<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑549/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0549</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:25">EU:C:2017:25</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA ETTEPANEK – KOHTUASI C 549/15</P><P>E.ON BIOFOR SVERIGE</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170118">18. jaanuaril 2017</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE><NOTE NUMBERING="roman" TYPE="ENDNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Käesoleva ettepaneku (C‑549/14, E.ON Biofor Sverige) alapealkirja I.A ning 16., 22., 28. ja 33. joonealust märkust on pärast selle elektroonilist avaldamist kohtujuristi algatusel muudetud.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑549/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">E.ON Biofor Sverige AB</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Statens energimyndighet</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Förvaltningsrätten i Linköping (Linköpingi esimese astme halduskohus, Rootsi))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>ELTL artikli 34 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta artikli 18 lõike 1 tõlgendamine</KEYWORD><KEYWORD>Massibilansisüsteem säästliku gaasi kindlakstegemiseks, et tagada biogaasi kasutamise vastavus direktiivis ette nähtud säästlikkuse kriteeriumidele</KEYWORD><KEYWORD>Ühes liikmesriigis asutatud äriühing, mis impordib biogaasi teisest liikmesriigist omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu</KEYWORD><KEYWORD>Siseriiklik õigusnorm, mis seab biogaasi maksusoodustuse tingimuseks massibilansi kindlaks tegemise kindlas kohas, välistades gaasi piiriülese transpordi gaasijuhtme kaudu</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Biogaas<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Biogaas sisaldab metaani (50–70%), süsinikdioksiidi ja vähesel määral muid gaase. Pärast gaasi kogumist ja puhastamist tootmisrajatistes kasutatakse seda elektrienergia tootmiseks ahjudes, kuivatites, põletuskateldes ja muudes nõuetekohaselt kohandatud põletussüsteemides. Kui seda töödeldakse kontsentreeritud ja kokkusurutud loodusliku biogaasi saamiseks (pärast süsinikdioksiidi kõrvaldamist tõuseb metaani sisaldus 96%‑le), on see kvaliteedilt samaväärne fossiilkütustest saadud maagaasiga, nii et seda saab lasta gaasijuhtmete võrku (nagu käesolevas asjas) ja kasutada sõidukikütusena.</P></NOTE> tekib looduses või tööstusrajatistes anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine teatavate mikroorganismide poolt lagundamisel. Selle kasutamine (näiteks biokütusena transpordis) on keskkonnale väga soodus, kui biogaas on saadud orgaanilistest jäätmetest,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Tootmisrajatistes kasutatakse kääritit ehk biogaasi reaktor mis kasutab ära teatud bakterite anaeroobset seedimist, et muundada hüdraadid ja rasvad biogaasiks. Selleks kasutatav tooraine on põhiliselt biomass, s.o loomsed, taimsed, metsatööstuse, vesiviljeluse ja põllumajandusliku toiduainetööstuse jäätmed, nagu ka bioloogiliselt lagunevad olmejäätmed. Nende tööstusrajatiste tegevus võimaldab need jäätmed kõrvaldada ja samal ajal toota biogaasi ja bioväetisi.</P></NOTE> kuid võib kahjustada muid huve (sealhulgas elanikkonna toiduga varustatust või suure ökoloogilise väärtusega piirkondade bioloogilist mitmekesisust), kui biogaasi saadakse toorainest, mis ei ole jäätmed.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt biogaasi tootmise üksikasjaliku tehnilise kirjelduse kohta Varnero Moreno, M.T., <HT TYPE="ITALIC">Manual del biogás</HT>, FAO, 2011.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Just sellele riskile püütaksegi vastu seista direktiiviga 2009/28/EÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 140, lk 16</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, kui selles on sätestatud, et selleks, et biokütusena kasutatavat biogaasi suhtes oleks võimalik kohaldada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia korda, peab see vastama rangetele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>säästlikkuse kriteeriumidele<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>. Nendele kriteeriumidele vastavust kontrollitakse lisaks nii-nimetatud massibilansi meetodi abil, mille kohta ongi esitatud eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Konkreetselt tõstatatakse esimest korda Euroopa Kohtus küsimus, kas direktiivi 2009/28 artikkel 18, mis reguleerib massibilansi meetodit, kohustab liikmesriiki aktsepteerima säästlikku biogaasi, mis on imporditud teisest liikmesriigist omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Euroopa Biogaasi Assotsiatsiooni andmetel toodetakse biogaasi viieteistkümnes ELi liikmesriigis, <HT TYPE="ITALIC">EBA’s Biomethane fact sheet</HT>, 2015.</P></NOTE> Kui see nii ei ole, soovib asja arutav kohus teada, kas see õigusnorm rikub koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmete keeldu (ELTL artikkel 34).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Arvan, et eelotsuse küsimustele tarviliku vastuse andmiseks<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt Euroopa Kohtu õiguse kohta liikmesriigi kohtule tarviliku vastuse andmiseks eelotsuse küsimusi ümber sõnastada kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161013">13.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>M. ja S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑303/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:17">EU:C:2016:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> peab Euroopa Kohus lisaks välja selgitama, kas niisugune siseriiklik õigusnorm nagu Rootsi oma, millega on lubatud kasutada massibilansi meetodit riiklikus gaasijuhtmete võrgus, aga mitte piiriüleses omavahel ühendatud gaasijuhtmete võrgus, on kooskõlas ELTL artikliga 34.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT>Liidu õigus: Direktiiv 2009/28</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Artiklis 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>[D]irektiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Sellega seatakse kohustuslikud riiklikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ja transpordisektoris. […] Sellega kehtestatakse biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artikli 2 teise lõigu punktides a, e, i ja k on täpsustatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>a)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>taastuvatest energiaallikatest toodetud energia<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, aerotermiline energia, geotermiline energia, hüdrotermiline energia, ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>biomass<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>biokütused<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>päritolutagatis<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> – elektrooniline dokument, mille ainus eesmärk on tõendada lõpptarbijale, et teatav osakaal energiast või energiakogus toodeti taastuvatest energiaallikatest, nagu on nõutud direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikes 6;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>k)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>toetuskava<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergiaalase kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab investeeringutoetust,<?PAGE NO="3"?> maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas soodustariifimakseid ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artiklis 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Iga liikmesriik tagab, et artiklite 5–11 kohaselt arvutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia lõpptarbimises 2020. aastal on vähemalt sama suur kui tema riiklik üldeesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on sätestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus. Sellised kohustuslikud riiklikud üldeesmärgid vastavad eesmärgile saavutada aastaks 2020 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 20% osakaal ühenduse summaarsest energia lõpptarbimisest. Selles artiklis sätestatud eesmärkide hõlpsamaks saavutamiseks edendab ja ergutab iga liikmesriik energiatõhusust ja energiasäästu.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriik tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise kohta on artikli 5 lõikes 1 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarne elektrienergia lõpptarbimine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarne soojus- ja jahutusenergia lõpptarbimine ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrit ja vesinikku võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel arvesse ainult üks kord esimese lõigu punktis a, b või c.</P><P>[…] ei võeta arvesse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid, mis ei vasta artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Põhjenduses 65 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Biokütuse tootmine peaks olema säästev. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ja biokütused, mis saavad kasu riiklikest toetuskavadest, vastaksid säästlikkuse kriteeriumidele.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Artiklis 17 on neid säästlikkuse kriteeriumeid üksikasjalikult kirjeldatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="017.