|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2024/5918 |
1.10.2024 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2024/5918)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Roussette de Savoie“
PDO-FR-A0173-AM01
Teate kuupäev: 11.7.2024
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Geograafiline piirkond
Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 alapunktis a on sõnad „sont assurés“ (on tagatud) asendatud sõnaga „ont lieu“ (toimuvad) ning pärast sõna „suivantes“ (järgmised) on lisatud sõnad „sur la base du code officiel géographique de l’année 2020“ (vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele indeksile).
See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise indeksi 2020. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlus.
Võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi, on geograafilise piirkonna koosseisu kuuluvate kommuunide nimekirja ning kommuunide nimesid ajakohastatud, muutmata selle piirkonna ulatust.
Muudetakse koonddokumendi punkti 6 „Määratletud geograafiline piirkond“.
Samuti on IV osa punkti 1 lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2. Vahetus läheduses asuv piirkond
Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 alapunkti a on pärast sõna „suivantes“ (järgmised) lisatud sõnad „sur la base du code officiel géographique de l’année 2020“ (vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele indeksile).
See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise indeksi 2020. aastal kehtinud redaktsiooni järgi.
Selle viite lisamine võimaldab tagada vahetus läheduses asuva piirkonna õigusliku määratlemise.
Võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi, on vahetus läheduses asuva piirkonna koosseisu kuuluvate kommuunide nimekirja ning kommuunide nimesid ajakohastatud, muutmata selle piirkonna ulatust.
Muudetud on koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.
3. Istutustihedus
Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkt a on asendatud järgmisega:
Viinapuude minimaalne istutustihedus istanduses on 5 000 tüve hektari kohta, ridade vahekaugus võib olla kuni 2,50 meetrit ning viinapuude tüvede vahemaa samas reas peab olema vähemalt 0,80 meetrit.
Viinapuude puhul, mille istutustihedus on vähemalt 6 000 taime hektari kohta, peab samas reas olevate viinapuude tüvede vahe olema vähemalt 0,70 meetrit.
Algset sõnastust on muudetud ilma nõuet muutmata.
Lisatud on uus nõue, mis võimaldab kasutada päritolunimetust selliste istanduste puhul, kus viinapuude istutustihedus on miinimumtihedusest suurem, kuid suurema istutustiheduse tõttu on samas reas kasvavate viinapuude vaheline kaugus 0,70–0,80 meetrit
Koonddokumendis muudetakse punkti 5 „Veinivalmistustavad“.
4. Maksimaalne kogusaagikus
Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:
|
— |
number 68 on asendatud numbriga 70; |
|
— |
number 62 on asendatud numbriga 66; |
Mägipiirkondade viinamarjaistandused on vastuvõtlikud kliimaohtudele ja need võivad eeldatavat saagikust märkimisväärselt vähendada.
Selleks et seda kahju kompenseerida, on suurendatud soodsate aastate lubatud saagikust (maksimaalset saagist).
Koonddokumendis muudetakse punkti 5 „Veinivalmistustavad“.
5. Veini liikumine volitatud ladustajate vahel
Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 4 alapunkt b, mis käsitleb veinide liikumist volitatud ladustajate vahel, on välja jäetud.
Selleks et veini saaks eelkõige kaubandusettevõtjatele kiiresti edastada, on välja jäetud kuupäev, millest alates võib vein volitatud ladustajate vahel liikuda.
Seetõttu on muudetud IX osa punkti 4 pealkirja, jättes välja sõnad „à la circulation des produits et“ (toodete liikumine ja).
IX osa punkti 4 alapunktis a:
|
— |
on alapunkti a pealkiri välja jäetud; |
|
— |
on sõnad „dispositions générales“ (üldsätted) välja jäetud välja. |
Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
6. Üleminekumeetmed
Tootespetsifikaadi I peatüki XI jagu üleminekumeetmete kohta on välja jäetud.
Üleminekumeetmete kehtivusaeg on möödas.
Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
7. Esitlemise ja märgistamise eeskirjad
Tootespetsifikaadi I peatüki XII jaost saab XI jagu.
