–

Azienda Agricola Ambrosi Nicola Giuseppe, Azienda Agricola Castagna Giovanni, Azienda Agricola Castellani Enio, Nereo e Giuliano Ss, Azienda Agricola De Fanti Maria Teresa, Azienda Agricola Giacomazzi Vilmare, Azienda Agricola Iseo di Lunardi Giampaolo e Silvano Ss, Azienda Agricola Mastrolat di Mastrotto Franco e Luca Ss, Azienda Agricola Righetti Michele e Damiano, Azienda Agricola Scandola Stefano e Gianni, Azienda Agricola Tadiello Roberto, Azienda Agricola Turazza Mario, Azienda Agricola Zuin Tiziano ja 2 B Società Agricola Srl, esindajad: avvocati F. Manzo ja P. Romano,

–

Azienda Agricola Pozzan Mirko, esindajad: avvocatesse E. Ermondi ja M. Aldegheri,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: D. Bianchi ja F. Moro,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 31. märtsi 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 856/84, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT 1984, L 90, lk 10), artikleid 1–3; nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks (EÜT 1992, L 405, lk 1), artiklit 1 ja artikli 2 lõiget 1; nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris (ELT 2003, L 270, lk 123; ELT eriväljaanne 03/40, lk 391), artikli 1 lõiget 1 ja artiklit 5 ning nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT 2007, L 299, lk 1), artikleid 55, 64 ja 65 ja nende määruste lisasid, ning küsimust, kas need sätted ja lisad on kehtivad.

2

Taotlus on esitatud Azienda Agricola Ambrosi Nicola Giuseppe ja mitme teise Itaalia piimatootja (edaspidi koos „asjaomased tootjad“) ning Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA) (põllumajandustoetuste amet, Itaalia) ja Ministero delle Politiche agricole e forestali (põllu- ja metsamajandusministeerium, Itaalia) (edaspidi „ministeerium“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab kodumaise toodangu tasaarvestamise ja arvutamise korda lisatasu kindlaksmääramiseks piima ja piimatoodete turustamisperioodil 2008/2009.

3

Määruse nr 856/84 põhjendustest 1 ja 4 tuleneb, et piimasektoris pakkumise ja nõudmise vahelise püsiva tasakaalustamatuse tõttu kehtestas liidu seadusandja selle määrusega selles sektoris lisatasukava, mille kohaselt tuli tasuda lisatasu piima ja/või piimaekvivalendi koguselt, mis ületab kindlaksmääratud kvooti.

4

31. märtsil 1984 võeti vastu määrus (EMÜ) nr 857/84, millega kehtestatakse üldeeskirjad määruse (EMÜ) nr 804/68 artiklis 5c nimetatud tasu kohaldamiseks piima- ja piimatootesektoris (EÜT 1984, L 90, lk 13).

5

Lisatasukava on mitu korda pikendatud, eelkõige määrusega nr 3950/92, mida on korduvalt muudetud.

6

Eelkõige lihtsustamise ja selgitamise eesmärgil tunnistati viimati nimetatud määrus kehtetuks ja asendati määrusega nr 1788/2003, mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega nr 1234/2007 alates 1. aprillist 2008.

7

Määrus nr 1234/2007, mida on samuti korduvalt muudetud, tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT 2013, L 347, lk 671). Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 230 lõike 1 punktis a on siiski sätestatud, et piima tootmise piiramise süsteemi osas jätkatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki III jao sätete ning artiklite 55 ja 85 ning IX ja X lisa kohaldamist kuni 31. märtsini 2015.

8

Põhikohtuasja vaidlus, mis puudutab turustusaastat 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009, on ratione temporis reguleeritud määrusega nr 1234/2007, mida on muudetud nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 248/2008 (ELT 2008, L 76, lk 6) (edaspidi „ühise turukorralduse ühtne määrus“), millega suurendati kõigi määruse nr 1234/2007 IX lisas märgitud liikmesriikide kvoote 2% võrra alates 1. aprillist 2008, hõlbustamaks suuremahuliste piimakoguste tootmist Euroopa Liidu piires ja vastamaks piimatoodete turu nõuetele.

9

Ühise turukorralduse ühtse määruse põhjendused 36, 37, 51 ja 105 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]

10

Määruse artiklis 55 on sätestatud:

„1.   Kvoodisüsteemi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

[…]

2.   Kui tootja ületab asjaomast kvooti […] peab ta sellistelt kogustelt maksma kvoodiületamise tasu vastavalt II ja III jaos sätestatud tingimustele.

[…]“.

11

Nimetatud määruse artiklis 65, mis sisuliselt kordas määruse nr 1788/2003 artiklis 5 sätestatud määratlusi, oli nähtud ette:

„Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]“.

