(1)

3. septembril 2009 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Komisjoni 1. juuni 2010. aasta määrusega (EL) nr 472/2010 (edaspidi „ajutine määrus”) (3) kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 20. juulil 2009 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust.

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 11, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Paralleelse subsiidiumivastase menetluse käigus kehtestas komisjon määrusega (EL) nr 473/2010 (4) Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(5)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(6)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute poolt pärast esialgsete järelduste avaldamist esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(7)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek menetlus lõpetada ning vabastada ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad (edaspidi „lõplik teavitamine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

(9)

Mõned huvitatud isikud teatasid, et ELi tootjate valim ei olnud tüüpiline ega asjakohane, mistõttu oli kahju analüüs puudulik. Näiteks väideti, et valimi moodustamine ei olnud vajalik, kuna tootjate arv ei olnud suur. Veel väideti, et kontsernide kunstliku jagamise tõttu eraldi juriidilisteks üksusteks ei ole valimis teatavaid turuliidreid (Artenius, M&G Polimeri) ning et valimi koostamise metoodika ei olnud asjakohane, kuna valimisse võeti ka kaks kontserni. Väideti veel sedagi, et valim ei olnud tüüpiline, kuna sinna ei kuulunud ühtegi tootjat, kes müüb piisavas koguses polüetüleentereftalaati seotud töötlejale. Seetõttu ei saanud institutsioonid väidetavalt hinnata liidu tootmisharu tegelikku tarnevõimsust ega võtnud arvesse liidu tootmisharu huvide konflikti. Lisaks sellele eemaldati valimist üks äriühing, kes ei esitanud kõiki vajalikke andmeid, mistõttu väidetavalt langes esindatus 28 protsendile ELi toodangust. Samad isikud väitsid, et valim ei olnud statistiliselt õige.

(10)

Seoses väitega, et valimi moodustamine ei olnud vajalik, sest tootjate arv ei olnud suur, tuleb korrata, et valimisse võeti 14 liidu tootjat, mis kuuluvad kaheksasse kontserni. Arvestades koostööd teinud liidu tootjate suurt arvu (14), koostati valim kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 suurima tüüpilise müügimahu alusel, mida oli käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Valim koosnes viiest äriühingust, millel on kuus tootmiskohta.

(11)

Valimi tüüpilisusega seotud esimese väite kohta märgitakse, et institutsioonid võivad valimisse võtta kontserni kuuluvaid äriühinguid, kui need on tüüpilised ja neil on oma raamatupidamine. Kõigi neljateistkümne kaheksasse kontserni kuuluva ELi tootja uurimine oleks takistanud uurimise tähtajast kinnipidamist. Asjaolu, et valimisse võeti kaks kontserni, ei ole vastuolus käesoleval juhul kasutatud valimi koostamise metoodikaga, mille puhul lähtuti ELi klientidega seotud suurimast tüüpilisest müügimahust.

(12)

Indorama puhul tuleb arvestada seda, et sellel kontsernil oli uurimisperioodil kaks tootmiskohta – üks Madalmaades, teine Ühendkuningriigis. Selle kontserni võtmine valimisse on kooskõlas valimi koostamise metoodikaga, sest kaks tehast moodustasid ühe juriidilise ja finantsüksuse Equipolymersi puhul, millel oli uurimisperioodil kaks polüetüleentereftalaadi tootmisüksust (üks Itaalias, teine Saksamaal), esitas äriühing mõlema tootmiskoha koondandmed. Arvestades seda, et koondandmeid sai kontrollida äriühingu peakontorisse tehtud kontrollkäigul, otsustati selles menetluses võtta Equipolymersi polüetüleentereftalaadi tootmisüksused valimisse ühe üksusena. Seoses väitega, et valimisse tulnuks võtta Artenius and M&G Polimeri, sest nad on turuliidrid, märgitakse, et nende tootmisüksuste seas ei olnud ühtegi äriühingut, mille müügimaht ELi klientidele oleks olnud suurimate seas.

