19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 339/50


KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/2337,

29. mai 2017,

riigiabi SA.35484 (2013/C) (ex SA.35484 (2012/NN)) kohta, mida piima- ja rasvaseaduse alusel anti tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris ning kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 3487 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku (1),

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud artiklile ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) palus 28. novembri 2011. aasta ja 27. veebruari 2012. aasta kirjaga Saksamaalt lisateavet põllumajandussektoris antava riigiabiga seotud 2010. aasta aruande kohta, mille Saksamaa esitas vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 21 lõikele 1 (nüüd nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 26 lõige 1) (3). Saksamaa vastas komisjoni küsimustele 16. jaanuari 2012. aasta ja 27. aprilli 2012. aasta kirjaga. Saksamaa vastustest ilmnes, et ta on andnud Saksa piimasektorile rahalist toetust vastavalt 1952. aasta seadusele piima, piimatoodete ja rasvade turustamise kohta (edaspidi „piima- ja rasvaseadus“).

(2)

Komisjon teatas Saksamaale 2. oktoobri 2012. aasta kirjaga, et asjaomased meetmed registreeriti teatamata abina numbri SA.35484 (2012/NN) all. Saksamaa esitas 16. novembri 2012. aasta, 7., 8., 11., 13., 14., 15. ja 19. veebruari, 21. märtsi, 8. aprilli, 28. mai, 10. ja 25. juuni ja 2. juuli 2013. aasta kirjaga lisateavet.

(3)

Komisjon teatas Saksamaale 17. juuli 2013. aasta kirjaga (C(2013) 4457 final) otsusest (edaspidi „algatamisotsus“) algatada kõnealuse abi tõttu menetlus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2. Et uurida nende osameetmete kokkusobivust siseturuga, tegi komisjon vahet kahel ajavahemikul:

1.

ajavahemik 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006,

2.

ajavahemik alates 1. jaanuarist 2007.

(4)

Komisjon märkis algatamisotsuses, et mitu piima- ja rasvaseadusel põhinevat osameedet ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või kujutavad endast abi, mis ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse.

(5)

Järgmiste osameetmete kohta märkis komisjon, et need on 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 või alates 1. jaanuarist 2007 või mõlemal ajavahemikul siseturuga kokkusobivad.

(6)

Kõikide ülejäänud osameetmete puhul, mille hulka kuuluvad käesoleva otsuse aluseks olevad osameetmed tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris ning abi andmiseks kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks, väljendas komisjon algatamisotsuses kahtlust nende siseturuga kokkusobivuse suhtes.

(7)

Pärast mõningate ebatäpsuste avastamist algatamisotsuses edastati 16. detsembri 2013. aasta kirjaga Saksamaa asutustele parandus.

(8)

Parandatud algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada märkused ühe kuu jooksul.

(9)

20. septembri 2013. aasta kirjaga esitas Saksamaa märkused algatamisotsuse kohta.

(10)

Komisjon sai märkusi kokku 19 huvitatud isikult. Üks huvitatud isik palus komisjonilt olulistel põhjustel oma identiteeti mitte teatavaks teha. Viimatinimetatu välja arvatud, käsitlesid kokku kümme märkust kõnealuseid osameetmeid tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris ning abi andmiseks kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks.

(11)

Need märkused edastati Saksamaale 27. veebruari, 3. märtsi ja 3. oktoobri 2014. aasta kirjaga.

(12)

21. märtsi 2014. aasta kirjaga teatas Saksamaa komisjonile, et ei esita märkusi huvitatud isikute eespool nimetatud märkuste kohta.

(13)

31. märtsi 2014. aasta kirjaga edastas Saksamaa komisjonile Baieri liidumaa märkused selle huvitatud isiku märkuste kohta, kelle identiteeti ei tehtud teatavaks (vt põhjendus 10).

(14)

Saksamaa ei avaldanud huvitatud isikute 2014. aasta veebruaris esitatud märkuste kohta esialgu arvamust. 8. juuli 2014. aasta lisamärkuste kohta esitas Saksamaa oma märkused 3. detsembri 2014. aasta kirjaga.

(15)

13. novembri 2014. aasta kirjaga palus komisjon Saksamaalt lisateavet. Saksamaa vastas komisjoni küsimustele 27. veebruari 2015. aasta kirjaga.

(16)

30. juunil 2016 edastas föderaalne toidu- ja põllumajandusministeerium alammeetme RP 2 kohta lisateavet.

(17)

15. novembri 2016. aasta kirjaga palus komisjon Saksamaalt veel kord lisateavet. Pärast taotlust kirjale vastamise tähtaega pikendada, mille komisjon rahuldas, vastas Saksamaa komisjoni küsimustele 13. jaanuari 2017. aasta kirjaga.

2.   MEETMETE KIRJELDUS JA SAKSAMAA ASUTUSTE MÄRKUSED

(18)

Alljärgnevas kirjelduses käsitletakse osameetmeid, mida võeti piima- ja rasvaseaduse alusel tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris ning abi andmiseks kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks, mille suhtes komisjon väljendas kahtlust nende siseturuga kokkusobivuse suhtes. Need osameetmed on järgmised (üksikuid osameetmeid tähistatakse järgnevas tekstis vastavalt algatamisotsuse lisas esitatud liigitusele): BY 3, BY 10, BW 4, BB 1, BB 3, HE 2, HE 3, HE 9, NI 5, NI 6, NI 7, NW 4, NW 5, NW 6, RP 1, RP 5, SL 2, SL 5, TH 3, TH 4, TH 9, TH 10 (tehniline abi ajavahemikul 2001–2006); RP 2 (tehniline abi alates 2007. aastast); BW 10, BW 11, NI 1 ja TH 5 (kvaliteettooted ajavahemikul 2001–2006).

Õiguslik alus

(19)

Piima- ja rasvaseadus on föderaalseadus, mis jõustus 1952. aastal ja mida on hiljem korduvalt muudetud (5). See kujutab endast asjaomaste abimeetmete raamseadust ja kehtib tähtajatult.

(20)

Piima- ja rasvaseaduse § 22 lõikes 1 antakse Saksamaa liidumaadele õigus koguda meiereidelt neile tarnitaval piimakogusel põhinevat piimamaksu. Saksamaa esitatud teabe kohaselt on seda õigust kasutanud kuueteistkümnest liidumaast üheksa, nimelt Baden-Württemberg, Baieri, Brandenburg, Hessen, Alam-Saksimaa, Nordrhein-Westfalen, Rheinland-Pfalz, Saarimaa ja Tüüringi. Liidumaade kehtestatud maks ulatub kuni 0,0015 euroni 1 kg piima kohta.

(21)

Saksamaa on tõendanud, et piimamaksu ei kohaldata imporditavatele toodetele. Seevastu eksporditavatele toodetele võib piimamaks laieneda.

(22)

Piima- ja rasvaseaduse § 22 lõikes 2 on ette nähtud, et piimamaksust laekuvaid vahendeid kasutatakse ainult

1.

kvaliteedi edendamiseks ja säilitamiseks teatud rakenduseeskirjade alusel;

2.

hügieeni parandamiseks piima ja piimatoodete tootmisel, tarnimisel, töötlemisel ja müümisel;

3.

piimajõudluse kontrollimiseks;

4.

ettevõtjate nõustamiseks piimandusküsimustes ja kutsealase järelkasvu jooksvaks piimandusalaseks täiendusõppeks;

5.

reklaamiks, mille eesmärk on suurendada piima ja piimatoodete tarbimist;

6.

piima- ja rasvaseaduse alusel antud ülesannete täitmiseks.

(23)

Piima- ja rasvaseaduse § 22 lõikes 2a on ette nähtud, et erinevalt lõikest 2 võib lõike 1 alusel tekkivaid vahendeid kasutada ka

1.

struktuursetel põhjustel kasvanud andmekogumiskulude vähendamiseks piima ja koore tarnimisel tootjalt meiereile,

2.

meiereidevahelisel piima tarnimisel suurenenud veokulude vähendamiseks, kui see tarnimine on vajalik, et tagada varustatavate meiereide müügipiirkonnale joogipiima pakkumine, ja

3.

kvaliteedi edendamiseks piimatoodete tsentraalsel turustamisel.

(24)

§ 22 lõikega 4 on ette nähtud, et maksed ja tasud, mida meiereid või nende ühendused lõikes 2 loetletud eesmärkidel piimatööstusettevõtjatele maksavad, hüvitatakse laekunud piimamaksust täielikult või osaliselt.

(25)

Piima- ja rasvaseadus on raamseadus, kuid kõnealuste meetmete tegelik õiguslik alus on piima- ja rasvaseaduse põhjal liidumaades vastu võetud rakendusmäärused.

Rahastamine

(26)

Saksamaa asutused kinnitasid 13. jaanuari 2017. aasta kirjaga, et käesoleva otsuse aluseks olevaid meetmeid rahastatakse eranditult piimamaksust laekuvatest vahenditest ja et lisavahendeid liidumaade eelarvest ei kasutata.

2.1.   Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

(27)

Baden-Württemberg, Baieri, Brandenburg, Hessen, Alam-Saksimaa, Nordrhein-Westfalen, Rheinland-Pfalz, Saarimaa ja Tüüringi andsid ajavahemikul 2001–2006 rahalist abi meetmeteks, mille eesmärk oli pakkuda tehnilist abi põllumajandussektoris (osameetmed BY 3, BY 10, BW 4, BB 1, BB 3, HE 2, HE 3, HE 9, NI 5, NI 6, NI 7, NW 4, NW 5, NW 6, RP 1, RP 5, SL 2, SL 5, TH 3, TH 4, TH 9 ja TH 10).

(28)

Rheinland-Pfalz andis alates 2007. aastast rahalist toetust meetme jaoks, mille eesmärk on pakkuda tehnilist abi põllumajandussektoris (RP 2).

(29)

Aastatel 2001–2011 moodustas kulutatud eelarvevahendite kogusumma (kõik liidumaad kokku) ligikaudu 23,7 miljonit eurot.

(30)

Rahalist toetust antakse üldist laadi teavitusmeetmeteks, millest saavad kasu kõik piimasektori ettevõtjad. Need meetmed on mõeldud piima ja piimatoodete üldiseks kasutamiseks, piirduvad teabega piima objektiivsete omaduste kohta, ei sisalda subjektiivseid väiteid ühe või mitme ettevõtja teatud toodete eeliste kohta ega hõlma reklaamimeetmeid. Rahastatakse ainult üldmeetmeid, mis toovad võrdselt kasu kõikidele piimasektori tootjatele. Teatud tootjaid või piima päritolu nimeliselt ei märgita. Töötlemis- ja turustusettevõtjatele otsetoetusi ei maksta (välja arvatud meetme RP 2 puhul).

(31)

Kui ei ole teisiti märgitud, moodustab abi osakaal meetmetes kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Tehniline abi ajavahemikul 2001–2006

BY 3

(32)

Baieri andis rahalist toetust piimatootmist käsitleva üldist laadi faktilise ja erialase teabe kogumiseks ning üldise teabe avaldamiseks ja esitamiseks piimandusteemade kohta (nt piimatootmine põllumajandusettevõtetes). Subsideeriti ka kulusid teadustulemuste populariseerimiseks üldarusaadaval kujul (publikatsioonide ja ettekannete kaudu) ning faktilise teabe koostamiseks kvaliteedisüsteemide kohta, mis tehakse kättesaadavaks Baieri piimatootjatele ja asjast huvitatud üldsusele. Meetme viis ellu Verband der Milcherzeuger e.V. (edaspidi „VMB“).

(33)

Saksamaa leidis 20. septembri 2013. aasta teates, (6) et meede BY 3 ei kujuta endast veelkordse kontrollimise põhjal riigiabi, sest ei sisalda konkreetseid eeliseid üksikute ettevõtjate jaoks. Kui tegemist peaks olema riigiabiga, kehtivad sellele varasemad nõuded olemasoleva abi kohta. Teise võimalusena märgiti, et abi on siseturuga kokkusobiv.

(34)

Ülejäänud osas on asjaomased meetmed siseturuga kokkusobivad sõltumata selle tõendamisest, et vahendeid kasutatakse uute meetodite populariseerimiseks. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 (7) artikli 15 lõike 2 punktis e ja ühenduse 2007.–2013. aasta suunistes (8) sellest nõudest (uute meetodite populariseerimine) loobutakse. Pigem on määrav see, et populariseeritakse teadustulemusi. Selle aluse saab üle kanda ka ajavahemikule 2000–2006, sest sel ajal ei esinenud asjaolusid, mis oleksid kaasa toonud vajaduse rangemate kriteeriumite järele.

(35)

Saksamaa väidab, et meede ei piirdunud konkreetse rühmaga, vaid üldisel viisil toetati kogu piimasektorit ja ühe abisaaja kohta ei kulutatud kolme aasta jooksul rohkem kui 100 000 eurot.

(36)

Saksamaa asutuste andmetel olid kõnealuse meetme abisaajad „põllumajandustootjad, tootjarühmad, asjast huvitatud üldsus ning VKEd“.

(37)

Saksamaa asutuste 27. veebruari 2015. aasta teate kohaselt jäid iga-aastased kulutused meetmetele BY 3 ja BY 10 ajavahemikul 2001–2006 vahemikku 471 986 kuni 518 057 eurot. Piimatootjate ja meiereide arv oli samal ajavahemikul 47 287–56 755 ja sellest tulenev iga-aastane summa ühe abisaaja kohta (piimatarnijad ja meiereid) 9,13–10,46 eurot.

BY 10

(38)

Baieri andis uuringu- ja katseasutusele Milchwirtschaftliche Untersuchungs- und Versuchsanstalt (edaspidi „MUVA“) Kempten rahalist toetust erinevate poolte (teadusasutused, ametiasutused) teabevahetuseks piima kui tooraine teemal.

(39)

20. septembri 2013. aasta teates väitis Saksamaa, (9) et meede BY 10 ei sisalda riigiabi, sest selle eesmärk ei ole teadmussiire MUVA-lt piimatootjatele või meiereidele. Kui tegemist peaks olema riigiabiga, kehtivad selle kohta aga varasemad nõuded olemasoleva abi suhtes. Teise võimalusena märgiti, et abi on siseturuga kokkusobiv.

(40)

Samas teates (10) selgitas Saksamaa, et meetme abisaajad on peamiselt ametiasutused.

(41)

27. veebruari 2015. aasta märkustes märkis Saksamaa meetmete BY 3 ja BY 10 iga-aastasteks kogukuludeks 471 986–518 057 eurot (vt põhjendus 37).

BW 4

(42)

Baden-Württemberg andis rahalist toetust piima ja piimatoodetega seotud üldise teadlikkuse suurendamise ja tarbijateavituse jaoks. Selle meetme puhul oli muu hulgas tegemist järgmisega:

a)

tarbijateave piimatoodete toiteväärtuse ja üldiste omaduste kohta;

b)

üldine teave piima ja piimatoodete märgistamise eeskirjade või kvaliteediomaduste kohta;

c)

ettekandjate või teabestendide saatmine tarbijaüritustele seoses eespool nimetatud teemadega (rahvusvaheline piimapäev);

d)

piima ja piimatoodete toiduks kasutamise teemalise täiendusõppe ja teaduskohtumiste korraldamine või nendel osalemine;

e)

ürituste korraldamine ja kogu piimasektori tutvustamine messidel (põllumajandusmess Landwirtschaftliches Hauptfest).

(43)

Meedet koordineeris Milchwirtschaftlicher Verein Baden-Württemberg (edaspidi „MVBW“). Meetme tehnilise teostusega tegeles MVBW ise või tema palgatud kolmas isik.

(44)

Saksamaa jääb 20. septembri 2013. aasta märkustes (11) seisukohale, et meede ei ole riigiabi, sest teatud ettevõtjate või tootmisharude soodustamist ei esine.

(45)

Teise võimalusena väidetakse, (12) et meetmed vastasid sisuliselt sel ajal kehtinud ühenduse suunistele ja neid võib põhimõtteliselt käsitada tehnilise abi andmisena vastavalt põllumajandussektori riigiabi käsitlevate ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste (13) (edaspidi „ühenduse 2000.–2006. aasta suunised“) punktile 14.1. Meetmete eesmärk oli piima ja piimatoodete omadusi käsitlevate viimaste teadustulemuste üldine ja laialdane teatavakstegemine.

