<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!DOCTYPE C_Doc_Ref SYSTEM "CNC.dtd">
<C_Doc_Ref C_Langue="et" C_Version_doc="4.0" C_Debut_ID="ET62015C0333">
   <Properties>
      <Property name="Juridiction">C</Property>
      <Property name="NumeroOrdre">0333</Property>
      <Property name="Annee">2015</Property>
      <Property name="Formation">C</Property>
      <Property name="Langue">ET</Property>
      <Property name="MessInFileNumber">L_Cnc_Mess_De.xml</Property>
      <Property name="DtFilename">TRA-DT-DE-CONCL-C-0333-2015-201601439-01_00.xml</Property>
      <Property name="TypeDoc">CNC</Property>
      <Property name="NatureAff">RP</Property>
      <Property name="CreatedFrom">Litige</Property>
      <Property name="EP_Mode">0</Property>
      <Property name="EP_ModeText">DEF</Property>
      <Property name="EP_Titre1"/>
      <Property name="EP_Titre2">VORLÄUFIGE FASSUNG VOM 15/02/2016</Property>
      <Property name="EP_Titre3"/>
      <Property name="EP_Mention">0</Property>
      <Property name="EP_Mention_Texte">Zur Veröffentlichung bestimmt</Property>
      <Property name="EP_IsMention_Texte">0</Property>
      <Property name="Version"/>
      <Property name="EP_Version">0</Property>
      <Property name="EP_FormJug_Footer"/>
      <Property name="EP_FormJug_ID">-</Property>
      <Property name="EP_FormJug_Texte"/>
      <Property name="NEW">0</Property>
      <Property name="FileDoc">Document3</Property>
      <Property name="TypeOrd"/>
      <Property name="TOC_Position_NotVademecum">0</Property>
      <Property name="LitFilePath">C:\Users\eisenda\AppData\Local\Temp\canevas\Litige.xml</Property>
      <Property name="AffaireConnexe">C-334/15</Property>
      <Property name="Created">Canevas 3.8.8d 25/01/2016 19:12:56</Property>
      <Property name="FootNotes">False</Property>
      <Property name="EP_Titre0"/>
      <Property name="EP_DocDeTravail">0</Property>
      <Property name="SectionType1">CNC</Property>
      <Property name="SectionData1">§80;pos=21786:lng=ET</Property>
      <Property name="Filename">^CONVERSION^eilv@TRA-DOC-ET-CONCL-C-0333-2015-201601439-06_90</Property>
      <Property name="serveur_nom">Doc2XML_2003_TRAD_SUIVI2</Property>
      <Property name="serveur_config_path">C:\Documents and Settings\gti_prod\Application Data\Doc2XML\PR_Doc2XML_2003_TRAD_SUIVI2.xml</Property>
      <Property name="watch">O:\GTiWebTools\Automates\Suivi_II\conversion\doc2xml_trad\In\</Property>
      <Property name="QuotationMark_Open">„</Property>
      <Property name="QuotationMark_Close">”</Property>
      <Property name="serveur_nom">Doc2XML_2003_PC_TRAD SV2_PUB</Property>
      <Property name="serveur_config_path">C:\Documents and Settings\gti_prod\Application Data\Doc2XML\PR_Doc2XML_2003_SV2_PUB.xml</Property>
      <Property name="watch">P:\GTiWebTools\Automates\Suivi_II\conversion\doc2xml_pub\In\</Property>
   </Properties>
   <C_Header_Gauche>
      <blockquote id="A010000000">
         <para style="header" id="A150000000">KOHTUJURIST KOKOTT’I ETTEPANEK – KOHTUASI C‑333/15</para>
      </blockquote>
   </C_Header_Gauche>
   <C_Header_Droit>
      <blockquote id="A010000001">
         <para style="header" id="A150000001">PLANES BRESCO</para>
      </blockquote>
   </C_Header_Droit>
   <C_Footer_Gauche>
      <blockquote id="A010000002">
         <para style="footer" id="A150000002">I - 10<emphasis role="tab" id="A400000000"/>
         </para>
      </blockquote>
   </C_Footer_Gauche>
   <C_Footer_Droit>
      <blockquote id="A010000003">
         <para style="footer" id="A150000003">
            <emphasis role="tab" id="A400000001"/>
            <emphasis role="tab" id="A400000002"/>I - 11</para>
      </blockquote>
   </C_Footer_Droit>
   <Affaire>
      <Introduction>
         <section id="A000000000">
            <para style="36Centre" id="A150000004">KOHTUJURISTI ETTEPANEK</para>
            <para style="36Centre" id="A150000005">JULIANE KOKOTT</para>
            <para style="36Centre" id="A150000006">esitatud 10. märtsil 2016<footnote role="fNote" id="A110000000">
                  <number>1</number>
                  <para style="40FootnoteLangue" id="A150000007"> –	Algkeel: saksa.</para>
               </footnote>
            </para>
            <para style="38Centregrasgrandespacement" id="A150000008">
               <emphasis role="bold" id="A400000003">Liidetud kohtuasjad C‑333/15 ja C‑334/15</emphasis>
            </para>
            <para style="37Centregras" id="A150000009">
               <emphasis role="bold" id="A400000004">María del Pilar Planes Bresco</emphasis>
            </para>
            <para style="37Centregras" id="A150000010">
               <emphasis role="bold" id="A400000005">
                  <emphasis role="italc" id="A400000006">versus</emphasis>
               </emphasis>
            </para>
            <para style="37Centregras" id="A150000011">
               <emphasis role="bold" id="A400000007">Comunidad Autónoma de Aragón</emphasis>
            </para>
            <para style="39Centreespacement" id="A150000012">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (kõrgeim kohus, Hispaania))</para>
            <para style="71Indicateur" id="A150000013">
               <phrase role="motcle" id="A410000000">Ühine põllumajanduspoliitika </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000001">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000002"> Määrus (EÜ) nr 1782/2003 </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000003">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000004"> Ühtne otsemakse </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000005">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000006"> Toetuskõlblikud hektarid </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000007">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000008"> Püsikarjamaa </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000009">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000010"> Õiguste kuritarvitamine</phrase>
            </para>
         </section>
      </Introduction>
      <C_Conclusions role="page break">
         <C_Conc_Txt>
            <section id="B000000000">
               <title style="03Titre1" id="B200000000">
                  <number>I.</number>
                  <titlecontent id="B300000000">
                     <emphasis role="bold" id="B400000000">Sissejuhatus</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000000">
                  <title id="B210000000">