12

Sama määruse artikli 66 lõigetes 1–3 on sätestatud:

„1.   1. aprillil 2008 algava seitsme järjestikuse 12-kuulise perioodi (edaspidi „kvoodiaastad“) jooksul turustatud piima ja muude piimatoodete tootmiskvoodid on kindlaks määratud IX lisa punktis 1.

2.   Lõikes 1 osutatud kvoodid jaotatakse tootjate vahel vastavalt artiklile 67, eristades tarneid ja otseturustamist. Tootmiskvootide mis tahes ületamine määratakse igas liikmesriigis käesoleva jao põhjal kindlaks üleriigiliselt, eristades tarneid ja otseturustamist.

3.   IX lisa punktis 1 sätestatud tootmiskvoodid määratakse kindlaks ilma, et see piiraks kvootide võimalikku läbivaatamist, võttes arvesse üldist turuolukorda ning teatavates liikmesriikides valitsevaid konkreetseid tingimusi.“

13

Ühise turukorralduse ühtse määruse artikli 67 lõikes 1 oli nähtud ette:

„Tootjate individuaalne kvoot või individuaalsed kvoodid on 1. aprillil 2008 võrdsed nende individuaalse kvoodi või individuaalsete kvootidega 31. märtsil 2008, ilma et see piiraks 1. aprillil 2008 toimuvaid kvootide ülekandeid, nende müüki ega turustamisviisist lähtuvaid muutmisi.“

14

Määruse artiklis 68 oli sätestatud:

„Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, millega lubatakse artikliga 71 ette nähtud riiklikust reservist eraldada tootjatele kõik kvoodid või osa neist, võttes aluseks komisjonile teatatud objektiivsed kriteeriumid.“

15

Määruse artikli 71 lõikes 1 oli sätestatud:

„Iga liikmesriik kehtestab IX lisas kindlaksmääratud tootmiskvootide osana riikliku reservi, võttes eelkõige arvesse artikli 68 kohaseid eraldisi. […]“.

16

Sama määruse artikli 75, mis käsitleb kvootide ülekandmise erimeetmeid, lõikes 2 oli nähtud ette, et lõikes 1 osutatud meetmeid võib rakendada liikmesriigi tasandil, asjakohasel piirkondlikul tasandil või määratletud varumisaladel.

17

Ühise turukorralduse ühtse määruse artikli 78 lõike 1 esimeses lõigus oli sätestatud:

„Üle II alajao kohaselt kehtestatud tootmiskvoodi turustatud piimalt ja muudelt piimatoodetelt tuleb maksta kvoodiületamise tasu.“

18

Määruse artikli 114 lõikes 1 oli nähtud ette:

„Inimtarbimiseks ette nähtud toiduaineid võib turustada piima ja piimatoodetena üksnes juhul, kui need vastavad XII lisas sätestatud mõistetele ja nimetustele.“

19

Nimetatud määruse artiklis 201 oli sätestatud:

„1.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

[…]

[…]

3.   Lõikes 1 osutatud määruste kehtetuks tunnistamine ei piira:

20

Määruse artikli 204 lõike 2 punkti g kohaselt kohaldatakse seda määrust II osa I jaotise III peatükis kehtestatud piima tootmise piiramise süsteemi suhtes alates 1. aprillist 2008.

21

Ühise turukorralduse ühtse määruse IX lisa punktis 1, milles oli märgitud igale liikmesriigile eraldatud piimakvoodid, oli Itaalia Vabariigile selle alusel eraldatud 10740661,200 tonni.

22

Määruse XII lisas „Artikli 114 lõikes 1 osutatud piima ja piimatoodetega seotud mõisted ja nimetused“ oli sätestatud:

„[…]

II. Mõiste „piim“ kasutamine

23

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT 2006, L 93, lk 12) põhjenduses 2 on märgitud:

„Et saavutada turgudel paremat tasakaalu pakkumise ja nõudmise vahel, tuleks soodustada põllumajandustoodangu mitmekesistamist. Teatavate omadustega toodete edendamine võib tuua märkimisväärset kasu maapiirkondade, eelkõige vähem soodsate tingimustega või kõrvaliste piirkondade majandusele, suurendades ühelt poolt põllumajandustootjate sissetulekuid ja teiselt poolt säilitades maaelanikkonda kõnealustes piirkondades.“

24

Selle määruse artikli 13 lõikes 1, mille sõnastus oli identne nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT 1992, L 208, lk 1; ELT eriväljaanne 03/13, lk 4) artikli 13 lõike 1 sõnastusega, oli nähtud ette „registreeritud nimetuste“ kaitse.

25

Määrus nr 2081/92 tunnistati kehtetuks määrusega nr 510/2006, mis selle artikli 20 esimese lõigu kohaselt jõustus 31. märtsil 2006.