(46)

Saksamaa väidab, et üldise teadlikkuse suurendamise meetmed ei piirdunud konkreetse rühmaga, vaid toetasid üldisel viisil kogu piimasektorit. Seega järgiti ühenduse suuniste punktis 14.2 nimetatud tingimusi. Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.3 kohaselt on abi kulude katmiseks lubatud kuni 100 % ulatuses. Abi summa jäi alla punkti 14.3 kohase piirsumma 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul.

BB 1

(47)

Brandenburg toetas hügieeni parandamise meetme raames koolituse ja täiendusõppe kulusid. Tähelepanu keskmes olid loomatervis, lüpsihügieeni ja toorpiima kvaliteedi parandamine ning vähenenud jõudluse analüüs. Meetme elluviimine tehti ülesandeks kontrolliasutusele Landeskontrollverband Brandenburg (LKVB). Abi piirsumma ei ületanud 60 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(48)

20. septembri 2013. aasta teates väitis Saksamaa, (14) et hügieeni parandamise meede oli ajavahemikul 2001–2006 siseturuga kokkusobiv. Nõustamisprogrammid ei piirdunud teatud rühmadega, vaid nendes võisid osaleda kõik Brandenburgi piimatootjad. Üksikuid ettevõtjaid ei soodustatud. Meede tuleb liigitada ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 13.2 kolmanda taande alla (töötajate koolituse ja täiendusõppe kulude katmine seoses kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutamisega).

(49)

27. veebruari 2015. aasta teates kordasid Saksamaa asutused, et liidumaa kõikidel piimatootjatel oli põhimõtteliselt võimalik kõnealust nõustamist (tervik- ja erinõustamine) kasutada. Saksamaa väidab, et toetuste puhul on tegemist osalise rahastamisega, kindlaksmääratud summadega, milleks oli 161,19 eurot ettevõtja kohta terviknõustamise ja 144,62 eurot ettevõtja kohta erinõustamise eest. Seega ei tule 100 000 euro ületamine ettevõtja kohta kolme aasta jooksul kõne alla. Saksamaa asutuste andmetel pärinevad nimetatud näitajad 2006. aastast, kuid teiste aastate summad olid selle suurusjärguga sarnased. Veel leidis Saksamaa, et lõplikud abisaajad (piimatööstusettevõtted/piimatootjad) olid VKEd.

BB 3

(50)

Brandenburg toetas 2007. aasta lõpuni teabe esitamist majandusküsimuste kohta ning piimatööstust käsitleva uue teabe ja tulemuste edastamist piimandusega seotud õigusaktide, piimapoliitika, piimajõudluse ja -kvaliteedi, söötmise ja pidamise, toetamise, loomatauditõrje jne kohta. Üksiknõustamist ega üksikute isikute koolitamist ei toimunud. Elluviimine tehti ülesandeks ühingutele Landesvereinigung der Milchwirtschaft Brandenburg-Berlin e. V. (edaspidi „LVMB“) ja Landesbauernverband Brandenburg e.V. (edaspidi „LBV“).

(51)

20. septembri 2013. aasta märkustes (15) peab Saksamaa eespool nimetatud meedet endiselt siseturuga kokkusobivaks. See tuleb liigitada ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste alla ja nimelt tehnilise abi andmisena vastavalt punktile 14.1. Eesmärk on parandada põllumajanduse tõhusust ja professionaalsust ühenduses ning anda sel viisil pikaajaline panus sektori majanduslikku elujõulisusse.

(52)

LVMB korraldatud liidumaa lüpsi- ja kvaliteedivõistlused tuleb konkursside korraldamisena liigitada punkti 14.1 neljanda taande alla.

(53)

27. veebruari 2015. aasta teates väitis Saksamaa, et võistluste käigus autasustati teenekaid Brandenburgi ettevõtjaid rahvusvahelisel põllumajandus- ja tarbijamessil „Internationale Grüne Woche“ ja tutvustati neid sel viisil üldsusele. Selleks eraldati 2006. aastal LVMB kaudu ligikaudu 463 euro ulatuses piimamaksust laekunud vahendeid (16).

(54)

LBV piimatootjate nõustamise projekti raames nõustas LBV piimakonsulent kõiki piimasektori osalejaid. Rahastamine toimus projektitoetuse raames osalise rahastamisena piimamaksu vahenditest. Edastatud dokumentide kohaselt sai LBV 2006. aastal sel eesmärgil liidumaa vahenditest 20 000 eurot toetust. Saksamaa väitel tegutseti ka eelnenud aastatel sarnasel viisil.

(55)

Abi ei piirdunud konkreetsete rühmadega. Kõikidel piimasektori asjaomaste valdkondade sobivatel isikutel oli võimalik eespool nimetatud kutsevõistlustel vabalt osaleda. Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.2 tingimused olid seetõttu täidetud.

HE 2

(56)

Hessen andis ühingule Landesvereinigung für Milch und Milcherzeugnisse Hessen e.V. (edaspidi „LVMH“) rahalist toetust innovatsioonimeeskonna pakutava tootjate täiendusõppe meetme jaoks. Selle meetme raames tutvustas LVMH innovatsioonimeeskond erialaste artiklite ja täiendusõppe kaudu teadusandmeid. See hõlmas teabe kogumist ja koondamist, teadmiste edasiandmist teadusartiklite ning põllumajandustootjate ja -töötajate täiendusõppe kaudu.

(57)

Saksamaa väidab, et mõju konkurentsitingimustele oli väike (17). Seega võib anda abi suurima lubatud määra 100 % ulatuses täpselt kirjeldatud tegevuse kulude katmiseks, eelkõige koolituseks ja täiendusõppeks. Rahastamiskõlblike kulude hulka võivad kuuluda koolitusprogrammi korraldamise tegelikud kulud, sõidu- ja elamiskulud ning asendamisteenuse pakkumise kulud põllumajandustootja või -töötaja eemalviibimise ajal. Käesoleval juhul on tegemist põllumajandustootjate täiendusõppega eespool kirjeldatud teemadel, nii et ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 nõuded on täidetud.

(58)

Punkti 14.2 tingimused on samuti täidetud, kuna põhimõtteliselt oli kõikidel asjaomase valdkonna füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimalik objektiivselt määratletud kriteeriumite alusel täiendusõppes osaleda. Lubatud 100 000 euro suurust piirsummat ligikaudu 125 euro suuruse abisummaga abisaaja kohta kolme aasta jooksul ei ületatud (punkt 14.3).

HE 3

(59)

Hessen andis rahalist toetust, et suurendada tarbijate teadlikkust piima ja piimatoodete, sealhulgas nende toitaineliste näitajate ja kasutusvõimaluste valdkonnas. LVMH toitumismeeskond populariseeris üldarusaadaval kujul teadustulemusi, korraldas teabeüritusi ja kampaaniaid ning (mitte konkreetsetele ettevõtjatele mõeldud) suhtekorraldusmeetmeid piima tootmise ja töötlemise teemaliste reklaamlehtede, brošüüride, jaotusmaterjalide, retseptide või plakatite kujul.

(60)

20. septembri 2013. aasta märkustes (18) väitis Saksamaa, et meede HE 3 ei ole riigiabi, sest konkreetsete ettevõtjate või tootmisharude soodustamist ei esine. Meede kujutas endast puhtalt tarbijateavitust. Teise võimalusena märkis Saksamaa, et abi on siseturuga kokkusobiv.

(61)

Kui see meede liigitatakse vastupidiselt Saksamaa seisukohale abiks, tuleks seda igal juhul pidada tolleaegse otsustuspraktikaga kooskõlas olevaks ja seega sisuliselt õiguspäraseks. Meede ei piirdunud konkreetse rühmaga, vaid toetas üldisel viisil kogu piimasektorit. Seega järgiti ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 14.2 nimetatud tingimusi. Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.3 kohaselt on abi kulude katmiseks kuni 100 % ulatuses lubatud. Toetuste tegelik suurus jäi kaugele allapoole kohaldatavat piirsummat 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkt 14.3). Hessenis tegutses ajavahemikul 2001–2006 ligikaudu 6 000 piimakarjakasvatajat, seega oli keskmine summa abisaaja kohta kõnealusel ajavahemikul ligikaudu 170 eurot.

HE 9

(62)

Hessen andis LVMH-le rahalist toetust noorte piimakarjakasvatajate täiendusõppe meetme jaoks. Selle meetmega sooviti parandada noorte piimakarjakasvatajate kvalifikatsiooni. Rahastamiskõlblike kulude hulka kuulusid koolitusprogrammi korraldamise tegelikud kulud, sõidu- ja elamiskulud ning asendamisteenuse pakkumise kulud põllumajandustootja või -töötaja eemalviibimise ajal.

(63)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (19) et mõju konkurentsitingimustele oli väike. Sellist abi võib seega suurima lubatud määra 100 % ulatuses anda täpselt kirjeldatud tegevuse kulude katmiseks, eelkõige koolituseks ja täiendusõppeks. Kirjeldatud meetme võib liigitada ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 alla, sest see kujutab endast juba sõnastuselt selles kirjeldatud koolituse ja täiendusõppe toetust.

(64)

Meede kujutab endast klassikalist täiendusõpet piimasektoris, mis oli põhimõtteliselt kättesaadav kõikidele tootjatele ja vastas seega ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.2 nõuetele. Sellistel juhtudel oli abi 100 % ulatuses kuludest lubatud. Ajavahemikul 2001–2006 moodustasid kogukulud ligikaudu 35 000 eurot ja kolme aasta jooksul ei ületanud abi summa piirsummat 100 000 eurot abisaaja kohta (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkt 14.3).

NI 5

(65)

Alam-Saksimaa andis ühingule Landesvereinigung der Milchwirtschaft Niedersachsen e.V. (edaspidi „LVMN“) rahalist toetust messidel ja näitustel osalemiseks ja teadustulemuste ettevalmistamiseks, et esitada neid kergesti arusaadaval kujul. Sellega seoses subsideeriti kulusid näituseruumide üürimiseks ja sisustamiseks ning faktilise teabe (brošüürid, retseptid jne) avaldamiseks piima ja piimatoodete kohta, kaasa arvatud nende toitaineliste näitajate, kasutamisvõimaluste ja piimatootmise kohta Alam-Saksimaal. Meedet koordineeris LVMN. Meetme tehnilise teostusega tegeles ühing ise või tema palgatud kolmas isik.

(66)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (20) et meede tuleb liigitada ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 neljanda taande (konkursside, näituste ja messide korraldamine) alla. Meetme põhisisu on subsideerida LVMN-i väljapanekukohta. Saksamaa seisukohalt on seega tegemist lubatud ja ühenduse õigusega kokkusobiva meetmega, kui lisaks on täidetud ka punktide 14.2 ja 14.3 tingimused.

(67)

Alam-Saksimaa on seisukohal, et sellekohased nõuded on täidetud, sest ühisest väljapanekukohast said kasu kõik piimatootmisettevõtted (ajavahemiku 2001–2006 keskmine: ligikaudu 17 500 ettevõtet). Sellega on tagatud, et kõikidel piimatootmisettevõtetel oli meetmele juurdepääs (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkt 14.2), ja et abi ei ületanud kolme aasta jooksul 100 000 eurot abisaaja kohta (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkt 14.3).

NI 6 (2001–2003)

(68)

Veel andis Alam-Saksimaa rahalist toetust töötlemisettevõtjate osalemiseks messidel. Saksamaa väitis, et aastatel 2001–2006 antud abi vastas ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 tingimustele. Alates 26. novembrist 2003 tugines meede heakskiidetud riigiabile N 200/2003, mis kehtis 31. detsembrini 2008 ja millega lubati abi suurimat osakaalu 50 % või suurimat abisummat 70 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul.

(69)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (21) et meede sisaldas eranditult abi töötlemis- ja turustusvaldkonna ettevõtjatele (meiereid) messidel ja näitustel osalemiseks. Seega ei ole selle meetme hindamiseks asjakohane mitte punkti 14.1 viies taane (nagu on eeldatud komisjoni algatamisotsuses), vaid punkti 14.1 neljas taane. Sellel alusel tuleb abi pidada ka ajavahemikul 2001–2003 siseturuga kokkusobivaks.

(70)

27. veebruari 2015. aasta märkustes kinnitasid Saksamaa asutused asjaomase ajavahemiku (1. jaanuar 2002 kuni 26. november 2003) kohta, (22) et meetmest NI 6 said osa kõik töötlemis- ja turustusvaldkonna ettevõtjad ja seda pakuti objektiivsete kriteeriumite alusel. Lisaks ei olnud meede seotud tootjaorganisatsiooni või muu põllumajandusorganisatsiooni liikmeks olemisega.

(71)

Samade märkuste kohaselt oli selle meetme puhul abi suurim osakaal 48 %. Ainult üks ettevõtja (Nordmilch eG) sai nimetatud ajavahemikul kõnealuse meetme raames abi kogusummas, mis ületas 100 000 eurot. Saksamaa asutuste väitel ei kuulunud Nordmilch eG VKE määratluse alla. Seetõttu uuritakse selle üksiktoetuse sissenõudmist.

NI 7

(72)

Alam-Saksimaa andis rahalist toetust meetmeteks, millega teavitada tarbijaid üldiselt piimast kui toiduainest. Makse saaja oli LVMN, kelle tellimusel koostati teabematerjal.

(73)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (23) et üldise teadlikkuse suurendamise meede ei ole riigiabi, sest konkreetsete ettevõtjate või tootmisharude soodustamist ei esine.

(74)

Saksamaa väitis, (24) et meede vastab sisuliselt sel ajal kehtinud ühenduse suunistele ja seda saab põhimõtteliselt käsitada tehnilise abi andmisena vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.1, sest eesmärk on populariseerida üldiselt viimaseid teadustulemusi ning edastada üldteavet piima ja piimatoodete omaduste kohta.

(75)

Saksamaa väitel ei piirdunud meede tervikuna konkreetse rühmaga, vaid toetas üldisel viisil kogu piimasektorit. Seega järgiti ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 14.2 nimetatud tingimusi.

(76)

Saksamaa väitel jääb toetuse suurus kaugele allapoole punktis 14.3 esitatud 100 000 euro suurust piirsummat abisaaja kohta kolme aasta jooksul. Võttes aluseks keskmiselt ligikaudu 17 500 Alam-Saksimaa piimatootjat eespool nimetatud ajavahemikul ja ligikaudu 6,9 miljoni euro suuruse kogumahu, oli abisumma meetme NI 7 raames kogu ajavahemiku jooksul ligikaudu 395 eurot abisaaja kohta.

NW 4 ja NW 5

(77)

Nordrhein-Westfalen andis rahalist toetust teabeüritusteks, üldise tarbijateavitusega seotud tegevuseks ning kampaaniateks, kus tutvustati piima ja piimatoodete kasutamist ja nende üldisi omadusi (osameede NW 4). Abisaajad olid Landesvereinigung der Milchwirtschaft Nordrhein-Westfalen e.V. (edaspidi „LVMNRW“) ning Rheinlandi ja Westfalen-Lippe põllumajandusühingud.

(78)

Lisaks andis Nordrhein-Westfalen rahalist toetust üritusteks, kus piimatootjad vahetasid teadmisi piimandusküsimustes (osameede NW 5).

(79)

Subsideeriti kulusid ürituste korraldamiseks ja elluviimiseks, piimandusküsimustega seotud nõustamiseks, selgitustööks ja täiendusõppeks. Abi osakaal oli kuni 30 %.

(80)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (25) et seoses meetmetega NW 4 ja NW 5 puudub igasugune konkreetsete ettevõtjate või majandusharude soodustamine, sest need olid mõeldud üldsusele. Seetõttu ei saa neid meetmeid käsitada ka tehnilise abina. Lisaks eitatakse mõlema meetme puhul võimalike soodustuste sisulist ja geograafilist valikulisust.

