(1)

Tõhusate ja ühtsete riigisiseste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete huvides tuleb täiendada liidu õiguses nõutavat tunnustamist vabatahtliku kõigipoolsusega.

(2)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2 (5) sätestatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse raamistiku eesmärk on tagada, et kõiki liikmesriigis kehtestatud riskipositsioonil põhinevaid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid kohaldataks kõigipoolselt kõikides liikmesriikides.

(3)

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ühiskomitee otsusega nr 79/2019 (6) inkorporeeriti direktiiv 2013/36/EL ja määrus (EL) nr 575/2013 Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse (EMP leping) alates 1. jaanuarist 2020. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/558 (8), millega tehti direktiivi 2013/36/EL ja määrusesse (EL) nr 575/2013 olulisi muudatusi, on inkorporeeritud EMP lepingusse vastavalt EMP ühiskomitee otsusega nr 213/2021 (9) ja EMP ühiskomitee otsusega nr 145/2021 (10). Direktiivi (EL) 2021/338 ja määrust (EL) 2021/558 kohaldatakse nüüd Norras.

(4)

29. augustil 2024 teatas Finansdepartementet (Norra rahandusministeerium), kes on direktiivi 2013/36/EL artikli 133 lõike 2 tähenduses määratud asutus, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN) oma kavatsusest muuta varem kehtestatud 4,5 % suurust Norras asuvate riskipositsioonide süsteemse riski puhvri määra. Meedet on kohaldatud alates 31. detsembrist 2020 ning soovitatud kõigipoolseks ülevõtmiseks vastavalt soovitusele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuse ESRB/2023/1 (11). Samal päeval teavitas Finansdepartementet ESRNi oma kavatsusest nõuda teatavatelt finantsinstitutsioonidelt „muu süsteemselt olulise ettevõtja“ esimese taseme põhiomavahendite puhvri hoidmist kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 131.

(5)

Seejärel, 26. septembril 2024, esitas Finansdepartementet ESRNile taotluse süsteemse riski puhvri määra kõigipoolse ülevõtmise soovitamiseks konsolideeritud, allkonsolideeritud ja individuaalsel alusel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikega 5. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve meedet ennast ei muudeta.

(6)

7. oktoobril 2024 võttis ESRN vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuse ESRN/2024/6 (12), milles ta märkis, et ESRN peab süsteemse riski puhvri ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kapitalipuhvri kumulatiivseid määrasid asjakohaseks ja tõhusaks, et käsitleda tuvastatud riske iga krediidiasutuse puhul, mis kuulub nende kahe meetme kohaldamisalasse.

(7)

Soovituses ESRN/2015/2, mida on muudetud soovitusega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuse ESRN/2017/4 (13), soovitatakse makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kohaldaval asjaomasel asutusel ESRNile kõigipoolsuse taotluse esitamisel tegema ettepaneku olulisuse piirmäära kohta, millest allpool võib konkreetse finantsteenuse osutaja riskipositsiooni makrotasandi usaldatavusriski osas, mis on tuvastatud jurisdiktsioonis, kus meetme algatanud asutus makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kohaldab, pidada ebaoluliseks. ESRN võib vajadusel soovitada erinevat piirmäära. Süsteemse riski kõigipoolse kohaldamise olulisuse piirmääraks kehtestatakse 5 miljardit NOK, mis vastab ligikaudu 0,16 %-le Norras andmeid esitavate finantsinstitutsioonide riskiga kaalutud riskipositsioonidest (14).

(8)

Teiste liikmesriikide ametiasutuste poolt kehtestatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalinõuete kõigipoolne ülevõtmine konsolideeritud, allkonsolideeritud ja individuaalsel alusel, olenemata sellest, kas asjaomaseid riskipositsioone hoitakse tütarettevõtjate või filiaalide kaudu või tulenevad need otsesest piiriülesest laenuandmisest, aitab vältida kõrvalehoidumisi ja õigusaktide erinevuste ärakasutamist ning maandada süsteemseid riske, ning seeläbi edendada makrotasandi usaldatavuspoliitika üldist tulemuslikkust, tagades, et suurenenud riske ei käsitleta mitte ainult liikmesriigis, kus on kehtestatud süsteemse riski puhver, vaid ka teistes liikmesriikides, kus panganduskontsernid nende suurenenud riskidega kokku puutuvad. Seetõttu peaks tunnustamise eesmärk olema ka tagada, et süsteemsetele riskidele avatud pangandusgrupid oleksid piisavalt vastupanuvõimelised. Seetõttu tuleks makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalinõudeid, mis tulenevad otsusest tunnustada teiste liikmesriikide makrotasandi usaldatavusmeetmeid, üldiselt kohaldada nii konsolideeritud, allkonsolideeritud kui ka individuaalsel alusel.

(9)

Finansdepartementeti taotletud Norra süsteemse riski puhvri määra tunnustamiseks võivad teise liikmesriigi asjaomased pädevad ja/või määratud asutused kehtestada süsteemse riski puhvri määra kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 133 lõikega 4 ja artikli 134 lõikega 1.

(10)

Soovituse ESRN/2015/2 muutmine ei mõjuta Norra ametiasutuste poolt 31. detsembril 2022 kasutusele võetud riiklike makrotasandi usaldatavusmeetmete kõigipoolse ülevõtmise jätkuvat soovitamist, mis on ette nähtud soovituses ESRN/2023/1. Soovituse ESRN/2015/2 praegused muudatused, välja arvatud süsteemse riski puhvri kõigipoolne ülevõtmine konsolideeritud, allkonsolideeritud ja individuaalsel alusel, on redaktsioonilist laadi. Seepärast kohaldatakse pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas tavapärast kolmekuulist üleminekuperioodi üksnes meetmete või nende muudatuste suhtes, mille riigi ametiasutused võtavad vastu süsteemse riski puhvri kõigipoolseks ülevõtmiseks konsolideeritud, allkonsolideeritud ja individuaalsel alusel.

(11)

Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2015/2 vastavalt muuta,