontrolli määramise otsusega seoses eeldab proportsionaalsuse põhimõte, et kavandatud meetmetega ei kaasneks taotletud eesmärgiga võrreldes liigseid ja talumatuid ebamugavusi. Täpsemalt ei sõltu komisjoni valik teabenõude ja otsusega määratud kontrolli vahel sellistest asjaoludest nagu olukorra eriline raskus, äärmine kiireloomulisus või absoluutne konfidentsiaalsuse vajadus, vaid vajadusest adekvaatse uurimise järele, arvestades juhtumi asjaolusid. Seega, kui kontrolli määramise otsuse eesmärk on võimaldada komisjonil üksnes koguda vajalikke andmeid aluslepingu võimaliku rikkumise olemasolu hindamiseks, siis ei riku selline otsus proportsionaalsuse põhimõtet (vt selle kohta 25. novembri 2014. aasta kohtuotsus Orange vs. komisjon, T‑402/13, EU:T:2014:991, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

158

Komisjon peab põhimõtteliselt hindama, kas teatav teave on vajalik konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamiseks, ja isegi kui tal on juba kaudseid tõendeid või lausa tõendeid rikkumise olemasolu kohta, on komisjonil õigus pidada vajalikuks määrata täiendavaid kontrolle, mis võimaldavad tal paremini piiritleda rikkumist või selle kestust (vt 25. novembri 2014. aasta kohtuotsus Orange vs. komisjon, T‑402/13, EU:T:2014:991, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

159

Käesolevas asjas võib hageja argumendid, millega ta põhjendab proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, jagada kahte kategooriasse vastavalt sellele, kas nendega kritiseeritakse vaidlustatud otsuse vajalikkust, mis eeldab muu, vähem piirava valiku puudumist, või kritiseeritakse kontrolli määramise otsuse ülemääraseid tagajärgi tema tegevusele ja tulemuslikkusele, mis järelikult tõendab, et oleks olnud parem kasutada vähem piiravat meedet.

a)

Etteheide, et vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud

160

Hageja väidab esiteks, et vaidlustatud otsuses viidatud tõendite varjamise või hävitamise riski ei olnud, sest otsitav teave oli juba komisjonile teada või võis seda hõlpsasti olla, ning teiseks, et oli olemas vähem piirav võimalus kui sellise otsuse vastuvõtmine, käesolevas asjas nimelt määruse nr 1/2003 artikli 18 alusel esitatud teabenõue, mille korral karistataks vastuse puudumise või ebatäieliku vastuse eest trahviga, mis võib ulatuda kuni 1%-ni eelmise majandusaasta kogukäibest, mis muudab selle sätte, mida kasutatakse teistes samalaadsetes asjades, väga tõhusaks.

161

Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

162

Mis puudutab esimesena seda, et puudub risk tõenditele, siis tuleb meenutada, nagu rõhutab komisjon, et vaidlustatud otsuse eesmärk oli võimaldada tal koguda teavet, mis on vajalik, et kontrollida kahtlustatud kooskõlastamise olemasolu.

163

Asjaolu, et komisjon oli kogunud piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, et põhjendada kontrollimist, ei takista tal saada kontrolli käigus täiendavat teavet või kontrollida olemasolevat teavet.

164

Samuti ei saa asjaolu, et need kaudsed tõendid põhinevad peamiselt vaidlustatud otsuses mainitud rehvitootjate tulukõnede käigus tehtud teatud avalike teadaannete sisul, võtta komisjonilt võimalust uurida asjakohaseid dokumente või küsitleda asjasse puutuvaid isikuid, et saada oma kahtluste täiendamiseks või kontrollimiseks vajalikku teavet.

165

Sellega seoses ei saa komisjonile ette heita, et ta püüdis koguda sellist teavet piiratud rühmalt isikutelt, kellel võis asjaomases ettevõtjas olla tõendeid, mis võimaldavad paremini määratleda kahtlustatud kooskõlastamise eset, põhjuseid ja toimimist. Komisjon märgib sellega seoses põhjendatult, et tema jaoks oli asjakohane saada teavet arutelude kohta, mis puudutasid tulukõnede ettevalmistamist ja jälgimist ning hinnaotsuste ettevalmistamist, mis puudutasid selles otsuses kirjeldatud rehvitootjate hindade kooskõlastamist.

166

Sellises olukorras ei saanud komisjon välistada võimalust, et etteteatamata kontrolli tegemata jätmise korral esineb risk, et teatavat asjakohast teavet võidakse kahjustada või see hävitada. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 8 on muide mainitud sellist riski tõenditele seoses teabega, „mis puudutab kahtlusi, et tulevast tegevust turgudel kooskõlastatakse seoses asjaomaste toodete hindadega (eelkõige hulgihindadega), ja kahtlusi selles, kuidas tootjad otsustavad oma konkurentidele avalike vahenditega oma tulevasest hinnapoliitikast teada anda“.