(81)

27. veebruari 2015. aasta märkustes märkisid Saksamaa asutused, et meetme NW 4 iga-aastased kogukulud ajavahemikul 2001–2006 olid 335 200–497 800 eurot. Ligikaudu 10 000 piimakarjakasvatusettevõtte puhul kulus samal ajavahemikul abisaaja kohta aastas 33,52–49,78 eurot. Meetme NW 5 raames on iga-aastase 14 000 euro suuruse kulu puhul summa abisaaja kohta aastas ligikaudu 1,4 eurot.

NW 6

(82)

Nordrhein-Westfalen andis rahalist toetust, et koguda vajalikke andmeid, mis aitavad suurendada turu läbipaistvust. Piimatööstuse ühingul LVMNRW tekkinud kulud asjaomaste andmete kogumiseks piimaturu kohta, nende analüüsimiseks ja avaldamiseks olid rahastamiskõlblikud. Tulemused avaldati teadete ja turuaruannetena ja igaühel oli võimalik neid tasuta kasutada. Need suurendasid turu läbipaistvust ning nende eesmärk oli esitada faktilist ja teaduslikku teavet ning vahetada teadmisi piimasektori ettevõtjate vahel.

(83)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (26) et see meede ei olnud sisuliselt ega geograafiliselt valikuline. Teise võimalusena väideti, et ühenduse suuniste kokkusobivusnõuded on täidetud.

(84)

Abisaajad olid põllumajandustootjad, tootjaühendused ja kõik piimasektori osalejad (27).

(85)

27. veebruari 2015. aasta märkustes märkis Saksamaa, et meetme NW 6 iga-aastased kogukulud ajavahemikul 2001–2006 olid 139 400–155 900 eurot. Ligikaudu 10 000 piimakarjakasvatusettevõtte puhul kulus samal ajavahemikul abisaaja kohta aastas 13,94–15,59 eurot.

RP 1 ja SL 2

(86)

Rheinland-Pfalz ja Saarimaa andsid rahalist toetust tarbijateavituseks, kaasa arvatud teadustulemuste populariseerimiseks üldarusaadaval kujul, üldise faktilise teabe jaoks toodete, nende toitaineliste eeliste ja soovitatud kasutamise kohta. Messidel ja näitustel osalemise kulud, sõidukulud, publikatsioonide kulud, näitustega seotud üür, sümboolsed auhinnad väärtusega kuni 250 eurot ühe auhinna ja võitja kohta olid rahastamiskõlblikud.

(87)

Reklaamimeetmed (28) või teatavate ettevõtjate toodetega seotud meetmed jäeti toetamise alt välja. Koordineerimise ja meetme tehnilise teostamisega tegelesid Milchwirtschaftliche Arbeitsgemeinschaft Rheinland-Pfalz e.V. (edaspidi „MILAG“) ja Landesvereinigung der Milchwirtschaft des Saarlandes e.V. (edaspidi „LVMS“).

(88)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (29) et need meetmed ei ole riigiabi, sest konkreetsete ettevõtjate või tootmisharude soodustamist ei esine. Saksamaa seisukoha järgi kujutasid need meetmed endast puhtalt tarbijateavitust. Teise võimalusena märkis Saksamaa, et abi on siseturuga kokkusobiv: põllumajandustoodete reklaamiks antava riigiabi suhtes kohaldatavate ühenduse suuniste punktis 8 on täpsustatud meetmed, mis kuuluvad ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tähenduses põllumajandussektoris antava tehnilise ettevõtlusalase abi alla.

(89)

Komisjoni 2000.–2006. aasta otsustest erinevate tootevaldkondade ja liikmesriikide kohta nähtub, et siin kõne all olevate meetmetega võrreldavate meetmete elluviimist on komisjon pidanud nimetatud ajavahemikul sisuliselt õiguspäraseks ja lubatuks.

(90)

Edasi väitis Saksamaa, et kui meetmed RP 1 ja SL 2 liigitatakse vastupidiselt Saksamaa seisukohale abiks, tuleks neid igal juhul pidada tolleaegse otsustuspraktikaga kooskõlas olevaks ja seega sisuliselt õiguspäraseks. Saksamaa väitel ei piirdunud üldise teadlikkuse suurendamise meetmed tervikuna konkreetse rühmaga, vaid toetasid üldisel viisil kogu piimasektorit. Seega järgiti ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 14.2 nimetatud tingimusi. Punkti 14.3 kohaselt võivad soodustused katta kuni 100 % kuludest.

(91)

Saksamaa väitis 27. veebruari 2015. aasta teates, et antud abi kogusumma ei ületanud kolme aasta jooksul piirsummat 100 000 eurot abisaaja kohta ja oli vastavalt 46–73 eurot abisaaja kohta aastas (30).

RP 5 ja SL 5

(92)

Rheinland-Pfalz ja Saarimaa andsid rahalist toetust nii piimatootjate erialaseks nõustamiseks kui ka täiendusõppeprogrammideks, mille eesmärk oli parandada lüpsitehnika hügieeni ja tarnitava piima kvaliteeti (osameetmed RP 5 ja SL 5). Subsideeriti tõendatud nõustamiskulusid kuni piirsummani, mis oli Rheinland-Pfalzis 75 000 eurot aastas ja Saarimaal kuni 15 000 eurot aastas. Jooksvad nõustamisteenused jäeti toetuse alt eranditult välja. Koordineerimise ja meetmete tehnilise teostamisega tegelesid Landeskontrollverband Rheinland-Pfalz e.V. (edaspidi „LKVRP“) ja LVMS.

(93)

20. septembri 2013. aasta märkustes väitis Saksamaa, (31) et lüpsitehnika alane erinõustamine ja toorpiima kvaliteedi parandamise meetmed olid Rheinland-Pfalzis ja Saarimaal ka ajavahemikul 2001–2006 siseturuga kokkusobivad.

(94)

Meetmete eesmärk oli pakkuda asjaomastele piimatootjatele pärast probleemide (nt somaatiliste rakkude suurenenud arv) kindlakstegemist tarnitava piima kvaliteedikontrolli käigus vajaduspõhiselt lüpsitehnika alast erinõustamist ning veterinaararstide osalusel sellega seotud nõustamis- ja koolitusvõimalusi udaratervise ja seega toorpiima kvaliteedi parandamiseks. Seda pakkumist oli võimalik kasutada kõikidel Rheinland-Pfalzi/Saarimaa piimatootjatel. LKVRP või LVMS-i liikmeks olemine ei olnud nõutav. Jooksvalt või korrapäraste ajavahemike järel kasutatavate nõustamisteenuste (nt maksu- või õigusnõustamine, reklaam) toetamine jäeti välja.

(95)

Saksamaa väitel on seega tegemist subsideeritud teenusega. Otsetoetusi põllumajandustootjatele ei makstud.

(96)

Rheinland-Pfalz on seisukohal, et ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 kolmanda taande kohaselt ei ole nõustamise toetamine uute meetodite populariseerimisega seotud. See seos on vaieldamatult olemas muu tegevuse toetamisel eesmärgiga populariseerida uusi meetodeid vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 viiendale taandele. Lisaks on meetme raames sõnaselgelt välistatud jooksvalt või korrapäraste ajavahemike järel kasutatavate nõustamisteenuste toetamine.

(97)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktide 14.2 ja 14.3 tingimused on Saksamaa arvates täidetud, sest LKVRP või nõustamisteenuse pakkuja liikmeks olemine ei ole nõutav.

(98)

Saksamaa on kinnitanud, et abi kogusumma abisaaja kohta ei ületanud kolme aasta jooksul 100 000 eurot. Aastas nõustati Rheinland-Pfalzis ligikaudu 300 ja Saarimaal ligikaudu 100 piimatootjat. Võttes arvesse, et Rheinland-Pfalzis moodustasid assigneeringud aastas ligikaudu 59 000 eurot ja Saarimaal ligikaudu 13 000 eurot, on keskmine toetussumma abisaaja kohta Rheinland-Pfalzis umbes 197 eurot ja Saarimaal 130 eurot.

(99)

Abisaajad olid põllumajandustootjad (VKEd) ja tootjaühendused.

TH 3 ja TH 4

(100)

Tüüringi andis rahalist toetust Landesvereinigung Thüringer Milch e.V. (edaspidi „LVTM“) osalemiseks erialastel ja tarbijanäitustel (Grüne Tage Thüringen) ja erialakonverentside elluviimiseks LVTM-i poolt teadusandmete populariseerimise eesmärgil (Tüüringi piimapäev) (osameede TH 3).

(101)

Lisaks subsideeriti faktilise teabe avaldamist piirkonna tootjate kohta (üldine teadlikkuse suurendamine, rahvusvaheline piimapäev või Tüüringi piimakuninganna) (osameede TH 4).

(102)

Materjali- ja personalikulud olid rahastamiskõlblikud. Toetuse saaja oli LVTM.

(103)

20. septembri 2013. aasta märkustes (32) väitis Saksamaa, et meedet TH 3 tuleb pidada siseturuga kokkusobivaks (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkt 14.1). Eesmärk on parandada põllumajanduse tõhusust ja professionaalsust ühenduses ja anda sel viisil pikaajaline panus sektori majanduslikku elujõulisusse.

(104)

Erialakonverentside korraldamise teadusandmete populariseerimise eesmärgil (nt Tüüringi piimapäev) võib liigitada ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 kolmanda taande (nõustamistasud) alla. Eriala- ja tarbijanäitustel osalemine Tüüringi piimasektori tutvustamiseks (nt Grüne Tage Thüringen) kuulub punkti 14.1 neljanda taande alla (konkursside, näituste ja messide korraldamine).

(105)

Saksamaa väitis, et meede tervikuna ei piirdunud konkreetse rühmaga, vaid selle eesmärk oli toetada üldisel viisil kogu piimasektorit (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkt 14.2). Kolme aasta jooksul antud abi summa ei ületanud 100 000 eurot abisaaja kohta.

(106)

Veel väitis Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (33) et meetme TH 4 puhul on tegemist üldise teadlikkuse suurendamisega. Eesmärk on populariseerida laialdaselt piima ja piimatoodete omadusi käsitlevaid viimaseid teadustulemusi ja järelikult kujutab see endast tehnilist abi ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 tähenduses. Landesvereinigung Thüringer Milch e.V. tegevus tuleb nõustamistasudena liigitada ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 kolmanda taande alla.

(107)

Kõikide väljapanekukohtadega ja messidel toimuvate tarbijakampaaniatega seotud kulud tuleb liigitada ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 neljanda taande (konkursside, näituste ja messide korraldamine) alla. Teabeedastusüritused, kus tutvustakse uusi meetodeid ja tulemusi, on võimalik koondada viienda taande alla (muu tegevus uute meetodite populariseerimiseks).

(108)

Meede tervikuna ei piirdunud konkreetse rühmaga, vaid toetas kogu piimasektorit üldisel viisil (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkt 14.2).

(109)

Kolme aasta jooksul antud abi summa ei ületanud 100 000 eurot abisaaja kohta.

TH 9 ja TH 10

(110)

Tüüringi andis rahalist abi piimatööstusettevõtete töötajate täiendusõppeks (osameede TH 9) ja kutsevõistluste toetamiseks (osameede TH 10).

(111)

Täiendusõppe meetmed olid mõeldud piimatööstusettevõtete töötajatele ja nende eesmärk oli parandada põllumajandustöötajate kvalifikatsiooni (piimatootmise pädevustunnistus). Meetme viis ellu Verein Landvolkbildung Thüringen (edaspidi „VLT“).

(112)

Teise meetme kaudu rahastati kutsevõistluste korraldamist loomakasvatus- ja piimatootmisvaldkonnas. Võistlused korraldasid Thüringer Landjugendverband e.V. (edaspidi „TLJV“) ning Thüringer Melkergemeinschaft e.V. (edaspidi „TMG“). Rahastati võistluste ettevalmistamise ja elluviimise kulusid ning liidumaadevahelistel võistlustel osalemist.

(113)

20. septembri 2013. aasta märkustes (34) teatas Saksamaa osameetme TH 9 kohta, et täiendusõppe meetmed olid mõeldud piimalehmi kasvatavate ettevõtete töötajatele. Täiendusõppe meetmeid rahastas Verein Landvolkbildung Thüringen. Maksed tuleb liigitada ühingule makstud teenustasu alla, mida maksti tegelikult osutatud teenuste eest, mis arvutati välja ja hüvitati tavaliste turuhindade kohaselt.

(114)

Saksamaa jäi seetõttu oma seisukoha juurde, et riigiabi tingimused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 107 ei ole täidetud. Ka töötajate täiendusõppe programmi puhul ei ole riigiabi tingimused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 107 täidetud, sest tegemist ei ole ettevõttepõhiste maksetega.

(115)

Teise võimalusena väideti, et selle meetme puhul on täidetud ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused. Käesoleval juhul on tegemist põllumajandustootjate täiendusõppega eespool kirjeldatud teemadel, nii et punkti 14.1 esimese taande nõuded on täidetud. Eespool kirjeldatud liiki täiendusõppes osalemise võimalust oli objektiivselt määratletud kriteeriumide alusel võimalik kasutada kõikidel asjaomastel isikutel, kes selles valdkonnas töötasid. Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.2 tingimused on seetõttu täidetud. Lubatud piirsummat 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul ei ületatud (punkt 14.3). Isegi kokku ei ületanud abisummad selle osameetme raames kolme aasta jooksul 100 000 eurot.

(116)

20. septembri 2013. aasta märkustes (35) väitis Saksamaa osameetme TH 10 kohta ka seda, et sellega rahastati kutsevõistluste korraldamist ja elluviimist loomakasvatuse ja piimatootmise valdkondades. Võistluste rahastaja olid TLJV või TMG. Nemad said liidumaadevaheliste ürituste korraldamise ja elluviimise või nendel osalemise eest tasu tavaliste turuhindade kohaselt.

(117)

Kuna makseid käsitletakse teenustasuna, mida makstakse võrdväärsete kulutuste eest, ei ole tegemist soodustuse ja seega olulisusega riigiabi seisukohast.

(118)

Teise võimalusena väideti, et selle meetme puhul on täidetud ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 neljanda taande tingimused. Abi ei piirdunud konkreetsete rühmadega. Eespool kirjeldatud liiki kutsevõistlusel osalemise võimalust oli objektiivselt määratletud kriteeriumide alusel võimalik kasutada kõikidel asjaomastel isikutel, kes selles valdkonnas töötasid. Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.2 tingimused on seetõttu täidetud. Ühenduse suuniste punktis 14.3 esitatud lubatud piirsummat 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul ei ületatud. Isegi kokku ei ületanud abisummad selle osameetme raames kolme aasta jooksul 100 000 eurot.

Tehniline abi alates 2007. aastast

RP 2

(119)

Rheinland-Pfalz andis töötlemis- ja turustusettevõtjatele rahalist toetust ettevõtjate teadmiste vahetamise üritustel osalemiseks, konkursside, näituste ja messide jaoks (osameede RP 2). Toetus ei piirdunud ettevõtja esmakordse osalemisega teataval messil või näitusel. Abi osakaal oli piiratud 10 %ga tõendatud kuludest, aga kuni 5 200 euroga ettevõtja ja ürituse kohta.

(120)

Vastavalt põllumajandus- ja metsandussektori antavat riigiabi käsitlevate ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste (36) (edaspidi „ühenduse 2007.–2013. aasta suunised“) punktile 105 peab põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele antav riigiabi tehnilise abi saamiseks vastama kõikidele tingimustele, mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 (37) artiklis 5, mis asendati hiljem komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (38) artikli 27 lõikega 3. Selle kohaselt ei tohi abi osakaal ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest. Rahastamiskõlblikud kulud on ettevõtja esmakordsel osalemisel teataval messil või näitusel väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise ja haldamisega seoses kantud kulud. Vastavalt ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punktile 106 ei luba komisjon riigiabi suurtele ettevõtetele punktides 104 ja 105 käsitletud kulude suhtes.

(121)

Kuna Saksamaa ei ole tõendanud, et iga eespool nimetatud tehnilise abi tingimus on seoses kõnealuse meetmega täidetud, väljendas komisjon algatamisotsuses kahtlust, kas see on siseturuga kokkusobiv. Algatamisotsuses paluti Saksamaal esitada eespool loetletud kriteeriumide valguses asjaomaste meetmete üksikasjalik kirjeldus ja vajalikud dokumendid oma vastuste toetuseks (39).