Seoses XI jao väljajätmisega I peatükist on muudetud XII jao numeratsiooni.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
8. Viited kontrolliasutusele
Tootespetsifikaadi III peatüki II punkti esimest lõiku on muudetud koostamiseeskirjade läbivaatamise tõttu.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus (nimetused)
Roussette de Savoie
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOOLSED JOOGID JA ÄÄDIKAD 2204 – Vein värsketest viinamarjadest, sealhulgas kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
1. Valged vaiksed veinid
LÜHIKIRJELDUS
Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti. Turustamisvalmi villimata või villitud veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 8 grammi liitri kohta, kui üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta ei ole madalam kui 2 grammi fermenteeritavate suhkrute sisaldusest. Lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi sisaldus on määratud kindlaks Euroopa Liidu õigusaktidega. Veinid on enamasti värsked, nende aroomil on sageli valgete puuviljade ja mee varjundid.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: — |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): — |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
2. Valged vaiksed veinid, millele on lisatud kohanimi Frangy, Marestel, Monterminod või Monthoux
LÜHIKIRJELDUS
Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei või veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti. Turustamisvalmi villimata või villitud veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 8 grammi liitri kohta, kui üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta ei ole madalam kui 2 grammi fermenteeritavate suhkrute sisaldusest. Lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi sisaldus on määratud kindlaks Euroopa Liidu õigusaktidega. Veine, millele on lisatud kohanimi Marestel, valmistatakse väga küpsetest viinamarjadest ning neil on seega intensiivsem maitse. Veinid, millele on lisatud kohanimi Frangy, Monterminod või Monthoux, on kuivad ja nende aroomis domineerivad lillenüansid.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: — |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): — |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): — |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistamise eritavad
Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.
Veinidel, millele on lisatud kohanimi Frangy, Marestel, Monterminod või Monthoux, ei tohi üldalkoholisisaldus pärast rikastamist ületada 13,5 mahuprotsenti.
Pidevpresside kasutamine on keelatud.
Viljelustava
|
— |
Istutustihedus |
Viinapuude minimaalne istutustihedus istanduses on 5 000 tüve hektari kohta, ridade vahekaugus võib olla kuni 2,50 meetrit ning viinapuude tüvede vahemaa samas reas peab olema vähemalt 0,80 meetrit.
Viinapuude puhul, mille istutustihedus on vähemalt 6 000 taime hektari kohta, peab samas reas olevate viinapuude tüvede vahe olema vähemalt 0,70 meetrit.
|
— |
Viinapuude lõikamise nõuded |
Viinapuid, mille viinamarjadest veini valmistatakse, lõigatakse igal aastal:
|
— |
lühikeste võrsetega lõikus (kujundatakse karika- või lehvikukujuliselt või Royat' nöörpuu vormis), st viinapuule jäetakse kuni neli punga. Igal võrsel on kuni kaks punga. Royat’ nöörpuu vormiga viinamarjaistanduse ala noorendamisel võib viinapuule jätta kuni kaheksa punga; |
|
— |
pikkade võrsetega lõikus (ühe- või kaheõlaline Guyot’ lõikus), st viinapuule jäetakse kuni 12 punga. |
|
— |
Saagi transportimise erisätted |
|
— |
Saagi transportimise ja vastuvõtmise seadmed peavad olema hästi hooldatud. |
|
— |
Tsentrifugaalpumpade kasutamine on viinamarjakoristuskonteinerite puhul keelatud. |
5.2. Maksimaalne saagikus
1. Roussette de Savoie
70 hektoliitrit hektari kohta
2. Veinid „Roussette de Savoie“, millele on lisatud kohanimi Frangy, Marestel, Monterminod või Monthoux
