European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C


C/2024/2129

14.3.2024

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2024/2129)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Gigondas“

PDO-FR-A0143-AM04

Teate kuupäev: 18.12.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond

Nimetusega „Gigondas“ hõlmatud veini tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud muudatusteta IV punkti „Piirkonnad, kus eri toimingud tehakse“ alapunktides 1 „Geograafiline piirkond“ ja 3 „Vahetus läheduses asuv piirkond“, et ajakohastada viide ametliku geograafiaseadustiku 2023. aasta redaktsioonile.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2023. aasta redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õiguslik määratlemine.

Koonddokumendis on selle viitega täiendatud punkte „Geograafiline piirkond“ ja „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.

2.   Piiritletud kasvatusala

Nimetusega „Gigondas“ hõlmatud veini tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud muudatusteta IV punkti „Piirkonnad, kus eri toimingud tehakse“ alapunktis 2 „Piiritletud kasvatusala“, et ajakohastada kuupäeva, millal riigi pädev ametiasutus kiitis heaks geograafilisse tootmispiirkonda kuuluva piiritletud kasvatusala. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks geograafiline tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks. Geograafilise piirkonna ulatust ei ole muudetud.

See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Gigondas

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Roosad vaiksed veinid

LÜHIKIRJELDUS

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12,5 mahuprotsenti.

Pakendamisel on veinidel järgmised omadused: veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 3 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Punased ja roosad veinid pärinevad peamiselt sortidest ’Grenache N’, ’Syrah N’ ja’Mourvèdre N’, mille osakaal veinides on vähemalt 50 %.

Viinamarjasort ’Grenache N’ lisab segudesse tanniine ja täidlust. Veini iseloomu arvestades tugevdab mõõdukas koguses lisatud viinamarjasort ’Syrah N’ veini värvust ja lõhna intensiivsust ning soodustab veini laagerdumist. Viinamarjasort ’Mourvèdre N’ on tugevate antioksüdatiivsete omadustega ja seetõttu täiendab väga hästi viinamarjasorti ’Grenache N’. See sort suurendab lõhnabuketi terviklust, lisab vürtsikust ja sobib väga hästi veini laagerdamiseks puitvaatides. Roosad veinid moodustavad toodangust ainult väga väikese osa, kuid on samas väga huvipakkuvad oma nüansirikaste maitseomaduste tõttu. Nendel veinidel on väljapeetud roosa värvus violetsete varjunditega. Lõhnabuketis võib tunda mandli ja väikeste kuumtöödeldud puuviljade nüansse. Maitseomadused on ühtaegu intensiivsed ja tasakaalustatud.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

14,5

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

milliekvivalentides liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

14,28

Maksimaalne vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

2.   Punased vaiksed veinid

LÜHIKIRJELDUS

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12,5 mahuprotsenti.

Pakendamisel on veinidel järgmised omadused:

—

õunhappesisaldus veini pakendamisetapis on kuni 0,3 grammi liitri kohta;

—

polüfenoolide koguindeks veini pakendamisetapis on kuni 45;

—

veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 3 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Punased ja roosad veinid pärinevad peamiselt sortidest ’Grenache N’, ’Syrah N’ ja’Mourvèdre N’, mille osakaal veinides on vähemalt 50 %.

Viinamarjasort ’Grenache N’ lisab segudesse tanniine ja täidlust. Veini iseloomu arvestades tugevdab mõõdukas koguses lisatud viinamarjasort ’Syrah N’ veini värvust ja lõhna intensiivsust ning soodustab veini laagerdumist. Viinamarjasort ’Mourvèdre N’ on tugevate antioksüdatiivsete omadustega ja seetõttu täiendab väga hästi viinamarjasorti ’Grenache N’. See sort suurendab lõhnabuketi terviklust, lisab vürtsikust ja sobib väga hästi veini laagerdamiseks puitvaatides. Punane vein on pika säilivusajaga vein, mille kirgas värvus ulatub rubiinpunasest tumedama granaatõunapunaseni. Noorel veinil on nüansirikas ning külluslik lõhna- ja maitsebukett, mis meenutab väga küpseid punaseid ja musti puuvilju. Laagerdudes lisandub alusmetsa ja trühvli nüansse.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

14,5

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

milliekvivalentides liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

17,30

Maksimaalne vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

3.   Valged vaiksed veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valge veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 3 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Valged veinid on valmistatud viinamarjadest või veinidest, mis on saadud vähemalt 70 % ulatuses sordist ’Clairette blanc’.

Valgeid veine toodetakse kolmes sektoris, mis väljenduvad nende mineraalsuses ja tasakaalus ning on säravad ja kahvatu värvusega, milles on rohelisi helke, kusjuures vananedes võib see värvus omandada intensiivsemaid ja kuldseid varjundeid.

