<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑406/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0406</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:761">EU:C:2015:761</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST SHARPSTONI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑406/14</P><P>WROCŁAW – MIASTO NA PRAWACH POWIATU</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Eleanor Sharpston</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20151117">17. novembril 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑406/14</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Wrocław – Miasto na prawach powiatu</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Minister Infrastruktury i Rozwoju</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny w Warszawie (Varssavi vojevoodkonna halduskohus, Poola))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Riigihankelepingud</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/18/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Hanke tehniline kirjeldus</KEYWORD><KEYWORD>Allhanke piiramine</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1083/2006</KEYWORD><KEYWORD><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>, mille tõttu pädevad siseriiklikud asutused on kohustatud rakendama finantskorrektsioone</KEYWORD><KEYWORD>Ehitustööde riigihankemenetluse korra rikkumine</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus tuleneb mais 2007 algatatud riigihankemenetlusest ringmaantee ehitamiseks Wrocławisse (Poola). Projekt sai finantsabi Euroopa Liidult. Wrocławi linn märkis hanke tehnilises kirjelduses, et edukas pakkuja peab teostama vähemalt 25% lepinguga ette nähtud töödest omaenda vahenditega. Poola ametiasutus, kes on pädev kontrollima liidu rahastuse nõuetekohast kasutamist, asus seisukohale, et see tingimus rikub ausa konkurentsi põhimõtet ja on seetõttu vastuolus direktiiviga 2004/18/EÜ.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiv ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132). Põhikohtuasja faktilistele asjaoludele on kohaldatav direktiivi 2004/18 redaktsioon, mida on viimati muudetud nõukogu <DATE ISO="20061120">20. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiviga 2006/97/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="363" PAGE.FIRST="107" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 363, lk 107</REF.DOC.OJ>). Direktiiv 2004/18 tunnistatakse kehtetuks alates 18. aprillist 2016 ja asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiviga 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 65</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Selle tagajärjel vähendas seesama asutus avalikust rahast kaetavate Wrocławi linna abikõlblike kulude summat kindlamääraliselt 5% võrra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Wrocławi linn on vaidlustanud selle finantskorrektsiooni Wojewódzki Sąd Administracyjny w Warszawie’s (Varssavi vojevoodkonna halduskohus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>eelotsusetaotluse esitanud kohus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>). Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub suuniseid esiteks selle kohta, kas direktiiviga 2004/18, mille eesmärk on muu hulgas tagada hanketellimuste avatus konkurentsile, on vastuolus see, kui hankijad seavad edukatele pakkujatele piiranguid allhangete kasutamise suhtes. Samuti soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas siis, kui selline allhangete piiramine nagu põhikohtuasjas ei ole direktiiviga kooskõlas, eeldab nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="210" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 210, lk 25</REF.DOC.OJ>). Põhikohtuasja asjaolude ajal oli kohaldatav redaktsioon, mida on viimati muudetud nõukogu <DATE ISO="20061221">21. detsembri 2006. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="411" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 411, lk 6</REF.DOC.OJ>). Määrus nr 1083/2006 tunnistati alates <DATE ISO="20140101">1. jaanuarist 2014</DATE> kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus‑ ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus‑ ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="320" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 320</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> asjaomasele asutusele antava finantsabi vähendamist ka juhul, kui Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile või Ühtekuuluvusfondile (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>fondid<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) tekkinud kahju ei ole võimalik täpselt kindlaks teha.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/18</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2004/18 on liidu tasandil kooskõlastatud siseriiklikud menetlused teatavat maksumust ületavate<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Põhikohtuasjas käsitletaval ajal oli direktiiv 2004/18 kohaldatav ehitustööde riigihankelepingutele, mille hinnanguline maksumus oli vähemalt <FT TYPE="NUMBER">5278000</FT> eurot ilma käibemaksuta (artikli 7 punkt c).</P></NOTE> riigihankelepingute sõlmimiseks. Selle eesmärk on tagada kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise põhimõtete ning nendest tulenevate põhimõtete, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõtte, mittediskrimineerimise põhimõtte ja läbipaistvuse põhimõtte toimimine. Samuti on selle eesmärk tagada hanketellimuste avatus konkurentsile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Põhjendus 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiiv 2004/18 sisaldab allhankeid käsitlevaid sätteid, et soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasatust riigihangete turul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Põhjendus 32.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Artikli 1 lõike 2 punktis a on määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>[r]iigihankelepingud<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine [direktiivi 2004/18] tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>. Artikli 1 lõike 11 punkti b kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>[p]iiratud menetlus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> niisugune <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist, kuid pakkumise saavad esitada üksnes ostja määratud ettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artikli 23 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Tehnilised kirjeldused<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>) lõikes 2 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artikli 25 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Allhanked<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>) esimeses lõigus on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[o]stja võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda või liikmesriik võib