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest ja vedelatest biokütustest toodetud energiat arvesse punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>käesolevas direktiivis sätestatud riiklike eesmärkide kohta sätestatud nõuete järgimise hindamine;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>taastuvenergiaga seotud kohustuste täitmise hindamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>biokütuste ja vedelate biokütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisele on vähemalt 35%.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt […]</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt […]</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaraba […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Ühenduses kasvatatud põllumajanduslik tooraine, mida kasutatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuste ja vedelate biokütuste tootmiseks, saadakse vastavalt nõukogu <DATE ISO="20090119">19. jaanuari 2009. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 73/2009 […] II lisa punktis A pealkirja all <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Keskkond<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> ja punktis 9 loetletud nõuetele ja standarditele […]</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="017.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid ei keeldu muudel säästlikkusega seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste ja vedelate biokütuste arvessevõtmisest lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artiklis 18 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="018.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui biokütuseid ja vedelaid biokütuseid tuleb arvesse võtta artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide täitmise tõestamist. Sel põhjusel nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>võimaldab omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse näitajatega toorainet või biokütust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetise säästlikkuse näitajate ja suuruste kohta; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>näitab, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, nagu sellel oleks samad säästlikkuse näitajad ja samad kogused kui segule lisatud kõigi saadetiste summal.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="018.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastatel 2010 ja 2012 aruanded lõikes 1 kirjeldatud massibilansi kontrollimeetodi toimimise kohta ja mõne või kõigi uut tüüpi tooraine, biokütuse või vedelate biokütustega seotud muu kontrollimeetodi kasutuselevõtmise võimaluste kohta. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine ning et teha liikmesriikide nõudmisel kättesaadavaks andmed, mida kasutati teabe koostamisel. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid selle teostamise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Samuti hinnatakse selle käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.</ALINEA><ALINEA>Esimeses lõigus nimetatud teave sisaldab eelkõige teavet vastavuse kohta artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, asjakohast ja piisavat teavet pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ja veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks võetud meetmete kohta ning asjakohast ja piisavat teavet artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste arvessevõtmiseks võetud meetmete kohta.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Ühendus püüab sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad sätteid käesoleva direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta. Kui ühendus on sõlminud lepingud, mis sisaldavad sätteid artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohta, võib komisjon otsustada, et nimetatud lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja vedelad biokütused vastavad kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele. […]</ALINEA><ALINEA>Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud rahvusvahelised või riiklikud kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmise kohta, sisaldavad täpseid andmeid artikli 17 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõestatakse, et biomassi saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.[…]</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid otsuseid vastu üksnes siis, kui asjaomane leping või kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 4 kohased otsused võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt lepingule või kavale, mille suhtes on tehtud lõike 4 kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide järgimise tõendamiseks täiendavate tõendite ega käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus nimetatud meetmete kohta teabe esitamist.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Põhjenduses 94 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Kuna artiklites 17–19 sätestatud meetmed mõjutavad ka siseturu toimimist, ühtlustades säästlikkuse kriteeriume, millele biokütused ja vedelad biokütused peavad käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide kohaselt vastama, ja hõlbustades sellega artikli 17 lõike 8 kohaselt liikmesriikidevahelist kaubandust kõnealustele tingimustele vastavate biokütuste ja vedelate biokütustega, põhinevad need asutamislepingu artiklil 95.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Direktiiv 2009/28 võeti Rootsi õigusesse üle seadusega (2010:598) biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide kohta<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Lagen (2010:598) om hållbarhetskriterier för biodrivmedel och flytande biobränsle (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>seadus 2010/598<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</P></NOTE>, mida rakendatakse määrusega (2011:1088) biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide kohta<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Förordning (2011:1088) om hållbarhetskriterier för biodrivmedel och flytande biobränslen (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>määrus 2011/1088<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</P></NOTE>. Neid mõlemaid täiendati Statens Energimyndigheti (Rootsi Energiaamet; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>energiaamet<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) eeskirjadega biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide kohta<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Statens energimyndighets föreskrifter om hållbarhetskriterier för biodrivmedel och flytande biobränslen (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>STEMFS 2011/2<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Seaduse 2010/598 3. peatüki § 1 punktis a on biokütuste säästlikkuse kontrollimise menetlust täiendavalt reguleeritud. Muu hulgas on sätestatud, et deklareerimiskohustuslane tagab kontrollisüsteemi abil, et biokütused on säästlikud, ning sõlmib selleks terve tootmisahela ettevõtjatega lepingud ja võtab nende rajatistes proove. Kontrollisüsteemi üle teostab järelevalvet sõltumatu kontrolör, kes kontrollib, kas süsteem on täpne, usaldusväärne ja pettusekindel. See järelevalve hõlmab ka proovivõtumeetodi ja -sageduse hindamist ning deklareerimiskohustuslase poolt tema kontrollisüsteemi kohta antud teabe hindamist, mille kohta koostab sõltumatu kontrolör tõendi enda arvamusega selle süsteemi kohta. Valitsus või valitsuse määratud ametiasutus võib võtta kontrollisüsteemi ja selle kontrollimise suhtes täiendavaid meetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Määruse 2011/1088 § 14 kohaselt on biokütuste säästlikkuse kontrollimise süsteemiks massibilanss samadel tingimustel, mis on ette nähtud direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 1. Energiaamet võib võtta kontrollisüsteemi ja selle kontrollimise suhtes täiendavaid meetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Energiaamet kasutas seda volitust, et võtta vastu STEMFS 2011/2. Selle 3. peatüki §‑s 2 on sätestatud, et deklareerimiskohustuslane tagab oma kontrollisüsteemi abil, et biokütused on jälgitavad alates nende tooraine viljeluse, loomise või kogumise kohast kuni kütuse tarbimiseni või hetkeni, millal maks muutub sissenõutavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>STEMFS 2011/2 3. peatüki §‑s 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Vastavalt säästlikkuse määruse § 14 esimese lõigu punktile 3 tuleb massibilanss kindlaks teha selgelt piiritletud kohas ja tootmisahela jaoks sobiva aja jooksul.</P><P>Kõik deklaratsioonikohustuslase maksulaod energiamaksu seaduse (1994:1766) tähenduses võivad olla esimeses lõigus nimetatud kohaks.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlus liikmesriigi kohtus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Äriühing E.ON Biofor Sverige AB (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>E.ON Biofor<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) ostab säästlikku biogaasi sõsarühingult Saksamaal ja saadab seda Taani kaudu Rootsi, säilitades omandiõiguse kõikides etappides. Tema faktiliste asjaolude kirjelduse kohaselt laseb Saksa äriühing biogaasi Saksa gaasivõrku selgelt piiritletud kohas, kus omandiõigus läheb üle Rootsi äriühingule E.ON Biofor, kes seejärel võtab teatud koguse gaasivõrgust välja samuti selgelt ja üheselt piiritletud kohas (Saksa ja Taani võrgu piiri peal). Gaas lahkub seejärel Taani võrgust Dragöris ja siseneb Rootsi võrku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Kõik riiklikkusse gaasivõrku laskmise ja gaasivõrgust väljavõtmise toiminguid tehakse üheainsa ettevõtja vastutusel, kellel peab olema tarne- või ostuleping piiripunktis, nii et samu mahte ei saa müüa ega osta kaks korda, mis põhjustaks süsteemis tasakaalustamatuse. Iga saadetis antakse tervikuna üle riiklike gaasijuhtmete võrkude vahelises piiripunktis koos REDCert DE<?PAGE NO="7"?