26

Määruse nr 248/2008 põhjendustes 3, 4 ja 5 on märgitud:

27

Itaalia 28. märtsi 2003. aasta dekreetseaduse nr 49, millega muudetakse õigusnorme, mis käsitlevad lisatasu kohaldamist piima ja piimatoodete sektoris (decreto-legge n. 49, recante riforma della normativa in tema di applicazione del prelievo supplementare nel settore del latte e dei prodotti lattiero-caseari), mis kinnitati muudetud redaktsioonis seadusena 30. mai 2003. aasta seadusega nr 119 (GURI nr 124, 30.5.2003; edaspidi „dekreetseadus nr 49/2003“), artikli 2 lõigetes 1–2bis on sätestatud:

„1.   Alates käesoleva dekreedi kohaldamise esimesest ajavahemikust määratakse tarnete ja otsemüügi vahel jaotatud individuaalsed kvoodid kindlaks 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 468 artiklis 2 ette nähtud A-kvoodi ja B-kvoodi summa alusel, võttes arvesse 23. detsembri 1994. aasta dekreetseaduse nr 727 […] alusel tehtud vähendamisi ja 1. märtsi 1999. aasta dekreetseaduse nr 43 […] artikli 1 lõike 21 alusel tehtud täiendavaid määramisi.

2.   AGEA juurde luuakse avalik kvootide register, kuhu kantakse tarnete ja otsemüügi vahel jaotatud individuaalsed kvoodid iga tootja kohta.

2bis.   Enne iga turustamisperioodi algust ajakohastavad ja määravad maakonnad ja autonoomsed provintsid kindlaks iga tootja individuaalse kvoodi […]“.

28

Itaalia 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 468 kiireloomuliste meetmete kohta piima‑ ja piimatootesektoris (legge n. 468 – Misure urgenti nel settore lattiero-caseario; GURI nr 286, 4.12.1992; edaspidi „seadus nr 468/1992“) artikli 2 lõigetes 2 ja 3 oli sätestatud:

„2.   Tootjatele, kes on Unione nazionale fra le associazioni di produttori di latte bovino (Unalat) (Itaalia lehmapiimatootjate ühenduste liit) ning Associazione produttori latte (Azoolat) (piimatootjate ühendus) liikmed, jaotatakse otsetarne- ja müügikvoodid kaheks eraldi osaks:

3.   Tootjatele, kes ei ole ühegi ühenduse liikmed, määratakse kvoodid, mis on märgitud põllu- ja metsamajandusministri 26. mai 1992. aasta dekreedi lisades, mis on avaldatud 4. juuni 1992. aastaGURI nr 130 regulaarses lisas, ning dekreedi lisade hilisemates täiendustes A-kvoodi alusel. Määramine ei või olla suurem kogustest, mis on tegelikult toodetud ja turustatud ajavahemikel 1990/1991 või 1991/1992, välja arvatud juhul, kui tootja lõpetas oma tegevuse enne ajavahemikku 1990/1991, saamata mingit hüvitist piimatootmise lõpetamise või tapetud loomade eest. […]“.

29

AGEA saatis piima ja piimatoodete turustamisperioodiks 2008–2009 igale Itaalia asjaomasele tootjale teatised kodumaise toodangu tasaarvestamise ja arvutamise korra kohta, et määrata kindlaks nende poolt tasumisele kuuluvad lisatasud.

30

Need tootjad esitasid kaebuse, milles palusid tühistada nende suhtes väljastatud maksekäsud ning kõik AGEA või ministeeriumi kirjad, mis on nende maksekäskudega seotud.

31

Nad väidavad, et need aktid on õigusvastased eelkõige liidu õiguse rikkumise tõttu. Oma väiteid põhjendavad nad eelkõige sellega, et andmed, mis võimaldavad määrata kindlaks kodumaise toodangu taseme piima- ja piimatootesektoris, ei ole usaldusväärsed. Nii leiavad nad, et KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmisel kasutatava piima kogus tuleks jätta liikmesriikidele määratud tagatud üldkoguse arvutamisest välja.

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et piimakvootide puhul puudutab piima- ja piimatooteturul pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu kaitsmise vajadus üksnes liidu siseturgu. Järelikult ei tohiks piimakvootide ja tootmiskvootide arvutamisel võtta arvesse piima, mida kasutatakse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate piimatoodete tootmisel, mistõttu peaks lisatasu hõlmama üksnes lehmapiima või muude piimatoodete koguseid, mida kvoodiaastal turustati ainult liidu turul.