ostjat kohustada pakkujalt nõudma, et pakkumises oleks näidatud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artiklis 26 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Lepingute täitmise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>) on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>[o]stjad võivad kehtestada lepingu täitmisega seotud eritingimusi, kui need on kooskõlas [liidu] õigusega ning esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes […]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artikli 44 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>) lõikes 2 on sätestatud, et hankijad võivad nõuda, et kandidaadid ja pakkujad vastaksid minimaalse suutlikkuse tasemetele, mis on seotud ja proportsionaalsed lepingu esemega. Vajaduse korral võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi – olenemata tema ja nende vaheliste sidemete õiguslikust laadist – oma majandusliku ja rahalise olukorra (artikli 47 lõige 2) ning tehnilise ja/või erialase suutlikkuse (artikli 48 lõige 3) tõendamiseks. Sel juhul peab ta hankijale tõendama, et tal on võimalus lepingu täitmiseks vajalikke vahendeid käsutada, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud vastava kohustuse. Ettevõtja tehnilise suutlikkuse tõendamiseks võib muu hulgas esitada asjaga seotud tehniliste töötajate või tehniliste üksuste – eelkõige nende, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde teostamiseks – nimekirja, olenemata sellest, kas nad kuuluvad selle ettevõtja ettevõtte koosseisu või mitte, või tõendi lepingu osa suuruse kohta, mille suhtes teenuseosutaja kavatseb sõlmida allhankelepinguid (artikli 48 lõike 2 punktid b ja i).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 2988/95</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="19951218">18. detsembri 1995. aasta</DATE> määrus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="312" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 312, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).</P></NOTE> artikli 1 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>[Euroopa Liidu] finantshuvide kaitsmiseks võetakse käesolevaga vastu üldised eeskirjad [liidu] õiguse suhtes toimunud eeskirjade eiramise ühtse kontrolli ning haldusmeetmete ja ‑karistuste kohta.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> Artikli 1 lõikes 2 on määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>[liidu] õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks [Euroopa Liidu] üldeelarvet või [tema] juhitavaid eelarveid kas otse [Euroopa Liidu] nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artiklis 2 on muu hulgas sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Halduskontrolli, ‑meetmeid ja ‑karistusi rakendatakse niisugusel määral, mis tagab [liidu] õiguse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada [Euroopa Liidu] finantshuvide piisav kaitse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Halduskaristust ei tohi määrata, kui seda ei ole [liidu] õigusaktis sätestatud enne eeskirjade eiramist. Kui [liidu] eeskirjades kehtestatud halduskaristusi määravaid sätteid muudetakse hiljem, kohaldatakse tagasiulatuvalt kergemaid sätteid.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[Liidu] õigus määratleb kõnealuste eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalike haldusmeetmete ja ‑karistuste laadi ja ulatuse, võttes arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust, antud või saadud soodustust ja vastutuse astet.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1083/2006</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Määruses nr 1083/2006 on nähtud ette fonde reguleerivad üldeeskirjad, sealhulgas finantsjuhtimist, seiret ja kontrollimist käsitlevad põhimõtted ja eeskirjad, mis põhinevad liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni jagatud vastutuse põhimõttel (artikkel 1).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud, et vastavalt nüüdsele ELTL artiklile 174 võetavate meetmete eesmärk peab olema tugevdada laienenud Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Nende meetmete eesmärk peab olema vähendada eelkõige vähemarenenud riikides ja piirkondades tekkinud majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi seoses majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorraldustega ning lahendada elanikkonna vananemisega seotud probleeme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt samuti põhjendus 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Artikli 2 punktis 7 on määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>igasugune [liidu] õiguse sätete rikkumine, mis tuleneb majandustegevuses osaleja teost või tegevusetusest, millel on või oleks Euroopa Liidu üldeelarvet kahjustav mõju põhjendamata kuluartikli üldeelarvest debiteerimise tõttu<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Artikli 9 lõikes 2 on muu hulgas kohustatud komisjoni ja liikmesriike tagama, et fondidelt saadav toetus on kooskõlas Euroopa Liidu tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. Artikli 9 lõike 5 kohaselt peavad fondidest rahastatavad toimingud sellepärast vastama aluslepingute sätetele ja nende alusel vastu võetud õigusaktidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt samuti põhjendus 22.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Artikli 14 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et liidu eelarvest fondidele eraldatud osa tuleb täita liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames vastavalt finantsmääruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Nõukogu <DATE ISO="20020625">25. juuni 2002. aasta</DATE> määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 248, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74). Vt samuti määruse nr 1083/2006 põhjendus 28.</P></NOTE> artikli 53 lõike 1 punktile b. Artikli 14 lõike 1 teise lõigu kohaselt tuleb usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet rakendada kooskõlas finantsmääruse artikli 48 lõikega 2. Viimati nimetatud sätte kohaselt peavad liikmesriigid tegema komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>VII jaotises (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Finantsjuhtimine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>) artikli 98 lõikes 1 on ette nähtud, et liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest toimingute või rakenduskavade laadi või nende rakendamise ja kontrollimise tingimusi käsitlevate suuremate muudatuste avastamise korral ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt samuti põhjendus 65.</P></NOTE> Lõike 2 kohaselt peab liikmesriik tegema toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Need korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises, mille puhul võetakse arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning fondide rahalist kahju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Artikli 99 lõige 1, mis on samuti VII jaotises, annab komisjonile õiguse finantskorrektsioonide tegemisel rakenduskavale antud liidu toetus täielikult või osaliselt tühistada, muu hulgas siis, kui ta leiab pärast vajalikku uurimist, et liikmesriik ei ole täitnud artiklist 98 tulenevaid kohustusi, enne kui korrektsioonimenetlus algatati.