> säästlikkustõendiga, mis on välja antud vastavalt Saksa riiklikule massibilansi meetodi rakendamise süsteemile. Tõend tagab, et transporditud ja võrku lastud biogaas vastab säästlikkuse kriteeriumidele ning et seda ei ole müüdud kolmandale isikule. See tõend väljastatakse vaid korra ja selle saab Rootsi äriühing E.ON Biofor otse samanimeliselt Saksa äriühingult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Energiaamet andis <DATE ISO="20130903">3. septembril 2013</DATE> STEMFS 2011/2 § 3 alusel äriühingule E.ON Biofor korralduse muuta oma biogaasi säästlikkuse kontrollimise süsteemi eesmärgiga tagada, et massibilanss tehakse kindlaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>selgelt piiritletud kohas<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Energiaameti hinnangul on võimalik lasta säästlikku biogaasi Rootsi gaasivõrku, nii et säästlikkuse näitajad säilivad, ja seda vastavas koguses sellisena müüa mis tahes Rootsi paigas, vaatamata sellele, et see ei ole füüsiliselt sama gaas. Äriühingule E.ON Biofor saadetud korralduses kinnitas ta sellegipoolest, et sama põhimõte ei saa kehtida üle riigi piiride.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Põhjuseks, miks biogaasi importimine maagaasivõrgu kaudu ei vasta massibilansi meetodi nõudele, on energiaameti hinnangul see, et seda meetodit ei rakendata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>täpselt piiritletud kohas<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, nagu nõuab STEMFS 2011/2 3. peatüki § 3. Järelikult ei saanud biogaasi, mida E.ON Biofor importis Rootsi, hõlmata tema säästlikkuse kontrollimise süsteem.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Imporditud biogaasi ei liigitatud seega Rootsi õigusaktide kohaselt enam säästlikuks ja kadus võimalus saada maksusoodustust energiamaksu seaduse (1994:1776) (Lagen (1994:1776) om skatt på energi) alusel, millega on lubatud müüa biogaasi fossiilkütustest toodetud gaasiga konkurentsivõimelise hinnaga.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>E.ON Biofor esitas energiaameti otsuse peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule nõudega tühistada selle ameti korralduse punkt 4, millele viimane oli vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Vastanduvaid seisukohti arvestades peatas Förvaltningsrätten i Linköping (Linköpingi esimese astme halduskohus, Rootsi) menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>1.</NO.P><TXT>Kas taastuvate energiaallikate direktiivi artikli 18 lõikes 1 kasutatud mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>massibilanss<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>segu<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid peavad lubama liikmesriikidevahelist biogaasikaubandust omavahel ühendatud gaasivõrgu kaudu?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas direktiivi asjaomane säte on sel juhul ELTL artikliga 34 kooskõlas, vaatamata sellele, et võib asuda seisukohale, et selle kohaldamine piirab kaubandust?<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Oma kirjalikud seisukohad esitasid mõlemad põhikohtuasja pooled, Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ning Madalmaade ja Eesti valitsus. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20161026">26. oktoobril 2016</DATE>, osalesid E.ON Biofor, energiaamet ja kolm Euroopa institutsiooni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte seisukohad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni hinnangul piirdub direktiivi 2009/28 artikli 18 lõige 1 sellega, et kehtestab kohustuse kasutada massibilanssi tehnilise meetodina, et kontrollida, kas biogaas vastab säästlikkuse kriteeriumidele. See õigusnorm kehtestab ainult miinimumtingimused, mida peavad liikmesriigid massibilansi meetodi kohaldamisel järgima. Nende tingimuste hulgas ei ole mingit tüüpi geograafilist piirangut, mistõttu võivad liikmesriigid vabalt ette näha või mitte, massibilansi kohaldamise ühendusesisesele biogaasikaubandusele, mis toimub omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Need liidu institutsioonid on seisukohal, et artikli 18 lõige 1 on biogaasi ühendusesisese kaubanduse suhtes – esemeline valdkond, mida see ei reguleeri – neutraalne. Komisjoni hinnangul ei sisalda direktiiv 2009/28 mingit vaba liikumise klauslit, mis kohustaks riike turustama säästliku biogaasina gaasi, mida müüakse sellise kvalifikatsiooniga seaduslikult teistes liikmesriikides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Seepärast leiavad nad, et direktiivi 2009/28 artikli 18 lõiget 1 ei või tõlgendada nii, et see sunnib riike aktsepteerima omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu teistest riikidest imporditud gaasi turustamist säästliku biogaasina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Madalmaade valitsus ühineb selle seisukohaga, kuid lisab, et kui Rootsi lubab võimalust kasutada massibilansi meetodit oma riiklikus gaasijuhtmete võrgus, siis peaks ta seda lubama ka teistest liikmesriikidest pärit biogaasiimpordi puhul. See järeldus on põhjendatud lisaks seepärast, et on olemas vabatahtlikud riiklikud ja rahvusvahelised süsteemid, mida komisjon kiidab vastavalt direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikele 4 heaks ja mis soodustavad piiriülest biogaasikaubandust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>E.ON Biofor on seisukohal, et direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikega 1 on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis takistab teisest liikmesriigist gaasijuhtmete kaudu imporditud biogaasi turustamist säästliku biogaasina, kui see import vastab massibilansisüsteemi kasutamiseks kehtestatud tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Tema hinnangul vastab import Saksamaalt Rootsi käesoleval juhul nendele tingimustele. Gaasijuhtmete võrgus segunevad erinevate säästlikkuse näitajatega gaasid ja on tagatud füüsiline seos tootmise ja tarbimise vahel, sest biogaasi võrku laskmine ja väljavõtmine toimub omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgus kui kindlalt piiritletud füüsilises ruumis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Lisaks väidab E.ON Biofor, et tema esitatud tõenditest saab energiaamet kontrollida, et kõikide saadetiste summa, mille ta segust Rootsis välja võtab, on samade säästlikkuse näitajatega mis Saksamaal samasse segusse lastud saadetised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>E.ON Biofori arvates on tema tõlgendus kooskõlas liidu seadusandja eesmärkidega, sest biogaasi transport gaasijuhtme kaudu on vähem saastav ja vähem kulukas kui selle transport maanteel, laevaga või raudteel. Piiriülene kaubandus stimuleerib tema arvates selle tarbimist, millel on positiivne tagajärg kasvuhoonegaaside vähendamise seisukohast, mida direktiiviga 2009/28 taotletakse. Seevastu massibilansi meetodi välistamine gaasijuhtmete kaudu toimuva ühendusesisese kaubanduse puhul suurendab tema väitel biogaasi transpordikulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Eesti valitsus ja energiaamet on vastupidisel seisukohal. Nad väidavad, et direktiivi 2009/28 artikli 18 lõike 1 eesmärk ei ole ühtlustada biogaasikaubandust liidus ja et seega ei saa seda tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike nõustuma massibilansi meetodi kasutamisega omavahel ühendatud gaasijuhtmete võrgu kaudu imporditud biogaasi puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Energiaameti sõnul nõuab massibilansi meetod biogaasi tootmisest tarbimiseni jälgitavuse kontrolli, mida tuleb teha <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>selgelt piiritletud kohas<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, kus järelevalveasutus saaks kontrollida segusse lisatud ja sealt välja võetud biogaasisaadetiste säästlikkust. See kontroll ei ole omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgus teostatav, sest ei ole Euroopa järelevalveasutust, kes teostaks selle üle järelevalvet. Lubada sellises olukorras kasutada massibilansi meetodit oleks tegelikult samaväärne loaga kasutada kaubeldavate sertifikaatide süsteemi (<HT TYPE="ITALIC">book and claim</HT>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/28 artikli 18 lõike 1 kehtivuse suhtes on parlament ja nõukogu seisukohal, et see säte ei piira ühendusesisest biogaasikaubandust ja et seega ei ole see vastuolus koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmete keeluga (ELTL artikkel 34). Nad lisavad, et kui see säte põhjustaks nimetatud piiranguid, siis oleksid need õigustatud keskkonnakaitse imperatiivse nõudega ning need vastaksid proportsionaalsuse põhimõttele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Komisjon ja Eesti valitsus väidavad, et massibilansi meetodi kasutamine takistab ühendusesisest biogaasikaubandust, mis on põhimõtteliselt ELTL artikliga 34 vastuolus, kuid on keskkonnakaitsega õigustatud. Liidu seadusandja ei teostanud nende arvates oma kaalutlusõigust ebaproportsionaalselt, kui ta valis biogaasi säästlikkuse