167

Seega, arvestades nii vaidlustatud otsuse põhjendusi kahtlustatud kooskõlastamise sisu kohta kui ka piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, mis neid kahtlusi kinnitavad, ei saanud komisjon välistada otsitavate tõendite varjamise või hävitamise riski ning seega oli selle riski arvesse võtmiseks vaja teha kontrolli määramise otsus.

168

Teisena, mis puudutab võimalust kasutada kontrolli määramise otsuse asemel teabenõuet, siis tuleb asuda seisukohale, et selline nõue ei oleks võimaldanud saada kogu uurimise jaoks vajalikku teavet ja tõendeid.

169

Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud otsusest, leidis komisjon käesolevas asjas, et kontrolli määramise otsus on vajalik selleks, et kontrollida kõiki kahtlustatud kooskõlastamisega seotud faktilisi asjaolusid, selle toimumise konteksti ja asjaomaste ettevõtjate isikuid, et vältida asjakohase teabe kahjustamist või hävitamist, mis võiks juhtuda, kui seda kogutakse teabetaotluse või eelnevalt teatatud kontrolli abil, ning et tagada kontrolli tõhusus, võimaldades seda teha samal ajal kõigis kahtlusalustes ettevõtjates ilma neid eelnevalt teavitamata.

170

Lisaks, nagu märgib komisjon, on ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumise eest määratud trahvisumma ja teabenõudele vastamata jätmise eest määratud trahvisumma vahel märkimisväärne erinevus. Selle erinevuse tõttu ei saa välistada, et ettevõtja, keda teabenõue puudutab, võib üritada seda mitte täita, isegi kui talle sel põhjusel karistus määratakse, kui see võimaldab tal vältida karistust ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumise eest.

171

Selle vahendi valik, mida kasutatakse uurimise seisukohast olulise teabe kogumiseks – olgu siis tegemist kontrolliga, mis määratakse määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 kohase otsusega, või teabenõudega, mis võeti vastu selle määruse artikli 18 alusel –, sõltub seega analüüsist, mille komisjon viib läbi pooleliolevale uurimisele omast olukorda arvestades. Pelk asjaolu, et komisjon võis esitada teabenõudeid teistes asjades, millele hageja viitab, ei ole selles osas piisav, et seada kahtluse alla, kas käesolevas asjas tehtud valik vaidlustatud otsuses esitatud põhjustel on õiguspärane.

172

Eeltoodust tuleneb, et hageja argumendid selle kohta, et vaidlustatud otsus ei olnud vajalik, sest puudus risk tõenditele või esines võimalus kasutada vähem piiravat meedet, tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

b)

Etteheited, et vaidlustatud otsusel on kahjulikud tagajärjed

173

Hageja väidab, et vaidlustatud otsusel olid kahjulikud tagajärjed ühest küljest tema nõuetekohasele tegevusele kontrolli toimumise ajal ja teisest küljest tema majandustulemustele pärast selle kontrolli avalikustamist. Võttes selles kontekstis arvesse vaidlustatud otsuse sedavõrd ülemääraseid tagajärgi, ei saa seda otsust lugeda proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks.

174

Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

175

Mis puudutab esimesena ülemääraseid häireid selle ettevõtja nõuetekohases tegevuses, kes peab kontrollile alluma, siis tuleb tõdeda, et hageja sellekohased argumendid ei ole faktiliselt põhjendatud.

176

Nimelt tuleb kõigepealt meenutada, et põhimõtteliselt on kontrollid vajalikud, kui komisjonil on kahtlusi, et esineb EL toimimise lepingus ette nähtud konkurentsieeskirjade rikkumine. Avaliku võimu sekkumine ettevõtja õigusesse oma ruumide puutumatusele ja sõnumite saladusele on seega proportsionaalne, kui see jääb kontrolliotsuses määratletud eseme põhjendatud piiridesse, mis tähendab, et sellise otsuse rakendamine toob kaasa ebamugavusi, mis on vajalikud ja lahutamatult seotud ettevõtja nõuetekohase tegevusega ja millest hageja peab olema teadlik.

177

Võttes aga käesolevas asjas arvesse komisjoni käsutuses olevaid piisavalt veenvaid kaudseid tõendeid, ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus iseenesest võib ebaproportsionaalselt takistada hageja nõuetekohast tegevust.

178

Lisaks tuleb märkida, et komisjoni selgitused näivad igal juhul olevat sellised, mis tõendavad, et ebamugavused, mis on tingitud kontrolli määramise otsusest, ei ole ülemäärased ja talumatud võrreldes kõnealuse kontrolli eesmärkidega.