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas asjakohase <DATE ISO="20040129">29. jaanuari 2004. aasta</DATE> riigihangete seaduse (Ustawa Prawo Zamówień Publicznych, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>riigihangete seadus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>) põhikohtuasjas asjakohase redaktsiooni artikli 7 lõike 1 kohaselt peavad hankijad valmistama hankemenetluse ette ja viima selle läbi nii, et tagatud on aus konkurents ja ettevõtjate võrdne kohtlemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Riigihangete seaduse artikli 36 lõike 4 kohaselt palub hankija ettevõtjal pakkumuses näidata, millise osa lepingust võib ta kavatseda täita allhangete abil. Artikli 36 lõike 5 kohaselt võib hankija hanke tehnilises kirjelduses ette näha, millises osas hankelepinguga hõlmatud töödest ei tohi kasutada allhankeid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Wrocławi linna teede‑ ja heakorraamet (Zarząd Dróg i Utrzymania Miasta we Wrocławiu) algatas <DATE ISO="20070518">18. mail 2007</DATE> piiratud hankemenetluse linna põhjapoolse ringmaantee ehitamiseks. See projekt sai rakenduskava <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Taristu ja keskkond<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>rakenduskava<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>) raames liidu finantsabi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Rakenduskava rahastasid nii Ühtekuuluvusfond kui ka Euroopa Regionaalarengu Fond. Vt www.ec.europa.eu/regional_policy/fr/atlas/programmes/2007-2013/poland/operational-programme-infrastructure-and-environment</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Ehkki soovi selles menetluses osaleda avaldas seitse ettevõtjat, kutsus Wrocławi linn nende hulgast ainult viis pakkumusi tegema. Koos hanketeatega välja saadetud tehniline kirjeldus sisaldas järgmist tingimust: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Ettevõtja peab tegema vähemalt 25% hankelepinguga hõlmatud töödest oma vahenditega<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>25% nõue<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>). Kolm ettevõtjat esitasid pakkumused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Wrocławi linn sõlmis 1. augustil 2008 hankelepingu ettevõtjaga, kelle ta oli valinud projekti esimest osa rakendama (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>riigihankeleping<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>hankeleping<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Aastal 2010 sõlmis Wrocławi linn lepingu Euroopa Liidu transpordiprojektide keskuse (Centrum Unijnych Projektów Transportowych, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>CUPT<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>) direktoriga ja Wrocławi linna Euroopa Liidu fondide büroo (Biuro Zarządzania Funduszami Europejskimi Urzędu Miasta Wrocławia) direktoriga, et saada Euroopa Liidult raha. CUPT vastutas Wrocławi linnale rakenduskava raames antud finantsabi kasutamise seire eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>CUPT asus seisukohale, et Wrocławi linn on 25% nõuet seades rikkunud ausa konkurentsi põhimõtet. CUPT sõnul ei ole niisugune allhanke piirang liidu ega siseriiklikus õiguses lubatud. Sellepärast teatas CUPT <DATE ISO="20120524">24. mail 2012</DATE> Wrocławi linnale, et ta rakendab avalikust rahast kaetavate abikõlblike kulude summa suhtes 5% suuruse finantskorrektsiooni (s.o <FT TYPE="DECIMAL">8600473,38</FT> Poola zlotti pluss intress). Euroopa Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et CUPT kohaldas nn <HT TYPE="ITALIC">tarifykator</HT>’it, see tähendab tabelit, milles on näidatud eri kindlamääralised finantskorrektsioonid vastavalt eeskirjade eiramise liigile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Komisjon märgib, et põhikohtuasjas kohaldatud finantskorrektsiooni tase on kooskõlas tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>hankemenetluse eeskirjade eiramise korral struktuurifondidest ja ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate kulutuste suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramise suunistega<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> (COCOF 07/0037/03; <DATE ISO="20071129">29. november 2007</DATE>). Need suunised on saadaval aadressil http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/guidelines/financial_correction/correction_2007_et.pdf</P></NOTE> Transpordi‑, ehitus‑ ja merendusminister (minister transportu, budownictwa i gospodarki morskiej) kinnitas selle finantskorrektsiooni <DATE ISO="20120705">5. juulil 2012</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Regionaalarengu minister (minister rozwoju regionalnego) jättis Wrocławi linna kaebuse selle finantskorrektsiooni peale <DATE ISO="20130930">30. septembril 2013</DATE> rahuldamata. Eelotsusetaotlusest nähtuvalt asus ta seisukohale, et hankijal ei ole riigihangete seaduse artikli 36 lõike 5 kohaselt lubatud nõuda, et edukas pakkuja peab ise teostama abstraktselt protsentuaalselt määratletud osa hankelepinguga hõlmatud töödest. Tema arvates oli 25% nõue samuti vastuolus direktiivi 2004/18 artikliga 25. Selle eeskirjade eiramise tõttu oli finantskorrektsiooni tegemine määruse nr 1083/2006 alusel õigustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Wrocławi linna kaebust selle otsuse peale lahendab nüüd eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on menetluse peatanud ja taotleb eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2004/18/EÜ] artiklit 25 arvestades on lubatav, et hankija määrab hanke tehnilises kirjelduses kindlaks, et ettevõtja peab vähemalt 25% hankelepinguga hõlmatud töödest tegema oma vahenditega?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tähendab esimeses küsimuses kirjeldatud nõude kehtestamine riigihankemenetluses Euroopa Liidu õigusnormide sellist rikkumist, mis muudab vajalikuks finantskorrektsiooni tegemise vastavalt [määruse nr 1083/2006] artiklile 98?<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Wrocławi linn, Austria ja Poola valitsus ning komisjon on esitanud kirjalikud seisukohad. Kohtuistungit ei ole taotletud ega peetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus: allhangete piiramine direktiivi 2004/18 kohaldamisalas</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Pooled on nõus, et põhikohtuasjas vaidluse all olev hankeleping kuulub direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse. Wrocławi linn märgib, et edukas pakkuja pakkus nende tööde koguhinnaks <FT TYPE="DECIMAL">257565599,68</FT> Poola zlotti,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>See on ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">60750000</FT> eurot vastavalt käesoleva ettepaneku kirjutamise ajal kehtinud vahetuskursile.