kontrollimeetodiks massibilansi. Energiaamet, kes pooldab samuti seda seisukohta, toob täiendavaks õigustuseks vajaduse tagada energiavarustus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>E.ON Biofori arvates aga on direktiivi 2009/28 artikli 18 lõige 1 ELTL artikliga 34 vastuolus, kui arvestada, et sellega toimus täielik ühtlustamine ja et see ei taga säästliku biogaasi vaba ühendusesisest liikumist gaasijuhtmete kaudu. Ta lisab ühtlasi, et Rootsi meede, mis seisneb selles, et massibilanss on lubatud Rootsist pärit biogaasi puhul riiklikus gaasijuhtmete võrgus, kuid keelatud omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu imporditud biogaasi puhul, rikub ELTL artiklit 34. Tema arvates on see piirang diskrimineeriv ning ei ole õigustatud keskkonnakaitsega ega energiavarustuse kindlusega, sest ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kuna eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 1 kasutatud mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>massibilanss<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>segu<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ning samuti otsustada, kas see õigusnorm on kooskõlas ELTL artikliga 34, pean tingimata vajalikuks teha nende mõistete kohta mõned sissejuhatavad märkused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 1 on kohustuslikult kehtestatud massibilansi meetod, et kontrollida, kas selle artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumid, millele peab biogaas vastama selleks, et seda kvalifitseerida säästlikuks biokütuseks, on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>See kvalifikatsioon ehk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>keskkonnamärgis<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> on <HT TYPE="ITALIC">conditio sine qua non</HT> selleks, et biokütuse tarbimist võetaks arvesse selleks, et: a) hinnata, kas riigid täidavad oma kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; b) hinnata taastuvenergia kasutamise kohustuste täitmist ja c) saada eri tüüpi toetusi, mille on riigid loonud taastuvenergia tarbimise edendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/28 artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide mõte on vältida, et suure ökoloogilise väärtusega piirkondi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Näiteks bioloogiliselt mitmekesisuselt väärtuslikud maa-alad (looduslikud metsad ja metsamaad; looduskaitsealad või haruldaste, ohustatud või ohus olevate liikide või ökosüsteemide kaitsealad; bioloogiliselt väga mitmekesised rohu- ja heinamaad) või suure süsinikuvaruga maa-alad (märgalad, metsaalad või kõrgete puude kasvualad) ja turbarabad.</P></NOTE> võidaks kasutada biokütuste valmistamiseks vajaliku biomassi tootmiseks. Biogaasi tootmises kasutatav tooraine peab lisaks vastama liidu põllumajanduse alastes õigusnormides ette nähtud keskkonnanõuetele.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Nõukogu <DATE ISO="20090119">19. jaanuari 2009. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="030" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 30, lk 16</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Biogaasi säästlikkuse kriteeriumidega taotletakse konkreetselt neid mõlemat ülesannet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2009/28 toimub biogaasi säästlikkuse kriteeriumide täielik ühtlustamine, nii et liikmesriigid ei või vastavalt direktiivi 2009/28 artikli 17 lõikele 8 kehtestada muid täiendavaid kriteeriumeid ega ka jätta kasutamata mõnda artiklis 17 kehtestatud kriteeriumidest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>See on komisjoni arvamus, mida ta väljendas oma teatises ELi biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskava ja biokütuste arvestuseeskirjade praktilise rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 160, lk 8</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>On loogiline, et tuleb kontrollida, kas turustatav biogaas vastab säästlikkuse kriteeriumidele; selleks on mitmesuguseid tehnikaid ja meetodeid, mille hulgast on direktiivis 2009/28 valitud massibilansi meetod. Selle valik tähendas kõrvale jätta:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>samasuse säilitamise meetod, mis takistab biokütuste segamist omavahel või muud tüüpi kütustega, sest see nõuab, et biokütus püsiks rangelt eraldatuna ja seda saaks alates tootmisetapist kuni tarbimiseni kindlaks teha. Liidu seadusandja ei kiitnud seda meetodit heaks selle suurte haldus- ja transpordikulude tõttu;<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Nende kolme meetodi eeliste ja puuduste võrdlevat analüüsi saab vaadata aruandes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Final report for Task 1 in the context of the project ENER/C1/2010‑431<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, Jasper Van de Staaij, J.; Van den Bos, A.; Toop, G.; Alberici, S.; Yildiz, I., <HT TYPE="ITALIC">Analysis of the operation of the mass balance system and alternatives</HT>, 2012.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>kaubeldavate sertifikaatide (<HT TYPE="ITALIC">book and claim</HT>) meetod,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt <DATE ISO="20080123">23. jaanuari 2008. aasta</DATE> dokument SEK/2008/0085 lõplik, Commission staff working document – Impact assessment – Document accompanying the package of implementation measures for the EU’s objectives on climate change and renewable energy for 2020, lk 148.</P></NOTE> mis võimaldaks tarnijatel tõendada, et nende turustatav kütusepartii on saadud taastuvallikatest. Selle meetodiga ei oleks kindlat seost turustatava biokütuse ja selle tootmise vahel biomassist, mis vastaks säästlikkuse kriteeriumidele, nii et ettevõtjad ei peaks tõendama mingit jälgitavust ja selle halduskulud oleksid minimaalsed.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Liidu seadusandja otsustas – kordan – massibilansi meetodi kui kahe eelmise vahepealse variandi kehtestamise kasuks, sest sellega on lubatud erinevaid biokütuseid nende turustamiseks segada ning samal ajal tagab see jälgitavuse algusest kuni tarbimiseni. Massibilansi meetod kohustab turustajat hankima dokumendid, mis tõendavad, et jaotusvõrgust välja võetud biokütusega samas koguses biokütust on varem sellesse võrku lastud pärast seda, kui biokütus on saadud vastavuses direktiivi 2009/28 artikli 17 lõigete 2–6 säästlikkuse kriteeriumidele. Selle meetodi kasutamise halduskulud on suuremad kui kaubeldavate sertifikaatide puhul, kuid see on biokütuse tootmise stimuleerimiseks tõhusam.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Selle kohta on direktiivi 2009/28 põhjenduses 76 märgitud, et muutused turuosaliste käitumises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>leiavad aset ainult juhul, kui kriteeriumidele vastavaid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid müüakse kõrgema hinnaga kui kriteeriumidele mittevastavaid kütuseid. Kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel kasutatava massibilansi meetodi kohaselt on olemas konkreetne seos säästlikkuse kriteeriumidele vastavate biokütuste ja vedelate biokütuste tootmise ning biokütuste ja vedelate biokütuste tarbimise vahel ühenduses, mis tagab asjakohase pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning kõrgema hinna, kui see on süsteemides, kus selline seos puudub. Selleks et säästlikkuse kriteeriumidele vastavaid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid saaks müüa kõrgema hinnaga, tuleks kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada massibilansi meetodit. See peaks säilitama süsteemi terviklikkuse ja vältima samal ajal tarbetut koormust tööstusele<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 2009/28 põhjendusele 76 pidi komisjon analüüsima ka muid biokütuste kontrollimeetodeid ja teavitama (artikli 18 lõige 2) Euroopa Parlamenti ja nõukogu aastatel 2010 ja 2012 massibilansi meetodi toimimisest ja muude meetodite kasutuselevõtmise võimalustest. Komisjon järeldas oma aruandes, et massibilansi meetod on jätkuvalt kõige sobivam.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt <DATE ISO="20110131">31. jaanuari 2011. aasta</DATE> dokument SEK/2010/0129 lõplik, Commission Staff Working Document Report on the operation of the mass balance verification method for the biofuels and bioliquids sustainability scheme in accordance with Article 18(2) of Directive 2009/28/EC.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikega 1 on minu arvates osaliselt ühtlustatud see, kuidas tuleb massibilansi meetodit kasutada,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Komisjoni teatises vabatahtlike kavade ja vaikeväärtuste kohta vedelaid jm biokütuseid käsitlevas ELi säästlikkuskavas (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 160, lk 1</REF.DOC.OJ>) on lisatud täiendavad täpsustused selle kohta, kuidas kasutada massibilansi meetodit menetlusena, et tagada biokütuste järelevalveahel, millega saaks tagada säästlikkuse kriteeriumide järgimise jälgitavuse tootmisetapist kuni lõpptarbimiseni. Komisjon selgitas täpsustuseks, et massibilanss on süsteem, mille puhul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>säästlikkuse näitajad<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> on seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>saadetistega<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ja et kui segatakse erinevate säästlikkuse näitajatega saadetisi, jäävad iga saadetise erinev suurus ja säästlikkuse näitajad seguga seotuks. Kui segust tehakse väljavõtteid, võib igale sellest eraldatud saadetisele omistada mis tahes säästlikkuse näitajate kogumi (koos suurustega), juhul kui kõigi segust eraldatud saadetiste kombinatsioonil on iga säästlikkuse näitajate kogumi puhul samad suurused kui segus.