|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/1723 |
7.8.2025 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/1723,
6. august 2025,
millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 7,
pärast konsulteerimist liikmesriikidega
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Algatamine
|
(1) |
9. detsembril 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“ või „Hiina“) pärit suhkrumaisi impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas. |
|
(2) |
Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 25. oktoobril 2024 Association Européenne des Transformateurs de Maïs Doux (AETMD) (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu teatavate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks. |
1.2. Registreerimine
|
(3) |
Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni 14. veebruari 2025. aasta rakendusmäärusega (EL) 2025/309 (edaspidi „registreerimismäärus“) (3). |
1.3. Huvitatud isikud
|
(4) |
Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid ja eksportivaid tootjaid ning Hiina RV ametiasutusi ning teadaolevaid importijaid ja kauplejaid ning kutsus neid osalema. |
|
(5) |
Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Pärast algatamist toimus ärakuulamine Euroopa kuivatatud puuvilja, söödavate pähklite, töödeldud puu- ja köögiviljade ning töödeldud kalandustoodete kaubandusliidu (edaspidi „FRUCOM“) ja selle riiklike liikmesühenduste Waren-Verein der Hamburger Börse e.V. (edaspidi „Waren-Verein“) ja Nederlandse Vereniging voor de Handel in Gedroogde Zuidvruchten, Specerijen en Aanverwante Artikelen (edaspidi „NZV“) ning mitme importiva liikme esindajatega. |
1.4. Uurimise algatamise kohta esitatud märkused
|
(6) |
Komisjon sai uurimise algatamise kohta märkusi Hiina toiduainete, kodumaiste toodete ja loomsete kõrvalsaaduste impordi ja ekspordi kaubanduskojalt (edaspidi „CFNA“) ja Waren-Vereinilt. |
|
(7) |
CFNA kritiseeris, et kaebusega seotud uurimisperioodi ei ajakohastatud esitamise kuupäevale lähedal oleva ajaga. Waren-Verein väitis, et ta võib esitada uurimisperioodiga võrreldes teistsuguse kahju käsitlusviisi, kuna alates 2024. aasta teisest kvartalist kuni 2024. aasta lõpuni on ELi turul toimunud märkimisväärsed muutused. Lisaks leidis CFNA, et Tai ja Hiina RV on ainsad peamised suhkrumaisi tootjad ja eksportijad ning et Tai turuosa võib üle võtta Hiina RVst pärit import, kui Taist pärit importi piiratakse dumpinguvastaste meetmetega. Lisaks väitis CFNA, et Hiina RVst pärit impordi suurenemine 2022. aastal võis olla tingitud ettenägematutest arengutest, nagu 1) loodusõnnetused ja üleujutused Tais, mis vähendasid maisitoodangut ja piisavaid tarneid; 2) halb saak Euroopas kuivade kliimatingimuste tõttu, eelkõige Prantsusmaal ning 3) sõda Ukrainas, mis võis suurendada suhkrumaisi tootjate energiakulusid ja vähendada suhkrumaisi pakkumist. Lisaks leidis CFNA, et 2022. aastal muutus Hiina RVst pärit eksportmüügi struktuur Lidli suure tellimuse tõttu. Ta leidis, et halb saak Euroopas võis mõjutada suhkrumaisi pakkumist Euroopas ja ostjatel nagu Lidl võisid olla varud, et vältida tarnepuudujääki. |
|
(8) |
Komisjon tuletab CFNA-le meelde, et uurimisperiood määrati kindlaks kooskõlas alusmääruse artikliga 6, mis hõlmas vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku vahetult enne menetluse algatamist. See väide lükati seega tagasi. |
|
(9) |
Seoses väitega, et Hiina RVst pärit impordi turuosa suurenemine oli tingitud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest Taist pärit impordi suhtes, tuletab komisjon CFNA-le meelde, et need meetmed on kehtinud alates 2009. aastast. See väide lükati seega tagasi. |
|
(10) |
CFNA ei esitanud ühtegi tõendit väite kohta, et ekspordi muutus oli tingitud üksnes jaemüüja Lidli suurest tellimusest. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(11) |
CFNA väitis ka, et kaebus ei tõendanud liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, ning märkis, et Hiina RVst pärit impordi suurenemine ei avaldanud negatiivset mõju kaebuse esitaja arengule seoses tootmise, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, varude ja müügihindadega. |
|
(12) |
Komisjoni hinnangu kohaselt kaebuses esitatud teabele oli piisavalt tõendeid, mis osutasid olulisele kahjule, mis õigustas uurimise algatamist. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(13) |
Lisaks väitis CFNA, et Hiina RVst pärit import ei ole kaebuse esitajale tekitatud kahju ainus põhjus, ning viitas põhjenduses 6 kirjeldatud teguritele. Ta tuletas meelde Hiina RVst pärit sojavalgu importi käsitlevat dumpinguvastast uurimist, (4) milles komisjon leidis, et hinnatõusu ja liidu tootmisharu kehvade finantstulemuste kokkulangevus näitas tooraineturu muutlikku laadi ja oli liidu tootmisharule tekitatud kahju peamine põhjus, mis katkestas põhjusliku seose Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. CFNA väitis, et kõnealuse uurimise puhul on olukord sarnane. |
|
(14) |
Komisjoni arvates ei lükka ükski eespool nimetatud võimalik selgitus ümber järeldust, et kaebuses oli piisavalt tõendeid liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kohta, mis õigustas dumpinguvastase menetluse algatamist. |
|
(15) |
Waren-Verein taotles asjaomase perioodi pikendamist, et hinnata kehva saagiga põllukultuuride mõju 2020. aastal. Ta palus arvesse võtta ka muid ühekordseid mõjusid, nagu veo- ja valuutatingimused, mis olid ostuotsuste tegemisel soodsad. |
|
(16) |
Kaebuses analüüsiti positiivset põhjuslikku seost Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel, analüüsides impordimahtude suundumusi, liidu müügihindu asjaomasel perioodil ja peamisi kahjunäitajaid asjaomasel perioodil. On võimalik tõendada positiivset seost ning näidata, et põhjuslikku seost ei nõrgendanud ükski muu tegur. Selles etapis pidas komisjon kaebuses esitatud tõendeid põhjusliku seose kohta mõistlikuks ja viitab põhjuslikku seost käsitlevale punktile 5. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(17) |
CFNA palus komisjonil kohaldada alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohast väiksema tollimaksu reeglit. Ta väitis, et kaebuses ei esitatud konkreetseid tõendeid tooraine moonutuste olemasolu kohta. |
|
(18) |
Kaebuse esitaja esitas usaldusväärsed ja asjakohased tõendid selle kohta, et kõik õiguslikud nõuded väiksema tollimaksu reeglist loobumiseks olid menetluse algatamise ajal täidetud, sealhulgas tõendid Hiina RV teraseturu moonutuste kohta, mis võivad mõjutada terasest konservipurkide hinda. Praeguses etapis pidas komisjon kaebuses esitatud tõendeid tooraine moonutuste kohta mõistlikuks. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(19) |
Waren-Verein kritiseeris menetluse algatamise kuupäeva, mis piiras huvitatud isikute võimalust uurimises osaleda. |
|
(20) |
Komisjoni talitused ei mõjuta liidu tootmisharu otsust kaebuse esitamise kohta. Kui kaebus on esitatud, on komisjon õiguslikult kohustatud tegema juhtumi kohta otsuse ja teavitama sellest asjaomaseid isikuid 45 päeva jooksul vastavalt alusmääruse artikli 5 lõikele 9 kas uurimise algatamise korral teate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas või kaebuse tagasilükkamise korral liidu tootmisharu teavitamisega. |
|
(21) |
Seoses eksportivate tootjate valimi moodustamisega palus Waren-Verein valida eksportijad representatiivsetel alustel. |
|
(22) |
Komisjon rõhutas, et alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt peaks valimi moodustamine olema statistiliselt kehtiv valimi moodustamise ajal kättesaadava teabe põhjal või põhinema suurimal tüüpilisel tootmis-, müügi- või ekspordimahul, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. |
|
(23) |
Waren-Verein taotles uurimisega hõlmatud toote valiku piiramist TARICi koodiga 2005 80 00 , kuid valik ei tohiks hõlmata TARICi koodi 2001 90 30 10. |
|
(24) |
Komisjon märkis, et toote väljajätmise taotluse põhjendamiseks ei esitatud täiendavaid tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(25) |
Waren-Vereini väitel avaldasid vedu ja vahetuskursid negatiivset mõju tootehindadele ning palus neid normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta. Lisaks kahtles Waren-Verein tootekirjelduse alla kuuluvate, kuid suuruse, lõpptarbijate, pakendamis- või tarnetingimuste poolest erinevate toodete hindade võrreldavuses. |
|
(26) |
Hindade võrreldavuse kohta tõstatatud küsimuste kohta kinnitas komisjon Waren-Vereinile, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 võrreldakse ekspordihindu ja normaalväärtust samal kaubandustasandil ning võimalikult samal ajal toimunud müügi puhul, võttes nõuetekohaselt arvesse muid hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Vajaduse korral võib teha kohandusi, et võtta arvesse erinevusi füüsilistes omadustes, transpordi- ja veotingimustes, pakendamises, vääringu konverteerimises ja muudes tegurites. |
|
(27) |
Waren-Verein palus võtta uurimise käigus arvesse tarbijate ja kauplejate huve. Ühendus väitis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise korral tõusevad suhkrumaisi hinnad tõenäoliselt tarbijate kahjuks. Võttes arvesse tulevast kehva saaki põllukultuuridel ja muid importi mõjutavaid ettenägematuid sündmusi ELis, leidis ühendus, et meetmeid ei tohiks kehtestada. Samuti väitis ta, et ELi suhkrumaisi tootjad on majanduslikult piisavalt tugevad ja neid ei ole vaja dumpinguvastaste meetmetega kaitsta. |
|
(28) |
Komisjon tuletab Waren-Vereinile meelde, et liidu huve hinnatakse uurimise käigus, mitte kaebuse etapis. Seepärast hinnatakse kõigi poolte seisukohti käesoleva määruse 7. jaos. |
1.5. Valikuuring
|
(29) |
Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17. Liidu tootjate valikuuring |
|
(30) |
Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon ELis toodetud samasuguse toote hinnangulisest tootmis- ja müügimahust uurimisperioodil. Valim koosnes kahest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle [29–38] % hinnangulisest kogutoodangust ja üle [39–48] % hinnangulisest kogumüügist liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Valimi kohta märkusi ei laekunud. Seetõttu kinnitati liidu tootmisharu valim. Sõltumatute importijate valikuuring |
|
(31) |
Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. |
|
(32) |
Nõutud teabe esitas kuus sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt kaasas komisjon valimisse kaks sõltumatut importijat, kelle impordimaht oli liidus asjaomase toote puhul suurim. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Üks valimisse kaasatud importija teatas komisjonile, et ta ei soovi enam koostööd teha ega vasta küsimustikule. Seepärast otsustas komisjon asendada selle importija teise importijaga. Huvitatud isikuid teavitati muudatusest vastavalt. Kohandatud valimi kohta märkusi ei saadud. Eksportivate tootjate valikuuring |
|
(33) |
Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina esindusel kindlaks teha muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
|
(34) |
Nõutud teabe esitasid 23 asjaomase riigi äriühingut, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kaks neist äriühingutest olid omavahel seotud, millest üks ei olnud eksportiv tootja. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valimi moodustamise kohta märkusi ei esitatud ja komisjon kinnitas valimi. |
1.6. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud
|
(35) |
Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. |
|
(36) |
Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt prima facie tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas. Nagu algatamisteates märgitud, hõlmas uurimine seega neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele sellekohased lisaküsimustikud. |
|
(37) |
Komisjon saatis küsimustikud kaebuse esitajale, liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele ning teadaolevatele importijatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (5). |
|
(38) |
Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse. Liidu tootjad
Importijad
Hiina Rahvavabariigis asuvad eksportivad tootjad Sunflower Group
Tongfa Group
|
|
(39) |
Lisaks kontrollis komisjon Prantsusmaal Pariisis kaebuse esitaja AETMD esitatud makromajanduslikku küsimustikku. |
1.7. Alusmääruse artikli 18 kohaldamine
|
(40) |
Komisjon teatas Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses, nagu on kirjeldatud allpool punktis 3.2.1. |
|
(41) |
Sunflower Groupi suhtes kohaldati osaliselt artiklit 18 seoses teabega, mis on esitatud seoses CIF-hindade ja laenukulude arvutamisega, mis on seotud ekspordihindu käsitlevate järeldustega, nagu on kirjeldatud allpool punktis 3.3. |
|
(42) |
Artiklit 18 kohaldati osaliselt Tongfa Groupi suhtes ka küsimustes, mis olid seotud CIF-hindade arvutamise kohta esitatud teabega, mis on seotud ekspordihindu käsitlevate järeldustega, nagu on kirjeldatud allpool punktis 3.4. Lisaks kohaldati artiklit 18 ka selleks, et määrata kindlaks töötundide arv, mida kasutatakse tööjõu kui tootmisteguri arvutamisel, nagu on kirjeldatud allpool punktis 3.2.3.1. |
1.8. Uurimisperiood ja asjaomane periood
|
(43) |
Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“). |
2. UURITAV TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Uuritav toode
|
(44) |
Uuritav toode on äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konservitud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terad ja ilma äädika või äädikhappeta toiduks valmistatud või konservitud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terad (v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 2001 90 30 (TARICi kood 2001 90 30 10) ja ex 2005 80 00 (TARICi kood 2005 80 00 10) alla (edaspidi „uuritav toode“). |
|
(45) |
Suhkrumaisi kasutatakse inimtoiduks. Toode on tavaliselt pakendatud konservipurki, kuid ka klaaspurkidesse, tetrapakenditesse või kotikestesse. |
2.2. Asjaomane toode
|
(46) |
Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode (edaspidi „asjaomane toode“). |
2.3. Samasugune toode
|
(47) |
Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:
|
|
(48) |
Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
3.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a
|
(49) |
Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. |
|
(50) |
Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid 14 eksportivat tootjat. |
|
(51) |
Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. |
|
(52) |
Samuti märkis komisjon algatamisteate punktis 5.3.2, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Türgi, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele. |
|
(53) |
12. märtsil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik asjaomase toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Colombia, Malaisia, Mehhiko, Serbia, Tai ja Türgi. |
|
(54) |
6. juunil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Malaisiat. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Fraser and Neave Holdings BHD kohta kättesaadava teabe põhjal. |
|
(55) |
Komisjon jõudis järeldusele, et Colombiat, Serbiat ja Türgit ei tuleks pidada võrdlusriikideks, eelkõige seetõttu, et puuduvad asjakohased avalikult kättesaadavad finantsandmed uuritavat toodet ja/või sarnaseid tooteid tootvate äriühingute kohta. Lisaks ei näi Tai olevat sobiv võrdlusriik artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, kuna värske suhkrumaisi impordi hindu Tais mõjutavad moonutused nende Hiinast pärit impordi koguse tõttu. |
|
(56) |
Komisjon ei pakkunud Mehhikot võrdlusriigiks, kuna puuduvad andmed värske suhkrumaisi impordi kohta, mis on peamine tootmistegur, mis moodustab ligikaudu 50 % tootmise kogukuludest. |
|
(57) |
Komisjon märkis, et Malaisia oleks sobiv võrdlusalus kõige olulisemate tootmistegurite (värske suhkrumais ja konservipurgid) jaoks. Komisjon märkis, et Hiina RVst pärit impordi väikeste koguste tõttu on värske suhkrumaisi jaoks olemas sobiv impordihind. Kuigi 78 % konservipurkide kogustest hangiti Hiina RVst, täheldas komisjon Hiina RVst hangitud purkide ja muudest allikatest hangitud purkide hinna suurt erinevust (vastavalt ligikaudu 14 jüaani kilogrammi kohta ja 28 jüaani kilogrammi kohta). Kuna puudusid tõendid selle kohta, et muudest allikatest pärit konservipurkide hind oli moonutatud, tegi komisjon ettepaneku kasutada seda hinda võrdlusalusena. Leiti, et muudest allikatest pärit konservipurkide importi ei mõjutanud Hiina hinnad ning ülejäänud impordi kogused ja hinnad jäid representatiivseks. Lisaks oli Fraser and Neave Holdings BHD teave müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiandmete allikana eriti sobiv, kuna 2024. aasta aruanne oli uurimisperioodi kohta (30. oktoober 2023 kuni september 2024). |
|
(58) |
Seepärast otsustas komisjon esialgu valida kõige sobivamaks võrdlusriigiks Malaisia. Huvitatud isikute märkusi esimese ja teise teate kohta, eelkõige seoses võrdlusriigi valikuga, käsitletakse allpool punktis 3.2.2. |
3.2. Normaalväärtus
|
(59) |
Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“. |
|
(60) |
Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ (edaspidi „müügi-, üld- ja halduskulud“). |
|
(61) |
Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane. |
3.2.1. Oluliste moonutuste olemasolu
|
(62) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud järgmine: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:
|
|
(63) |
Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei ole oluliste moonutuste kindlakstegemiseks vaja esitada kõiki asjaolusid. Pealegi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamisel kasutada samu fakte. |
|
(64) |
Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel. |
|
(65) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud: „Kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“. |
|
(66) |
Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“) (6) teabega riigi ulatusliku sekkumise kohta majandusse mitmel tasandil, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning teatavates sektorites (nt terasetööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati algatamise etapis uurimistoimikule. |
|
(67) |
Kaebuse esitaja väitis, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, ning seetõttu ei ole asjakohane kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. |
|
(68) |
Selle seisukoha toetamiseks viitas kaebuse esitaja aruandes sisalduvatele tõenditele, eelkõige seoses moonutustega peamistes tootmissektorites, nagu maa, energia, kapital, toorained ja tööjõud, ning konservitud suhkrumaisi tootmisel kasutatavate peamiste toorainete, nagu teras ja alumiinium, puhul. Kaebuse esitaja väitis, et kõigis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud punktides esinevad olulised moonutused. |
|
(69) |
Täpsemalt väitis kaebuse esitaja, et Hiina RV valitsus teostab kontrolli, järelevalvet ja suuniseid Hiina konservitud suhkrumaisi tootmisharu üle, mis on konservitud toiduainete tootmisharu lahutamatu osa. Kaebuse esitaja loetles mitu poliitikameedet, mille tulemus on: Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) ideoloogiaga seotud Hiina tootjad; ekspordile suunatud lähenemisviisi järgimine, eelkõige algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kaudu; sektoris, mis näitab tugevat konsolideerumist ja kus turul on vaid käputäis turuosalisi; valitsuse toetust saav Hiina tootja. |
|
(70) |
Kõige olulisemate riiklike poliitikameetmete hulgas, mis on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud, märkis kaebuse esitaja järgmist:
|
|
(71) |
Konservitööstust toetavate provintsi ja munitsipaalpoliitika meetmete hulgas märkis kaebuse esitaja järgmist:
|
|
(72) |
Lisaks märkis kaebuse esitaja, et Hiina RV valitsus säilitab majanduse üle kontrolli ka oma kohaloleku kaudu riigile kuuluvates ettevõtetes ja eraettevõtetes, HKP komiteede kaudu äriühingutes ning juhtivtöötajate ametisse nimetamise kaudu, kes tavaliselt ei ole mitte ainult HKP liikmed, vaid töötavad ka HKP hierarhias juhtivatel ametikohtadel (16). Kaebuse esitaja illustreeris seda sektori tootjate konkreetsete näidetega, mille hulka kuuluvad:
|
|
(73) |
Kaebuse esitaja märkis ka, et moonutused uuritava toote sektoris tulenevad Hiina valitsuse sekkumisest tootmisahela eelmise etapi sektorites, eelkõige toormaisi ja terase sektoris. |
|
(74) |
Toormaisi tootmisharu kohta märkis kaebuse esitaja, et valdav enamik maisieksportijaid on riigile kuuluvad ettevõtted, mis on kaebuse esitaja sõnul Hiina RV valitsuse vahendid oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja saavad kasu seonduvast valitsuse toetusest. |
|
(75) |
Seoses terasesektoriga märkis kaebuse esitaja, et enamik Hiina terasetootjaid on riigile kuuluvad ettevõtted, ning viitas varasematele uurimistele, milles komisjon tegi kindlaks moonutuste olemasolu sektoris (20). |
|
(76) |
Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et suhkrumaisi sektoris esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaseid olulisi moonutusi. |
3.2.1.1.