33

Selline tõlgendus tuleneb määrusest nr 856/84, mille eeskirju on korratud hilisemates määrustes, mis käsitlevad üksnes „piimatoodete turgu ühenduses“, nagu ka ühise turukorralduse ühtse määruse põhjendusest 51, milles ei viidata otsesõnu väljapoole liitu eksporditavate toodete tootmisele ja turustamisele. Lisaks ei sea nende määruste sellist tõlgendust kahtluse alla ka 25. märtsi 2004. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Ettore Ribaldi jt (C‑480/00, C‑482/00, C‑484/00, C‑489/00–C‑491/00 ja C‑497/00–C‑499/00, EU:C:2004:179).

34

Sellega seoses märgib nimetatud kohus, et KPNiga tooted on ainulaadsed. Niisuguste toodete tootmiseks kasutataval piimal on erilised omadused, kuna nii selle tootmine kui ka kasutamine peavad jääma kaitstud päritolunimetuse territooriumile. Peale selle ei ole KPNiga toodetel muud turgu ega oma kasutajaid peale nende ettevõtete, mis toodavad sellist toodet. Lisaks, kui piim on mõeldud ekspordiks väljapoole liitu ja kui seda ka tegelikult eksporditakse, siis ei saa sellel olla mingit mõju piimatoodete nõudluse ja pakkumise vahekorrale liikmesriikide siseturul.

35

Niisiis, kui igale liikmesriigile määratud piimakvootide kindlaksmääramisel võtta arvesse neid piimakoguseid, mis olid vajalikud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud piimatoodete tootmiseks, siis selle tagajärjel muutuks riikide kvootide ja järelikult ka individuaalsete kvootide määramine ebausaldusväärseks. See, kui KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmiseks vajalike piimakoguste suhtes kohaldatakse sama piimakvoodisüsteemi kui liidus müüdava piima kogustele, tooks pealegi kaasa selle, et erinevaid olukordi koheldakse ühtemoodi.

36

Seetõttu on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas liikmesriigi õigusnormid, mis võtavad tootmiskvootide arvutamisel arvesse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmiseks kasutatava piima kogused, on kooskõlas piimasektoris lisatasu kehtestavate määruste asjakohaste sätetega.

37

Teise võimalusena soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selline piimakvoodisüsteem on kehtiv, arvestades kaitstud päritolunimetuste kaitse eesmärke, ELTL artikli 32 punkti a, artikli 39 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a, artikli 40 lõiget 2 ja artikli 41 punkti b ning õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse, proportsionaalsuse, diskrimineerimiskeelu ja vaba majandusalgatuse põhimõtteid.

38

Neil asjaoludel otsustas Tribunale amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

39

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ühise turukorralduse ühtse määruse artikleid 55, 65 ja 78 tuleb tõlgendada nii, et need jätavad piima ja muude piimatoodete tootmiseks ette nähtud tootmiskvootide arvutamisel ning kvoodiületamise tasude arvutamisel välja need piimakogused, mida kasutatakse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmisel.

40

Sellega seoses tuleb märkida, et selle määruse artikli 65 punktides a ja b ei ole määratletud „piima“ ja „muid piimatooteid“ vastavalt sellele, kuidas neid kasutatakse teatud toodete, näiteks KPNiga juustude tootmiseks.

41

Lisaks, esiteks kohaldatakse nimetatud määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alusel kvoodisüsteemi piimale ja piimatoodetele, mis on määratletud sama määruse artikli 65 punktides a ja b, kusjuures seda kvoodisüsteemi täpsustatakse määruse artiklites 66–78. Teiseks, nagu on nähtud ette ühise turukorralduse ühtse määruse artikli 55 lõikes 2, nõutakse juhul, kui tootja ületab vastavat kvooti, asjaomaste koguste eest kvoodiületamise tasu määruse II ja III jaos ette nähtud tingimustel.

42

Neil asjaoludel tuleb vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale seda sätet tõlgendada, arvestades mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt analoogia alusel 11. septembri 2019. aasta kohtuotsus Lexitor, C‑383/18, EU:C:2019:702, punkt 26).

43

Tuleb aga märkida, et ei piimakvoodisüsteemi käsitlevad sätted ega kvoodiväliselt turustatud piima ja piimatoodete kogustele kohaldatava tasu süsteemi käsitlevad sätted ei sisalda erinorme seoses piimakogustega, mida kasutatakse muude KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate piimatoodete tootmiseks. Nimelt ei kehtesta need sätted nimetatud süsteeme vastavalt nimetusele, mida võib omistada nendele piimatoodetele ja nende lõppsihtkohale.