</P></NOTE> kehtestades igal juhul kolm tingimust, mis on:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>see peab võimaldama omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse näitajatega toorainet või biokütust;</P></ITEM><ITEM><P>see peab nõudma, et seguga oleks seotud teave biokütusesaadetiste keskkonnasäästlikkuse näitajate ja suuruste kohta;</P></ITEM><ITEM><P>see peab ette nägema, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, nagu sellel oleks samad säästlikkuse näitajad ja samad kogused kui segule lisatud kõigi saadetiste summal.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Selle osalise ühtlustamise alusel on direktiiviga 2009/28 lubatud massibilansi meetodit praktikas rakendada alternatiivselt:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kas iga liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud riikliku rakenduskavaga, vastavalt direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikele 3;</P></ITEM><ITEM><P>või vabatahtlike riiklike või rahvusvaheliste kavadega, mida komisjon tunnistab, vastavalt direktiivi 2009/28 artikli 18 lõigete 4 ja 5 nõuetele;</P></ITEM><ITEM><P>või rahvusvahelise kavaga, mis on ette nähtud kahepoolses või mitmepoolses lepingus, mille on liit sõlminud kolmandate riikidega ja mida komisjon on sel otstarbel tunnistanud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Praegu ei ole liit sõlminud ühtegi lepingut kolmandate riikidega ja massibilansi meetodit kohaldatakse kas riiklike kavade abil (nagu selle kohtuasja Rootsi kava) või siis üheksateistkümne vabatahtliku kava abil, mille komisjon on seni heaks kiitnud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Neid saab vaadata aadressil https://ec.europa.eu/energy/en/topics/renewable-energy/biofuels/voluntary-schemes.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus: direktiivi 2009/28 artikli 18 lõike 1 tõlgendamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene eelotsuse küsimus on, kas direktiivi 2009/28 artikli 18 lõige 1, kuna selles on kehtestatud massibilansi meetodi kasutamine, kohustab lubama liikmesriikidevahelist biogaasikaubandust omavahel ühendatud gaasijuhtmete võrgu kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tegur, mis tekitas kohtuvaidluse, on – nagu juba märgitud – nõue, et massibilanss tehakse kindlaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>selgelt piiritletud kohas<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> Rootsis, mis ongi põhjuseks, miks energiaamet teatas äriühingule E.ON Biofor, et omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrk sellele nõudele ei vasta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Tegelikult ei ole direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 1 massibilansi nõuete hulgas märgitud, et selle peab kindlaks tegema selgelt piiritletud kohas. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Kohta<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> on nimetatud komisjoni 2010. aasta teatises, milles on biokütustesegu võimalike erinevate esinemisviiside käsitlemisel kinnitatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>saadetised on tavaliselt füüsiliselt kontaktis, nagu näiteks mahuti, töötlemis- või logistikaüksus või -koht (määratluse kohaselt täpsete piiridega geograafiline koht, kus tooteid võib segada)<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Joonealuses märkuses 19 viidatud komisjoni teatis, punkt 2.2.3.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellest komisjoni selgitavast täpsustusest ei tulene mingit direktiivi 2009/28 artikli 18 lõiget 1 täiendavat nõuet massibilansi meetodi kasutamise kohta. Seega võib segada eri säästlikkustasemega biogaase omavahel ja biogaase fossiilkütustest saadud gaasidega ning segamine peab toimuma geograafilises kohas, mis seda võimaldab (mahuti, töötlemis- või logistikaüksus või -koht, gaasijuhtmed jne).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kuna direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 1 on sätestatud ainult tehnilised põhinõuded, millele ma enne viitasin,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 47.</P></NOTE> massibilansi meetodi kasutamiseks, on selle mõju ühendusesisesele biogaasikaubandusele gaasijuhtmete kaudu neutraalne. Nõustun komisjoni, nõukogu ja parlamendiga, et see säte ei kohusta kasutama seda meetodit piiriüleses biogaasikaubanduses ega ka keela seda kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Liikmesriikide ülesanne on kehtestada massibilansi meetodi täpset kasutamist reguleerivad õigusnormid, tagades direktiivi 2009/28 artikli 18 lõike 1 tingimuste järgimise. Nad võivad seega kehtestada, et massibilanss tehakse kindlaks kas tootmisrajatistes või siis riiklikus gaasijuhtmete võrgus (nagu on otsustanud ette näha Rootsi, Saksamaa ja Madalmaad), või siis omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgus, tingimusel et on võimalik tagada biogaasi järelevalveahel ja jälgitavus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Säästlikkuse kriteeriumide täielik ühtlustamine, massibilansi kasutamise kohustus selleks, et kontrollida, et biogaas nendele kriteeriumidele vastab, ja massibilansi kasutamise tehniliste tingimuste osaline ühtlustamine soodustavad kahtlemata selle biokütuse ühendusesisest kaubandust. Direktiivi 2009/28 põhjenduses 94 on just nimelt viidatud direktiivi artiklite 17 ja 18 ühtlustamiseesmärgile, täpsustades, et nende vastu võtmise õiguslik alus on EÜ artikkel 95 (ELTL artikkel 114) ja et nende eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>hõlbustad[a] liikmesriikidevahelist kaubandust […] biokütuste ja vedelate biokütustega […]<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Nagu aga märkis komisjon oma seisukohtades, ei ole direktiivis 2009/28 ühtegi klauslit biogaasi liikmesriikidevahelise tingimusteta liikumise kohta ja liikmesriigid võivad kehtestada erinevaid massibilansi kasutamise kavasid, mis seavad säästliku biogaasi ühendusesisesele kaubandusele piiranguid. Selleks et kõik riiklikud kavad oleksid ühesugused ja sel viisil oleks tagatud mis tahes niisuguse kava alusel seaduslikult turustatava biogaasi vaba liikumine, oleks vaja olnud massibilansi meetodi kasutamise tingimuste täielikku ühtlustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kuna seda täielikku ühtlustamist ei toimunud, võivad ettevõtjad saavutada biogaasi piiriülese vaba liikumise ainult komisjonilt vastavalt direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikele 4 loa saanud vabatahtlike kontrollikavade abil. Energiaamet tunnistab sellega seoses, et tal ei ole midagi selle vastu, et lubada säästliku biogaasi importi mõnega nendest tõenditest,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Tema kirjalike seisukohtade punktid 30–32.</P></NOTE> tingimusel et need hõlmavad piiriülest kaubandust, nagu see on kavade International Sustainability and Carbon Certification (ISCC), REDcert EU ja NTA 8080 puhul.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Komisjoni <DATE ISO="20160809">9. augusti 2016. aasta</DATE> rakendusotsus (EL) 2016/1361 kava <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>International Sustainability and Carbon Certification<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="215" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 215, lk 33</REF.DOC.OJ>); komisjoni <DATE ISO="20120724">24. juuli 2012. aasta</DATE> rakendusotsus 2012/432/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kohaste säästlikkuse kriteeriumide täitmist tõendava sertifitseerimiskava <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>REDcert<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> tunnustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 199, lk 24</REF.DOC.OJ>), ja komisjoni <DATE ISO="20120731">31. juuli 2012. aasta</DATE> rakendusotsus 2012/452/EL sertifitseerimiskava <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>NTA 8080<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="205" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 205, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele jaatavalt, et direktiivi 2009/28 artikli 18 lõike 1 mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>massibilanss<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>segu<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> tõlgendus ei takista liikmesriikidel lubada ega kohusta liikmesriike lubama tingimusteta säästliku biogaasi kaubandust omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus: direktiivi 2009/28 artikli 18 lõike 1 kooskõla ELTL artikliga 34</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult, juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav, kas direktiivi 2009/28 artikli 18 lõige 1 võib olla vastuolus ELTL artikliga 34, mis keelab koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudutab ELTL artiklis 34 sätestatud keeld <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>mitte ainult siseriiklikke meetmeid, vaid ka liidu institutsioonide kehtestatud meetmeid<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, nii et ka teisese õiguse normides tuleb sellest keelust kinni pidada.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19840517">17.5.1984</DATE>, <NAME.CASE>Denkavit Nederland</NAME.CASE> (<NO.CASE>15/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:183">EU:C:1984:183</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050712">12.7.2005</DATE>, <NAME.CASE>Alliance for Natural Health jt</NAME.CASE> (liidetud kohtuasjad <NO.CASE>C‑154/04 ja C‑155/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:449">EU:C:2005:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120712">12.7.2012</DATE>, <NAME.CASE>Association Kokopelli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑59/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:447">EU:C:2012:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujuristi ettepanek, Bot, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:37">EU:C:2014:37</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kus ta tegi ettepaneku tunnistada direktiivi 2009/28 artikli 3 lõige 3 kehtetuks, kuna see rikub ELTL artikleid 34–36, sest sellega antakse liikmesriikidele õigus keelata või piirata selliste rohelise energia tootjate juurdepääsu oma toetuskavadele, kelle rajatised asuvad teises liikmesriigis.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellest keelust aga on liikmesriigid kohustatud kinni pidama rangemini kui liidu institutsioonid,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Näiteks kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041214">14.12.2004</DATE>, <NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), Euroopa Kohus kinnitas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Ehkki direktiivi 2001/37 artiklis 8 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete turustamise keeld on piirang EÜ artikli 28 [nüüd ELTL artikkel 34] tähenduses, on see sellest hoolimata õigustatud tervisekaitse kaalutlustel, nagu märgitud käesoleva otsuse punktis 56. Seega ei saa mitte mingil juhul väita, et keeld on kehtestatud EÜ artikli 28 [nüüd ELTL artikli 34] sätteid rikkudes<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.</P></NOTE> sest Euroopa Kohus annab institutsioonidele suure kaalutlusõiguse oma ühtlustamispädevuse teostamiseks kaupade tootmise ja turustamise alal. Seega võivad nad kaubandustõkete lõplikult kaotamisele eelneva sammuna vastu võtta norme, mis säilitavad ajutiselt ühendusesisese kaubanduse tõkked.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tunnustada liidu seadusandja suurt kaalutlusruumi niisuguses valdkonnas, nagu see, mida käsitleb põhikohtuasi, mis nõuab temalt poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning mille raames ta peab andma keerulisi hinnanguid. Seetõttu võib selles valdkonnas võetud meetme õiguspärasust mõjutada vaid meetme ilmselge ebasobivus pädevate institutsioonide püstitatud eesmärgi saavutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>. Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160504">4.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Philip Morris Brand jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑547/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:325">EU:C:2016:325</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0166">166</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021210">10.12.2002</DATE>, <NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Biogaasi säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks massibilansi meetodi kasutamise kohustus direktiivi 2009/28 artikli 18 lõike 1 kohaselt tekitab selle kauba ühendusesisesele kaubandusele teatava tõkke, kuna see kohustab ettevõtjaid kandma täiendavat haldus- ja finantskoormust, mida ei oleks, kui oleks otsustatud kaubeldavate sertifikaatide meetodi kasuks (või koguni täieliku reguleerimatuse kasuks, mis oleks andnud ettevõtjatele täieliku vabaduse tõendada oma biogaasi säästlikkust muude vahenditega).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Lisaks, nagu ma juba märkisin, annab osaline ühtlustamine direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 1 massibilansi meetodi suhtes liikmesriikidele võimaluse kehtestada selle meetodi kasutamiseks erinevad riiklikud kavad, mille tulemusel ei pruugi ühe riikliku kava kohaselt säästlikuks peetav biogaas teises liikmesriigis seda olla. Täielik ühtlustamine oleks need tehnilised takistused ära hoidnud ja taganud, et ühes liikmesriigis juba seaduslikult toodetud ja turustatud säästlikku biogaasi saab sama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>sildiga<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> viia turustamiseks teistesse liidu riikidesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Massibilansi meetodi kasutamisest tingitud ühendusesisese kaubanduse piirangud (mis võivad olla vastuolus ELTL artikli 34 keeluga), võivad olla õigustatud imperatiivse keskkonnakaitsenõudega ja peavad vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Kaalutlused, mille ma esitan hiljem siseriikliku õigusnormi kohta, mis kohustab kindlaks tegema massibilansi selgelt piiritletud kohas Rootsis, on siia ülekantavad, selle erinevusega, et direktiivi 2009/28 artikli 18 regulatsioon kehtib üldiselt kõikidele riikidele, ilma mingi diskrimineeriva ega protektsionistliku elemendita, mis rikuks proportsionaalsuse nõuet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lisaks sellele, kuigi direktiivi 2009/28 artikli 18 lõige 1 toob kaasa biogaasi ühendusesisese kaubanduse ajutise piiramise, soodustab see samas selle kaubanduse arengut pikemas plaanis; see välistab selle kvalifitseerimise samaväärse toimega meetmeks, mis on vastavalt eespool viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastuolus ELTL artikliga 34. Selle järelduse kasuks räägib mitu põhjust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Esiteks raskendab massibilansi meetod ühendusesisest kaubandust vähem kui samasuse säilitamise meetod, nagu ma eespool märkisin,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 43 ja 44.</P></NOTE> võimaldades samal ajal säästliku biogaasi jälgitavust kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Teiseks on direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 4 lubatud ettevõtjatel kasutada massibilansisüsteemi rakendamiseks vabatahtlikke riiklikke ja rahvusvahelisi kavasid, kui komisjon on neid tunnistanud. Neid vabatahtlikke kavasid võib kasutada nii riigi sisekaubanduses kui ka ühendusesiseses kaubanduses. Nende kasutamisega on ettevõtjal selle direktiivi artikli 18 lõike 7<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Tuletagem meelde, et selles õigusnormis on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt lepingule või kavale, mille suhtes on tehtud lõike 4 kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide järgimise tõendamiseks täiendavate tõendite ega käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus nimetatud meetmete kohta teabe esitamist.<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/></P></NOTE> kohaselt tagatis, et biogaasi, mille säästlikkust on tõendatud mõne nendest vabatahtlikest kavadest kohase massibilansiga, saab turustada teises liikmesriigis samadel tingimustel nagu riigi oma päritolu biogaasi, mida on kontrollitud riiklikule kavale kohase massibilansiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kolmandaks on direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikes 9 vaadeldud võimalust asendada tulevikus massibilansi meetod muu ühendusesisest kaubandust vähem piirava meetodiga, nagu seda võiks olla kaubeldavate sertifikaatide meetod. See ette nähtud võimalus näitab, et massibilansi meetod on biogaasi ühendusesisese kaubanduse edendamises esimene samm, kuigi see säilitab ajutiselt teatavad tõkked, mida võidakse edaspidi korrigeerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seepärast, kuna massibilansi meetodi valimine selliselt, nagu käesoleval juhul, tuleneb erinevate ilmselgelt keeruliste (majanduslike ja tehniliste) tegurite hindamisest – ja ma ei leia, et see oleks taotletava eesmärgi seisukohast ilmselgelt ebasobiv meede –, ei ole põhjust asuda seisukohale, et direktiivi 2009/28 artikli 18 lõige 1 rikub ELTL artiklit 34.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rootsi õigusnormi kooskõla ELTL artikliga 34</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on tuvastanud, et kui teatud valdkond on liidu tasandil täielikult ühtlustatud, tuleb hinnata selles valdkonnas kehtestatud siseriiklikku meedet lähtuvalt selle ühtlustamismeetme sätteist, mitte lähtuvalt esmase õiguse normidest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Iga siseriiklik õigusnorm, millega võetakse mittetäielikult ühtlustav direktiiv liikmesriigi õigusesse üle, peab siiski olema kooskõlas esmase õigusega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20001012">12.10.2000</DATE>, <NAME.CASE>Ruwet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑3/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:560">EU:C:2000:560</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030918">18.9.2003</DATE>, <NAME.CASE>Bosal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:479">EU:C:2003:479</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Täieliku ühtlustamise korral direktiividega, mis lubavad siseriiklikke meetmeid, mis annavad suurema kaitse, on Euroopa Kohus samuti seisukohal, et need peavad olema ELTL artiklites 34–36 sätestatud keeluga kooskõlas (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081216">16.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Gysbrechts ja Santurel Inter</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑205/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:730">EU:C:2008:730</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kuna direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikega 1 ühtlustatakse massibilansi meetodi kasutamine biogaasi säästlikkuse kontrollimiseks ainult osaliselt, mitte täielikult, tuleb Rootsi riiklikku kava analüüsida ELTL artikli 34 seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt tuleb kindlaks määrata, kas tingimus, et massibilanss tuleb kindlaks teha kindlalt piiritletud kohas, nagu Rootsi gaasijuhtmete võrk, aga mitte omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgus, on koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meede, mis on ELTL artikliga 34 keelatud. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esitanud seda küsimust otseselt, on minu arvates vaja seda käsitleda, et Euroopa Kohtu vastus oleks põhikohtuasja lahendamiseks tarvilik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab ELTL artikkel 34 keelates koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel, kõiki siseriiklikke meetmeid, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19740711">11.7.1974</DATE>, <NAME.CASE>Dassonville</NAME.CASE> (<NO.CASE>8/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:82">EU:C:1974:82</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140911">11.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160929">29.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑492/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:732">EU:C:2016:732</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kuna energiaameti meede on vahet tegemata kohaldatav kogu Rootsis turustatava säästliku biogaasi suhtes, sõltumata selle päritolust, takistab see imporditud biogaasi massibilansi kindlaks tegemist omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgus, raskendades või takistades sellega teistest liikmesriikidest pärit biogaasi importi selle võrgu kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kui Saksamaal seaduslikult toodetud ja turustatud biogaasi, mis põhimõtteliselt vastab direktiivi 2009/28 artiklis 17 sätestatud säästlikkuse nõuetele, ei või – kui see liigub gaasijuhtme kaudu – Rootsi sisse tuua säästliku biogaasina, siis piirab see siseriiklik meede importi ja on seega ELTL artikliga 34 vastuolus. Isegi kui – nagu väidab vastu energiaamet – seda võiks turustada mittesäästliku biogaasina, väheneks selle tasuvus ettevõtja jaoks, sest maksusoodustust antakse ainult säästlikule biogaasile, mis muudab selle fossiilkütuste suhtes konkurentsivõimeliseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Energiaameti arvates ei takista Rootsi õigusnorm säästliku biogaasi piiriülest kaubandust, sest ettevõtjad võivad seda biogaasi teistest liikmesriikidest gaasijuhtme kaudu importida, kasutades ühte komisjoni poolt vastavalt direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikele 4 heaks kiidetud vabatahtlikest kavadest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 68.</P></NOTE> Ta lisab, et nad võivad ka kasutada transporti maanteel, raudteel või laevaga ja seejärel lasta see imporditud biogaas Rootsi gaasijuhtmete võrku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Ükski nendest argumentidest ei ole minu arvates piisav meetme piirava mõju välistamiseks. Biogaasi saaks mõistagi veeldada ja eksportida Rootsi maitsi, meritsi või raudteel, nii et selle näitajad säilivad, ja kasutada selle säästlikkuse kontrollimiseks samasuse säilitamise meetodit, aga – nagu märkis E.ON Biofor – need transpordivahendid, mis on gaasijuhtmetest erinevad, muudavad biogaasi lõpliku hinna oluliselt kallimaks, mis <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> takistab biogaasi importi Rootsi, sest see ei oleks konkurentsivõimeline Rootsi päritolu biogaasiga.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Äriühingu EO.N Biofor arvutuste järgi oleks import maanteed pidi Saksamaalt Rootsi 25–50 korda kallim kui sama säästliku biogaasi import gaasijuhtmete kaudu.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Teiste riikide ettevõtjate jaoks oleks ainus viis säästlikku biogaasi Rootsi eksportida massibilansi meetodi kasutamise vabatahtliku kava abil, samas kui Rootsi biogaasitootjad saaksid kasutada ühte nendest vabatahtlikest kavadest või siis Rootsi riiklikku kava, mis võib olla neile soodsam. E.ON Biofor kasutas oma biogaasi säästlikkuse tõendamiseks Saksa riiklikku süsteemi REDCert DE ja – nagu ta kohtuistungil kinnitas – komisjoni poolt heaks kiidetud vabatahtliku massibilansi kontrollisüsteemi – nagu seda võiks olla REDCert EU – kasutamine tähendaks talle lisakulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Teistest liikmesriikidest pärit biogaasi gaasijuhtmete võrgu kaudu impordi takistus võiks siiski olla õigustatud ühega ELTL artiklis 36 loetletud üldise huvi põhjustest või imperatiivsete nõuetega. Euroopa Kohus on tunnistanud, et siseriiklikud õigusnormid või tavad, mis kujutavad endast koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meedet, võivad olla nende põhjuste või nõuetega õigustatud. Mõlemal juhul peab siseriiklik meede vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081211">11.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑524/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:717">EU:C:2008:717</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Energiaameti meede hõlbustab massibilansi kasutamist Rootsi biogaasitootjate poolt, võimaldades neil seda riiklikus gaasijuhtmete võrgus segada, kasutades massibilansi meetodit, mis on vähem piirav kui see, kui nad oleksid kohustatud kasutama seda igas tootmisrajatises. Järelikult soodustab see selle taastuvenergia kasutamist ja võiks sellest perpektiivist olla õigustatud keskkonnakaitsega<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Poolte esitatud andmete järgi on biogaas transpordi jaoks palju vähem saastav kütus kui bensiin või diisel, sest see heidab keskkonda kuni 93% vähem süsinikdioksiidi energiaühiku kohta.</P></NOTE> ja täpsemalt biogaasi kui taastuvenergia edendamisega,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20010313">13.3.2001</DATE>, <NAME.CASE>PreussenElektra</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:160">EU:C:2001:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140911">11.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160929">29.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑492/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:732">EU:C:2016:732</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on üks peamisi kliimamuutuste põhjuseid, mille vastu on liit ja selle liikmesriigid kohustunud võitlema.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Selle kasutamise suurendamine on – nagu on sõnaselgelt kinnitatud direktiivi 2009/28 põhjenduses 1 – oluline osa meetmepaketist, mis on vajalikud heitkoguste vähendamiseks, Kyoto protokolli täitmiseks ja selle eesmärkide täitmise kiirendamiseks. Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130926">26.9.2013</DATE>, <NAME.CASE>IBV &amp; Cie</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑195/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:598">EU:C:2013:598</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140911">11.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Rootsi meede on positiivne ka energiavarustuse tagamiseks, sest see aitab katta biogaasinõudlust transpordi jaoks – Rootsi maksusoodustuste korra eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Soodustades keskkonnakaitset, taastuvenergiate edendamist üldiselt ja biogaasi edendamist konkreetselt, aitab see meede ühtlasi kaudselt kaasa inimeste ja loomade, nagu ka taimede elu ja tervise kaitsele, mis on ELTL artiklis 36 loetletud ülekaalukad huvid.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20010313">13.3.2001</DATE>, <NAME.CASE>PreussenElektra</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:160">EU:C:2001:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Rootsi energiaameti otsus peab aga vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mis eeldab, et see peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Ma ei usu, et massibilansi meetodi reserveerimine ainult Rootsi gaasijuhtmete võrgule, ELi liikmesriikide omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrku välistades on säästliku biogaasi kasutamise edendamiseks Rootsis tingimata vajalik. Pigem vastupidi – see muudab teistest liikmesriikidest pärit biogaasi impordi Rootsi <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> võimatuks, kuigi see import suurendaks biogaasi pakkumist ja soodustaks selle biokütuse laialdasemat kasutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Ma ei leia piisavaid põhjuseid, miks Rootsi peaks takistama ettevõtjatel, kes seda soovivad, importida säästlikku biogaasi, mida on kontrollitud massibilansi meetodil, teiste liidu riikidega ühendatud gaasijuhtmete võrgu kaudu, tingimusel et nad suudavad Rootsi tootjatega samaväärselt tõendada, et nende biogaasi säästlikkus on tagatud vastavalt direktiivi 2009/28 artiklile 18 ja nende massibilansi meetodi kasutamise riiklikule kavale. See argument leiab kinnitust, kui juhtida tähelepanu sellele, et komisjon võib vastu võtta otsuse, milles ta määrab kindlaks, et massibilansi meetodi kasutamise riikliku kavaga (millest on talle teatatud) kaasneb automaatselt vastastikune tunnustamine, samamoodi nagu vabatahtlike kavade puhul.