<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑228/16 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0228</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:409">EU:C:2017:409</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170531">31.5.2017</DATE> – KOHTUASI C 228/16 P</P><P>DEI VS. KOMISJON</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20170531">31. mai 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: kreeka.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Menetluse lõpetamise otsus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Komisjoni keeldumine jätkata hageja kaebuse uurimist</KEYWORD><KEYWORD>Abi koosseisu puudumine esialgse uurimise staadiumi lõpus</KEYWORD><KEYWORD>Puhtalt kinnitav otsus</KEYWORD><KEYWORD>Menetluse lõpetamise otsuse tühistamise õiguspärasuse tingimused</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑228/16 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20160422">22. aprilli 2016. aasta</DATE> otsusega esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI)</HT>, asukoht Ateena (Kreeka), esindajad: advokaat E. Bourtzalas, <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> A. Oikonomou, <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> E. Salaka, <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> C. Synodinos, <HT TYPE="ITALIC">dikigoros</HT> C. Tagaras ja advokaat D. Waelbroeck,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: A. Bouchagiar ja É. Gippini Fournier,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud E. Regan, J.‑C. Bonichot (ettekandja), A. Arabadjiev ja C. G. Fernlund,</P><P>kohtujurist: M. Wathelet,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160209">9. veebruari 2016. aasta</DATE> <NAME.CASE>määrus DEI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:77">EU:T:2016:77</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vaidlustatud kohtumäärus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), milles Üldkohus leidis, et otsuse tegemise vajadus DEI nõudes tühistada Euroopa Komisjoni <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> kirjas sisaldunud otsus COMP/E3/ΟΝ/AB/ark *2014/61460 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/><DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), millega DEI kaebused riigiabi kohta jäeti rahuldamata, on ära langenud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT><DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud nõukogu <DATE ISO="19990322">22. märtsi 1999. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 83, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Teatise esialgne uurimine ja komisjoni otsused<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon vaatab teatise läbi niipea, kui on selle kätte saanud. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, teeb komisjon otsuse vastavalt lõigetele 2, 3 või 4.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et meede, millest teatati, ei kujuta endast abi, siis võtab ta selle kohta vastu otsuse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et teatatud meetme [siseturuga] kokkusobivuse kohta ei ole ilmnenud mingeid kahtlusi, kuivõrd see jääb [ELTL artikli 107 lõike 1] reguleerimisalasse, otsustab ta, et nimetatud meede sobib [siseturuga] kokku (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>vastuväidete esitamata jätmise otsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>). Selles otsuses tuleb täpsustada, millist asutamislepingu erandit on kohaldatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et teatatud meetme [siseturuga] kokkusobivuse kohta ilmnes kahtlusi, otsustab ta algatada [ELTL artikli 108 lõikes 2] sätestatud menetluse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>ametliku uurimismenetluse algatamise otsus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>).</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 13 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Komisjoni otsused<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> lõikes 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Võimaliku ebaseadusliku abi kontrollimise põhjal tuleb teha otsus vastavalt artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4. […]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidluse taust ja <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>DEI on Kreekas asuv elektrienergia tootja. Tema klientide hulgas on ka Alouminion SA. Pärast kahe kõnealuse ettevõtja vahelist vaidlust DEI tarnitava elektrienergia tariifi üle kehtestas energiat reguleeriv asutus Kreekas ajutise tariifi. DEI väitis <DATE ISO="20120615">15. juunil 2012</DATE> komisjonile saadetud kaebuses, et kõnealune tariif kohustab teda Alouminionile elektrit tarnima turuhinnast madalama hinnaga ja see kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>DEI ja Alouminioni moodustatud vahekohus kehtestas <DATE ISO="20131031">31. oktoobril 2013</DATE> DEI tarnitavale elektrile tagasiulatuvalt veel madalama tariifi, kui oli ajutiselt kehtestanud Kreeka reguleeriv asutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>DEI esitas <DATE ISO="20131223">23. detsembril 2013</DATE> komisjonile teise kaebuse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>2013. aasta kaebus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>), milles väitis, et vahekohtu otsus kujutab endast samuti riigiabi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Komisjon edastas DEI‑le <DATE ISO="20140506">6. mail 2014</DATE> oma