<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑686/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0686</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:927">EU:C:2016:927</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20161207">7.12.2016</DATE> – KOHTUASI C-686/15</P><P>VODOOPSKRBA I ODVODNJA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20161207">7. detsember 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: horvaadi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Keskkond</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2000/60/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu veepoliitika alane tegevusraamistik</KEYWORD><KEYWORD>Veevarustusteenuste kulude katmine</KEYWORD><KEYWORD>Tarbija võlgnetava summa arvutamine</KEYWORD><KEYWORD>Tegeliku tarbimisega seotud muutuv osa ja tarbimisest sõltumatu fikseeritud osa summast</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑686/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Općinski sud u Velikoj Gorici (Velika Gorica esimese astme kohus, Horvaatia) <DATE ISO="20151210">10. detsembri 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20151218">18. detsembril 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Vodoopskrba i odvodnja d.o.o.</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Željka Klafurić,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: kohtunik J.‑C. Bonichot (ettekandja) koja presidendi ülesannetes, kohtunikud: A. Arabadjiev ja C. G. Fernlund,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Vodoopskrba i odvodnja d.o.o., esindaja: advokaat D. Crnković,</P></ITEM><ITEM><P>Horvaatia valitsus, esindaja: A. Metelko-Zgombić,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> F. Varrone,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: E. Manhaeve ja M. Mataija,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada asi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20001023">23. oktoobri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="327" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 327, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 275).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Vodoopskrba i odvodnja d.o.o. ja Željka Klafurići vahelises vaidluses seoses Željka Klafurići keeldumisega maksta veetarbimise eest nõutud hinnas sisalduva fikseeritud osa eest.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/60 põhjendustes 1, 11, 19 ja 38 on selgitatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>(1)</NO.P><TXT>Vesi ei ole tavaline kaup, vaid pigem pärand, mida tuleb hoida, kaitsta ja sellisena käsitleda.</TXT></NP></CONSID><P>[...]</P><CONSID><NP><NO.P>(11)</NO.P><TXT>Vastavalt asutamislepingu artikli 174 sätetele peab ühenduse keskkonnapoliitika kaasa aitama keskkonnakvaliteedi säilitamisele, kaitsele ja parandamisele ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning rajanema ettevaatusprintsiibil ning põhimõtetel, et tuleb võtta ennetusmeetmeid, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas ning et saastaja peab maksma.</TXT></NP></CONSID><P>[...]</P><CONSID><NP><NO.P>(19)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiivi eesmärgiks on säilitada ja parandada vesikeskkonda ühenduses. See eesmärk puudutab peamiselt asjaomase vee kvaliteeti. Kvantiteedikontroll on vee kvaliteetsuse tagamise kõrvalelement ning seetõttu tuleks kehtestada ka kvantiteedialased meetmed, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne vesi.</TXT></NP></CONSID><P>[...]</P><CONSID><NP><NO.P>(38)</NO.P><TXT>Meetmeprogrammide osana võib liikmesriikidel olla kohane kasutada majanduslikke vahendeid. Veevarustusteenuste kulude, sealhulgas vesikeskkonnale tekitatud kahju või negatiivse mõjuga seonduvate keskkonnaalaste ja ressursikulude katmise põhimõtet tuleks arvestada eelkõige vastavalt põhimõttele, et saastaja maksab. Selleks on vajalik veevarustusteenuste majandusanalüüs, mis põhineb vee nõudmise ja pakkumise pikaajalisel prognoosil valglapiirkonnas.</TXT></NP></CONSID><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/60 artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[...]</P><?PAGE NO="3"?><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>38)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">veevarustusteenused</HT> – kõik järgmised kodumajapidamistele, avalikele asutustele või majandustegevuseks osutatavad teenused:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>pinna‑ või põhjavee võtmine, vee tõkestamine, tagavaraks varumine, töötlemine ja jagamine,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>seadmed heitvete kogumiseks ja puhastamiseks ning seejärel pinnavette juhtimiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>39)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">veekasutus</HT> – veevarustusteenused koos kõigi muude artiklis 5 ja II lisas nimetatud toimingutega, mis avaldavad vee seisundile olulist mõju.