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Komisjoni <DATE ISO="20160511">11. mai 2016. aasta</DATE> rakendusotsus (EL) 2016/708 selle kohta, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Austrian Agricultural Certification Scheme<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud tingimustele (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="122" PAGE.FIRST="60" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 122, lk 60</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Rootsi energiaamet püüab oma teguviisi õigustada sellega, et puudub Euroopa järelevalveasutus, kes teostaks riiklike gaasijuhtmete võrkude üle kontrolli ja kes oleks volitatud teostama massibilansi kasutamise üle järelevalvet, et tagada ühendusesisese kaubanduse esemeks olevate säästliku biogaasi partiide jälgitavus, ning samal ajal vältima, et ettevõtjad võiksid saada selle tootmisel või turustamisel rohkem kui ühte toetust. Kohtuistungil rõhutas ta, et on võimatu kontrollida Saksamaalt Rootsi imporditava biogaasi järelevalveahelat, sest tema ise ei saa teostada kontrolli biogaasitootjate üle Saksamaal.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Selle argumendiga ei saa minu arvates nõustuda, sest direktiivi 2009/28 artikli 18 lõikega 4 on lubatud säästliku biogaasi vaba liikumine gaasijuhtmete kaudu, kui selle jälgitavus on tagatud komisjoni poolt heaks kiidetud vabatahtlike kavadega. Kui ettevõtja tõendab kooskõlas tootjariigi riikliku kavaga, et massibilanssi on järgitud säästliku biogaasi partii puhul, mis on imporditud liikmesriigist gaasijuhtmete kaudu, peaksid Rootsi ametiasutused selle importi aktsepteerima, mitte takistama selle transporti Rootsi gaasijuhtmete võrgus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/28 artikli 18 lõigetes 1 ja 3 reguleeritud massibilansi kasutamise osaline ühtlustamine peab võimaldama liikmesriikides saadud säästliku biogaasi vastastikuse tunnustamise toimimist, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid suudavad tõendada mingi imperatiivse nõude olemasolu, mis õigustab tunnustamisest keeldumist. Rootsi energiaamet ei ole esitanud piisavaid argumente, et seda Saksamaal seaduslikult säästlikuna toodetud ja turustatud ning gaasijuhtmete kaudu Rootsi eksporditud biogaasi vastastikuse tunnustamise eeldust ümber lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Rootsi oleks võinud lubada ettevõtjatel tõendada nende päritoluriigi massibilansi meetodi kasutamise kava andmetega, et nende biogaas on säästlik. See on ühendusesisest kaubandust vähem piirav alternatiiv kui gaasijuhtmete kaudu importimise <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> keelamine. Tegelikult, nagu energiaamet kohtuistungil tunnistas, kontrollib ta, kas biogaas on säästlik, oma riigi ettevõtjate esitatud dokumentide põhjal. Ma ei mõista, miks ei võiks ta kasutada sama lahendust biogaasiimportijate puhul, kes esitavad usaldusväärsed riiklikud tõendid, mis kinnitavad, et biogaas on säästlik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Minu arvates seega ei vasta vaidlusalune meede proportsionaalsuse põhimõttele. Igal juhul tuleks energiaametil (ja vajaduse korral kohtul, kes tema otsuseid kohtulikus korras läbi vaatab) kindlaks määrata, kas äriühingu E.ON Biofor esitatud tõendid on sobivad selleks, et tõendada, et imporditud biogaasipartiid vastavad direktiivi 2009/28 säästlikkuse kriteeriumidele; et massibilansi meetodi nõuded on täidetud ja et nende partiide puhul ei ole topeltarvestuse ohtu: Saksamaal ja Rootsis, vaatamata sellele, et need on transporditud omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>D.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Energiaameti meede kui riiklik toetuskava</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Viimaseks tahaksin täiendavalt ja ainult juhuks, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusi käsitletakse direktiivi 2009/28 artikli 2 teise lõigu punkti k tähenduses biogaasi tootmise riiklike <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>toetuskavade<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> puhul lubatavate piirangute perspektiivist, rõhutada, et massibilansi meetodi reserveerimine ainult Rootsi gaasijuhtmetes liikuva biogaasi jaoks, välistades omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgust tuleva biogaasi, ei ole hõlmatud ühegi sellise kavaga. See ei ole võrreldav ka rohelise elektrienergia tootmise riiklike toetuskavadega, mida Euroopa Kohus analüüsis kohtuotsuses Ålands Vindkraft.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kuigi eelotsusetaotluses ei ole seda sõnaselgelt öeldud,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Asja arutav kohus ei lisanud eelotsusetaotlusse ühtegi küsimust liidu õiguse tõlgendamise kohta, mis võiks olla kohaldatav Rootsi õigusnormile, millega nähakse säästlikule biogaasile ette maksusoodustus, et muuta selle tarbimine fossiilkütustest toodetud gaasi suhtes konkurentsivõimeliseks.</P></NOTE> näib sellest tulenevat (ja seda kinnitas energiaamet kohtuistungil), et maksusoodustus laieneb kogu säästlikule biogaasile, mitte ainult Rootsi päritolu biogaasile, mistõttu saab seda ka massibilansi kasutamise vabatahtlike kavade alusel imporditud biogaasi pealt.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vastavalt dokumendile Sweden’s third progress report on the development of renewable energy pursuant to Article 22 of Directive 2009/28/EC, <DATE ISO="20151222">22.12.2015</DATE>, lk 77: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Of the proportion of biofuels sold in Sweden in 2014, more than 90% were certified as coming from one of the voluntary certification schemes that have been approved by the Commission. The biofuels that are not covered by certification include nationally produced biogas, for example<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on lubanud, et liikmesriigid võivad võtta diskrimineerivaid rohelise elektri toetusmeetmeid ja näha ette, et need piirduvad ainult oma territooriumil toodetud elektriga.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Minu arvates ei ole see kohtupraktika, mille mõned elemendid on pälvinud kriitikat,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt kohtujuristi ettepanek, Bot, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑492/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:257">EU:C:2016:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), nagu ka Michel, V. kommentaarid: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>Marché intérieur et politiques de l’Union: brèves réflexions sur une quête d’unité<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, <HT TYPE="ITALIC">L’identité du droit de l’Union européenne – Mélanges en l’honneur de Claude Blumann</HT>, Bruylant, Brüssel, 2015, lk 229.</P></NOTE> käesolevale asjale ülekantav. Esiteks seepärast, et – kordan – tegu ei ole riikliku toetuskavaga biogaasi tootmisele. Teiseks seepärast, et rohelise elektri tootmises ja turustamises on jälgitavust väga raske tagada (mis seletab kaubeldavate sertifikaatide kasutamist), samas kui biogaasi jälgitavust on võimalik ja see tagatakse direktiivis 2009/28 just nimelt massibilansi meetodiga. Lõpuks on Euroopa Kohus pidanud ELTL artikliga 34 vastuolus olevaks ja õigustamatuteks teatavaid siseriiklikke diskrimineerivaid meetmeid (nagu transpordi soodustariifide kohaldamine ainult piirkonnast pärit rohelise elektri jaoks).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160929">29.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑492/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:732">EU:C:2016:732</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes arvan, et siseriiklik meede, mis kohustab kasutama massibilansi meetodi selgelt piiritletud kohas, nagu riiklik gaasijuhtmete võrk, välistades selle meetodiga kontrollitud biogaasi, mis tuleb omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgust, on koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meede, mis on ELTL artikliga 34 vastuolus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Förvaltningsrätten i Linköpingi (Linköpingi esimese astme halduskohus, Rootsi) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta artikli 18 lõige 1 ei takista mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>massibilanss<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>segu<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> kasutades liikmesriikidel lubada ega kohusta liikmesriike lubama tingimusteta biogaasi piiriülest kaubandust omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgu kaudu.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Ei ole põhjust tuvastada, et direktiivi 2009/28 artikli 18 lõige 1 rikub ELTL artiklit 34.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Siseriiklik meede, mis kohustab kasutama nn massibilansi meetodit sellises selgelt piiritletud kohas, nagu riiklik gaasijuhtmete võrk, välistades selle meetodiga kontrollitud biogaasi, mis liigub omavahel ühendatud riiklike gaasijuhtmete võrgus, on koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meede, mis on ELTL artikliga 34 vastuolus.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>