                     <number>1.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000000">Rohumaa on tänu nii oma suurele ökoloogilisele kui ka esteetilisele väärtusele meie põllumajandusmaastike lahutamatu osa. Selle tähtsus keskkonna kaitsmisel on suur, arvestades, et keskkonna säilitamine kuulub ELTL artikli 11 kohaselt koosmõjus ELTL artikliga 191 liidu poliitiliste eesmärkide hulka, ning see on ka oluline bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, mis on just viimasel ajal tõusnud tähelepanu keskpunkti.<footnote role="fNote" id="B110000000">
                        <number>2</number>
                        <para style="footnotetext" id="B150000001"> –	Vt Euroopa Komisjoni koostatud „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ (3. mai 2011. aasta teatis KOM(2011) 244 (lõplik)), mida toetavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament; vt nõukogu 21. juuni 2011. aasta järeldused (dokument 11978/11) ja 19. detsembri 2011. aasta järeldused (dokument 18862/11) ning Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsioon (ELT 2013, C 258 E, lk 99). Seoses sellega väärib tähelepanu ka see, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kuulutas perioodi 2011–2020 bioloogilise mitmekesisuse aastakümneks.</para>
                     </footnote> Seda arvestades näib üllatavana, kui liikmesriigis keeldutakse põllumeestele toetuste määramisest, kui nad on näiteks seni intensiivselt haritava maana kasutatud viljelusmaa muutnud rohumaaks. Käesoleva eelotsusetaotluse raames tuleb Euroopa Kohtul peamiselt selgitada, kas selline tegevus on vastuolus liidu õigusega.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000001">
                  <title id="B210000001">
                     <number>2.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000002">See küsimus tõusetub Hispaania põllumajandusettevõtja María del Pilar Planes Crespo ja Aragóni autonoomse piirkonna ametiasutuste vahelises vaidluses. Ametiasutused ei tunnistanud täies ulatuses püsikarjamaaks maad, mille M. P. Planes Crespo oli kahes otsetoetuse saamise taotluses deklareerinud toetuskõlblikuna, kuna märgitud pindala oli suurem kui võrdlusperioodil mõned aastad tagasi. Aragóni autonoomse piirkonna ühe õigusnormi kohaselt tuli neil asjaoludel lähtuda sellest, et neil maadel loobuti tegelikult täielikult põllumajandustegevusest ning seetõttu on tegemist kuritarvitusega. Mõlemad pooled tuginevad oma seisukoha põhjendamiseks nüüd liidu õigusele.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000002">
                  <title id="B210000002">
                     <number>3.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000003">See juhtum on ka seetõttu suure tähtsusega, et püsikarjamaade toetuskõlblikkuse nõuetekohase hindamise puudused Hispaanias on juba aastaid Euroopa Kontrollikoja uurimise all.<footnote role="fNote" id="B110000001">
                        <number>3</number>
                        <para style="footnotetext" id="B150000004"> –	Vt Euroopa Kontrollikoja aastaaruanded eelarveaasta 2014 kohta (ELT 2015, C 373, lk 1), punkt 7.21 ja selgitus 7.8); eelarveaasta 2012 kohta (ELT 2013, C 331, lk 1), selgitus 3.1; eelarveaasta 2011 kohta (ELT 2012, C 344, lk 1), punkt 3.20 ja lisa 3.2; eelarveaasta 2010 kohta (ELT 2011, C 326, lk 1), punkt 3.31. ja lisa 3.2; eelarveaasta 2009 kohta (ELT 2010, C 303, lk 1), punkt 3.38 ja lisa 3.2 ning eelarveaasta 2008 kohta (ELT 2009, C 269, lk 1), punkt 5.36 ja lisa 5.1.</para>
                     </footnote> See liikmesriik kaitseb käesoleval juhul vaidlusalust õigusnormi sobivate abimeetmete osana osutatud probleemide lahendamiseks. Nagu aga ilmneb täpsemal käsitlusel, on liikmesriik siiski liiga kaugele läinud.</para>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000001">
               <title style="03Titre1" id="B200000001">
                  <number>II.</number>
                  <titlecontent id="B300000001">
                     <emphasis role="bold" id="B400000001">Õiguslik raamistik</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <section id="B000000002">
                  <title style="04Titre2" id="B200000002">
                     <number>A.</number>
                     <titlecontent id="B300000002">
                        <emphasis role="italc" id="B400000002">Liidu õigus</emphasis>
                     </titlecontent>
                  </title>
                  <blockquote id="B010000003">
                     <title id="B210000003">
                        <number>4.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000005">Käesoleva menetluse liidu õigusraamistiku moodustab vahepeal kehtetuks tunnistatud määrus nr 1782/2003.<footnote role="fNote" id="B110000002">
                           <number>4</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000006"> –	Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks […] (EÜT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269), kehtetuks tunnistatud nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 73/2009 […] (ELT L 30, lk 16). Viimati nimetatud määrus tunnistati omakorda kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1307/2013 […] (ELT L 347, lk 608).</para>
                        </footnote> Selle määrusega reformiti põhjalikult liidu põllumajandustootjatele toetuste maksmise süsteemi. Tootmisega seotud toetused asendati põhimõtteliselt „ühtsete otsemaksetega“, mille suurust põllumajandusettevõtja tegelik tootmine enam ei mõjuta.<footnote role="fNote" id="B110000003">
                           <number>5</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000007"> –	Otsetoetuste süsteemi toimimise mõistmiseks vaata ka minu ettepanek kohtuasjas Vonk Noordegraaf (C‑105/13, EU:C:2014:64, punktid 23–25).</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000004">
                     <title id="B210000004">
                        <number>5.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000008">Määruse nr 1782/2003 artikli 2 („Mõisted“) punktis c on „põllumajanduslik tegevus“ määratletud kui „põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning maa hoidmine heades põllumajandus‑ ja keskkonnatingimustes, nagu on kehtestatud artikliga 5“.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000005">
                     <title id="B210000005">
                        <number>6.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000009">Määruse nr 1782/2003 artikkel 5 („Head põllumajandus‑ ja keskkonnatingimused“) sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000010">„1.<emphasis role="tab" id="B400000003"/>Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, oleks heades põllumajandus‑ ja keskkonnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad heade põllumajandus‑ ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded IV lisas sätestatud raamistiku alusel, siseriiklikul või regionaalsel tasandil, […]</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000011">2.<emphasis role="tab" id="B400000004"/>Liikmesriigid tagavad, et maad, mis olid 2003. aasta pindalatoetuste taotluste esitamiseks ette nähtud kuupäeval püsikarjamaa all, sellena ka säilitataks.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000012">[…]“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000006">