(122)

Saksamaa selgitas 20. septembri 2013. aasta märkustes, (40) et Rheinland-Pfalz võtab komisjoni kahtlusi arvesse ja täiendab toetustingimusi edaspidisel toetamisel tingimusega, et toetada on võimalik ainult ettevõtja esmakordset osalemist teataval messil või näitusel. Saksamaa väidab, et sel viisil on täidetud ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste alapeatüki IV.K ning määruse (EÜ) nr 1857/2006 (41) artikli 15 punkti 2 tingimused.

(123)

Saksamaa asutused hindasid subsideeritud projekte kõnealuseid lisatingimusi arvesse võttes uuesti. Erinevatel aastatel olid ühe ettevõtja korduva osalemisega teataval messil või näitusel seotud alljärgnevad maksed.

Aasta

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Arv

2

2

1

1

2

1

2

3

3

6

Summa eurodes

5 113

5 113

10 226

5 113

10 226

5 113

10 226

5 113

2 500

1 764

(124)

Föderaalne toidu- ja põllumajandusministeerium teatas 30. juunil 2016 komisjonile (vt põhjendus 16), et meede RP 2 ei olnud alates 2007. aastast piiratud VKEdega. Selle meetme raames said abi ka ettevõtjad Hochwald Foods GmbH ja MUH Arla eG.

(125)

13. jaanuari 2017. aasta märkustes selgitas Saksamaa, et kõnealuse osameetme rahastamiskõlblikud kulud piirdusid alates 2007. aastast eranditult väljapanekukoha ülesseadmisega. Muid kulusid sellel ajavahemikul ei toetatud.

2.2.   Abi tarnitava piima kvaliteedi parandamiseks (2001–2006)

(126)

Baden-Württemberg, Alam-Saksimaa ja Tüüringi (osameetmed BW 10, BW 11, NI 1 ja TH 5) andsid rahalist toetust tarnitava piima kvaliteedi parandamiseks piimatootjate nõustamise ja koolitamise kaudu, andmebaaside koostamiseks ja ajakohastamiseks ning piimatootjate kontrollimiseks seoses kvaliteedijuhtimissüsteemide „Qualitätsmanagement QM-Milch“ (42) kasutuselevõtuga. Meetmete eesmärk oli parandada tarnitava piima kvaliteeti. Kontrollitöötajate koolitusi erialateadmiste omandamiseks ega heakskiidetud laborite akrediteerimist ei toetatud.

(127)

Nende osameetmete lõplikud abisaajad olid piimatootjatest põllumajandussektori VKEd primaarsektoris. Saksamaa väitel oli abi objektiivselt määratletud tingimuste alusel kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna põllumajandustootjatele (43).

(128)

Ajavahemikul 2001–2011 oli kulutatud eelarvevahendite kogusumma (kõik liidumaad kokku arvestatud) 3,3 miljonit eurot.

(129)

Saksamaa asutuste esitatud teabe alusel oli abi osakaal aastatel 2001–2011 kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest. Saksamaa asutused märkisid, et Baden-Württembergis lõppes meetme rahastamine 31. detsembril 2012 ning Alam-Saksimaal ja Tüüringis oli selle lõpptähtajaks määratud 31. detsember 2014.

(130)

Algatamisotsuses paluti Saksamaal esitada üksikasjalik hinnang vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suunistele (eelkõige punktile 13.2 – kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest või 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul, olenevalt sellest, kumb summa on suurem (44).

BW 10 ja BW 11

(131)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (45) et need meetmed viisid ellu Milchprüfring Baden-Württemberg (BW 10) ja Milchwirtschaftlicher Verein Baden-Württemberg (BW 11).

(132)

Meetme abisaajad olid Saksamaa väitel piimatootmisega tegelevad põllumajandusettevõtted (piimatootjad), kes osalesid kvaliteedijuhtimissüsteemis QM-Milch.

(133)

Meetme BW 10 puhul toetas piimatootmisettevõtete auditeerimist (46) ja esmase sertifitseerimise (sissejuhatav farmiaudit, vajaduse korral järelaudit) kulusid tunnustatud sertifitseerimisasutus.

(134)

Meetme BW 11 puhul toetati kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutuselevõtuga (47) kaasnevaid teabe- ja nõustamisülesandeid. Saksamaa väitel jagatakse need teenused kvaliteedijuhtimissüsteemiga QM-Milch liitumisel tootjate vahel proportsionaalselt.

(135)

Saksamaa väitel olid kogukulud 478 575 eurot. Kvaliteedijuhtimissüsteemiga liitumise raames toetati seoses esmase sertifitseerimisega 4 500 piimatootjat. Kulud abisaaja kohta olid seega 106 eurot.

NI 1

(136)

Alam-Saksimaa andis rahalist toetust piimatootjate (mitte töötlemis- ja turustusettevõtete) kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutuselevõtuks. Meetme elluviimine tehti ülesandeks LVMN-ile.

(137)

Vastavalt Saksamaa 20. septembri 2013. aasta märkustele (48) rahastati sealjuures aastatel 2001–2005 ettevalmistavaid meetmeid kvaliteedijuhtimissüsteemi QM-Milch kasutuselevõtuks (peamiselt nõustamisteenused põllumajandustootjatele, kes tahtsid QM-Milchi kasutama hakata) ja alates 2003. aastast selle kvaliteedijuhtimissüsteemi raames ettenähtud farmiauditeid. 2003. aastast lisandusid kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimise ja andmebaasi ülesehitamise kulud.

(138)

Saksamaa väitis 20. septembri 2013. aasta märkustes, (49) et nõustamisteenuste toetused põllumajandustootja kohta moodustasid 50 % kuludest ja 12,78 eurot abijuhtumi kohta ega ületanud ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 13.2 nimetatud piirsummat. 2003. aastast kasutusele võetud farmiauditite puhul oli abi osakaal 50 % kuludest ja 35 eurot põllumajandustootja kohta kolme aasta jooksul.

(139)

Saksamaa on kinnitanud, et farmiauditite käigus tegid kontrolle kolmandad isikud või see toimus nende nimel. Sõltumatu kontrolliasutus oli Landeskontrollverband Niedersachsen.

TH 5

(140)

Meede võeti kasutusele 2004. aastal (50). Meetme elluviimine tehti ülesandeks ühingule Thüringer Verband für Leistungs- und Qualitätsprüfungen in der Tierzucht (edaspidi „TVLEV“).

(141)

Saksamaa väitel tasuti piimamaksust laekunud vahenditega esmase sertifitseerimise kulud, pärast kolme aastat vajaliku kordusauditi kulud ning andmebaaside ülesehitamise ja hooldamise kulud. Ajavahemikul 2004–2006 anti tootjatele soodustust ainult esmasel sertifitseerimisel. Keskmine soodustus tootja kohta oli sealjuures ligikaudu 83 eurot.

(142)

Selle meetme abisaajad olid piimatootjad.

3.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(143)

Algatamisotsuses tegi komisjon kindlaks, et täidetud on kõik riigiabi olemasolu tingimused (51).

(144)

Komisjon algatas menetluse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2, sest tal tekkis sel ajal kättesaadava teabe alusel kahtlus, kas teatud osameetmed on siseturuga kokkusobivad (vt selle kohta põhjendus 18).

4.   SAKSAMAA MÄRKUSED AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE KOHTA

(145)

Saksamaa asutuste märkused edastati komisjonile 20. septembril 2013, 27. veebruaril 2015 ja 13. jaanuaril 2017. Kokkuvõte Saksamaa asutuste selgitustest üksikmeetmete kohta on kirjas meetmete eespool esitatud kirjeldustes (vt punkt 2 „Meetmete kirjeldus ja Saksamaa asutuste märkused“).

5.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE KOHTA

(146)

6.–18. veebruarini 2014 laekus komisjonile huvitatud isikutelt kümme märkust, milles käsitleti käesoleva otsuse aluseks olevaid meetmeid (52).

(147)

Oma 6. veebruari 2014. aasta märkustes, mis laekusid 13. veebruaril 2014, väljendab Verband der Milcherzeuger Bayern e.V. (edaspidi „VMB“) seoses meetmega BY 3 imestust selle üle, et algatamisotsuses seati riigiabi seisukohast kahtluse alla VMB meetmed 2006. aastale eelnenud aastatel, seevastu alates 2007. aastast ellu viidud meetmete kohta ei esitatud ühtegi etteheidet. VMB märgib selle kohta, et ei tema põhiülesanded ega tegevusviis ei ole 1954. aastast muutunud ja VMB saab alates 1957. aastast vahendeid piimamaksust. VMB on oma märkustes ka seisukohal, et tema pakutavate teenuste puhul ei ole tegemist konkreetse tehnilise abiga ettevõtetele, vaid pigem üldist laadi erialase ja faktilise teabega, mis on kõikidele huvitatud isikutele võrdselt kättesaadav.

(148)

4. veebruari 2014. aasta märkustes, mille komisjon sai kätte 6. veebruaril, märgib Milchwirtschaftlicher Verein Allgäu-Schwaben e.V (edaspidi „MV“) meetme BY 10 kohta, et selle eesmärk on vahendada oskusteavet ja teadmisi olulistel piimaga seotud teemadel (nt seoses toidualaste õigusaktidega) riiklikele ja muudele asutustele. MUVA töötajad saavad sel eesmärgil juurdepääsu sektori jaoks olulisele teabele, valmistavad selle ette ja edastavad selle (arvamuste, ettekannete ja publikatsioonide kujul, eelkõige asjaomastele asutustele). Lisaks MUVA uudiskirjadele, mis lisatakse ajalehele „Deutsche Molkereizeitung“, levitatakse asjakohaseid artikleid kvaliteedijuhtimisega seotud teabe (hügieen, tootmisohutus) populariseerimise eesmärgil. MV väitel on tegemist kõikehõlmava tegevusega, mille tulemustest ei saa kasu üksikud ettevõtted, vaid millest teavitatakse täiendusõppe eesmärgil eelkõige teatavaid asutusi.

(149)

4. veebruari 2014. aasta kirjas, mis saabus komisjoni 11. veebruaril 2014, esitas Landesvereinigung für Milch und Milcherzeugnisse Hessen e.V. (LVMH) märkused enda ellu viidud meetmete (HE 2, HE 3 ja HE 9) kohta. Esmalt märkis ta, et vastupidiselt komisjoni algatamisotsuse lisas esitatud järeldusele ei kuulu asjaomaste meetmete abisaajate hulka mitte üksnes meiereid, vaid kogu piimasektor. Sisuliselt selgitas LVMH meetme HE 3 kohta, et üldise teadlikkuse suurendamisel oli esiplaanil tarbijateave ja tarbijate teavitamine, kusjuures viimane toimus meiereidest sõltumatult erapooletul tasandil.

Meetme HE 2 kohta (innovatsioonimeeskonna pakutav tootjate täiendusõpe) märkis LVMH, et töö keskmes oli teadmussiire. Viimased andmed ja uuringutulemused koondati kokku, valmistati põllumajandustootjate jaoks ette ja edastati muu hulgas ettekandeürituste, erialakonverentside ja täiendusõppe kujul.

Meetmetega HE 2 ja HE 9 toetati konkreetselt kutsealase järelkasvu, põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate koolitust ja täiendusõpet, sealjuures oli igal põllumajandustootjal või põllumajandustöötajal võimalik täiendusõppest võrdsetel tingimustel osa võtta.

(150)

6. veebruari 2014. aasta kirjades, mille komisjon sai kätte 10. ja 11. veebruaril 2014, ühinesid Landeskontrollverband Nordrhein-Westfalen e.V. ja Landesvereinigung der Milchwirtschaft Nordrhein-Westfalen e.V. Nordrhein-Westfalenis elluviidud meetmete puhul täielikult Saksamaa 20. septembri 2013. aasta märkustega.

(151)

Meetme NW 5 puhul ühinesid 6. veebruari 2014. aasta ühiskirjas, mis laekus komisjoni 11. veebruaril 2014, Saksamaa 20. septembri 2013. aasta teatega ka Rheinischer Landwirtschafts-Verband e.V. ja Westfälisch-Lippischer Landwirtschaftsverband e.V.

(152)

Landesvereinigung Thüringer Milch e.V. ühines 6. veebruari 2014. aasta kirjas, mille komisjon sai kätte 11. veebruaril 2014, Tüüringis elluviidud meetmete puhul Saksamaa 20. septembri 2013. aasta märkustega.

(153)

Milchwirtschaftliche Arbeitsgemeinschaft Rheinland-Pfalz e.V. (MILAG) märkis 10. veebruari 2014. aasta märkustes, mille komisjon sai kätte 14. veebruaril 2014, seoses meetmega RP 1, et see on üldist laadi. Tegemist on üldise teabega sellise toiduaine kohta nagu piim, kusjuures eesmärk ei ole veenda tarbijaid hoiduma teiste liikmesriikide piimatoodete ostmisest. Lisaks ei toetata konkreetse ettevõtja/üksiktootja üksikuid kaubamärke või tooteid. MILAG oli seetõttu seisukohal, et kõnealune meede ei ole riigiabi. Teise võimalusena märkis MILAG omamärkustes sama meetme kohta, et see vastas sisuliselt igal juhul tollal kehtinud ühenduse suuniste nõuetele ja põhimõtteliselt saab seda käsitada tehnilise abi andmisena vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.1. Eelkõige oli meede põhimõtteliselt kättesaadav kõikidele tarbijatele ja seega ka piimasektori turuosalistele. Tegemist oli puhtalt tarbijateavitusega ja meede ei kujutanud endast piimatöötlemisettevõtjate toetamist, vaid pakkus üldist tarbijateavet.

Seoses meetmega RP 2 oli MILAG seisukohal, et toetuse lisatingimuse kaudu, mille kohaselt on võimalik toetada ainult ettevõtja esmakordset osalemist teataval messil või näitusel, on riigiabi eeskirjade asjaomased tingimused täidetud.

Meetme RP 5 kohta märkis MILAG, et selle eesmärk oli pakkuda asjaomastele piimatootjatele vajaduspõhiselt lüpsitehnika alast erinõustamist. Seda pakkumist oli võimalik kasutada kõikidel Rheinland-Pfalzi piimatootjatel, kusjuures Landeskontrollverband'i kui nõustamise pakkuja liikmeks olemine ei olnud nõutav. Jooksvalt või korrapäraste ajavahemike järel kasutatavate nõustamisteenuste toetamine oli välistatud ja põllumajandustootjale ei makstud otsetoetust. Seega oli meede ka ajavahemikul 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 riigiabi eeskirjadega kokkusobiv. MILAG oli seisukohal, et lisaks ei ole nõustamise toetamine ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 kolmanda taande kohaselt uute meetodite populariseerimisega seotud. Samuti kinnitas MILAG, et abi kogusumma abisaaja kohta ei ületanud kolme aasta jooksul 100 000 eurot. Keskmine aastane toetus abisaaja kohta on 197 eurot.

(154)

Milchprüfring Baden-Württemberg e.V. (edaspidi „MPBW“) lähtus oma 6. veebruari 2014. aasta märkustes, mille kättesaamine registreeriti komisjonis 18. veebruaril 2014, sellest, et meetme BW 10 puhul ei ole tegemist abiga, igal juhul aga mitte soodustusega.

(155)

Milchwirtschaftlicher Verein Baden Württemberg e.V. (MVBW) tugines oma 6. veebruari 2014. aasta kirjas, mille komisjon sai kätte 7. veebruaril 2014, meetmete BW4 ja BW 11 puhul MPBW selgitustele ja lähtus sellest, et ka seoses nende mõlema meetmega ei ole tegemist abiga, igal juhul aga mitte soodustusega.

6.   MEETMETE HINDAMINE

6.1.   Riigiabi olemasolu – ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamine

(156)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

6.1.1.   Riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi

(157)

Saksamaa asutused on kinnitanud, et käesoleva otsuse aluseks olevaid meetmeid rahastati eranditult piimamaksust (vt põhjendus 26).