(13)

Seoses väitega, et valim ei olnud tüüpiline, sest sinna ei kuulunud tootja, kes tootis põhiliselt sisetarbeks, märgitakse, et tarnevõimet võib uurida liidu huvide analüüsi raames, kui selline taotlus esitatakse ja sel juhul võib sisetarbimise tootmismahust maha arvata. Seega ei ole sellist tootjat vaja lisada valimisse, et uurida teatavaid kahjutegureid. Teiseks võib topelthuvisid, mis võivad olla tingitud sellest, et äriühing on ELis üheaegselt nii tootja kui ka töötleja seisundis, hinnata samuti liidu huvide analüüsis. See, et äriühing on ELis üheaegselt nii tootja kui ka töötleja, ei ole seotud liidu tootmisharu edukusega, kui võrdlusaluseks on müük ELi sõltumatutele tarbijatele. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(14)

Seoses väitega valimi üldise tüüpilisuse kohta märgitakse, et valimi piiramine nelja äriühinguga vähendab valimi tüüpilisust 65 protsendilt 47 protsendile kõigi koostööd teinud tootjate müügimahust. Kõnealused neli äriühingut hõlmavad 52 % liidu toodangust. Seda loetakse Euroopa Liidu tootjate tüüpiliseks valimiks müügi puhul sõltumatutele ELi tarbijatele.

(15)

Seoses väitega, et valim ei olnud statistiliselt õige, märgitakse, et algmääruse artikli 17 lõikes 1 on selgelt sõnastatud, et alternatiivina statistiliselt õigele valimile, võib valim piirduda suurima esindusliku müügimahuga, mida käsutuses oleva aja jooksul on võimalik uurida.

(16)

Kuna järelduste kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 3–10.

(17)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 12 on vaatlusalune toode määratletud kui asjaomastest riikidest pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem ning mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla.

(18)

Ajutise määruse põhjenduses 14 on nenditud, et uurimine näitas, et liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdud polüetüleentereftalaat ning vaatlusalustes riikides toodetud ja nimetatud riikide omamaisel turul müüdud ning liitu eksporditud polüetüleentereftalaat on samasugused tooted.

(19)

Kuna vaatlusalust toodet loetakse homogeenseks, ei jagatud seda kahjumarginaali arvutamiseks toote alaliikidesse.

(20)

Üks eksportiv tootja väitis, et polüetüleentereftalaat tuleb jagada tooteliikideks vastavalt viskoossusele, sest viskoossus määrab toodetud polüetüleentereftalaadi liigi kasutusalad Väide kiideti heaks ning dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamise metoodikat muudeti vastavalt.

(21)

Nagu selgitatud põhjenduses 20, kohandati dumpingumarginaali arvutamise metoodikat ning iga vaatlusaluse riigi puhul arvutati dumpingumarginaal eraldi iga tooteliigi kohta.

(22)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 16–18 kirjeldatud metoodika.

(23)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 19 kirjeldatud metoodika.

(24)

Ajutise määruse põhjenduses 23 kinnitati, et Iraani eksportija ei suutnud esitada tõendeid, mis oleks tõendanud Iraani suhtes kehtestatud sanktsioonide väidetava mõju suurust. Ajutise määruse kohta tehtud märkustes väitis äriühing, et õiglase võrdluse tagamine on uurimist teostava asutuse, mitte eksportija ülesanne. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis k on aga sätestatud, et kohandusi võib teha ka muude tegurite erinevuste arvessevõtmiseks, kui on ilmnenud, et need mõjutavad hinna võrreldavust, ning eelkõige juhul, kui kliendid maksavad selliste tegurite erinevuse tõttu siseturul erinevaid hindu. Kuna hinna võrreldavust mõjutavate muude tegurite olemasolu peab tõendama eksportiv tootja, lükatakse väide tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 20–23 kirjeldatud metoodika.

(25)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 24–25 kirjeldatud metoodika.

(26)

Iraani lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 26,8 %.

(27)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 27–29 kirjeldatud metoodika.

(28)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 30 kirjeldatud metoodika.

(29)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba nimetatud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 31–32 kirjeldatud metoodika.