66 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine toimub 2020. aasta ametliku geograafilise indeksi alusel järgmiste kommuunide territooriumil:
|
— |
Isère'i departemang: Chapareillan; |
|
— |
Savoie departemang: Apremont, Arbin, Barby, Billième, Le Bourget-du-Lac, Brison-Saint-Innocent, Challes-les-Eaux, Chanaz, Chignin, Chindrieux, Cruet, Entrelacs (ainult see osa, mis vastab endise kommuuni Saint-Germain-la-Chambotte’i territooriumile), Fréterive, Jongieux, Lucey, Montmélian, Motz, Myans, Porte-de-Savoie, Ruffieux, Saint-Alban-Leysse, Saint-Baldoph, Saint-Jean-de-Chevelu, Saint-Jean-de-la-Porte, Saint-Jeoire-Prieuré, Saint-Pierre-d’Albigny, Serrières-en-Chautagne ja Yenne; |
|
— |
Haute-Savoie departemang: Ayse, Ballaison, Bassy, Bonneville, Challonges, Chaumont, Chessenaz, Clarafond-Arcine, Desingy, Douvaine, Franclens, Frangy, Loisin, Marignier, Marin, Massongy, Musièges, Publier, Sciez, Thonon-les-Bains, Usinens, Vanzy ja Ville-la-Grand. |
7. Veiniviinamarjasort või -sordid
’Altesse B' (hele)
8. Seos(t)e kirjeldus
8.1. Seose looduslike tegurite kirjeldus
Viinamarjaistandused paiknevad ringjalt Alpi mäemassiivi jalamil alates põhjas Thon-les-Bains’i kommuunist kuni lõunas Albertville’i lääneservani, istandused hõlmavad Frangy kommuuni, Bourget’ järve ümbrust ja Chambéry kommuuni lõunaosa ning kulgevad piki Savoie orgu. Istandused asuvad Savoie ja Haute-Savoie departemangus ning Isère’ist põhja pool paikneval maaribal. Geograafiline piirkond hõlmab 52 kommuuni territooriumi.
Viinamarjaistanduste geoloogilised tingimused on mitmekesised.
|
— |
Savoie kommuun asub Alpide eelsel madalikul, mis on tertsiaarperioodil täitunud Alpide erosioonist merre ladestunud mergliga, mida katavad sageli hiljutised uhtsetted või mida on uuristanud kvaternaariajastu liustikud (sellest annavad tunnistust Lémani ja Bourget’ järved); |
|
— |
juura-ajastul tekkinud kurrud on kattunud merglikihiga ja moodustavad mäemassiivi kõige läänepoolsemas osas enamasti põhja-lõuna suunas kulgevaid kõrgendikke (Dent du Chat, Chaude); |
|
— |
Alpi orud ja madalikud mis kulgevad piki Alpide lubjakivist välisserva (Arve, Chambéry ja Savoie orud). |
Viinamarjakasvatusalad asuvad tavaliselt hiljutistel geoloogilistel kihistutel, mis on tekkinud Alpi mäemassiivi intensiivsest erosioonist, mis toimub veel praegugi:
|
— |
kärestikuliste alpijõgede poolt eelkõige Lémani järve kallastele kantud liivased ja kruusased kvaternaariajastu setted; |
|
— |
vanemast kvaternaariajastust pärit liustikusetted, mis katavad mäejalameid ja oruseinu; |
|
— |
pärast liustike sulamist tekkinud rusukalded mägede jalamil (Monterminod, Savoie org); |
|
— |
tertsiaarperioodil tekkinud mergel (Frangy); |
|
— |
hiljuti (1248) toimunud geoloogilise katastroofi tulemusena kokkuvarisenud Mont-Granier’ rusud, mis koosnevad merglist (savilubjakivi) ja kriidiajastu lubjakivist. |
Kohati on paljastunud vanemad kivimid, peamiselt ülem-juura mergli ja lubjakivi (Marestel, Monthoux), mida ei kata hilisemad kihistused.
Kliima on ookeaniline, seda mõjutavad läänetuuled, mis toovad kaasa niiskuse ja mõõdukad temperatuurid. Samas on ka kontinentaalse ja vahemerelise kliima mõjusid. Põhjatuuled toovad korrapäraselt kuiva külma, lõunatuuled mahedat soojust. Piirkonna topograafia muudab neid mõjusid. Niiskest kliimast tulenevat mõju võimendab kohalik veevaru (järved, lumi ja jää), mis moodustab püsiva veekogude võrgustiku. Päikesepaistet on umbes 1 600 tundi aastas ning hooajajärgne periood on soe. Viinamarjaistandused avanevad lõunasse ja kagusse või läände. Kõik need tingimused, topograafia, kõrgus merepinnast, päikesepaiste, temperatuuride varieerumine sõltuvalt kõrgusest põhjustavad kliimaerinevusi, mistõttu viinamarjaistandused paiknevad piirkonnas suuremate või väiksemate saarekestena.