</P></NOTE> mis ületab asjassepuutuval ajal kehtinud künnise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt 4. joonealune märkus eespool.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 eesmärk on mitte ainult ära hoida teenuste osutamise vabaduse tõkestamist teenuste või ehitustööde riigihankelepingute sõlmimisel, vaid ka tagada hanketellimuste avatus konkurentsile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Põhjendus 2.</P></NOTE> Sama direktiivi põhjenduses 32 on märgitud, et võimalus kasutada allhankeid võib soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamist riigihankelepingute turule. Tänu allhangetele on niisugustel ettevõtjatel võimalik osaleda pakkumismenetluses ja sõlmida riigihankelepinguid olenemata nende lepingute mahust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt samuti kohtujuristi ettepanek, Jääskinen, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swm Costruzioni ja Mannocchi Luigino</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑94/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:130">EU:C:2013:130</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Niisiis aitavad allhanked kaasa direktiivi eesmärkide saavutamisele, suurendades võimalike riigihankelepingu sõlmimise kandidaatide arvu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Sellele vastavalt on direktiivi 2004/18 artiklis 25 ette nähtud, et pakkuja võib täita osa lepingust allhanke kaudu, ja selles suhtes ei ole kehtestatud piiranguid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swm Costruzioni 2 ja Mannocchi Luigino</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑94/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:646">EU:C:2013:646</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ordine degli Architetti jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑399/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:401">EU:C:2001:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (kus tõlgendatakse nõukogu <DATE ISO="19930614">14. juuni 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="54" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 199, lk 54</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163), ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CoNISMa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑305/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:807">EU:C:2009:807</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Direktiivis 2004/18 on õigupoolest sõnaselgelt kinnitatud, et vajaduse korral võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste majanduslikke, rahalisi, tehnilisi ja/või kutsealaseid võimalusi, olenemata tema ja nende vaheliste sidemete õiguslikust laadist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Direktiivi 2004/18 artikli 47 lõike 2 esimene lause, artikli 48 lõike 2 punktid b ja i ning artikli 48 lõike 3 esimene lause.</P></NOTE> Sellepärast ei saa isikut riigihankelepingu sõlmimise menetlusest kõrvale jätta üksnes põhjusel, et ta teeb ettepaneku kasutada lepingu täitmiseks vahendeid, mis ei ole tema enda omad, vaid kuuluvad ühele või mitmele muule üksusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Holst Italia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑176/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:593">EU:C:1999:593</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siemens ja ARGE Telekom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑314/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:159">EU:C:2004:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swm Costruzioni 2 ja Mannocchi Luigino</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑94/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:646">EU:C:2013:646</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Samas on hankijatel õiguspärane huvi tagada lepingu tõhus ja nõuetekohane täitmine. Sellepärast peab pakkumismenetluses teiste ettevõtjate võimalustele tugineda kavatsev ettevõtja tõendama, et nende ettevõtjate vahendid, kelle osalus on lepingu täitmiseks vajalik, on ka tegelikult tema käsutuses, ehkki ta neid ei oma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Direktiivi 2004/18 artikli 47 lõike 2 teine lause ja artikli 48 lõike 3 teine lause. Vt samuti kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Holst Italia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑176/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:593">EU:C:1999:593</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siemens ja ARGE Telekom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑314/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:159">EU:C:2004:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti kohtujuristi ettepanek, Wathelet, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ostas celtnieks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:365">EU:C:2015:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Hankija võib jätta kõrvale pakkuja, kes väidab, et tema käsutuses on kolmandate isikute tehnilised ja majanduslikud võimalused, mida ta kavatseb kasutada, kui temaga leping sõlmitakse, üksnes juhul, kui ta seda nõuet ei täida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siemens ja ARGE Telekom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑314/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:159">EU:C:2004:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Pakkumusi läbi vaadates ja kõige soodsama pakkumuse teinud pakkujat valides ei pruugi hankijal alati olla võimalik kontrollida allhankijate tehnilist ja majanduslikku suutlikkust. Euroopa Kohus on otsustanud, et niisugustel juhtudel ei ole keeld või piirang seoses allhangete kasutamisega lepingu oluliste osade täitmiseks direktiiviga 2004/18 vastuolus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siemens ja ARGE Telekom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑314/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:159">EU:C:2004:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Sellist piirangut või keeldu õigustab hankija õiguspärane huvi tagada riigihankelepingu tõhus ja nõuetekohane täitmine. Direktiiv 2004/18 ei nõua, et hankija nõustuks riigihankelepingu <HT TYPE="ITALIC">oluliste osade</HT> täitmisega üksuste poolt, kelle suutlikkust ja omadusi ta ei ole saanud lepingu sõlmimise menetluses hinnata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtujuristi ettepanek, Geelhoed, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siemens ja ARGE Telekom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑314/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:628">EU:C:2003:628</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et arvestades allhangete tähtsust direktiivi 2004/18 eesmärkide saavutamisel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 30 ja 31.