(30)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 33 kirjeldatud metoodika.

(31)

Pakistani ainsa eksportiva tootja, äriühingu Novatex Limited lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 0,6 %, st alla miinimumi algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

(32)

Kuna Pakistanis ei ole rohkem vaatlusaluse toote tootjaid, ei ole vaja kehtestada lõplikke meetmeid.

(33)

Seoses põhjendustes 20 ja 21 kirjeldatud metoodika muutumisega on mõne tooteliigi puhul muutunud ka algmääruse põhjendustes 37 ja 38 kirjeldatud tavapärase kaubandustegevuse hindamise tulemused. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisena.

(34)

Kui teatava tooteliigi puhul kasumlikku müüki ei olnud, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavas koguses, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(35)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi riigisiseseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, leiti normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(36)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 tegelikel andmetel, mille uurimisalune eksportiv tootja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(37)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 39 kirjeldatud metoodika.

(38)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 40–41 kirjeldatud metoodika.

(39)

Muude märkuste puudumisel peale nende, mida on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 20 ja 21, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 42 kirjeldatud metoodika.

(40)

Araabia Ühendemiraatide ainsa eksportiva tootja, äriühingu JBF RAK LLC lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 0,6 %, st alla miinimumi algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

(41)

Kuna Araabia Ühendemiraatides ei ole rohkem vaatlusaluse toote tootjaid, ei ole vaja kehtestada lõplikke meetmeid

(42)

Tootmise kohta liidus ning liidu tootmisharu ja tarbimise kohta ei esitatud ühtegi märkust. Seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 45–50.

(43)

Siinkohal tuleb korrata, et ajutise määruse põhjenduses 52 on märgitud, et Pakistani dumpingumarginaal on minimaalne ning kõnealuse impordi mõju ei saa hinnata koos Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit impordiga, mis leiti esialgselt olevat dumpinguhinnaga.

(44)

Kuna edasisel uurimisel selgus, et ka Araabia Ühendemiraatide puhul oli dumpingumarginaal minimaalne, leiti, et kõnealuse impordi mõju ei saa hinnata koos Iraanist lähtuva dumpinguhinnaga impordiga. Seega ei hinnatud importi kumulatiivselt.

(45)

ELi suunatud vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht oli 2006. aastal võrdlemisi väike, kuid suurenes järk-järgult kuni uurimisperioodini ning oli uurimisperioodil 55 500 tonni. Täpsemalt öeldes kahekordistus Iraanist pärit import 2006. ja 2007. aasta vahel, kasvas seejärel 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 100 protsendipunkti ning veel peaaegu 130 protsendipunkti 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel.

Tabel 1

(46)

Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa oli 2006. aastal 0,4 % ja see kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt 1,5 protsendipunkti võrra. Täpsemalt kasvas see ajavahemikul 2006–2007 0,5 protsendipunkti, ajavahemikul 2007–2008 veel 0,5 protsendipunkti ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal järgmised 0,5 protsendipunkti. Uurimisperioodil oli Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa 1,9 %.

(47)

Keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %, kõige järsem oli langus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Täpsemalt väljendudes 2007. aastal keskmine hind ei muutunud, 2008. aastal vähenes see kahe protsendipunkti võrra ning uurimisperioodi jooksul veel täiendavalt 9 protsendipunkti võrra.

Tabel 2

(48)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist märkis Iraani eksportija, et kahjumarginaal on üle hinnatud, sest kindlaks määratud kaalutud keskmine ühiku hind on liiga madal kaubandustaseme kohanduse väära arvutuse tõttu, samas ei esitanud ta muud kaubandustaseme kohanduse määra. Tõepoolest oli kaubandustase, mida kasutati esialgses arvutuses, kindel summa tonni kohta, sest see oli komisjonitasu, mida sai koostööd tegev impordiagent, ning see oli ligikaudu 1 % keskmisest CIF-hinnast. Sellise kohandamise kohta puudub muu teave ning seega lükatakse väide tagasi. Sama isik väitis ka, et 2 protsendiline importimisjärgsete kulude määr ei ole ilmselt piisav. Tuleb korrata, et käesoleva uurimise raames ei teinud koostööd ükski importija ning oli võimatu kontrollida, kui suured olid tegelikult importimisjärgsed kulud. Seega kasutati muu teabe puudumise tõttu varasemates menetlustes kasutatud määra.