(158)

Piimamaksust laekuvate vahendite puhul on tegemist riigi ressurssidega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(159)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tohi teha mingit vahet juhtumitel, kus abi on maksnud otse riik, ja juhtumitel, kus abi on maksnud riigi poolt sel otstarbel määratud või asutatud eraõiguslikud või avalik-õiguslikud isikud (53). Et eeliseid saaks käsitada abina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad need esiteks olema antud otse või kaudselt riigi ressurssidest ja teiseks olema seostatavad riigiga (54).

(160)

Eespool kirjeldatud meetmete puhul on kehtiv see, et toetusi anti föderaalseaduse – piima- ja rasvaseaduse – alusel liidumaade õigusnorme kohaldades.

(161)

Täpsemalt on piima- ja rasvaseaduse § 22 lõikes 1 ette nähtud, et liidumaade valitsused võivad Landesvereinigung'i või kutseorganisatsioonidega konsulteerides koguda piimasektori edendamiseks meiereidelt, piimakogumispunktidelt ja koorejaamadelt maksu.

(162)

Piima- ja rasvaseaduse § 22 lõike 1 teise lause kohaselt võivad liidumaade valitsused Landesvereinigung'i või kutseorganisatsioonide taotlusel koguda ühiselt maksu kuni 0,2 senti tarnitud piima kilogrammi kohta. Kogumise suveräänne õigus on seega ühetähenduslikult liidumaade valitsustel.

(163)

Piimamaksu kogumise õiguslikuks aluseks erinevates liidumaades on liidumaade asjaomased määrused, millega reguleeritakse maksu kogumise üksikasju, muu hulgas selle suurust. Piimamaksu kogumise reguleerimine on seega liidumaade valitsuste, st riigi kohustus. Sellega ei ole vastuolus ka asjaolu, et määrused võeti vastu piimasektori asjaomase Landesvereinigung'iga konsulteerides (55).

(164)

Käesoleval juhul kogutakse maksu eraettevõtjatelt (meiereid, piimakogumispunktid, koorejaamad). Maksust saadud tulu läheb asjaomase liidumaa eelarvesse, enne kui seda kasutatakse erinevate toetusmeetmete rahastamiseks. Seetõttu käsitatakse seda riigi kontrolli all olevana (56).

(165)

Sellest järeldub, et piimamaksust laekuvate vahenditega toetatavaid meetmeid rahastatakse riigi ressurssidest ja need on seostatavad riigiga.

6.1.2.   Valikuline eelis/ettevõtja

(166)

Koolituse ja täiendusõppe kulud, nõustamiskulud, teabematerjali kulud üldise teadlikkuse suurendamise raames või messidel ja konkurssidel osalemise kulud on kulud, mida ettevõtja peab oma tavapärase äritegevuse raames ise kandma. See on nii ka kvaliteettoodete tootmise kuludega ja turustamiskuludega. Kui teatud ettevõtjad vabastatakse nende kulude kandmisest täielikult või osaliselt, on tegemist soodustusega.

(167)

Komisjon on seisukohal, et kõnealused osameetmed soodustavad piimatootjaid ja meiereisid.

(168)

Saksamaa väitis esmalt oma 20. septembri 2013. aasta märkustes, et mõni algatamisotsuse aluseks olev meede ei kujuta endast abi, sest ei anna üksikule ettevõtjale konkreetset eelist (vt põhjendus 33 meetme BY 3 kohta), meede ei ole mõeldud piimatootjate või meiereide teadmussiirdeks (vt põhjendus 39 meetme BY 10 kohta), tegemist ei ole üksikute ettevõtjate või majandusharude soodustamisega (vt põhjendused 44, 60, 73, 80 ja 88 meetmete BW 4, HE 3, NI 7, NW 4 ja NW 5, RP 1 ja SL 2 kohta) ning võimalike abisaajate sisulist ja geograafilist valikulisust tuleb eitada (vt põhjendused 80 ja 83 meetmete NW 4, NW 5 ja NW 6 kohta).

(169)

Lisaks leidsid MPBW ja MVBW 6. veebruari 2014. aasta märkustes, et meetmete BW 10, BW 4 ja BW 11 puhul ei ole tegemist soodustusega (vt põhjendused 154 ja 155).

(170)

Komisjon on siiski eespool nimetatud meetmete puhul seisukohal, et ka need toovad lõpuks kasu piimasektorile ja seega soodustavad piimatootjaid ja meiereisid, keda tuleb käsitada ettevõtjatena.

(171)

Meetme BY 3 puhul lähtub komisjon sellest, et see tõi lõpuks kasu piimasektorile, isegi kui see oli mõeldud üldsusele, sest oli võimalik eeldada, et see avaldab piimatarbimisele soodsat mõju.

(172)

Meetme BY 10 kohta märkis Milchwirtschaftlicher Verein Allgäu-Schwaben 4. veebruari 2014. aasta märkustes, et MUVA uudiskiri lisatakse ajalehele „Deutsche Molkereizeitung“ ja et lisaks levitatakse neid artikleid kvaliteedijuhtimisega seotud teabe populariseerimiseks (vt põhjendus 148). Komisjon on seetõttu seisukohal, et ka meetme BY 10 puhul tuleb abisaajana käsitada kogu piimasektorit (piimatootjad ja meiereid).

(173)

Seoses meetmetega BW 4, HE 3, NI 7, NW 4, NW 5, RP 1 ja SL 2 on komisjon seisukohal, et ka piima ja piimatoodete omadusi puudutavate viimaste teadustulemuste populariseerimist, kampaaniate korraldamist, teabeüritusi ja tarbijate üldise teavitamise kampaaniaid, tootjatevahelisi teadmussiirde üritusi ning üldisi teavitusmeetmeid piima kohta tuleb käsitada tehnilise abina, mis tõid kasu kogu piimasektorile.

(174)

Meetmete BW 10 ja BW 11 puhul on komisjon lisaks seisukohal, et need tõid kasu piimatootmisega tegelevatele põllumajandusettevõtjatele, kes osalevad kvaliteedijuhtimissüsteemis QM-Milch.

(175)

Pealegi olid kõnealused meetmed valikulised, sest need tõid kasu ainult ühele majandussektorile (piimandus).

6.1.3.   Konkurentsi ja kaubanduse kahjustamine

(176)

Euroopa Kohtu praktika põhjal põhjustab ettevõtja konkurentsipositsiooni tugevnemine riigiabi andmise tagajärjel tavaliselt konkurentsi kahjustamist konkureerivate ettevõtjate jaoks, sest nemad abi ei saa (57). Liidusisesele kaubandusele avatud turul tegutsevale ettevõtjale antav abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust (58). Aastatel 2001–2012 saavutas põllumajandustoodetega kauplemine liidus suure ulatuse. Näiteks kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0401 liigitatavate toodete (piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita) (59) impordi- ja ekspordisumma moodustas 2011. aastal vastavalt 1 200 miljonit eurot ja 957 miljonit eurot (60).

(177)

Käesolevas otsuses hinnatavad meetmed soodustavad piimatootjaid ja meiereisid ning tugevdavad seega nende konkurentsipositsiooni. Meiereide ja piimatootjate toodetega kaubeldakse liidusiseselt, nagu on kirjeldatud põhjenduses 176. Komisjon on seetõttu seisukohal, et need meetmed kahjustavad või võivad kahjustada konkurentsi ja kahjustavad liikmesriikidevahelist kaubandust.

(178)

Seega on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimused täidetud. Sellest on võimalik järeldada, et käesolevad meetmed on riigiabi nimetatud artikli tähenduses.

6.2.   Abi õiguspärasus

(179)

ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega olemasolevat abi pidevalt kontrollima. Sel eesmärgil võib komisjon nõuda liikmesriikidelt kogu vajalikku teavet olemasolevate abisüsteemide kontrollimiseks ja esitada vajaduse korral soovituse sobivate meetmete kohta.

(180)

Määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt tähistab olemasoleva abi mõiste igasugust abi, mis oli olemas enne ELi toimimise lepingu jõustumist vastavas liikmesriigis ja mida kohaldatakse ka pärast selle lepingu jõustumist.

(181)

Vastavalt määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punktile c põhjustab iga olemasoleva abi muudatus selle, et sellest saab uus abi. Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artikli 4 kohaselt (61) tähendab olemasoleva abi ümberkujundamine „mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist“.

(182)

Kohtupraktika kohaselt (62) on uue abikavaga tegemist üksnes juhul, kui muudatus mõjutab esialgset abikava sisuliselt; siiski ei ole niisuguse sisulise muudatusega tegemist juhul, kui uus element on esialgsest kavast selgelt eristatav.

(183)

ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt tuleb igasugusest uuest abist komisjonile teatada ja seda ei tohi enne komisjoni heakskiitu rakendada (rakendamiskeeld).

(184)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punktiga f on uus abi, mis on kehtestatud vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3, ebaseaduslik abi.

(185)

Liidumaad on piima- ja rasvaseaduse alusel ja neile antud volituste raames võtnud vastu rakenduseeskirjad, mis kujutavad endast käesolevas otsuses hinnatavate meetmete õiguslikke aluseid. Isegi kui kõnealuse abikava aluseks olev piima- ja rasvaseadus jõustus juba 1952. aastal, (63) kehtestati üksikud eeskirjad asjaomaste liidumaade sellekohaste rakenduseeskirjadega alles pärast 1958. aastat (64).

(186)

Käesoleva otsuse aluseks olevad meetmed kujutavad endast seega uut abi vastavalt määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punktile c.

(187)

Saksamaa ei teatanud kõnealustest abikavadest ühelgi ajahetkel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3. Seetõttu on need abikavad ebaseaduslikud.

6.3.   Abi kokkusobivus siseturuga

(188)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(189)

Vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi hindamisel kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta (65) hinnatakse ebaseaduslikku riigiabi abi andmise ajal kehtinud eeskirjade alusel.

(190)

Alates 1. jaanuarist 2000 kehtivad põllumajandussektori kohta eraldi suunised. Abi, mida anti 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 (edaspidi „ajavahemik 2001–2006“), hinnatakse ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste alusel.

(191)

Abi, mida anti alates 1. jaanuarist 2007 (edaspidi „2007. aastast alanud ajavahemik“), hinnatakse ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste alusel.

(192)

28. novembrist 2001 alanud ajavahemikku nimetatakse edaspidi uurimisperioodiks.

(193)

Võttes aluseks põhimenetluse peatava toime vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3, uurib komisjon käesoleva otsuse aluseks olevaid meetmeid kuni 17. juulini 2013, päevani, mil komisjon teatas Saksamaale oma otsusest algatada menetlus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (vt põhjendus 3).

6.3.1.   Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris ajavahemikul 2001–2006

(194)

Ajavahemikul 2001–2006 ellu viidud meetmed, mille eesmärk oli anda tehnilist abi põllumajandussektoris, peavad vastama ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 14 kindlaksmääratud tingimustele.

(195)

Punkti 14.1 kohaselt on muu hulgas rahastamiskõlblikud haridus- ja koolitusprogrammide kulud, ettevõtte juhtimise teenuste osutamine, nõustamistasud, konkursside, näituste ja messide korraldamine, sealhulgas kulud, mis tekivad nendel üritustel osalemise tõttu, ning muu tegevus uute meetodite populariseerimiseks (66). Vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.1 võib sellist abi anda kuni 100 % ulatuses kuludest.

(196)

Vastavalt punktile 14.2 peab abi olema objektiivselt määratletud kriteeriumite alusel kättesaadav kõikidele rahastamiskõlblikele füüsilistele ja juriidilistele isikutele asjaomases valdkonnas.

(197)

Punkti 14.3 kohaselt ei tohiks antava abi kogusumma ületada kolme aasta jooksul 100 000 eurot abisaaja kohta või juhul, kui abi antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, 50 % rahastamiskõlblikest kuludest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Abisumma arvutamisel käsitatakse abisaajana isikut, kes selliseid teenuseid kasutab.

(198)

Komisjon on seisukohal, et allpool loetletud meetmete puhul kehtivad ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 sätted võrdselt nii [esmase] tootmisega seoses antud abi kui ka põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise kohta. See tuleneb ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 2.1 sõnastusest ja sellest, et ühenduse suuniste punktis 14 ei ole sellekohast piirangut ette nähtud.

(199)

Komisjon lähtub sellest, et sellised meetmed aitavad kaasa sektori pikaajalisele elujõulisusele, avaldades samal ajal konkurentsitingimustele ainult väga piiratud mõju (ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 teine lause).

(200)

Komisjon väljendas algatamisotsuses kahtlust mõningate meetmete siseturuga kokkusobivuse suhtes kõnealusel ajavahemikul (67).

BY 3

(201)

Verband der Milcherzeuger e.V. (VMB) sai vahendeid üldist laadi faktilise ja erialase teabe kogumiseks ning üldise teabe avaldamiseks ja esitamiseks piimandusteemade kohta. Antud abile kohaldatakse tehnilise abi andmist käsitlevaid sätteid.

(202)

Subsideeritud kulud (teadustulemuste populariseerimine ja faktilise teabe koostamine kvaliteedisüsteemide kohta – käesoleva otsuse põhjendus 32) vastavad punktis 14.1 esitatud rahastamiskõlblikele kuludele.

(203)

Meede oli mõeldud kõikidele rahastamiskõlblikele füüsilistele ja juriidilistele isikutele asjaomases valdkonnas ning toetused ei ületanud kolme aasta jooksul 100 000 eurot abisaaja kohta (käesoleva otsuse põhjendus 35 koos põhjendusega 37). Punktide 14.2 ja 14.3 tingimused on täidetud.

(204)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on seega täidetud.

BY 10

(205)

Abile, mida anti oskusteabe ja teadmiste vahendamiseks olulistel piimaga seotud teemadel, kohaldatakse tehnilise abi andmist käsitlevaid sätteid.

(206)

Subsideeritud kulud (andmete populariseerimine arvamuste, ettekannete ja publikatsioonide kujul, vt põhjendus 148) vastavad ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 kohastele rahastamiskõlblikele kuludele.

(207)

Tegemist on piimasektorile kasu toova üldise teavitusmeetmega, milles said osaleda kõik rahastamiskõlblikud asjaomase valdkonna füüsilised ja juriidilised isikud. Saksamaa asutuste nimetatud kogukuludest meetmetele BY 3 ja BY 10 (vt põhjendus 41) selgub, et toetused ei ületanud kolme aasta jooksul kordagi 100 000 eurot abisaaja kohta. Punktide 14.2 ja 14.3 tingimused on seega täidetud.

(208)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on seega täidetud.

BW 4

(209)

Meetmete eesmärk oli piima ja piimatoodete omadusi käsitlevate viimaste teadustulemuste üldine ja laialdane populariseerimine. Neid tuleb käsitada tehnilise abina, mis tõi kasu kogu piimasektorile. Subsideeritud kulud (vt põhjendus 42) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(210)

Meetmed ei piirdunud konkreetse rühmaga, vaid olid objektiivselt määratletud kriteeriumide alusel kättesaadavad kõikidele asjaomase valdkonna rahastamiskõlblikele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (põhjendus 46). Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 14.2 nimetatud tingimused on seega täidetud. Toetuse suurus ei ületanud punktis 14.3 esitatud piirsummat 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul (põhjendus 46). Punktis 14.3 nimetatud tingimused on täidetud.

(211)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on seega täidetud.

BB 1

(212)

Brandenburg toetas ajavahemikul 2001–2006 hügieeni parandamise meetme raames nõustamiskulusid. Tähelepanu keskmes olid loomatervis, lüpsihügieeni ja toorpiima kvaliteedi parandamine ning vähenenud jõudluse analüüs.

(213)

Kõnealune meede kuulub seega ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 (tehnilise abi andmine) kohaldamisalasse. Subsideeritud kulud (nõustamisteenused) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(214)

27. veebruari 2015. aasta teates kordasid Saksamaa asutused, et liidumaa kõikidel piimatootjatel oli põhimõtteliselt võimalik kõnealust nõustamist (tervik- ja erinõustamine) kasutada (vt põhjendus 49). Lisaks selgitas Saksamaa samas teates, et meetme BB 1 raames ei olnud 100 000 euro ületamine ettevõtte kohta kolme aasta jooksul võimalik (vt põhjendus 49). Meede vastab seega punktides 14.2 ja 14.3 nimetatud tingimustele.