                     <title id="B210000006">
                        <number>7.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000013">Määruse nr 1782/2003 artikkel 29 („Maksepiirangud“) sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000014">„Olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest, ei maksta toetust toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000007">
                     <title id="B210000007">
                        <number>8.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000015">Määruse nr 1782/2003 artikkel 36 („Maksmine“) näeb selle lõikes 1 ette, et ühtse otsemaksete kava alusel makstakse toetust toetusõiguste kohta.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000008">
                     <title id="B210000008">
                        <number>9.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000016">Määruse nr 1782/2003 artikkel 43 („Toetusõiguste kindlaksmääramine“) sätestab algse toetusõiguste kindlaksmääramise korra. Selleks tuli esmalt arvutada võrdlussumma, mis vastab artikli 37 kohaselt põllumajandustootjatele võrdlusperioodi igal aastal vana toetussüsteemi alusel antud toetuse kolme viimase aasta keskmisele enne muutmist, st aastatel 2000–2002. Seejärel jagati nimetatud võrdlussumma sellel perioodil haritava maa keskmise pindalaga. Järelikult sai iga põllumajandustootja selle alusel teatava arvu kindla maksumusega toetusõigusi, mis vastasid nimetatud maa hektarite arvule.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000009">
                     <title id="B210000009">
                        <number>10.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000017">Määruse nr 1782/2003 artikkel 44 („Toetusõiguste kasutamine“) on käesolevas asjas kohaldatavas redaktsioonis sõnastatud järgmiselt:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000018">„1.<emphasis role="tab" id="B400000005"/>Toetusõigus, millega on seotud toetuskõlblik hektar, annab õiguse toetusõigusega kindlaksmääratud summa maksmiseks.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000019">2.<emphasis role="tab" id="B400000006"/>„Toetuskõlblik hektar“ on põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa haritava maana või püsikarjamaana, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olevad pindalad ning mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad pindalad.<footnote role="fNote" id="B110000004">
                           <number>6</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000020"> –<emphasis role="tab" id="B400000007"/>Veinisektori kaasamise käigus otsemaksete kavasse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust […] (ELT L 148, lk 1), sai – selle määruse artikli 123 punkti 5 kohaselt – määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõige 2 järgmise sõnastuse: „2. „Toetuskõlblik hektar“ on põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa, välja arvatud metsa all olevad pindalad ning mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad pindalad.“ Vastavalt määruse nr 479/2008 artikli 129 punktile c kehtis see muudatus alates 1. jaanuarist 2009 ja ei ole käesolevas asjas asjakohane.</para>
                        </footnote>
                     </para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000021">3.<emphasis role="tab" id="B400000008"/>Põllumajandustootja deklareerib maatükid, mis vastavad mis tahes toetusõigusega seotud toetuskõlblikule hektarile. […]</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000022">[…]“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000010">
                     <title id="B210000010">
                        <number>11.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000023">Peale selle on käesolevas asjas tähtsad ka määruse nr 1782/2003 rakendamiseks vastu võetud, vahepeal aga samuti kehtetuks tunnistatud määrused nr 795/2004<footnote role="fNote" id="B110000005">
                           <number>7</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000024"> –	Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 […] sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 141, lk 1, parandus ELT L 291, lk 18; ELT eriväljaanne 03/44, lk 226), kehtetuks tunnistatud komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 […] III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 316, lk 1).</para>
                        </footnote> ja nr 796/2004.<footnote role="fNote" id="B110000006">
                           <number>8</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000025"> –	Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 […] ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus‑ ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18; ELT eriväljaanne 03/44, lk 243), muudetud komisjoni 11. veebruari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 239/2005, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 796/2004 (ELT L 42, lk 3), ja kehtetuks tunnistatud komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 316, lk 65).</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000011">
                     <title id="B210000011">
                        <number>12.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000026">Määruse nr 795/2004 artikli 2 punkti a kohaselt on „põllumajandusmaa“ „viljelusmaa, alalise karjamaa ja alaliste kultuuride all olev kogu maa-ala“.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000012">
                     <title id="B210000012">
                        <number>13.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000027">Määruse nr 795/2004 artikli 2 punkt e määratleb mõiste „alaline karjamaa“, viidates määruse nr 796/2004 artikli 2 punktile 2.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000013">
                     <title id="B210000013">
                        <number>14.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000028">Vastavalt määruse nr 796/2004 artikli 2 punktile 2 on „püsikarjamaa“, niivõrd kui see on käesolevas asjas tähtis, „maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamine), mida pole kaasatud majandi külvikorda viie aasta jooksul või kauem […]“.</para>
                  </blockquote>
               </section>
               <section id="B000000003">
                  <title style="04Titre2" id="B200000003">
                     <number>B.</number>