|
(77) |
Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse Hiina majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (21). |
|
(78) |
Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus tagada „majanduse tugevdamine ja kasv“ (22). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda riigil ulatuslikult majandusse sekkuda, vaid talle on antud lausa sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. |
|
(79) |
Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, mille kohaselt Hiina on sotsialismi esimeses etapis ja millega on riigile antud ülesanne toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadusega lubatakse neid arendada kõrvuti riigi omandiga (23). |
|
(80) |
Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. |
|
(81) |
Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida on kinnitatud põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. |
|
(82) |
Selle sätte esimese lause „[H]iina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „[H]iinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (24). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. |
|
(83) |
Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires. |
|
(84) |
Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (25). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil. |
|
(85) |
Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõigil valitsemistasanditel. |
|
(86) |
Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke. |
|
(87) |
Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). |
|
(88) |
Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõigi valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, mis sunnib ettevõtteid järgima kavades kehtestatud prioriteete (26). |
|
(89) |
Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigile kuuluvad äri- ja arengupangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (27). |
|
(90) |
Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsia-, võlakirja-, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (28). |
|
(91) |
Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes kavandatud eesmärkide saavutamisele. Siiski ei ole nende eesmärkide laad kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (29). |
|
(92) |
Ka investeeringute valdkonnas on Hiina RV valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (30). |
|
(93) |
Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhimõtetel, millega nähakse ette ja soodustatakse mitmesuguseid valitsuse sekkumisi. Selline riigi ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimise põhimõttega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (31). |
3.2.1.2.
|
(94) |
Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omandis ning tegutsevad riigi suunamisel ja selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve all. |
|
(95) |
Suhkrumaisi toodavad peamiselt eraettevõtjad, nagu Sunflower Food Industry Xinfeng Co. Ltd, (32) Zhangzhou Tongfa Food Industry Co. Ltd (33) või Runfeng Food Co. Ltd (34). Konservitud toiduainete sektorit teenindavad ka osaliselt riigi omandis olevad ettevõtted, nagu Hangzhou Wahaha Group, (35) millest 46 % kuulub riigile (36). |
|
(96) |
HKP sekkumine tegevust käsitlevate otsuste tegemisse on aga muutunud normiks mitte üksnes riigile kuuluvates ettevõtetes, vaid ka eraettevõtetes, (37) ning HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte. HKP struktuuride kaudu teostatav riigi mõju äriühingutes tähendab tegelikult seda, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, võttes arvesse seda, kui tugevalt on riigi- ja parteistruktuurid Hiinas omavahel läbi põimunud. |
|
(97) |
Lisaks sellele kohaldatakse suhkrumaisi sektori suhtes mitut valitsuse poliitikakava, näiteks rahandusministeeriumi ning põllumajandus- ja maaeluministeeriumi välja kuulutatud 2022. aasta põhipoliitikat: „Põllumajandustööstuse lõimitud arendamine. Koordineerida mitme nüüdisaegse riikliku põllumajandusliku tööstuspargi, eelisolukorras ja omanäolise tööstusklastri ning tööstuslikult tugeva põllumajandusliku omavalitsuse planeerimist ja ehitamist. Keskenduda riigi toiduga kindlustatuse ja oluliste põllumajandustoodetega varustamise tagamisele, keskendudes riisile, nisule, maisile, [---] rajada maapiirkondade tänapäevane tööstussüsteem, mis põhineb tugevatel tööstuslinnadel, mille käigushoidjaks on tööstuspargid ja tugitalaks tööstusklastrid, provintside, maakondade ja linnade planeerimisel ning punktide, liinide ja piirkondade kooskõlastatud edendamisel, et parandada tööstuse kui terviku arendamise kvaliteeti ja tõhusust“ (38). |
|
(98) |
Samuti on põllumajanduse ja maapiirkondade moderniseerimise edendamise 14. viisaastakuplaanis seatud järgmised eesmärgid: „[t]oiduga kindlustatuse tööstusvööndi ehitus: [t]uginedes riisi, nisu, maisi, sojaubade jne tootmisele ja pakkumisele, suutlikkuse suurendamise korralduse koordineerimine tootmise, töötlemise, ladustamise ja ringluse valdkonnas ning toiduohutuse tööstusvööndite ehitamine [---]“ (39). |
|
(99) |
Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (40). |
|
(100) |
Näiteks konservitud toiduainete sektorit haldab Hiina riiklik kergetööstuse nõukogu (edaspidi „CNLIC“) (41). CNLIC põhikirja artiklis 2 (42) on sätestatud, et nõukogu eesmärk on „uurida ja rakendada põhjalikult peasekretär Xi Jinpingi tähtsamate kõnede vaimu.“ Lisaks on artiklis 3 sätestatud, et „[n]õukogu peab kinni Hiina Kommunistliku Partei üldisest juhtimisest ning kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhiseaduse sätetega kehtestab Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, viib läbi partei tegevust ja loob parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ (43). |
|
(101) |
CNLIC annab suuniseid nii sektorile (44) kui ka CCFIA-le, (45) eelkõige seoses parteitöö ja poliitika kujundamisega. 2022. aastal soovitas nõukogu, et CCFIA „peaks järgima parteiehituse suuniseid, suunama tööstust parteid vankumatult kuulama ja järgima vankumatult partei tegevust“ ning et see „peaks soodustama ettevõtteid arendama uusi sorte köögiviljakonservide [---] alusel“ ning „arendama, tugevdama ja toetama ettevõtteid ning arendama konservitööstuse klastreid“ (46) . |
|
(102) |
Seega CCFIA põhikirja artikli 4 kohaselt (47)„järgib liit [HKP] üldist juhtimist, asutab [HKP] organisatsiooni kooskõlas [HKP] põhikirja sätetega [---], viib läbi partei tegevust ja loob parteiorganisatsioonide tegevuseks vajalikud tingimused. Selle liidu registreerimis- ja korraldusasutus on Hiina Rahvavabariigi tsiviilasjade ministeerium ning partei ülesehitamise eest vastutav asutus on riiginõukogu riigivara järelevalve- ja halduskomisjoni parteikomitee“. Lisaks aktsepteerib liit tsiviilasjade ministeeriumi ning riigivara järelevalve- ja halduskomisjoni parteikomitee „ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (48). Lisaks nõutakse CCFIA põhikirja artiklis 24, et liidu esimees, aseesimees ja peasekretär „[j]ärgiksid partei suunda, põhimõtteid, poliitikat ja et neil oleks head poliitilised omadused“ (49). Sunflower Food Industry Xinfeng Co. Ltd, (50) Zhangzhou Tongfa Food Industry Co. Ltd ja Runfeng Food Co. Ltd (51) on kõik CCFIA liikmed (52). |
|
(103) |
Seega ei saa turutingimustel tegutseda isegi asjaomase toote sektori eraomandis olevad tootjad. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. |
3.2.1.3.
|
(104) |
Hiina RV valitsusel on riigi esindatuse tõttu ettevõtetes võimalus mõjutada hindu ja kulusid. Nimelt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. |
|
(105) |
Hiina äriühinguseaduse kohaselt tuleb igas ettevõttes luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on kindlaks määratud HKP põhikirjas (53)) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. |
|
(106) |
Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Kuid alates vähemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (54) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada esikohale nn patriotism ja järgida partei põhimõtteid (55). |
|
(107) |
On teada, et juba 2018. aastal olid parteirakukesed olemas 73 %-l ligikaudu 2,57 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (56). Sama toimub Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul. |
|
(108) |
Lisaks sellele avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (57) mis laiendas veelgi parteikomiteede rolli eraettevõtetes. |
|
(109) |
Suuniste punktis II.4 on märgitud, et „[m]eil tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on märgitud, et „[m]eil tuleb veelgi tõhustada parteitööd eraettevõtetes, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust ettevõtetes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (58). |
|
(110) |
Kuigi asjaomase toote tootjate seas ei ole olnud võimalik tuvastada süstemaatilist kattumist juhtivate ametikohtade ja HKP liikmesuse/funktsioonide vahel, kinnitas uurimine HKP otsest sekkumist nende juhtimisse. Näiteks Nanjing Jiangbei piirkonnas (59), kus asub Runfeng Food Co. tütarettevõte, asuva Panchengi tänava piirkonna kaubanduskoja partei töökomitee ja üldine parteiharu kirjeldab oma tööd järgmiselt: „[k]eskendudes tihedalt kaubanduskoja tööd juhtiva partei ülesehitamise põhisuunale, [---] võttes mitmeid meetmeid, et edendada partei ülesehitamise ja kaubanduskoja töö sügavat integreerimist. [---] Ettevõtjate teenindamise protsessis korraldab kaubanduskoja üldine parteiharu korrapäraselt teenindusettevõtetele kohapeal sümpoosione ja külastusi, et aidata ettevõtetel muutuda suuremaks ja tugevamaks, ning ettevõtete teenindamise protsessis on ta edukalt käivitanud palju projekte [---] ja edendanud äriühingut Jiangsu Runfeng Food Co., Ltd, et investeerida ulatusliku näidispargi põllumajandustoodete sortimiskeskuse ehitamisse“ (60) . |
|
(111) |
Lisaks on erasektori majanduse edendamise seaduses (edaspidi „eramajanduse seadus“) sätestatud, et „[e]raõiguslikud majandusorganisatsioonid ja nende ettevõtjad toetavad [HKP] juhtkonda [---], järgivad Hiina eripäraga sotsialistlikku süsteemi ja osalevad aktiivselt nüüdisaegse sotsialistliku jõu ehitamises“ (61). |
|
(112) |
Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (62). Seega võimaldab riigi esindatus suhkrumaisi sektori ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektor) äriühingutes Hiina RV valitsusel hindu ja kulusid mõjutada. |
3.2.1.4.
