<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-643/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020TJ0643</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:286">EU:T:2021:286</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20210519">19.5.2021</DATE> – Kohtuasi T‑643/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Ryanair <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (KLM; Covid-19)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kümnes koda laiendatud koosseisus)</P><P><DATE ISO="20210519">19. mai 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Madalmaad</KEYWORD><KEYWORD>KLMile COVID‑19 pandeemia raames antud riigigarantii laenudele ja riigi allutatud laen</KEYWORD><KEYWORD>Riigiabi ajutine raamistik</KEYWORD><KEYWORD>Otsus jätta vastuväited esitamata</KEYWORD><KEYWORD>Otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks</KEYWORD><KEYWORD>Sama kontserni mõnele muule äriühingule varem antud abi</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendamiskohustus</KEYWORD><KEYWORD>Otsuse tagajärgede kehtima jätmine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑643/20,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Ryanair DAC</HT>, asukoht Swords (Iirimaa), esindajad: advokaadid F.‑C. Laprévote, V. Blanc, E. Vahida, S. Rating ja I.‑G. Metaxas-Maranghidis,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: L. Flynn, S. Noë ja C. Georgieva,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><P>keda toetavad</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Prantsuse Vabariik</HT>, esindajad: E. de Moustier ja P. Dodeller,</P><P><HT TYPE="BOLD">Madalmaade Kuningriik</HT>, esindaja: J. Langer, keda abistas advokaat I. Rooms,</P><P>ja</P><P><HT TYPE="BOLD">Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV</HT>, asukoht Amstelveen (Madalmaad), esindajad: advokaadid K. Schillemans, H. Vanderveen ja P. Huizing,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astujad,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artiklil 263 põhinev nõue tühistada komisjoni <DATE ISO="20200713">13. juuli 2020. aasta</DATE> otsus C(2020) 4871 (final) riigiabi SA.57116 (2020/N) – Madalmaad – COVID‑19: KLMile antud riigigarantii ja -laen,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus),</P><P>koosseisus: koja president A. Kornezov (ettekandja), kohtunikud E. Buttigieg, K. Kowalik-Bańczyk, G. Hesse ja M. Stancu,</P><P>kohtusekretär: ametnik I. Pollalis,</P></PREAMBLE.INIT><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20210225">25. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik teatas <DATE ISO="20200626">26. juunil 2020</DATE> Euroopa Komisjonile ELTL artikli 108 lõike 3 alusel Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV‑le (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>KLM<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) antud abist, mis seisnes esiteks riigigarantiis pankade konsortsiumi poolt talle antavale laenule ja teiseks riigilaenus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>abimeede<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>). Abi kogusummaks oli 3,4 miljardit eurot. Abimeetme eesmärk oli anda KLMile ajutiselt likviidsed vahendid, mida tal oli vaja COVID‑19 pandeemia negatiivsete tagajärgedega tegelemiseks. Madalmaade Kuningriik leidis, et arvestades KLMi tähtsust riigi majanduse ja lennuliikluse jaoks, oleks tema pankrotistumine süvendanud veelgi pandeemia tõttu riigi majandusele põhjustatud tõsist häiret.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>KLM kuulub Air France-KLMi kontserni. Kontserni eesotsas on valdusühing Air France-KLM (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>valdusühing Air France-KLM<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), mille suurimad aktsionärid on Prantsuse ja Madalmaade riik, kellel on aktsiakapitalis vastavalt 14,3% ja 14% suurune osalus. Äriühingud Air France ja KLM on valdusühingu Air France-KLM kaks tütarettevõtjat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Komisjon tunnistas <DATE ISO="20200504">4. mail 2020</DATE> otsusega C(2020)2983 (final) riigiabi SA.57082 (2020/N) kohta – Prantsusmaa – COVID‑19: ajutine raamistik, [ELTL artikli] 107 lõike 3 punkt b – Garantii ja aktsionärilaen Air France’ile (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>otsus Air France<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) siseturuga kokkusobivaks individuaalse abi, mida Prantsuse Vabariik andis Air France’ile riigigarantiina ja aktsionärilaenuna, kogusummas 7 miljardit eurot. Abimeetme eesmärk oli rahastada Air France’i kiireloomulisi likviidsusvajadusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20200713">13. juulil 2020</DATE> vastu otsuse C(2020) 4871 (final) riigiabi SA.57116 (2020/N) kohta – Madalmaad – COVID‑19: KLMile antud riigigarantii ja -laen (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="355" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2020">ELT 2020, C 355, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), milles ta leidis, et abimeede oli esiteks riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ning teiseks oli see ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv. Komisjon hindas abimeedet oma <DATE ISO="20200319">19. märtsi 2020. aasta</DATE> teatise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID‑19 puhangu kontekstis<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="091" DATE.PUB="2020">ELT 2020, C 91</REF.DOC.OJ> I, lk 1), muudetud <DATE ISO="20200403">3. aprillil 2020</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="112" DATE.PUB="2020">ELT 2020, C 112</REF.DOC.OJ> I, lk 1), <DATE ISO="20200513">13. mail 2020</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="164" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2020">ELT 2020, C 164, lk 3</REF.DOC.OJ>) ja <DATE ISO="20200629">29. juunil 2020</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="218" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2020">ELT 2020, C 218, lk 3</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>ajutine raamistik<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Hageja Ryanair DAC esitas käesoleva hagi Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20201023">23. oktoobril 2020</DATE> saabunud hagiavaldusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Hageja esitas samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga Üldkohtu kodukorra artiklite 151 ja 152 alusel taotluse lahendada asi kiirendatud menetluses. Üldkohus (kümnes koda) rahuldas <DATE ISO="20201116">16. novembri 2020. aasta</DATE> otsusega kiirendatud menetluse taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Komisjoni esitatud kostja vastus saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20201207">7. detsembril 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20201218">18. detsembril 2020</DATE> kodukorra artikli 106 lõike 2 alusel põhjendatud taotluse kohtuistungi korraldamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Üldkohus otsustas kümnenda koja ettepanekul anda kohtuasi kodukorra artikli 28 alusel üle laiendatud kohtukoosseisule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse vastavalt <DATE ISO="20201214">14. detsembril 2020</DATE>, <DATE ISO="20210106">6. jaanuaril 2021</DATE> ja <DATE ISO="20210115">15. jaanuaril 2021</DATE> saabunud avaldustega palusid Madalmaade Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja KLM luba astuda käesolevasse menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Üldkohtu kümnenda koja president andis Madalmaade Kuningriigile <DATE ISO="20210112">12. jaanuari 2021. aasta</DATE> otsusega ja Prantsuse Vabariigile <DATE ISO="20210119">19. jaanuari 2021. aasta</DATE> otsusega loa menetlusse astuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Üldkohtu kümnenda koja president andis <DATE ISO="20210127">27. jaanuari 2021. aasta</DATE> määrusega KLMile loa menetlusse astuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Vastavalt <DATE ISO="20210114">14.</DATE>, <DATE ISO="20210119">19.</DATE> ja <DATE ISO="20210128">28. jaanuari 2021. aasta</DATE> menetlust korraldava meetmena anti Madalmaade Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile ja KLMile kodukorra artikli 154 lõike 3 alusel luba esitada menetlusse astuja seisukohad. Madalmaade Kuningriik esitas <DATE ISO="20210122">22. jaanuaril 2021</DATE> ja Prantsuse Vabariik <DATE ISO="20210203">3. veebruaril 2021</DATE> Üldkohtu kantseleile oma menetlusse astuja seisukohad. KLM menetlusse astuja seisukohti ei esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20210225">25. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuistungil. Kohtuistungil palus hageja Üldkohtul võtta menetlust korraldav meede, paludes komisjonil esitada vastavalt otsuses Air France ja vaidlustatud otsuses mainitud lepingud, mille alusel abimeetmeid nendes kahes otsuses rakendati. Menetluse suuline osa lõpetati <DATE ISO="20210226">26. veebruari 2021. aasta</DATE> otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik palub Üldkohtul jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse vaidlustatud otsuse põhjendatus, ning jätta ülejäänud osas hagi sisuliselt rahuldamata. Teise võimalusena palub ta jätta hagi tervikuna rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Sarnaselt komisjonile paluvad Madalmaade Kuningriik ja KLM Üldkohtul jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Hageja esitab hagi põhjendamiseks viis väidet, millest esimese kohaselt jättis komisjon vääralt vaidlustatud otsuse kohaldamisalast välja abi, mida Prantsuse Vabariik andis Air France’ile; teise väite kohaselt on rikutud diskrimineerimiskeelu, teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse põhimõtteid; kolmanda väite kohaselt on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldatud vääralt; neljanda väite kohaselt oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse ning viienda väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 296 tähenduses põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Hageja väidab hagiavalduse punktides 39–45, et tal on õigus esitada hagi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>asjasse puutuva isikuna<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>huvitatud isikuna<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> nõukogu <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 248, lk 9</REF.DOC.OJ>), artikli 1 punkti h tähenduses, millest tulenevalt on tal õigus esitada oma menetlusõiguste tagamiseks tühistamishagi vaidlustatud otsuse peale, mis tehti ametlikku uurimismenetlust algatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>KLMi konkurendina mõjutab abimeetme rakendamine hageja huve, kuna COVID‑19 pandeemia negatiivsetele tagajärgedele vaatamata võimaldab abimeede KLMil saada laenu soodustingimustel ja püsida turul hageja konkurendina, kes saab toetust. Hageja, kes on enda väitel Madalmaades suuruselt kolmas lennuettevõtja, sellist toetust aga ei saa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Komisjon ei vaidle vastu hagi vastuvõetavusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik leiab, et hagejal ei ole vaidlustatud otsuse põhjenduse vaidlustamiseks hagi esitamise õigust ning hagi esimene, teine ja kolmas väide on seetõttu vastuvõetamatud. Hagi neljanda väite vastuvõetavust Prantsuse Vabariik aga ei vaidlusta, kuna tema sõnul on hageja ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuv isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et hagi vastuvõetavuse suhtes ei ole kahtlust osas, milles hageja väidab, et komisjon oleks pidanud algatama ELTL artikli 108 lõikes 2 osutatud ametliku uurimismenetluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Nimelt tuleb ELTL artiklis 108 osutatud kontrollimenetluse raames eristada kahte etappi. Esiteks ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud esialgse uurimise etapp, mis võimaldab komisjonil kujundada esialgse arvamuse abi kokkusobivuse kohta. Teiseks ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus, mis võimaldab komisjonil hankida juhtumi asjaolude kohta täielikku teavet. Ainult selle menetluse raames näeb EL toimimise leping ette komisjoni kohustuse küsida asjasse puutuvatelt isikutelt selgitusi (<REF.DOC.ECR><DATE ISO="19930519">19. mai 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Cook vs. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑198/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:197">EU:C:1993:197</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19930615">15. juuni 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Matra vs. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑225/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:239">EU:C:1993:239</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20181015">15. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Vereniging Gelijkberechtiging Grondbezitters jt vs. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑79/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:680">EU:T:2018:680</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Kui ametlikku uurimismenetlust ei algatata, puudub asjasse puutuvatel isikutel, kes oleksid saanud selle teise etapi jooksul märkusi esitada, selline võimalus. Selle olukorra parandamiseks on tunnustatud nende õigust vaidlustada liidu kohtus komisjoni otsus mitte algatada ametlikku uurimismenetlust. Seega on hagi, milles palutakse ELTL artikli 108 lõike 3 alusel tehtud otsuse tühistamist ning mille esitab asjasse puutuv isik ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses, vastuvõetav juhul, kui hagi esitaja soovib seeläbi kaitsta oma viimati nimetatud sättest tulenevaid menetlusõigusi (vt <DATE ISO="20101118">18. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NDSHT <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑322/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:701">EU:C:2010:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Käesolevas asjas komisjon ametlikku uurimismenetlust ei algatanud ning hageja tugineb neljandas väites oma menetlusõiguste rikkumisele. Määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h arvestades kuulub abisaajaga konkureeriv ettevõtja vaieldamatult ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>asjasse puutuvate isikute<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> hulka (<DATE ISO="20101118">18. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NDSHT <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑322/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:701">EU:C:2010:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20200903">3. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑817/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:637">EU:C:2020:637</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on vaieldamatu, et hageja ja abisaaja vahel on konkurentsisuhe. Nimelt väidab hageja, ilma et talle vastu vaieldaks, et ta on üle 20 aasta osalenud Madalmaade lendude teenindamises, et 2019. aastal vedas ta kolm miljonit reisijat lähtekohaga Madalmaadest või sihtkohaga Madalmaadesse ning et tal oli ligikaudu 5% Madalmaade turust, mis tegi temast suuruselt kolmanda lennuettevõtja<?PAGE NO="5"?> Madalmaades. Hageja tõi esile ka asjaolu, et tema 2020. aasta suve lennuplaan, mis pandi paika enne COVID‑19 pandeemia puhkemist, hõlmas 43 sihtkohta lähtekohaga kolmest Madalmaade lennujaamast. Seetõttu on hageja asjasse puutuv isik, kellel on huvi tagada oma ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetlusõiguste kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Seega tuleb nõustuda, et hagi on vastuvõetav osas, milles hageja tugineb oma menetlusõiguste rikkumisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleb tõdeda, et neljas väide, mis puudutab sõnaselgelt hageja menetlusõiguste kaitset, on vastuvõetav, arvestades, et hageja on asjasse puutuv isik, nagu see eespool punktis 29 välja selgitati. Nimelt võib hageja selleks, et kaitsta menetlusõigusi, mis tal on ametlikus uurimismenetluses, tugineda väidetele, mis tõendavad, et komisjonil olevate või olla võivate andmete ja asjaolude hindamine oleks teatatud meetme esialgse uurimise etapis pidanud tekitama kahtlusi selle meetme kokkusobivuse osas siseturuga (vt selle kohta <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Régie Networks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑333/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:764">EU:C:2008:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>3F <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑319/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:435">EU:C:2009:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20110524">24. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kronoply ja Kronotex</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:341">EU:C:2011:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20190506">6. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Scor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑135/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:287">EU:T:2019:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Veel olgu meenutatud, et selleks, et tõendada oma menetlusõiguste rikkumist kahtluste tõttu, mida vaidlusalune meede oleks pidanud tekitama siseturuga kokkusobivuse suhtes, on hagejal õigus esitada argumente, mis tõendavad, et komisjoni järeldus, mille kohaselt on meede siseturuga kokkusobiv, oli väär, ning see tõendab <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT>, et komisjonil oleksid pidanud olema kahtlused meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel. Järelikult võib Üldkohus analüüsida hageja esitatud sisulisi argumente, et kontrollida, kas need võivad kinnitada tema sõnaselgelt esitatud väidet selliste kahtluste esinemise kohta, mis põhjendavad ELTL artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamist (vt selle kohta <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130613">13. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Ryanair <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑287/12 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:395">EU:C:2013:395</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20190506">6. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Scor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑135/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:287">EU:T:2019:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seoses viienda väitega, mille kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, tuleb toonitada, et põhjendamiskohustuse rikkumine kujutab endast olulise menetlusnormi rikkumist ja see on avalikul huvil põhinev väide, mida liidu kohus peab omal algatusel käsitlema, ning see ei ole seotud vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasusega (vt selle kohta <DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sytraval ja Brink’s France</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:154">EU:C:1998:154</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb uurida viiendat väidet.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Viies väide, et rikutud on põhjendamiskohustust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Viiendas väites kinnitab hageja sisuliselt, et vaidlustatud otsust ei ole mitmes küsimuses põhjendatud või on põhjendatud ebapiisavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Täpsemalt väidab hageja viienda väite esimeses osas sisuliselt, et komisjon jättis esitamata põhjused, miks ta ei võtnud arvesse Air France’ile varem antud abi mõju, kuigi viimane kuulub nagu KLM Air France-KLMi kontserni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Hageja sõnul võis Air France’ile varem antud abi saada kogu Air France-KLMi kontsern. Neil asjaoludel ei saanud komisjon <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> sellist võimalust välistada, vaid ta oli kohtupraktika kohaselt kohustatud arvesse võtma selles suhtes kõiki asjakohaseid asjaolusid ning abimeetme konteksti. Komisjon piirdus vaidlustatud otsuse punktis 19 aga märkusega, esitamata tõendit või muud selgitust,<?PAGE NO="6"?> et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Air France-KLMi kontserni tütarettevõtja Air France ei ole abimeetmest kasusaaja<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>. Ometi jättis ta kontrollimata ja põhjendamata, kas ülejäänud kontsernile ja eelkõige Air France’ile antud varasemat abi võidi anda ka KLMile, kelle aastaaruanded konsolideeritakse Air France’i omadega. Sellega seoses heidab hageja komisjonile ette seda, et ta märkis üksnes, et Madalmaade ametiasutused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>kinnitasid<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, et valdusühingu Air France-KLM tütarettevõtja Air France ei olnud abimeetmest kasusaaja, täpsustamata siiski, kuidas seda kinnitust rakendatakse. Ent oluline on analüüsida abimeetme neid aspekte, et kontrollida abi proportsionaalsust ja näiteks seda, kas kinni on peetud ajutise raamistiku punktis 25d ja punktis 27d ette nähtud kumuleerimise tingimustest ja ülemmääradest. Hageja sõnul kuuluvad valdusühing Air France-KLM ja tema tütarettevõtjad samasse majandusüksusesse, mis vaidlustatud otsuse alusel koos otsusega Air France saab abi kogusummas 10,4 miljardit eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Komisjon, keda toetavad Madalmaade Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja KLM, vaidleb nendele argumentidele vastu. Ta väidab, et kuna KLM ei olnud üks Air France’ile antud abi saajatest, ei olnud ta kohustatud selles küsimuses selgitusi esitama. Ta tuletab selle kohta meelde, et abimeetmest kasusaaja on KLM, mitte Air France-KLMi kontsern ega Air France ise. Samamoodi oli otsusega Air France lubatud toetuse saajaks Air France, mitte Air France-KLMi kontsern või KLM ise. Madalmaade ja Prantsuse ametiasutused kinnitasid samuti, et vastava abi saajad olid KLM ja Air France. Lisaks välistavad abi tunnusjooned ohu, et Air France’ile antud abi laieneks KLMile ja vastupidi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Olgu kohe märgitud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad ELTL artikliga 296 nõutud põhjendused vastama asjaomase akti olemusele ning neist peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, nii et asjaomastel isikutel on võimalik võetud meetme põhjuseid mõista ja pädeval kohtul kontrolli teostada. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata, arvestades juhtumi asjaolusid, nimelt akti sisu, põhjenduste olemust ja selgituste saamise huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjasse puutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele, tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjasse puutuvaid õigusnorme (vt <DATE ISO="20110908">8. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:551">EU:C:2011:551</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et institutsioonid ei ole kohustatud tehtavate otsuste põhjendustes võtma seisukohta kõikide argumentide kohta, mille asjaomased isikud neile haldusmenetluses esitavad, peavad nad siiski välja tooma oma otsuste ülesehituses keskse tähtsusega faktid ja õiguslikud kaalutlused (vt selle kohta <DATE ISO="20080710">10. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bertelsmann ja Sony Corporation of America <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Impala</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑413/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:392">EU:C:2008:392</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0169">169</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20180918">18. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Duferco Long Products <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑93/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:558">EU:T:2018:558</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Otsuses jätta ELTL artikli 108 lõike 2 alusel ametlik uurimismenetlus algatamata peavad olema ära näidatud üksnes põhjused, millest lähtudes komisjon on järeldanud, et tal ei ole abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi, ning ka niisuguse otsuse lühidalt esitatud põhjendust tuleb pidada ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamisnõuet arvestades piisavaks, kui sellest nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt põhjused, millest lähtudes komisjon leidis, et tal ei esine tõsiseid raskusi, kuna küsimus nende põhjenduste paikapidavusest ei ole selle nõudega seotud (vt selle kohta <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Régie Networks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑333/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:764">EU:C:2008:764</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scheucher-Fleisch jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:698">EU:C:2011:698</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160512">12. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Hamr – Sport <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑693/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:292">EU:T:2016:292</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb märkida, et komisjon tuvastas vaidlustatud otsuse punktides 18 ja 19 esiteks, et KLM oli abimeetmest kasusaaja, ning teiseks, et Madalmaade ametiasutused kinnitasid, et valdusühingu Air France-KLM tütarettevõtja Air France ei olnud abimeetmest kasusaaja.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et otsuses Air France riigiabi kohta, mida anti ligikaudu kaks kuud varem Air France’ile, kes on KLMiga samasse kontserni kuuluv äriühing, mistõttu on see otsus seega konteksti element, mida tuleb arvesse võtta selle analüüsimisel, kas vaidlustatud otsuse põhjendus vastab eespool punktis 40 viidatud kohtupraktika kohaselt ELTL artikli 296 nõuetele, märkis komisjon punktis 21 muu hulgas, et selle otsuse esemeks olnud abimeetmest kasusaaja oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>äriühing Air France kontserni valdusühingu Air France-KLM kaudu<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, ning et Prantsuse ametivõimud kinnitasid, et valdusühingu Air France-KLM tütarettevõtja KLM kõnealust rahastust ei saanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsus ei sisalda muid analüüsielemente selle kohta, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>äriühingule Air France kontserni valdusühingu Air France-KLM kaudu<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> varem antud abi võidi samuti kasutada – kas või osaliselt – KLMi likviidsusvajaduste tarbeks, vastaval juhul valdusühingu Air France-KLM vahendusel, kelle tütarettevõtjad on nii Air France kui ka KLM.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb analüüsida, kas vaidlustatud otsuse põhjendusest nähtub selgelt ja üheti mõistetavalt, nii et huvitatud isikutel oleks võimalik mõista võetud meetme põhjuseid ja Üldkohtul kontrolli teha, miks komisjon leidis, et KLMil ei olnud võimalik saada Air France’ile valdusühingu Air France-KLM kaudu antud abi, kuigi need äriühingud kuuluvad samasse kontserni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta [ELTL] artikli 107 lõike 1 tähenduses (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="262" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 262, lk 1</REF.DOC.OJ>) punkti 11 kohaselt võidakse mitut eraldiseisvat juriidilist isikut riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üheks majandusüksuseks. Sellega seoses tuleb arvesse võtta ühe üksuse kontrollosaluse olemasolu teises üksuses ning muude funktsionaalsete, majanduslike või orgaaniliste sidemete olemasolu nende vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Samuti on kohtupraktikas tunnustatud, et kui õiguslikult eraldiseisvad füüsilised ja juriidilised isikud moodustavad ühe majandusüksuse, tuleb neid liidu konkurentsieeskirjade kohaldamise seisukohast kohelda ühe ettevõtjana. Riigiabi valdkonnas tekib küsimus majandusüksuse olemasolu kohta eelkõige siis, kui tuleb kindlaks teha abisaaja (vt selle kohta <DATE ISO="19841114">14. novembri 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Intermills <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>323/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:345">EU:C:1984:345</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090908">8. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>AceaElectrabel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑303/05</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:312">EU:T:2009:312</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Asjaolude hulgas, mida kohtupraktikas arvesse võetakse, et teha riigiabi valdkonnas kindlaks majandusüksuse olemasolu või selle puudumine, on muu hulgas asjaomase ettevõtja kuulumine äriühingute kontserni, mida kontrollib otseselt või kaudselt üks nendest äriühingutest, identse või paralleelse majandustegevusega tegelemine ning asjaomaste äriühingute majandusliku sõltumatuse puudumine (vt selle kohta <DATE ISO="20041014">14. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pollmeier Malchow <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑137/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:304">EU:T:2004:304</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); teatud üksuse kontrollitava ühtse kontserni moodustamine vaatamata selliste uute äriühingute asutamisele, millel on kõigil eraldiseisev õigusvõime (vt selle kohta <DATE ISO="19841114">14. novembri 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Intermills <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>323/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:345">EU:C:1984:345</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); teises äriühingus kontrollosalust omava üksuse kontrolli, algatuste tegemise ja rahalise toetuse ülesannete täitmise võimalus, mis läheb kaugemale lihtsast investori kapitalipaigutusest, ning orgaaniliste ja funktsionaalsete sidemete olemasolu nende vahel (<DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AceaElectrabel Produzione <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑480/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:787">EU:C:2010:787</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta ka <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060110">10. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Cassa di Risparmio di Firenze jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑222/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:8">EU:C:2006:8</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0116">116</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0117">117</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), samuti asjaomaste lepingutingimuste olemasolu (vt selle kohta <DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AceaElectrabel Produzione <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑480/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:787">EU:C:2010:787</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Veel peab komisjon erilise hoolsusega kontrollima samasse kontserni kuuluvate äriühingute vahelisi seoseid, kui on karta sama kontserni piires riigiabi kumuleerumise mõju konkurentsile (vt selle kohta <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090908">8. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>AceaElectrabel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑303/05</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:312">EU:T:2009:312</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0116">116</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Komisjon on riigiabi puudutavate EL toimimise lepingu põhireeglite nõuetekohase kohaldamise huvides kohustatud ka viima vaatlusaluste meetmete uurimise läbi hoolsalt ja erapooletult, et tal oleks lõpliku otsuse tegemisel selleks võimalikult täielikud ja usaldusväärsed tõendid (vt <DATE ISO="20100902">2. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scott</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑290/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:480">EU:C:2010:480</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta ka <DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sytraval ja Brink’s France</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:154">EU:C:1998:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb esimesena märkida, et Air France ja KLM on äriühingud, mis mõlemad kuuluvad samasse kontserni, mille eesotsas on valdusühing Air France-KLM.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Samas kui vaidlustatud otsuses on kirjeldatud valdusühingu Air France-KLM aktsionäride koosseisu (vaidlustatud otsuse punkt 18, vt eespool punkt 2), ei sisalda see mingit teavet tema kahe tütarettevõtja Air France’i ja KLMi aktsionäride koosseisu kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kui Madalmaade Kuningriigile ja KLMile kohtuistungil selle kohta küsimusi esitati, vastasid nad KLMi aktsionäride koosseisu kohta, et 49% osalus selle äriühingu kapitalis on valdusühingul Air France-KLM, 5,9% Madalmaade Kuningriigil, 44,8% <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kahel Madalmaade sihtasutusel<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> ja ülejäänud osalus teistel aktsionäridel. Madalmaade Kuningriik ja KLM teatasid selle kohta, et valdusühingule Air France-KLM kuulus KLMi nn majanduslik omand.