(49)

Ülaltoodut arvesse võttes lõi Iraanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus liidu tootmisharu hindu alla 3,2 % võrra.

(50)

Sama huvitatud isik väitis, et kahju ei ole tekkinud, sest väidetavalt oli valim valesti koostatud ning seetõttu ei saa tulemusi ekstrapoleerida kogu liidu tootmisharu kohta. Näiteks väideti, et kuna üks äriühing (kes valimisse ei kuulunud) oli märkinud, et ta kasutas üle 100 % oma võimsusest, on selge, et kahju ei olnud. Märgitakse, et esitatud teave on väljavõte selle äriühingu andmetest börsiasutusele ning neid ole kontrollitud. See teave ei ole ka kooskõlas muude andmetega. Igatahes ei saa ühe Euroopa Liidu tootja tootmisvõimsuse rakendusaste muuta valimisse kuulunud ja teiste ELi tootjate kahju kohta tehtud järeldusi.

(51)

Kuna muid väiteid või märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 63–82.

(52)

Kuna muid väiteid või märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 83–85 esitatud järeldused kahju kohta.

(53)

Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ligikaudu viiekordne suurenemine 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, sellise impordi turuosa tõus liidu turul ligi 1,5 protsendipunkti võrra ning tuvastatud hindade allalöömine (uurimisperioodi jooksul umbes 3,2 %) langes üldiselt kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Seega võib järeldada, et Iraanist pärit dumpinguhinnaga import mõjutas ELi tootmisharule tekitatud tuvastatud kahju.

(54)

On tähtis rõhutada, et samaaegse subsiidiumidevastase menetluse käigus leiti, et Pakistanist, Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit kumuleeritud subsideeritud import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(55)

Võttes arvesse Koreast ja Pakistanist pärit impordi suurt mahtu ja madalat hinda, leiti teiselt poolt, nagu on väidetud ka ajutise määruse põhjendustes 94 ja 96, et kõnealune import mõjutas teatavas ulatuses ELi tootmisharule tekitatud kahju.

(56)

Lisaks leiti käesolevas menetluses, et liidu tootmisharu hindu lõi alla ka Araabia Ühendemiraatidest pärit impordi märkimisväärne maht (ligikaudu 150 000 tonni).

(57)

Samal ajal oli Iraanist pärit impordi turuosa 2006. ja 2007. aastal alla 1 % ning uurimisperioodil ligikaudu 2 %, mis vastab 55 000 tonnile.

(58)

Lisaks tuleb märkida, et Iraani tootjate puhul tuvastatud hindade allalöömine oli väiksem kui Araabia Ühendemiraatidest pärit dumpinguvaba impordi puhul.

(59)

Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki eespool esitatud analüüs näitas, et Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordil oli teatav negatiivne mõju liitu tööstusharu olukorrale, ei olnud see mõju eraldi võttes oluline algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(60)

Uurimisel selgus, et Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest imporditud vaatlusalust toodet ei müüdud dumpinguhinnaga. Seega tuleb menetlus Pakistani ja Araabia Ühendemiraatide suhtes lõpetada meetmeid kehtestamata.

(61)

Uurimisel selgus, et Iraanist imporditud vaatlusalust toodet müüdi dumpinguhinnaga ning see mõjutas teatavas ulatuses liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(62)

Kuid nagu osutatud põhjenduses 59, leiti, et Iraanist pärit impordi negatiivne mõju liidu tootmisharule ei olnud piisav, et käsitleda seda olulise mõjuna.

(63)

Eespool esitatut silmas pidades ning võttes arvesse, et Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordil puudus oluline mõju, otsustati, et menetlus tuleb lõpetada ka ilma Iraani suhtes meetmeid kehtestamata.

(64)

Määrusega (EL) nr 472/2010 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb vabastada.