44

Niisugust järeldust kinnitab ühise turukorralduse ühtse määruse eesmärk, mis tuleneb eelkõige selle põhjendusest 36, nagu ka kvooti ületavatele piimakogustele kohaldatavate tasude süsteemi eesmärk, mis on kehtestatud määrusega nr 856/84 ja mida on korduvalt pikendatud. Eesmärk seisneb selles, et vähendada vastaval turul nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalustamatust ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke, saavutamaks turu parema tasakaalu. Piimakvoodisüsteemi ja kvoodiületamise tasu süsteemi raames soovis liidu seadusandja nimelt kontrollida kogu piimatoodangu suurenemist liidus, ja seda sõltumata nende toodete müügivõimalustest.

45

Nagu rõhutasid Itaalia valitsus ja komisjon oma kirjalikes märkustes, nähtub liidu seadusandja taotletav eesmärk otsesõnu määruse nr 856/84 põhjendusest 5, mille kohaselt määrati ühenduse jaoks kehtestatud üldkvoot kindlaks, võttes arvesse nii sisetarbimise taset kui ka ekspordivõimalusi.

46

Lisaks, nagu nähtub ka määruse nr 248/2008 põhjendusest 4, tugines liidu seadusandja selleks, et õigustada igale liikmesriigile eraldatud piimakvootide täiendavat suurendamist 2% võrra, hõlbustamaks suuremahuliste piimakoguste tootmist liidu piires ja vastamaks piimatoodete turu nõuetele, komisjoni aruandele turu väljavaadete kohta, mis käsitles nii liidu kui ka maailmaturu olukorda.

47

Lõpuks tuleb asuda seisukohale, et põhikohtuasja kaebajate väljapakutud tõlgendus, mille kohaselt tuleb piima ja muude piimatoodete tootmiseks kasutatavate tootmiskvootide ning kvoodiületamise tasu arvutamisel jätta välja piimakogused, mida kasutatakse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmiseks, eeldab, et tootjate poolt töötlejatele tarnitud piim, mis on mõeldud KPNiga juustu tootmiseks kolmandatesse riikidesse eksportimise eesmärgil, on iga tootja tasandil täpselt identifitseeritav ja jälgitav. Nagu aga rõhutavad Itaalia valitsus ja komisjon, ei kohusta liidu õigus piimakvoodisüsteemi ja kvoodiületamise tasu süsteemi kohaldamiseks piimatootjaid niisugust jälgitavust ette nägema sõltuvalt sellest, kas piim on või ei ole mõeldud kolmandatesse riikidesse eksporditavate KPNiga juustude tootmiseks.

48

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esimesele küsimusele vastata, et ühise turukorralduse ühtse määruse artikleid 55, 65 ja 78 tuleb tõlgendada nii, et need ei jäta piima ja muude piimatoodete tootmiseks ette nähtud tootmiskvootide ning kvoodiületamise tasu arvutamisel välja piimakoguseid, mida kasutatakse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmiseks.

49

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole vaja teisele küsimusele vastata.

50

Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt Euroopa Kohtul hinnata ühise turukorralduse ühtse määruse artiklite 55, 65 ja 78 kehtivust osas, milles need artiklid ei jäta piima ja muude piimatoodete tootmiseks ette nähtud tootmiskvootide ning kvoodiületamise tasu arvutamisel välja piimakoguseid, mida kasutatakse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmiseks, võttes arvesse nii määruse nr 510/2006 artiklist 13 tulenevaid kaitstud päritolunimetuse kaitse eesmärke kui ka ELTL artikli 32 punkti a, artikli 39 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a, artikli 40 lõiget 2 ja artikli 41 punkti b ning õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse, proportsionaalsuse, diskrimineerimiskeelu ja vaba majandusalgatuse põhimõtteid.

51

Mis kõigepealt puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusi selle kohta, kas ühise turukorralduse ühtse määruse artiklid 55, 65 ja 78 on kooskõlas KPNiga toodete kaitse eesmärkidega, nagu need tulenevad eelkõige määruse nr 510/2006 artiklist 13, siis tuleb esiteks tõdeda, et piimakvootide süsteemil ja KPNi käsitlevatel õigusnormidel on ühised eesmärgid, nagu eeskätt pakkumise ja nõudluse parema tasakaalu saavutamine turul. Kuigi selleks kasutatavad vahendid ei ole identsed, nähtub aga eelkõige ühise turukorralduse ühtse määruse põhjendusest 36 ja määruse nr 510/2006 põhjendusest 2, et need ei ole ka vastandlikud.

52

Nimelt tuleb silmas pidada, et nagu Euroopa Kohus 17. oktoobri 2019. aasta kohtuotsuse Caseificio Cirigliana jt (C‑569/18, EU:C:2019:873) punktis 36 selgitas, on kaitstud päritolunimetustele kohaldatava õiguse järgi nende omanikud kaitstud nende päritolunimetuste kuritarvitamise eest kolmandate isikute poolt, kes soovivad saada nende nimetuste omandatud maine pealt kasu.