|
(113) |
Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. |
|
(114) |
Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (63). |
|
(115) |
Lisaks on eramajanduse seaduses sätestatud, et „[r]iik tugevdab eraõiguslike majandusorganisatsioonide ettevõtjate meeskonna moodustamist, tugevdab ideoloogilisi ja poliitilisi suuniseid ning täidab nende olulist rolli majanduslikus ja sotsiaalses arengus; [---] juhendab eraõiguslike majandusorganisatsioonide ettevõtjaid, et nad järgiksid sotsialistlikke põhiväärtusi, oleksid patriootlikud ja pühendunud [---] ning saaksid kindlalt Hiina eripäradega sotsialismi loojateks ja Hiina tüüpi moderniseerimise edendajateks“ ning et „[e]raõiguslikud majandusorganisatsioonid ja nende ettevõtjad [---] aktsepteerivad tootmise ja käitamisega tegelemisel valitsuse ja sotsiaalset järelevalvet“ (64). |
|
(116) |
Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist. |
|
(117) |
Rahandusministeeriumi ning põllumajandus- ja maaeluministeeriumi eespool nimetatud 2022. aasta peamised poliitikavaldkonnad (vt põhjendus 97) hõlmavad ka järgmist sätet, mis mõjutab sektori toimimist: „[r]iik rakendab ka edaspidi sellist poliitikat nagu toetused maisi- ja sojatootjatele ja riisi eest ning suures koguses teravilja tootvatele maakondadele stiimulite pakkumine eesmärgiga parandada põllumajanduse pakkumise poole struktuurse reformi tõhusust ja tagada riigi toiduga kindlustatus“. Lisaks on dokumendis ette nähtud järgmine: „[m]aksmine suurematele seemnetootmispiirkondadele jätkub. Laiendatakse peamistele riisi, nisu ja maisi [---] seemet tootvatele piirkondadele antava toetuse ulatust ning edendatakse seemnetööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist“ (65). |
|
(118) |
Põllumajanduse ja maapiirkondade moderniseerimise edendamise 14. viisaastakuplaani (66) eesmärk on „[p]arandada teraviljatootmise toetamise poliitikat. Stabiliseerida toetused teraviljakasvatajatele ning parandada riisi ja nisu minimaalsete ostuhindade poliitikat ning maisi- ja sojatootjate subsideerimise poliitikat. Parandada hüvitamise mehhanismi peamiste teraviljapiirkondade huvides ja peamiste teravilja tootvate maakondade toetamise poliitika süsteemi“ (67). Vastavalt 14. viisaastakuplaanile, mis käsitleb taimekasvatussektori arendamist riiklikul tasandil, (68)„[u]urime 14. viisaastakuplaani perioodil võimalikke laienemisvõimalusi, suurendame tootmisvõimsust, optimeerime struktuuri, edendame mitmekesist arengut ja parandame suutlikkust tarnetagatiste osas“ (69). |
|
(119) |
Lisaks avaldas CCFIA „partei ja valitsuse otsuste ja suuniste rakendamiseks (70)’“ Hiina konservitööstuse arendamise 14. viisaastakuplaani, (71) milles seati kvantitatiivsed eesmärgid, nagu „luua kolm näidisbaasi konservitud toiduks kasutatavate kvaliteetsete toorainete jaoks, luua viis innovatsiooni näidisüksust, kasvatada üht uut riiklikku konservitööstuse klastrit, kasvatada kümmet mõjukat kaubamärki, millel on hea maine“, ning kvalitatiivsed eesmärgid, nagu „konservitud toitude, näiteks köögiviljade aktiivne väljatöötamine [ja] põllumajandusmaa majandamine [---], et aretada rohelisi ja kvaliteetseid põllukultuure ja sorte [---] ning luua vastavad tööstusklastrid“ (72). |
|
(120) |
Provintsi tasandil avaldas Jiangxi 14. viisaastakuplaani kvaliteetse tootmistööstuse arendamise kohta, mille eesmärk on „jätkata ja laiendada toiduainetööstuse ahelat, suurendada toote lisaväärtust, [e]t 2025. aastaks ulatuks provintsi toiduainetööstuse maht 850 miljardi renminbi-jüaani väärtuseni. [---] Puu- ja köögiviljakonservide sektoris ehitame köögiviljade ja puuviljade töötlemise üksusi [---] ning laiendame ja tugevdame puu- ja köögivilja töötlemise klastrit Fujiani kaguosas“ (73). |
|
(121) |
Sunflower Food Industry Xinfeng Co. Ltd asukoht on Jiangxis ja Zhangzhou Tongfa Food Industry Co. Ltd asub Fujianis. |
|
(122) |
Lisaks on Heilongjiangi 14. viisaastakuplaanis majandusliku ja sotsiaalse arengu kohta ning 2035. aasta perspektiivides eesmärk „[s]uure saagikusega toidukultuure, nagu mais, [---] mõõdukalt laiendada ning luua riiklik maisi ja soja kvaliteetse teravilja tootmisbaas“ (74). |
|
(123) |
Konkreetselt asjaomase toote sektori jaoks andis Heilongjiang välja maisi töötleva tööstuse arengukava (2021–2025), (75) mille kohaselt on provintsil kavas „arendada ja luua rühm juhtivaid ja tuumikettevõtteid, mida juhivad 10 miljardi renminbi-jüaani väärtuses ettevõtted, et pakkuda peamist tuge tänapäevase maisitöötlemistööstuse süsteemi rajamiseks“ ning „edendada ettevõtete ümberkujundamist ja ajakohastamist, et muutuda paremaks ja tugevamaks, [---] [e]dendada maisitöötlemisettevõtteid, et kiirendada tehnoloogilist ümberkujundamist, võtta kasutusele kõrgetasemelised ja kohaldatavad tehnoloogiad ja protsessid, kõrvaldada vanad seadmed, võtta kasutusele ja osta kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja tootmisliine ning suurendada põhikonkurentsivõimet“ (76) . |
|
(124) |
Lisaks käivitas Shandong 2024. aastal katseprojekti, et edendada, ajakohastada ja arendada maisitööstust, (77) pakkudes olulist maksutoetust teadus- ja arendustegevusele. |
|
(125) |
Samuti avalikustas Jilin konkreetse sooduspoliitika, mis oli kasulik asjaomase toote tootmisharule. Oma veebisaidil avaldatud aruande kohaselt sõnastab ja kohandab Jilini provintsi maksubüroo „poliitiliste soodustuste ning kiiret reageerimist vajavate teemade loetelu. Ettevõtetel on vajadused, maksustamine vastab sellele. Tööstuse ajakohastamiseks on piisavalt poliitikavahendeid“ (78) . |
|
(126) |
Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina RV valitsus seega peaaegu kõiki nii asjaomase sektori kui ka eelneva etapi sisendite arendamise ja toimimise aspekte. |
|
(127) |
Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist. |
3.2.1.5.
|
(128) |
Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. |
|
(129) |
Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks sellele on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (79). |
|
(130) |
Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (80). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Kuid neid õigusnorme pidevalt ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (81). Peale selle järgivad ametiasutused maa eraldamisel tihti konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskavasid (82). |
|
(131) |
Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka keemiasektoris ja seega suhkrumaisi sektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need tulemused kahtluse alla seaks. |
|
(132) |
Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või nende täitmise tagamine on ebapiisav. |
3.2.1.6.
|
(133) |
Turupõhiste palkade süsteem ei saa Hiinas täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut ILO põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (83). |
|
(134) |
Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (84). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. |
|
(135) |
Selle tulemusel satuvad töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, tavaliselt ebasoodsasse tööolukorda, ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (85). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi. |
|
(136) |
Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et suhkrumaisitööstuses ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi). |
3.2.1.7.
|
(137) |
Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud. |
|
(138) |
Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (86) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate finantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigi omanduses olevate finantseerimisasutuste tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (87) ning nad rakendavad järjekindlalt Hiina RV valitsuse kavandatud avalikku poliitikat. |
|
(139) |
Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (88). Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll. |
|
(140) |
Näiteks on Hiina RV valitsus selgitanud, et isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuslike ja juhtimisega seotud küsimustes (89). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tootmisharusid“ (90) . |
|
(141) |
Näiteks allkirjastas Sunflower Food Industry Xinfeng Co. Ltd Ganzhou omavalitsuse finantsameti järelevalve all koostöölepingu riigi omanduses oleva Jiujiang Banki Ganzhou tütarettevõtjaga, „et toetada ettevõtet tegevusulatuse laiendamisel, turuosa suurendamisel ja ettevõtte arendamisel“ (91) . |
|
(142) |
Võlakirja- ja krediidireitingud on sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina RV valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus (92). Sellele lisanduvad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (93). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed. |
|
(143) |
Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele. |
|
(144) |
Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osakaal moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (94). Hiina ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (95). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist. |
|
(145) |
Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Seepärast on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina RV valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetust, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle algpõhjusi kõrvaldamata. |
|
(146) |
Hoolimata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ettevõtete krediidisüsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seepärast mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi suurel määral turutingimusi kõigil tasanditel. |
|
(147) |
Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seepärast mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi suurel määral turutingimusi kõigil tasanditel. |
3.2.1.8.
|
(148) |
Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevatest tõendusmaterjalidest nähtub, et eespool ja aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul. |
|
(149) |
Komisjon tuletas meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on põhjalikult kirjeldatud eespool punktis 3.2.1.1. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ning et suhkrumaisi tootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri. |
|
(150) |
Seetõttu ei sobi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses kasutada asjaomase toote omamaiseid müügihindu ega ka ühtki sisendikulu (sealhulgas tooraine-, energia-, maa-, rahastamis-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. |
|
(151) |
Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendite jne kohta. |
|
(152) |
Hiina RV valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist. |
3.2.2. Võrdlusriik
|
(153) |
Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.
|
|
(154) |
Nagu eespool põhjendustes 53 ja 54 selgitatud, avaldas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta kaks toimikusse lisatud teadet. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Malaisiat, kui oluliste moonutuste esinemine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust. |
|
(155) |
Esimeses teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Colombia, Malaisia, Mehhiko, Serbia, Tai ja Türgi, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. |
|
(156) |
AETMD väitis, et Colombia, Malaisia, Serbia, Tai ja Türgi kohta märgiti komisjoni esimeses teates, et kõik tootmis- ja müügiteguritega seotud andmed ei olnud kättesaadavad. Samuti väitsid nad, et tootmis- ja müügitegurite hinnad ja kulud olid moonutatud. Seetõttu toetasid nad Mehhiko kasutamist võrdlusriigina. |
|
(157) |
CFNA väitis, et Malaisia on sobiv võrdlusriik, sest andmed olid kättesaadavad asjaomase tootega samasse üldkategooriasse kuuluva äriühingu kohta, st pakendatud toiduainete, sealhulgas konservide ja jookide tootmise ja müügi kohta. CFNA väitis ka, et Tai, Colombia ja Türgi tuleks soovitatud võrdlusriikidest välja jätta, kuna Hiinast pärit värske suhkrumaisi impordi kogused on suured. Lisaks väitis CFNA, et Mehhiko tuleks välja jätta, kuna ta ei importinud suurtes kogustes konservipurke. |
|
(158) |
Esimeses teates märkis komisjon, et nendes riikides, mille puhul tehti kindlaks, et seal toodetakse uuritavat toodet, see tähendab Colombias, Malaisias, Mehhikos, Serbias, Tais ja Türgis, on vaja veel kontrollida, kas andmed on kättesaadavad, eelkõige seoses uuritava toote tootjate hõlpsasti kättesaadavate finantsandmetega. |
|
(159) |
Colombia, Serbia ja Türgi puhul ei tuvastatud hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid. |
|
(160) |
Malaisia kohta märgiti, et ühel äriühingul (Fraser and Neave Holdings BHD) olid kogu uurimisperioodi kohta hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed. |
|
(161) |
Mehhiko kohta märgiti, et ühel äriühingul (Grupo Herdez) olid 2023. aasta kohta hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed. |
|
(162) |
Tai puhul märgiti, et kahel äriühingul (Chin Huay PCL ja Sunsweet PCL) olid 2023. aasta kohta hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed. |
|
(163) |
Märkused esimese teate kohta saadi CFNA-lt ja AETMD-lt. |
|
(164) |
CFNA väitis, et Malaisia on sobiv võrdlusriik, sest andmed olid kättesaadavad asjaomase tootega samasse üldkategooriasse kuuluva äriühingu kohta, st pakendatud toiduainete, sealhulgas konservide ja jookide tootmise ja müügi kohta. |
|
(165) |
Oma teises teates leppis komisjon huvitatud isikutega kokku, et Colombiat, Serbiat ja Türgit ei tohiks esialgses etapis enam võrdlusriigina käsitada, kuna finantsandmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad. |
|
(166) |
Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Malaisiat ning äriühingut Fraser and Neave Holdings BHD. |
|
(167) |
Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Malaisia sobivust võrdlusriigina ning äriühingu Fraser and Neave Holdings BHD sobivust võrdlusriigi tootjana. |
|
(168) |
Tongfa Group oli vastu, et kavandatavat äriühingut kasutatakse müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmete puhul (Fraser and Neave Holdings BHD), sest ta ei tooda uuritavat toodet. Selle asemel pakkus Tongfa Group välja Tai suhkrumaisi tootja. Komisjon märkis, et see oli vastuolus nende seisukohtadega esimese teate kohta, mille ajal pakkus Tongfa Group sobiva äriühinguna võrdlusriigis välja Fraser and Neave Holdings BHD. |
|
(169) |
Komisjon ei saanud selle väitega nõustuda, kuna Tai on sobiva võrdlusriigina juba tagasi lükatud. Lisaks toodab Fraser and Neave Holdings BHD uuritava tootega samasse üldkategooriasse kuuluvaid tooteid, st toiduaineid ja jooke, sealhulgas konserve. |
|
(170) |
Malaisia puhul märgiti, et üle 70 % konservipurkide impordist ja alla 15 % värske suhkrumaisi impordist pärines Hiina RVst. |
|
(171) |
Mehhiko puhul märgiti, et GTAs ei registreeritud värske suhkrumaisi importi. Alla 20 % konservipurkidest pärines Hiina RVst. |
|
(172) |
Tai puhul märgiti, et peaaegu kogu värske suhkrumaisi import ja üle poole konservipurkide impordist pärines Hiina RVst. |
|
(173) |
AETMD väitis, et Malaisia ja Tai kohta märgiti komisjoni esimeses teates, et kõik tootmis- ja müügiteguritega seotud andmed ei olnud kättesaadavad. Samuti väitsid nad, et tootmis- ja müügitegurite hinnad ja kulud olid Hiina impordi mõju tõttu moonutatud. Seetõttu toetasid nad Mehhiko kasutamist võrdlusriigina. |
|
(174) |
CFNA väitis, et Tai, Colombia ja Türgi tuleks soovitatud võrdlusriikidest välja jätta, kuna Hiinast pärit värske suhkrumaisi impordi kogused on suured. Lisaks väitis CFNA, et Mehhiko tuleks välja jätta, kuna ta ei importinud suurtes kogustes konservipurke. |
|
(175) |
Oma teises teates märkis komisjon, et esialgses etapis ei tohiks Taid enam võrdlusriigina käsitada, kuna Hiinast imporditakse suures koguses värsket suhkrumaisi ja konservipurke, mis moodustavad umbes 75 % tootmiskuludest. |
|
(176) |
Komisjon märkis ka, et Mehhikot ei tohiks enam võrdlusriigina käsitada peamise tooraine (värske suhkrumais) impordi puudumise tõttu Mehhikosse. |
|
(177) |
Komisjon märkis ka teises teates, et puudusid tõendid selle kohta, et Hiinast pärit konservipurkide Malaisiasse importimise hinnad oleksid mõjutanud muu impordi hindu. Peale selle imporditi Hiinast vähem kui 15 % värskest suhkrumaisist. |
|
(178) |
Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes teavitas komisjon huvitatud isikuid teises teates, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kavatses ta kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Malaisiat. |
|
(179) |
Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Malaisia võrdlusriigiks sobivuse kohta. |
|
(180) |
Pärast teise teate avaldamist esitas AETMD andmed värske suhkrumaisi ekspordi kohta USAst Mehhikosse. Ta väitis, et neid andmeid arvesse võttes peaks komisjon kasutama võrdlusriigina Mehhikot, mitte Malaisiat. CFNA märkis ümberlükkavalt, et tegemist oli ekspordiandmetega, mis tähendab, et hindade viimiseks CIF-hinna Mehhiko tollimaksu tasemele on vaja lisakulusid. CFNA vaidlustas ka nende andmete väärtuse, märkides, et asjaomased kogused olid piiratud ja seega ei olnud hinnad tüüpilised. |
|
(181) |
Komisjon märkis, et kõnealuse ekspordi hind oli nii kõrge, et ei olnud selge, kas neid hindu mõjutas moonutav tegur või kas eksporditud toode oli uuritava tootega võrreldav. |
|
(182) |
CFNA juhtis tähelepanu sellele, et teises teates esines lahknevus seoses kasutatavate konservipurkide allikaga, sest teates soovitatakse kasutada allikana Mehhikot, samas kui Malaisia oli võrdlusriik. CFNA eeldas vea olemasolu. Selle märkusega nõustuti, kuna viide Mehhikole oli tõepoolest viga. |
|
(183) |
CFNA esitas veel ühe märkuse Malaisia kasutamise kohta konservipurkide allikana, kuna ta soovitas kasutada koodide 7310 21 91 ja 7310 21 99 keskmist hinda. See märkus lükati siiski tagasi, sest kood 7310 21 91 puudutab tinaplekkpurke ja kood 7310 21 99 muid konservipurke kui tinaplekkpurgid. Seepärast otsustas komisjon kasutada üksnes koodi 7310 21 91 , nagu on näidatud tabelis 1. |
|
(184) |
CFNA ja Tongfa Group väitsid ka, et Mehhiko konservipurkide impordikogus oli absoluutarvudes liiga väike ja seetõttu ei ole tema impordihind tüüpiline. Need isikud ei täpsustanud siiski, millistele koodidele nende märkused viitasid. Komisjon märkis, et koodi 7310 21 91 all Mehhikosse konservipurke ei imporditud. |
|
(185) |
Pärast teise teate esitamist ja huvitatud isikute märkuste läbivaatamist jõudis komisjon järeldusele, et Malaisia on endiselt kõige asjakohasem allikas moonutamata kulude kindlakstegemiseks. See oli suures osas tingitud sellest, et peamiste tootmistegurite (värske suhkrumais ja konservipurgid) jaoks olid olemas moonutamata võrdlusalused. Lisaks puudusid endiselt sobivad moonutamata ja representatiivsed andmed Mehhikosse imporditavate värske suhkrumaisi ja konservipurkide kohta. |
|
(186) |
Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Malaisia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset. |
3.2.2.1.