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik märkis kohtuistungil vastuseks Üldkohtu küsimusele Air France’i aktsionäride koosseisu kohta, et valdusühing Air France-KLM on äriühingu Air France ainuaktsionär.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Sellest teabest, mis saadi ainult kohtuistungil, ja vaatamata sellele, et Üldkohtul ei ole võimalik kontrollida selle õigsust ja ammendavust ega hoomata täielikult Air France-KLMi kontserni kapitalistruktuuri, näib ilmnevat, et esiteks kuulub 100% osalus Air France’i kapitalis valdusühingule Air France-KLM ning teiseks kuulub KLMi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>majanduslik omand<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> valdusühingule Air France-KLM, kes on ka selle suurim aktsionär.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Teisena tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsus ei sisalda mingit teavet valdusühingu Air France-KLM ja tema tütarettevõtjate Air France’i ja KLMi vaheliste funktsionaalsete, majanduslike ja orgaaniliste sidemete olemasolu kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kui KLMile selle kohta kohtuistungil küsimusi esitati, selgitas ta, et valdusühing Air France-KLM täitis muu hulgas ülesandeid, mille eesmärk oli saada rahastust ülemaailmsetelt turgudelt laenamisega või võlakirjade emiteerimisega, hallata ühist müüki ja tulu, mis saadakse näiteks lennupiletite müügist, tagada teatavate ühiselt kasutatavate teenuste osutamine ning tegeleda investorisuhetega. Seega ilmneb, et valdusühing viib Air France-KLMi kontserni huvides läbi üsna tähtsaid tegevusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Ent kuna vaidlustatud otsuses selle kohta teave puudub, ei ole Üldkohtul mingit kontrollitavat ega täielikku alust mõistmaks, millised on kontserni eespool nimetatud äriühingute vastavad ülesanded, nendevahelised põhikirjalised seosed, ning eelkõige seda, kas valdusühing Air France-KLM täidab oma tütarettevõtjate Air France’i ja KLMi kontrolli, algatuste tegemise ja rahalise toetuse ülesandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kolmandana tõdeb Üldkohus, et vaidlustatud otsusest ilmneb, et valdusühing Air France-KLM oli seotud vaidlustatud otsuse esemeks oleva abi andmise ja haldamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Nimelt nähtub vaidlustatud otsuse punktist 12, et Madalmaade valitsus ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>mitmesugused asjaosalised<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> pidid abimeetme rakendamiseks sõlmima mitu lepingut. Täpsemalt pidid Madalmaade riik, KLM ja valdusühing Air France-KLM sõlmima raamlepingu (<HT TYPE="ITALIC">framework agreement</HT>), mis reguleerib KLMile abi andmise üldtingimusi. Vaidlustatud otsus ei sisalda muud teavet selle lepingu sisu kohta. Selle pinnalt saab siiski järeldada, et valdusühingul Air France-KLM on selle lepingu poolena abimeetmega seoses teatavad lepingulised õigused ja kohustused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Samuti ilmneb mitmest otsuse Air France aspektist, et valdusühingul Air France-KLM olid vaidlustatud otsuse esemeks oleva abimeetmega seoses teatavad lepingulised õigused ja kohustused. Näiteks otsuse punkti 15 kohaselt pidid Prantsuse Vabariik, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Air France-KLMi kontsern<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ja asjaomaste pankade konsortsium sõlmima enne garantii esmakordset andmist riigigarantii kokkuleppe, milles on täpsustatud garantii kasutamise eritingimused. Otsuse punkti 16 kohaselt tuli ka aktsionärilaenu kohta sõlmida leping <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Air France-KLMi kontserni<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> ja Agence des participations de l’État (riigiosaluste agentuur, Prantsusmaa) vahel, kes haldab riigi kui aktsionäri finantsosalusi. Seega, rahastamise kohta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>sõlmitakse lepingud Air France-KLMiga<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, samas kui otsuse Air France punkti 21 kohaselt rahastamisest laekuv <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tehakse kättesaadavaks äriühingule Air France peegelduvate arvelduskontode kaudu, mis on avatud valdusühingu Air France-KLM ja tema tütarettevõtja Air France vahel<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Seega ilmneb, et rahastamist käsitlevad lepingud sõlmitakse valdusühinguga Air France-KLM, mitte äriühinguga Air France. Lisaks ilmneb, et need rahalised vahendid makstakse kõigepealt valdusühingu Air France-KLM kontodele ja kantakse seejärel tütarettevõtjale Air France üle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>peegelduvate jooksevkontode kaudu<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, mille laadi ja toimimisviisi ei ole siiski täpsustatud. Lisaks nähtub otsuse Air France punktidest 26 ja 31, et riigi garanteeritud laenu ja riigigarantii kestust võidakse pikendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Air France-KLMi kontserni valikul<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Sama otsuse punkti 44 kohaselt antakse aktsionärilaenu, kui täidetud on kohustused, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>mille võtab Air France-KLMi kontsern<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Eespool punktides 59 ja 60 kirjeldatud asjaoludest tuleneb, et valdusühing Air France-KLM oli seotud nii kõnealuse abimeetme kui ka otsuse Air France esemeks olnud abimeetme rakendamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Kuna vaidlustatud otsuses ei ole selle kohta siiski konkreetseid aspekte, ei ole Üldkohtul võimalik hoomata, millised olid abimeetme rakendamisel valdusühingu Air France-KLM ja tema tütarettevõtjate ehk ühelt poolt KLMi ja teiselt poolt Air France’i vastavad rollid, õigused ja kohustused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Komisjon selgitas kohtuistungil, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>tehingu lepingulise struktuuri<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> tõttu ei saanud KLM saada Air France’ile varem antud abi. Veel märkis ta, et mõned eespool punktis 60 mainitud lepingutest sisaldavad eritingimusi, mis näevad ette, et kõnealust rahastamist saab ainult äriühing Air France, ning mis välistavad, et rahastust saab kasutada KLMi likviidsusvajaduste tarbeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kui aga kohtuistungil Prantsuse Vabariigile selle kohta küsimusi esitati, märkis ta, et otsuses Air France mainitud lepingud ei sisaldanud eritingimusi, mis välistaksid, et kõnealust rahastust võiks kasutada ka kontserni vajaduste katteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>See teabevahetus annab seega tunnistust Üldkohtu käsutuses oleva teabe ebapiisavusest ja lünklikkusest. Nimelt ei ole vaidlustatud otsuses mingilgi moel selgitatud valdusühingu Air France-KLM, KLMi ja Air France’i vastavate lepinguliste kohustuste ja õiguste sisu ning veel vähem seda, kas on olemas mis tahes lepinguline või lepinguväline mehhanism, mis välistab, et Air France’ile valdusühingu Air France-KLM kaudu antud abi saab sama valdusühingu kaudu KLM ja vastupidi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Igal juhul tuleb meenutada, et põhjendamiskohustuse täitmise hindamisel tuleb lähtuda teabest, mis oli hageja käsutuses hetkel, kui ta esitas oma hagi. Põhjendusi ei saa aga väljakujunenud kohtupraktika kohaselt esitada esimest korda ja a posteriori alles kohtus, välja arvatud erandlikel asjaoludel (vt <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140320">20. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Rousse Industry vs. komisjon</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑271/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:175">EU:C:2014:175</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka <DATE ISO="20110920">20. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Evropaïki Dynamiki vs. EIP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑461/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:494">EU:T:2011:494</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Järelikult ei saa kohtuistungil komisjoni esitatud selgitustega täiendada vaidlustatud otsuse põhjendusi ning need on seega vastuvõetamatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Kõikidest eeltoodud kaalutlustest nähtub, et komisjon ei saanud järeldada, et Air France’ile varem valdusühingu Air France-KLM kaudu antud abi ei saanud mingil juhul kasutada KLMi likviidsusvajaduste tarbeks, sõltuvalt asjaoludest valdusühingu Air France-KLM vahendusel, esitamata selgelt ja üheti mõistetavalt oma hinnangut seoses kõikide eespool punktides 52–60 nimetatud asjaoludega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Komisjon ei saa sellega seoses tugineda <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980625">25. juuni 1998. aasta</DATE> kohtuotsusele <NAME.CASE>British Airways jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑371/94 ja T‑394/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1998:140">EU:T:1998:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nimelt, kohtuasjas, milles see otsus tehti, oli komisjon abi lubamisele seadnud tingimusi, mille eesmärk oli välistada, et osa Air France’ile antud abist kantakse otseselt või kaudselt üle sama kontserni mõnele teisele äriühingule. Üldkohus leidis kohtuotsuse punktides 313 ja 314, et need loa andmise tingimused on piisav ja sobiv vahend tagamaks, et Air France on ainus abisaaja. Seevastu käesolevas kohtuasjas näib, et selliseid loa andmise tingimusi ei esine ning vaidlustatud otsus ei sisalda selle kohta mingit teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>On tõepoolest otsustatud, et komisjonil on lai kaalutlusõigus, et teha kindlaks, kas kontserni kuuluvaid äriühinguid tuleb riigiabi kava kohaldamise eesmärgil lugeda üheks majandusüksuseks või juriidiliselt ja rahanduslikult iseseisvateks. See komisjoni kaalutlusõigus eeldab keeruliste majanduslike faktide ja tingimuste arvesse võtmist ja hindamist. Kuna liidu kohus ei saa asendada otsuse vastuvõtja poolt faktilistele asjaoludele eelkõige majanduslikust küljest antud hinnangut enda hinnanguga, peab Üldkohtu kontroll selles osas piirduma menetlusnormide järgimise, põhjendamiskohustuse täitmise, faktide sisulise õigsuse kontrollimisega ning selle kontrollimisega, ega ei ole tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu (vt <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090908">8. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>AceaElectrabel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑303/05</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:312">EU:T:2009:312</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0102">102</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Selleks peab liidu kohus muu hulgas kontrollima mitte ainult esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ning kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nendest on tehtud (<DATE ISO="20180920">20. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑114/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:753">EU:C:2018:753</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Ent eespool punktidest 43–65 nähtub, et vaidlustatud otsuses ei ole selgelt ja täpselt esitatud kõiki sellekohaseid asjasse puutuvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See kohustus kehtib veelgi enam sellisel juhul nagu käesolevas asjas, mida iseloomustab see, et paralleelselt antakse kaks riigiabi kahele sama valdusühingu tütarettevõtjale, kusjuures valdusühing on ka seotud mõlema abi andmise ja haldamisega ning tal on nendega seoses lepingulised õigused ja kohustused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Seega ei põhjendanud komisjon vaidlustatud otsust piisavalt, kui ta piirdus tõdemusega, et esiteks oli vaidlustatud otsuse esemeks olevast abimeetmest kasusaajaks KLM ning teiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kinnitasid<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> Madalmaade ametiasutused, et KLMile antud rahastust ei kasuta Air France, kuigi mõlemad äriühingud kuuluvad samasse kontserni ja mõnest vaidlustatud otsuse ja otsuse Air France aspektist ilmneb, et valdusühingul Air France-KLM on teatav roll kõnealuse abi andmisel ja haldamisel (eespool punktid 58–65).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Kõike eeltoodut arvestades tuleb viienda väite esimese osaga nõustuda ilma, et oleks vaja analüüsida selle väite ülejäänud osi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Samuti tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt on lisaks sellele, et asjaomase liikmesriigi majanduses esineb tõsine häire, nõutud, et häire kõrvaldamiseks võetud abimeetmed on esiteks selleks vajalikud ning teiseks selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja proportsionaalsed. Sama nõue tuleneb ka ajutise raamistiku punktist 19.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Täpsemalt, nagu väidab hageja, tuleb ajutise raamistiku punkti 25d alapunkti i kohaselt uute riigi laenugarantiide vormis antav riigiabi lugeda ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, tingimusel et laenude puhul, mille tähtaeg on pärast <DATE ISO="20201231">31. detsembrit 2020</DATE>, ei ületa laenude kogusumma abisaaja 2019. aasta või viimase sellise aasta kahekordset palgakulu, mille andmed on kättesaadavad. Sama ülempiir on ajutise raamistiku punkti 27d alapunkti i kohaselt kohaldatav subsideeritud avaliku sektori laenu vormis antud riigiabi korral.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Seega eeldab üldiselt abi vajalikkuse ja proportsionaalsuse ja konkreetselt eespool nimetatud ülempiiridest kinnipidamine seda, et enne on kindlaks tehtud abi suurus, abisaaja ja see, et puudub abi arvelt valdusühingu Air France-KLM, KLMi ja Air France’i vahelise ristfinantseerimise risk. See aga, et vaidlustatud otsust ei ole selles küsimuses piisavalt põhjendatud, ei võimalda Üldkohtul kontrollida, kas komisjon leidis õigesti, et abi kokkusobivuse hindamisel siseturuga ei esine tõsiseid raskusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse ebapiisav põhjendus toob seega kaasa otsuse tühistamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsus tuleb seega tühistada ilma, et oleks vaja analüüsida muid hageja esitatud väiteid, ja ilma, et oleks vaja otsustada eespool punktis 14 nimetatud menetlust korraldava meetme taotluse üle.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud otsuse tagajärgede kehtima jätmine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kui see on õiguskindlusest lähtuvatel kaalutlustel põhjendatud, on liidu kohtul ELTL artikli 264 teise lõigu kohaselt kaalutlusõigus igal konkreetsel juhul otsustada, milliseid käsitletava akti tagajärgi loetakse kehtivaks (vt analoogia alusel <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Régie Networks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑333/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:764">EU:C:2008:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Sellest sättest tuleneb seega, et kui liidu kohus seda vajalikuks peab, võib ta piirata oma otsuse tühistamise toimet isegi omal algatusel (vt selle kohta <DATE ISO="20080401">1. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament ja Taani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑14/06 ja C‑295/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:176">EU:C:2008:176</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Selle kohtupraktika kohaselt on liidu kohus kasutanud liidu õigusakti kehtetuks tunnistamise toime ajalise piiramise võimalust juhtudel, kui õiguskindlusest tulenevatel kaalutlustel, mis hõlmavad kõiki üldisi huve, st nii avalikke kui erahuve, mis on vastavates kohtuasjades käsitlusel olnud, ei saa lubada käsitletava õigusakti alusel kohtuotsuse kuupäevale eelneva ajavahemiku osas kogutud või makstud summade vaidlustamist (<REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Régie Networks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑333/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:764">EU:C:2008:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Käesolevas asjas leiab Üldkohus, et esinevad õiguskindlusest lähtuvad kaalutlused, mis põhjendavad vaidlustatud otsuse tühistamise toime ajalist piiramist. Nimelt, esiteks oleks abimeetmega ette nähtud rahasummade saamise kohesel kahtluse alla seadmisel eriti kahjulikud tagajärjed Madalmaade majandusele ja lennuliiklusele majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis, mida iseloomustab see, et selle liikmesriigi majandus on juba tõsiselt häiritud COVID‑19 pandeemia kahjulike tagajärgede tõttu. Teiseks tuleb arvesse võtta seda, et vaidlustatud otsuse tühistamine on tingitud otsuse ebapiisavast põhjendamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>ELTL artiklist 266 aga tuleneb, et komisjon, kelle õigusakt on tühistatud, peab võtma vajalikud meetmed Üldkohtu tühistamisotsuse täitmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Neil põhjustel tuleb vaidlustatud otsuse tühistamise toime peatada, kuni komisjon võtab vastu uue otsuse. Arvestades komisjoni tegutsemise kiirust alates meetmest teavitamisele eelnevast etapist ja meetmest teavitamisest, peatatakse toime mitte kauemaks kui kaks kuud arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, juhul kui komisjon otsustab uue otsuse vastu võtta ELTL artikli 108 lõike 3 alusel, ning mõistlikuks lisaajaks juhul, kui komisjon otsustab algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse (vt selle kohta <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <NAME.CASE>Régie Networks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑333/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:764">EU:C:2008:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0126">126</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb komisjoni kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja komisjonilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Kodukorra artikli 138 lõike 3 kohaselt võib Üldkohus otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole sama artikli lõikes 1 nimetatud, kannab oma kohtukulud ise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Seega tuleb Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja KLMi kohtukulud jätta nende endi kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada komisjoni <DATE ISO="20200713">13. juuli 2020. aasta</DATE> otsus C(2020) 4871 (final) riigiabi SA.57116 (2020/N) – Madalmaad – COVID‑19: KLMile antud riigigarantii ja -laen.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Peatada nimetatud otsuse tühistamise toime, kuni Euroopa Komisjon võtab ELTL artikli 108 alusel vastu uue otsuse. Tühistamise toime peatatakse mitte kauemaks kui kaks kuud arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast, juhul kui komisjon otsustab uue otsuse vastu võtta ELTL artikli 108 lõike 3 alusel, ning mõistlikuks lisaajaks juhul, kui komisjon otsustab algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Ryanair DAC kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV kohtukulud nende endi kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Kornezov</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Buttigieg</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kowalik-Bańczyk</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Hesse</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Stancu</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20210519">19. mail 2021</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>