53

Need õigusnormid on seega toote kvaliteedi esiplaanile seadmise viis varem kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Piimakvoodisüsteem sisaldab omakorda tootmismahuga seotud sätteid.

54

Teiseks, nende põhjenduste toetuseks, mille eesmärk on jätta nimetatud kvootide arvutamisel välja kolmandatesse riikidesse eksporditavate KPNiga juustude tootmiseks kasutatud piimatoodang, viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus määrusele nr 1898/87, mille sätted tunnistati ühise turukorralduse ühtse määrusega kehtetuks alates 1. juulist 2008, vastavalt selle artikli 201 lõike 1 punktile c, ja integreeriti viimati nimetatud määrusesse, nagu ilmneb ka selle põhjendusest 105.

55

Sellega seoses tuleb meenutada, et ühise turukorralduse ühtse määruse artikli 114 lõike 1 kohaselt võib inimtarbimiseks ette nähtud toiduaineid turustada märgistuse „piim“ või „piimatooted“ all üksnes juhul, kui need vastavad selle määruse XII lisas, mis käsitleb selles sättes osutatud piima ja piimatoodete määratlusi ja nimetusi, sätestatud määratlustele ja nimetustele.

56

Nimetatud sätet ei saa aga tõlgendada nii, et see näeb ette nende piimakoguste väljajätmise, mida kasutatakse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete valmistamiseks. Nimelt on piima ja piimatoodete nimetuse kaitset käsitlevate eeskirjade eesmärk seega kaitsta seda nimetust selle loodusliku koostise alusel tootjate ja tarbijate huvides (vt selle kohta 16. detsembri 1999. aasta kohtuotsus UDL, C‑101/98, EU:C:1999:615, punktid 15 ja 32) ning neil ei ole piimakvoodisüsteemi kohaldamisala tõlgendamisel mingit tähtsust, kuna need kuuluvad – nagu nähtub nimetatud määruse põhjendusest 51 – piima, piimatoodete ja rasvade turustamist ja nimetust reguleerivate meetmete hulka.

57

Sellest järeldub, et kaitstud päritolunimetuste kaitsega seotud eesmärgid, nagu need tulenevad määruse nr 510/2006 artiklist 13, ei nõua, et ühise turukorralduse ühtses määruses ette nähtud piima ja muude piimatoodete tootmiskvootide arvutamisel tuleks välja jätta piimakogused, mida kasutatakse KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmiseks.

58

Mis puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusi, kas piimakvoodisüsteem ja kvoodiületamise tasu süsteem, nagu need tulenevad ühise turukorralduse ühtse määruse artiklitest 55, 65 ja 78, on kooskõlas eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud EL toimimise lepingu artiklitega, millele on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 50, siis tuleb meeles pidada, et liidu seadusandjal on ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus, mis vastab talle ELTL artiklitega 40–43 antud poliitilisele vastutusele (14. mai 2009. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Disarò Antonio jt, C‑34/08, EU:C:2009:304, punkt 44).

59

Selles kontekstis puudutavad eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused ELTL artikli 32 punktis a sätestatud eesmärkide võimalikku rikkumist piimakvoodisüsteemi ja kvoodiületamise tasu süsteemi poolt, nagu seda on tõlgendatud käesoleva kohtuotsuse punktis 48. Nimelt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisugused süsteemid on kooskõlas sellest EL toimimise lepingu sättest tuleneva eesmärgiga edendada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist kaubandust.

60

Sellega seoses olgu märgitud, et kuigi ELTL artikli 32 punkti a kohaselt juhindub komisjon talle EL toimimise lepingu kolmanda osa II jaotise 1. peatükis „Tolliliit“ antud ülesannete täitmisel vajadusest edendada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist kaubandust, ei nähtu eelotsusetaotlusest, et piimakvoodisüsteemi vastuvõtmisel ei võetud arvesse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse edendamise vajadusest tulenevaid põhjuseid.

61

Igal juhul, isegi kui ELTL artikli 32 punktis a pannakse liidu seadusandjale kohustus jätta välja KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate piimatoodete valmistamiseks kasutatavad piimakogused, ei saa liidu seadusandjale ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas antud ulatuslikku kaalutlusõigust arvestades asuda seisukohale, et kuna ta ei jätnud seda piima välja kvootide ja kvoodiületamise tasu arvutamisel, siis on ta ületanud talle selle poliitika elluviimisel antud kaalutlusõiguse piire.