                     <titlecontent id="B300000003">
                        <emphasis role="italc" id="B400000009">Hispaania õigus</emphasis>
                     </titlecontent>
                  </title>
                  <blockquote id="B010000014">
                     <title id="B210000014">
                        <number>15.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000029">Aragóni autonoomse piirkonna põllumajandus‑ ja toiduministeeriumi 24. jaanuari 2007. aasta määruse<footnote role="fNote" id="B110000007">
                           <number>9</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000030"> –	Orden de 24 de enero de 2007, del Departamento de Agricultura y Alimentación (<emphasis role="italc" id="B400000010">Boletin Oficial de Aragón Nr. 13</emphasis>, 31. jaanuar 2007, lk 1310).</para>
                        </footnote> punktis 13 on sätestatud:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000031">„Püsikarjamaad on toetuskõlblikud ainult nende põllumajandusettevõtete puhul, kelle puhul need arvestati ühtse otsemaksete õiguste määramisel söödamaa pindala sisse, ja seda maksimaalselt niisuguse pindala ulatuses, mis ei ületa ühtse otsemaksete õiguste kindlaksmääramiseks arvesse võetud keskmist söödamaa pindala. Deklareeritud püsikarjamaad, mille pindala ületab käesolevas punktis märgitu, ei ole toetuskõlblikud, kuna määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 29 kohaselt eeldatakse, et toetusesaaja on toetuse saamiseks vajalikud tingimused tekitanud kunstlikult.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000015">
                     <title id="B210000015">
                        <number>16.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000032">Aragóni autonoomse piirkonna põllumajandus‑ ja toiduministeeriumi 24. jaanuari 2008. aasta määruse<footnote role="fNote" id="B110000008">
                           <number>10</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000033"> –	Orden de 24 de enero de 2008, del Departamento de Agricultura y Alimentación (<emphasis role="italc" id="B400000011">Boletin Oficial de Aragón Nr. 12</emphasis>, 30. jaanuar 2008, lk 956).</para>
                        </footnote> punkti 16 sõnastus vastab põhiolemuselt eespool nimetatud sätte sõnastusele ning sätestab lisaks:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000034">„Eelmist lõiget ei kohaldata juhul, kui põllumajandustootja tõendab, et ta on taotluse esitamise kuupäeval karjakasvatusega tegeleva ettevõtte omanik ja et ta kasutab deklareeritud püsikarjamaad selle ettevõtte kariloomade toitmiseks.“</para>
                  </blockquote>
               </section>
            </section>
            <section id="B000000004">
               <title style="03Titre1" id="B200000004">
                  <number>III.</number>
                  <titlecontent id="B300000004">
                     <emphasis role="bold" id="B400000012">Põhikohtuasi ja menetlus Euroopa Kohtus</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000016">
                  <title id="B210000016">
                     <number>17.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000035">M. P. Planes Crespo esitas 2007. ja 2008. aastal pindalapõhiste otsetoetuste taotluse vastavalt määrusele nr 1782/2003.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000017">
                  <title id="B210000017">
                     <number>18.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000036">Aragóni autonoomse piirkonna pädev asutus vähendas nendes taotlustes deklareeritud maa‑alade pindala toetuskõlbliku püsikarjamaana deklareeritud maa‑ala pindala võrra, mis ületas varem toetusõiguste kindlaksmääramiseks arvesse võetud söödamaa keskmist pindala. Aragóni autonoomse piirkonna õiguse kohaselt tuleb sellisel juhul lähtuda sellest, et seda pindala ületava pindala puhul on toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult tekitatud.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000018">
                  <title id="B210000018">
                     <number>19.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000037">Nende otsuste peale esitatud kaebused jäeti seni rahuldamata.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000019">
                  <title id="B210000019">
                     <number>20.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000038">Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus), kes seda kohtuasja nüüd menetleb, kahtleb sellega seoses määruse nr 1782/2003 tõlgendamises ja pöördus järgmise kahe küsimusega Euroopa Kohtu poole:</para>
                  <blockquote id="B010000020">
                     <title id="B210000020">
                        <number>1.</number>
                     </title>
                     <para style="22Alineanumerote1" id="B150000039">Kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikleid 43 ja 44 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, milles jäetakse toetuskõlblike hektarite staatusest välja kõik need põllumajandustootja deklareeritud püsikarjamaade pindalad, mis ületavad pindalasid, mida võeti omal ajal arvesse selleks, et kindlaks määrata põllumajandustootja tavalised toetusõigused, seades nimetatud pindalade arvesse võtmise, ja seega viljelusmaa karjamaadega asendamise tingimuseks, et viimaseid kasutatakse tegelikult karjakasvatuseks konkreetsel majandusaastal, mille jaoks kavatsetakse toetusõiguseid kasutada?</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000021">
                     <title id="B210000021">
                        <number>2.</number>
                     </title>
                     <para style="22Alineanumerote1" id="B150000040">Juhul kui vastus esimesele küsimusel on eitav, siis</para>
                  </blockquote>
                  <para style="22Alineanumerote1" id="B150000041">Kas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 29, milles välistatakse toetuskavadest maksete tegemine toetusesaajatele, „kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt“, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole riikidel lubatud heaks kiita üldsätteid, millega vähendatakse (püsikarjamaade) „toetuskõlblike hektarite“ arvu, määrates objektiivselt kindlaks üldjuhud, mille puhul eeldatakse, et toetusesaaja on tingimused toetusmakse saamiseks kunstlikult tekitanud, ilma konkreetse põllumajandustootja tegevust ja käitumist konkreetselt tõendamata?</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000022">
                  <title id="B210000022">
                     <number>21.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="B150000042">Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad Euroopa Komisjon ja Hispaania Kuningriik.</para>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000005">
               <title style="03Titre1" id="B200000005">
                  <number>IV.</number>
                  <titlecontent id="B300000005">
                     <emphasis role="bold" id="B400000013">Õiguslik hinnang</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <section id="B000000006">
                  <title style="04Titre2" id="B200000006">
                     <number>A.</number>
                     <titlecontent id="B300000006">
                        <emphasis role="italc" id="B400000014">Esimene eelotsuse küsimus</emphasis>
                     </titlecontent>
                  </title>
                  <blockquote id="B010000023">
                     <title id="B210000023">
                        <number>22.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000043">Esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus põhiliselt teada, kas määrusega nr 1782/2003 on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt peetakse taotluse esitamisel toetuse saamiseks otsemaksete kava alusel kõiki põllumajandustootja deklareeritud püsikarjamaade pindalasid, mis ületavad pindalasid, mida võeti omal ajal arvesse selleks, et kindlaks määrata põllumajandustootja toetusõigused, ainult sel juhul toetuskõlblikeks, kui neid maa-alasid kasutatakse tegelikult karjakasvatuseks.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000024">
                     <title id="B210000024">
                        <number>23.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000044">Sellele küsimusele vastamiseks tuleb välja selgitada, kas püsikarjamaa toetuskõlblikkus võib sõltuda sellest, et vastavas suuruses karjamaad olid olemas juba põllumajandustootja toetusõiguste määramise ajal, või vastasel juhul sellest et neid maa-alasid kasutatakse praegu karjakasvatuseks, näiteks söödamaana.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000025">
                     <title id="B210000025">
                        <number>24.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000045">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus puudutab küll nii määruse nr 1782/2003 artiklit 43 kui ka selle artiklit 44. Maa-ala toetuskõlblikkuse üle otsustamisel on aga oluline ainult viimati nimetatud artikkel, kuna määruse artikkel 43 reguleerib üksnes esialgsete toetusõiguste kindlaksmääramist.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000026">
                     <title id="B210000026">
                        <number>25.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000046">Vastavalt määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõikele 2 selle käesolevas asjas asjakohases redaktsioonis tuleb „toetuskõlbliku hektarina“ arvesse põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa haritava maana või püsikarjamaana, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olevad pindalad ning mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad pindalad. Järelikult peab hektarite selle sätte kohaselt toetuskõlblikuks pidamiseks olema täidetud kolm tingimust: maa peab olema <emphasis role="italc" id="B400000015">põllumajandusmaa</emphasis>, kuuluma <emphasis role="italc" id="B400000016">põllumajandusettevõttele</emphasis> ning seda tuleb kasutada <emphasis role="italc" id="B400000017">põllumajanduslikuks tegevuseks.</emphasis>
                        <footnote role="fNote" id="B110000009">
                           <number>11</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000047"> –	Kohtuotsus Demmer (C‑684/13, EU:C:2015:439, punkt 54).</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000027">
                     <title id="B210000027">
                        <number>26.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000048">Esiteks peab tegemist olema <emphasis role="italc" id="B400000018">põllumajandusmaaga.</emphasis> Määruse nr 795/2004 artikli 2 punkt a määratleb selle mõiste kui „viljelusmaa, alalise karjamaa ja alaliste kultuuride all olev kogu maa-ala“.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000028">
                     <title id="B210000028">
                        <number>27.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000049">Käesolevas asjas on vaidluse all püsikarjamaana deklareeritud maa-alade toetuskõlblikkus. Määruse nr 795/2004 artikli 2 punktist e koosmõjus määruse nr 796/2004 artikli 2 punktiga 2 tuleneb, et „püsikarjamaa“ on maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamine), mida pole kaasatud majandi külvikorda viie aasta jooksul või kauem. Kas kõnealused maa-alad vastavad tõepoolest nendele nõuetele, selle üle põhikohtuasjas ei vaielda ja seda peaksid muu hulgas hindama siseriiklikud asutused.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000029">
                     <title id="B210000029">
                        <number>28.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000050">Teiseks, olemaks „toetuskõlblik” määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõike 2 tähenduses, peab põllumajandusmaa kuuluma asjaomase põllumajandustootja <emphasis role="italc" id="B400000019">põllumajandusliku majapidamise</emphasis> hulka.<footnote role="fNote" id="B110000010">
                           <number>12</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000051"> –	Kohtuotsus Demmer (C‑684/13, EU:C:2015:439, punkt 58).</para>
                        </footnote> Kohtupraktika kohaselt piisab sellest, kui põllumajandustootja on sellel maal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu.<footnote role="fNote" id="B110000011">
                           <number>13</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000052"> –	Kohtuotsused Landkreis Bad Dürkheim (C‑61/09, EU:C:2010:606, punktid 58 ja 62), Wree (C‑422/13, EU:C:2015:438, punkt 44) ja Demmer (C‑684/13, EU:C:2015:439, punkt 58).</para>
                        </footnote> Ka selle üle põhikohtuasjas ei vaielda.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000030">
                     <title id="B210000030">
                        <number>29.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000053">Kolmandaks eeldab põllumajandusmaa toetuskõlblikuks pidamine lõpuks seda, et maad kasutatakse <emphasis role="italc" id="B400000020">põllumajanduslikuks tegevuseks.</emphasis>
                        <footnote role="fNote" id="B110000012">
                           <number>14</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000054"> –	Kohtuotsus Demmer (C‑684/13, EU:C:2015:439, punkt 63).</para>
                        </footnote> On mõistetav, et põllumajandustoodete tootmist ja kasvatamist peetakse selliseks tegevuseks. Need tegevused sisalduvad seetõttu ka määruse nr 1782/2003 artikli 2 punktis c sätestatud määratluses. Lisaks kaasab see säte põllumajandusliku tootmise mõistesse aga ka maa hoidmise heades põllumajandus‑ ja <emphasis role="italc" id="B400000021">keskkonna</emphasis>tingimustes vastavalt määruse artiklile 5.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000031">
                     <title id="B210000031">
                        <number>30.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000055">Teisiti kui näib nõudvat Aragóni autonoomse piirkonna õigus,<footnote role="fNote" id="B110000013">
                           <number>15</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000056"> –	Käesoleva ettepaneku punkt 16.</para>
                        </footnote> ei eelda <emphasis role="italc" id="B400000022">põllumajanduslik tegevus</emphasis> seega, et püsikarjamaad kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks. Vastavalt määruse nr 1782/2003 artikli 2 punktis c sätestatud põllumajandusliku tegevuse mõiste määratlusele peetakse nimelt ka juba üksnes maa hoidmist heades põllumajandus‑ ja keskkonnatingimustes selliseks tegevuseks. Määruse artikli 5 kohaselt peetakse selle all lisaks silmas just maa-alasid, mida ei kasutata enam tootmiseks. Nagu Euroopa Kohus on sellega seoses juba otsustanud, võib toetuskõlblikuna käsitada maa-ala, mille peamine kasutuseesmärk on maastikuhooldus ja looduskaitse.<footnote role="fNote" id="B110000014">
                           <number>16</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000057"> –	Kohtuotsus Landkreis Bad Dürkheim (C‑61/09, EU:C:2010:606, punkt 49).</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000032">
                     <title id="B210000032">
                        <number>31.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000058">Järelikult juhul kui põllumajandustootja toetuse saamise taotluses deklareeritud maad vastavad neile kolmele tingimusele, kujutavad need endast „toetuskõlblikke hektareid“ määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõike 2 tähenduses. Selle maa-ala iga hektar annab koos iga toetusõigusega, mis kuulub põllumajandustootjale, õiguse toetusõigusega kindlaks määratud summas toetusmaksele. Seevastu ei jäta määrus liikmesriikidele otsustusruumi toetuskõlblikkuse sidumiseks muude tingimustega.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000033">
                     <title id="B210000033">
                        <number>32.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000059">Seega on muu hulgas tähtsusetu, kas püsikarjamaana deklareeritud maa-alad olid juba toetusõiguste kindlaksmääramise ajal sellisena – näiteks söödamaana – olemas, või nad muudeti alles tagantjärele näiteks haritavast maast püsikarjamaaks. Tegelikult ei ole tavalised toetusõigused seotud spetsiifiliste maa-aladega, kuna ühtsete otsemaksete kava alusel antakse otseseid sissetulekutoetusi, mis ei sõltu toodangust.<footnote role="fNote" id="B110000015">
                           <number>17</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000060"> –	Vt määruse nr 1782/2003 põhjendus 24, mille kohaselt „on vaja lõpetada üleminek tootmise toetamiselt tootjate toetamisele, kehtestades iga põllumajandustootja jaoks toodanguga sidumata sissetulekutoetuse süsteemi“.</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000034">
                     <title id="B210000034">
                        <number>33.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000061">Sellist järeldust toetavad süstemaatilised kaalutlused. Nii kinnitatakse esiteks määruse nr 1782/2003 artikli 46 lõikes 2, et põhimõtteliselt ei eksisteeri kohustust siduda toetusõigused just nende maadega, mille jaoks need ükskord anti. Selle sätte kohaselt võib toetusõigusi nimelt „üle anda müügi teel või mis tahes muu lõpliku üleandmisena kas koos maaga või ilma“.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000035">
                     <title id="B210000035">
                        <number>34.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000062">Teiseks tuleb viidata määruse nr 1782/2003 artiklile 53, mis sisaldab erisätet toetusõiguste kindlaksmääramiseks juhul, kui põllumajandustootjal oli võrdlusperioodi jooksul, st aastatel 2000–2002, kohustus osa oma põllumajandusettevõtte maad tootmisest kõrvale jätta. Seoses sellega sätestab artikli 54 lõige 2 sõnaselgelt teisiti kui artikli 44 lõige 2, et maa tootmisest kõrvale jätmise korral tuleb toetuse saamisel põhimõtteliselt kõne alla ainult põllumajandusettevõtte mis tahes haritav maa. Järelikult seob see säte erandjuhul toetusõiguse teatavat tüüpi toetuskõlbliku maaga. Seega on samas selge, et tavalisi toetusõigusi silmas pidades ei mõjuta nende kindlaksmääramise ajal esinenud olukord mingilgi määral seda, milliste toetuskõlblike maadega saab toetusõigusi hiljem siduda.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000036">
                     <title id="B210000036">
                        <number>35.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000063">Lõpuks on see kooskõlas ka määruse nr 1782/2003 eesmärkidega, et püsikarjamaid peetakse muust eelnevast kasutusest või tegelikust kasutusest sõltumatult põllumajandustoodete tootmiseks toetuskõlblikuks. Nii rõhutatakse määruse põhjenduses 4 selgelt püsirohumaade positiivset mõju keskkonnale.<footnote role="fNote" id="B110000016">
                           <number>18</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000064"> –	Määruse nr 1782/2003 põhjenduse 4 kohaselt tuleb seega, „[k]una püsirohumaadel on keskkonnale positiivne mõju, […] võtta vastu meetmed püsirohumaade säilitamise soodustamiseks, et vältida rohumaa suuremahulist muutmist haritavaks maaks“.</para>
                        </footnote> Vastavalt sellele eesmärgile nõuab määruse nr 1782/2003 artikli 5 lõige 2, et liikmesriigid tagavad, et maad, mida kasutati pindalatoetuste süsteemi muutmise ajal 2003. aastal püsikarjamaana, sellena ka säilitataks.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000037">
                     <title id="B210000037">
                        <number>36.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000065">Sel eesmärgil annab määruse nr 796/2004 artikkel 4 liikmesriikidele lisaks õiguse võtta püsikarjamaade arvu vähenemise korral siseriiklikul või kohalikul tasandil erimeetmeid. Seega võib näiteks kehtestada neile põllumajandustootjatele, kelle käsutuses on püsikarjamaad, mille otstarvet muudeti, kohustuse muuta maad tagasi püsikarjamaaks.<footnote role="fNote" id="B110000017">
                           <number>19</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000066"> –	Määruse nr 796/2004 artikli 4 lõige 2.</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000038">
                     <title id="B210000038">
                        <number>37.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000067">Määrus nr 1782/2003 ei takista seega kuidagi püsikarjamaade laiendamist, vaid tänu püsikarjamaade positiivsele mõjule keskkonnale on selle eesmärk pigem tagada nende säilimine. Vastumeetmete võtmise õigus on liikmesriikidel äärmisel juhul püsikarjamaade <emphasis role="italc" id="B400000023">vähendamise </emphasis>korral.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000039">
                     <title id="B210000039">
                        <number>38.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000068">Järelikult tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et määrust nr 1782/2003, eeskätt selle artikli 44 lõiget 2, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt on kõik põllumajandusettevõtja deklareeritud püsikarjamaade pindalad, mis ületavad omal ajal talle ühtse otsemaksete õiguste kindlaksmääramisel arvesse võetud söödamaa pindalasid, ainult siis toetuskõlblikud, kui neid kasutatakse tõepoolest karjakasvatuseks.</para>
                  </blockquote>
               </section>
               <section id="B000000007">
                  <title style="04Titre2" id="B200000007">
                     <number>B.</number>
                     <titlecontent id="B300000007">
                        <emphasis role="italc" id="B400000024">Teine eelotsuse küsimus</emphasis>
                     </titlecontent>
                  </title>
                  <blockquote id="B010000040">
                     <title id="B210000040">
                        <number>39.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000069">Teise küsimuse eesmärk on välja selgitada, kas määruse nr 1782/2003 artikliga 29 on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas vaidlusalune õigusnorm, mis näeb juhul, kui otsemaksete kava alusel toetuse saamiseks esitatud taotluses deklareeritud püsikarjamaade pindalad ületavad söödamaa pindalasid, mida võeti omal ajal arvesse toetusõiguste kindlaksmääramisel, ette õigusliku eelduse, et põllumajandustootja on toetuste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult tekitanud.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000041">
                     <title id="B210000041">
                        <number>40.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000070">Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab selle küsimuse ainult juhuks, kui tema esimesele küsimusele vastatakse eitavalt. Minu eespool toodud märkusi arvestades ei ole seega sellele küsimusele vaja vastata, kuid ma käsitlen seda järgnevalt siiski teise võimalusena.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000042">
                     <title id="B210000042">
                        <number>41.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000071">Vastavalt määruse nr 1782/2003 artiklile 29 ei maksta toetust neile põllumajandustootjatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000043">
                     <title id="B210000043">
                        <number>42.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000072">Hispaania on arvamusel, et vaidlusalune siseriiklik õigusnorm on selle sättega kooskõlas. Tuleb vältida olukorda, kus toetuste saamisel ühtse otsemaksete kava alusel asendatakse haritav maa, mis viis omal ajal toetusõiguste andmiseni, õigustamatult ja kuritarvituslikult rohumaadega, kuna haritava maa asendamine rohumaaga varjab tegelikult tõelise põllumajandustegevuse ülesannet.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000044">
                     <title id="B210000044">
                        <number>43.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000073">Määruse nr 1782/2003 artikkel 29 vastab oma sõnastuselt üldjoontes määruse nr 2988/95<footnote role="fNote" id="B110000018">
                           <number>20</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000074"> –	Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340). Paljudes liidu muudes õigusaktides leidub seda sätet jäljendav õigusnorm, vt näiteks juba nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1259/1999, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad (EÜT L 160, lk 113; ELT eriväljaanne 03/25, lk 424) artikkel 7 või nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus […] (ELT L 299, lk 1) selgelt „kõrvalehoidumisklausliks“ nimetatud artikkel 193 ja komisjoni 27. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad […] (ELT L 25, lk 8) artikli 4 lõige 8.</para>
                        </footnote> artikli 4 lõikele 3, mida võib omakorda pidada Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kodifikatsiooniks, mille kohaselt ei saa liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil.<footnote role="fNote" id="B110000019">
                           <number>21</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000075"> –	Vt selle kohta ka kohtujurist Alber’i ettepaneku punkt 80, kohtuasi Emsland-Stärke (C‑110/99, EU:C:2000:252). Vt selle kohtupraktika kohta kohtuotsused Kefalas jt (C‑367/96, EU:C:1998:222, punkt 20), Diamantis (C‑373/97, EU:C:2000:150, punkt 33), Halifax jt (C‑255/02, EU:C:2006:121, punkt 68), Agip Petroli (C‑456/04, EU:C:2006:241, punkt 19) ja SICES jt (C‑155/13, EU:C:2014:145, punkt 29).</para>
                        </footnote> Liidu õigusnormide kohaldamisala ei saa laiendada sellisel määral, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi.<footnote role="fNote" id="B110000020">
                           <number>22</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000076"> –	Kohtuotsused Cremer (125/76, EU:C:1977:148, punkt 21), General Milk Products (C‑8/92, EU:C:1993:82, punkt 21), Halifax jt (C‑255/02, EU:C:2006:121, punkt 69), Agip Petroli (C‑456/04, EU:C:2006:241, punkt 20), Vonk Dairy Products (C‑279/05, EU:C:2007:18, punkt 31) ja Christodoulou jt (C‑116/12, EU:C:2013:825, punkt 63).</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000045">
                     <title id="B210000045">
                        <number>44.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000077">Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale eeldab võimaliku abisaaja kuritarvituse tõendamine, et esiteks peab esinema teatav hulk objektiivseid asjaolusid, mis näitavad, et hoolimata liidu õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsest järgimisest ei ole saavutatud nende õigusnormide eesmärki, ja teiseks peab esinema tahtlus saada liidu õigusnormidest tulenev soodustus, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused.<footnote role="fNote" id="B110000021">