8.2. Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus
Viinamarjasordi 'Altesse B' kasvatamise kohta Savoie piirkonnas on tõendeid juba 14. sajandist. Vein, mida valmistati Jongieux’ ja Lucey omavalitsusüksuste territooriumile jäävatele nõlvadele rajatud terrassidel kasvatatud viinamarjadest, jõudis sel ajal vaid ülikute lauale. Viinamarjaistanduste nimi Marestel tuleneb Savoie hertsogi Emmanuel Philberti nõuniku Claude MARESTE nimest, kellele anti 1563. aastal aadlitiitel. Veini nimetus „Roussette“ viitab küpsete marjade ruskele värvusele. Mitu autorit kirjeldavad kvaliteetveinide tootmise arengut aadlike, linnakodanike ja talupoegade viinamägedel kuni 19. sajandini. Alexis Costa de Beauregard avaldas 1774. aastal põllumajandusuuringu, milles on viidatud viinamarjasordile 'Altesse B'. See viinamarjasort on üsna vastuvõtlik parasiitseentele, kuid suudab siiski saavutada kõrge küpsusastme, kui keskkonnatingimused seda võimaldavad.
Määratletud geograafiline piirkond hõlmab kahte Prantsusmaa departemangu, kuid tarbijad on esile tõstnud neli regiooni, kus on eriti soodsad tingimused viinamarjasordi 'Altesse B' kasvatamiseks ja mida tunnustatakse nimetusele lisatud kohanimedega: Frangy, Marestel, Monterminod, Monthoux.
Pärast raudtee ehitamist ja iseseisvuse lõppu iseloomustas 19. sajandi teist poolt konkurents Prantsuse veinidega, eelkõige Lõuna-Prantsusmaa veinidega. Konkurents põhjustas müügi vähenemist, eriti 20. sajandi alguses. Kahe sõja vahel suutsid pinnal püsida vaid väiketootjad, kuid kasutuses olid vaid pooled viinamarjaistandused.
Pärast Teist maailmasõda viinamarjakasvatajad ühinesid, et viljelus- ja tootmismeetodeid ajakohastada. Tootjad moodustasid kohalikud liidud ja rajasid neli ühist veinikeldrit.
Alates kontrollitud päritolunimetuse tunnustamisest 1973. aastal on viinamarjaistandused kiiresti arenenud, kuid säilitanud siiski oma traditsioonilised viljelusmeetodid.
Täiendavate geograafiliste tähiste kasutuselevõtt on aidanud tõsta kontrollitud päritolunimetusega „Roussette de Savoie“ veinide (mida valmistatakse üksnes viinamarjasordist 'Altesse B') mainet ning soodustanud suure põllumajandusliku ja maastikuväärtusega alade taas kasutusele võtmist. Põllumajandusettevõtted on enamasti pereettevõtted, kus tegutsevad kõrvuti mitu põlvkonda, see on võimaldanud säilitada maapiirkondade põllumajanduslikku struktuuri. Kontekstist lähtuvalt on viinamarjakasvatajad arendanud pigem oma toote otsemüüki.
8.3. Põhjuslikud seosed
Mägised olud, mis ühelt poolt põhjustavad istanduste erinevat avatust ilmakaarte suhtes ja teiselt poolt mõjutavad teatavate õhuvoolude teket (orgudes puhuv briis, alt üles suunduvad õhuvood) ning tihe veekogude võrgustik (järved, allikad, jõed) on põhjus, miks istandused moodustavad suuremaid või väiksemaid eraldiseisvaid saari.
Viinamarjade kasvatamiseks täpselt piiritletud maatükid asuvad pigem Alpide eelmäestiku lõunasse ja edelasse avanevatel nõlvadel ja moreeniküngastel, mis on kaetud vähese savisisaldusega, väheviljaka ja hästi vett läbi laskva savi-lubjakivimullaga.