Kõrgetes asukohtades küpsevad heledad sordid, peamiselt ’Clairette’, aeglaselt, mis annab neile värskuse. Mineraalsuse annab lubjakivisubstraat. Nende kahe elemendi kombinatsioon lisab veinidele õhulisuse.

Kolluviaalsettejalamitel muutub heledate sortide maitse veidi tihedamaks ja nendes avaldub taas lubakivi, mida leidub Gigondasis kõikjal.

Müotseeni liivadel omandavad heledad sordid, eriti ’Clairette’, soolakuse ning mitmekülgse maitse- ja lõhnabuketi.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

14,5

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

17,30

Maksimaalne vääveldioksiidi (SO2) üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   Viinapuude kasvatamine

Viljelustavad:

—

ridadevaheline laius ei või olla suurem kui 2,50 meetrit;

—

iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 ruutmeetrit. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea tüvede vahekaugus;

—

viinapuude tüvede vahemaa samas reas võib olla 0,80–1,25 meetrit;

—

viinapuud lõigatakse madalaks (lehtrikujuline või Royat’ nöörpuu vorm), nii et neil oleks maksimaalselt 6 võrset. Igal võrsel on kuni 2 punga;

—

võrakujunduse või noorendamise kestus Royat’ nöörpuu vormi puhul võib olla kuni kaks aastat. Sel perioodil on lubatud kasutada üheõlalist Guyot’ lõikust, jättes pikale võrsele kuni kaheksa punga ja lühikesele võrsele kuni kaks punga, või kaheõlalist Guyot’ lõikust, mille puhul on lubatud kaks võrset viie pungaga ja kaks kõrvalvõrset, millest kummalgi on kaks punga;

—

sortidel ’Syrah N’ ja ’Viognier B’ võib kasutada üheõlalist Guyot’ lõikust, mille puhul on pikal võrsel kõige rohkem kaheksa punga ja lisaks üks või kaks võrset kuni kahe pungaga.

Niisutamine võib olla lubatud.

2.   Veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava:

—

saagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud;

—

puutükkide kasutamine on keelatud;

—

roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasandil ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

Punased ja roosad veinid

40 hektoliitrit hektari kohta

2.

Valged veinid

44 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade koristamine, pressimine, veini valmistamine ja laagerdamine toimuvad Vaucluse’i departemangu Gigondasi kommuuni territooriumil vastavalt 2023. aasta ametlikule geograafiaseadustikule.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Bourboulenc B - Doucillon blanc

Brun argenté N - Vaccarèse

Cinsaut N - Cinsault

Clairette B

Clairette rose Rs

Counoise N

Grenache N

Grenache blanc B

Grenache gris G

Marsanne B

Mourvèdre N - Monastrell

Muscardin N

Piquepoul blanc B

Piquepoul noir N

Roussanne B

Syrah N - Shiraz

Terret noir N

Ugni blanc B

Viognier B

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate loodus- ja inimtegurite kirjeldus

Vallée du Rhône’i lõunaosas asuvad viinamarjaistandused, mida kutsutakse Cru des Côtes du Rhône’iks, hõlmavad kontrollitud päritolunimetuse „Gigondas“ territooriumi, millele on iseloomulikud silmatorkava reljeefiga muljetavaldava Dentelles de Montmirail’ lubjakivimassiivi erodeerunud nõlvad. Geograafiline piirkond on piiritletud Vaucluse’i departemangus asuva Gigondasi kommuuniga. Viinamarjaistandused asuvad 160–400 meetri kõrgusel sellistes kohtades, kus nad on kaitstud ülemäärase suvise päikesekiirguse eest. Paiknemine nõlvadel kaitseb neid kevadise udu ja öökülmade eest ning tagab ühtlase saagi igal aastal. Kliima on tüüpiline Provence’i piirkonna kliima, millele on iseloomulik suur kontrast vahemerelise suve palavuse ja tugeva mistraali vahel. Sarnaselt kogu Vahemere piirkonnale võivad kevadise ja sügisese pööripäeva aegsed vihmad olla äärmiselt tugevad.

Juba kahe tuhande aasta jooksul on Dentelles de Montmirail’ jalamil asuv Gigondasi küla elatunud peamiselt viinamarjakasvatusest. Esimeste veinivalmistuskodade asutajateks peetakse Rooma 2. leegioni sõjamehi. XIX sajandil arenes veinide „Gigondas“ tootmine ja maine. Tänu tuntusele anti veinile 6. mai 1919. aasta seaduse alusel 1924. aastal päritolunimetus „Gigondas“.