esialgse hinnangu, mille kohaselt ei ole alust jätkata <DATE ISO="20131223">23. detsembri 2013. aasta</DATE> kaebuse menetlemist, sest vahekohtu otsus ei kujuta endast riiklikku meedet ega anna Alouminionile ühtki eelist. DEI esitas <DATE ISO="20140606">6. juuni 2014. aasta</DATE> kirjaga saadetud vastuses komisjonile täiendavaid märkusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Komisjoni teatas DEI‑le <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> kirjaga muu hulgas seda, et <DATE ISO="20140606">6. juuni 2014. aasta</DATE> kirjas sisalduvad märkused ei mõjuta <DATE ISO="20140506">6. mai 2014. aasta</DATE> kirjas sisalduvat esialgset hinnangut ning et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>[s]eega otsustasid konkurentsi peadirektoraadi talitused, et see info [ei olnud] piisav, et põhjendada kaebuse uut uurimist.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Hagi Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>DEI palus 22. augustil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega tühistada <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Apellant ja komisjon taotlesid ühiselt <DATE ISO="20141007">7. oktoobril 2014</DATE> Üldkohtu kantseleisse saadetud kirjas Üldkohtus poolelioleva menetluse peatamist kuueks kuuks, see tähendab kuni <DATE ISO="20150407">7. aprillini 2015</DATE>, et komisjon saaks hagis tõstatatud küsimused taas läbi vaadata. Taotlus rahuldati Üldkohtu neljanda koja esimehe <DATE ISO="20141024">24. oktoobri 2014. aasta</DATE> määrusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20150325">25. märtsil 2015</DATE> vastu otsuse C(2015) 1942 final, mis käsitleb vahekohtu otsuse tagajärjel väidetava riigiabi SA.38101 (2015/NN) (ex 2013/CP) andmist Alouminion SA-le kuludest madalamate elektritariifidena (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/><DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Komisjon palus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20150427">27. aprillil 2015</DATE> ja <DATE ISO="20150619">19. juunil 2015</DATE> saadetud kirjades Üldkohtul tuvastada, et <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsuse tagajärjel on <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse tühistamiseks esitatud hagi ese ära langenud ja et sellega seoses on ära langenud kohtuotsuse tegemise vajadus. Apellant esitas Üldkohtule selle taotluse kohta oma seisukohad <DATE ISO="20150703">3. juuli 2015. aasta</DATE> kirjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Apellant palus <DATE ISO="20150629">29. juunil 2015</DATE> Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsuse tühistamist (Üldkohtu menetluses olev kohtuasi DEI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑352/15)).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtumääruses, et kohtuotsuse tegemise vajadus <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse tühistamise nõudes on ära langenud, sest <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusega oli <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus tühistatud ja ametlikult asendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Üldkohus leidis, et apellandi argumendid ei võimalda seda järeldust kummutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Üldkohus leidis esiteks, et tal ei tule otsustada <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsuse õiguspärasuse üle, mille suhtes kehtib institutsioonide aktide õiguspärasuse eeldus, seni, kuni otsust ei ole tühistatud. Seega lükkas ta tagasi argumendi, mille kohaselt on nimetatud otsus õigusvastane, mistõttu hagi ese kohtuasjas T‑639/14 säilis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Teiseks ei nõustunud Üldkohus apellandi argumendiga, mille kohaselt säilib viimasel põhjendatud huvi vaidlusaluse kirja tühistamiseks, et ära hoida niisuguse väidetava õigusvastasuse kordumine tulevikus. Üldkohtu hinnangul ei ole <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuses märgitud väidetavalt õigusvastast põhjendust, see tähendab kõnealuse meetme riigiga seostatavuse puudumist. Igal juhul on <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsuse peale esitatud hagi ese küsimus, kas apellant tõendas riigiabisätete rikkumise olemasolu või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kolmandaks leidis Üldkohus lõpuks, et vajadus <DATE ISO="20120615">15. juuni 2012. aasta</DATE> kaebuse osas otsus teha on ära langenud, sest komisjon jättis <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusega 2012. aasta kaebuse kaudselt rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Poolte nõuded</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>DEI palub oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtumäärus;</P></ITEM><ITEM><P>saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks nõuete kohta, millega DEI palub <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse tühistamist, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kõik esimeses astmes ja apellatsioonimenetluses tekkinud kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellandilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Apellatsioonkaebuse analüüs</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Apellant leiab esimese väite kohaselt sisuliselt, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kui leidis vaidlustatud kohtumääruse punktis 36, et <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusega asendati ametlikult <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus. Tema sõnul ei ole Üldkohus esiteks kontrollinud väidetava asendamise õiguspärasust ja kehtivust ning teiseks analüüsinud sellise asendamise õiguslikku alust ja selle läbiviimiseks seaduses ette nähtud menetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Üldkohus järeldas vääralt, et <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>ei [kuulunud] enam liidu õiguskorda<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ning et seetõttu oli kohtuasja T‑639/14 ese ära langenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Lisaks, esimese väite tagasilükkamine tähendas, et Üldkohtu poolt õigusnormi rikkumist ei saanud enam edasi kaevata, mis mõjutas otseselt tema hagi kohtuasjas T‑352/15. Antud kohtuasjas ei olnud nimelt apellant oma esimese väite kohaselt nõus sellega, et <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsust sai seaduslikult asendada <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsusega. Seega tähendas vaidlustatud kohtumääruse jõusse jätmine kohtuasjas T‑352/15 esitatud esimese tühistamisväite automaatset tagasilükkamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Lisaks, kuna väidetava asendamise kohta puudusid igasugused põhjendused, on ka vaidlustatud kohtumäärus põhjendamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Komisjon leiab seevastu, et vaidlustatud kohtumääruse punktid 36 ja 37 on nõuetekohaselt põhjendatud, kuna esiteks nähtub apellatsioonkaebusest, et apellant oli täielikult võimeline mõistma Üldkohtu põhjendust, ja teiseks võimaldavad Üldkohtu kaalutlused Euroopa Kohtul teostada kontrolli. Tegelikult aga apellant vaidlustatud kohtumääruse põhjendusega ei nõustu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellegipoolest kaitses Üldkohus põhjendatult <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusega asendamise õiguspärasuse analüüsimist, kuna viimati nimetatut kohtuasjas T‑639/14 ei käsitleta. Selle otsuse õiguspärasus on kohtuasjas T‑352/15 esitatud hagi ese. Kuivõrd <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsust ei ole tühistatud, tuleb eeldada selle kehtivust, millega on omavahel seotud liidu õigusaktid ja sellel peavad olema õiguslikud tagajärjed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Lisaks ei too <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse tühistamine apellandile kaasa ühtki eelist võrreldes tema olemasoleva olukorraga, kuna väidetavalt ennetas <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsuse vastuvõtmine võimalust, et Üldkohus otsustab selle vorminõuete rikkumise tõttu tühistada. Nimelt on antud otsuse näol tegemist pelgalt kirjaga, mille on allkirjastanud ametnik, mitte selleks puhuks avaldatud komisjoni <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>ametliku otsusega<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>. Seega kohustas <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse tühistamine komisjoni igal juhul võtma vastu sellise ametliku otsuse, nagu on <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvestades leiab komisjon, et asjaolu, et vaidlustatud kohtumäärus on lõplikult jõustunud, ei saa mõjutada kohtuasjas T‑352/15 esitatud tühistamisväiteid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui huvitatud isikute võimalikud täiendavad märkused on esitatud või mõistlik tähtaeg möödunud, siis kohustab määruse nr 659/1999 artikli 13 lõige 1 komisjoni lõpetama uurimise esialgse staadiumi, tehes otsuse vastavalt selle määruse artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4, see tähendab otsuse, millega sedastatakse, et abi ei ole antud, millega ei esitata vastuväiteid või millega algatatakse ametlik uurimismenetlus (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Athinaïki Techniki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:783">EU:C:2010:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Nagu nähtub vaidlustatud kohtumääruse punktidest 15–18, tegi komisjon <DATE ISO="20140612">12. juunil 2014</DATE> juhtumi menetlemise lõpetamise otsuse, millega otsustas lõpetada apellandi käivitatud esialgse uurimismenetluse, tõdes, et algatatud uurimine ei võimaldanud järeldada abi olemasolu ELTL artikli 107 tähenduses, ja seetõttu keeldus algatamast ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Selle raames võttis komisjon apellandi taotluse osas, milles viimane palus tuvastada ELTL artiklite 107 ja 108 rikkumise, vastu lõpliku seisukoha. Peale selle, kuna <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus takistas apellandil esitada ametlikus uurimismenetluses oma märkusi, tekitas see siduvaid õiguslikke tagajärgi tema huve puudutaval viisil. See otsus on järelikult vaidlustatav õigusakt ELTL artikli 263 tähenduses (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Athinaïki Techniki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:783">EU:C:2010:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus otsustas, et komisjon võib tühistada väidetavalt ebaseadusliku abi kohta esitatud kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse vaid selle otsuse õigusvastasuse kaotamiseks (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Athinaïki Techniki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:783">EU:C:2010:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ei saa sellise puhtalt kinnitava otsuse tegemist pidada selliseks tühistamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et akt on pelgalt varasemat akti kinnitav akt, kui see ei sisalda võrreldes varasemaga ühtegi uut asjaolu (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140403">3.