Kuigi viinamarjakasvatajad seisavad silmitsi raskustega, mis kaasnevad istanduste paiknemisega nõlvadel ega võimalda suuremat mehhaniseerimist, pööratakse palju tähelepanu sellistele viinamarjakasvatusmeetoditele nagu tagasilõikamine, toorelt koristamine, lehtede eemaldamine ja vanade tavade järgimine. Need meetodid võimaldavad kontrollida viinapuude elujõulisust ja saagikust, samuti aitavad need parandada viinamarjade sanitaarkvaliteeti. Võttes arvesse tegevust piiravaid agronoomilisi tingimusi võimaldavad viinamarjakasvatajate poolt kasutatavad meetodid viinamarjasordil 'Altesse B' pikema aja jooksul küpseda ning seega on veinide organoleptilised omadused mitmekesisemad.
Turustamine toimub peamiselt piirkondlikult, eelkõige toitlustussektoris. Veinid sobituvad kohalike toodetega, eelkõige kala ja juustuga ning see aitab parandada veinide gastronoomilist kuvandit. Tarbimise kasvule aitab kaasa kaubanduslik dünaamika, mida mõjutab talvine turismihooaeg mägedes ja suvine turismihooaeg Lémani, Annecy, Bourget’ ja Aiguebelette’i järvede ümbruses. Turistid mõjutavad veinide „Roussette de Savoie“ maine kujunemist väljaspool piirkonda.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusnormid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmise erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 2020. aasta ametlike geograafiliste indeksite alusel:
Aini departemang:
Ambléon, Andert-et-Condon, Anglefort, Arboys en Bugey, Belley, Billiat, Brégnier-Cordon, Brens, Challex, Champfromier, Chanay, Chazey-Bons, Chézery-Forens, Collonges, Colomieu, Confort, Conzieu, Corbonod , Cressin-Rochefort, Culoz, Farges, Giron, Injoux-Génissiat, Izieu, Lavours, Léaz, Magnieu, Massignieu-de-Rives, Montanges, Murs-et-Gélignieux, Parves et Nattages, Péron, Peyrieu, Plagne, Pollieu, Pougny, Premeyzel, Saint-Germain-de-Joux, Saint-Germain-les-Paroisses, Saint-Jean-de-Gonville, Surjoux-Lhopital, Seyssel, Valserhône, Villes ja Virignin.
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusnormid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmise erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 2020. aasta ametlike geograafiliste indeksite alusel:
Isère’i departemang:
Les Abrets en Dauphiné (ainult see osa, mis vastab järgmiste endiste kommuunide territooriumile: Les Abrets ja Fitilieu), Les Adrets, Aoste, Barraux, La Bâtie-Montgascon, Bernin, Biviers, La Buissière, Le Champ-près-Froges, Chamrousse, Le Cheylas, Chimilin, La Combe-de-Lancey, Corbelin, Crêts en Belledonne (ainult see osa, mis vastab endise Moretel-de-Mailles kommuuni territooriumile), Crolles, Domène, Entre-deux-Guiers, la Flachère, Froges, Goncelin, Granieu, Hurtières, Laval, Lumbin, Miribel-Les-Echelles, Montbonnot-Saint-Martin, Murianette, La Pierre, Plateau-des-Petites-Roches, Pontcharra, Le Pont-de-Beauvoisin, Pressins, Revel, Romagnieu, Saint-Albin-de-Vaulserre, Saint-André-le-Gaz, Saint-Christophe-sur-Guiers, Saint-Ismier, Saint-Jean-d’Avelanne, Saint-Jean-le-Vieux, Saint-Joseph-de-Rivière, Saint-Laurent-du-Pont, Saint-Martin-de-Vaulserre, Saint-Martin-d’Uriage, Saint-Maximin, Saint-Mury-Monteymond, Saint-Nazaire-les-Eymes, Saint-Pierre-de-Chartreuse, Saint-Pierre-d’Entremont, Saint-Vincent-de-Mercuze, Sainte-Agnès, Sainte-Marie-d’Alloix, Sainte-Marie-du-Mont, Tencin, La Terrasse, Theys, Le Touvet, Le Versoud ja Villard-Bonnot.