</P></NOTE> ei saa muid keelde ega piiranguid lubada. Tõesti asus Euroopa Kohus otsuses Swm Costruzioni 2 ja Mannochi Luigino seisukohale, et võib ette tulla ehitustöid, mille eripärade tõttu on vajalik teatud suutlikkus, mida ei ole võimalik saavutada mitme ettevõtja – kes ükski üksinda seda tööd teostada ei suudaks – võimaluste liitmisega. Euroopa Kohus on märkinud, et sellises olukorras on hankijal õigus nõuda, et üksainus ettevõtja täidaks asjaomase pädevuse miinimumnõuded või vajaduse korral<?PAGE NO="7"?> kasutaks piiratud hulka ettevõtjaid vastavalt direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 2 teisele lõigule, tingimusel et see nõue on asjaomase hanke objektiga seotud ja proportsionaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swm Costruzioni 2 ja Mannocchi Luigino</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑94/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:646">EU:C:2013:646</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Ent see ei anna siiski konkreetset alust allhangete kui sellise keelamiseks või piiramiseks. Miski ei välista seda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>üksainus ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>piiratud hulk ettevõtjaid<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/> teevad edukale pakkujale allhanget.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt on selge, et niisugune tingimus nagu põhikohtuasjas vaidluse all ei ole direktiiviga 2004/18 kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Esiteks sisaldus 25% nõue hanke tehnilises kirjelduses, mille Wrocławi linn adresseeris koos hanketeatega piiratud arvule ettevõtjatele Seega piiras ta allhanked pakkumuste läbivaatamise ja eduka pakkuja valimise tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Wrocławi linna sõnul oli tal õiguspärane huvi tagada, et edukal pakkujal endal on olemas tehniline suutlikkus ja inimressursid, mida on vaja vähemalt ühe osa täitmiseks riigihankelepingust, sest riigihangete seadus ei luba tal pakkumusi võrreldes kontrollida allhankijate suutlikkust ega rahalist olukorda. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kui see on Poola õiguse täpne kirjeldus asjassepuutuva aja seisuga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Eelotsusetaotlusest nähtub, et regionaalarengu minister selgitas oma <DATE ISO="20130930">30. septembri 2013. aasta</DATE> otsuses, et riigihangete seadus ei luba ettevõtjatel, kes tõendavad enda vastavust pakkumismenetluses osalemise tingimustele, tugineda selleks kolmandate isikute kogemustele.</P></NOTE> piiras niisugune reegel ettevõtjate praktilisi võimalusi tugineda riigihankemenetlustes teiste üksuste suutlikkusele, mis on vastuolus direktiivi 2004/18 artikli 47 lõikega 2 ja artikli 48 lõikega 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Teiseks ei puuduta 25% nõue selgelt määratletud ülesannete täitmist, vaid lihtsalt protsentuaalset osa lepingu kogumaksumusest. Seega ei olnud tegu niisuguse nõudega, mis võimaldanuks hankijal tagada selle lepingu sisu tõhusa ja nõuetekohase täitmise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Ehkki käesolev menetlus käsitleb direktiivi 2004/18, on huvitav märkida, et samasugused põhjendused on olemas ka selle õigusjärglase, direktiivi 2014/24 artikli 63 lõikes 2. Nimetatud sätte kohaselt võivad hankijad nõuda, et teatavaid olulisi ülesandeid teostaks pakkuja ise või kui pakkumuse esitab ettevõtjate rühm, siis selle rühma liige. Kuigi see säte nüüd sõnaselgelt lubab seada läbivaatamise ja väljavalimise etapis piiranguid allhangete suhtes, on sellised piirangud lubatavad ainult niivõrd, kui need puudutavad selgelt määratletud ülesandeid, mida peetakse lepingu täitmise suhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>olulisteks<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Minu järeldust ei sea kahtluse alla see, et 25% nõue kehtis üksnes piiratud arvu ettevõtjate suhtes, kes olid saanud piiratud menetluses hanketeate, ega ka see, et ükski nendest ei vaidlustanud seda nõuet ega esitanud pakkumust, milles allhangete maht oleks selle piirmäära ületanud. Need asjaolud ei muuda vaidlusaluse piirangu olemust. Põhjustel, mida olen selgitanud, on see piirang direktiiviga 2004/18 vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Samuti ei ole oluline, et vaidlusalune allhangete piirang kujutab endast lepingu täitmisega seotud eritingimust direktiivi 2004/18 artikli 26 tähenduses. Hankijad võivad seada niisuguseid tingimusi üksnes siis, kui need vastavad liidu õigusele. Käesoleval juhul nii ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Lõpuks ei nõustu ma Wrocławi linna seisukohaga, et sellele direktiivi 2004/18 tõlgendusele ei saa tema vastu tugineda, sest olulisel ajal kehtinud riigihangete seaduse redaktsiooni artikli 36 lõige 5 lubas hankijatel vabalt otsustada, milliseid riigihankelepingu osi ei tohi täita allhanke kaudu. Wrocławi linn kui kohalik omavalitsus kuulub riigisüsteemi organite hulka, mille suhtes on direktiivi piisavalt selgetel, täpsetel ja tingimusteta sätetel vahetu õigusmõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costanzo</NAME.CASE>, <NO.CASE>103/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:256">EU:C:1989:256</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt analoogia põhjal ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portgás</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑425/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:829">EU:C:2013:829</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Igal juhul on kohtupraktikas välja kujunenud, et siseriiklikud kohtud peavad siseriikliku õiguse ning eelkõige selliste õigusaktide rakendamisel, mis on vastu võetud direktiiviga kehtestatud nõuete täitmiseks, tõlgendama siseriiklikku õigust võimalikult suures ulatuses asjakohase direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada<?PAGE NO="8"?> direktiiviga sätestatud tulemus ning seeläbi täita ELTL artikli 288 kolmanda lõigu nõudeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt muu hulgas kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>von Colson ja Kamann</NAME.CASE>, <NO.CASE>14/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:153">EU:C:1984:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Impact</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑268/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:223">EU:C:2008:223</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Ehkki siseriikliku õiguse kohaldamine põhikohtuasjas on eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses, ei tundu mulle võimatu tõlgendada riigihangete seaduse artikli 36 lõiget 5 kooskõlas direktiiviga 2004/18 nii, nagu olen seda eespool tõlgendanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Sellepärast järeldan, et direktiiv 2004/18 keelab hankijal seada ehitustööde riigihanke tehnilises kirjelduses tingimuseks, et edukas pakkuja on kohustatud teostama teatava abstraktselt protsentuaalselt määratletud osa selle lepinguga ette nähtud töödest omaenda vahenditega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus: finantskorrektsioon vastavalt määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõikele 2</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Pooled ei vaidle selle üle, et määrus nr 1083/2006 on põhikohtuasjas, mis käsitleb rakenduskava kaudu liidu finantsabi saanud projekti, kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Oma teises küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisugune liidu riigihankenormide rikkumine, nagu eespool kirjeldatud, kujutab endast määruse nr 1083/2006 artikli 2 lõike 7 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>eeskirjade eiramist<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>, millest tuleneb asjaomasele liikmesriigile kohustus rakendada sama määruse artikli 98 lõike 2 alusel finantskorrektsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Eeskirjade eiramise<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/> määratlus artikli 2 lõikes 7 sisaldab kolme tunnust: 1) ettevõtja tegu või tegevusetus, 2) mille tagajärjeks on liidu õiguse sätete rikkumine ja 3) millel on või oleks Euroopa Liidu üldeelarvet kahjustav mõju põhjendamata kuluartikli üldeelarvest debiteerimise tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Esimesed kaks tingimust on põhikohtuasjas kindlasti täidetud. Pooled on nõus, et niisugust hankijat nagu Wrocławi linn saab hoolimata tema avalik-õigusliku juriidilise isiku staatusest pidada määruse nr 1083/2006 artikli 2 lõike 7 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>ettevõtjaks<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/>, kui ta korraldab riigihankemenetluse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑465/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:867">EU:C:2011:867</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Nagu nähtub vastusest, mille ma esimesele küsimusele pakun, olen seisukohal, et ka teine tingimus on siin täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Raskus on seotud kolmanda nõudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Wrocławi linn märgib, et isegi kui tema seatud piirang allhangete suhtes on direktiiviga 2004/18 vastuolus, ei tekkinud põhikohtuasjas selle tagajärjel konkurentsimoonutust ega seega ka kahju liidu üldeelarvele määruse nr 1083/2006 artikli 2 lõike 7 tähenduses. Kõnealune 25% nõue sisaldus hanke tehnilises kirjelduses, mis saadeti pakkumusi tegema kutsutud viiele ettevõtjale, kelle hulgast ükski seda ei vaidlustanud. Kolm ettevõtjat, kes pakkumused esitasid, pakkusid igaüks allhangete kasutamist vähem kui 75% ulatuses oma pakkumuse kogumaksumusest. Poola valitsus ja komisjon märgivad sisuliselt, et finantskorrektsioon on õigustatud ka siis, kui esineb kõigest liidu üldeelarvele kahju tekitamise oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kõigepealt ei nõustu ma Wrocławi linnaga, et allhangete suhtes seatud piirang ei saanud mingil juhul mõjutada ehitustööde riigihankelepingu sõlmimise menetlust. Selle piirangu puududes oleksid pakkujad saanud pakkuda allhangete kasutamist rohkem kui 75% ulatuses lepingust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>See, et nende pakkumustes ei olnud pakutud allhankeid rohkem kui 32,13% ulatuses, on selles suhtes ebaoluline.</P></NOTE> Nagu Poola valitsus ja komisjon õigesti märgivad, oleksid selle tulemuseks võinud olla teistsugused pakkumused (näiteks hinna või tööde teostamise tähtaegade osas). Samuti ilmneb Euroopa Kohtule esitatud tõenditest, et tegelikult esitasid oma pakkumused ainult kolm viiest pakkuma kutsutud ettevõtjast. On võimalik, et 25% nõue mõjutas ülejäänud kaht ettevõtjat nii, et nad pakkumust ei esitanud. Seega ei saa välistada võimalikku kahju fondidele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Siiski pean neid asjaolusid ebaolulisteks seoses küsimusega, kas määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõige 2 nõuab põhikohtuasjas tekkinud liiki olukorras finantskorrektsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Sellega seoses pakub kasulikke juhtnööre määruses nr 2988/95 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/> tõlgendav Euroopa Kohtu praktika. Esiteks, nimetatud määruses on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/> määratletud samalaadselt nagu määruses nr 1083/2006.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Määruse nr 2988/95 artikli 1 lõige 2.</P></NOTE> Teiseks on määruses nr 2988/95 sätestatud üldpõhimõtted seoses liidu õiguse eeskirjade eiramist puudutavate ühtse kontrolli ning haldusmeetmete ja ‑karistustega, millest tuleb kinni pidada kõikidel aladel, kus võivad ohus olla Euroopa Liidu finantshuvid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Handlbauer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑278/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:388">EU:C:2004:388</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jager</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑420/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:152">EU:C:2008:152</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika. Euroopa Kohus on siiski selgitanud, et kuna määrus nr 2988/95 piirdub üldnormide kehtestamisega, peab vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmine toimuma teiste, nimelt vastavalt olukorrale eri valdkondi reguleerivate sätete alusel (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Somvao</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑599/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2462">EU:C:2014:2462</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Nii käsitles kohtuotsus Chambre de commerce et d’industrie d l’Indre<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑465/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:867">EU:C:2011:867</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> liidu struktuurifondidest makstud toetuste tagasisaamist põhjusel, et ei peetud kinni liidu riigihanke-eeskirjadest. Euroopa Kohus rõhutas selles otsuses, et struktuurifondidest ei tohi rahastada ettevõtmisi, mis viiakse läbi neid eeskirju rikkudes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Seal viitas Euroopa Kohus nõukogu <DATE ISO="19880624">24. juuni 1988. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 2052/88, mis käsitleb struktuurifondide ülesandeid ja tõhusust ning struktuurifondide tegevuse kooskõlastamist teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="185" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="1988">EÜT 1988, L 185, lk 9</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="19930720">20. juuli 1993. aasta</DATE> määrusega (EMÜ) nr 2081/93 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="193" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 193, lk 5</REF.DOC.OJ>), artikli 7 lõikele 1. Artikli 7 lõikes 1 oli sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>[s]truktuurifondide poolt rahastatavad või [Euroopa Investeerimispangalt] või mõnelt muult olemasolevalt rahastamisvahendilt abi saavad meetmed vastavad asutamislepingute sätetele, rahastamisvahenditele, mis on vastu võetud vastavalt nendele, ning ühenduse poliitikale, sealhulgas poliitikale, mis käsitleb […] riigihankelepingute sõlmimist […]<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/>.