<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-517/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0517</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:225">EU:C:2020:225</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>24</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>24</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Hogani ettepanek – Kohtuasi C‑517/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Addis</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Gerard Hogan</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200319">19. märtsil 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑517/17</HT></P><P>Milkiyas Addis</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Bundesrepublik Deutschland</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala</KEYWORD><KEYWORD>Varjupaigapoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2013/32/EL</KEYWORD><KEYWORD>Ühised rahvusvahelise kaitse andmise ja selle andmisest keeldumise menetlused</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 33</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetamatud taotlused</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 33 lõike 2 punkt a</KEYWORD><KEYWORD>Varjupaigataotluse läbi vaatamata jätmine pärast rahvusvahelise kaitse andmist teises liikmesriigis</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 14 ja 34</KEYWORD><KEYWORD>Isikliku vestluse läbi viimata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Tagajärjed</KEYWORD><KEYWORD>Edasikaebemenetlused</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 46</KEYWORD><KEYWORD>Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile</KEYWORD><KEYWORD>Täielik ja <HT TYPE="ITALIC">ex</HT> <HT TYPE="ITALIC">nunc</HT> läbivaatamine</KEYWORD><KEYWORD>Kas kohtul on võimalik heastada seda, et menetlev ametiasutus isiklikku vestlust läbi ei viinud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus selle praegusel kujul puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="60" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 60</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 14 lõiget 1 ning selle eelset sätet, nimelt nõukogu <DATE ISO="20051201">1. detsembri 2005. aasta</DATE> direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta artikli 12 lõiget 1. Direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et rahvusvahelise kaitse või pagulasseisundi taotlejale tuleb anda võimalus isiklikuks vestluseks, enne kui menetlev ametiasutus otsuse teeb.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="326" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 326, lk 13</REF.DOC.OJ>. Kohati viitan sellele direktiivile mugavuse huvides kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>menetluste direktiivile<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus on esitatud Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) menetluses, mille pooled on Milkiyas Addis ja Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariik) ning mis puudutab muu hulgas Bundesamt für Migration und Flüchtlinge (Saksamaa migratsiooni‑ ja pagulasamet; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>migratsiooniamet<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) otsust, millega jäeti veebruaris 2013 läbi vaatamata M. Addisi pagulasseisundi taotlus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Migratsiooniamet jättis M. Addisi pagulasseisundi taotluse Saksamaal läbi vaatamata põhjendusel, et talle on juba antud pagulasseisund Itaalias. Siiski möönavad pooled, et seda otsust vastu võttes rikuti M. Addisi riigisisestest ja Euroopa Liidu õigusnormidest tulenevat õigust isiklikule vestlusele, mille viib läbi menetlev ametiasutus – käesoleval juhul migratsiooniamet –, seoses tema taotluse vastuvõetavuse küsimusega. Nagu edasi näeme, puudutab käesolevast eelotsusetaotlusest tekkiv peamine küsimus tagajärgi, mis tulenevad sellest, kui jäetakse täitmata menetluste direktiivi sõnaselge kohustuslik säte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Sellega seoses küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, kas menetluste direktiivis sätestatud erandid isikliku vestluse läbiviimise nõude kohta on ammendavad ja eeskätt, kas isikliku vestluse läbi viimata jätmise tõttu tuleb tühistada otsus, millega jäeti M. Addisi pagulasseisundi taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Samuti palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas seda, et migratsiooniamet jättis isikliku vestluse läbi viimata, saab – ja kui saab, siis millistel tingimustel – heastada kohtumenetluses, milles M. Addis on vaidlustanud enda pagulasseisundi taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse õiguspärasuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Samuti on Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) küsinud, kas migratsiooniameti otsus vastuvõetamatuse kohta tuleb tühistada, kui pagulasseisundi taotlejal on olnud järgnenud kohtumenetluses võimalus esitada väiteid või argumente, mis võiksid rääkida vastuvõetamatuks tunnistamise vastu, ja isegi kui kõik need väited või argumendid arvesse võtta, ei viiks need teistsuguse otsuse tegemiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Enne kohaldatavate õigusnormide ja käesoleva juhtumi faktiliste asjaolude tutvustamist viitan käesoleva kohtuasja mõneti keerulisele senisele menetluskäigule Euroopa Kohtus. Põhjus on selles, et Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) küsimused käesolevas asjas kattusid mõningal määral – ehkki mitte täiesti – küsimustega, mis esitati kohtuasjas Ibrahim jt, kus tehti kohtuotsus <DATE ISO="20190319">19. märtsil 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas C‑517/17 esitatud eelotsusetaotlus, mis sisaldas esialgu kolme küsimust, saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 28. augustil 2017. Kohtuasjad C‑517/17 (käesolev kohtuasi), C‑540/17 ja C‑541/17 liideti Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20170929">29. septembri 2017. aasta</DATE> määrusega. <DATE ISO="20180404">4. aprillil 2018</DATE> otsustati menetlus liidetud kohtuasjades C‑517/17, C‑540/17 ja C‑541/17 peatada kuni otsuse tegemiseni liidetud kohtuasjades C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tehti <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus Ibrahim jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> teatavaks <DATE ISO="20190326">26. märtsil 2019</DATE>. Eelotsusetaotluse esitanud kohus võttis <DATE ISO="20190426">26. aprillil 2019</DATE> küsimused kohtuasjades C‑517/17, C‑540/17 ja C‑541/17 osaliselt tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑517/17 võttis eelotsusetaotluse esitanud kohus tagasi kaks esialgu Euroopa Kohtule esitatud küsimust. Need küsimused puudutasid seda, mil määral on liikmesriigil keelatud jätta rahvusvahelise kaitse taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjendusel, et teine liikmesriik on juba andnud taotlejale pagulasseisundi, kui elutingimused selles teises liikmesriigis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="337" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 337, lk 9</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artiklile 20 jj, kuid ei ole siiski niisugused, mis rikuvad Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artiklit 4.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus asus seisukohale, et algsed kaks küsimust on saanud vastuse <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsusega Ibrahim jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Täheldan seoses sellega, et Euroopa Kohus märkis muu hulgas selle kohtuotsuse punktis 101, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>[direktiivi 2013/32] artikli 33 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriik kasutab selle sättega antud võimalust lükata pagulasseisundi taotlus vastuvõetamatuse tõttu tagasi põhjendusega, et teine liikmesriik on taotlejale juba andnud täiendava kaitse, kui neid elutingimusi arvestades, mis kõnealusel taotlejal selles teises liikmesriigis täiendava kaitse saajana eeldatavasti on, ei ähvarda teda tõsine oht, et talle saab osaks harta artikli 4 tähenduses ebainimlik või alandav kohtlemine. Asjaolu, et sellise täiendava kaitse saajad ei saa kõnealuses liikmesriigis toimetulekut tagavaid toetusi või antakse neid teiste liikmesriikidega võrreldes tunduvalt väiksemas mahus, kuid selles osas ei kohelda neid kõnealuse liikmesriigi enda kodanikest erinevalt, saab viia ainult siis järelduseni, et kõnealust taotlejat ähvardaks seal selline oht, kui selle asjaolu tagajärjel satuks taotleja tema erilise haavatavuse tõttu ning olenemata oma tahtest ja isiklikest valikutest äärmuslikku materiaalsesse puudusse.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Ent kirjas, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20190502">2. mail 2019</DATE>, väljendas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) seisukohta, et kohtuasjas C‑517/17 esitatud kolmandat küsimust nimetatud kohtuotsus ei käsitle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20190516">16. mai 2019. aasta</DATE> määrusega eraldati kohtuasi C‑517/17 liidetud kohtuasjadest C‑540/17 ja C‑541/17 ning vabastati kõik need kohtuasjad peatatud seisundist. Liidetud kohtuasjad C‑540/17 ja C‑541/17 lõpetati <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärusega Hamed ja Omar<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑540/17 ja C‑541/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:964">EU:C:2019:964</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas C‑517/17 paluti eelotsusetaotluse esitanud kohtult Euroopa Kohtu <DATE ISO="20191001">1. oktoobri 2019. aasta</DATE> määruse alusel <DATE ISO="20191004">4. oktoobril 2019</DATE> selgitust. Vastuse sellele palvele sai Euroopa Kohus <DATE ISO="20191106">6. novembril 2019</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 102.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Enne kui kohtuasjas C‑517/17 menetlus peatati, esitasid Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) kolmanda eelotsuse küsimuse kohta oma seisukohad Saksamaa, Prantsuse, Ungari ja Madalmaade valitsus ning Euroopa Komisjon. Saksamaa, Ungari ja Madalmade valitsus ning komisjon on seisukohal, et direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikega 1 on vastuolus niisuguse riigisisese õigusnormi kohaldamine, mille kohaselt ei kaasne taotlejaga isikliku vestluse läbi viimata jätmisega juhul, kui menetlev ametiasutus varjupaigataotluse direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätab, selle otsuse tühistamine selle läbi vaatamata jätmise tõttu, kui taotlejal on kohtumenetluses võimalus kirjeldada kõiki asjaolusid, mis räägivad vastuvõetamatuks tunnistamise vastu, ja isegi kui kõik need väited või argumendid arvesse võtta, ei viiks need teistsuguse otsuse tegemiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus seevastu on sisuliselt seisukohal, et direktiivi 2013/32 artikkel 14 koostoimes kaitseõiguste hulka lahutamatult kuuluva üldpõhimõttega, mille kohaselt on isikul õigus olla ära kuulatud, ei luba riigisisest õigusnormi, mille kohaselt ei kaasne sellega, kui menetleva ametiasutuse algastme menetluses rikutakse õigust olla ära kuulatud, enne kui tehakse selle direktiivi artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt otsus vastuvõetamatuse kohta, selle otsuse tühistamist, kui taotlejal on võimalus esitada oma seisukohad kohtumenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu istung peeti <DATE ISO="20200115">15. jaanuaril 2020</DATE>, kohal olid M. Addis, migratsiooniamet, Saksamaa valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2013/32</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 põhjendustes 18 ja 22 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>(18)</NO.P><TXT>Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta võimalikult kiiresti otsuse tegemine, ilma et see piiraks taotluse piisavat ja täielikku läbivaatamist, on nii liikmesriikide kui ka rahvusvahelise kaitse taotlejate huvides.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(22)</NO.P><TXT>Samuti on nii liikmesriikide kui ka taotlejate huvides tagada rahvusvahelise kaitse vajaduste õigel viisil tunnustamine juba esimeses astmes.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 1 on sätestatud, et direktiivi eesmärk on kehtestada direktiivi 2011/95 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>kvalifitseerumisdirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) kohase rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 2 punktis b on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>rahvusvahelise kaitse taotlus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> määratletud kui kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku selline taotlus kaitse saamiseks liikmesriigilt, mida võib käsitada pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi taotlemisena, kusjuures ei taotleta selgesõnaliselt väljapoole kvalifitseerumisdirektiivi reguleerimisala jäävat muud liiki kaitset, mida saab eraldi taotleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 14 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Isiklik vestlus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="014.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Enne, kui menetlev ametiasutus võtab vastu otsuse, antakse taotlejale võimalus tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvaks isiklikuks vestluseks, mille viib läbi isik, kellel on siseriikliku õiguse alusel selleks vajalik pädevus. Isikliku vestluse rahvusvahelise kaitse taotluse sisu üle viivad läbi menetleva ametiasutuse töötajad. […]</ALINEA><ALINEA>Kui rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suur hulk teeb taotluse sisu üle õigeaegselt vestluse pidamise menetleva ametiasutuse jaoks praktikas võimatuks, võivad liikmesriigid ette näha, et vestluste läbiviimisse võib ajutiselt kaasata mõne teise ametiasutuse töötajaid. Sellistel juhtudel saavad kõnealuse teise ametiasutuse töötajad eelnevalt asjakohase koolituse, mis hõlmab [Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20100519">19. mai 2010. aasta</DATE> määruse (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="132" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 132, lk 11</REF.DOC.OJ>)] artikli 6 lõike 4 punktides a kuni e loetletud valdkondi. Käesoleva direktiivi kohaselt taotlejaga isiklikku vestlust läbiviivad isikud on samuti saanud üldteadmisi probleemidest, mis võivad kahjustada taotleja suutlikkust vestlusel osaleda, näiteks võimaliku varasema piinamise märkide kohta.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Isikliku vestluse taotluse sisu üle võib ära jätta, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>menetlev ametiasutus saab võtta vastu positiivse otsuse pagulasseisundi kohta olemasolevate tõendite alusel või</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>pädev ametiasutus on seisukohal, et taotleja ei ole temast mitteolenevatel püsivatel asjaoludel vestluseks võimeline või suuteline. Kahtluse korral konsulteerib menetlev ametiasutus meditsiinitöötajaga, et teha kindlaks, kas taotleja seisund, mille tõttu ta ei ole vestluseks võimeline või suuteline, on ajutine või püsiv.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Juhul kui isiklikku vestlust ei viida läbi, sest kohaldatav on punkt b, või vajaduse korral juhul, kui vestlust ülalpeetavaga ei viida läbi, tuleb teha asjakohaseid jõupingutusi võimaldamaks taotlejal või ülalpeetaval esitada lisateavet.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli kohase isikliku vestluse korraldamata jätmine ei takista menetleval ametiasutusel võtmast vastu otsust rahvusvahelise kaitse taotluse kohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 2 punkti b kohase isikliku vestluse korraldamata jätmine ei mõjuta menetleva ametiasutuse otsust ebasoodsas suunas.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 15 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Taotlejaga peetavale isiklikule vestlusele esitatavad nõuded<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="015.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Isiklik vestlus peab toimuma tingimustes, mis tagavad vajaliku konfidentsiaalsuse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada isikliku vestluse toimumine tingimustes, kus taotlejatel on võimalus põhjalikult põhjendada oma taotlust. Selleks liikmesriigid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>näevad ette, et võimaluse ja taotleja taotluse korral viib vestluse temaga läbi temaga samasooline isik, välja arvatud juhul, kui menetleval ametiasutusel on alust arvata, et sellise taotluse aluseks on põhjused, mis ei ole seotud taotleja raskustega oma taotlust põhjalikult põhjendada;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 25 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Tagatised saatjata alaealisele<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="025.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kõikide käesolevas direktiivis sätestatud menetluste suhtes ja ilma et see piiraks artiklite 14 kuni 17 kohaldamist, liikmesriigid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tagavad, et esindajale antakse võimalus teavitada saatjata alaealist isikliku vestluse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning vajaduse korral sellest, kuidas isiklikuks vestluseks valmistuda. Liikmesriigid tagavad, et esindaja ja/või siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud õigusnõustaja või muu nõustaja viibib vestluse juures ning tal on võimalus esitada küsimusi või teha märkusi vestlust läbiviiva isiku kehtestatud piirides.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="6"?><PARAG IDENTIFIER="025.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid tagavad, et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>juhul, kui saatjata alaealisega tuleb tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes korraldada artiklites 14 kuni 17 ja 34 osutatud isiklik vestlus, viib selle läbi isik, kellel on vajalikud teadmised alaealiste erivajadustest;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 33 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Vastuvõetamatud taotlused<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="033.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks juhtudele, kus taotlust ei vaadata läbi vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrusele (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 31</REF.DOC.OJ>)], ei ole liikmesriigid kohustatud hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt kvalifitseerimisdirektiivile, kui taotlust peetakse vastavalt käesolevale artiklile vastuvõetamatuks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="033.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võivad pidada rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks ainult juhul, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mõni teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 34 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Erieeskirjad taotluse vastuvõetavust käsitleva vestluse kohta<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="034.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Enne seda, kui menetlev ametiasutus võtab vastu otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuse kohta, võimaldavad liikmesriigid taotlejal esitada seoses taotlusega ja arvestades tema konkreetset olukorda oma seisukoha artiklis 33 osutatud põhjenduste kohta. Sel eesmärgil viivad liikmesriigid taotlejaga läbi taotluse vastuvõetavust käsitleva isikliku vestluse. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikliga 42 teha erandi ainult korduvate taotluste suhtes.</ALINEA><ALINEA>Käesolev lõige ei piira käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti a ning määruse (EL) nr 604/2013 artikli 5 kohaldamist.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 51 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Liikmesriigid jõustavad artiklite 1 kuni 30, artikli 31 lõigete 1, 2 ja 6 kuni 9, artiklite 32 kuni 46, artiklite 49 ja 50 ning I lisa järgimiseks vajalikud õigus‑ ja haldusnormid hiljemalt <DATE ISO="20150720">20. juuliks 2015</DATE>. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Liikmesriigid kohaldavad artikli 51 lõikes 1 osutatud õigus‑ ja haldusnorme rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes ning rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetluste suhtes, mis esitatakse või mis algatatakse pärast <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015. aasta</DATE> või varasemal kuupäeval. Taotlused, mis esitati enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015. aasta</DATE>[l], ja pagulasseisundi äravõtmise menetlused, mis algatati enne seda kuupäeva, on reguleeritud direktiivi 2005/85/EÜ kohaste õigus‑ ja haldusnormidega.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 53 esimeses lõigus on sätestatud, et direktiiv 2005/85 tunnistatakse liikmesriikide suhtes, kelle jaoks see direktiiv on siduv, kehtetuks alates <DATE ISO="20150721">21. juulist 2015</DATE>, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivi 2005/85 riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtajaga, mis on sätestatud direktiivi 2013/32 II lisa B osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artiklis 54 on sätestatud, et see direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT>, s.o <DATE ISO="20130629">29. juunil 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul reguleerib põhikohtuasjas vaidluse all olevaid faktilisi asjaolusid varjupaigaseadus (Asylgesetz, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>varjupaigaseadus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) <DATE ISO="20080902">2. septembril 2008</DATE> avaldatud redaktsioonis,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 2008 I, lk 1798.</P></NOTE> mida on muudetud karistusseadustiku 50. muutmise <DATE ISO="20161104">4. novembri 2016. aasta</DATE> seadusega, mis käsitleb seksuaalse enesemääramise kaitse parendamist (Fünfzigste Gesetz zur Änderung des Strafgesetzbuches – Verbesserung des Schutzes der sexuellen Selbstbestimmung, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>StrÄndG 50<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 2016 I, lk 2460.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Varjupaigaseaduse §‑s 24 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="024.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Migratsiooniamet selgitab välja juhtumi faktilised asjaolud ja kogub vajalikud tõendid […]. Ta vestleb välismaalasega isiklikult. Vestluse võib ära jätta, kui migratsiooniamet kavatseb tunnustada välismaalase õigust varjupaigale või kui välismaalane väidab, et ta on saabunud liitvabariigi territooriumile turvalisest kolmandast riigist […].</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Varjupaigaseaduse §‑s 29, mida on muudetud <DATE ISO="20160731">31. juuli 2016. aasta</DATE> integratsiooniseaduse (Integrationsgesetz)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 2016, I, lk 1939.</P></NOTE> §‑ga 6, mis jõustus 6. augustil 2016, (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>integratsiooniseadus<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>) on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="029.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Varjupaigataotlus on vastuvõetamatu, kui:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Teine liidu liikmesriik on juba andnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse […],</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Varjupaigaseaduse §‑s 36 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Menetlus niisuguste varjupaigataotluste korral, mis on § 29 lõike 1 punktide 2 ja 4 kohaselt vastuvõetamatud või on ilmselgelt alusetud<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="036.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Kui varjupaigataotlus on § 29 lõike 1 punktide 2 ja 4 kohaselt vastuvõetamatu või ilmselgelt alusetu, antakse välismaalasele üks nädal aega riigist lahkumiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Migratsiooniamet saadab asjaomastele isikutele nende varjupaigatoimiku koopia koos otsusega. Haldustoimik saadetakse viivitamata pädevale halduskohtule koos kinnitusega kättetoimetamise kohta.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="8"?><PARAG IDENTIFIER="036.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Kaebused väljasaatmishoiatuste peale esitatakse halduskohtumenetluse seadustiku § 80 lõike 5 kohaselt ühe nädala jooksul alates hoiatuse teatavakstegemisest; kaebusele tuleb lisada migratsiooniameti otsus. Välismaalast teavitatakse sellest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 58 kohaldatakse vastavalt. Otsus tehakse kirjalikus menetluses; samal ajal selles asjas suulise kohtuistungi pidamine kaebuse menetlemiseks ei ole lubatud. Otsus tuleb teha ühe nädala jooksul alates eespool nimetatud lõikes 1 ette nähtud tähtaja möödumisest. Halduskohtu kolleegium võib pikendada eespool nimetatud lõikes 5 ette nähtud tähtaega korraga ühe nädala võrra. Selle tähtaja teistkordne ja edaspidine pikendamine on lubatud vaid kaalukatel põhjustel, eeskätt kui kohus ei saa tavatult suure töökoormuse tõttu varem otsust teha. Kui kaebus on esitatud ettenähtud tähtajal, ei ole väljasaatmine enne kohtu otsust lubatud. Otsus on tehtud, kui kohtunik või kohtunikud on otsuse resolutsioonile alla kirjutanud ning sellega on võimalik kohtu kantseleis tutvuda. Esialgse õiguskaitse taotlused migratsiooniameti otsuste peale, millega on seatud sisenemiskeelu või riigis viibimise keelu tähtajad vastavalt riigis viibimise seaduse (Aufenthaltsgesetz) § 11 lõikele 2 ning tähtajad vastavalt sama paragrahvi 11 lõikele 7, tuleb samuti esitada ühe nädala jooksul alates teatavakstegemisest. See ei mõjuta väljasaatmishoiatuse täitmisele pööratavust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.004"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA>Väljasaatmise peatamise korralduse võib teha vaid juhul, kui edasikaevatud haldusakti õiguspärasuse suhtes on kaalukaid kahtlusi. Asjaolusid ja tõendeid, mida asjaomased isikud ei ole esitanud, arvesse ei võeta, kui need ei ole ilmselged või kohtule teada. Esitatud faktilised asjaolud ja tõendid, mida haldusmenetluses § 25 lõike 3 kohaselt ei kaalutud, ning § 25 lõike 2 tähenduses faktilised asjaolud ja tõendid, mida välismaalane haldusmenetluses ei esitanud, võib kohus jätta arvesse võtmata, kui otsuse tegemine vastasel juhul viivituks.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Varjupaigaseaduse § 77 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Käesoleva seaduse kohta tekkivates vaidlustes juhindub kohus oma otsuses faktilisest ja õiguslikust olukorrast viimase suulise menetluse ajal; kui otsus on tehtud ilma suulise menetluseta, põhineb see otsuse tegemise aegsel olukorral […]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT><DATE ISO="19760525">25. mai 1976. aasta</DATE> haldusmenetluse seaduse (Verwaltungsverfahrensgesetz; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>haldusmenetluse seadus<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>) redaktsioonis, mis on viimati välja kuulutatud <DATE ISO="20030123">23. jaanuaril 2003</DATE>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 2003 I, lk 102.</P></NOTE> vastavalt muudatustele, mis tehti haldusmenetluse normide neljanda muutmise <DATE ISO="20081211">11. detsembri 2008. aasta</DATE> seaduse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 2008 I, lk 2418.</P></NOTE> (Viertes Gesetz zur Änderung verwaltungsverfahrensrechtlicher Vorschriften; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>4. VwVfÄndG<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>) artikliga 1, on §‑s 46 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Mittekehtetu […] haldusakti tühistamise taotlust ei saa esitada vaid põhjendusel, et seda haldusakti andes on rikutud menetlust, vormi või kohalikku pädevust reguleerivaid eeskirju, kui on ilmne, et see rikkumine ei ole asja kohta tehtud otsust mõjutanud.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Halduskohtumenetluse seadustiku (Verwaltungsgerichtsordnung; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>halduskohtumenetluse seadustik<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>) § 80 redaktsioonis, mis on viimati välja kuulutatud <DATE ISO="19910319">19. märtsil 1991</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 1991 I, lk 686.</P></NOTE> ja mida on viimati muudetud <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> seaduse Gesetz zur Umsetzung der Dienstleistungsrichtlinie in der Justiz und zur Änderung weiterer Vorschriften (seadus teenuste direktiivi ülevõtmise ja õigusnormide muutmise kohta)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 2010 I, lk 2248.</P></NOTE> artikliga 9, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="080.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Nii vaide kui kaebuse esitamine omavad peatavat toimet. See kehtib ka õigustloovate ja tuvastavate haldusaktide, samuti mitut isikut mõjutavate haldusaktide suhtes (§ 80a).</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="9"?><PARAG IDENTIFIER="080.002"><NO.PARAG>(5)</NO.PARAG><ALINEA>Taotluse korral võib põhikohtuasja lahendav kohus täielikult või osaliselt ette näha peatava toime juhtudel, mis kuuluvad lõike 2 punktide 1–3 kohaldamisalasse, ning täielikult või osaliselt taastada lõike 2 punkti 4 kohaldamisalasse kuuluvatel juhtudel. Taotlus on vastuvõetav juba enne tühistamiskaebuse esitamist. Kui haldusakt on otsuse tegemise ajaks juba täidetud, võib kohus selle täitmise tühistada. Peatava toime taastamise eeltingimuseks võib seada tagatise andmise või muu tingimuse. Samuti võib seda ajaliselt piirata.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>VwGo §‑s 86 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="086.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Kohus uurib faktilisi asjaolusid omal algatusel; seda tehes peetakse nõu asjaomaste isikutega. Puudutatud isikute argumendid ega tõendite kogumise ettepanekud ei ole talle siduvad.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsusetaotlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>M. Addis on enda sõnul Eritrea kodanik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Tema esitatud teabe kohaselt.</P></NOTE> Aastal 2009 aga esitas ta Itaalia ametiasutustele varjupaigataotluse teistsuguse identiteedi ja sünnikuupäevaga ning registreeriti Etioopia kodanikuna. Taotlus rahuldati: talle anti isikut tõendav dokument ja luba viibida riigis kuni veebruarini 2015. Kaebaja viibis Itaalias kuni septembrini 2011, mil ta siirdus Saksamaale ja taotles seal pagulasseisundit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kuigi ta oli varem eitanud üheski teises Euroopa riigis viibimist, tulid sõrmejälgede analüüsi tulemusel välja andmed algul Itaalias esitatud taotluse kohta. Seda teavet arvesse võttes jättis migratsiooniamet <DATE ISO="20130218">18. veebruaril 2013</DATE> M. Addisi varjupaigataotluse läbi vaatamata põhjendusel, et ta on saabunud Saksamaa Liitvabariiki turvalisest kolmandast riigist, ja tegi korralduse tema väljasaatmiseks Itaaliasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Enne selle otsuse tegemist aga ei viidud läbi isiklikku vestlust M. Addisiga, muu hulgas rikkudes kohaldatavat riigisisest varjupaigaõigust. Selle kohta märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ei kuulatud ära M. Addisi ütlusi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>tema tagakiusamise põhjuste kohta ega tema Itaalias elamise kohta ega tema seal tunnustatud pagulasseisundi kohta<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Verwaltungsgericht Minden (Mindeni halduskohus, Saksamaa) jättis <DATE ISO="20130415">15. aprillil 2013</DATE> M. Addisi kaebuse selle otsuse peale rahuldamata. M. Addisi esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Oberverwaltungsgericht Münsterile (Nordrhein-Westfaleni liidumaa kõrgeim halduskohus Münsteris, Saksamaa). Viimati nimetatud kohus tühistas <DATE ISO="20160519">19. mail 2016</DATE> väljasaatmiskorralduse põhjendusel, et ei ole selge, kas Itaalia võtab M. Addisi vastu. Nimetatud kohus asus siiski seisukohale, et kaebus M. Addisi pagulasseisundi taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse peale tuleb jätta rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>M. Addis esitas Oberverwaltungsgericht Münsteri (Nordrhein-Westfaleni liidumaa kõrgeim halduskohus Münsteris) kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Bundesverwaltungsgerichtile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus). Muu hulgas väitis ta viimati nimetatud kohtu menetluses, et migratsiooniametil ei olnud õigust enne <DATE ISO="20130218">18. veebruaril 2013</DATE> otsuse tegemist isiklikku vestlust ära jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik väitis Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) menetluses, et M. Addisi pagulasseisundi taotlus on varjupaigaseaduse § 29 lõike 1 punkti 2 kohaselt igal juhul vastuvõetamatu, sest talle on juba antud pagulasseisund Itaalias. Ta asus seisukohale, et isikliku vestluse ärajäämine ei tohi takistada menetlevat ametiasutust varjupaigataotluse kohta otsust tegemast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus – Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) – peab vajalikuks teha kindlaks isikliku vestluse läbiviimise kohustuse rikkumise tagajärjed pagulasseisundi taotluse vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse õiguspärasuse suhtes. Selles suhtes on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et on vaja seda küsimust selgitada, eriti kui kaebajal on võimalus viidata edasikaebemenetluses kõikidele õiguslikele ja faktilisele asjaoludele, mis räägivad vaidlusaluse otsuse vastu, ja sellest hoolimata ei tingiks need asjaolud selle otsuse tühistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kuna migratsiooniamet ei täitnud kohustust viia läbi isiklik vestlus vastavalt direktiivi 2005/85 artikli 12 lõikele 1 ja direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikele 1 ja artiklile 34, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt tõlgendada direktiivi 2005/85 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikes 2 sätestatud erandite ulatust ja selgitada, kas need erandid on ammendavad või kas liidu õigus lubab liikmesriikide menetlusautonoomiat arvestades muidki erandeid, mis on liikmesriigi õiguses sõnaselgelt ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Selles aspektis on eelotsusetaotluse esitanud kohus märkinud, et riigisiseses õiguses on isikliku vestluse läbi viimata jätmine haldusmenetluse seaduse § 46 kohaselt väike rikkumine, kui on ilmne, et selle tegemata jätmine ei mõjutanud tehtud otsuse sisu. Samuti on seal märgitud, et varjupaigaseaduse § 29 lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus vastuvõetamatuse kohta on niisugune, mille suhtes kaalutlusruumi ei ole. Sellistel juhtudel ei ole isikliku vestluse läbi viimata jätmisel tagajärgi, kuna migratsiooniamet ja omakorda halduskohtud on kohustatud kõiki kõnealuse sätte kohaldamisega seotud tingimusi uurima. Siiski viitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Bundesverfassungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus) ühe koja praktikale,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt Bundesverfassungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus) <DATE ISO="20170117">17. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsus kohtuasjas 2 BvR 2013/16, DE:BVerfG:2017:rk20170117.2bvr201316, punkt 20.</P></NOTE> mille kohaselt võib haldusmenetluse seaduse § 46 kohaldamisala piirata see, et direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikes 2 ja artikli 34 lõikes 1 on ette nähtud erandid seoses õigusega isiklikule vestlusele, ning seega on tegu menetluse erinormiga, mis on selles küsimuses ammendav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seoses M. Addisi olukorraga märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et migratsiooniamet ja omakorda halduskohtud on kohustatud uurima, kas Itaalias pagulasseisundi saanud isiku elamistingimused vastavad muu hulgas harta artiklile 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldas üksikasjalikult, kuidas alama astme kohtud jätsid rahuldamata M. Addisi taotluse tühistada migratsiooniameti <DATE ISO="20130218">18. veebruari 2013. aasta</DATE> otsus pärast seda, kui nad olid uurinud seda küsimust omal algatusel ning nii M. Addisi kui ka migratsiooniameti<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutas, et <DATE ISO="20151015">15. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:683">EU:C:2015:683</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) kohaselt lasus tõendamiskoormis migratsiooniametil.</P></NOTE> seisukohti tema elutingimuste kohta Itaalias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel peatas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) menetluse ja taotles Euroopa Kohtult eelotsust kolmes küsimuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kolmas küsimus – ainus, mida Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) ei ole <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsusest Ibrahim jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> lähtudes tagasi võtnud – on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Kas [direktiivi 2013/32] artikli 14 lõike 1 esimese lausega või eelkäijaks olnud [direktiivi 2005/85] artikli 12 lõike 1 esimese lausega on vastuolus sellise riigisisese sätte kohaldamine, mille kohaselt ei vii taotlejaga isikliku vestluse ärajätmine olukorras, kus varjupaigaasutus on [direktiivi 2013/32] artikli 33 lõike 2 punktis a või eelkäijaks olnud [direktiivi 2005/85] artikli 25 lõike 2 punktis a sätestatud<?PAGE NO="11"?> pädevust kasutades varjupaigataotluse vastuvõetamatuks tunnistanud, selle otsuse tühistamiseni vestluse ärajätmise tõttu, kui taotlejal on apellatsioonimenetluses võimalus esitada kõik asjaolud, mis räägivad vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse vastu, ja ka neid arvestades ei saa asjas teistsugust otsust teha?<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Saame nüüd asuda seda küsimust analüüsima.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohaldatavus ratione temporis</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tuletan meelde, et M. Addis taotles septembris 2011 Saksamaal pagulasseisundit ja migratsiooniamet jättis selle taotluse veebruaris 2013 oma otsusega läbi vaatamata. Nüüd on selle otsuse õiguspärasus eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses vaidluse all.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses viitas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) <HT TYPE="ITALIC">nii</HT> direktiivile 2005/85 <HT TYPE="ITALIC">kui ka</HT> direktiivile 2013/32.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Enda menetluses asjakohaste riigisiseste sätete <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldamise kohta märkis Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), et oma väljakujunenud praktika kohaselt peab ta teatavatel tingimustel arvesse võtma vaidlustatud kohtuotsuse tegemisele järgnenud õiguse arengut. Käesoleva varjupaigamenetluse kontekstis kinnitas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), et varjupaigaseaduse § 77 lõike 1 esimese lause kohaselt peab ta tuginema faktilisele ja õiguslikule olukorrale, mis eksisteeris viimase kohtuistungi ajal mais 2016.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellega seoses märkis Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), et tema menetluses on kohaldatav varjupaigaseaduse § 29 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Vastuvõetamatud taotlused<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> integratsiooniseaduse (Integrationsgesetz) §‑ga 6 muudetud redaktsioonis, mis jõustus 6. augustil 2016.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ibrahim jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samuti näib, et põhikohtuasjas vaidluse all olevad faktilised asjaolud kuuluvad varjupaigaseaduse <DATE ISO="20080902">2. septembril 2008</DATE> avaldatud ja <DATE ISO="20161104">4. novembril 2016</DATE> muudetud redaktsiooni kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 29.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 51 lõike 1 kohaselt pidid liikmesriigid jõustama artiklite 1–30, artikli 31 lõigete 1, 2 ja 6–9, artiklite 32–46, artiklite 49 ja 50 ning I lisa järgimiseks vajalikud õigus‑ ja haldusnormid hiljemalt <DATE ISO="20150720">20. juuliks 2015</DATE>. Direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõigu kohaselt aga tuleb liikmesriikidel kohaldada artikli 51 lõikes 1 osutatud õigus‑ ja haldusnorme rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes, mis esitatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>pärast <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015. aasta</DATE>[l] või varasemal kuupäeval<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt soovis liidu seadusandja, kui ta lisas artikli 52 esimesesse lausesse sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>või varasemal kuupäeval<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, võimaldada liikmesriikidel kohaldada kohe oma direktiivi rakendavaid sätteid enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kuna M. Addis esitas pagulasseisundi taotluse Saksamaal septembris 2011, eelnes tema rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine direktiivi 2013/32 jõustumisele <DATE ISO="20130719">19. juulil 2013</DATE> ja ka selle direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise lõpptähtpäevale, milleks oli <DATE ISO="20150720">20. juuli 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tuvasta teisiti, näivad põhikohtuasjas käsitletavale juhtumile olevat varjupaigaseaduse § 77 lõike 1 esimese lause kohaselt kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid, millega on üle võetud direktiivi 2013/32 sätted või mis tagavad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> nende ülevõtmise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Täheldan, et kohtutoimikus puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks Saksamaa Liitvabariik jätnud direktiivi 2013/32 üle võtmata, eriti isikliku vestluse nõudega seotud sätete osas. Samuti on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et põhikohtuasjas on kohaldatav 2016. aastal, seega pärast <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> muudetud õigusakt.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Sellega seoses ei tohi unustada, et <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse Ibrahim jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Vt samuti <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> punktis 74 leidis Euroopa Kohus muu hulgas, et direktiivi 2013/32 artikli 52 esimest lõiku, mis sisaldab seda direktiivi üle võtvate seaduste kohaldamist käsitlevaid üleminekusätteid, tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigil näha ette, et riigisisese õiguse sätet, millega see direktiiv üle võetakse, kohaldatakse vahetult nende varjupaigataotluste suhtes, mille kohta pole lõplikku otsust veel tehtud ning mis on esitatud enne <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE> ja enne selle riigisisese õiguse sätte jõustumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ibrahim jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 70–74 märkis Euroopa Kohus muu hulgas siiski, et direktiivi 2013/32 artikli 52 esimese lõiguga on vastuolus selline vahetu kohaldamine olukorras, kus nii varjupaigataotlus kui ka tagasivõtmispalve on esitatud vastavalt nõukogu <DATE ISO="20030218">18. veebruari 2003. aasta</DATE> määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="050" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 50, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 109), enne direktiivi 2013/32 jõustumist. Euroopa Kohtu toimikus ei ole tõendeid selle kohta, et M. Addisi suhtes niisugune tagasivõtmispalve esitati. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis eelotsusetaotluse punktis 3, et sellist palvet ei saanud Dublini eeskirjade kohaselt esitada. Selle kohta lisas Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), et M. Addis võidakse saata Itaaliasse vastavalt tagasivõtulepingule. Eelotsusetaotluse punktis 5 aga märkis Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), et korraldus M. Addisi väljasaatmiseks Itaaliasse oli õigusvastane, sest ei olnud teada, kas Itaalia soovib ta pärast seda, kui talle välja antud reisidokument <DATE ISO="20150205">5. veebruaril 2015</DATE> aegus, jätkuvalt vastu võtta.</P></NOTE> Kuigi Euroopa Kohtul ei palutud selgitada, mida täpselt tähendab selles kontekstis viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>lõplikule otsusele<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, tõlgendaksin seda terminit kui viidet lõplikule otsusele, mille on teinud haldusasutused (käesoleval juhul migratsiooniamet) rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, eristatuna võimalikust edaspidisest kohtumenetlusest, kus on vaidlustatud kaitse andmise või andmata jätmise otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Mis puudutab käesolevat juhtumit, siis võib täheldada, et lõpliku otsuse M. Addisi varjupaigataotluse suhtes tegi migratsiooniamet juba veebruaris 2013. See oli mitu kuud enne, kui direktiiv 2013/32 juunis 2013 <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldati ja järgnenud kuul jõustus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt direktiivi 2013/32 artikkel 54.</P></NOTE> Nendel asjaoludel olen seisukohal, et direktiivi 2013/32 ennakult kohaldamine, nagu nimetatud direktiivi artikkel 52 seda lubas (ja nagu seda tõlgendas Euroopa Kohus oma <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> otsuses Ibrahim jt),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Vt samuti <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ning <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> lihtsalt ei ole käesolevas asjas asjakohane. Ehkki see kohtuotsus võimaldas nimetatud direktiivi ennakult kohaldada otsustele, mis ei olnud lõplikud, ka enne ülevõtmise lõpptähtpäeva, s.o <DATE ISO="20150720">20. juulit 2015</DATE>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt direktiivi 2013/32 artikli 51 lõige 1.</P></NOTE> kui asjakohased liikmesriigi õigusnormid seda lubasid, <HT TYPE="ITALIC">ei ole</HT> see põhimõte kohaldatav juhul, kui lõplik haldusotsus tehti üldse enne selle direktiivi avaldamist. Seepärast asun seisukohale, et käesolevale juhtumile on <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav menetluste direktiivi varasem versioon, nimelt direktiiv 2005/85.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Täheldan siiski, et kohtuistungil asusid <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> menetlusosalised, nende seas M. Addis kõnealuste direktiivide <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldamise suhtes teistsugusele seisukohale ja väitsid, et tegelikult kuulub käesolev juhtum hilisema, s.o direktiivi 2013/32 kohaldamisalasse. Loobumata oma seisukohast, et see direktiiv <HT TYPE="ITALIC">ei ole</HT> kohaldatav, lähtun menetlusosaliste üksmeelset arvamust ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu arusaama arvesse võttes käesoleva ettepaneku ülejäänud osas siiski sellest, et käesolev juhtum kuulub tegelikult direktiivi 2013/32 kohaldamisalasse. Niisiis lähtun eeldusest, et põhikohtuasja kontekstis on kohaldatavad direktiivi 2013/32 artiklid 1–30, artikli 31 lõiked 1, 2 ja 6–9, artiklid 32–46, artiklid 49–50 ja I lisa.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Õigus isiklikule vestlusele on olemas mitte üksnes juhul, kui menetlev ametiasutus kavatseb teha rahvusvahelise kaitse taotluse kohta sisulise otsuse, vaid ka siis, kui ta kavatseb, nagu M. Addisi puhul, teha direktiivi 2013/32 artikli 33 alusel otsuse sellise taotluse vastuvõetavuse kohta. Selles suhtes kohustavad nii direktiivi 2013/32 artikkel 14 kui ka artikkel 34<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kuna põhikohtuasjas vaidluse all olev juhtum puudutab pagulasseisundi taotlust, on kohaldatav direktiivi 2013/32 artikkel 34, mitte artikkel 14. Täielikkuse huvides viitan siiski üldiselt mõlemale sättele, kui ei ole vaja esile tõsta teatavaid asjasse puutuvaid erinevusi.</P></NOTE> <HT TYPE="ITALIC">menetlevat ametiasutust</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Erand sellest põhimõttest on sätestatud direktiivi 2013/32 artikli 14 lõike 1 teises lõigus ja artikli 34 lõikes 2. Sama direktiivi artikli 14 lõike 1 teises lõigus on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Kui rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suur hulk teeb taotluse sisu üle õigel ajal vestluse pidamise menetleva ametiasutuse jaoks praktikas võimatuks, võivad liikmesriigid ette näha, et vestluste läbiviimisse võib ajutiselt kaasata mõne teise ametiasutuse töötajaid. Sellistel juhtudel saavad kõnealuse teise ametiasutuse töötajad enne asjakohase koolituse, mis <HT TYPE="ITALIC">hõlmab määruse (EL) nr 439/2010 artikli 6 lõike 4 punktides a kuni e loetletud valdkondi</HT>. Käesoleva direktiivi kohaselt taotlejaga isiklikku vestlust läbiviivad isikud on samuti saanud üldteadmisi probleemidest, mis võivad kahjustada taotleja suutlikkust vestlusel osaleda, näiteks võimaliku varasema piinamise märkide kohta.<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> Direktiivi 2013/32 artikli 34 lõikes 2 on ette nähtud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Liikmesriigid võivad sätestada, et rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetavust käsitleva isikliku vestluse viivad läbi muude asutuste kui menetleva ametiasutuse töötajad. Sellistel juhtudel tagavad liikmesriigid, et <HT TYPE="ITALIC">need töötajad saavad enne vajaliku põhikoolituse</HT> eelkõige rahvusvaheliste inimõiguste, liidu varjupaigaalase <HT TYPE="ITALIC">õigustiku</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">küsitlustehnikate</HT> osas.<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> konkreetselt läbi viima isikliku vestluse rahvusvahelise kaitse taotlejaga <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> taotluse sisulise põhjendatuse või vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>menetlev ametiasutus<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> määratlusest direktiivi 2013/32 artikli 2 punktis f selgub, et selle vestluse peab läbi viima liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, mille see liikmesriik on sama direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt määranud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Erandit sellest normist vt direktiivi 2013/32 artikli 4 lõikes 2.</P></NOTE> Direktiivis 2013/32 endas ei ole ette nähtud isikliku vestluse läbiviimist kohtu poolt. Võib täheldada, et <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse Alheto<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> punktis 103 eristas Euroopa Kohus selgelt direktiivi 2013/32 artikli 2 punktis f määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>menetlevat ametiasutust<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ja selle direktiivi artiklis 46 viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>kohut<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Seega reguleerivad menetleva ametiasutuse menetlust selle direktiivi III peatüki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Esimese astme menetlus<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> sätted, menetlus kohtus aga peab vastama V peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>Apellatsioonimenetlused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> sätestatud normidele, mis on ette nähtud artiklis 46.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Pooled ei vaidle selle üle, et nii rikuti M. Addisi õigust isiklikule vestlusele, mille peab läbi viima menetlev ametiasutus vastavalt direktiivile 2013/32.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt direktiivi 2013/32 artikli 34 lõige 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb siiski, et kuigi migratsiooniamet ei vestelnud M. Addisiga isiklikult muu hulgas oludest, millesse ta Itaalias sinna tagasisaatmise korral satuks, on eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski seisukohal, et see viga heastati või korvati täielikult riigisisese kohtu menetluses, mis viidi läbi kooskõlas direktiivi 2013/32 V peatükiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kirjeldas M. Addis selles tühistamismenetluses, milles ta vaidlustas vastuvõetavuse kohta tehtud otsuse, oma kaebuses üksikasjalikult raskusi, millesse ta Itaalias satuks. Halduskohus Mindel (Mindeni halduskohus) otsustas, et tema kohta tehtud väljasaatmiskorraldust ei saa täita. Halduskohtumenetluse seadustiku § 86 lõikega 1 antud pädevuse alusel otsustas see kohus omal algatusel uurida, millised õigused on pagulaseks tunnistatud isikul Itaalias seoses elamise, liikumise, tööle saamise ja tervishoiuga. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et halduskohus lähtus M. Addisi kaebuse rahuldamata jätmisel omaenda hinnangust faktiliste asjaolude ja tõendite kohta. Olles M. Addisi seisukohad ja tema olukorra üldised asjaolud läbi vaadanud, järeldas see kohus, et noore vallalise inimesena võiks ta järk-järgult Itaalias kanda kinnitada ja vähemalt esialgu oleks tal võimalik toetuda ka heategevate organisatsioonide abile. Kohus osutas, et paljud pagulased – eeskätt noored mehed – leiavad sageli hooajalist tööd põllumajanduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul uuris halduskohus omal algatusel ka seda, kas juhul, kui M. Addis saadetakse riigist välja Itaalia piirile, võidakse teda kohelda Euroopa inimõiguste konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>) artikli 3 vastaselt. Olles tutvunud asjakohase päritoluriiki käsitleva teabega, mida andsid Saksamaa välisministeerium ja Swiss Refugee Council (Šveitsi pagulasnõukogu), samuti Associazione per gli Studi Giuridici sull’Immigrazione (immigratsioonialase õiguse uuringute ühing), järeldas see kohus, et kuigi pagulaste võimalused saada avalik-õiguslikku ja eraõiguslikku abi on väiksemad kui Itaalia kodanikel, ei ole nende piiratud võimaluste tase muidu siiski nii madal, et tegu oleks EIÕK artikli 3 rikkumisega, mis jätaks ta näiteks täielikku puudusesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Käesolevale eelotsusetaotlusele vastates peab Euroopa Kohus analüüsima, kas erandid direktiivi 2013/32 artiklites 14 ja 34 ette nähtud õigusest isiklikule vestlusele on oma laadilt ammendavad, ja kui on, siis millised tagajärjed on tegelikult sellel, kui menetlev ametiasutus M. Addisi menetlusõigusi rikub. Muu hulgas palutakse Euroopa Kohtul selgitada, kas selle vestluse läbi viimata jätmise tagajärjel tuleb tühistada otsus, millega jäeti M. Addisi pagulasseisundi taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, või saab selle menetleva ametiasutuse vea heastada kohtumenetluses vastavalt direktiivi 2013/32 V peatükile, ja kui saab, siis millistel tingimustel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas erandid direktiivi 2013/32 artiklites 14 ja 34 ette nähtud õigusest isiklikule vestlusele on oma laadilt ammendavad?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikes 2 on kirjeldatud asjaolusid, mille korral liikmesriigi menetlev metiasutus võib isikliku vestluse ära jätta. Samuti on direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikes 3 sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>[k]äesoleva artikli <HT TYPE="ITALIC">kohase</HT> isikliku vestluse korraldamata jätmine ei takista menetleval ametiasutusel võtmast vastu otsust rahvusvahelise kaitse taotluse kohta<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Direktiivi 2013/32 artikli 14 lõike 3 tekstist ja seal kasutatud sõnastusest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>[k]äesoleva artikli kohase isikliku vestluse korraldamata jätmine<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> järeldub, et menetlev ametiasutus ei või teha rahvusvahelise kaitse taotluse kohta sisulist otsust, kui isiklikku vestlust ei ole läbi viidud, välja arvatud juhul, kui on kohaldatav ka üks kahest artiklis 14 sätestatud konkreetsest erandist. Ei ole väidetud, et käesolev juhtum kuulub kummagi erandi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Selle sätte sõnastuse põhjal on selge, et direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikes 2 ette nähtud erandid on oma laadilt ammendavad. Järelikult ei tohi liikmesriigid võtta riigisiseses õiguses vastu nendele lisanduvaid erandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Mis puudutab otsust rahvusvahelise kaitse vastuvõetavuse kohta, on direktiivi 2013/32 artikli 34 lõikes 1 sisuliselt ette nähtud, et liikmesriigi menetlev ametiasutus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kui direktiivi 2013/32 artikli 34 lõikest 2 ei tulene teisiti.</P></NOTE> viib läbi isikliku vestluse rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetavuse küsimuses enne selle kohta otsuse tegemist. Samuti on seal sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada erandeid sellest õigusest kooskõlas selle direktiivi artikliga 42 <HT TYPE="ITALIC">ainult</HT> korduvate taotluste suhtes. Seega on direktiivi 2013/32 artikli 34 lõike 1 sõnastuse enda põhjal selge, et korduvaid taotlusi puudutav erand on oma laadilt ammendav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole liikmesriikidel volitust kehtestada seoses õigusega isiklikule vestlusele uusi erandeid peale nende, mille liidu seadusandja on direktiivi 2013/32 artiklites 14 ja 34 konkreetselt ette näinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Nii nähtub direktiivi 2013/32 artikli 14 lõikest 3 sõnaselgelt, et menetlev asutus ei tohi teha rahvusvahelise kaitse taotluse kohta sisulist otsust ilma isiklikku vestlust läbi viimata, välja arvatud juhul, kui on kohaldatav üks sama direktiivi artikli 14 lõikes 2 loetletud eranditest. Sama kehtib minu arvates direktiivi 2013/32 artikli 33 kohaselt rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetavuse kohta tehtava otsuse suhtes, kui isiklikku vestlust ei ole selle direktiivi artikli 34 kohaselt läbi viidud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Nagu olen juba märkinud, nähtub Euroopa Kohtu toimikust, et M. Addisi juhtumile ei ole kohaldatav ükski erand direktiivis 2013/32 ette nähtud õigusest isiklikule vestlusele. Õiglane on lisada, et ka ükski menetlusosaline ei ole teisiti väitnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Isikliku vestluse läbiviimise kohustuse rikkumise tagajärjed – kas selle rikkumise saab kohtumenetluses heastada?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>See küsimus on pooltevahelise vaidluse keskmes. Tuleb toonitada, et – nagu nähtub direktiivi 2013/32 põhjendustest 11 ja 12 ning artiklist 1 – rahvusvahelise kaitse andmise raamistik põhineb ühtse menetluse põhimõttel ja ühistel miinimumnõuetel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:588">EU:C:2018:588</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuigi direktiiv 2013/32 ise ei käsitle tagajärgi, mis võivad kaasneda sellega, kui menetlev ametiasutus jätab isikliku vestluse rahvusvahelise kaitse taotlejaga seaduses nõutud viisil läbi viimata, näib direktiivi seadusandlikule skeemile sellegipoolest olemuslikult omane, et sõnaselge nõue viia läbi isiklik vestlus on kogu varjupaigamenetluse lahutamatu ja eluliselt tähtis osa.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt selle kohta ka <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0145">145</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0149">149</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millele on viidatud käesoleva ettepaneku punktis 87.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel küsitakse Euroopa Kohtult sisuliselt seda, kas juhul, kui menetlev ametiasutus jätab isikliku vestluse läbi viimata, saab kohus, kes hiljem nii faktilised kui ka õiguslikud asjaolud vastavalt direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikele 3 täielikult ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> läbi vaatab, põhimõtteliselt selle rikkumise ise heastada, viies isikliku vestluse läbi ning seejärel kinnitades menetleva ametiasutuse otsuse. Või peab ta ikkagi tühistama menetleva ametiasutuse otsuse ja saatma juhtumi tagasi sellele asutusele, et see viiks läbi isikliku vestluse ja teeks – võimalik, et uue – otsuse?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus on uudne ja teatavatest sarnasustest hoolimata ei ole seda varem lahendatud <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsusega Sacko<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsusega Alheto<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> või <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsusega Torubarov<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, mis, tõsi küll, puudutavad sellega seotud teemasid. Need kohtuotsused on sellegipoolest informatiivsed seoses direktiivi 2013/32 III peatüki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>Esimese astme menetlus<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ja V peatüki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Apellatsioonimenetlused<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> vahelise seosega. Sellepärast käsitlen seda kohtupraktikat põgusalt käesoleva asja kontekstis.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu varasem praktika – direktiiv 2013/32</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sacko</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse Sacko<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> punktides 33–35 võttis Euroopa Kohus kokku oma väljakujunenud praktika seoses esimese astme menetlustega, mida käsitleb direktiivi 2013/32 III peatükk. Ta tuletas meelde, et liikmesriikide ametiasutustel on liidu õiguse kohaldamisalasse jäävaid meetmeid võttes põhimõtteliselt kohustus austada selliste otsuste adressaatide kaitseõigusi, mis mõjutavad oluliselt nende huve. Täpsemalt on Euroopa Kohus märkinud, et kuivõrd õigus olla ära kuulatud igas menetluses on liidu õiguse üldpõhimõtteks oleva kaitseõiguste järgimise lahutamatu osa, siis tagab see igale isikule õiguse esitada haldusmenetluses tulemuslikult ja tegelikult oma seisukoht enne iga sellise otsuse tegemist, mis mõjutab ebasoodsalt nende huve. Seoses sellega on reegel, mille<?PAGE NO="16"?> kohaselt ebasoodsa otsuse adressaadile tuleb enne selle otsuse tegemist anda võimalus oma märkuste esitamiseks, kantud eesmärgist, et nimetatud isik saaks parandada mõne vea või teha teatavaks niisuguseid tema isikliku olukorraga seotud asjaolusid, et mõjutada seda, kas otsus tehakse või mitte või kas otsuse sisu on nii‑ või teistsugune.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse Sacko<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> punktis 49 märkis Euroopa Kohus, et direktiivi 2013/32, eelkõige selle artikleid 12, 14, 31 ja 46 koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi kohus, kellele on esitatud kaebus sellise otsuse peale, millega lükati tagasi ilmselgelt põhjendamata rahvusvahelise kaitse taotlus, jätab nimetatud kaebuse rahuldamata, <HT TYPE="ITALIC">ilma et ta kuulaks taotleja ära</HT>, kui faktilised asjaolud ei jäta mingit kahtlust selles, et see rahuldamata jätmise otsus on põhjendatud. Selle järelduse suhtes kehtisid siiski järgmised tingimused: esiteks peab olema taotlejale sama direktiivi artikli 14 alusel antud esimese astme menetluses võimalus tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud isiklikuks vestluseks ja juhul kui see vestlus toimus, peab selle salvestis või üleskirjutus olema kantud toimikusse vastavalt nimetatud direktiivi artikli 17 lõikele 2 ning teiseks võib kohus, kellele kaebus on esitatud, määrata, et selline ärakuulamine tuleb korraldada, kui ta peab seda vajalikuks nii faktide kui õiguslike küsimuste täieliku ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> hindamise läbiviimiseks, mis on ette nähtud sama direktiivi artikli 46 lõikes 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Niisiis oli menetlev ametiasutus juhtumis, mis lahendati <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsusega Sacko, isikliku vestluse õigupoolest läbi viinud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sacko</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selle punktis 18 on sedastatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>Prefettura di Milano (Milano prefektuur, Itaalia) juurde kuuluv piirkondlik komisjon kuulas M. Sacko tema olukorra ja selle taotluse põhjenduste kohta ära <DATE ISO="20160310">10. märtsil 2016</DATE><QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</P></NOTE> ning kaalul oli see, kas ja mil määral sai liikmesriigi kohus, kes lahendas kaebust otsuse peale, millega oli jäetud rahuldamata ilmselgelt põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotlus, tugineda selle vestluse üleskirjutusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Minu arvates toonitab <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus Sacko selgelt seda, kui oluline on isiklik vestlus, mille viib direktiivi 2013/32 kontekstis läbi menetlev ametiasutus. Samuti rõhutas Euroopa Kohus, et see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>kohustus on suunatud ainult ametiasutusele, mis vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ja millel on pädevus teha nende taotluste kohta esimese astme otsus, ega ole seega kohaldatav kaebemenetlustele<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sacko</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Faktilised asjaolud, mida käsitleb <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus Sacko<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> puutuvad asjasse ka käesolevas kontekstis. Nimetatud kohtuasjas vestles kaebajaga esimeses astmes rahvusvahelise kaitse andmise piirkondliku komisjoni liige. Komisjoni liige järeldas, et ta on majandusmigrant, kellel ei ole selle alusel varjupaigaõigust. Seejärel vaidlustati see järeldus Itaalia kohtutes, kes taotlesid Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kas nad on artikli 46 lõikega 2 liikmesriigi kohtute kohustusena ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>nii faktide kui õiguslike küsimuste täieliku ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> hindamise läbiviimiseks<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> kohustatud kaebajaga isiklikult vestlema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sacko</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Nagu äsja viitasin, vastas Euroopa Kohus sellele küsimusele (teatavatel tingimustel) eitavalt, kohtujurist Sanchez Bordona aga märkis:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>kuna direktiiv 2013/32 kohustab vestlema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise halduslikus etapis, leian, et seda on kohtumenetluses korrata vaja ainult siis, kui (esimene) vestlus ei ole lõppkokkuvõttes piisavalt näitlik kohtu jaoks, kes vaatab läbi kaebust ja kellel on kahtlusi, kuidas kaebus lahendada.<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sacko</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:288">EU:C:2017:288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Tegelikult aga on asi selles, et <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus Sacko<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ei käsitlenud otseselt käesolevas asjas kõne all olevat olukorda, kus M. Addisi taotlust menetlev ametiasutus, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, vestlust <HT TYPE="ITALIC">esimeses astmes</HT> läbi ei viinud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses Alheto<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, et kooskõlas harta artikliga 47 tähendab direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 3 ette nähtud täieliku ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 52 kordas Euroopa Kohus, et väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/><HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT><QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> viitab kohtu kohustusele võtta hindamisel vajaduse korral arvesse uusi asjaolusid, mis on ilmnenud pärast edasikaevatud otsuse vastuvõtmist. Mis puudutab omadussõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>täielik<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, siis see kinnitab, et kohus peab analüüsima nii asjaolusid, mida menetlev ametiasutus võttis või oleks võinud arvesse võtta, kui ka asjaolusid, mis ilmnesid pärast seda, kui kõnealune ametiasutus oli otsuse vastu võtnud. Tagamaks, et taotlusi menetletakse võimalikult kiiresti, ilma et see piiraks piisavat ja täielikku läbivaatamist, peab kohus saama läbi vaadata kõik sellised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis võimaldavad tal anda juhtumi kohta ajakohase hinnangu, nii et oleks võimalik lahendada rahvusvahelise kaitse taotlus ammendavalt, ilma et asja oleks vaja saata tagasi menetlevale asutusele. Vt sama kohtuotsuse punkt 53. Kohtu kohustus teha täielik ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> läbivaatamine ei tähenda tingimata rahvusvahelise kaitse vajaduse sisulist läbivaatamist, vaid võib seisneda ka rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetavuse hindamises, kui liikmesriigi õigus seda direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 kohaselt lubab. Vt <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0115">115</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> läbivaatamise nõue ka seda, et kaebust menetlev kohus peab taotleja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et ta saab läbivaatamisel piirduda toimikumaterjalidega, sealhulgas menetlevas ametiasutuses läbi viidud isikliku vestluse aruande või üleskirjutusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sama kohtuotsuse punktis 126 märkis Euroopa Kohus, et juhul, kui vastuvõetamatuse aluse, mida vaatab läbi kaebust menetlev kohus, on enne selle kaebusega vaidlustatud otsuse tegemist läbi vaadanud ka menetlev ametiasutus, võib kohus tugineda ametiasutuse korraldatud isikliku vestluse aruandele, kuulamata ära taotlejat, kui ta seda vajalikuks ei pea. Vt samuti <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sacko</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:591">EU:C:2017:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ent kui <HT TYPE="ITALIC">pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist on ilmnenud uusi asjaolusid</HT>, on kohus harta artiklist 47 tulenevalt <HT TYPE="ITALIC">kohustatud</HT> andma taotlejale võimaluse oma seisukoha esitamiseks, kui need asjaolud võivad tema olukorda negatiivselt mõjutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kui menetlev ametiasutus ei ole vastuvõetamatuse alust läbi vaadanud ega ole seetõttu korraldanud direktiivi 2013/32 artiklis 34 ette nähtud isiklikku vestlust, tuleb kohtul, kui ta leiab, et ametiasutus oleks pidanud selle aluse läbi vaatama või see tuleb läbi vaadata uute asjaolude ilmnemise tõttu, taotleja ära kuulata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samuti märkis Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktis 128, et nagu direktiivi 2013/32 artikli 12 lõike 1 punktis b on menetleva ametiasutuse korraldatavate isiklike vestluste kohta sätestatud, peab taotlejal ka kohtus ärakuulamisel olema vajaduse korral võimalus kasutada oma argumentide esitamiseks tõlgi teenuseid. Vt samuti direktiivi 2013/32 artikli 15 lõike 3 punkt c.</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohus märkis kohtuotsuses Alheto, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>kui kaebust menetlev kohus otsustab läbi vaadata vastuvõetamatuse aluse, mida menetlev ametiasutus läbi <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> vaadanud, tuleb tal taotleja ära kuulata, et anda taotlejale võimalus esitada isiklikult ja keeles, mida ta valdab, oma seisukoht selle kohta, kas vastuvõetamatuse alus on taotleja konkreetses olukorras kohaldatav<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0130">130</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Niisiis selgub faktilistest asjaoludest kohtuasjas, milles Euroopa Kohus tegi <DATE ISO="20180725">25. juulil 2018</DATE> kohtuotsuse Alheto<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, et menetlev ametiasutus <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> teinud tookord otsust vastuvõetamatuse kohta. Seega <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> olnud ta kohustatud viima läbi isiklikku vestlust vastavalt direktiivi 2013/32 artiklile 34. Kuna vastuvõetamatuse küsimuse tõstatas esimest korda kohus seoses nii faktiliste kui õiguslike asjaolude täieliku ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> hindamisega vastavalt direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikele 3, otsustas Euroopa Kohus, et <HT TYPE="ITALIC">selle</HT> kohtu kohustus on viia ise läbi isiklik vestlus kaebajaga, et kaitsta harta artikliga 47 tagatud õigusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0130">130</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Järelikult, kui kohus tõstatab edasikaebemenetluses omal algatusel vastuvõetavuse küsimuse, mida menetlev ametiasutus varem läbi <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> vaadanud, <HT TYPE="ITALIC">peab</HT> see kohus ise läbi viima isikliku vestluse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Peale selle märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses Alheto, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 3 käsitleb vaid kaebuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>läbivaatamist<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, mitte aga selle kaebusega vaidlustatud otsuse võimaliku tühistamise tagajärgi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0145">145</REF.NP.ECR>-<REF.NP.ECR REF="NP0149">149</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus märkis sisuliselt, et esimese astme kohtul, kes otsuse tühistab, ei ole kohustust teha ise otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Euroopa Kohus kinnitas <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 69, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 3 ei kohusta liikmesriike andma selle sätte kohaselt esitatud kaebuste läbivaatamiseks pädevatele kohtutele pädevust asendada menetleva ametiasutuse otsus omaenda otsusega. Siiski on liikmesriigid kohustatud tagama, et igal juhul järgitakse harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.</P></NOTE> sest liidu seadusandja ei soovinud kehtestada ühist nõuet, et selle direktiivi artikli 2 punktis f nimetatud kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan peaks kaotama oma pädevuse pärast seda, kui tühistatakse tema tehtud esmane otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta. Järelikult on liikmesriikidel õigus sätestada, et pärast otsuse tühistamist tuleb asi saata sellele asutusele või organile tagasi uue otsuse tegemiseks. See asutus või organ peab aga kiiresti tegema uue otsuse, mis peab olema kooskõlas tühistamisotsuses sisalduva hinnanguga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Sellega seoses märkis Euroopa Kohus <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 58, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 3 jääks ilma kogu oma soovitavast toimest, kui pärast sellise kohtuotsuse kuulutamist, mille raames esimese astme kohus vaatas selle sätte kohaselt täielikult ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> läbi taotleja rahvusvahelise kaitse vajadused, võib direktiivi 2013/32 artikli 2 punktis f nimetatud kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan teha otsuse, mis läheb vastuollu kohtu sedastatuga.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Niisiis nähtub sellest kohtupraktikast, et esimese astme kohus peab teatavatel asjaoludel viima läbi isikliku vestluse, kui ta tõstatab omal algatusel küsimusi, mida menetlev ametiasutus varem läbi ei vaadanud. Samuti <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> esimese astme kohus, kes tühistab rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse põhjendusel, et menetlev ametiasutus rikkus taotleja õigust isiklikule vestlusele, saata asja tagasi direktiivi 2013/32 artikli 2 punktis f nimetatud kohtulaadsele ametiasutusele või haldusorganile – käesoleval juhul migratsiooniametile – uue otsuse tegemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Siiski võib täheldada, et kohtuasi, milles tehti <DATE ISO="20180725">25. juulil 2018</DATE> kohtuotsus Alheto<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, erines käesolevast kohtuasjast vähemalt kahes olulises aspektis. Esiteks <HT TYPE="ITALIC">tõstatas</HT> menetlev ametiasutus käesoleval juhul vastuvõetamatuse küsimuse juba esimeses astmes, kuid ei viinud läbi isiklikku vestlust. Teiseks on Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) kinnitanud, et ka siis, kui on välja pakutud, et isikliku vestluse viib läbi kaebust lahendav kohus, ei ole võimalik tagada niisugust isiklikku vestlust, mis on ette nähtud direktiivi 2013/32 artiklis 15.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tagajärjed, mis määratakse kindlaks liikmesriigi õiguses – võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Selles kohtupraktikas ei ole seni käsitletud küsimust, kas kohus, kes lahendab taotlust tühistada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks tunnistamise otsus põhjendusel, et menetlev ametiasutus rikkus taotleja õigust isiklikule vestlusele, on kohustatud selle otsuse tühistama ja saatma asja tagasi sellele ametiasutusele uue otsuse tegemiseks. Teise võimalusena tekib küsimus, kas see kohus saab ise viia läbi isikliku vestluse ja olles ära kuulanud kõik kaebaja argumendid, mis räägivad vastuvõetamatuks tunnistamise vastu, menetleva ametiasutuse otsuse kinnitada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et analoogiast Euroopa Kohtu praktikaga, mis käsitleb õigust olla ära kuulatud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P><DATE ISO="20141105">5. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mukarubega</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑166/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2336">EU:C:2014:2336</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) märkis Euroopa Kohus, et niisugune õigus on liidu õiguse üldpõhimõtte – kaitseõiguste tagamise – lahutamatu osa.</P></NOTE> tuleneb, et kui – nagu põhikohtuasjas – tagajärgi, mis kaasnevad sellega, kui rikutakse õigust isiklikule vestlusele, ei ole direktiiviga 2013/32 ega ühegi muu liidu õiguse sättega ette nähtud, määratakse need tagajärjed üldjuhul kindlaks liikmesriigi õiguses. Selle suhtes aga kehtib tingimus, et sellekohased vastuvõetud normid peavad olema needsamad, mis kehtivad liikmesriigi õiguses samalaadses olukorras olevate isikute suhtes (võrdväärsuse põhimõte), ega tohi muuta liidu õigusega antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks ega ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P><DATE ISO="20130910">10. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G. ja R.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑383/13 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:533">EU:C:2013:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20141105">5. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mukarubega</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑166/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2336">EU:C:2014:2336</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20141211">11. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Boudjlida</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2431">EU:C:2014:2431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Selles kontekstis on samuti vaja meeles pidada, et direktiivi 2013/32 eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotluse kohta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/><HT TYPE="ITALIC">võimalikult kiiresti otsuse tegemine, ilma et see piiraks taotluse piisavat ja täielikku läbivaatamist</HT><QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Direktiivi 2013/32 põhjendus 18, kohtujuristi kursiiv. Vt ka <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Samuti ei tohi unustada, et <DATE ISO="20170209">9. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses M<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑560/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:101">EU:C:2017:101</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj.</P></NOTE> märkis Euroopa Kohus, et isikliku vestluse eesmärk on tagada, et menetleval ametiasutusel on objektiivselt võimalik kõiki faktilisi asjaolusid teades kindlaks teha, kas rahuldada rahvusvahelise kaitse taotlus või mitte. Kui taotleja on teatavates aspektides haavatav, on isiklik vestlus seda olulisem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130910">10. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse G. ja R.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑383/13 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:533">EU:C:2013:533</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> punktis 38 leidis Euroopa Kohus, et liidu õiguse kohaselt toob kaitseõiguste, eelkõige õiguse olla ära kuulatud rikkumine tühistamise kaasa vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetlus lõppenud teisiti. Järelikult ei too igasugune haldusmenetluses kaitseõiguste kasutamisega seotud rikkumine kaasa vaidlustatud asjakohase otsuse tühistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu toimikust nähtub, et asjakohased kohaldatavad liikmesriigi õiguse sätted on muu hulgas haldusmenetluse seaduse § 46 ja varjupaigaseaduse § 29 lõike 1 punkt 2. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on isikliku vestluse läbi viimata jätmine haldusmenetluse § 46 kohaselt väike rikkumine, kui on ilmne, et see rikkumine ei mõjutanud tehtud otsuse sisu. Samuti on eelotsusetaotluse esitanud kohus märkinud, et varjupaigaseaduse § 29 lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus vastuvõetamatuse kohta on niisugune, mille suhtes kaalutlusruumi ei ole. Sellistel juhtudel ei ole isikliku vestluse läbi viimata jätmisel tagajärgi, kuna migratsiooniamet ja omakorda halduskohtud on kohustatud kõiki kõnealuse sätte kohaldamisega seotud tingimusi kontrollima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Kuna Euroopa Kohtu toimikus ei ole tõendeid selle kohta, et riigisiseste kohtute kohtumenetluses ei järgita võrdväärsuse põhimõtet, tuleb seda menetlust analüüsida tõhususe põhimõtet arvesse võttes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Sisuline küsimus, mis tuleb nüüd esitada, seisneb selles, kas edasikaebust lahendaval liikmesriigi kohtul on võimalik täpselt samal viisil läbi viia isiklik vestlus, tagades, et järgitakse kõiki direktiivis 2013/32 ette nähtud asjakohased kohustuslikke nõudeid ja tagatisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Selles aspektis on vaja kaaluda esiteks seda, kas isiklik vestlus, mille viib läbi kohus, on liikmesriigi õiguses tegelikult tagatud kõikidel juhtudel, kui menetlev ametiasutus on jätnud sellise vestluse läbi viimata, ja teiseks, kui isiklik vestlus on tagatud, seda, kas see vastab direktiivis 2013/32 ette nähtud asjakohastele kohustuslikele nõuetele selle kohta, kuidas see vestlus tuleb läbi viia.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas isiklik vestlus on liikmesriigi õiguses tagatud?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 1 tagab rahvusvahelise kaitse taotlejatele õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses nende esitatud taotluste suhtes tehtud otsustega. Selle kohta on direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja lõikes 3 sisuliselt sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et taotlejal on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlust peetakse vastuvõetamatuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0115">115</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0120">120</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohus peab nii faktilised kui ka õiguslikud asjaolud täielikult ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> läbi vaatama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Tuleb siiski tähele panna, et üks tagajärg isiku jaoks, kelle taotlus jäetakse direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a alusel vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Kuna teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse.</P></NOTE> on niisugune, et erinevalt tavapärase rahuldamata jätmise suhtes ettenähtust ei pruugita lubada sellel isikul jääda kuni tema edasikaebuse lahendamiseni selle riigi territooriumile, kus taotlus on esitatud. See selgub direktiivi 2013/32 artikli 46 lõigetest 5 ja 6.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:588">EU:C:2018:588</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20180705">5. juuli 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑269/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:544">EU:C:2018:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Siiski märkis Euroopa Kohus <DATE ISO="20180705">5. juuli 2018. aasta</DATE> kohtumääruse C jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑269/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:544">EU:C:2018:544</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> punktis 53, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 6 viimase lause nõuete kohaselt peab asjaomasel isikul olema õigus pöörduda kohtusse, kes otsustab, kas ta võib jääda selle liikmesriigi territooriumile, kuni tema kaebuse suhtes tehakse kohtuotsus. Sama direktiivi artikli 46 lõikes 8 on sätestatud, et kuni lõpeb kohtumenetlus, mille käigus otsustatakse, kas taotleja võib jääda liikmesriigi territooriumile või mitte, peavad asjaomased liikmesriigid lubama sellel isikul jääda oma territooriumile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Selles suhtes näib, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tuvasta teisiti, ei oma kaebuse esitamine migratsiooniameti otsuse peale, millega jäeti varjupaigaseaduse § 29 kohaselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata kolmanda riigi kodaniku rahvusvahelise kaitse taotlus, peatavat toimet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt varjupaigaseaduse § 75 lõige 1.</P></NOTE> Samuti märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu küsimuse peale saadetud vastuses,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 13.</P></NOTE> mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20191106">6. novembril 2019</DATE>, et kui migratsiooniameti väljasaatmiskorralduse peale ei esitata halduskohtumenetluse seadustiku § 80 lõike 5 alusel esialgse õiguskaitse taotlust, võidakse väljasaatmiskorraldus täita enne, kui see muutub õiguslikult siduvaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>M. Addisi esindaja toonitas <DATE ISO="20200115">15. jaanuaril 2020</DATE> kohtuistungil, et sellistel juhtudel tuleb taotlus esitada nädala jooksul.</P></NOTE> Sama kehtib juhul, kui halduskohtumenetluse seadustiku § 80 lõike 5 kohaselt esitatakse õigel ajal taotlus, kuid seda ei rahuldata. Peale selle märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et varjupaigaseaduse § 36 lõike 3 neljanda lause kohaselt on menetlus juhul, kui varjupaigataotlus on varjupaigaseaduse § 29 alusel vastuvõetamatu seetõttu, et taotlejale on antud rahvusvaheline kaitse teises liikmesriigis, harilikult kirjalik ja vähemalt üldjuhul suulist menetlust ei toimugi või ei ole taotlejal tegelikult võimalust olla isiklikus vestluses ära kuulatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Seetõttu näib eelotsusetaotluse esitanud kohtu vastuse põhjal, et kui menetlev ametiasutus – käesoleval juhul migratsiooniamet – isiklikku vestlust läbi ei vii ja jätab taotluse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ei ole isiklik vestlus edasikaebust lahendava kohtu menetluses tagatud. Sellest peab järelduma, et juba ainuüksi sel põhjusel ei austata tõhususe põhimõtet, kuna taotleja õigused ei ole igas menetlusstaadiumis, olgu haldus‑ või kohtumenetluses tagatud. Teistsugusele järeldusele jõudmine tähendaks sisuliselt seda, et taotlejale direktiiviga 2013/32 selgelt ette nähtud õigus isiklikule vestlusele otsekui tunnistatakse kohtulikult kehtetuks, ja see nulliks õiguskaitsevahendi, mida Euroopa Liidu seadusandja pidas põhjapanevalt tähtsaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Kui menetlev ametiasutus taotluse vastuvõetamatuse tõttu isiklikku vestlust läbi ei viinud ja edasikaebust lahendav kohus selle läbi viib, on vaja analüüsida, kas selle vestluse läbiviimisel järgitakse tõhususe põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Enne sellele küsimusele vastamist võib olla otstarbekas kõigepealt peatuda direktiivis 2013/32 ette nähtud eeskirjadel, mis käsitlevad isikliku vestluse läbiviimist haldusasutuse või kohtulaadse asutuse poolt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivis 2013/32 sätestatud eeskirjad isikliku vestluse läbiviimise kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Tuleb tähele panna, et Euroopa seadusandja ei näinud direktiivi 2013/32 artiklites 14 ja 34 ette lihtsalt seda, et menetlev ametiasutus peab läbi viima isikliku vestluse rahvusvahelise kaitse taotlejaga, ega jätnud sellega seotud tingimusi tervikuna liikmesriikide otsustada. Vastupidi: Euroopa seadusandja nägi ette konkreetsed, üksikasjalikud ja kohustuslikud eeskirjad nende vestluste läbiviimise kohta. Seda tõendab asjaolu, et direktiivi 2013/32 artiklis 15 on korduvalt kasutatud niisuguseid sõnastusi nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>isiklik vestlus toimub […]<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>peab toimuma […]<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>liikmesriigid võtavad […]<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>tagavad […]<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>näevad ette […]<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Direktiivi 2013/32 artiklis 15 isikliku vestluse läbiviimise kohta sätestatud üksikasjalikud tingimused on kohaldatavad kõikide rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes. Direktiivis 2013/32 ei ole eristatud nende tingimuste kohaldamist olenevalt sellest, kas isiklik vestlus korraldatakse vastavalt selle direktiivi artiklile 14 või artiklile 34.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Nii on eeskätt direktiivi 2013/32 artiklis 15 ette nähtud palju nõudeid ja tagatisi seoses isikliku vestluse läbiviimisega. Tõstaksin iseäranis esile direktiivi 2013/32 artikli 15 lõikes 2 sätestatud nõuet, et isiklik vestlus peab toimuma tingimustes, mis tagavad vajaliku konfidentsiaalsuse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Selle saaks ehk tagada nii, et kohus viib isikliku vestluse läbi kinnisel istungil.</P></NOTE> Direktiivi 2013/32 artikli 15 lõikes 4 aga on sätestatud, et liikmesriigid võivad ette näha eeskirju, mis käsitlevad kolmandate isikute viibimist isikliku vestluse juures.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 15 lõike 3 punkt a kohustab liikmesriike tagama, et vestlust läbi viiv isik on pädev võtma arvesse taotlusega seotud isiklikke ja üldisi asjaolusid, kaasa arvatud taotleja kultuurilist tausta, sugu, seksuaalset sättumust, soolist identiteeti ja haavatavust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Tuleb tähele panna, et direktiivi 2013/32 põhjenduses 29 on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>Teatud taotlejad võivad vajada spetsiaalseid menetlustagatisi muu hulgas oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, puude, raske haiguse, vaimuhaiguse või kogetud piinamise, vägistamise või muu jõhkra psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla tõttu. Liikmesriigid peaksid enne <HT TYPE="ITALIC">esimese astme otsuse</HT> tegemist püüdma teha kindlaks spetsiaalseid menetlustagatisi vajavad taotlejad.<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> Kohtujuristi kursiiv. Samuti on direktiivi 2013/32 põhjenduses 32 muu hulgas märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>Selleks et tagada nais‑ ja meessoost taotlejate võrdõiguslikkus, peaks taotluse läbivaatamise menetlus olema sootundlik. Eelkõige tuleks isiklik vestlus korraldada viisil, mis võimaldaks nii nais- kui ka meessoost taotlejal rääkida oma varasematest soolise tagakiusamise kogemustest.<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/></P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel võib õigupoolest kahelda, kas kohus on pädev <HT TYPE="ITALIC">kõikidel juhtudel</HT>, kui on rikutud artikleid 14 ja 34, asuma menetleva ametiasutuse asemele ja isikliku vestluse direktiivi 2013/32 artikli 15 kohaselt läbi viima.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Eriti on see nii juhul, kui kohus peab läbi vaatama rahvusvahelise kaitse taotluse sisu.</P></NOTE> Lõpuks soovis Euroopa seadusandja ju selgelt, et üksikasjaliku isikliku vestluse viiksid läbi eriväljaõppega haldustöötajad esimeses astmes, konfidentsiaalses keskkonnas, mitte kohtunikud (kellel ei pruugi seesugust väljaõpet olla) avalikul kohtuistungil küsitlemise vormis. Harta artiklis 47 ette nähtud tõhususe põhimõte eeldab, et neid kohustuslikke nõudeid kergekäeliselt ei eirata, kuna Euroopa seadusandja nägi selgelt ette, et selle konkreetse seadusandliku sätte järgimine on võimaliku edaspidise äraütleva varjupaigaotsuse õiguspärasuse eeltingimus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Selle kohta on direktiivi 2013/32 artikli 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et menetleva ametiasutuse töötajad <HT TYPE="ITALIC">on saanud nõuetekohase väljaõppe</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Vt samuti direktiivi 2013/32 põhjendus 16, kus on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>On oluline, et kõigi rahvusvahelise kaitse taotluste kohta tehakse otsused asjaolude põhjal ja seda teevad esmatasandil ametiasutused, mille töötajatel on vastavad teadmised või mille töötajad on saanud rahvusvahelise kaitse alast koolitust.<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/></P></NOTE> Direktiivi 2013/32 artikli 4 lõigete 3 ja 4 lugemine koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20100519">19. mai 2010. aasta</DATE> määruse nr 439/2010 artikli 6 lõike 4 punktiga c kinnitab, et menetleva ametiasutuse töötajad peavad olema saanud väljaõppe <HT TYPE="ITALIC">küsitlustehnikate</HT> valdkonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Direktiivi 2013/32 artikli 4 lõikes 3 on konkreetselt viidatud määruse nr 439/2010 artikli 6 lõike 4 punktidele a–e.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine pädeva haldusorgani või kohtulaadse ametiasutuse poolt, kellel <HT TYPE="ITALIC">on selleks spetsiifilised vahendid ja valdkonna spetsialistidest töötajad</HT>, on direktiiviga 2013/32 ette nähtud ühiste menetluste oluline etapp.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P><DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torubarov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:626">EU:C:2019:626</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Olgugi et kohus peab vastavalt direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikele 3 täielikult ja <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> hindama nii faktilisi kui ka õiguslikke asjaolusid ja võib minu hinnangul heastada teatavaid vigu, mida menetlev ametiasutus on enda menetluses teinud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Selleks, et menetlus tarbetult pikale ei veniks ja et mitte riivata direktiivi 2013/32 konkreetset eesmärki tagada, et taotlusi menetletakse võimalikult kiiresti.</P></NOTE> võib kahelda, kas kohtunikud, kellel võidakse hiljem paluda viia – õigupoolest menetleva ametiasutuse asemel – läbi isiklik vestlus vastavalt direktiivile 2013/32, on saanud väljaõppe või omandanud oskusi küsitlustehnikate valdkonnas menetleva ametiasutuste töötajatega samaväärselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Minu arvates on <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) põhjal selge, et kohus võib teatavatel asjaoludel isikliku vestluse läbi viia, kui järgitakse teatavaid direktiivis 2013/32 ette nähtud tagatisi, nagu õigus tõlgile.</P></NOTE> Seda aga peab lõpuks tuvastama eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/32 artikli 15 lõike 3 punktis b on sätestatud, et liikmesriigid näevad ette, et võimaluse ja taotleja taotluse korral viib vestluse temaga läbi temaga samasooline isik, välja arvatud juhul, kui menetleval ametiasutusel on alust arvata, et sellise taotluse aluseks on põhjused, mis ei ole seotud taotleja raskustega oma taotlust põhjalikult põhjendada. Siiski on põhjust kahelda, kas direktiivi 2013/32 artikli 15 lõike 3 punkti b nõudeid saab teatavates liikmesriikides täita, sest kohtunikele kohtuasjade määramise kohta võivad kehtida väga ranged eeskirjad ja enese taandamine soolisel põhjendusel ei pruugi olla võimalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Võib täheldada, et ka eelotsusetaotluse esitanud kohus ise väljendas muret, kas kõiki direktiivi 2013/32 artiklis 15 ette nähtud nõudeid ja tagatisi seoses isikliku vestluse läbiviimisega on võimalik Saksamaal kohtumenetluse käigus järgida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Arvan, et kui kõiki direktiivi 2013/32 artiklis 15<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Võttes samuti arvesse selle direktiivi artikli 4 lõigete 3 ja 4 sätteid.</P></NOTE> isikliku vestluse suhtes ette nähtud nõudeid ja tagatisi edasikaebemenetlustes direktiivi 2013/32 V peatüki kohaselt ei järgita, ei austata tõhususe põhimõtet. Seda ei saa hinnata abstraktselt, vaid konkreetset juhtumit arvestades, kuna teatavad direktiivi 2013/32 artiklis 15 ette nähtud nõuded ja tagatised lihtsalt ei pruugi ühel või teisel juhul asjakohased olla. Siiski ei tohi unustada, et <HT TYPE="ITALIC">taotleja juhtum tuleb läbi vaadata piisavalt ja täielikult</HT> ning selle tegemata jätmist tuleb vähemalt üldjuhul pidada rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes langetatud äraütleva otsuse kehtivust nullivaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt direktiivi 2013/32 põhjendus 18, ja <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alheto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑585/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:584">EU:C:2018:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas arutusel oleva juhtumi suhtes peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas M. Addisiga isikliku vestluse läbiviimisel Verwaltungsgericht Minden (Mindeni halduskohus) järgiti direktiivi 2013/32 artikli 15 asjakohaseid sätteid. Täheldan selles aspektis, et menetlev ametiasutus tunnistas tema taotluse vastuvõetamatuks. Sellele vastavalt võib isiklik vestlus, mis tuleb läbi viia, olla väiksema ulatusega ning teatavad direktiivi 2013/32 artiklis 15 ette nähtud nõuded ja tagatised ei pruukinud olla asjakohased.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>M. Addisi taotluses aga on kesksel kohal tema väide, et tegelikult seisaks ta vastamisi puudusega ja viletsa elustandardiga ning satuks seetõttu – kui kasutada Euroopa Kohtu sõnastust <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses Ibrahim jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:219">EU:C:2019:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>nii äärmuslikku materiaalsesse puudusse, et tal ei oleks võimalik rahuldada oma kõige esmasemaid vajadusi<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, mistõttu tema Itaaliasse väljasaatmise või muul viisil sinna toimetamisega rikutaks talle harta artiklist 4 tulenevaid õigusi. Kuigi riiki käsitlevate aruannete ja valitsusväliste organisatsioonide raportitest on selle küsimuse hindamisel kahtlemata suuresti abi, ei asenda need isiklikku vestlust, mille käigus lastakse taotlejal kirjeldada tema enda isiklikke kogemusi ja asjaolusid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Kohtuistungil <DATE ISO="20200115">15. jaanuaril 2020</DATE> märkis M. Addisi advokaat, et ta kannatab psühhiaatrilise seisundi all, mis muudab ta iseäranis haavatavaks, kui ta peaks Itaaliasse saadetama, sest muu hulgas ei oska ta itaalia keelt. On selge, et Euroopa Kohus ei ole pädev hindama seesuguse väite tõesust ega ka sellele omistada tulevat kaalu. Soovin siiski rõhutada, et eriti just niisugustele asjaoludele viitamise võimalus peab rahvusvahelise kaitse taotlejal direktiivi 2013/32 artiklite 14 ja 34 kohaselt läbi viidava isikliku vestluse käigus olema. Samuti peab sellist väidet hindama menetleva ametiasutuse väljaõppinud ja kogenud personal. Õige koht selliste küsimuste arutamiseks ei ole kindlasti Euroopa Kohtus ega minu arvates ka liikmesriigi kohtute edasikaebemenetlustes vastavalt direktiivi 2013/32 artiklile 46. <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> otsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) selguvalt võib see, et rahvusvahelise kaitse taotleja on füüsiliselt või vaimselt haige, olla asjakohane seoses tema üleandmisega teise liikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrusele nr 604/2013. Sama kohtuotsuse samas punktis märkis Euroopa Kohus samuti, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast EIÕK artikli 3 kohta, mida tuleb arvesse võtta harta artikli 4 tõlgendamisel, nähtub, et kannatus, mida põhjustab loomulikult tekkinud haigus, olgu see füüsiline või vaimne, võib kuuluda EIÕK artikli 3 kohaldamisalasse, kui seda süvendab või võib süvendada kohtlemine, mis on tingitud kinnipidamistingimustest, väljasaatmisest või muudest meetmetest, mille eest võib vastutavaks pidada ametiasutusi, ja seda tingimusel, et seotud kannatused ületavad teatud selles artiklis nõutud raskusastet.</P></NOTE> Igal juhul on Euroopa seadusandja seda nii ette näinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Lõppude lõpuks räägib selle poolt ka inimlik kogemus: kui tihti oleme avastanud, et isiklik arutelu või kahekõne teise inimesega on pannud meid meelt muutma? Kõikide ametite seast peaksime just meie, kohtunikud ja advokaadid, sellest teadlikud olema: kui tihti oleme leidnud, nagu on surematute sõnadega väljendanud Inglise kohtunik R. E. Megarry:</TXT><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>Õiguse tee on täis näiteid alustatud ja lõpetatud kohtuasjadest, mis millegipärast seda ikkagi ei olnud; ümberlükkamatutest süüdistustest, mis täielikult ümber lükati; seletamatust käitumisest, mis leidis täieliku seletuse; kindlatest ja muudetamatutest otsustest, mida arutelu tulemusel muudeti.<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Otsus kohtuasjas John <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rees [1970] Ch. 345, 402.</P></NOTE>?</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Tõsi küll, nagu Euroopa Kohus <DATE ISO="20130910">10. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses G. ja R.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑383/13 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:533">EU:C:2013:533</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>kinnitas, ei pea iga kaitseõiguste rikkumine viima vaidlusaluse haldusotsuse tühistamiseni ning üldiselt on selleks vaja tõendada, et kui seda rikkumist ei oleks olnud, võinuks haldusmenetluse tulemus olla teistsugune. Kui aga rikkumine riivab, nagu käesoleval juhul, liidu õiguses ette nähtud peamisi menetluslikke tagatisi, on eriliste ja ebatavaliste asjaolude puududes peaaegu alati raske väita, et haldusotsused ei oleks olnud või ei oleks saanud olla teistsugused. Seda aga hindab ja kontrollib käesoleva juhtumi asjaolusid arvesse võttes eelotsusetaotluse esitanud kohus</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab hindama, kas direktiivi 2013/32 artikli 46 kohaselt edasikaebust menetleval riigisisesel kohtul on kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega võimalik täiesti samadel tingimustel läbi viia isiklik vestlus vastavalt selle direktiivi artiklile 14 või artiklile 34, tagades, et järgitakse kõiki asjakohaseid kohustuslikke nõudeid ja tagatisi, mis Euroopa seadusandja on selle direktiivi artiklis 15 ette näinud. Kui niisugust isiklikku vestlust ei saa piisavalt samadel tingimustel korraldada, tuleb otsus, millega jäeti rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata, seetõttu tühistada ja saata asi menetlevale ametiasutusele tagasi uue otsuse tegemiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="24"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada, et Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) peab hindama, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikli 46 kohaselt edasikaebust menetleval riigisisesel kohtul on kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega võimalik täiesti samadel tingimustel läbi viia isiklik vestlus vastavalt selle direktiivi artiklile 14 või artiklile 34, tagades, et järgitakse kõiki asjakohaseid kohustuslikke nõudeid ja tagatisi, mis Euroopa seadusandja on selle direktiivi artiklis 15 ette näinud. Kui niisugust isiklikku vestlust ei saa piisavalt samadel tingimustel korraldada, tuleb otsus, millega jäeti rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata, seetõttu tühistada ja saata asi menetlevale ametiasutusele tagasi uue otsuse tegemiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>