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusnormid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmise erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 2020. aasta ametlike geograafiliste indeksite alusel:
Savoie departemang:
Aiguebelette-le-Lac, Aillon-le-Jeune, Aillon-le-Vieux, Aiton, Aix-les-Bains, Argentine, Arith, Arvillard, Attignat-Oncin, Avressieux, Ayn, La Balme, Barberaz, Bassens, La Bauche, Bellecombe-en-Bauges, Belmont-Tramonet, Betton-Bettonet, La Biolle, Bonvillard, Bonvillaret, Bourdeau, Bourget-en-Huile, Bourgneuf, La Bridoire, Chambéry, Chamousset, Chamoux-sur-Gelon, Champagneux, Champ-Laurent, La Chapelle-Blanche, La Chapelle-du-Mont-du-Chat, La Chapelle-Saint-Martin, Châteauneuf, Le Châtelard, La Chavanne, Cléry, Cognin, Coise-Saint-Jean-Pied-Gauthier, La Compote, Conjux, Corbel, La Croix-de-la-Rochette, Curienne, Les Déserts, Détrier, Domessin, Doucy-en-Bauges, Drumettaz-Clarafond, Dullin, Les Echelles, Ecole, Entrelacs (ainult see osa, mis vastab järgmiste endiste kommuunide territooriumile: Albens, Cessens, Epersy, Mognard ja Saint-Girod), Entremont-le-Vieux, Epierre, Frontenex, Gerbaix, Grésy-sur-Aix, Grésy-sur-Isère, Hauteville, Jacob-Bellecombette, Jarsy, Laissaud, Lepin-le-Lac, Lescheraines, Loisieux, Marcieux, Méry, Meyrieux-Trouet, Les Mollettes, Montagnole, Montailleur, Montcel, Montendry, Montgilbert, Montsapey, La Motte-en-Bauges, La Motte-Servolex, Mouxy, Nances, Notre-Dame-des-Millières, Novalaise, Le Noyer, Ontex, Planaise, Plancherine, Le Pont-de-Beauvoisin, Le Pontet, Presle, Pugny-Châtenod, Puygros, La Ravoire, Rochefort, Rothèrens, Saint-Alban-de-Montbel, Saint-Alban-des-Hurtières, Saint-Béron, Saint-Cassin, Saint-Christophe, Saint-Franc, Saint-François-de-Sales, Saint-Genix-les-Villages, Saint-Georges-d’Hurtières, Saint-Jean-d’Arvey, Saint-Jean-de-Couz, Saint-Léger, Saint-Offenge, Saint-Ours, Saint-Paul, Saint-Pierre-d’Alvey, Saint-Pierre-de-Belleville, Saint-Pierre-de-Curtille, Saint-Pierre-d’Entremont, Saint-Pierre-de-Genebroz, Saint-Pierre-de-Soucy, Saint-Sulpice, Saint-Thibaud-de-Couz, Saint-Vital, Sainte-Hélène-du-Lac, Sainte-Hélène-sur-Isère, Sainte-Marie-d’Alvey, Sainte-Reine, Sonnaz, La Table, Thoiry, La Thuile, Tournon, Traize, Tresserve, Trévignin, La Trinité, Val-d’Arc, Valgelon-La Rochette, Verel-de-Montbel, Verel-Pragondran, Le Verneil, Verrens-Arvey, Verthemex, Villard-d’Hery, Villard-Léger, Villard-Sallet, Villaroux, Vimines, Vions, Viviers-du-Lac ja Voglans.