</P></NOTE> Niisiis kaasnes sellega, et Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse saaja oli toetust saanud ettevõtmist läbi viies hankijana rikkunud riigihanke-eeskirju, põhjendamatu kulutus ja seega kahju liidu eelarvele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑465/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:867">EU:C:2011:867</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Euroopa Kohus sedastas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>isegi konkreetset finantsmõju mitteomavad eeskirjade eiramised võivad tõsiselt mõjutada [Euroopa Liidu] finantshuvisid<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑465/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:867">EU:C:2011:867</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika. Vt samuti minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑465/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:596">EU:C:2011:596</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR>‐<REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Minu arvates on samad põhimõtted asjakohased ka määruse nr 1083/2006 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/> tõlgendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Esiteks kinnitavad selle määruse põhjendus 22 ning artikli 9 lõiked 2 ja 5, et fondide tegevus ja toimingud, mida nende abil rahastatakse, peaksid olema täielikus kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas liidu riigihanke-eeskirjadega. Seetõttu kaasneb finantsabi andmisega projektile, mis ei ole nende eeskirjadega igakülgses kooskõlas, (vähemalt osaliselt) põhjendamata kuluartikli debiteerimine liidu üldeelarvest. Teiseks on nendel asjaoludel finantskorrektsiooni rakendamine kooskõlas määruse nr 2988/95 artikli 2 lõikes 1 sätestatud põhimõttega, et liidu õiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks võetavad haldusmeetmed peavad olema hoiatavad. Seda olulisem on see kontekstis, kus ei pruugi olla lihtne või isegi võimalik tõendada ja täpselt kvantifitseerida kahju, mida eeskirjade eiramisega liidu eelarvele tekitati. Lõpuks ei sea seda tõlgendust kahtluse alla ka määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõikes 2 sisalduv viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>fondi rahalisele kahjule<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/>. See, kas on tekkinud tegelikku, kvantifitseeritavat rahalist kahju, on kõigest üks tegur, mida liikmesriigid peavad selle sätte alusel finantskorrektsioone rakendades arvesse võtma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Minu arvates kujutab niisugune liidu riigihanke-eeskirjade rikkumine nagu põhikohtuasjas endast seega määruse nr 1083/2006 artikli 2 lõike 7 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>eeskirjade eiramist<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/>, mille tagajärjel on asjaomase liikmesriigi pädev asutus kohustatud rakendama selle määruse artikli 98 lõike 2 alusel finantskorrektsiooni isegi juhul, kui selle eeskirjade eiramisega ei tekitatud fondidele kvantifitseeritavat rahalist kahju.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Wrocławi linn märgib, et CUPT rikkus määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõiget 2, kui ta arvutas finantskorrektsiooni nn <HT TYPE="ITALIC">tarifykator</HT>’i põhjal mehaaniliselt, jättes arvesse võtmata selle eeskirjade eiramise tühise raskusastme ja selle, et kvantifitseeritavat rahalist kahju fondidele ei tekkinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kas pädevad siseriiklikud asutused võivad rakendada varem määratletud kindlamääralisi korrektsioone, kui nad tuvastavad eeskirjade eiramist riigihankemenetluses?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ehkki eelotsusetaotluse esitanud kohus ei küsi otseselt suuniseid selle kohta, kuidas rakendatav finantskorrektsioon välja arvutada, vajab uurimist just see küsimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik finantskorrektsiooni arvutades arvesse võtma eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning fondide rahalist kahju. See säte jätab liikmesriikidele avara kaalutlusruumi, milles tuleb järgida võrdväärsuse põhimõtte ja tõhususe põhimõtte tandemit ning proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse nõue tuleneb muu hulgas määruse nr 2988/95 artikli 2 lõikest 1, mille kohaselt tuleb rakendada halduskontrolli, ‑meetmeid ja ‑karistusi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>niisugusel määral, mis tagab [liidu] õiguse nõuetekohase kohaldamise<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/> ja nii, et need on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada [Euroopa Liidu] finantshuvide piisav kaitse<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Nüüd kohustab määrus nr 1303/2013 sõnaselgelt liikmesriike rakendama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>proportsionaalseid<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/> finantskorrektsioone (vt artikli 143 lõige 2).</P></NOTE> Sellepärast ei tohiks finantskorrektsioonid ulatuda kaugemale sellest, mida on tegelikult vaja, arvestades vastava eeskirjade eiramise olemust ja raskust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt kohtujuristi ettepanek, Jääskinen, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:286">EU:C:2014:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitleb komisjoni kohaldatud finantskorrektsioone).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks võetud meetmete kontekstis selgitanud, et kui Euroopa Liidu kantud kahju ei ole võimalik täpselt hinnata, võib komisjon kaaluda kindlamääralise korrektsiooni rakendamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt eeskätt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑346/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:474">EU:C:2003:474</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑418/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:247">EU:C:2008:247</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0136">136</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2288">EU:C:2014:2288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti määruse nr 1083/2006 artikli 99 lõige 2.