</TXT><P>Seda mõistet kasutatakse artikli 1 kohaldamisel ning artikli 5 ja III lisa punkti b kohaselt tehtud majandusanalüüsi puhul;</P></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/60 artiklis 9 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Veevarustusteenuste kulude katmine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad arvesse veevarustusteenuste kulude, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet, arvestades III lisa kohaselt tehtud majandusanalüüsi ning järgides eelkõige põhimõtet, et saastaja maksab.</ALINEA><ALINEA><P>Aastaks 2010 tagavad liikmesriigid, et:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele,</P></ITEM><ITEM><P>veekasutuse eri valdkonnad, mis on liigitatud vähemalt tööstuseks, kodumajapidamiseks ja põllumajanduseks, annavad piisava panuse veevarustusteenuste kulude katmisse, võttes aluseks III lisa kohaselt tehtud majandusanalüüsi ning arvestades põhimõtet, et saastaja maksab.</P></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>Seda tehes võivad liikmesriigid arvesse võtta kulude katmise sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke tagajärgi ning kõnealuse piirkonna või kõnealuste piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid esitavad vesikonna majandamiskavades aruande lõike 1 rakendamiseks kavandatavate meetmete kohta, mis aitavad kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, ning veekasutuse eri valdkondade osa kohta veevarustusteenuste kulude katmises.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev artikkel ei takista konkreetsete ennetus- ja korrigeerimismeetmete rahastamist, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärke.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid ei riku käesolevat direktiivi, kui nad senise tava kohaselt otsustavad mitte kohaldada lõike 1 teise lause sätteid ning sellega seonduvalt lõike 2 vastavaid sätteid antud veekasutustegevuse suhtes, kui see ei sea ohtu käesoleva direktiivi mõtet ja eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid teatavad lõike 1 teise lause täielikult rakendamata jätmise põhjustest vesikonna majandamiskavas.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/60 III lisa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Majandusanalüüs<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Majandusanalüüs sisaldab piisavalt üksikasjalikku teavet (võttes arvesse vastavate andmete kogumisega seotud kulusid), et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>teha asjakohased arvutused, et artikli 9 alusel arvesse võtta veevarustusteenuste kulude katmist, arvestades vee pakkumise ja nõudmise pikaajalisi prognoose valglapiirkonnas ning vajaduse korral:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>veevarustusteenuste mahu, hinna ja nendega seotud kulude kalkulatsioone ning</P></ITEM><ITEM><P>vastavate investeeringute kalkulatsioone, sealhulgas selliste investeeringute prognoose;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>otsustada selliste meetmete võimalike kulude kalkulatsiooni põhjal, milline artikli 11 alusel koostatud meetmeprogrammi kantav meetmetekombinatsioon oleks veekasutuse alal kõige tasuvam.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Horvaatia õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Veeseadus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Zakon o vodama (veeseadus) (<HT TYPE="ITALIC">Narodne novine</HT>, nr 153/09, 63/11, 130/11, 56/13 ja 14/14, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>veeseadus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) artikli 197 lõikes 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Veevarustusteenuste hind määratakse kindlaks vastavalt kulude täieliku katmise põhimõttele – nii, nagu on määratletud veemajanduse rahastamist käsitlevas seaduses –, hinna sotsiaalse vastuvõetavuse ja monopolivastase kaitse põhimõttele.</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Veeseaduse artikli 205 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Avaliku veejagamis- ja kanalisatsiooniteenuse toimimiseks vajalikke vahendeid rahastatakse veevarustusteenuste hinna kaudu.</ALINEA><ALINEA>Veevarustusteenuste hind on veevarustusteenuste osutaja tulu ja kohustus maksta on seda teenust kasutava kinnistu omanikul või mis tahes õiguslikul alusel valdajal (kasutaja).</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Veeseaduse artikli 206 lõigetes 1, 2 ja 7 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Veevarustusteenuste hind määratakse kindlaks veevarustusteenuste osutaja otsusega, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusüksusega.</ALINEA><ALINEA>Veevarustusteenuste hind ei ole madalam kui hind, mis on kindlaks määratud käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud kriteeriumeid kohaldades.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA><ALINEA>Veevarustusteenuste nõukogu ettepanekul määrab Horvaatia Vabariigi valitsus määrusega kindlaks veevarustusteenuste eest (ja kulude liikide eest, mida nende teenuste hind hõlmab) madalaima makstava põhihinna arvestamise kriteeriumid. Määrusega määratakse kindlaks ka minimaalne vee maht, mis on vajalik ühe majapidamise põhivajaduste katmiseks.</ALINEA><?PAGE NO="5"?><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Määrus veevarustusteenuste eest makstava madalaima põhihinna kohta ja kulude liikide kohta, mida veevarustusteenuste hind hõlmab</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT><DATE ISO="20100916">16. septembri 2010. aasta</DATE> Uredba o najnižoj osnovoj cijeni vodnih usluga i vrsti troškova koje cijena vodnih usluga pokriva (määrus veevarustusteenuste eest makstava madalaima põhihinna kohta ja kulude liikide kohta, mida veevarustusteenuste hind hõlmab) (<HT TYPE="ITALIC">Narodne novine</HT>, nr 112/10) artiklis 6 on ette nähtud, et veevarustusteenuste eest makstav madalaim põhihind moodustub muutuvast osast ja fikseeritud osast, mis on seotud kinnistute ühendatusega munitsipaalsesse veevarustusvõrku, mis hõlmab kulusid, mis on seotud veearvestitega, saadud andmete töötlemisega, arvestite kalibreerimise ja käitamisega, samuti igapäevase ja pikka perspektiivi silmas pidava hooldusega, veevarustusvõrgu nõuetekohase toimimise regulaarse kontrolli ning joogivee puhtuse analüüsi ja säilitamisega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Vodoopskrba i odvodnja on munitsipaalne veevarustusteenuste pakkuja, kes osutab teenuseid mitmes Horvaatia linnas, muu hulgas Zagrebis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Ta esitas seoses arvete maksmata jätmisega eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse Željka Klafurići vastu, kes vaidlustas osaliselt ajavahemiku 2013. aasta detsember kuni 2014. aasta juuni kohta esitatud veearvete summa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Željka Klafurić vaidlustas kohustuse maksta osutatud veeteenuste hinna fikseeritud osa, mida arvestatakse sõltumata tegelikust tarbimisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tarbija peab maksma üksnes enda tarbitud vee eest lähtuvalt arvesti näidust, mis vastab arve muutuvale osale. Ta leiab, et kohaldatavad riigisisesed õigusnormid ei ole direktiiviga 2000/60 hinna kindlaksmääramise ja vee eest maksmise tingimuste osas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>ühtlustatud<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Općinski sud u Velikoj Gorici (Velika Gorica esimese astme kohus, Horvaatia) menetluse peatada ja esitada järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.P><TXT>Kuidas arvutatakse liidu õiguses tarnitud vee hind, mille kohta koostatakse arve elamu iga korteri või iga eramaja kohta?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas liidu kodanikud tasuvad tarbitud vee eest nii, et maksavad ainult veearvesti alusel tegelikult tarbitud vee eest või maksavad nad ka muude kulude eest ja muid tasusid?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada. Sel juhul võib Euroopa Kohus tuletada liikmesriigi kohtu esitatud andmete kogumist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160414">14.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Cervati ja Malvi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:255">EU:C:2016:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Käesoleval juhul soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluse põhjendusi arvestades oma kahe küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/60 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt ei sisalda tarbijalt veevarustusteenuste eest nõutav<?PAGE NO="6"?> hind mitte üksnes muutuvat osa, mida arvestatakse puudutatud isiku poolt tegelikult tarbitud vee mahust lähtudes, vaid ka fikseeritud osa, mis vastab kuludele, mis on seotud kinnistute ühendatusega munitsipaalsesse veevarustusvõrku ja selle võrgu hooldusega, see tähendab kulud, mis on seotud veearvestitega, saadud andmete töötlemisega, arvestite kalibreerimise ja käitamisega, samuti joogivee puhtuse analüüsi ja säilitamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba sedastanud, on direktiiv 2000/60 raamdirektiiv, mis võeti vastu EÜ artikli 175 lõike 1 (nüüd ELTL artikkel 192) alusel. Mainitud direktiiv sätestab vee kaitsmiseks ühised põhimõtted ja üldise tegevusraamistiku ning tagab Euroopa Liidus üldiste vee kaitse ja säästva kasutuse põhimõtete ja struktuuride kooskõlastamise ja integreerimise ning kaugemas perspektiivis ka edasiarendamise. Direktiiviga sätestatud ühiseid põhimõtteid ja üldist tegevusraamistikku peavad liikmesriigid edasi arendama, võttes direktiivis sätestatud tähtaegade jooksul vastu rea üksikmeetmeid. Siiski ei ole direktiivi eesmärk liikmesriikide veevaldkonda reguleeriva seadusandluse täielik ühtlustamine (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20061130">30.11.2006</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></NAME.CASE>. <NAME.CASE>Luksemburg,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑32/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:749">EU:C:2006:749</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140911">11.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></NAME.CASE>. <NAME.CASE>Saksamaa,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑525/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2202">EU:C:2014:2202</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/60 põhjenduse 19 kohaselt on direktiivi eesmärk säilitada ja parandada vesikeskkonda liidus. See eesmärk puudutab peamiselt vee kvaliteeti. Kvantiteedikontroll on vee kvaliteetsuse tagamise kõrvalelement ning seetõttu tuleks kehtestada ka kvantiteedialased meetmed, mille eesmärk on tagada kvaliteetne vesi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades on direktiivi 2000/60 artiklis 9 ette nähtud, et liikmesriigid võtavad arvesse veevarustusteenuste kulude, sealhulgas keskkonna‑ ja ressursikulude katmise põhimõtet, arvestades kõnealuse direktiivi III lisa kohaselt tehtud majandusanalüüsi ning järgides eelkõige põhimõtet, et saastaja maksab. Liikmesriigid on muu hulgas kohustatud tagama, et veehinna kujundamise poliitika innustab veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa direktiivi 2000/60 keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Niisiis on liikmesriikide otsustada jäetud niisuguste vahendite valimine, mille abil saavutada see, et veehinna kujundamise poliitika innustaks veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt. Kõnealuses kontekstis on selge, et veevarustusteenuste hinna kindlaksmääramine lähtuvalt tegelikult tarbitud vee kogusest on üks vahendeist, mis võib veekasutajaid innustada kasutama veeressursse tõhusalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Liidu õiguses kehtestatud veevarustusteenuste kulude katmise kohustuse täitmisel on liikmesriikidel siiski õigus võtta tarvitusele muid veehinna kujundamise meetodeid, kattes eeskätt ka kulusid, mis on seotud kasutajatele nii mahuliselt kui ka kvalitatiivselt piisavate veevarustusteenuste osutamise võimaldamisega sõltumata kasutajate tegelikult tarbimisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Juhul liikmesriigid täidavad käesoleva kohtuotsuse punktis 20 meelde tuletatud veevarustusteenuste kulude, sealhulgas keskkonna‑ ja ressursikulude katmise kohustust, võivad nad direktiiviga 2000/60 neile jäetud kaalutlusruumi raames valida erinevate hinnakujundusmeetodite vahel, mis nende olukorras on sobivaimad, sest direktiivis 2000/60 ei ole kehtestatud ühtegi konkreetset hinnakujundusmeetodit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Ei direktiivi 2000/60 artiklist 9 ega ühestki muust selle direktiivi sättest ei nähtu kõnealuses kontekstis, et liidu seadusandja tahtega oleks vastuolus, kui liikmesriikide vee hinnakujunduspoliitika põhineb kasutajatelt nõutaval vee hinnal, mis sisaldab muutuvat osa, mis on omakorda seotud tegelikult tarbitud vee kogusega, ja fikseeritud osa, mis sellega seotud ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Pealegi nähtub erinevate liikmesriikide õigusnormide hindamisest, et liikmesriikides on tavaline, et veevarustusteenuste hind koosneb fikseeritud ja muutuvast osast; nii väidab ka komisjon, viidates oma <DATE ISO="20000726">26. juuli 2000. aasta</DATE> teatisele nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja<?PAGE NO="7"?> Sotsiaalkomiteele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Veevarude säästva majandamise tagamise hinnapoliitika<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> (KOM(2000) 477 (lõplik)) ja Euroopa Keskkonnaameti (EEA 16/2013) tehnilisele aruandele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Assessment of cost recovery through water pricing<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas kõne all olevatest asjassepuutuvatest riigisisestest õigusnormidest nähtub, et nendes on võetud arvesse vee kaitse ja kättesaadavusega seotud kulude täieliku katmise põhimõtet, samuti nende kulude katmist, mis on seotud veevarustusvõrgu ehitamise, haldamise ja hooldusega. Eelkõige on neis ette nähtud, et veevarustusteenuste hinna fikseeritud osa eesmärk on katta kulusid, mis on seotud munitsipaalse veevarustusvõrgu hooldustöödega ning joogivee puhtuse analüüsi ja säilitamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eeltoodust lähtudes tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2000/60 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt ei sisalda tarbijalt veevarustusteenuste eest nõutav hind mitte üksnes muutuvat osa, mida arvestatakse puudutatud isiku poolt tegelikult tarbitud vee mahust lähtudes, vaid ka fikseeritud osa, mis ei ole tarbitud vee mahuga seotud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20001023">23. oktoobri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt ei sisalda tarbijalt veevarustusteenuste eest nõutav hind mitte üksnes muutuvat osa, mida arvestatakse puudutatud isiku poolt tegelikult tarbitud vee mahust lähtudes, vaid ka fikseeritud osa, mis ei ole tarbitud vee mahuga seotud.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>