Vein „Gigondas“, mille piirkond kuulus esialgu kontrollitud päritolunimetuse „Côtes du Rhône“ geograafilise piirkonna hulka (19. novembri 1937. aasta dekreet), saavutas tänu oma kvaliteedile ja veinide isikupärale kiiresti laialdase tuntuse. Seetõttu võib pidada loomulikuks, et alates 1951. aastast lisati nende veinide puhul kontrollitud päritolunimetusele „Côtes du Rhône“ ka kommuuni nimetus ning 6. jaanuari 1971. aasta dekreediga tunnustati kontrollitud päritolunimetust „Gigondas“, mis kuulub seega veinirühma Crus des Côtes du Rhône.

2009. aastal hõlmasid viinamarjaistandused 1 230 hektari suurust pindala ja nende keskmine toodang oli 32 500 hektoliitrit.

Veinid on jagatud värvuse järgi kolmeks, kusjuures punased veinid moodustavad 99 % toodangust, roosasid ja valgeid toodetakse vähem. 80 % veinidest toodavad erakeldrid.

8.2.   Põhjuslikud seosed

Gigondasi kommuuni, omaaegse nimega jucunditas, mis tähendab ladina keeles „rõõmu ja elujõudu“, võib pidada piirkonnaks, mis on väga sobilik iseloomulike omaduste ja ammusest ajast hinnatud kvaliteediga veinide tootmiseks.

Selle kommuuni elanikud on ajaloo jooksul väärtustanud selle viinapuude kasvatamiseks väga soodsa piirkonna loodusvarasid ning taganud maaharimistraditsioonist tuleneva tooraine algupära.

Viinamarjaistandused asuvad maastikul, mis on ühtaegu nii suursugune kui ka soodsa mesokliimaga, piirkonnas, kus kasvavad iilekstammed ja õlipuud; taimi kasvatakse vett läbilaskval pinnasel, mis leevendab voolava vee tekitatavat erosiooni ja võimaldab hoolikalt valitud kasvatusaladel kiiresti kuivada. Mullad on üldiselt savirikkad, mis aitab veerežiimi hõlpsalt hallata, samuti on pinnas klibune, mis ühelt poolt soodustab kuivamist ja teiselt poolt kiirgab soojust ajal, mil viinamarjad on jõudnud hilisesse küpsusstaadiumisse. Rhône’i jõe udust kõrgemal asuvad mäenõlvakud (160–400 meetrit) ja nende kalde suund (põhja-loodesuunaline) kaitsevad nii ülemäärase kuumuse kui ka kevadiste öökülmade eest.

Seega pakub Gigondasi kliima kõiki Provence’i piirkonna kliima eeliseid: rikkalik päikesepaiste ning jahe ja kuiv tuul (mistraal), mis piirab seenhaiguste levikut ja soodustab viinamarjade loodusliku kontsentratsiooni suurenemist ning mille negatiivsed tegurid ei pääse mõjule tänu kaitsele, mida pakub Dentelles de Montmirail’ ahelik.

Kõik need tegurid koos viinamarjakasvatajate töö ja oskusteabega, mis avaldub eeskätt sordivaliku ning nõuetekohase saagikoristuse ja saagi kohustusliku sortimise kaudu, on juba kahe tuhande aasta jooksul võimaldanud neid veine tunnustada, nende mainet arendada ning eeskätt nende iseloomulikke omadusi säilitada, kaitstes neid kontrollitud päritolunimetusega „Gigondas“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab 2023. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel Vaucluse’i departemangu järgmiste kommuunide territooriume:

Aubignan, Le Barroux, Beaumes-de-Venise, Beaumont-du-Ventoux, Bédarrides, Bollène, Buisson, Caderousse, Cairanne, Camaret-sur-Aigues, Caromb, Carpentras, Châteauneuf-du-Pape, Courthezon, Le Crestet, Entrechaux, Faucon, Jonquières, Lafare, Lagarde-Paréol, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Loriol-du-Comtat, Malaucène, Mazan, Mondragon, Mornas, Orange, Piolenc, Puymeras, Rasteau, Roaix, La Roque-Alric, Sablet, Sainte-Cécile-les-Vignes, Saint-Hippolyte-le-Graveyron, Saint-Léger-du-Ventoux, Saint-Marcellin-lès-Vaison, Saint-Romain-en-Viennois, Saint-Roman-de-Malegarde, Sarrians, Séguret, Sérignan-du-Comtat, Sorgues, Suzette, Travaillan, Uchaux, Vacqueyras, Vaison-la-Romaine, Vedène, Villedieu, Violès, Visan.

Märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistusega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

a)

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on

—

kantud katastrisse;

—

märgitud saagideklaratsioonile;

b)

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale Cru des Côtes du Rhône või Vignobles de la Vallée du Rhône. Suurema geograafilise üksuse „Vignobles de la Vallée du Rhône“ nimetuse kasutamise tingimused on täpsustatud asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-439e2397-7b57-4a70-b1c8-f4a8a3a3aff6


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2129/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)