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad ja ING Groep</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑224/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:213">EU:C:2014:213</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Küll aga ei ole varasemat rahuldamata jätmise otsust kinnitava otsusega tegemist sellise otsuse puhul, millega osaliselt või täielikult rahuldatakse huvitatud isiku kaebus (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19800528">28.5.1980</DATE>, <NAME.CASE>Kuhner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>33/79 ja 75/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:139">EU:C:1980:139</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Lisaks, kinnitava otsuse peale esitatud hagi on tegelikult vastuvõetamatu vaid juhul, kui kinnitatud otsus on muutunud asjaomase isiku suhtes lõplikuks, kuna selle peale ei ole määratud tähtaja jooksul hagi esitatud. Vastasel korral on asjaomasel isikul õigus vaidlustada kas kinnitatud otsus või kinnitav otsus või mõlemad otsused (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071218">18.12.2007</DATE>, <NAME.CASE>Weißenfels <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:812">EU:C:2007:812</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Antud juhul tuleb tõdeda, et <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsus üksnes kinnitab <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsust, kuna komisjon – pärast talle esitatud teabe uuesti läbivaatamist – pelgalt kordas oma keeldumist algatada ametlik uurimismenetlus, lisamata sealjuures ühtki uut asjaolu. Järelikult ei tühistanud <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsus <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Lisaks, kui nõustuda, et sellisel juhul tähendaks komisjoni poolt uue otsuse vastuvõtmine seda, et langeks ära alus teha otsus esialgse otsuse peale esitatud tühistamishagi suhtes, vähendaks see õiguskaitse tõhusust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Nimelt piisab, kui komisjon lõpetab asjassepuutuva poole esitatud kaebuse menetlemise, seejärel, pärast selle poole esitatud hagi, alustab uuesti esialgse uurimise staadiumi, ning kordab neid toiminguid nii mitu korda, kui on vajalik selleks, et hoiduda oma tegevuse kohtulikust kontrollist (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Athinaïki Techniki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:783">EU:C:2010:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>See kehtib eriti aga siis, kui komisjon nagu käesolevas asjas nõuab Üldkohtu menetluses pärast kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse peale esitatud tühistamishagi, et see menetlus peatataks juhtumi uuesti läbivaatamise huvides ning seejärel lihtsalt kinnitab oma varasema otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Teisiti võiks see olla vaid siis, kui komisjon kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse selle õigusvastasuse kaotamiseks asendab, tuues välja, mis laadi õigusvastasusega on selle otsuse puhul tegemist (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>Athinaïki Techniki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:783">EU:C:2010:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Igal juhul ei nähtu aga <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusest, et komisjoni kavatsus oli selle vastuvõtmisega tühistada <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus, et kõrvaldada viimase väidetav õigusvastasus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Üldkohtu jaoks oleks seega antud juhul lubatud nõuetekohase õigusmõistmise tagamiseks eelkõige küsida apellandilt, kas <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsuse tegemise tagajärjel oli tal kavas oma nõudeid kohandada ja esitada neid ka viimati nimetatud otsuse vastu nii, nagu apellant võib seda nõuda Üldkohtu kodukorra artikli 86 alusel juhul, kui akt, mille tühistamiseks on esitatud hagi, asendatakse või muudetakse aktiga, millel on sama ese.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Eelnevaid kaalutlusi arvestades on Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 36 ja 37 vääralt sedastanud, et <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusega asendati ametlikult <DATE ISO="20140612">12. juuni 2014. aasta</DATE> otsus ning et seetõttu langes ära vaidluse ese, mistõttu ei olnud enam vaja vaidlusküsimuses otsust teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Järelikult tuleb apellatsioonkaebus tunnistada vastuvõetavaks ja tühistada vaidlustatud kohtumäärus, ilma et oleks vaja kontrollida teisi väiteid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlus Üldkohtus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Kuna Üldkohus otsustas, et puudub vajadus otsustada tühistamishagi üle, ilma et ta oleks hinnanud hagi vastuvõetavust või analüüsinud hagi sisuliselt, leiab Euroopa Kohus, et menetlusstaadium ei võimalda tal teha asjas lõplikku otsust ja kohtuasi tuleb suunata tagasi Üldkohtusse ning kohtukulude kandmine tuleb otsustada edaspidi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20160209">9. veebruari 2016. aasta</DATE> määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DEI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:77">EU:T:2016:77</NO.ECLI></REF.DOC.ECR></HT>).</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Suunata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>