|
(187) |
Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Malaisia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
3.2.3. Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad
|
(188) |
Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. |
|
(189) |
Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta teatavate tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Peale selle teatas komisjon, et moonutamata tööjõu- (97) , (98) , (99) ja energiakulude (100) , (101) kindlakstegemiseks kasutab ta Malaisia riiklikku statistikat. |
|
(190) |
Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel. |
3.2.3.1.
|
(191) |
Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. Tabel 1 Uuritava toote tootmistegurid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(192) |
Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate kantud kulusid, mida väljendati protsendina otsestest tootmiskuludest. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud põhjenduses 202. |
|
(193) |
Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (102). Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.2.1, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. |
|
(194) |
Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 190. |
|
(195) |
Vajaduse korral lisati tollimaksud, mida kohaldatakse tootmistegurite Malaisiasse importimise suhtes. |
|
(196) |
Komisjon lisas impordihindadele teatava protsendi, et katta tegurite või tootmise transport piirilt koostööd tegevasse eksportivasse tootjasse, et saada moonutamata transpordikulu. See lisandus võrdus iga valimisse kaasatud eksportiva tootja tegeliku tooraine tarnekulude protsendimääraga. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks seda metoodikat mõistlikult kasutada näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid. |
|
(197) |
Malaisia statistikaamet (103) avaldab üksikasjalikku teavet Malaisia eri majandussektorite palkade kohta. Aruannetes on näidatud igakuine palk tootmissektoris. Uurimisperioodi keskmist kuuväärtust on nõuetekohaselt kohandatud muude sissemaksetega, lisades töötajate vastastikuse abistamise fondi sissemaksed (13 %), sotsiaalkindlustusorganisatsiooni osamaksed (1,75 %), tööhõivekindlustussüsteemi osamaksed (0,2 %) ja inimressursside arengufondi sissemaksed (1 %) (104) , (105). |
|
(198) |
Komisjon on kasutanud Tenaga Nasional Berhadi avaldatud elektrihindade statistikat (106). Komisjon kasutas tööstuselektrihindade andmeid tarbimisvahemikus „Tariif E2 – keskpinge tippkoormuse / tippkoormuse väline tööstustariif“ tipptarbimise puhul 0,355 RM/kWh (0,548 jüaani kWh kohta). |
|
(199) |
Malaisia tööstustarbijate maagaasi hinna avaldab Malaisia energeetikakomisjon (Suruhanjaya Tenaga) (107). Komisjon kasutas kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid ja indekseeris need inflatsiooni jaoks, et kajastada uurimisperioodi hinda. |
|
(200) |
Seepärast kasutas komisjon uurimisperioodi tööstusgaasi keskmiste hindade andmeid, nimelt 1,79 jüaani/m3. |
|
(201) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma. |
|
(202) |
Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes. |
|
(203) |
Selleks et teha kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa, tugines komisjon Fraser and Neave Holdings BHD finantsandmetele, mis on võetud tema uurimisperioodi hõlmavast 2024. aasta aruandest (v.a transport). |
|
(204) |
Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. |
|
(205) |
Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud punktis 3.2.3. |
|
(206) |
Sunflower Groupi puhul saadi kontrollkäigu ajal tooteliikide kaupa tarbimismäärade muudetud versioon. |
|
(207) |
Tongfa Groupi puhul arutati kontrollkäigu ajal meetodit, mida kasutati tarbitud töötundide jaotamiseks uuritavale tootele. Selgitati, et Tongfa Group tootis uurimisperioodil palju konserve. Komisjon vaidlustas kontrollkäigul meetodi, mida kasutati uuritava tootmise töötundide tarbimismäärade jagamiseks muude toodetega võrreldes, sest kasutatud meetodit toetasid üksnes arvutustabelites esitatud andmed, mis ei kujuta endast kontrollitavat süsteemi, sest neid ei olnud võimalik ristkontrollida teiste äriühingute andmetega. Lisaks küsis juhtumiga tegelev töörühm, miks Tongfa Group ei kasutanud tööjõu puhul sama jaotamispõhimõtet, mida kasutati muude tootmistegurite (nt energia) puhul, milleks on uuritava toote mahu osakaal äriühingu kogutoodangust. Seepärast saatis komisjon alusmääruse artikli 18 alusel kirja, et teavitada Tongfa Groupi oma ettepanekust võtta töötundide kasutamise aluseks kättesaadavad faktid. |
|
(208) |
Tongfa Group vastas, et ta tegi uurimises tööjõu ja uurimise kõigi aspektide osas parimal võimalikul viisil koostööd. Ta soovis, et teda peetaks täielikult koostööd tegevaks osaliseks. |
|
(209) |
Kuigi komisjon käsitab Tongfat käesolevas uurimises koostööd tegeva isikuna, on komisjon seisukohal, et kohaldada tuleks artiklit 18, kuna Tongfa ei esitanud vajalikku teavet töötundide arvutamise kohta. Seega tuleks töötundide arvutamisel kasutada kättesaadavaid fakte. Seetõttu arvutati selles etapis tarbitud töötunnid, kasutades uuritava toote tootmismahu ja kõigi toodete kogutoodangu koguste jaotumist. |
|
(210) |
Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid, kasumit ja kulumit vastavalt põhjenduses 203 märgitule. Need määrati kindlaks Fraser and Neave Holdings BHD finantsaruannete alusel, nagu on selgitatud punktis 3.2.2. |
|
(211) |
Seejärel lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud ja amortisatsiooni, et arvutada tootmise moonutamata kogukulud. Nagu on selgitatud põhjenduses 192, moodustas see kokku ligikaudu 6 % iga valimisse kaasatud äriühingu otsestest tootmiskuludest. Kasutatud üldkulude protsendimäära arvutused avalikustati igale valimisse kaasatud äriühingule. |
|
(212) |
Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Fraser and Neave Holdings BHD müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 17 %. Kasum, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 19 %. |
|
(213) |
Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. |
3.3. Ekspordihind
|
(214) |
Sunflower Groupi puhul eksportis eksportiv tootja liitu kas otse sõltumatutele klientidele liidus või väljaspool liitu asuvate sõltumatute kauplejate kaudu. |
|
(215) |
Tongfa Groupi puhul müüs tootja (Zhangzhou Tongfa Foods Industry Co., Ltd – edaspidi „ZT“) kõigepealt asjaomase toote seotud kauplejale (Fujian Tongfa Foods Group Co., Ltd – edaspidi „FT“). FT müüs seejärel liitu kas otse sõltumatutele klientidele liidus või väljaspool liitu asuvate sõltumatute kauplejate kaudu. |
|
(216) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt oli mõlema grupi ekspordihind liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind. |
3.4. Võrdlus
|
(217) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites. |
3.4.1. Normaalväärtuse kohandamine
|
(218) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 210, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude (v.a transport) ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et taandada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile. |
3.4.2. Ekspordihinna kohandamine
|
(219) |
Selleks et viia ekspordihind tagasi tehasest hankimise tasandile, kohandati sisemaaveo-, käitlemis- ja lisakulusid. |
|
(220) |
Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, pangatasud ja pakendamine. |
|
(221) |
Kuna Tongfa Groupi kogu müük liitu toimus Hiinas asuva seotud kaupleja (FT) kaudu, kohandati ekspordihinda, et katta seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Nende määrade allikas ja tase tehti asjaomasele isikule teatavaks. |
|
(222) |
Sunflower Groupi puhul arutati kontrollimise käigus krediidikulude arvutamiseks kasutatud meetodit. Äriühing kasutas Hiina valuutavahetussüsteemi intressimäärasid (108). Juhtumiga tegelev töörühm rõhutas kontrollimise käigus, et need intressimäärad ei ole asjakohased, kuna need ei ole kommertspankade poolt kommertslaenude eest küsitavad intressimäärad. Seetõttu palus juhtumiga tegelev töörühm äriühingul krediidikulude arvutamiseks läbi vaadata intressimäära taseme. Sunflower Group ei esitanud aga intressimäärade kohta vajalikku muudetud teavet. |
|
(223) |
Seepärast saatis komisjon alusmääruse artikli 18 alusel kirja, et teavitada Sunflower Groupi oma ettepanekust võtta krediidikulude arvutamisel aluseks kättesaadavad faktid. |
|
(224) |
Sunflower Group vastas, et nad kasutasid neile sel ajal kättesaadavaid määrasid ning et kui komisjon kasutab alternatiivseid määrasid, peaksid need mõistlikult kajastama rahvusvaheliste kaubandustehingutega seotud olukorda. |
|
(225) |
Seetõttu jäi komisjon seisukohale, et krediidikulude arvutamisel tuleks kohaldada artiklit 18, mis tähendab, et krediidikulude arvutamisel tuleks kasutada kättesaadavaid fakte. Seega arvutati laenukulud Hiina Panga intressimäärade alusel. Sellised määrad kajastasid mõistlikumalt kommertslaenude suhtes kohaldatavaid määrasid. |
|
(226) |
Mõlema valimisse kaasatud eksportiva tootja eksport liitu toimus FOB-põhiselt. Seepärast arutati kontrollimise käigus CIF-hindade arvutamiseks kasutatud metoodikat, lisades mereveo ja kindlustuse. Leiti, et mõlemad äriühingud olid neid mereveohindu märkimisväärselt alahinnanud. Seetõttu palus juhtumiga tegelev töörühm äriühingul CIF-hindade arvutamiseks läbi vaadata kaubaveohindade taseme. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei esitanud aga läbivaadatud vajalikku teavet mereveohindade ega hinnanguliste CIF-hindade kohta. |
|
(227) |
Seepärast saatis komisjon alusmääruse artikli 18 alusel kirja, et teavitada mõlemat rühma oma ettepanekust võtta mereveohindade aluseks kättesaadavad faktid, kuna esitatud andmed olid valed või eksitavad ning kuna äriühing ei olnud igal juhul esitanud vajalikku teavet komisjoni määratud tähtaja jooksul. |
|
(228) |
Sunflower Group vastas, et nad said kasutatud määrad kliendilt ja see hõlmas 15-päevast perioodi 2024. aasta juulis. Sunflower Group ei nõustunud seetõttu väitega, et teave oli vale või eksitav. Uurimine näitas siiski, et kaubaveohinnad kõikusid uurimisperioodil märkimisväärselt ja mereveohinnad olid 15-päevasel perioodil 2024. aasta juulis väga kõrged. Komisjon leidis, et ei ole asjakohane kasutada neid mereveohindu kogu uurimisperioodi suhtes, ning pidas eksitavaks seda, et Sunflower Group esitas sellise teabe ja väitis, et neid määrasid tuleks kohaldada kogu uurimisperioodi suhtes. |
|
(229) |
Tongfa Group vastas artikli 18 kohasele kirjale, märkides, et nad tegid koostööd parimal võimalikul viisil ega leidnud, et nende esitatud teave oli vale või eksitav. Uurimine näitas siiski, et esitatud andmed olid täpsed ainult ligikaudu 70 % puhul müügist liitu netokaalu järgi. Komisjon juhtis uurimise käigus tähelepanu sellele, et ülejäänud 30 % müügi puhul ei võetud kasutatud lähenemisviisis arvesse veo kuupäeva ja seega oli sellise müügi puhul kasutatud lähenemisviis selgelt ebatäpne. Seepärast oli asjakohane uuesti arvutada 30 % puhul liidu müügi veohinnad. |
|
(230) |
Sunflower Group tegi komisjonile ettepaneku kasutada muude dumpinguvastaste uurimiste käigus eksportivate tootjate tegelikke mereveokulusid. See väide lükati siiski tagasi, kuna komisjoni kasutatud mereveohinnad olid seotud asjaomase tootega ja olid seetõttu täpsemad. |
|
(231) |
Seetõttu jäi komisjon seisukohale, et CIF-hindade arvutamisel tuleks kohaldada artiklit 18, mis tähendab, et mereveohinnad tuleks arvutada kättesaadavate faktide põhjal. Selliste mereveohindade arvutamisel kasutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate nelja kliendi kuu keskmist teavet. Selliseid mereveohindu peeti asjakohaseks, kuna need olid seotud asjaomase toote ekspordiga Hiinast liitu uurimisperioodil. |
|
(232) |
Valimisse kaasatud tootjatele avalikustati asjaomased määrad. |
3.5. Dumpingumarginaalid
|
(233) |
Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. |
|
(234) |
Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.
|
|
(235) |
Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal, võtmata arvesse nende eksportivate tootjate marginaale, kelle dumpingumarginaal oli null või väheoluline. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 40–42, kohaldas komisjon artiklit 18 piiratud arvu küsimuste suhtes, mis puudutasid iga valimisse kaasatud eksportiva tootja esitatud andmeid, ning vaatas enamasti äriühingute andmed läbi, mitte ei asendanud neid muude andmetega. Artikli 18 kohaldamine ei mõjutanud oluliselt normaalväärtuse arvutamist. Sel põhjusel pidas komisjon asjakohaseks määrata teiste koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalide alusel. |
|
(236) |
Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 48,1 %. |
|
(237) |
Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal. |
|
(238) |
Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil üle 90 % koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel. |
4. KAHJU
4.1. Mõõtühik
|
(239) |
Impordistatistika esitatakse Eurostatis (Comext) netokaaluna, mis kajastab suhkrumaisi terade ja vedeliku massi. Seega kasutatakse käesoleva uurimise käigus mõõtühikuna netokaalu. |
4.2. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
|
(240) |
Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet 11 tootjat ja tootjarühma. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. |
|
(241) |
Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 259 400 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu olemasoleva teabe põhjal, mis oli Euroopa Liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja kaebust toetavatelt liidu tootjatelt saadud otsese teabe põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 30, moodustas kahe valimisse kaasatud liidu tootja toodang üle [29–38] % samasuguse toote kogutoodangust liidus. |
4.3. Liidu tarbimine
|
(242) |
Komisjon arvutas liidu tarbimise liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidu turul ja Eurostati impordiandmete põhjal. |
|
(243) |
Liidu tarbimine muutus järgmiselt. Tabel 2 Liidu tarbimine (tonnides netokaalu kohta)
|
||||||||||||||||||||||
|
(244) |
Liidu kogutarbimine suurenes 2021.–2022. aastal 3 %, ligikaudu 299 020 tonnilt 2021. aastal ligikaudu 327 620 tonnini 2022. aastal. Aastatel 2022–2023 vähenes tarbimine 4 protsendipunkti võrra ligikaudu 295 208 tonnini. Kuni uurimisperioodi lõpuni vähenes tarbimine veel 8 protsendipunkti võrra 272 245 tonnini. |
4.4. Import asjaomasest riigist
4.4.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa
|
(245) |
Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati (Comext) andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks kättesaadavate Eurostati andmete põhjal. |
|
(246) |
Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt. Tabel 3 Impordikogus (tonnides netokaalu kohta) ja turuosa
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
(247) |
Hiinast pärit impordi maht suurenes asjaomasel perioodil oluliselt. Import suurenes 2021.–2022. aastal 173 %, ligikaudu 6 500 tonnilt 17 710 tonnini, kusjuures aastatel 2022–2023 toimus järsk suurenemine446 protsendipunkti võrra – 46 631 tonnini. Uurimisperioodi lõpuni vähenes import veidi, ulatudes ligikaudu 40 050 tonnini, jäädes väga märkimisväärsele tasemele. |
|
(248) |
Hiinast pärit impordi turuosa muutus sarnaselt impordimahuga ning kasvas järsult 2 %-lt 2021. aastal 15 %-le uurimisperioodil. |
4.5. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine
|
(249) |
Komisjon tegi impordihinnad kindlaks eurodes tonni kohta (netokaal), mis on esitatud Eurostati statistikas (Comext). Impordihindade allalöömine tehti kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate CIF-hindade ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste põhjal. |
|
(250) |
Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt. Tabel 4 Impordihinnad (tonnides netokaalu kohta)
|
||||||||||||||||||||||
|
(251) |
Hiina RVst pärit impordi keskmine hind tõusis 2021.–2022. aastal 35 %, 1 164 eurolt tonni kohta 1 570 euroni tonni kohta. Need hinnad langesid aga 2023. aastal 25 protsendipunkti. Uurimisperioodil olid hinnad vaid 2 % kõrgemad kui 2021. aastal. Üldiselt jäid impordi hinnad võrreldes liidu hindadega oluliselt madalamaks, nagu on näha tabelist 8. |
|
(252) |
Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon
|
|
(253) |
Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi oluline kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 7,2–28,6 %. |
|
(254) |
Eespool punktis 3.4.2 kirjeldatud ekspordihinna kohandusi kohaldatakse ka hinna allalöömise arvutustes kasutatud CIF-hindade suhtes. |
|
(255) |
Igal juhul, olenemata hindade allalöömise järeldustest, leidis komisjon, et Hiinast pärit import surus liidu tootmisharu hinnad alla, eelkõige hankemehhanismi kaudu, nagu on selgitatud allpool punktis 4.6.4, ning põhjustas liidu tootjate müügimahu ja turuosa märkimisväärse vähenemise. |
4.6. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.6.1. Üldised tähelepanekud
|
(256) |
Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid. |
|
(257) |
Nagu on märgitud põhjenduses 30, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut. |
|
(258) |
Suhkrumaisi turgu iseloomustab kahe müügikanali olemasolu: müük tootja enda kaubamärgi all ning müük jaemüüja kaubamärgi all. Jaemüüja kaubamärgi müügijuhised panevad madalamad müügihinnad konkureerima Hiinast pärit impordiga ja müük on märkimisväärse hinnasurve all ning moodustas uurimisperioodil ligikaudu 70 % müügist liidus ja valimisse kaasatud liidu tootjate puhul [35–55 %]. Oma kaubamärgiga toodete müügiga kaasnevad harilikult suuremad müügikulud, mis tulenevad eriti turundusest ja reklaamist ning see tingib ka kõrgemad müügihinnad. Komisjoni kogutud tõendid osutavad hinnasurvele, mida import avaldas ka selle teise müügikanali puhul. Sisuliselt osutasid komisjoni kogutud tõendid asjaomase toote kui terviku tekitatud kahju olemasolule, olenemata müügikanalist. |
|
(259) |
Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuse esitaja esitatud küsimustiku vastuses sisalduvate andmete alusel, mis hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised. |
|
(260) |
Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine. |
|
(261) |
Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
4.6.2. Makromajanduslikud näitajad
4.6.2.1.
|
(262) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 5 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(263) |
Tootmismaht vähenes 2021.–2022. aastal 13 %, ligikaudu 368 790 tonnilt 319 410 tonnile. See areng võib olla seotud põhjenduses 313 kirjeldatud halva suhkrumaisi saagiga, mis tõi kaasa väiksemad tootmismahud. 2023. aastal suurenes tootmismaht 15 protsendipunkti võrra ligikaudu 375 540 tonnini, mis näitab taastumist liidu halvast saagist. Uurimisperioodil aga vähenes tootmismaht taas märkimisväärselt, 11 protsendipunkti võrra, ligikaudu 333 970 tonnini, mis langes kokku Hiina impordi kasvuga. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht asjaomasel perioodil 9 %. |
|
(264) |
Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes asjaomasel perioodil pidevalt 8 % tänu investeeringutele, mille kohta tehti otsus enne Hiina impordi kasvu. Aastatel 2021–2022 suurenes tootmisvõimsus 3 %, millele järgnes 2022. aastal täiendav kasv 3 protsendipunkti ja uurimisperioodil veel 2 protsendipunkti. |
|
(265) |
Tootmisvõimsuse rakendamine järgis tootmismahu suundumust. Aastatel 2021–2022 vähenes see 85 %-lt 71 %-le, millele järgnes kasv kuni 81 %-ni. Uurimisperioodil langes tootmisvõimsuse rakendamine taas 71 %-ni. |
4.6.2.2.
|
(266) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 6 Müügimaht ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(267) |
Kogu asjaomase perioodi jooksul vähenes liidu müügimaht märkimisväärselt (21 %). Aastatel 2021–2022 vähenes müügimaht 2 %, ligikaudu 284 880 tonnilt umbes 279 280 tonnile. 2023. aastal vähenes müük 13 protsendipunkti võrra ligikaudu 241 040 tonnini. Uurimise käigus vähenes müük veel 6 protsendipunkti võrra ligikaudu 225 850 tonnini. |
|
(268) |
Turuosa poolest vähenes liidu müük 95 %-lt 2021. aastal 91 %-le 2022. aastal, mis tähendab 4 % vähenemist. 2023. aastal vähenes turuosa märkimisväärselt 82 %-le, mis on 14 % vähem kui 2021. aastal. Uurimisperioodil suurenes turuosa veidi, ühe protsendipunkti võrra 83 %-ni. |
|
(269) |
Müügimahu vähenemist 2022. aastal võib seostada põhjenduses 313 nimetatud halva saagiga ja tabelis 5 esitatud vähenenud tootmismahuga. Liidu müügimahu peamine vähenemine 2023. aastal ja uurimisperioodil oli aga tingitud Hiinast pärit impordi turu hõlvamisest hindadega, mis lõid liidu tootmisharu alla, nagu on näidatud põhjenduses 253. |
|
(270) |
Turuosa arengut asjaomasel perioodil mõjutasid samad tegurid ja peamine turuosa vähenemine 2023. aastal langes kokku Hiina impordi turuosa suurenemisega. |
4.6.2.3.
|
(271) |
Liidu tootmisharu kaotas asjaomasel perioodil Hiinast pärit impordi tõttu 12 protsendipunkti turuosast. Müügimaht vähenes märkimisväärselt (21 %). Peamise turuosa vähenemist võib seostada Hiinast pärit impordiga, kuna see langes kokku Hiina turuosa suurenemisega, mis suurenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt, 2 %-lt 15 %-le, ja ületas liidu tarbimise vähenemist, mis vähenes 9 %. Seega ei kasvanud liidu tootmisharu tootmis- ega müügimahud, hoolimata tootmisvõimsuse suurenemisest. |
4.6.2.4.
|
(272) |
Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 7 Tööhõive ja tootlikkus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(273) |
Liidu tootmisharu tööhõive vähenes 5 %, ligikaudu 3 460 täistööajale taandatud töötajalt 2021. aastal 3 456 täistööajale taandatud töötajani uurimisperioodil. See areng järgib suures osas tabelis 5 esitatud tootmisvõimsuse suundumust. |
|
(274) |
Kuna tootmise ja tööhõive näitajad on omavahel tihedalt seotud, on tootlikkus tonnides töötaja kohta kooskõlas tabelis 5 esitatud tootmismahu suundumusega. |
4.6.2.5.
|
(275) |
Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu. |
|
(276) |
Suhkrumaisi suhtes on ka varem läbi viidud dumpinguvastane uurimine. Taist pärit impordi suhtes kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed 2007. aastal (109) ja neid pikendati pärast aegumise läbivaatamist 2013. (110) ja 2019. aastal (111). Pärast meetmete kehtestamist suutis liidu tootmisharu vähemalt osaliselt taastada kasumlikkuse ja turuosa taseme. |
4.6.3. Mikromajanduslikud näitajad
4.6.3.1.
|
(277) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 8 Müügihinnad liidus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(278) |
Keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele tõusis kogu asjaomase perioodi jooksul 42 %. Aastatel 2021–2022 tõusis keskmine müügihind 13 % [1 302 – 2 028] eurolt tonni kohta [1 473 – 2 294] eurole tonni kohta. 2023. aastal tõusis keskmine müügihind veel 22 protsendipunkti võrra [1 754 – 2 732] eurole tonni kohta. Uurimisperioodil tõusis keskmine müügihind 7 protsendipunkti võrra [1 843 – 2 870] euroni tonni kohta. |
|
(279) |
Keskmiste müügihindade ilmset positiivset suundumust tuleks vaadelda kulude olulise suurenemise kontekstis, eelkõige seoses suhkrumaisi, konservipurkide ja energiaga seotud toorainekuludega. Vaatamata müügihindade tõusule ei suutnud valimisse kaasatud liidu tootjad hindu tõsta piisaval tasemel, mis oli täielikult kooskõlas kulude kasvuga. |
|
(280) |
Müüdud kaupade keskmine ühikuhind suurenes aastatel 2021–2022 15 %, [1 146 – 1 784] eurolt tonni kohta [1 323 – 2 059] eurole tonni kohta. 2023. aastal suurenesid kulud veelgi [1 590 – 2 476] euroni tonni kohta, mis on 24 protsendipunkti võrra rohkem kui 2022. aastal. Uurimisperioodil suurenes keskmine ühikuhind tonni kohta 5 protsendipunkti võrra [1 655 – 2 577] euroni tonni kohta. Selle tulemusena jäid keskmised impordihinnad asjaomasel perioodil, mida on kirjeldatud põhjenduses 250, pidevalt allapoole müüdud kaupade keskmist ühikuhinda. |
4.6.3.2.
|
(281) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 9 Keskmised tööjõukulud töötaja kohta
|
||||||||||||||||||||||
|
(282) |
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 2022. aastal 15 %, millele järgnes 2023. aastal 13 % langus. Uurimisperioodil suurenes keskmine tööjõukulu töötaja kohta 12 %. Keskmiste tööjõukulude suurenemine oli seotud inflatsioonist tingitud miinimumpalga tõusuga. |
4.6.3.3.
|
(283) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 10 Varud
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(284) |
Aastatel 2021–2022 vähenesid valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarud 4 % – [72 917 – 113 542] tonnilt [70 300 – 109 467] tonnile. Kuid 2023. aastal suurenesid lõppvarud märkimisväärselt – 27 protsendipunkti – [89 648 – 139 596 tonni] ja suurenesid veelgi 32 protsendipunkti võrreldes 2021. aastaga [112 712 – 175 509] tonni. |
|
(285) |
2022. aasta varude vähenemist saab seostada halva saagiga liidus. Kuigi varude suurenemist võib seostada hooajalise mõjuga kalendriaasta lõpus, oli laovarude märkimisväärne kasv 2023. aastal ja uurimisperioodil Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise selge tagajärg, mis näitab, et liidu tootjad ei suutnud oma tooteid müüa. |
4.6.3.4.
|
(286) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 11 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(287) |
Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. |
|
(288) |
Kasumlikkus vähenes asjaomasel perioodil 15 %. |
|
(289) |
Hoolimata sellest, et liidu tootmisharu oli endiselt kasumlik, jäi ta asjaomasel perioodil pidevalt allapoole taotletavat kasumit, milleks oli 14 %. Kasumlikkuse suundumuse hindamisel tuleks arvesse võtta müügimahtude märkimisväärset vähenemist, tootmise, tootmisvõimsuse rakendusastme ja tööhõive vähenemist, samuti varude märkimisväärset suurenemist ning hangete ja lepingute aastase kestuse edasilükkamist. Sisuliselt suutis liidu tootmisharu säilitada positiivse kasumlikkuse taseme, kuid oma müügimahtude arvelt. |
|
(290) |
Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Aastatel 2021–2022 vähenes rahavoog järsult 184 %. 2023. aastal vähenes rahavoog veelgi 225 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodil taastus rahavoog peaaegu samale tasemele kui 2021. aastal. |
|
(291) |
Valimisse kaasatud liidu tootjad jätkasid asjaomasel perioodil investeerimist, nagu nähtub investeerimise kohta eespool esitatud arvnäitajatest. Investeeringud suurenesid 84 %: [5 084 019 – 7 916 544] eurolt 2021. aastal [9 363 438 – 14 580 211] eurole 2022. aastal. 2023. aastal suurenesid investeeringud 96 % ehk [14 746 664 – 22 962 663] eurot. Uurimisperioodil suurenesid investeeringud 38 %, jõudes [12 310 955 – 19 169 915] euroni. Investeeringud tehti tabelis 5 kirjeldatud tootmisvõimsuse suurendamisse ja seadmete väljavahetamisse. Üldiselt on tootmisharu väga kapitalimahukas ja tootmisrajatistesse on vaja suuri investeeringuid. Liidu tootmisharu suutis kaasata vajaliku kapitali. Kui meetmeid ei kehtestata, satuvad ohtu mitte ainult tulevased investeeringud, vaid ka olemasolevate tootmiskavade tulevik. |
|
(292) |
Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Aastatel 2021–2022 vähenes see 12 %, [17–27] %-lt [15–23] %-le. 2023. aastal vähenes tulu 9 %, jõudes [14–21] %-ni. Uurimisperioodil vähenes investeeringutasuvus 3 % võrra [13–20] %-ni. |
4.6.4. Hangete analüüs
|
(293) |
Jaemüüja kaubamärgiga tooted moodustasid asjaomasel perioodil ligikaudu 70 % kogu suhkrumaisi müügist liidus ja ligikaudu [35–55] % valimisse kaasatud liidu tootjate müügist. Kogu jaemüüja kaubamärgiga suhkrumaisi müüakse liidus pakkumismenetluste kaudu. Pakkumismenetluse käigus konkureerivad liidu tootjad kaudselt Hiina eksportivate tootjatega, kes müüvad oma tooteid importijate kaudu. Selleks et saada vajalikku teavet suhkrumaisi turu kohta, palus komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja importijatelt üksikasjalikku teavet hangete kohta. Ta palus teavet niisuguste hanke omaduste kohta nagu protsess, ajastus ja muud asjakohased omadused. |
|
(294) |
Uurimine näitas, et pakkumisi saab korraldada eri vormis, näiteks veebiplatvormidena või e-posti, telefoni või füüsilise suhtluse teel, sõltuvalt läbirääkimisosaliste äri- ja müügimudelist. Pakkumisläbirääkimised toimuvad konkreetse aasta maist augustini läbirääkimistele järgnevat aastat hõlmava müügi üle. |
|
(295) |
Pakkumismenetlus toimub eri etappides. Esiteks küsivad liidu suhkrumaisitootjad jaemüüjatelt teavet oma ja jaekaubamärgiga toodete vajaduse kohta. Jaemüüjad annavad vastuseks oma mahuvajaduse. Jaemüüja võib algatada ka pakkumisarutelusid ning nõuda üksikasju olemasolevate koguste kohta, mida tootjad võivad jaemüüjatele müüa. Jaemüüjad algatavad tavaliselt arutelusid samaaegselt mitme tootjaga, sealhulgas liidu ja liiduväliste tootjatega. Teises etapis vastavad suhkrumaisi tootjad jaemüüja taotlusele mahupakkumiste ja vastavate hindadega. Kolmandaks alustavad jaemüüja ja liidu suhkrumaisi tootjad või ELi importijad läbirääkimisi, keskendudes tavaliselt suhkrumaisi hinnale. Oma kaubamärgiga suhkrumaisi puhul peavad jaemüüjad üldjuhul läbirääkimisi hinna, mitte mahu üle. Neljandaks otsustab jaemüüja koguse jaotuse suhkrumaisi eri tootjate ja tarnijate vahel ning pooled viimistlevad müügilepingu järgmiseks aastaks. Viiendaks, kui läbirääkimised on lõpule viidud, tarnivad septembrist augustini liidu ja liiduvälised suhkrumaisitootjad kokkulepitud koguse kokkulepitud hindadega. |
|
(296) |
Hiina import mõjutab pakkumisläbirääkimisi, kuna see takistab õiglaste hindade üle läbirääkimiste pidamist ja vähendab võidupakkumiste arvu. Selle tulemusena tuli vähendada liidu tootjate tootmismahtu, tootmisharul on suured püsikulud, mis jäid samaks, ning seetõttu suurenesid püsikulud ühiku kohta. Hiina import mõjutas kaudselt ka oma kaubamärgiga toote müüki, võttes arvesse, et tarbijad kalduvad olema hinnatundlikud ja eelistavad osta odavama jaemüüja kaubamärgiga toodet, kui hinnalõhe oma kaubamärgiga toodetega on märkimisväärne. Liidu tootja esitatud teave kinnitas ka viimase poolt võidetud hangete osakaalu olulist vähenemist. |
|
(297) |
Võttes arvesse pakkumiste laadi ning suhkrumaisi tootmis- ja müügitsüklit, tuleb arvesse võtta ka impordi hilinenud mõju. Võttes arvesse, et pakkumiste üle peetakse läbirääkimisi järgmiseks aastaks alates septembrist, jõustub mõju kogustele ja müügihindadele alles järgmisel aastal. Seetõttu ei ole Hiina hindade poolt uurimisperioodil avaldatud hinnasurve mõju veel täielikult nähtav, kuna see areneb ka pärast asjaomast perioodi. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 289, suurenesid laovarud müügimahtude arvelt märkimisväärselt. |
4.7. Järeldus kahju kohta
|
(298) |
Liidu tootmisharu majanduslik olukord halvenes veidi vähenenud nõudlusega turul. Asjaomasel perioodil vähenes tarbimine 9 %, kuid liidu tootmisharu turuosa vähenes rohkem, 95 %-lt 2021. aastal 83 %-le asjaomasel perioodil. See oli seotud Hiina impordi põhjustatud hinnasurvega, millega kaasnes märkimisväärne hinna allalöömine, ja igal juhul hindade allasurumisega, arvestades, et Hiina import jäi pidevalt alla müüdud kaupade keskmistest ühikukuludest. Selline hindade allasurumine takistas liidu tootmisharul kohandada oma müügihindu täielikult kooskõlas toorainega seotud hinnatõusudega, mistõttu vähenes kasum, mis jäi asjaomasel perioodil pidevalt allapoole taotletavat kasumit, ning märkimisväärselt ka müügimaht. |
|
(299) |
Kuigi müügihindade areng näitas asjaomasel perioodil positiivset suundumust 42 % tõusuga, oli see seotud peamiste toorainete hindade märkimisväärse tõusuga. Müügihinna tõus ei võimaldanud aga täielikult katta toorainehindade tõusu, mis kajastus müüdud kaupade keskmise ühikuhinna 44 % kasvus ja mille tulemusel vähenes müügimaht 21 %. |
|
(300) |
Enamik näitajaid muutusid negatiivses suunas: kasum vähenes 21 % ja rahavoog vähenes 104 %. Müügimaht ja tootmismaht ning tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid uurimisperioodil märkimisväärselt, mis osutab kahju mahule. Valmistoodete lõppvarusid mõjutas Hiina import ja need suurenesid märkimisväärselt, mis avaldas negatiivset mõju ka rahavoogudele ja suurendas oluliselt püsikulusid. Hiinast pärit impordi hinnad olid pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad ja müüdud kaupade keskmised ühikukulud. Hiina impordihindade suundumus kasvavate koguste ja negatiivsete kahjunäitajate valguses näitas selgelt hinnasurvet. |
|
(301) |
Asjaomasel perioodil suutis liidu tootmisharu teha investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamiseks. Kuigi nende investeeringute tegemise otsused tehti enne Hiina impordi kasvu, võivad tulevased investeeringud olla ohus, kui meetmeid ei kehtestata. |
|
(302) |
Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
5. PÕHJUSLIK SEOS
|
(303) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud teadaolevad tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need teadaolevad tegurid on järgmised: import kolmandatest riikidest, ekspordijõudlus, tarbimise vähenemine ja muud tegurid, sealhulgas halb suhkrumaisi saak ELis 2022. aastal, üleujutused Tais ning Ukraina sõja mõju tooraine- ja energiakuludele. |
5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju
|
(304) |
Nagu on näidatud tabelis 3, suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht märkimisväärselt: ligikaudu 6 480 tonnilt 2021. aastal 40 050 tonnini uurimisperioodil. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas 2 %-lt 2021. aastal 15 %-le uurimisperioodil. |
|
(305) |
Hiina impordi keskmine hind on alati olnud oluliselt madalam liidu tootmisharu müüdud kaupade keskmisest hinnast ja keskmisest ühikuhinnast. 2022. aastast kuni uurimisperioodini langesid Hiina keskmised impordihinnad märkimisväärselt, 33 %, samas kinnitati hindade allalöömist põhjenduses 253. |
|
(306) |
Need tähelepanekud langesid kokku liidu tootmisharu turuosa 12 % vähenemisega asjaomasel perioodil 95 %-lt 2021. aastal 83 %-le. See langus ületas tarbimise 9 % vähenemist asjaomasel perioodil. |
|
(307) |
Hiina import avaldas märkimisväärset negatiivset mõju liidu tootmisharu müügimahtudele, mis vähenesid märkimisväärselt 2023. aastal ja uurimisperioodil, nagu on kirjeldatud põhjenduses 266. Tootmismaht vähenes uurimisperioodil 9 protsendipunkti. Samal ajal vähenes märkimisväärselt liidu tootmisharu edukate hangete osakaal, samas suurenesid varud (absoluutarvudes ning nii tootmise kui ka müügi osas) märkimisväärselt. Sellised suundumused, eelkõige müügimahu ja turuosaga seotud suundumused, võivad olla seotud Hiina impordi põhjustatud mahukahjuga. |
|
(308) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 255, põhjustas Hiinast pärit import 2023. aastal liidu tootmisharu hindade allasurumise. Selline hindade allasurumine tähendas, et kuigi liidu tootjate ühikuhind suurenes 2022. aastal rohkem kui 30 % ning 2023. aastal tooraine- ja energiakulude suurenemise tõttu veel 13 %, ei saanud liidu tootjad kohandada oma müügihindu täielikult kooskõlas toorainega seotud hinnatõusuga. Hindade allasurumise tõttu kasumlikkus asjaomasel perioodil vähenes. Kuigi kasum jäi positiivseks, jäi see asjaomasel perioodil taotletavast kasumist allapoole. Asjaolu, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes ajaliselt kokku Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse sissevooluga, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla ja takistas turuhindade tõusu liidus, kinnitab põhjuslikku seost nende kahe nähtuse vahel. |
|
(309) |
Eeltoodu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. |
5.2. Muude tegurite mõju
5.2.1. Import kolmandatest riikidest
|
(310) |
Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 12 Import kolmandatest riikidest
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(311) |
Taist pärit impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, nagu on märgitud põhjenduses 276. Asjaomasel perioodil vähenes impordi maht veidi: 4 345 tonnilt 2021. aastal 3 640 tonnile uurimisperioodil. Sellest tulenevalt vähenes turuosa 1,4 %-lt 1,3 %-le ja jäi üldiselt madalale tasemele. Kuigi Taist pärit impordi hinnatase oli liidu tootmisharu hindadest madalam, ei saanud Taist pärit import täiendavat turuosa. Seetõttu leiti, et mõju on piiratud, kui mitte tühine, ning seetõttu järeldas komisjon, et see ei nõrgenda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. |
|
(312) |
Komisjon leidis, et import muudest kolmandatest riikidest oli kogu asjaomase perioodi jooksul väga väike. Asjaomasel perioodil vähenes kõigi muude kolmandate riikide turuosa 2,4 %-lt 2021. aastal 2,2 %-le uurimisperioodil. Keskmine hinnatase jäi allapoole liidu tootmisharu hinnataset, kuigi see tõusis asjaomasel perioodil 24 %. Kuigi komisjon ei saanud välistada, et see import aitas kaasa liidu tootmisharu kahju tekkimisele, leiti, et selle väikese ja stabiilse mahu tõttu on mõju piiratud, ning seepärast järeldas komisjon, et see ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. |
5.2.2. Suhkrumaisi väike saagikus ELis 2022. aastal
|
(313) |
Oma märkustes uurimise kohta leidsid CFNA ja sõltumatu importija Otto Frank, et põuast tingitud ELi suhkrumaisi madal saagikus 2022. aastal suurendas liidu tootmisharu kantud kahju. |
|
(314) |
Otto Frank leidis, et ELi suhkrumaisi madal saagikus 2022. aastal, mille põhjustasid ulatuslikud põuad, oli peamine tegur, mis liidu tootmisharule kahju tekitas. Selle halva saagi tõttu selgitas importija, et ELi maisi, sealhulgas suhkrumaisi tootmine vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 28,9 % ja oli 24,3 % madalam kui viie aasta keskmine (112). Sellest tulenevalt tõusid toorainehinnad järsult (113). Otto Frank leidis, et pärast suurenenud hinnaprognoose ja liidu tootmisharu ebapiisavate tarnete ohtu otsustasid mõned ELi jaemüüjad muuta oma hankestrateegiat ning ostsid suhkrumaisi Hiinast, mitte liidu tootjatelt. Importija väitis, et madala saagikusega aasta mõjutab ka järgmist tootmisaastat, kuna tootjad peavad täitma eelmise hooaja lepinguid ilma ülejäägita. Seetõttu kõhklesid jaemüüjad 2023. ja 2024. aasta lepingute lõppedes liidu tootjatelt tarnimise kasuks otsustamast, kuna 2023. aasta saagikus oli ebakindel, tooraine hinnad olid jätkuvalt kõrged ja varasemad tarned Hiinast hoidsid ära tarnepuudujäägi. Pärast toorainehindade langust 2023. aasta lõpus ning saagikuse taastumist 2023. ja 2024. aastal leidis importija siiski, et kliendid ostsid uuesti ELis toodetud suhkrumaisi ja Hiina impordi suurenemist pidas importija ajutiseks muutuseks. |
|
(315) |
CFNA väitis, et Hiinast pärit impordi järsk muutus 2022. aastal oli tingitud Lidli suurest tellimusest, mis moodustas ligikaudu 60 % Hiina koguekspordist. |
|
(316) |
Komisjon märkis, et CFNA ei täpsustanud seda väidet ega esitanud täiendavaid tõendeid. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(317) |
Põhjenduses 262 esitatud tootmismahu analüüs näitas valimisse kaasatud liidu tootjate 2022. aasta tootmismahu vähenemist. Järgmisel aastal taastus aga tootmismaht normaalsele tasemele ning Hiinast pärit import liitu jätkus dumpinguhindadega. Kuigi ei saa välistada, et suhkrumaisi madal saagikus aitas kaasa liidu tootmisharu kahju tekitamisele, leiti, et kuna see piirdus vaid ühe aastaga asjaomase perioodi jooksul, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost sel määral, et see oleks olnud tegelik või oluline. |
5.2.3. Üleujutused Tais
|
(318) |
CFNA väitis, et veel üks kahju põhjus oli Tai üleujutustest põhjustatud tarnepuudus. |
|
(319) |
Komisjon märkis, et CFNA ei täpsustanud seda väidet ega esitanud täiendavaid tõendeid. |
|
(320) |
Kuigi Tais toimusid 2022. aastal tõepoolest suured üleujutused, millel oli negatiivne mõju põllumajandussektorile ja eelkõige riisi tootmisele, (114) nähtus tabelis 12 kirjeldatud impordistatistikast kolmandatest riikidest pärit suhkrumaisi impordi taseme kohta, et Taist pärit suhkrumaisi impordi tasemele negatiivset mõju ei olnud. Vastupidi, Taist pärit import suurenes 2021.–2022. aastal 4 345 tonnilt 4 863 tonnile, mis tähendab 12 % kasvu. Seepärast ei pidanud komisjon üleujutusi Tais liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks. |
5.2.4. Tarbimise vähenemine
|
(321) |
Nagu on kirjeldatud põhjenduses 243, suurenes liidu tarbimine 2021.–2022. aastal 3 %, millele järgnes uurimisperioodil märkimisväärne 9 % langus. Samal ajal suurenes Hiina import märkimisväärselt – 6 %-lt 2022. aastal 16 %-le 2023. aastal –, kuid liidu tootmisharu turuosa vähenes 91 %-lt 82 %-le. |
|
(322) |
Kuigi tarbimise vähenemine võis nõudluse vähenemise tõttu aidata kaasa tootmise ja müügi vähenemisele, täheldas komisjon, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine langes kokku Hiina ekspordi turuosa suurenemisega. Seega ei nõrgendanud tarbimise vähenemine komisjoni arvates põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel sel määral, et see poleks olnud tegelik või oluline. |
5.2.5. Tooraine- ja energiakulud
|
(323) |
CFNA leidis, et sõda Ukrainas võis tekitada liidu tootjatele probleeme suuremate energiakulude ja varustuskindluse probleemide näol. |
|
(324) |
Nagu on märgitud põhjenduses 280 suurenes müüdud kauba ühikukulu 2022. aastal rohkem kui 30 % ja 2023. aastal veel 5 %, peamiselt peamiste toorainete, nagu energia, konservipurkide ja suhkrumaisi hinnatõusu tõttu. Hiina impordi hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu siiski tõsta hindu kooskõlas kulude kasvuga ega püsinud elujõulisena. |
|
(325) |
Kuigi ei saanud välistada, et toorainehindade tõus aitas kaasa liidu tootmisharule tekitatud kahju tekkimisele, leidis komisjon, et see ei nõrgendanud põhjuslikku seost sel määral, et see poleks olnud tegelik või oluline. |
5.3. Liidu tootmisharu eksporditegevus
|
(326) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 13 Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(327) |
Liidu tootmisharu ekspordimaht vähenes asjaomase perioodi jooksul 31 %. Ekspordi müügihinnad tõusid samal perioodil 39 %. |
|
(328) |
Võttes arvesse, et ekspordimahud moodustavad vaid ligikaudu 10 % liidu müügist ning et müügimahtude ja hindade suundumus sarnanes liidu tootmisharu müügi puhul liidus täheldatud suundumusega, on ilmne, et liidu tootmisharu eksporditulemused ei ole liidu tootmisharu majandusliku olukorra üldhinnangus tähtsaim. |
|
(329) |
Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju ega saanud nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit impordiga. |
5.4. Järeldus põhjusliku seose kohta
|
(330) |
Komisjon tegi järelduse, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos. Hiinast pärit impordi kasv 2023. aastal ja uurimisperioodil langes kokku liidu tootmisharu olukorra halvenemisega. Hiina turuosa järsk kasv tõi kaasa liidu tootjate müügi märkimisväärse vähenemise 2023. aastal ja uurimisperioodil ning tootmismahu vähenemise uurimisperioodil. Samal ajal suurenesid varud järsult ja edukate hangete osakaal vähenes. Nende mahunäitajate suundumus näitas selget mahukahju. Hiina import toimus hindadega, mis lõid liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla. Kuigi kasumlikkus jäi positiivseks, jäi see taotletavast kasumist väiksemaks. |
|
(331) |
Muud uuritud tegurid olid import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditulemused, üleujutused Tais, liidu tarbimise vähenemine ja halb suhkrumaisi saak 2022. aastal. |
|
(332) |
Komisjon selgitas seega välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Ta leidis, et ükski tegur, ei eraldi võttes ega koos teiste teguritega, ei mõjutanud liidu tootmisharu olukorda sedavõrd, et seada kahtluse alla järeldus, et Hiinast pärit import tekitas olulist kahju. |
|
(333) |
Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju seisneb peamiselt müügi- ja tootmismahtude vähenemises, tootmisvõimsuse rakendamises ja varude suurenemises. Samal ajal kannatas liidu tootmisharu madalate impordihindade tõttu, mis lõid alla liidu müügihinnad ja vähendasid kasumlikkuse taset, mis jäi pidevalt allapoole taotletavat kasumit. |
6. MEETMETE TASE
|
(334) |
Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust. |
|
(335) |
Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines toorainemoonutusi. Uurimise praeguses etapis ei ole komisjon toorainemoonutuste kohta otsust teinud; see otsus tehakse uurimise lõppetapis. |
6.1. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal
|
(336) |
Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik müüa oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses. |
|
(337) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %. |
|
(338) |
Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. See põhikasum määrati kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkuse põhjal, mis leiti olevat saavutatud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Asjaomaseks kasumimarginaaliks määrati 14 %. Kasumlikkuse tase kinnitati juba eelmises dumpinguvastases uurimises, võttes arvesse importi Taist (115). |
|
(339) |
Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil. |
|
(340) |
Seejärel määras komisjon kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. |
|
(341) |
Eespool punktis 3.4.2 kirjeldatud ekspordihinna kohandusi kohaldatakse ka turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatud CIF-hindade suhtes. |
|
(342) |
Turuhinnast madalama hinnaga müügi tase teiste koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu Hiinast pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal (vt põhjendus 234).
|
6.2. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks
|
(343) |
Nagu algatamisteates selgitatud, on kaebuse esitaja kaebuses esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esineb seoses asjaomase tootega tooraineturu moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldatakse terasest konservipurkide suhtes, mis moodustavad vähemalt 17 % uuritava toote tootmiskuludest, asjaomases riigis ekspordi käibemaksu. |
|
(344) |
Komisjon jätkab väidetavate moonutuste uurimist, et anda uurimise lõppetapis hinnang meetmete asjakohasele tasemele kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. Seetõttu otsustas komisjon selles etapis määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2. |
|
(345) |
Sunflower Groupi puhul kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks seega turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel. |
|
(346) |
Tongfa Groupi puhul kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks seega dumpingumarginaali tasemel. |
6.3. Järeldus meetmete taseme kohta
|
(347) |
Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.
|
7. LIIDU HUVID
|
(348) |
Pärast otsust kohaldada selles etapis alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate, jaemüüjate, kasutajate, tarbijate ja põllumajandustootjate huve. |
7.1. Liidu tootmisharu huvid
|
(349) |
Liidu tootmisharu koosneb 11 tootjast või tootjate kontsernist, kes annavad tööd ligikaudu 3 460 inimesele (täistööajale taandatud töötajate arv). Tootjad on hajutatud üle kogu liidu ning mitu tootjat asuvad Ungaris ja Prantsusmaal. |
|
(350) |
Võttes arvesse järeldusi liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju kohta, võimaldaks meetmete kehtestamine liidu tootmisharul tõsta oma müügihindu ja suurendada kasumlikkust kooskõlas kulude kasvuga ning säilitada oma turul konkurentsivõimeline tase. Samuti võimaldaks see liidu tootmisharul kaotatud turuosa tagasi võita, suurendades tootmis- ja müügimahtu liidu turul. Hiinast pärit impordi suurenemise tõttu ei suutnud liidu tootjad oma tootmismahtu müüa ning omandasid 2023. aastal ja uurimisperioodil suured varud. Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul müüa oma olemasolevad varud, et vähendada püsikulusid. |
|
(351) |
Meetmete puudumisel on tõenäoliselt edasine märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule seoses müügi- ja tootmismahtude vähenemisega ning varude edasise suurenemisega. Hindade edasine allasurumine, mis toob kaasa majandusliku olukorra edasise halvenemise kasumlikkuse ja tulevaste investeeringute osas, seab ohtu ettevõtte tuleviku ja tööhõive. |
|
(352) |
Seepärast jõuti järeldusele, et ajutised meetmed on liidu tootmisharu huvides. |
7.2. Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid
|
(353) |
Algatamise kuupäeval võeti ühendust 20 sõltumatu importija, kaupleja ja jaemüüjaga. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 32, esitasid nõutud teabe kuus sõltumatut importijat ja kauplejat. Moodustati kahest sõltumatust importijast koosnev valim, millest üks sõltumatu importija esitas küsimustiku vastuse, mida kontrolliti. Koostööd teinud importija esindas uurimisperioodil ligikaudu [17–27] % suhkrumaisi impordist. Ära kuulati importijate ühendused FRUCOM ja Waren-Verein. |
|
(354) |
Koostööd tegev importija leidis, et meetmete kehtestamise korral kaovad Hiina RVst pärit suhkrumaisi jaetooted turult. Importija väitis, et lühikeses perspektiivis kaotavad importijad konkurentsivõime seoses kolmandate riikide suhkrumaisi müügiga ja alternatiivsete tarneallikate puudumise tõttu muude kolmandate riikide turgudelt. Selle tulemusena väheneb käive ja kasum, mis võib mõjutada tööhõive taset. |
|
(355) |
Võttes arvesse, et suhkrumais moodustas koostööd tegeva importija käibest suhteliselt väikese osa, ja võttes arvesse, et suhkrumaisiga otseselt seotud täistööajale taandatud töötajate arv on suhteliselt väike, leitakse, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks importijaid ebaproportsionaalselt. Lisaks leidis komisjon, et tulevaste müügilepingute puhul saab importija hinnatõusu vähemalt osaliselt oma klientidele üle kanda. |
|
(356) |
Koostööd tegev importija rõhutas dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise võimalikku eksistentsiaalset ohtu. |
|
(357) |
Nagu on kirjeldatud põhjenduses 387, ei saa uurimise praeguses etapis teha otsust tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise kohta. |
|
(358) |
Kui meetmeid ei kehtestata, jätkavad importijad suhkrumaisi importimist Hiina RVst ja müüvad seda jaemüüjatele, toitlustussektorile või muudele kasutajatele. |
7.3. Jaemüüjate ja tarbijate huvid
|
(359) |
Uurimise ajal võttis komisjon ühendust mitme suhkrumaisi jaemüüjaga. Koostööd ei tehtud. Võttes arvesse suhkrumaisi turu eripära, mõjutavad meetmed ka eratarbijaid ja teisi suhkrumaisi kasutajaid, näiteks toitlustusettevõtteid. |
|
(360) |
Meetmete kehtestamise korral seisavad jaemüüjad ja teised kasutajad meetmete tõttu silmitsi suuremate suhkrumaisi ostukuludega. |
|
(361) |
Koostööd tegev importija kritiseeris, et jaemüüjate keskmised ostuhinnad toovad kaasa eratarbijate hinnatõusu. Lisaks leidis importija, et toitlustussektorit mõjutab negatiivselt ka hinnatõus, mis tuleneb hinnasurvest, mis tuleneb suurenenud kuludest ja toiduainete hindadest ning klientide väiksemast valmisolekust kulutada väljaspool kodu söömisele. Arvestades, et toitlustussektori jaoks sobivas suuruses anumas konservitud suhkrumaisi toodetakse ELis ainult väikestes kogustes, jääb peamine tarne Hiina RVst ja kõrgemate hindadega. |
|
(362) |
Kui meetmeid ei kehtestata, saavad jaemüüjad, eratarbijad ja muud kasutajad tõenäoliselt kasu madalamatest hindadest. |
|
(363) |
Komisjon leidis, et suhkrumais moodustab väga väikese osa tarbija ostukorvist. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise mõju keskmise tarbija finantsolukorrale on tõenäoliselt tühine. |
|
(364) |
Pidades silmas jaemüüjate ja teiste kasutajate koostööst keeldumist ning seda, et suhkrumais moodustab vaid väikese osa nende müügist ja jaemüügikauplustes on müügipind piiratud, järeldatakse esialgu, et kavandatavad meetmed ei mõjuta neid oluliselt. |
7.4. Tarnijate huvid
|
(365) |
Nagu on märgitud põhjenduses 280, on suhkrumaisi peamised toorained toorsuhkrumais ja konservipurgid. Pärast uurimise algatamist andis endast märku üks konservipurkide tootjate ühendus. Lisaks toetasid kaebust põllumajandustootjate ühendused. |
|
(366) |
Kui meetmed kehtestatakse, saavad suhkrumaisi tarnijad oma äritegevust jätkata. |
|
(367) |
Meetmete puudumise korral mõjutab see tõenäoliselt tarnijaid, kui liidu suhkrumaisitootjad peavad oma tootmismahtu vähendama. Võttes arvesse, et põllumajandus- ja konservipurkide tootjad on suhkrumaisiga seotud äritegevusega tihedalt seotud, mõjutab suhkrumaisi tootmise vähenemine liidus väga tõenäoliselt ka tarnijate äritegevust. |
|
(368) |
Koostööd tegev importija kritiseeris, et meetmete kehtestamise korral ei ole tagatud, et eelkõige peamised turuosalised annavad oma lisakasumi edasi. |
|
(369) |
Komisjon leidis, et kui meetmeid ei kehtestata, mõjutab see märkimisväärselt tarnijaid, sest nad kaotaksid teatava osa oma äritegevusest. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(370) |
Eespool öeldut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine tõenäoliselt ei mõjuta tarnijaid negatiivselt. |
7.5. Konkurentsi vähenemine liidu turul ja varude nappuse oht
|
(371) |
Koostööd tegev importija Otto Frank kritiseeris oma küsimustiku vastuses konkurentsi piiratust juhul, kui meetmed kehtestatakse ELi tootjate väikese arvu tõttu, hoiatades oligopoolse turuolukorra eest. Importija hoiatas ka, et madala saagikuse korral tulevikus ei ole võimalik tagada suhkrumaisi kättesaadavust liidus. |
|
(372) |
Lisaks leidis koostööd tegev importija, et peale Hiina ei suuda ükski muu kolmas riik vastata kvaliteedi- ja hinnaalasele konkurentsile, mida Euroopa turg nõuab. |
|
(373) |
Komisjon leidis, et meetmete kehtestamine ei takista juurdepääsu liitu impordile, mille suhtes meetmed kehtestati, vaid pigem on meetmete eesmärk kõrvaldada dumpinguhinnaga impordist tulenevate moonutatud turutingimuste mõju. |
|
(374) |
Uurimisperioodil koosnes liidu tootmisharu 11 tootjast või tootjate rühmast. Nagu on näidatud põhjenduses 262, tegutses liidu tootmisharu uurimisperioodil tublisti alla täisvõimsuse. Seepärast leitakse, et liidu tootmisharu suudab oma tootmismahtu suurendada enne tootmisvõimsuse piirangute saavutamist. Lisaks omandasid liidu tootjad märkimisväärsel hulgal suhkrumaisivarus Hiinast pärit impordi tõttu, mis on samuti müügiks kättesaadav. |
|
(375) |
Koostööd tegev importija leidis, et peale Hiina ei suuda ükski muu kolmas riik täita kvaliteedi- ja hinnaalast konkurentsivõimet, mida Euroopa turg nõuab. |
|
(376) |
Võttes arvesse eespool esitatud kaalutlusi, turuosasid ja asjaomase toote sõltumatute tarnijate arvu, lükatakse eespool esitatud konkurentsiküsimusi käsitlevad väited tagasi. |
7.6. Järeldus liidu huvide kohta
|
(377) |
Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit suhkrumaisi impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides. |
8. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(378) |
Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju. |
|
(379) |
Hiinast pärit suhkrumaisi impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale eespool põhjenduses 342. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam. |
|
(380) |
Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.
|
|
(381) |
Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vastava toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra. |
|
(382) |
Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes. |
|
(383) |
Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud. |
|
(384) |
Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust. |
9. REGISTREERIMINE
|
(385) |
Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda. |
|
(386) |
Võttes arvesse esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada. |
|
(387) |
Menetluse praeguses etapis ei saa teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. |
10. ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE
|
(388) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. |
|
(389) |
Nii Sunflower Group kui ka Tongfa Group esitasid oma märkused. Pärast seda, kui Sunflower Group oli esitanud märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramisel tehtud kulumaterjalide ja sisetranspordi kulude arvutuste täpsuse kohta, vaatas komisjon mõlema grupi dumpinguarvutused läbi. Mõlema grupi ülejäänud märkused puudutasid dumpingu arvutamisel kasutatud metoodikat ja seepärast käsitletakse neid vajaduse korral uurimise lõppetapis. |
11. LÕPPSÄTTED
|
(390) |
Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks. |
|
(391) |
Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konservitud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terade ja ilma äädika või äädikhappeta toiduks valmistatud või konservitud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terade (v.a rubriigi 2006 tooted, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 2001 90 30 (TARICi kood 2001 90 30 10) ja ex 2005 80 00 (TARICi kood 2005 80 00 10) alla) impordi suhtes.
2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
|
Päritoluriik |
Äriühing |
Ajutine dumpinguvastane tollimaks |
TARICi lisakood |
||||
|
Hiina Rahvavabariik |
Sunflower Group:
|
37,5 % |
89SJ |
||||
|
|
Zhangzhou Tongfa Foods Industry Co., Ltd, Zhangzhou, Hiina |
54,3 % |
89SK |
||||
|
|
Lisas loetletud muud koostööd tegevad äriühingud |
48,1 % |
|
||||
|
|
Kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit import |
54,3 % |
8999 |
3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (asjaomane toode) koguses (kogus meie kasutatavas mõõtühikus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu Hiinast pärit impordi suhtes.
4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise esitamise korral.
5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast.
2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3. Huvitatud isikutel, kes soovivad, et kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks, palutakse taotleda seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib väljaspool kõnealust tähtaega esitatud taotlused läbi vaadata ja vajaduse korral otsustada, kas need rahuldada või mitte.
Artikkel 3
1. Käesolevaga antakse tolliasutustele korraldus lõpetada rakendusmääruse (EL) 2025/309 artikli 1 kohane impordi registreerimine.
2. Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks ELi kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. august 2025
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C, C/2024/7407, 9.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/7407/oj).
(3) Komisjoni 14. veebruari 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/309, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi registreerimise nõue (ELT L, 2025/309, 17.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/309/oj).
(4) Komisjoni 27. juuni 2012. aasta otsus 2012/343/EL, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate kontsentreeritud sojavalgutoodete importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (ELT L 168, 28.6.2012, lk 38, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/343/oj), põhjendused 161–167.
(5) https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2762.
(6) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 10. aprill 2024, SWD(2024) 91 final.
(7) Georgetowni ülikooli julgeoleku- ja kujunemisjärgus tehnoloogia keskuse väljaanne, „Translation: Outline of the People’s Republic of China 14th Five-Year Plan for National Economic and Social Development and Long-Range Objectives for 2035“ (Hiina Rahvavabariigi 14. viisaastakuplaani riikliku majandusliku ja sotsiaalse arengu ning pikaajaliste eesmärkide kohta 2035. aastaks), 13. mai 2021.
(8) Hiina konservitööstuse liit, „Outline of FYP14 for the Development of China's Canned Food Industry“ (Hiina konservitööstuse arendamise 14. viisaastakuplaan).
(9) Hiina RV valitsus, „Opinions of the Central Committee of the Communist Party of China and the State Council on Comprehensively Promoting Key Works of Rural Revitalization in 2023“ (Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee ja riiginõukogu arvamused maapiirkondade taaselustamise põhitööde põhjaliku edendamise kohta 2023. aastal), 13. veebruar 2023.
(10) Hiina konservitööstuse liit, „Three-Year Special Action Plan (2021–2023)“ (Kolmeaastane eritegevuskava (2021–2023)), 7. september 2021.
(11) Hiina RV valitsus, „Guangdong Province Agricultural Products Processing Industry Development Plan (2018–2025)“ (Guangdongi provintsi põllumajandustoodete töötlemise tööstuse arengukava (2018–2025)), Yue Nong [2018] nr 195, 30. august 2018.
(12) Hiina RV valitsus, „General Office of the People’s Government of Heilongjiang Province on the issuance of Heilongjiang Province to speed up the promotion of high quality of agricultural products processing industry Notice of Three-Year Action Plan for Development (2023–2025)“ (Heilongjiangi provintsi rahvavalitsuse peabüroo teatis kolmeaastase tegevuskava väljaandmise kohta, et kiirendada põllumajandustooteid töötleva tööstuse kõrge kvaliteedi edendamist. Teatis kolmeaastase arengu tegevuskava (2023–2025) kohta).
(13) Hiina RV valitsus, „Notice from the General Office of the People’s Government of Heilongjiang Province on the issuance of the three-year action plan (2023–2025) for accelerating the high-quality development of the agricultural product processing industry in Heilongjiang Province“ (Helongjiangi provintsi rahvavalitsuse peabüroo teatis kolmeaastase tegevuskava (2023–2025) väljaandmise kohta põllumajandustoodete töötlemise tööstuse kvaliteetse arengu kiirendamiseks Heilongjiangi provintsis), määrus [2023] nr 3, 25. juuni 2023.
(14) Hiina RV valitsus, „Notice from the General Office of the People’s Government of Heilongjiang Province on the issuance of several policies and measures to support the high-quality development of the intensive processing industry of agricultural products in Heilongjiang Province“ (Helongjiangi provintsi rahvavalitsuse peabüroo teatis mitme poliitika ja meetme kehtestamise kohta, et toetada põllumajandustoodete intensiivtöötlemise tööstuse kvaliteetset arengut Heilongjiangi provintsis), valitsuse määrused [2023] nr 4, 25. juuni 2023.
(15) Hiina RV valitsus, „Implementation Opinions of the Suihua Municipal People’s Government Office on Accelerating the High-Quality Development of the Agricultural Products Processing Industry (2023–2025)“ (Suihua munitsipaalvalitsuse rakendusarvamused põllumajandustoodete töötlemise tööstuse kvaliteetse arengu kiirendamise kohta (2023–2025)), Suizheng Banfa [2023] nr 24, 31. august 2023.
(16) Aruande 3. peatükk, lk 55.
(17) 36 Krypton, „Reviewing Zong Qinghou’s ten major life nodes“ (Zong Qinghou kümne peamise elu sõlmpunkti läbivaatamine), 25. veebruar 2024.
(18) Huanlejia, „2022. aasta aruanne“, aprill 2023, lk 8.
(19) Hebei Yaxiong Modern Agriculture Co. Ltd, „Public Transfer Instructions (draft declaration)“ (Avaliku edastamise juhised (deklaratsiooni kavand)) juuni 2017, lk-d 30, 43.
(20) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/802, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes, põhjendus 75, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/802/oj; komisjoni 11. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/100, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit korduvtäidetavate roostevabast terasest ankrute impordi suhtes, põhjendus 58, http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/100/oj.
(21) Aruande 2. peatükk, lk 7.
(22) Aruande 2. peatükk, lk 7–8.
(23) Aruande 2. peatükk, lk-d 10, 18.
(24) Vt: http://www.npc.gov.cn/zgrdw/englishnpc/Constitution/node_2825.html (vaadatud 10. juunil 2025).
(25) Aruande 2. peatükk, lk 29–30.
(26) Aruande 4. peatükk, lk 57, lk 92.
(27) Aruande 6. peatükk, lk 149–150.
(28) Aruande 6. peatükk, lk 153–171.
(29) Aruande 7. peatükk, lk 204–205.
(30) Aruande 8. peatükk, lk 207–208 ja lk 242–243.
(31) Aruande 2. peatükk, lk 19–24, 4. peatükk, lk 69, lk 99–100, 5. peatükk, lk 130–131.
(32) Vt: http://en.tyhsp.cn/ (vaadatud 10. juunil 2025).
(33) Vt: http://www.tfacan.com/page-10500.html (vaadatud 10. juunil 2025).
(34) Vt: http://www.jsrunfeng.cn/ (vaadatud 10. juunil 2025).
(35) Vt: https://www.wahaha.com.cn/#/Introduce (vaadatud 10. juunil 2025).
(36) Vt: http://www.21jingji.com/article/20240718/herald/8041aff7549aaa03487bacb1128aa14f.html (vaadatud 10. juunil 2025).
(37) Vt HKP põhikirja artikkel 33 ja Hiina äriühinguseaduse artikkel 19. Vt Aruande 3. peatükk, lk 47–50.
(38) Vt: http://www.moa.gov.cn/gk/cwgk_1/nybt/202206/t20220610_6402146.htm, punkt 20 (vaadatud 10. juunil 2025).
(39) Vt: https://www.gov.cn/zhengce/content/2022-02/11/content_5673082.htm, punkt II.6, lahter 2 (vaadatud 10. juunil 2025).
(40) Aruande 2. peatükk, lk 24–27.
(41) Vt: http://www.cnlic.org.cn/index.html (vaadatud 11. juunil 2025).
(42) Vt: http://www.cnlic.org.cn/footers/footer-zc.html (vaadatud 11. juunil 2025).
(43) Samas.
(44) Vt: http://www.cnlic.org.cn/LingDaoHuoDong/202206/t20220630_64680.html (vaadatud 11. juunil 2025).
(45) Vt: http://www.topcanchina.com (vaadatud 10. juunil 2025).
(46) Vt: http://www.cnlic.org.cn/LingDaoHuoDong/202206/t20220630_64680.html (vaadatud 11. juunil 2025).
(47) Vt: http://www.topcanchina.com/xhjj/4095 (vaadatud 10. juunil 2025).
(48) Samas.
(49) Samas.
(50) Vt: http://www.topcanchina.com/myxrhqy/16113 (vaadatud 10. juunil 2025).
(51) Vt: http://www.topcanchina.com/myxrhqy/16123 (vaadatud 10. juunil 2025).
(52) Vt: http://www.topcanchina.com/xhhydw/11568 (vaadatud 10. juunil 2025).
(53) Aruande 3. peatükk, lk 40.
(54) Vt näiteks: Blanchette, J., „Xi Gamble: The Race to Consolidate Power and Stave off Disaster“ (Xi risk: võidujooks võimu kindlustamiseks ja katastroofi vältimiseks); Foreign Affairs, kd 100, nr 4, 2021. aasta juuli/august, lk 10–19.
(55) Aruande 3. peatükk, lk 41.
(56) Vt: https://merics.org/en/comment/who-ccp-chinas-communist-party-infographics (vaadatud 10. juunil 2025).
(57) Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul ühisrinde töö tõhustamiseks erasektoris, vt www.gov.cn/zhengce/2020-09/15/content_5543685.htm (vaadatud 10. juunil 2025).
(58) Financial Times (2020), „Chinese Communist Party asserts greater control over private enterprise“ (Hiina Kommunistlik Partei võtab suurema kontrolli eraettevõtluse üle), vt https://on.ft.com/3mYxP4j (vaadatud 10. juunil 2025).
(59) Vt: https://njna.nanjing.gov.cn/jd/pcjd/jdgk/201807/t20180724_502337.html (vaadatud 19. juunil 2025).
(60) Vt: http://js.news.cn/20250108/60bd844f35d747b3917cfe5131c0a677/c.html (vaadatud 11. juunil 2025).
(61) Vt eramajanduse seaduse artikkel 5, kättesaadav aadressil: https://www.gov.cn/yaowen/liebiao/202504/content_7022018.htm (vaadatud 12. juunil 2025).
(62) Aruande 14. peatüki punktid 14.1–14.3.
(63) Aruande 4. peatükk, lk 56–57 ja lk 99–100.
(64) Vt eramajanduse seaduse artiklid 5 ja 6.
(65) Vt: http://www.moa.gov.cn/gk/cwgk_1/nybt/202206/t20220610_6402146.htm, punktid 6 ja 15 (vaadatud 10. juunil 2025).
(66) Vt: https://www.gov.cn/zhengce/content/2022-02/11/content_5673082.htm (vaadatud 10. juunil 2025).
(67) Samas, punkt II.1.
(68) Vt: http://www.moa.gov.cn/govpublic/ZZYGLS/202201/t20220113_6386808.htm (vaadatud 18. oktoobril 2024).
(69) Samas, punkt III.1.3.
(70) Vt: https://dsynews.com.cn/shipin/2023/03/31/17765.shtml (vaadatud 10. juunil 2025).
(71) Samas.
(72) Samas.
(73) Vt: https://gxt.fujian.gov.cn/jdhy/zxzcfg/sjzcfg/202107/t20210707_5641856.htm (vaadatud 12. juunil 2025).
(74) Vt punkt III.2, kättesaadav aadressil: https://www.ndrc.gov.cn/fggz/fzzlgh/dffzgh/202106/P020210628416237004949.pdf (vaadatud 12. juunil 2025).
(75) Vt Heilongjiangi maisitöötlemistööstuse arengukava (2021–2025), avaldatud 2021. aasta juunis.
(76) Samas, punkt III.1.
(77) Vt: https://www.sohu.com/a/756699103_121769698 (vaadatud 12. juunil 2025).
(78) Vt: http://jilin.chinatax.gov.cn/art/2023/11/6/art_334_710476.html (vaadatud 12. juunil 2025).
(79) Aruande 6. peatükk, lk 171–179.
(80) Aruande 9. peatükk, lk 260–261.
(81) Aruande 9. peatükk, lk 257–260.
(82) Aruande 9. peatükk, lk 252–254.
(83) Aruande 13. peatükk, lk 360–361 ja lk 364–370.
(84) Aruande 13. peatükk, lk 366.
(85) Aruande 13. peatükk, lk 370–373.
(86) Aruande 6. peatükk, lk 137–140.
(87) Aruande 6. peatükk, lk 146–149.
(88) Aruande 6. peatükk, lk 149.
(89) Vt Hiina pangandus- ja kindlustussektori regulatiivkomisjoni (edaspidi „CBIRC“) dokument „Kolme aasta tegevuskava, mille eesmärk on parandada äriühingute üldjuhtimist pangandus- ja kindlustussektoris (2020–2022)“, välja antud 28. augustil 2020; kättesaadav aadressil http://www.cbirc.gov.cn/cn/view/pages/ItemDetail.html?docId=925393&itemId=928 (vaadatud 21. oktoobril 2024). Tegevuskava järgi tuleb „tugevamini juurutada seda vaimsust, millest on kantud peasekretär Xi Jinpingi põhisõnavõtt finantssektoris tehtava äriühingu üldjuhtimise reformi edendamise kohta“. Tegevuskava II jao eesmärk on aidata kaasa partei- ja äriühingujuhtimise orgaanilisele lõimumisele: „me lõimime partei juhtimise äriühingu üldjuhtimisega senisest süstemaatilisemalt, standardiseeritumalt ja protseduuripõhisemalt [---]. Peamised tegevuse ja juhtimisega seotud teemad tuleb läbi arutada parteikomiteega, enne kui äriühingu direktorite nõukogu või kõrgem juhtkond otsuse teeb“.
(90) Vt „Notice on the Commercial banks performance evaluation method“ (Teatis kommertspankade tulemuslikkuse hindamise meetodi kohta), mille CBIRC avaldas 15. detsembril 2020,kättesaadav aadressil: http://jrs.mof.gov.cn/gongzuotongzhi/202101/t20210104_3638904.htm (vaadatud 12. juunil 2025).
(91) Vt: http://www.gzjrw.com.cn/Item/396372.aspx (vaadatud 12. juunil 2025).
(92) Aruande 6. peatükk, lk 157–158.
(93) Aruande 6. peatükk, lk 150–152, lk 156–160 ja lk 165–171.
(94) OECD (2019), „OECD Economic Surveys: China 2019“ (OECD majandusuuringud: Hiina 2019), OECD Publishing, Pariis, lk 29, vt:
https://doi.org/10.1787/eco_surveys-chn-2019-en (vaadatud 12. juunil 2025).
(95) Vt: http://www.gov.cn/xinwen/2020-04/20/content_5504241.htm (vaadatud 12. juunil 2025).
(96) Maailmapanga avaandmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.
(97) http://www.dosm.gov.my/uploads/release-content/file_20241108110530.pdf.
(98) https://www.rippling.com/country-hiring/malaysia-employees.
(99) https://www.mida.gov.my/setting-up-content/human-resources-development-fund/ .
(100) https://www.tnb.com.my/commercial-industrial/pricing-tariffs1.
(102) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest.
(103) http://www.dosm.gov.my/uploads/release-content/file_20241108110530.pdf.
(104) https://www.rippling.com/country-hiring/malaysia-employees.
(105) https://www.mida.gov.my/setting-up-content/human-resources-development-fund/.
(106) https://www.tnb.com.my/commercial-industrial/pricing-tariffs1.
(108) Allikas: www.chinamoney.com.cn/.
(109) Nõukogu 18. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 682/2007, millega kehtestatakse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud ja konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 159, 20.6.2007, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/682/oj).
(110) Nõukogu 2. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 875/2013, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Taist pärinevate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 244, 13.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/875/oj).
(111) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1996, millega kehtestatakse pärast määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Tai Kuningriigist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 310, 2.12.2019, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1996/oj).
(112) https://agriculture.ec.europa.eu/system/files/2023-03/cmo-16-3-2023-summary_en.pdf.
(113) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=File:F4_Developments_of_output_price_indices_for_cereals_(2015_%3D_100,_EU,_2015-2023).png.
(114) https://www.world-grain.com/articles/17685-thailands-rice-crop-hurt-by-flooding.
(115) Nõukogu 18. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 682/2007, millega kehtestatakse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 159, 20.6.2007, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/682/oj).
LISA
Hiina Rahvavabariigi koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse
|
Riik |
Nimi |
TARICi lisakood |
|
Hiina RV |
Anshan N&M Foods Co., Ltd. |
89SL |
|
Fujian Golden Promise Food Technology Co., Ltd. |
89SM |
|
|
Fujian Haishan Foods Co., Ltd. |
89SN |
|
|
Fujian Lucheng Food Co., Ltd. |
89SO |
|
|
Fujian Xingguang Foods Co., Ltd. |
89SP |
|
|
Fujian Yuxing Fruit & Vegetable Foodstuff Development Co., Ltd. |
89SQ |
|
|
Guangdong Zhicheng Food Co., Ltd |
89SR |
|
|
Guilin Risheng Foods Co., Ltd |
89SS |
|
|
HEBEI PENGDA FOOD CO., LTD |
89ST |
|
|
Hebei Shuangsheng Agricultural Technology Co., Ltd. |
89SU |
|
|
HEZE SANQING FOOD CO., LTD. |
89SV |
|
|
Jieyang Chengfeng Industrial Co., Ltd. |
89SW |
|
|
Jieyang Yuxiu Industrial Co., Ltd. |
89SX |
|
|
Nanjing County Xingguang Canned Food Co., Ltd. |
89SY |
|
|
SHANDONG SANGONGJU FOOD CO., LTD. |
89SZ |
|
|
XINFENG RUNFENG FOODS CO., LTD. |
89TA |
|
|
Zhangzhou Gangchang Canned Foods Co., Ltd. |
89TB |
|
|
Zhangzhou Jiawei Foods Co., Ltd. |
89TC |
|
|
Zhangzhou Tianbaolong Food Co., Ltd. |
89TD |
|
|
Zhangzhou Xiangcheng Shunxing Canned Food Co., Ltd. |
89TE |
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1723/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)