</P></NOTE> Olen seisukohal, et sama põhimõtet tuleb kohaldada liikmesriikidele, kui nad tegutsevad määruse nr 1083/2006 artikli 98 alusel. Sellest tulenevalt võivad pädevad siseriiklikud asutused, kui nad tuvastavad liidu riigihanke-eeskirjade rikkumise, rakendada kindlamääralisi korrektsioone. See on olukord, kus fondidele tekkinud kahju on sageli keeruline, kui mitte võimatu täpselt kindlaks teha. Kindlamääraliste korrektsioonide rakendamine tõenäoliselt hõlbustab nende asutuste ülesande täitmist, aga ka tugevdab õiguskindlust, muutes sellised korrektsioonid ettearvatavamateks. Muidugi mõista peavad kindlamääralised korrektsioonid täpselt kajastama nendega karistatavate eeskirjade eiramiste olemust ja raskust ning ei tohi muutuda ebaproportsionaalseteks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 60.</P></NOTE> Vahel võivad asjaolud nõuda teatava eeskirjade eiramise suhtes rakendatava kindlamääralise korrektsiooni kohandamist. Näiteks kui hankija tegutses kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, mis ei olnud (täielikus) kooskõlas liidu õigusega, kaldub see mõjutama eeskirjade eiramise raskust ja seega asjakohast finantskorrektsiooni taset.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuotsuse ajaline mõju</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Poola valitsus märgib, et kohtuotsusel peaks olema mõju üksnes tulevastele olukordadele, kui Euroopa Kohus järeldab, et direktiivi 2004/18 artikkel 25 ei keela hankijal seada niisugust allhanke piirangut nagu põhikohtuasjas. Muidu võivad hankijad nõuda nende suhtes alates 2008. aastast rakendatud finantskorrektsioonide hüvitamist samalaadsetel alustel nagu need, millele viidatakse käesolevas menetluses. Nendel alustel rakendatud finantskorrektsioonide kontrolliga kaasneks Poola ametiasutuste poolt komisjonile juba teatatud avalike kulutuste summade ümberarvutamine. Sel juhul ei pruugi Poola ametiasutused olla suutelised nõudma komisjonilt tagasi finantsabi summasid, mida nad on välja andnud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus nõustub vastusega, mille olen välja pakkunud esimesele küsimusele, ei ole vaja seda taotlust käsitleda. Ent kui Euroopa Kohus jõuab vastupidisele järeldusele, ei näe ma põhjust kohtuotsuse mõju piirata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kohtupraktikas on välja kujunenud, et tõlgendus, mille Euroopa Kohus ELTL artiklist 267 tulenevat pädevust teostades annab liidu õigusnormile, selgitab ja täpsustab vajaduse korral selle normi tähendust ja ulatust, nagu seda tuleb või oleks tulnud mõista ja kohaldada alates selle jõustumise hetkest. Sellest järeldub, et nõnda tõlgendatud õigusnormi saavad kohaldada ja peavad kohaldama kohtud ka nendele õigussuhetele, mis tekkisid ja loodi enne tõlgendamistaotluse alusel tehtud otsust, kui samal ajal on täidetud tingimused, mis võimaldavad esitada nimetatud õigusnormi kohaldamist puudutava vaidluse pädevatele kohtutele lahendamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt nt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Roders jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/93‐C‑377/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:261">EU:C:1995:261</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika; ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Richardson</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑137/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:342">EU:C:1995:342</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seda arvestades rahuldab Euroopa Kohus niisuguseid taotlusi nagu Poola valitsuse esitatu üksnes erandkorras. Euroopa Kohus on seda lahendust kasutanud vaid väga täpselt määratletud asjaoludel, kui ühelt poolt oli olemas raskete majanduslike tagasilöökide oht, mis tulenes eelkõige arvatavalt seaduslikult kehtivate õigusnormide baasil heas usus loodud õigussuhete suurest arvust, ja kui teiselt poolt ilmnes, et üksikisikuid ja siseriiklikke ametiasutusi oli liidu õigusnormidele mittevastava käitumiseni viinud objektiivne ja märkimisväärne ebakindlus liidu õigusnormide reguleerimisala suhtes, millele võis olla kaasa aidanud ka teiste liikmesriikide või komisjoni käitumine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Roders jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/93‐C‑377/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:261">EU:C:1995:261</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Seevastu ei õigusta eelotsusest liikmesriigile tulenevad majanduslikud tagajärjed iseenesest otsuse kehtivuse ajalist piiramist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt muu hulgas kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bidar</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑209/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:169">EU:C:2005:169</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Linneweber ja Akritidis</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑453/02 ja C‑462/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:92">EU:C:2005:92</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Assset Management SGIIC jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑338/11‐C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas väidab Poola valitsus sisuliselt seda, et direktiivi 2004/18 tõlgendava kohtuotsusega, millele on osutatud käesoleva ettepaneku punktis 62, võiks kaasneda talle olulisi finantstagajärgi. Arvestades põhimõtteid, mida äsja meenutasin, ei saa seda taotlust rahuldada. Igal juhul ei ole Poola valitsus esitanud tõendeid, mis võimaldaksid Euroopa Kohtul kaaluda, kas Poola Vabariiki ka tegelikult ohustavad rasked majanduslikud tagajärjed. Muu hulgas ei ole Poola valitsus märkinud, kui mitmed finantskorrektsioonid, mida on selles liikmes põhikohtuasjaga võrreldes analoogsetel alusel rakendatud, võivad selle kohtuotsuse tõttu kahtluse alla sattuda. Samuti ei ole ta andnud teavet nende korrektsioonide koguarvu kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Wojewódzki Sąd Administracyjny w Warszawie (Varssavi vojevoodkonna halduskohus, Poola) esitatud küsimustele järgmiselt.</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta keelab hankijal seada ehitustööde riigihanke tehnilises kirjelduses tingimuseks, et edukas pakkuja on kohustatud teostama teatava abstraktselt protsentuaalselt määratletud osa selle lepinguga ette nähtud töödest omaenda vahenditega.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui hankija eirab seda keeldu menetluses riigihankelepingu sõlmimiseks, mis saab toetust rakenduskava kaudu, mida reguleerib nõukogu <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, paneb ta toime <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>eeskirjade eiramise<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/> sama määruse artikli 2 lõike 7 tähenduses. Nendel asjaoludel kohustab<?PAGE NO="12"?> määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõige 2 siseriiklikku pädevat asutust rakendama selle hankija suhtes finantskorrektsiooni isegi siis, kui sellest eeskirjade eiramisest ei tekkinud fondidele kvantifitseeritavat kahju.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>