(215)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on seega täidetud.

BB 3

(216)

Landesvereinigung der Milchwirtschaft Brandenburg-Berlin e. V. (LVMB) ja Landesbauernverband Brandenburg e.V. (LBV) viisid ellu meetmeid, et anda majandusküsimuste alast teavet ning edastada piimandusküsimuste kohta uut teavet ja tulemusi. Lisaks korraldati võistlusi. Need meetmed kujutavad endast tehnilist abi.

(217)

Subsideeritud kulud (teabe esitamine ja võistluste korraldamine, põhjendus 50) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktiga 14.1.

(218)

Abi ei piirdunud konkreetsete rühmadega. Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.2 tingimused on seega täidetud.

(219)

2006. aastal kasutati piimamaksust laekunud 463 eurot LVMB kaudu Brandenburgi teenekate ettevõtjate autasustamiseks (vt põhjendus 53). Samuti sai LBV 2006. aastal liidumaa vahenditest 20 000 eurot toetust piimatootjate nõustamiseks (vt põhjendus 54). Saksamaa andmetel toimiti ka teistel aastatel samamoodi (vt põhjendus 54). Komisjon välistab seetõttu, et mõlema eespool nimetatud meetme puhul ületati ajavahemikul 2001–2006 kolme aasta jooksul abisaaja kohta 100 000 eurot. Ühenduse suuniste punkt 14.3 on seega täidetud.

(220)

Meede BB 3 vastab seega ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimustele.

HE 2

(221)

Hessen andis ühingule Landesvereinigung für Milch und Milcherzeugnisse Hessen e.V. (LVMH) rahalist toetust innovatsioonimeeskonna pakutava tootjate täiendusõppe meetme jaoks. LVMH esitas selle meetme raames erialaartiklite kujul teavet ning korraldas põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate täiendusõpet. See tegevus kvalifitseerub tehniliseks abiks.

(222)

Rahastamiskõlblikud kulud (põhjendus 57) vastavad ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.1 esimese taande rahastamiskõlblikele kuludele.

(223)

Abi ei olnud konkreetsete rühmadega piiratud (põhjendus 57). Seda kinnitab ka LVMH oma 4. veebruari 2014. aasta märkustes, mille kohaselt oli igal põllumajandustootjal või põllumajandustöötajal võimalik täiendusõppest samadel tingimustel osa võtta (vt põhjendus 149). Ühenduse suuniste punkt 14.2 on seetõttu täidetud.

(224)

Toetused ei ületanud 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul (põhjendus 57). Ühenduse suuniste punkt 14.3 on seega täidetud.

(225)

Meede HE 2 vastab seega ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimustele.

HE 3

(226)

LVMH toitumismeeskond populariseeris üldarusaadaval kujul teadustulemusi, korraldas teabeüritusi ja kampaaniaid ja (mitte teatud ettevõtjatele mõeldud) suhtekorraldusmeetmeid piimatootmise, piima ja piimatoodete töötlemise teemal.

(227)

LVMH märkis 4. veebruari 2014. aasta märkustes, et selle meetme puhul olid esiplaanil tarbijateave ja tarbijateavitus ning viimane toimus meiereidest sõltumatul erapooletul tasandil. Komisjon on siiski seisukohal, et teadustulemuste populariseerimise meetmeid ja kampaaniate korraldamist tuleb käsitada tehnilise abina, mis toob kasu kogu piimasektorile (vt selle kohta ka põhjendus 173).

(228)

Subsideeritud kulud (vt põhjendus 59) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(229)

Meede ei olnud konkreetsete rühmadega piiratud (põhjendus 61). Punktis 14.2 nimetatud tingimused on täidetud.

(230)

Toetuse suurus ei ületanud punktis 14.3 esitatud piirsummat (põhjendus 61).

(231)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on meetme HE 3 puhul seega täidetud.

HE 9

(232)

Hessen andis LVMH-le rahalist toetust noorte piimakarjakasvatajate täiendusõppe meetme jaoks (vt põhjendus 62). Noorte piimakarjakasvatajate täiendusõpe kvalifitseerub tehniliseks abiks.

(233)

Rahastamiskõlblikud kulud (põhjendus 62) vastavad punkti 14.1 esimese taande rahastamiskõlblikele kuludele.

(234)

Täiendusõpe oli mõeldud kõikidele tootjatele (põhjendus 64). Seda kinnitab ka LVMH 4. veebruari 2014. aasta märkustes, mille kohaselt oli igal põllumajandustootjal või -töötajal võimalik täiendusõppest samadel tingimustel osa võtta (vt põhjendus 149). Meede vastas seega ka punkti 14.2 nõuetele.

(235)

Meetme HE 9 kogukulud olid ajavahemikul 2001–2006 ligikaudu 35 000 eurot (vt põhjendus 64). Seega ei olnud 100 000 euro suuruse piirsumma ületamine abisaaja kohta kolme aasta jooksul (punkt 14.3) võimalik.

(236)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on meetme HE 9 puhul seega täidetud.

NI 5

(237)

Alam-Saksimaa andis ühingule Landesvereinigung der Milchwirtschaft Niedersachsen e.V. (LVMN) rahalist toetust messidel ja näitustel osalemiseks ning teadustulemuste ettevalmistamiseks, et esitada neid kergesti arusaadaval kujul (vt põhjendus 65). Messidel ja näitustel osalemist ja teadustulemuste ettevalmistamist tuleb pidada tehniliseks abiks.

(238)

Üüri- ja näituseruumide sisustamise kulud, samuti faktilise teabe avaldamise kulud vastavad punkti 14.1 esimese taande kohaselt rahastamiskõlblikele kuludele.

(239)

Saksamaa asutuste andmetel seisnes meetme põhisisu LVMN-i väljapanekukoha subsideerimises (vt põhjendus 66), mis tõi kasu kõikidele Alam-Saksimaa piimatootmisettevõtetele (ajavahemikul 2001–2006 keskmiselt 17 500 ettevõtet, vt põhjendus 67). Meetmes võisid seega osaleda kõik piimatootmisettevõtted ja punkti 14.2 tingimused on täidetud.

(240)

Saksamaa ei ole oma märkustes siiski kinnitanud, et meede piirdus kuni 100 000 euroga abisaaja kohta kolme aasta jooksul. Komisjon lähtub aga sellest, et kui väljapanekukohta toetatakse kõikide Alam-Saksimaa piimatootmisettevõtete huvides, siis ei ole selle piirsumma ületamine võimalik. Punkti 14.3 tingimused on seega täidetud.

(241)

Meede NI 5 vastab seega ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimustele.

NI 6 (2002–2003)

(242)

Alam-Saksimaa andis rahalist toetust töötlemisettevõtjate (meiereide) osalemiseks messidel. Ettevõtjate toetamist messidel osalemiseks tuleb käsitada tehnilise abina.

(243)

Saksamaa asutused on kinnitanud, et 2001. aastal (põhimenetluses määraval ajavahemikul) ei võetud abisaajate suhtes õiguslikult siduvaid kohustusi (68). Lisaks on nad märkinud, et alates 26. novembrist 2003 tugines kõnealune meede heakskiidetud riigiabile N 200/2003 (vt põhjendus 68). Seega hõlmab kõnealuse meetme hindamine ainult ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 26. novembrini 2003.

(244)

Rahastamiskõlblikud kulud (põhjendus 68) vastavad punkti 14.1 neljanda taande rahastamiskõlblikele kuludele.

(245)

Saksamaa asutused on kinnitanud, et meetmes NI 6 võisid osaleda kõik piimatoodete töötlemise ja turustamise valdkonna ettevõtjad ja seda pakuti objektiivsete kriteeriumide alusel. Lisaks ei olnud meede seotud tootjaorganisatsiooni või muu põllumajandusorganisatsiooni liikmeks olemisega (vt põhjendus 70). Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.2 tingimused on seega täidetud.

(246)

Kõnealuse meetme suurim osakaal oli asjaomasel ajavahemikul 48 % (vt põhjendus 71). Saksamaa asutuste andmetel sai ainult üks ettevõtja (Nordmilch eG) abi kogusummas, mis ületas 100 000 eurot. Samade asutuste andmetel ei kuulunud Nordmilch eG VKE määratluse alla. Kui välja arvata Nordmilch eG-le antud abi, on punkti 14.3 tingimused seega täidetud.

(247)

Nordmilch eG oli üks Saksamaa suurimatest piimandusettevõtjatest, kellel oli ligikaudu 2 500 töötajat ja umbes 1,9 miljardi euro suurune käive (69). Nende näitajatega ei kuulunud ta komisjoni punktis 14.3 nimetatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse alla (70). Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.3 kohaselt oleks ta järelikult võinud saada kolme aasta jooksul abi kogusummas, mis ei ületa 100 000 eurot. Punkti 14.3 tingimused ei ole seega Nordmilch eG-le antud abi puhul täidetud (71).

(248)

Meede NI 6 vastab seega põhimõtteliselt ühenduse suuniste 2000–2006 punkti 14 tingimustele.

(249)

Meede NI 6 ei vasta ajavahemikul 2002–2003 Nordmilch eG-le antud abi puhul ühenduse suuniste punkti 14 tingimustele.

NI 7

(250)

Alam-Saksimaa andis rahalist toetust LVMN-i elluviidud meetmeteks, millega teavitati tarbijaid üldiselt piimast kui toiduainest. Üldised piimast teavitamise meetmed kujutavad endast abi, mis toob kasu kogu piimasektorile (vt selle kohta põhjendus 173). Kohaldamisele kuuluvad tehnilise abi andmise sätted vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.

(251)

Subsideeritud kulud (vt põhjendus 72) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(252)

Meede ei piirdunud konkreetse rühmaga, vaid sellega toetati üldisel viisil kogu piimasektorit (põhjendus 75). Seega vastas see punkti 14.2 nõuetele.

(253)

Saksamaa asutuste väitel kulus meetme NI 7 raames kogu ajavahemiku jooksul ühe abisaaja kohta keskmiselt 395 eurot (vt põhjendus 76). Toetuse suurus jäi seega kaugele allapoole punktis 14.3 määratletud piirsummat.

(254)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on meetme NI 7 puhul seega täidetud.

NW 4 ja NW 5

(255)

Nordrhein-Westfalen andis ühingule Landesvereinigung der Milchwirtschaft Nordrhein-Westfalen e.V. (LVMNRW) ning Rheinlandi ja Westfalen-Lippe põllumajandusühingutele rahalist toetust teabeüritusteks, üldise tarbijateavitusega seotud tegevuseks ning kampaaniateks piima ja piimatoodete kasutamise ja nende üldiste omaduste kohta (osameede NW 4). Lisaks andis Nordrhein-Westfalen rahalist toetust üritusteks, kus piimatootjad vahetasid teadmisi piimandusküsimustes (osameede NW 5).

(256)

Teabeüritused, üldise tarbijateavitusega seotud tegevus (NW 4) ja tootjate teadmiste vahetamise üritused (NW 5) kujutavad endast abi, mis soodustab kogu piimandussektorit (vt selle kohta põhjendus 173). Lisaks tuleb neid pidada valikuliseks, sest need toovad kasu ainult ühele majandussektorile (piimasektor, vt selle kohta põhjendus 175). Kõnealuseid meetmeid tuleb käsitada tehnilise abina.

(257)

Subsideeritud kulud ürituste korraldamiseks ja elluviimiseks, samuti nõustamiseks, selgitamiseks ja täiendusõppeks piimandusküsimustes (vt põhjendus 79) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(258)

Meetmed olid mõeldud kõikidele piimakarjakasvatuse ettevõtetele (vt põhjendus 81), mistõttu on punkti 14.2 tingimus täidetud.

(259)

Võttes aluseks mõlema meetme kogukulud uuritaval ajavahemikul ja piimakarjakasvatuse ettevõtete keskmise arvu Nordrhein-Westfalenis, saadi tulemuseks abisummad, mis jäid ühe abisaaja kohta kaugele allapoole punktis 14.3 esitatud piirsummat (vt põhjendus 81).

(260)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on meetmete NW 4 ja NW 5 puhul seega täidetud.

NW 6

(261)

Nordrhein-Westfalen andis piimatööstuse ühingule LVMNRW rahalist toetust asjaomaste piimaturu andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja avaldamiseks (teadete ja turuaruannetena).

(262)

Faktiliste ja teadusandmete avaldamist teadete ja turuaruannete kujul tuleb käsitada tehnilise abina, mistõttu kohaldatakse ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14.

(263)

Subsideeritud kulud (vt põhjendus 82) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(264)

Publikatsioonid olid kõikidele tasuta kättesaadavad, seega on ka punkt 14.2 täidetud.

(265)

Võttes aluseks meetme NW 6 kogukulud uuritaval ajavahemikul ja piimakarjakasvatuse ettevõtete keskmise arvu Nordrhein-Westfalenis, saadi tulemuseks abisummad, mis jäid ühe abisaaja kohta kaugele allapoole punktis 14.3 esitatud piirsummat (vt põhjendus 85).

(266)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on meetme NW 6 puhul seega täidetud.

RP 1 ja SL 2

(267)

Rheinland-Pfalz ja Saarimaa andsid ühingutele Milchwirtschaftliche Arbeitsgemeinschaft Rheinland-Pfalz e.V. (MILAG) ja Landesvereinigung der Milchwirtschaft des Saarlandes e.V. (LVMS) rahalist toetust tarbijateavituseks, sealhulgas teadustulemuste populariseerimiseks, üldise faktilise teabe andmiseks toodete, nende toitaineliste eeliste ja soovitatud kasutamise kohta.

(268)

Üldised piimast teavitamise meetmed kujutavad endast abi, mis toob kasu kogu piimasektorile (vt selle kohta põhjendus 173). Kohaldamisele kuuluvad tehnilise abi andmise sätted vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.

(269)

Nende osameetmete rahastamiskõlblikud kulud (vt põhjendus 86) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(270)

Saksamaa asutuste andmetel ei olnud meetmed konkreetse rühmaga piiratud, vaid nendega toetati üldisel viisil kogu piimasektorit (vt põhjendus 90). Seda kinnitab ka MILAG 10. veebruari 2014. aasta märkustes (vt põhjendus 153). Punkti 14.2 tingimused on seega täidetud.

(271)

Saksamaa väitis lisaks, et kolme aasta jooksul antud abi kogusumma jäi kaugele allapoole piirsummat 100 000 eurot abisaaja kohta (vt põhjendus 91), mis vastab punktis 14.3 kindlaksmääratud tingimustele.

(272)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on seega täidetud.

RP 5 ja SL 5

(273)

Rheinland-Pfalz ja Saarimaa andsid ühingutele Landeskontrollverband Rheinland-Pfalz e.V. (LKVRP) ja LVMS rahalist toetust piimatootjate erialaseks nõustamiseks ja täiendusõppeprogrammideks, et parandada lüpsitehnika hügieeni ja tarnitava piima kvaliteeti. Jooksvad nõustamisteenused jäeti toetamisel kõrvale (vt põhjendus 92). Piimatootjate nõustamine ja täiendusõpe kuuluvad tehnilise abi andmise alla vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.

(274)

Subsideeritud kulud (vt põhjendused 92 ja 94) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(275)

Saksamaa asutuste väitel oli kõikidel Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa piimatootjatel võimalik nõustamis-/koolitusprogrammi kasutada, sealjuures ei olnud LKVRP või LVMS-i liikmeks olemine vajalik (vt põhjendus 94) (72). Punkt 14.2 on seega samuti täidetud.

(276)

Rheinland-Pfalzis olid keskmine aastane toetussumma ligikaudu 197 eurot (73) ja Saarimaal umbes 130 eurot (vt põhjendus 98). Seega ei olnud punktis 14.3 kindlaksmääratud piirsumma ületamine võimalik.

(277)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on kõnealuse meetme puhul seega täidetud.