179

Ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud, väitis komisjon igaks juhuks seega, et kontroll viidi läbi nii väheinvasiivselt kui võimalik. Eelkõige märgib komisjon, et ta konfiskeeris üksnes nelja isiku töövahendid ja tagastas need lühikese aja jooksul. Nimelt tagastati nende isikute mobiiltelefonid umbes 24 tunni jooksul (ja üldiselt rutem) ning selleks, et nad saaksid jätkata oma tööd tavapäraseid telefoninumbreid kasutades, tagastas komisjon teatavad SIM-kaardid enne mobiiltelefonide tagastamist. Konfiskeeritud sülearvutite puhul sai üks neljast isikust oma arvuti tagasi samal päeval ja teised arvutid tagastati 48 tunni jooksul. Kuna kõik andmed olid salvestatud hageja serveritesse, siis asjaolu, et need isikud jäeti lühikese aja jooksul sülearvutitest ilma, ei takistanud neil töötamast muude vahendite abil. Lisaks, kuigi elektroonilistele andmekandjatele salvestatud andmetest väljavõtte tegemiseks kulus rohkem aega kui tavaliselt, oli see tingitud hageja loodud turvasüsteemist, mis muutis väljavõtte tegemise keeruliseks. Igal juhul ei saa hageja väita, et tema tegevus oli häiritud, kuna tema IT-talituse kaks töötajat pidid komisjoni selle ülesande täitmisel abistama.

180

Järelikult tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata hageja argument väidetavate kahjulike tagajärgede kohta tema nõuetekohasele tegevusele.

181

Mis puudutab teisena kahjulikke tagajärgi ettevõtja tulemuslikkusele, mis olid tingitud komisjoni määratud kontrolli liigsest avalikustamisest, siis tuleb kõigepealt märkida, et need argumendid puudutavad rohkem tekkinud kahju hüvitamist kui akti õiguspärasust puudutavaid vaidlusi.

182

Sellega seoses tuleb tõdeda, et hageja enda argumentide kohaselt on kontrolli avalikustamine komisjoni poolt vaidlustatud otsusest erinev akt. Käesolevas asjas on tegemist pressiteatega IP/24/561 „Komisjon korraldab etteteatamata kontrollid seoses konkurentsivastase tegevusega rehvisektoris“, mis avaldati komisjoni veebisaidil 30. jaanuaril 2024, ajal, mis vastab hageja juures läbi viidud kontrolli algusele (edaspidi „pressiteade“).

183

Esiteks ei ole pressiteadet kui sellist käesolevas kohtuasjas vaidlustatud.

184

Teiseks, nagu väidab komisjon, võib igal juhul märkida, et pressiteate avaldamine vastab tema tavapärasele praktikale. Samuti võib mainida, et selles ei nimetatud hagejat, vaid mainiti üksnes liidu rehvisektorit.

185

Käesolevas asjas oli pressiteates täpsustatud, et „komisjon kahtlusta[s], et kontrollitavad ettevõtjad kooskõlastasid oma hindu, sealhulgas avalike teadaannete kaudu“.

186

Pressiteates oli samuti märgitud, et sellest ei tule teha järeldust asjaomaste ettevõtjate süü kohta, sest „[e]tteteatamata kontrollid on konkurentsivastase tegevuse kahtluse uurimise esialgne etapp“, ning et selliste kontrollide läbiviimine „ei tähenda, et asjaomased ettevõtjad on süüdi konkurentsivastases tegevuses, ega mõjuta uurimise enda tulemust“.

187

Neil asjaoludel ei saa hageja kirjeldatud mõjule tulemuslikult tugineda, et tõendada käesolevas asjas vaidlustatud otsuse ebaproportsionaalsust.

188

Järelikult tuleb tulemusetuse tõttu tagasi lükata hageja argument väidetavate kahjulike tagajärgede kohta tema tulemuslikkusele pärast seda, kui komisjon avaldas pressiteate.

189

Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, miks oli kontrolliotsus ebaproportsionaalne. Seega tuleb teise väite teine osa tagasi lükata.

5.

Järeldus

190

Eeltoodust tuleneb, et kuna puuduvad piisavalt veenvad kaudsed tõendid, mis toetaksid kahtlusi, millele on viidatud põhjenduse 4 teises lauses, tuleb vaidlustatud otsus selles osas osaliselt tühistada, sest see on meelevaldne ning on rikutud hageja õigust ruumide puutumatusele ja sõnumite saladusele.

191

Hagi jäetakse ülejäänud osas rahuldamata.

IV.

Kohtukulud

192

Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Üldkohus siiski otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.

193

Kuna käesolevas asjas tuleb vaidlustatud otsus osaliselt tühistada, leiab Üldkohus, et kumbki pool peab kandma ise enda kohtukulud.

1.

Tühistada komisjoni 10. jaanuari 2024. aasta otsus C(2024) 243 (final), millega määrati Compagnie générale des établissements Michelini ning kõikide otseselt ja kaudselt tema kontrolli all olevate tütarettevõtjate kontrollimine vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõikele 4 (juhtum AT.40863 – Hoops), osas, milles see puudutab ajavahemikku, millele viidatakse põhjenduse 4 teises lauses.

2.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.

Jätta Compagnie générale des établissements Michelini ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.