Vahetus läheduses asuv piirkond
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusnormid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmise erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 2020. aasta ametlike geograafiliste indeksite alusel:
Haute-Savoie departemang:
Abondance, Alby-sur-Chéran, Allèves, Allinges, Allonzier-la-Caille, Amancy, Ambilly, Annecy (ainult see osa, mis vastab järgmiste endiste kommuunide territooriumile: Annecy ja Meythet), Annemasse, Anthy-sur-Léman, Araches-la-Frasse, Arbusigny, Archamps, Arenthon, Armoy, Arthaz-Pont-Notre-Dame, La Balme-de-Sillingy, La Balme-de-Thuy, La Baume, Beaumont, Bellevaux, Bernex, Le Biot, Bloye, Boëge, Bogève, Bonne, Bonnevaux, Bons-en-Chablais, Bossey, Le Bouchet-Mont-Charvin, Boussy, Brenthonne, Brizon, Burdignin, Cercier, Cernex, Cervens, Chainaz-les-Frasses, Champanges, La Chapelle-d’Abondance, La Chapelle-Rambaud, Chapeiry, Châtel, Châtillon-sur-Cluses, Chavannaz, Chêne-en-Semine, Chênex, Chens-sur-Léman, Chevenoz, Chevrier, Chilly, Choisy, Clermont, Les Clefs, La Clusaz, Cluses, Collonges-sous-Salève, Contamine-Sarzin, Contamine-sur-Arve, Copponex, Cornier, La Côte-d’Arbroz, Cranves-Sales, Crempigny-Bonneguete, Cruseilles, Cusy, Dingy-en-Vuache, Droisy, Eloise, Epagny Metz-Tessy, Essert-Romand, Etaux, Etercy, Etrembières, Evian-les-Bains, Excenevex, Faucigny, Feigères, Fessy, Feternes, Fillière (ainult see osa, mis vastab järgmiste endiste kommuunide territooriumile: Aviernoz, Evires, Les Ollières ja Thorens-Glières ), Fillinges, La Forclaz, Gaillard, Les Gets, Glières-Val-de-Borne, Le Grand-Bornand, Groisy, Gruffy, Habère-Lullin, Habère-Poche, Hauteville-sur-Fier, Héry-sur-Alby, Jonzier-Epagny, Juvigny, Larringes, Lornay, Lovagny, Lucinges, Lugrin, Lullin, Lully, Lyaud, Machilly, Magland, Manigod, Marcellaz-Albanais, Marcellaz, Margencel, Marigny-Saint-Marcel, Marlioz, Marnaz, Massingy, Maxilly-sur-Léman, Mégevette, Meillerie, Menthonnex-en-Bornes, Menthonnex-sous-Clermont, Mésigny, Messery, Mieussy, Minzier, Monnetier-Mornex, Montriond, Mont-Saxonnex, Morzine, Moye, La Muraz, Mures, Nancy-Sur-Cluses, Nangy, Nernier, Neuvecelle, Neydens, Nonglard, Novel, Onnion, Orcier, Peillonnex, Perrignier, Pers-Jussy, Poisy, Présilly, Reignier-Esery (ainult see osa, mis vastab endise Reignier’ kommuuni territooriumile), Le Reposoir, Reyvroz, La Rivière-Enverse, La Roche-Sur-Foron, Rumilly, Saint-André-de-Boëge, Saint-Blaise, Saint-Cergues, Saint-Eusèbe, Saint-Félix, Saint-Germain-sur-Rhône, Saint-Gingolph, Saint-Jean-d’Aulps, Saint-Jean-de-Sixt, Saint-Jean-de-Tholomé, Saint-Jeoire, Saint-Julien-en-Genevois, Saint-Laurent, Saint-Paul-en-Chablais, Saint-Pierre-en-Faucigny, Saint-Sigismond, Saint-Sixt, Saint-Sylvestre, Sales, Sallenoves, Le Sappey, Savigny, Saxel, Scientrier, Scionzier, Serraval, Seyssel, Seytroux, Sillingy, Taninges, Thyez, Thollon-les-Mémises, Thônes, Thusy, La Tour, Vachèresse, Vailly, Valleiry, Vallières-sur-Fier, Vaulx, Veigy-Foncenex, La Vernaz, Vers, Versonnex, Vétraz-Monthoux, Villard, Les Villards-sur-Thônes, Villaz, Ville-en-Sallaz, Villy-le-Bouveret, Vinzier, Viry, Viuz-la-Chiésaz, Viuz-en-Sallaz, Vougy, Vovray-en-Bornes, Vulbens ja Yvoire.
Märgistus
Õigusraamistik
Siseriiklikud õigusnormid
Lisatingimuse liik
Märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kontrollitud päritolunimetusele „Roussette de Savoie“ võib lisada kohanime Frangy, Marestel, Monterminod või Monthoux selliste veinide puhul, mis vastavad iga koha tootmistingimustele.
Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada viinamarjasordi nimetuse.
Kõik vabatahtlikud märked kantakse etiketile tähemärkidega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui tähemärgid, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.
Viinamarjasordi nimetus kantakse etiketile tähemärkidega, mille mõõtmed (kõrgus ja laius) moodustavad kuni kaks kolmandikku nende tähemärkide mõõtmetest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.
Link tootespetsifikaadile
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/5918/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)