TH 3 ja TH 4

(278)

Tüüringi andis ühingule Landesvereinigung Thüringer Milch e.V. (LVTM) rahalist toetust osalemiseks erialastel ja tarbijanäitustel ning erialakonverentside korraldamiseks teadusandmete populariseerimise eesmärgil (osameede TH 3, vt põhjendus 100). Lisaks toetati faktilise teabe avaldamist piirkonna tootjate kohta (osameede TH 4, vt põhjendus 101). Näitustel osalemist, erialakonverentside korraldamist ja faktilise teabe avaldamist tuleb käsitada tehnilise abina vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.

(279)

Subsideeritud kulud (vt põhjendused 100 ja 101) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 14.1.

(280)

Saksamaa andmetel ei olnud kumbki osameede konkreetse rühmaga piiratud, vaid nendega toetati üldisel viisil kogu piimasektorit (vt põhjendused 105 ja 108). Punkt 14.2 on seega samuti täidetud.

(281)

Lisaks kinnitasid Saksamaa asutused, et abisummad jäid allapoole punktis 14.3 nimetatud piirsummat (vt põhjendused 105 ja 109).

(282)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on kõnealuse meetme puhul seega täidetud.

TH 9 ja TH 10

(283)

Tüüringi andis Verein Landvolkbildung Thüringenile (VLT) rahalist toetust piimatööstusettevõtete töötajate täiendusõppeks (osameede TH 9). Lisaks andis Tüüringi ühingutele Thüringer Landjugendverband e.V. (TLJV) ja Thüringer Melkergemeinschaft e.V. (TMG) rahalist toetust kutsevõistluste toetamiseks (osameede TH 10, vt põhjendus 110).

(284)

Saksamaa väitis esmalt, et need kaks osameedet ei ole riigiabi, sest makseid VLT-le (TH 9) ning TLJV-le ja TMG-le (TH 10) käsitletakse teenustasudena, mida makstakse võrdväärsete kulutuste eest, ja seega ei ole tegemist soodustusega (vt põhjendused 114 ja 117). Komisjon on siiski seisukohal, et isegi kui teenuseosutajate tasandil ei ole tegemist soodustusega, toovad täiendusõppe meetmed piimatööstusettevõtetes ning kutsevõistluste korraldamine piimakarja kasvatavatele ettevõtjatele kasu ja neid tuleb käsitada tehnilise abina vastavalt ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktile 14.

(285)

Subsideeritud kulud (vt põhjendused 111 ja 112) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punkti 14.1 tingimustega.

(286)

Saksamaa väitel pakuti täiendusõppe meetmetest ja kutsevõitlustest osavõtmise võimalust objektiivselt määratletud kriteeriumide alusel kõikidele sellekohases valdkonnas tegutsevatele asjaomastele isikutele (vt põhjendused 115 ja 118). Punkti 14.2 tingimused on seega täidetud.

(287)

Saksamaa märkis, et abisumma ei ületanud kummagi osameetme raames kolme aasta jooksul kokku 100 000 eurot (vt põhjendus 118). Seega ei olnud punktis 14.3 nimetatud piirsumma ületamine mingil juhul võimalik.

(288)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 14 tingimused on kõnealuse meetme puhul seega täidetud.

(289)

Komisjon teeb järelduse, et abimeetmed BY 3, BY 10, BW 4, BB 1, BB 3, HE 2, HE 3, HE 9, NI 5, NI 6, NI 7, NW 4, NW 5, NW 6, RP 1, RP 5, SL 2, SL 5, TH 3, TH 4, TH 9 ja TH 10, välja arvatud meetme NI 6 raames Nordmilch e.G.-le antud abi (vt põhjendus 290), vastavad ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste asjaomastele tingimustele ja olid seega ajavahemikul 2001–2006 siseturuga kokkusobivad.

(290)

Lisaks järeldab komisjon, et meede NI 6 ei vastanud Nordmilch eG-le ajavahemikul 2002–2003 antud abi puhul ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste asjaomastele tingimustele ega olnud seega ajavahemikul 2001–2006 siseturuga kokkusobiv.

6.3.2.   Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris alates 2007. aastast

(291)

2007. aastast alanud ajavahemikul muutusid sätted, mis puudutasid tehnilise abi andmise kokkusobivust siseturuga.

(292)

Tehnilise abi andmist reguleeritakse ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste alapeatükiga IV.K.

(293)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punkti 105 kohaselt tunnistab komisjon põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele antava riigiabi tehnilise abi saamiseks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c (74) kokkusobivaks, kui see vastab kõigile määruse (EÜ) nr 70/2001 artiklis 5 sätestatud tingimustele. Samade suuniste punkti 106 kohaselt ei lubata riigiabi suurtele ettevõtetele.

(294)

Määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 punktis b on ette nähtud, et messidel ja näitustel osalemise korral ei ületa koguabi 50 % lisakuludest, mis tulenevad väljapanekukoha üürimisest, ülesseadmisest ja haldamisest. Seda vabastust kohaldatakse üksnes ettevõtja esmakordsel osalemisel teataval messil või näitusel.

(295)

Määrus (EÜ) nr 70/2001 asendati 29. augustil 2008 äärusega (EÜ) nr 800/2008 (75). Määruse (EÜ) nr 800/2008 artikliga 27 on ette nähtud, et VKEdele messidel osalemiseks antav abi on ühisturuga kokkusobiv, kui abi osakaal ei ületa 50 % rahastamiskõlblikest kuludest ja rahastamiskõlblikud kulud on ettevõtja esmakordsel osalemisel mis tahes messil või näitusel väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise ja haldamisega seoses kantud kulud.

(296)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punkti 106 kohaselt ei lubata tehnilise abi raames riigiabi suurtele ettevõtetele.

(297)

Komisjon väljendas algatamisotsuses kahtlust ühe meetme (RP 2) kokkusobivuse suhtes siseturuga kõnealusel ajavahemikul (76).

Meede RP 2

(298)

Rheinland-Pfalz andis meetme RP2 raames töötlemis- ja turustamisettevõtjatele rahalist toetust ettevõtjate teadmiste vahetamise üritustel osalemiseks, konkursside, näituste ja messide jaoks. Väljapanekukoha ülesseadmise kulud olid rahastamiskõlblikud (vt põhjendus 125). Toetus ei olnud piiratud ettevõtja esmakordse osalemisega teataval messil või näitusel. Abi osakaal oli piiratud 10 %ga tõendatud kuludest, aga kuni 5 200 euroga ettevõtja ja ürituse kohta (vt põhjendus 119).

(299)

Meetme RP 2 puhul jääb abi 10 % osakaal allapoole määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 punktis b ja määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 27 ette nähtud abi suurimat 50 % osakaalu.

(300)

Subsideeritud kulud (väljapanekukoha ülesseadmise kulud) vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 punktiga b ja määruse (EÜ) nr 800/2008 artikliga 27, mille kohaselt on rahastamiskõlblikud väljapanekukoha üürimine, ülesseadmine ja haldamine (vt selle kohta põhjendused 294 ja 295). Nende eeskirjade kohaselt on rahastamiskõlblik siiski ainult ettevõtja esmakordne osalemine teataval messil või näitusel.

(301)

Saksamaa edastas 20. septembri 2013. aasta märkustega tabeli nende ettevõtjate arvuga, kes said ajavahemikul 2003–2012 abi korduvaks teataval messil või näitusel osalemiseks, ja asjaomaste toetussummadega (vt põhjendus 123). Sellest nähtub, et ajavahemiku 2007–2012 keskmine toetussumma selleks, et osaleda korduvalt teataval messil või näitusel, on ettevõtja ja aasta kohta 294–5 113 eurot.

(302)

Lisaks märkis Saksamaa 13. jaanuari 2017. aasta märkustes, et selle osameetme raames said abi ka ettevõtjad Hochwald Foods GmbH ja MUH Arla eG (vt põhjendus 124).

(303)

MUH Arla loodi 2012. aastal Milch-Union Hocheifel (MUH) ja Skandinaavia meiereikontserni Arla Foods ühinemise tulemusena. 2011. aastal oli MUH töötajate arv ligikaudu 800 ja käive umbes 693 miljonit eurot (77).

(304)

Hochwaldi kontsernis töötab üle 1 900 töötaja ja 2015. aasta käive oli ligikaudu 1,44 miljardit eurot (78).

(305)

Nende näitajatega ei kuulunud MUH Arla eG ega Hochwald Foods GmbH ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste II peatüki punktis 9 nimetatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse alla (79). Seega ei oleks nad tohtinud ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punkti 106 kohaselt abi saada (vt selle kohta põhjendus 296).

(306)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste alapeatüki IV.K tingimused koos määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 punktiga b ja määruse (EÜ) nr 800/2008 artikliga 27 on seega täidetud ainult juhtudel, kui meetme RP 2 raames said VKE määratluse alla kuuluvad töötlemis- ja turustusettevõtjad abi esmakordseks osalemiseks teataval messil või näitusel.

(307)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste alapeatüki IV.K tingimused koos määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 punktiga b ja määruse (EÜ) nr 800/2008 artikliga 27 ei ole täidetud abi puhul, mida anti meetme RP 2 raames VKE määratluse alla mittekuuluvatele ettevõtjatele, eelkõige MUH Arla eG-le ja Hochwald Foods GmbH-le (vt põhjendus 305).

(308)

Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste alapeatüki IV.K tingimused koos määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 punktiga b ja määruse (EÜ) nr 800/2008 artikliga 27 ei ole täidetud ka sellise abi puhul, mida anti meetme RP 2 raames korduvaks osalemiseks teataval messil või näitusel (vt põhjendus 301).

(309)

Komisjon teeb järelduse, et meetme RP 2 kohane abi vastas ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste asjaomastele tingimustele ainult põhjenduses 306 nimetatud juhtudel ja oli järelikult alates 2007. aastast siseturuga kokkusobiv.

(310)

Põhjendustes 307 ja 308 nimetatud juhtudel ei vastanud meetme RP 2 kohane abi ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste asjaomastele tingimustele ega olnud järelikult alates 2007. aastast siseturuga kokkusobiv.

6.3.3.   Kvaliteettoodete jaoks antud abi ajavahemikul 2001–2006

(311)

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise ja turustamise toetamise meetmed, mis viidi ellu ajavahemikul 2001–2006, peavad vastama ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 13 kindlaksmääratud tingimustele.

(312)

Punkt 13.2 sisaldab rahastamiskõlbliku tegevuse mitteammendavat loetelu selles valdkonnas. Komisjon kiidab heaks abi nõustamis- ja sarnaseks toetustegevuseks, sealhulgas tehnilisteks uuringuteks, teostatavus- ja kontseptsiooniuuringuteks ja turu-uuringuteks, kvaliteetsete põllumajandustoodete edendamisega seotud tegevuseks; siia alla kuulub mh abi järgneva jaoks:

—

kvaliteedijuhtimissüsteemide, nt ISO 9000 ja 14000 seeria süsteemide kasutuselevõtt, ohuanalüüsil ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) määramisel põhinevad meetodid või keskkonnamõju hindamine;

—

töötajate koolitus- ja täiendusõppekulude katmine seoses kvaliteedijuhtimissüsteemide ja HACCP meetodite kasutamisega.

Lisaks võib anda abi selliste kulude katmiseks, mida koguvad tunnustatud sertifitseerimisasutused esmasel sertifitseerimisel kvaliteedijuhtimis- ja sarnaste süsteemide raames.

(313)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktides 13.3–13.5 on ette nähtud eritingimused ja piirangud. Komisjon on seisukohal, et tootjate tootmisprotsessis tavapäraselt tehtava kvaliteedi- ja tootekontrolli jaoks ei tohiks abi anda, ükskõik kas seda kontrolli tehakse vabatahtlikult või on need HACCP või sarnaste meetoditega ette nähtud. Abi tuleks anda ainult kontrolliks, mida teevad kolmandad isikud või mis toimuvad nende nimel, näiteks pädevad reguleerivad asutused või nende nimel tegutsevad asutused või sõltumatud organid, kes vastutavad geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, mahe- või kvaliteedimärkide kasutamise kontrolli ja järelevalve eest.

(314)

Abi kogusumma, mida selle punkti alusel on võimalik anda, ei tohiks VKEdele antava abi korral ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest või 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul, olenevalt sellest, mis summa on suurem (punkt 13.2).

(315)

Baden-Württemberg, Alam-Saksimaa ja Tüüringi (osameetmed BW 10, BW 11, NI 1 ja TH 5) andsid rahalist toetust tarnitava piima kvaliteedi parandamiseks piimatootjate nõustamise ja koolitamise kaudu, andmebaaside koostamiseks ja ajakohastamiseks ning piimatootjate kontrollimiseks seoses kvaliteedijuhtimissüsteemi „Qualitätsmanagement QM-Milch“ kasutuselevõtuga (vt põhjendus 126).

(316)

Saksamaa asutuste väitel oli abi osakaal kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest (vt põhjendus 129).

(317)

Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlust eespool nimetatud osameetmete kokkusobivuse suhtes siseturuga kõnealusel ajavahemikul (80).

BW 10 ja BW 11

(318)

Mõlemad osameetmed viisid ellu Milchprüfring Baden-Württemberg (BW 10) ja Milchwirtschaftlicher Verein Baden-Württemberg (BW 11) nende piimatootmisega tegelevate põllumajandusettevõtete huvides, kes osalesid kvaliteedijuhtimissüsteemis QM-Milch (vt põhjendused 131 ja 132).

(319)

Toetati tunnustatud sertifitseerimisasutuse tehtud auditeid piimatootmisettevõtetes ja esmase sertifitseerimise kulusid (BW 10) ning kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutuselevõtuga seotud nõustamisülesandeid (BW 11) (vt põhjendused 133 ja 134). Subsideeritud kulud vastavad seega rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktiga 13.2.

(320)

Ei toetatud tootjate tootmisprotsessi käigus tavapäraselt tehtud kvaliteedi- ja tootekontrolle, mis on ka vastavalt punktile 13.3 toetuseta jäetud.

(321)

Saksamaa asutuste väitel oli keskmine kulu abisaaja kohta 106 eurot (vt põhjendus 135), mis on seega kaugelt vähem kui punktiga 13.2 lubatud piirsumma 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta jooksul.

(322)

Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 13 tingimused on osameetmete BW 10 ja BW 11 puhul seega täidetud.

NI 1

(323)

Alam-Saksimaa andis LVMN-ile rahalist toetust piimatootjate kvaliteedijuhtimissüsteemi (QM-Milch) kasutuselevõtuks. Seega kohaldatakse ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 13.

(324)

Toetati ettevalmistavaid meetmeid QM-Milchi kasutuselevõtuks (nõustamisteenused) ning QM-Milchi koordineerimise ja andmebaasi loomise kulusid (vt põhjendus 137). Subsideeritud kulud vastavad seega rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktiga 13.2.

(325)

Toetussumma oli 12,78 eurot abijuhtumi kohta nõustamisteenuste puhul ja 35 eurot põllumajandustootja kohta kolme aasta jooksul farmiauditite puhul (vt põhjendus 138), mis jäi kaugele allapoole ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punktis 13.2 kindlaksmääratud piirsummat.

(326)

Saksamaa on kinnitanud, et farmiauditite puhul tegid kontrolle kolmandad isikud või see toimus nende nimel, kusjuures Landeskontrollverband Niedersachsen tegutses sõltumatu kontrolliasutusena (põhjendus 139). See vastab punkti 13.3 nõuetele.

(327)

Kõnealune meede vastab seega ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 13 tingimustele.

TH 5

(328)

Tüüringi andis ühingule Thüringer Verband für Leistungs- und Qualitätsprüfungen in der Tierzucht (TVLEV) rahalist toetust piimatootjate kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutuselevõtuks (vt põhjendus 140). Seega kohaldatakse ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 13.

(329)

Saksamaa asutuste andmetel võeti meede kasutusele 2004. aastal (vt põhjendus 140).

(330)

Saksamaa väitel soodustati tootjaid ajavahemikul 2004–2006 ainult esmasel sertifitseerimisel. Keskmine soodustus tootja kohta oli sealjuures ligikaudu 83 eurot (vt põhjendus 141).