62

Mis puudutab ELTL artiklis 39 nimetatud eesmärkide võimalikku rikkumist, siis tuleb meeles pidada, et nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, peavad liidu institutsioonid tagama pideva kooskõlastatuse, mis võib olla tingitud nende eesmärkide vastuolulisusest eraldi võetuna, ning vajaduse korral mõnda neist eesmärkidest ajaliselt eelistama, kui seda nõuavad majanduslikud asjaolud, millest lähtudes nad oma otsused teevad (14. mai 2009. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Disarò Antonio jt, C‑34/08, EU:C:2009:304, punkt 45, ning 3. detsembri 2019. aasta kohtumäärus Fruits de Ponent vs. komisjon, C‑183/19 P, ei avaldata, EU:C:2019:1039, punkt 25).

63

Esiteks, nagu Euroopa Kohus on määruse nr 1788/2003 kohta otsustanud, eelistades ajaliselt turgude stabiliseerimise eesmärki, ei ületanud nõukogu oma kaalutlusõigust (14. mai 2009. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Disarò Antonio jt, C‑34/08, EU:C:2009:304, punkt 51).

64

Lisaks on tasusüsteemi eesmärk piimatoodangu piiramise teel taastada nõudmise ja pakkumise vaheline tasakaal piimaturul, mida iseloomustavad struktuurilised ülejäägid, kuuludes seega nii piimatootmise ratsionaalse arengu eesmärkide hulka kui ka põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa sissetuleku stabiliseerimisele kaasa aitamise kaudu selle rahvastikuosa rahuldava elatustaseme säilitamise eesmärgi alla (vt eelkõige 14. mai 2009. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Disarò Antonio jt, C‑34/08, EU:C:2009:304, punkt 53).

65

Sama kehtib ka ühise turukorralduse ühtse määruse kohta. Nimelt tuleneb eelkõige selle määruse põhjendustest 36 ja 37, et see määrus jätkab taotletavaid eesmärke ja määrusega nr 1788/2003 nende saavutamiseks kehtestatud meetmeid.

66

Teiseks, mis puudutab seda, et ELTL artikli 39 lõike 2 punkti a rikkudes jättis nõukogu piimakvoodisüsteemi ja kvoodiületamise tasu süsteemi kehtestamisel väidetavalt arvesse võtmata KPNiga juustude tootmiseks kasutatava piima tootmise eripära, samas kui kaitstud päritolunimetused on tihedalt seotud konkreetse geograafilise piirkonnaga, siis tuleb meeles pidada, et see säte näeb ette kohustuse võtta ühise põllumajanduspoliitika ja selle rakendamise erimeetodite väljatöötamisel arvesse muu hulgas „põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest“. Siiski ei saa asuda seisukohale, et kaitstud päritolunimetuste eripära kuulub nimetatud sättes viidatud erinevate põllumajanduspiirkondade struktuuriliste ja looduslike erinevuste hulka, kuna need eripärad seisnevad eelkõige liidu seadusandja valikus soodustada põllumajandusliku tootmise mitmekesistamist, seades esiplaanile toodete päritolu.

67

Vastupidi, ühise turukorralduse ühtne määrus sisaldab sätteid, mis tagavad teatava paindlikkuse, mis võimaldab muu hulgas võtta arvesse erinevate põllumajanduspiirkondade struktuurilisi ja looduslikke erinevusi, nagu tootmiskvootide läbivaatamine, võttes arvesse turuolukorda ning teatavates liikmesriikides valitsevaid konkreetseid tingimusi, nagu nähtub selle määruse artikli 66 lõikest 3, või võimalus eraldada riiklikust reservist tootjatele kõik kvoodid või osa neist, nagu tuleneb nimetatud määruse artiklist 68, või veel lisaks liikmesriikide võimalus näha ette konkreetsed meetmed kvootide ülekandmiseks liikmesriigi tasandil, asjakohasel piirkondlikul tasandil või määratletud varumisaladel, nagu on nähtud ette sama määruse artiklis 75.

68

Samuti ei saa seetõttu, et KPNiga juustude tootjad ei ole teiste juustutootjatega võrreldavas olukorras, asuda seisukohale, et tootmiskvootide arvutamisel ja kvoodiväliselt turustatud kogustele kohaldatava tasu arvutamisel KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude tootmiseks kasutatava piima koguste arvesse võtmine eirab ELTL artikli 40 lõikes 2 kehtestatud piire.

69

Sellega seoses tuleb meeles pidada, et selle sätte kohaselt võib põllumajandusturgude ühine korraldus hõlmata kõiki meetmeid, mis on nõutavad ELTL artiklis 39 seatud eesmärkide saavutamiseks, ning see välistab liidu piires igasuguse tootjate või tarbijate diskrimineerimise.

70

Väljakujunenud kohtupraktika järgi nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et võrreldavaid olukordi ei tohi käsitleda erinevalt ja erinevaid olukordi ei tohi käsitleda võrdväärsena, välja arvatud juhul, kui selline käsitlus on objektiivselt põhjendatud (14. mai 2009. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Disarò Antonio jt, C‑34/08, EU:C:2009:304, punkt 67).