                           <number>23</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000078"> –	Kohtuotsused Emsland-Stärke (C‑110/99, EU:C:2000:695, punkt 52 jj), Eichsfelder Schlachtbetrieb (C‑515/03, EU:C:2005:491, punkt 39), Halifax jt (C‑255/02, EU:C:2006:121, punkt 74 jj), Cadbury Schweppes (C‑196/04, EU:C:2006:544, punkt 64), Ungari <emphasis role="italc" id="B400000025">vs. </emphasis>Slovakkia (C‑364/10, EU:C:2012:630, punkt 58), Christodoulou jt (C‑116/12, EU:C:2013:825, punkt 64) ja Slancheva sila (C‑434/12, EU:C:2013:546, punkt 29).</para>
                        </footnote> Selle hindamine on siseriikliku kohtu ülesanne. Tõendamine peab toimuma siseriikliku õiguse sätete järgi, niivõrd kui see ei kahjusta liidu õiguse tõhusust.<footnote role="fNote" id="B110000022">
                           <number>24</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000079"> –	Kohtuotsused Emsland-Stärke (C‑110/99, EU:C:2000:695, punkt 54), Christodoulou jt (C‑116/12, EU:C:2013:825, punkt 65) ja Slancheva sila (C‑434/12, EU:C:2013:546, punkt 30).</para>
                        </footnote>
                     </para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000046">
                     <title id="B210000046">
                        <number>45.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000080">Määruse nr 1782/2003 artikli 29 kohaldamiseks peab seega esinema nii objektiivne kui ka subjektiivne element. Järelikult ei saa õigusnorm, mis näeb üldiselt ja ilma konkreetseid asjaolusid hindamata ette eelduse, et põllumajandusettevõtja on seoses lisaks deklareeritud püsikarjamaade pindalaga loonud kunstlikult toetuse saamiseks vajalikud tingimused, põhimõtteliselt tugineda määruse nr 1782/2003 artiklile 29.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000047">
                     <title id="B210000047">
                        <number>46.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000081">Nagu komisjon õigesti väidab, ei ole eeskätt võimalik kindlaks teha juba võimaliku kuritarvituse objektiivset elementi. Liidu seadusandja uue toetuste süsteemi eesmärk on just kehtestada põllumajandustoojate jaoks toodanguga sidumata sissetulekutoetused.<footnote role="fNote" id="B110000023">
                           <number>25</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000082"> –	Vt veel kord määruse nr 1782/2003 põhjendus 24.</para>
                        </footnote> Seega kui tootja seob toetusõigused püsikarjamaade pindalaga, mis on määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõike 2 kohaselt toetuskõlblik, siis on see täielikult kooskõlas ühtsete otsetoetuste kava eesmärgiga.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000048">
                     <title id="B210000048">
                        <number>47.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000083">Peale selle tuleb märkida, et Hispaania mainib ise oma märkustes püsikarjamaade kuritarvitusliku deklareerimise juhtusid, mille on toime pannud „mõni toetusesaaja“. Seda arvesse võttes on seda vähem põhjust lähtuda sellest, et kirjeldatud laadi kuritarvituste vastu ei saaks tõhusalt võidelda ulatuslike õigusnormide järjekindla kohaldamise teel, mis võeti tõhusa kontrolli tagamiseks vastu juba liidu tasandil.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000049">
                     <title id="B210000049">
                        <number>48.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000084">Lõpuks ei ole veenvad ka Hispaania märkused, millega luuakse seos vaidlusaluse õigusnormi ja kontrollikoja kriitika vahel seoses püsikarjamaa toetuskõlblikkuse nõuetekohasel hindamisel esinevate puudustega.<footnote role="fNote" id="B110000024">
                           <number>26</number>
                           <para style="footnotetext" id="B150000085"> –	Vaata eespool 3.joonealuses märkuses esitatud viited.</para>
                        </footnote> See kriitika on nimelt suunatud toetuste maksmisele maa-alade eest, mis ei vasta määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 2 sätestatud toetuskõlblikkusele esitatavatele nõuetele. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetest ilmneb aga, et mõlemas selles kohtus pooleliolevas menetluses ei vaidle pooled selle üle, et tegemist on teatavate täielikult püsikarjamaadest koosnevate toetuskõlblike maa-aladega.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000050">
                     <title id="B210000050">
                        <number>49.</number>
                     </title>
                     <para style="01PointAltN" id="B150000086">Järelikult tuleb teisele eelotsuse küsimusele vastata nii, et siseriiklik õigusnorm, mis näeb juhul, kui põllumajandusettevõtja poolt otsemaksete kava alusel toetuse saamiseks esitatud taotluses deklareeritud püsikarjamaade pindalad ületavad söödamaa pindalasid, mida võeti omal ajal arvesse toetusõiguste kindlaksmääramisel, ette õigusliku eelduse, et see põllumajandustootja on toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult tekitanud, on vastuolus määruse nr 1782/2003 artikliga 29.</para>
                  </blockquote>
               </section>
            </section>
         </C_Conc_Txt>
         <C_Conc_Conc>
            <section id="C000000000">
               <title style="03Titre1" id="C200000000">
                  <number>V.</number>
                  <titlecontent id="C300000000">
                     <emphasis role="bold" id="C400000000">Ettepanek</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="C010000000">
                  <title id="C210000000">
                     <number>50.</number>
                  </title>
                  <para style="01PointAltN" id="C150000000">Kokkuvõttes teen ma ettepaneku vastata Tribunal Supremo eelotsusetaotlusele järgmiselt:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="C150000001">Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõiget 2 ja selle artiklit 29 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt on kõik põllumajandusettevõtja poolt ühtse otsemaksete kava alusel toetuse saamiseks esitatud taotluses deklareeritud püsikarjamaade pindalad, mis ületavad omal ajal talle toetusõiguste kindlaksmääramisel arvesse võetud söödamaa pindalasid, ainult siis toetuskõlblikud, kui neid kasutatakse tõepoolest karjakasvatuseks, ning vastasel juhul eeldatakse, et põllumajandusettevõtja on toetuste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult tekitanud.</para>
               </blockquote>
            </section>
         </C_Conc_Conc>
      </C_Conclusions>
   </Affaire>
</C_Doc_Ref>