(331)

Subsideeritud kulud vastavad rahastamiskõlblikele kuludele kooskõlas punktiga 13.2 ja abisummad jäävad samas punktis kindlaksmääratud piirsummast kaugele allapoole.

(332)

Meede TH 5 vastab seega ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste punkti 13 tingimustele.

(333)

Komisjon teeb järelduse, et abimeetmed BW 10, BW 11, NI 1 ja TH 5 vastasid ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste asjaomastele tingimustele ja olid ajavahemikul 2001–2006 järelikult siseturuga kokkusobivad.

6.4.   Sissenõudmine

(334)

Määruse (EL) 2015/1589 artikli 17 lõike 1 kohaselt on komisjonil õigus abi sisse nõuda kümne aasta jooksul. Sama määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt katkestab igasugune komisjonipoolne ebaseadusliku abiga seotud tegevus nimetatud tähtaja kulgemise.

(335)

Pärast seda, kui Saksamaa oli esitanud põllumajandussektoris antava riigiabiga seotud 2010. aasta aruande, palus komisjon Saksamaalt 28. novembri 2011. aasta kirjaga abikava kohta lisateavet. Selline komisjonipoolne tegevus katkestas tähtaja kulgemise. Seetõttu hõlmab käesolev otsus – vastavalt põhjenduses 334 nimetatud kümneaastasele aegumistähtajale – ajavahemikku alates 28. novembrist 2001.

(336)

Komisjon märgib, et meetme NI 6 raames Nordmilch eG-le ajavahemikul 2002–2003 antud abi (vt põhjendus 289) ei ole siseturuga kokkusobiv. See abi tuleb sisse nõuda.

(337)

Lisaks märgib komisjon, et meetme RP 2 raames VKE määratluse alla mittekuuluvatele ettevõtjatele ning eelkõige MUH Arla eG-le ja Hochwald Foods GmbH-le antud abi (vt põhjendus 307) ning abi, mida anti korduvaks osalemiseks teataval messil või näitusel (vt põhjendus 308), ei ole siseturuga kokkusobiv. See abi tuleb sisse nõuda.

(338)

Võttes aluseks põhimenetluse peatava toime vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3, uurib komisjon meedet RP 2 ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 17. juulini 2013, päevani, mil komisjon teatas Saksamaale oma otsusest algatada menetlus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2.

7.   KOKKUVÕTE

(339)

Komisjon on seisukohal, et Saksamaa andis kõnealust abi vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3. Kui välja arvata alljärgnevas põhjenduses nimetatud abijuhtumid, on see abi siseturuga kokkusobiv (vt selle kohta põhjendused 289, 309 ja 333).

(340)

Komisjon on seisukohal, et meetmega NI 6 Nordmilch eG-le antud abi, meetmega RP 2 MUH Arla eG-le ja Hochwald Foods GmbH-le antud abi ning meetmega RP 2 antud abi korduvaks osalemiseks teataval messil või näitusel ei ole siseturuga kokkusobiv (vt põhjendused 290 ja 310). See abi tuleb sisse nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE

Artikkel 1

Abi, mida Saksamaa andis 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 (meetmed BY 3, BY 10, BW 4, BB 1, BB 3, HE 2, HE 3, HE 9, NI 5, NI 6, NI 7, NW 4, NW 5, NW 6, RP 1, RP 5, SL 2, SL 5, TH 3, TH 4, TH 9, TH 10, BW 10, BW 11, NI 1 ja TH 5) ning 1. jaanuarist 2007 kuni 17. juulini 2013 (meede RP 2) vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3, on siseturuga kokkusobiv, välja arvatud artiklis 2 nimetatud abijuhtumid.

Artikkel 2

Abi, mida Saksamaa andis aastatel 2002 ja 2003 meetme NI 6 raames Nordmilch eG-le vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3, ei ole siseturuga kokkusobiv.

Abi, mida Saksamaa andis 1. jaanuarist 2007 kuni 17. juulini 2013 meetme RP 2 raames vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 VKE määratluse alla mittekuuluvatele ettevõtjatele ning eelkõige MUH Arla eG-le ja Hochwald Foods GmbH-le, ei ole siseturuga kokkusobiv.

Abi, mida Saksamaa andis 1. jaanuarist 2007 kuni 17. juulini 2013 meetme RP 2 raames vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 korduvaks osalemiseks teataval messil või näitusel, ei ole siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 3

Artiklis 2 nimetatud kava alusel antud üksikabi ei loeta riigiabiks siis, kui see vastas andmise ajal tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu määruse (EL) 2015/1588 (81) artikli 2 kohaselt vastu võetud ja abi andmise ajal kehtinud määruses.

Artikkel 4

Artiklis 2 nimetatud abikava alusel antud üksikabi, mis vastab selle andmise ajal määruse (EL) 2015/1588 artikli 1 kohaselt vastu võetud määruse või ükskõik millise heakskiidetud abikava tingimustele, on siseturuga kokkusobiv seda liiki abi ülemmäära ulatuses.

Artikkel 5

1.   Saksamaa nõuab artiklis 2 nimetatud abikava alusel antud siseturuga kokkusobimatu abi selle saajatelt sisse.

2.   Sissenõutavatelt summadelt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil need anti abisaajate käsutusse, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intress arvutatakse liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 271/2008 (82), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004.

4.   Saksamaa tühistab kõik artiklis 2 nimetatud abikavade alusel tasumata maksed alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 6

1.   Artiklis 2 nimetatud kavade alusel antud abi tuleb sisse nõuda viivitamata ja tõhusalt.

2.   Saksamaa tagab käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul alates selle teatavakstegemisest.

Artikkel 7

1.   Kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab Saksamaa komisjonile järgmise teabe:

a)

artiklis 2 nimetatud kavade alusel abi saanud abisaajate nimekiri ja igale abisaajale nende kavade alusel antud abi kogusumma;

b)

igalt abisaajalt sissenõutav kogusumma (põhisumma ja intress);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud või kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, millega tõendatakse, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2.   Saksamaa teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete edenemisest, kuni artiklis 2 nimetatud kavade alusel antud abi on täies ulatuses tagasi makstud. Saksamaa esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete kohta. Lisaks esitab Saksamaa üksikasjalikud andmed abisaajatelt juba sisse nõutud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Saksamaa saadab abisaajatele viivitamata käesoleva otsuse koopia.

Brüssel, 29. mai 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  Alates 1. detsembrist 2009 muutusid EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliteks 107 ja 108. EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 ning ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 on sisult identsed. Käesolevas otsuses tuleb viiteid ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral vastavalt viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(2)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(3)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9). Alates 14. novembrist 2015 on tunnistatud selle määrusega kehtetuks ja asendatud määrus (EÜ) nr 659/1999. Vastavalt määruse (EL) 2015/1589 artiklile 35 käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele viidetena määrusele (EL) 2015/1589 kooskõlas selle määruse II lisas esitatud vastavustabeliga.

(4)  Vt joonealune märkus 3.

(5)  Viimati 31. augusti 2015. aasta määruse artikliga 397 (Saksa ametlik väljaanne Bundesgesetzblatt, BGBl. I, lk 1474).

(6)  Lk 34–36.

(7)  Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3).

(8)  Ühenduse suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 (ELT C 319, 27.12.2006, lk 1).

(9)  Lk 37–39.

(10)  Lk 38.

(11)  Lk 43.

(12)  Lk 47.

(13)   EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(14)  Lk 39–40.

(15)  Lk 40–41.

(16)   27. veebruari 2015. aasta teade, lk 47.

(17)  2013. aasta septembri teade, lk 41–42.

(18)  Lk 43–47.

(19)  Lk 43–47.

(20)  Lk 55.

(21)  Lk 56.

(22)  Saksamaa asutused kinnitasid sellega seoses, et 2001. aastal (põhimenetluse jaoks määraval ajavahemikul) ei võetud abisaajate suhtes õiguslikult siduvaid kohustusi.

(23)  Lk 43.

(24)  Lk 58–59.

(25)  Lk 70–74.

(26)  Lk 76.

(27)  2013. aasta veebruari teade.

(28)  Rheinland-Pfalzi reklaamimeetmete õiguslik alus on kindlaks määratud riigiabi N 381/2009 käsitlevas otsuses „Põllumajanduse turundusmeetmed Rheinland-Pfalzis“.

(29)  Lk 43.

(30)   27. veebruari 2015. aasta teade, lk 48.

(31)  Lk 80.

(32)  Lk 82.

(33)  Lk 83.

(34)  Lk 84.

(35)  Lk 85.

(36)   ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.

(37)  Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33).

(38)  Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), tunnistati 1. juulil 2014 kehtetuks komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(39)  Algatamisotsuse punkt 244.

(40)  Lk 77.

(41)  Määrus tunnistati 1. juulil 2014 kehtetuks komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrusega (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

(42)  Kvaliteedijuhtimissüsteemi QM-Milch puhul on tegemist piimatootjate ja meiereide vahel kogu riigis kehtiva piimatootmise standardiga, mida tunnustatakse kontrolliasutuste sertifitseerimise alusena.

(43)  Algatamisotsuse punkt 66.

(44)  Algatamisotsuse punkt 253.

(45)  Lk 11.

(46)   20. septembri 2013. aasta märkused, lk 12.

(47)   20. septembri 2013. aasta märkused, lk 12.

(48)   20. septembri 2013. aasta märkused, lk 50.

(49)  Lk 50.

(50)   20. septembri 2013. aasta märkused, lk 83–84.

(51)  Punkt 3.3.

(52)  Komisjon sai ühingult Landesvereinigung der Milchwirtschaft Niedersachsen e. V. märkused, milles käsitleti üldiselt kõiki piimamaksust rahastatud meetmeid, mitte üksnes siin arutatud osameetmeid. Landesvereinigung väitis, et tegemist ei ole abiga. Meetmete üksikasjalik kirjeldus on esitatud komisjoni 18. septembri 2015. aasta otsuses (EL) 2015/2432 riigiabi SA.35484 (2013/C) (ex SA.35484 (2012/NN)) kohta, mida Saksamaa andis piima kvaliteedi kontrolli jaoks piima- ja rasvaseaduse raames (ELT L 334, 22.12.2015, lk 23).

(53)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. november 2003, Ministère de l'Économie, des Finances et de l'Industrie vs. GEMO, C-126/01, EU:C:2003:622, punkt 23.

(54)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. november 2003, Ministère de l'Économie, des Finances et de l'Industrie vs. GEMO, C-126/01, EU:C:2003:622, EKL 2003, lk I-13769, punkt 24.

(55)  Nt Alam-Saksimaa puhul: 26. novembri 2004. aasta määrus maksu kehtestamise kohta piimasektoris (Alam-Saksimaa ametlik väljaanne Gesetz- und Verordnungsblatt (Nds. GVBl.) nr 36/2004, lk 519), muudetud 22. detsembri 2005. aasta määruse artikliga 6 (Nds. GVBl. nr 31/2005, lk 475).

(56)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. mai 2013, Doux Élevage SNC ja Coopérative agricole UKL-ARREE vs. Ministère de l'Agriculture, C-677/11, EU:C:2013:348, punktid 32, 35 ja 38.

(57)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 17. september 1980, Philip Morris Holland BV vs. komisjon, C-730/79, EU:C:1980:209, punktid 11–12.

(58)  Vt eelkõige kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuli 1988, Prantsuse Vabariik vs. komisjon, C-102/87, EU:C:1988:391, punkt 19.

(59)  Komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 927/2012, millega muudetakse tariifi– ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 304, 31.10.2012, lk 1–915).

(60)  

Allikas: Eurostat.

(61)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(62)  Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2002, Gibraltar vs. komisjon, liidetud kohtuasjad T-195/01 ja T-207/01, EU:T:2002:111, punkt 111.

(63)  Vt põhjendus 17.

(64)  Baieri: 30. juuni 1983. aasta piimamaksu määrus (GVBL, lk 547); Baden-Württemberg: 18. mai 2004. aasta määrus maksude kehtestamise kohta piimasektoris (GBl., lk 350, 355); Nordrhein-Westfalen: 30. novembri 1965. aasta määrus maksude kohta piimasektori edendamiseks (GV. NW. 1965, lk 349); nt Rheinland-Pfalz: liidumaa 16. augusti 1960. aasta määrus piima- ja rasvaseaduse rakendamise kohta (GVBl., lk 218, BS 7842-2); Brandenburg: 5. detsembri 1992. aasta määrus volituste üleandmise kohta seadusandlike määruste vastuvõtmiseks piima- ja rasvaseaduse alusel (ÜErmVO, GVBl.II/92 [nr 72], lk 764); Hessen: 1. detsembri 1981. aasta määrus maksu kehtestamise kohta piimasektori edendamiseks (GVBl. I, 1981, lk 427); Saarimaa: 9. detsembri 1982. aasta määrus maksu kehtestamise kohta piimasektoris(Amtsblatt 1982, lk 1007); Tüüringi:Tüüringi 29. detsembri 1999. aasta määrus maksu kehtestamise kohta piimasektori edendamiseks 27. novembri 2001. aasta versioonis (GVBl. 2000, 20). Alam-Saksimaal kehtestati piimamaks 6. juuli 1951. aasta korraldusega maksu kehtestamiseks piima- ja rasvasektoris 25. märtsi 1952. aasta korralduse versioonis (Nds. GVBl. Sb. I, lk 689). Abi seisukohalt olulisel ajavahemikul põhines maksu kehtestamine siiski 22. mai 1973. aasta määrusel maksu kehtestamise kohta piimasektoris (Nds. GVBl. lk 179) ja piimamaksust laekunud vahendite kasutamist reguleeriti liidumaa juhendiga toetuste maksmise kohta Alam-Saksimaa piimasektori edendamiseks vastavalt 8. novembri 1985. aasta piima- ja rasvaseaduse § 22 lõikele 2 (Nds. MBl. 43/1985).

(65)   EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(66)  Ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste saksakeelne versioon sisaldab rahastamiskõlblike kulude lõplikku loetelu. Ingliskeelses versioonis, milles ühenduse suunised algul koostati, on samad rahastamiskõlblikud kulud loetletud aga näidetena ja mitte ammendavalt. Sama kehtib prantsuskeelse versiooni kohta.

(67)  Algatamisotsus, punktid 235–236. Algatamisotsuse punktis 236 tugines komisjon ühenduse 2000.–2006. aasta suuniste saksakeelsele versioonile ja oli seisukohal, et punkti 14.1 alusel võib abi anda ainult uute meetodite populariseerimiseks (vt selle kohta joonealune märkus 71).

(68)  Vt käesoleva otsuse joonealune märkus 24.

(69)  Näitajad: 2009; Allikas: http://www.nordmilch.de/unternehmen/geschichte/. 2011. aasta aprillis ühinesid Nordmilch GmbH ja Humana Milchindustrie GmbH ettevõtjaks DMK Deutsches Milchkontor GmbH.

(70)   EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

(71)  Saksamaa märkis 27. veebruari 2015. aasta teates, et selle abi sissenõudmist juba uuritakse (vt põhjendus 68).

(72)  Seda kinnitab meetme RP 5 kohta ka MILAG oma 10. veebruari märkustes (vt põhjendus 153).

(73)  Vt joonealune märkus 79.

(74)  Nüüd ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c.

(75)  Määrus (EÜ) nr 800/2008 tunnistati 1. juulil 2014 kehtetuks määrusega (EL) nr 651/2014.

(76)  Algatamisotsus, põhjendus 244.

(77)  

Allikas: http://www.arlafoods.de/ubersicht/presse/2012/pressrelease/eu-genehmigt-fusion-der-milch-union-hocheifel-und-arla-836614/.

(78)  

Allikas: https://www.hochwald.de/de/unternehmen/zahlen-fakten.html.

(79)  Ühenduse 2007.–2013. aasta suuniste punktis 9 osutatakse seejuures määruse (EÜ) nr 70/2001 I lisale, mis asendati 29. augustil 2008 määruse (EÜ) nr 800/2008 I lisaga.

(80)  Algatamisotsus, põhjendus 253.

(81)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1).

(82)  Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 82, 25.3.2008, lk 1).