71

Nagu Itaalia valitsus aga oma kirjalikes seisukohtades välja toob, ei võimalda asjaolu, et KPNiga juustu võib müüa piimatoodete turul väljaspool liitu, seda ainuüksi sel põhjusel teistest piimatoodetest eristada.

72

Igal juhul on Euroopa Kohus otsustanud, et isegi kui oletada, et määrus nr 1788/2003, mida kohaldatakse vahet tegemata kõigile kvoodiomanikele, kehtestab KPNiga toodete valmistamiseks ja muude piimatoodete valmistamiseks mõeldud piima tootmisele erineva kohtlemise ja koormab seeläbi teatavaid tootjaid rängemalt, ei kujuta niisugune erinev kohtlemine diskrimineerimist, kui ühise turukorralduse raames võetud meetme – mis võib avaldada mõnele tootjale tema tootmise eripära tõttu erinevat mõju – aluseks on objektiivsed kriteeriumid, mida on vastavalt ühise turukorralduse üldistele toimimise vajadustele kohandatud. Nii on see piimakvoodisüsteemi ja kvoodiületamise tasu süsteemi puhul, mis on korraldatud nii, et individuaalsed kvoodid määratakse sellises suurusjärgus, et nende kogus ei ületaks igale liikmesriigile tagatud üldkvooti (vt selle kohta 14. mai 2009. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Disarò Antonio jt, C‑34/08, EU:C:2009:304, punkt 69).

73

Sellest järeldub, et KPNiga ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate juustude valmistamisel kasutatava piima arvamist nende süsteemide alla kuuluva toodangu hulka ei saa pidada diskrimineerimiskeelu põhimõttega vastuolus olevaks.

74

Mis puudutab ELTL artikli 41 punkti b võimalikku rikkumist, siis tuleb meeles pidada, et selle sätte kohaselt võib ELTL artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks näha ühise põllumajanduspoliitika raames ette ühismeetmed teatud toodete tarbimise edendamiseks. See säte ei sisalda aga kohustusi, mis iseenesest liidu institutsioonidel lasuvad.

75

Samuti ei saa asuda seisukohale, et piimakvoodisüsteem ja kvoodiületamise tasu süsteem rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet. Sellega seoses otsustas Euroopa Kohus 14. mai 2009. aasta kohtuotsuse Azienda Agricola Disarò Antonio jt (C‑34/08, EU:C:2009:304) punktis 83, et määruse nr 1788/2003 analüüsimisel proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks antud määruse kehtivust mõjutada.

76

Sama peab kehtima ka ühise turukorralduse ühtse määruse puhul. Selles määruses ette nähtud piima üldtoodangu piiramine liidus võimaldab lihtsustada liidus esineva piima ületoodangu müüki ja seeläbi vähendada piima ja piimatoodete pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust ning sellest tulenevat struktuurilist ülejääki. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et see meede on ilmselgelt ebasobiv turgude stabiliseerimise ja parema tasakaalu eesmärgi saavutamiseks, millele on osutatud määruse põhjenduses 36.

77

Piimakvoodisüsteem ja kvoodiületamise tasu süsteem võiksid tõepoolest mõjutada rohkem KPNiga juustu tootmiseks kasutatava piima tootjaid, kes on kohustatud hankima üksnes konkreetsest geograafilisest piirkonnast pärit piima, samas kui põllumajandusturu mehhanism eeldab, et kui piimanõudlus ühes liikmesriigis ületab piimapakkumise, võib see liikmesriik vajaliku koguse importida teistest liikmesriikidest. Siiski ei võimalda see tagajärg järeldada, et arvestades liidu seadusandja kaalutlusruumi ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas, on piimakvoodisüsteem sellega taotletava peamise eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatu.

78

Mis puudutab ühise turukorralduse ühtse määruse artiklite 55, 65 ja 78 väidetavat vastuolu õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse ja vaba majandusalgatuse põhimõttega, siis tuleb märkida, et eelotsusetaotluses esitatud asjaolud ei võimalda Euroopa Kohtul hinnata nendes sätetes ette nähtud piimakvoodisüsteemi ja kvoodiületamise tasu süsteemi vastavust nimetatud põhimõtetele. Eelkõige ei esita eelotsusetaotluse esitanud kohus põhjuseid, miks ta samadest põhimõtetest lähtudes kahtleb nende süsteemide kehtivuses.

79

Eespool toodud põhjendusi arvesse võttes tuleb kolmandale küsimusele vastata, et selle analüüsi tulemusel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis mõjutaks ühise turukorralduse ühtse määruse artiklite 55, 65 ja 78 kehtivust.

80

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab: